Sissejuhatus Oma uurimustöö teemaks valisin ma troopilise kliimavöötme. Seda eelistan ma eelkõige sealse kliima poolest. Uurisin sellest kliimavöötmest rohkem ja räägin järgnevas tekstis troopika kliimast, kõrbetest, troopilistest metsadest ja muust sellisest. Kliima Troopilist kliimat iseloomustavad eelkõige väga suur kuumus ning vähene sademete hulk.Kogu aasta valitseb seal kõrgrõhkkond ja sademeid ei teki. Troopilises kliimavöötmes on juba märgatavad temperatuuri erinevused suve- ja talveaja vahel. Aastaringselt valitseb seal kõrgrõhuala. Suvisel ajal võib temperatuur päeval tõusta 50 kraadini ja isegi üle selle. Kuna õhk on aga kuiv, jahtub see öösel kiiresti, kuid mitte alla 20 kraadi. Talvisel ajal käib päike juba tunduvalt madalamalt ning päevane keskmine õhutemperatuur on 20 kraadi ringis, öösel võib temperatuur langeda aga ka alla nulli. Pildid troopilisest kliimavöötest Kõrbed Troopilistel aladel laiuvad tavali...
1. Sissejuhatus Merikilpkonni(superfamily Chelonioidea) on maailmas 7 eri liiki(Caretta caretta, Chelonia mydas, Eretmochelys imbricta, Lepdochelys kempi, L. Olivacea, Natator depressus, Dermochelys coriacea). Merikilpkonnad on suured, hapniku hingavad, ühed maailma vanimad roomajad, kes elasid juba dinosauruste ajastul, umbes 110 miljonit aastat tagasi. Peamiselt eksisteerivad merikilpkonnad troopilistel ja subtroopilistel ookeanivetel. Neid võib kohata Barentsi meres, Kaug-Ida Peeter Suure lahe ning Musta mere edelarannikul. Kõik merikilpkonnade liigid on pika elueaga. Liigist olenevalt võivad nad elada 80-150 aastaseks. Merikilpkonnade suurus varieerub vastavalt liigile. Kui tuua võrduseks emasloom ja isasloom, siis erilist suuruse vahet ei täheldata, küll aga eri liigid varieeruvad eri pikkusele ja kaalule. Näiteks (Dermochelys coriacea) on suurim merikilpkonnaline, ta võib kasvada 1
Istandusi on peamiselt Filipiinidel. 4 Papaia on puuvili, söögitaim, mis on kujult ovaalne ja värvuselt kollakas, oranzikas ja rohekas, tema sees on musta värvi seemned ja lõhe-roosa viljaliha, mis on samuti söödav. Kasvamiseks vajab valgust, niiskust ja soojust. Papaiat süüakse ja kasutatakse puuviljasalatites, eelroana lihatoitude juures. Papaiat kasvatatakse troopilistel aladel eriti USA-s, Austraalias ja Vahemeredes. Ananass on tuntud ja armastatud puuvili, mis ei kasva puu otsas, vaid hoopis puhmataolise püsttaime küljes. Ta on ovaalse kujuga, alt kollakas ja pealt roheline. Nad kaaluvad 1-4 kilo. Ananassi sisu on mahlane, hea lõhna ja maitsega. Teda kasutatakse puuviljasalatina, lisandina lihatoitude juures või riisitoitude juures. Ta vajab kasvamiseks hästi töödeldud pinnast, palju niiskust ja kuumust
Sabakonnalised Üldiselt · 280 liiki · Levinud põhiliselt põhjapoolkeral · Elavad vees. · Ronivad ja isegi hüppavad Välimus · Sisalikulaadse kehakujuga · Kaks jalga, vastsetel jalad puuduvad. · troopilistel aladel erksavärvilised. · Suurim-hiidsalamander · Pikenenud kere , mis areneb sabaks. Tähnikvesilik (Triturus vulgaris ) · Kuni 11 cm. saba 5,5 cm. Kehakaal 3,5 g. · Saba moodustab poole kehapikkusest. · Pruunikas-kollakas täpiline. · Levinud Lõuna-Euroopast Lääne-Siberini. · Elab leht-ja segametsades. · Tundlik kõrgete temperatuuride juures. · Vees toitub vastsetest , vähilaadsetest jne . Maismaal
· väga soojanõudlik taim · pärit Lõuna-Ameerikast · suur kasvataja Brasiilia, kuid oluline mugulvili just Aafrikas, kust tuleb üle poole saagist 1.11. Tööstuslikult kasvatatavad kultuurtaimed · kiukultuurid · õlikultuurid · suhkrukultuurid · mõnukultuurid · looduslik kautsuk 1.12. Kiukultuurid · samal ajal ka õlikultuurid, sest seemned õlirikkad · puuvillapõõsas · 20-67 liiki, mis kasvavad lähis- troopilistel ja troopilistel aladel · pärit Mehhikost ja Guatemalast · Suurimad kasvatajad Hiina, India, USA, tähtis kasvatuspiirkond Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika · lina · vanim tuntud kiukultuur · parasvöötmes kiulina, lõuna pool õlilina, mida kasvatatakse isegi rohkem · vajab palju niiskust · suured kiulina kasvatajad Poola, Prantsusmaa, Belgia, Valgevene · Suurim õlilina kasvataja India · dzuut e. kalkuta kanep · perekonnas 40 liiki
Puuvill Tauri Udras 10D VKG Kirjeldus Madal põõsastaim, talub hästi kuumust kuid vajab rohkelt vett Seemet ehk kupart ümbritsevad tselluloos kiud, igal seemnel võib olla kuni 7000 katvat kiudu Kiu looduslik värv on valge või kreemikas, see imab hästi niiskust ja annab seda ka kiirelt ära, on väikse elastsusega ning soojusjuhtivus on halb Kasvu piirkond Puuvillataimed kasvavad troopilistel ja lähistroopilistel aladel Suurimad kasvatajad on India, Hiina ja USA (ka suurim eksportija) Kasutus alad Tänapäeval tekstiilitööstuses enim kasutatav looduslik materjal Puuvillakiud kedratakse lõngaks või niidiks Puuvillast tehakse froteed, teksariiet, lõnga ja seda segatakse teiste materjalidega (kunstsiid) T-särgid, aluspesu ja sokid on valmistatud puuvillast Kalavõrkude, telkide, kohvifiltrite, püssirohu valmistamisel kasutatakse samuti puuvilla
PUUVILL Karl Parts 9c Mis on puuvill? · Puuvill on pehme kiuline materjal, mida saadakse puuvilla põõsa liikidelt. · Koosneb tselluloosist, veest ja ka vähesel määral muudest ainetest (rasv, proteiinid) · Kasvab troopilistel ja lähistroopilistel aladel · Kujult on ta spiraalselt keerdunud lapergune toruke. Looduslik värv on valge või kreemikas. Kasutamine · Puuvilla kasutatakse suurel hulgal tekstiilitoodete valmistamiseks. Näiteks tehakse teksapükse, hommikumantleid, aluspesu, voodipesu, lõnga. · Lisaks rõivatööstusele kasutatakse ka kalavõrkude, kohvifiltrite, telkide, püssirohu valmistamisel ja raamatute köitmisel. Ajalugu
Vanill Vanill on kallis ja harukordne aroom-maitseaine. Vanilli tootmine on pikaajaline protsess, kus kvaliteet sõltub väga palju looduslikest tingimustest. Vanill on liaantaim orhideeliste sugukonnast ning maitseainena kasutatakse selle seemnekoda ehk kauna mis annab meeldiva aroomi. Vanill pärineb Mehhikost ja Kesk-Ameerikast. Praegusel ajal kasvatatakse paljudes Kariibi mere maades, Lõuna-Ameerika troopilistel aladel, Sri-Lankal, Malaisias, Madagaskaril, Réunioni ja Mauritsiuse saarel, , Komooridel, Tahhiitil ja Havail saartel. Vürtside tootmine vanillikaunadest on üsna keeruline ja aeganôudev toiming. Vanillkaunu kogutakse enne valmimist, mil neil lõhn veel puudub. Kaunad pannakse paarikümneks sekundiks kuuma vette ning laotakse siis villastele tekkidele fermenteeruma. Pärast nädala pikkust fermenteerumist 60C juures muutuvad vanillikaunad pruunikaks ning omandavad iseloomuliku lõhna.
Miks meri on soolane? HÜDROSFÄÄR Soolane 97,2% Mage 2,8% Merevee Soolsus Merevee mineraalses koostises on enam kloriide-rohkem NaCl (78%) , sulfaate, ja karbonaate (kaltsiumkarbonaat) Keskmine soolsus 35 promilli Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, auramine väike) Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike (34 promilli) veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul Mere soolsust mõjuatvad: sademete hulga ja auramise vahekord jõgede suubumine ühendus ookeaniga Kõige soolasem meri Punane meri Sooja vee suur aurustumine on muutnud Punase mere üheks maailma kõige
KALAD LUUKALADE ÜLDISELOOMUSTUS ELUPAIK ……………………………………………………………………………. LIIKUMINE …………………………………………………………………………… KASVAMINE ………………………………………………………………………….. VÄLISEHITUS Kehakuju: voolujooneline, külgedelt …………… (avaveekaladel), ………. või ruljas (põhjakaladel) Värvus:……… (avaveekaladel), ………. (taimestikuvööndis elavatel), ……. (troopilistel kaladel) – kaitsevärvus: selg ………., kõht ………… Kehakatted: …………………………………………………….. Kehaosad: pea, kere, saba pea - 1paar silmi, 1 paar ninasõõrmeid, suu, lõpusekaaned kere - küljejoon, uimed (kõhuuimed, rinnauimed, seljauim, pärakuuim) saba – sabauim MEELED JA MEELEELUNDID: nägemine – …………………… kuulmine – ……………………. tasakaal - ……………………… haistmine – ……………………. maitsmine – …………………… kompimine – ………………….. vee liikumise taju – …………… KOHASTUMUSED ELUKS VEES • Voolujooneline kehakuju • Selg tume, kõht hele • Soomused ja lima • küljejoon • L...
3. 4. Harilikku lina kasvatati u 3500 aastat e.m.a, näiteks Mesopotaamias, Egiptuses, Indias ja Hiinas. Eesti alal on kasvatatud kiulina u 3000 aastat. Traditsioonilised linakasvatuspiirkonnad Eestis: Vigala, Räpina, Vastseliina, Rõuge, Hargla, Suure-Jaani, Paistu, Tarvastu, Karksi kihelkond. 5.Sellest taimest võib teha nii linakiudu, linalõnga , kui ka õli, piiritust, vaha ja liimi. Linast tuleb väga tugev lõng, mis ei tõmbu kokku k6rgete temperatuuridega. Puuvill 1. India. Troopilistel ja lähistroopilistel aladel. 2. Soojalembene. 3. 4. Indias. 5.Vannirätikuid ja hommikumantleid, teksariidest,teksapükse, -jakke jne,sokid, aluspesu, T- särgid,voodipesu. Lisaks rõivatööstusele kasutatakse puuvilla kalavõrkude, kohvifiltrite, telkide, püssirohu, puuvillapaberi valmistamisel ja raamatute köitmisel. Kanep 1. India. 2. Soojalembene. 3. 4. Kasvatatakse peamiselt Indias,kui ka peaaegu kõigis teistes riikides, (Eestis ka). 5
Kõrbeks peetakse alasid, kuid sademete hulk on alla 250mm. Pinnase järgi jaotatakse kõrbed liiva-, kivi-, savi-, lössi ja soolakõrbeteks. Suurimad kõrbealad asuvad troopilistel ja lähistroopilistel laiustel. Neid nim. ka kuumakõrbedeks. Kõrbeid esineb ka parasvöötmes mandrite sisealadel ja mäestike tuulealustel külgedel. Suurtel kõrbealadel valitsevad suurema osa aastast laskuvad õhuvoolud, mis selge ja päikselise ilmaga tekitavad kõrgrõhkkonna. Mõned kõrbed asuvad rannikul, nt: Atacama kõrb Lõuna-Ameerikas, California kõrb Põhja-Ameerikas ja Namibi kõrb Aafrikas. Kõrbe teke võib olla seotud ka mäestike paiknemisega. Rannikuga paralleelselt
ookeanist kuni Atlandi ookeanini, Alaska (Vene- Ameerika) põhjaranniku detailse kirjelduse koostamine, Kirde-Venemaa uurimuste täpsustamine, Venemaa positsiooni tugevdamine Tsuktsi poolsaarel ja Alaskal ning vaatluste tegemine Vaikse ookeani troopilistel laiuskraadidel. Peale talvepuhkust ekvatoriaallaiustel sõideti tagasi Beringi väina poole, et jätkata ekspeditsiooni. Kotzebue tervis aga ei pidanud vastu, Loodeväila otsingud tuli lõpetada. Kroonlinna naasis Kotzebue 1818. Rjuriku ekspeditsioonil kaardistati üle 500 km Venemaa polaarvaldusi
vahemikus 32-38‰. Piiratud ühendusega sisemered võivad olla magedamad (nt. Läänemeri – 4-12‰) või soolasemad (Punane meri – 42-43‰) Soolsusest enamuse, annab naatriumkloriid (NaCl). Ülejäänu moodustavad põhiliselt magneesiumkloriid (MgCl2) ja magneesium- (MgSO4), kaltsium- (CaSO4) ning kaaliumsulfaat (K2SO4) Soolad satuvad merevette lahustuvatest kivimitest. Merevee soolsus sõltub mitmetest teguritest . Aurumisest Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem. Sademete hulgast Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, aurumine väike) Jõgede sissevoolust merre ja Merejää /liustike sulamisest Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul Sügavuse suurenedes soolsus ühtlustub ja umbes 2 km sügavusest alates on soolsus püsivalt vahemikus 34,6-35 promilli Nendel laiustel kus pinnakihi soolsus on
Krb: Levivad: 20ndate ja 30ndate laiuskraadide vahemikus. Prijoonte piirkonnas, mandrite siseosades, kuuma ja kuiva troopilise kliimaga aladel - hlmab veerandi kogu maismaa pindalast Mandrite rannikualad, mida uhuvad klmad hoovused Kliima: temp. pevane kikumine vga suur, isegi le 20 kraadi. Sademeid alla 100 mm/aastas Mullad: 1)punamullad - troopilistel kliimavtmetel ; 2) hallmullad - lhistroopilises kliimavtmes ; 3) hall-punamullad - parasvtmes Taimed: Efemeerid, kaktused, aaloepuu, datlipalm Kohanemine eluks vndis: veevaene keskkond, osad taimed on lhieataimed ja teised elavad le ebasoodsa kuivaperioodi maa-alustes silitusorganites. Loomad: Nrilised, roomajad, mblikud, skorpionid, krberebased, hnid, antiloobid. Kohanemine eluks vndis: veevaene keskkond, ine eluviis, pevase kuumuse eest otsivad varju maa sees. Paljud jvad suveunne
esimese Vene ümbermaailmareisi. Elu lõpuaastail elas Otto kodumõisas Triigil, mis jääb üsna Juuru kihelkonna piiri lähedale. Koolihariduse jagamist tõendavad andmed pärinevad aastast 1761. Meresõitja-maadeavastaja Otto von Kotzebue on maetud Kose kiriku kalmistule. 3.Uurimused ja avastused 1815-18 juhatas Kotzebue juba ise teist Vene ümbermaailmareisi prikk "Rjurik" komandörina. Reisi eesmärgiks oli teha vaatlusi Vaikse ookeani troopilistel laiuskraadidel ning otsida niinimetatud Loodeväila mereteed Vaiksest ookeanist Atlandi ookeani piki Ameerika põhjarannikut. 1823-1826 viibis ta fregatil "Predprijatie" kolmandal maailmareisil. Selle eesmärgid olid seotud Kamtsatka ja Põhja-Ameerika Vene kolooniatega ning Beringi väina uurimisega. 4.Kotzebue nimelised kohad kaardil · Kotzebue laht Alaska looderannikul · Kotzebue linn Kotzebue lahe ääres · Aratika atoll Tuamotu saarestikus
Troposfääris paikneb valdav osa (ligi 80 %) õhkkonna massist. Toimub temperatuuri langemine keskmiselt 6,5 kraadi 1 km kohta, õhurõhk langeb. Troposfääri ülemine piir polaaraladel 8-9 km, Eestis 11 km kõrgusel, ekvatoriaalaladel kuni 18 km, seda põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab õhku kokku troopilistel aladel. Troposfääris kujundatakse ilmastiku keskkond. NT: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima, tekivad tõusvad õhuvoolud.
18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel; metsade mahavõtmisel (CO2 on neeldunud puudesse, kuid kui metsa raiutakse, pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri; eriti on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi); lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel. CO2 hulk atmosfääris on viimase 100 aasta jooksul kasvanud umbes 17%, seega tuleks selle stabiliseerimiseks kahandada süsinikuheidet 60-80%. Metaan CH4 värvusetu lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. Suur osa metaani eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest, teda paiskub õhku koduloomade (nt veiste) väljaheidetest ning prügilatest
Riis Riis on enamasti üheaastane taim, kuigi troopilistel aladel võib püsida ka mitu aastat järjest, mille teradest valmistatakse toitu. Riisitaim kasvab tavaliselt 1 1.8 m pikkuseks sõltuvalt mulla koostisest. Tähtis koht toiduna on sel Ladina-Ameerikas, Aasias ja ka Aafrikas ja seda kasvatatakse peamiselt Indias ja Pakistanis Himaalaja mägede jalamil. Kuigi riis sisaldab palju kaloreid ja on väga toitaineterikas, on see väga populaarne dieettoit. Peale suure vedelikuhulga suudab riis endasse imeda suures koguses maitseid ja värve ning
nende intensiivistajad E620 glutamiinhape lõhna ja maitsetugevdaja lihatoidud, puljongikuubikud, salatikastmed jt. E621 625 glutamaadid nn. hiina restorani sündroom Vahad E 901 914 E901 meevaha loomne, ohutu, glaseerija E902 candelilla vaha valmistatakse vaha piimalille lehtedest glaseerija E903 karnauubavaha valmistatakse karnauubapalmi lehtedest ja pungadest Vahad E904 Sellak kollakaspruun vaigutaoline aine, tekib troopilistel puudel parasiteerivate putukate elutegevuse tagajärjel. E905 Parafiin valmistatakse naftast. Kaetakse osasid juuste, martsipani jt. Suhkruasendajad E950 E 967 Suhkuralkoholid e. polüoolid toodetakse looduslike suhkrute keemilisel töötlemisel. Imenduvad organismis aeglasemalt ja mittetäielikult Energiasisaldus on väiksem kui suhkrul Kahjustavad vähem hambaid Polüoolid E420 sorbitool E421 mannitool omadus "panna
Lutsiferiini lagundamine on erakordselt suure kasuteguriga: kulutatud energiast läheb tervelt 98% valguseks ja vaid 2% soojuseks. Võrdluseks: tavalises elektripirnis on need näitajad peaaegu vastupidised. Jaanimardikate kiiratud valgus ei sisalda infrapunast ega ultravioletset spektriosa. Osa troopilisi liike helendab nii tugevalt, et mõne purki pandud mardika valgel saab pimedas raamatut lugeda. Paljudel troopilistel jaanimardikaliikidel helendavad nii emased kui ka isased. Arvatavasti kasutavad jaanimardikad helendust ka vaenlaste tõrjumiseks. Kuid näiteks konnasid pisuke helendus
Aafrikas, kust tuleb üle poole saagist Tööstuslikult kasutatavad kultuurtaimed - kiukultuurid - õlikultuurid - suhkrukultuurid - mõnukultuurid - looduslik kautsuk Kiukultuurid - samal ajal ka õlikultuurid, sest seemned õlirikkad - Suurim õlilina kasvataja India puuvillapõõsas - 20-67 liiki, mis kasvavad lähistroopilistel ja troopilistel aladel - pärit Mehhikost ja Guatemalast dzuut e. kalkuta kanep - perekonnas 40 liiki - Suurimad kasvatajad Hiina, India, USA, tähtis - pärit India idaosast kasvatuspiirkond Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika - tänapäeval suurimad kasvatajad India ja
5. RAHVUSVAHELISED ETTEVÕTTED Rahvusvahelistumise põhjused: Rahvusvaheliste ettevõtete esmane huvi oli juurdepääs loodusvaradele, näiteks maakidele või troopilistel maadel paiknevatele maavaradele. Hiljem oli olulisem laieneda uutele turgudele, et suurendada tarbijate hulka ja mastaabisäästu. Eri riikidesse laienevad ettevõtted püüavad alandada tootmiskulusid ning toota tõhusamalt. Tähtis on odav tööjõud. Ettevõtete areng läbi ajaloo on olnud erinev. Arengus võib eristada rahvusvaheliste ettevõtete põlvkondi: 1. Euroopa kaubanduskompaniid , Briti Ida-India kompanii, kes ostsid kokku ülemeremaade saadusi (karusnahku) ning tutvustasid neid Euroopas. Sõltusid päritolumaa valitsusest ja aitasid asumaid koloniseerida. 2. Tootsid kolooniates põllumajandussaadusi või kaevandasid maavarasid ning tegelesid toorme esmase töötlemisega ja sisseveoga päritolumaale. Naftakompanii Royal Dutch Shell. 3. Arenesid...
tolmusisaldus, läbipaistvus): · arktiline väga külm ja kuiv. Eestis talvel tugev pakane. Kujunenud Põhja-Jäämere kohal või Antarktise mandri kohal · parasvöötme 1) mereline niiske, talvel soe, suvel jahe. Pilves ja sajune ilm, talvel tuuline. Eestis sulailmad. 2) mandriline kuiv, suvel soe, talvel külm, kujuneb sisealadel. Eestis sageli. · Troopiline 1) mereline soe, niiske, kujuneb troopilistel laiustel kõrgrõhu vööndis. Laskuvad õhuvoolud. Pilvi ei teki, sademeid pole. 2) mandriline palav, kuiv. Kujuneb Sahara kõrbe kohal. Laskuvad õhuvoolud. Eestisse ei jõua. · Ekvatoriaalne väga kuum, niiske. Kujuneb madalrõhu vööndis. Tõusev õhuvool. Sajab väga palju, sademete hulk ületab auramise. Eestisse ei jõua. Frondid kahe õhumassi eraldusvööndid. 1) Püsiv mitu päeva paigal, ei saa määrata liikumissuunda
tõttu kujunenud välja rikkalikud kohastumused, et ellu jääda. Taimed kasvavad rinnetena ,et piisavalt valgust saada. Samuti on nad higihaljad ja heletate ning suurte õitega, et putukad neid märkaksid. Puude lehed on paksud ja tugevad, selleks et vihm neid puruks ei peksaks. Vihmametsa taimestik pakub ka palju elupaiku erinevatele loomadele. Enamik loomi elavad puudel ja on head ronijad. Nad on massiivsed ja paksu nahaga. Väga palju on linde. Kõrbed asuvad peamiselt troopilistel laiuskraadidel. Kõrbete kliima on kuiv ja niiske. Päeval võib olla kõrbes umbes 50 kuumakraadi, aga öösel võib langeda temperatuur alla nulli. Seetõttu on sealne elustik liigvaene, kuid mitte kindlasti olematu. Taimedel on nahkjad lehed siis hoopis lehtede asemel okkad, et vältida liigset vee auramist. Juured asuvad kas väga sügaval või siis pinna lähedal. Loomade kohastumistes on põhilised öine eluviis, maa sees koobastes elamine ja higinäärmete puudumine
külma ● Üheaastane taim ● Kasvab 125 päeva ● Tehniline kiud – 1.5-2.5 m ● Kerajas kupras on umbes 30 tumepruuni seemet ● Seemet külvatakse 6-12 kg hektari kohta ● Põua puhul vajab niisutamist ● Valmistatakse kotte, köisi, pakkimisriiet ja mööbliriiet Džuut ehk kalkuta kanep ● Õied – väikesed, kollased ● Vars – silinderjas, 2-4 m pikk ● Lehed – piklikmunajad Sisalagaav ● Pärit Mehhikost ● Troopilistel ja lähistroopilistel aladel ● Peamine tootja Mehhiko osariik Yucatani, aga tähtsal kohal ka Brasiilias ja Ida- Aafrika riikides (Tansaania jt.) Ramjee ● Hiina nõgese niinest saadav kiud ● Ebanasti lähistroopilises ja parasvöötmes kliimas. ● Kasvatatakse Aasias, Ameerikas, Austraalias, Lõuna-Euroopas ● Haruldane ● Looduslikest kiududest tugevaim ● Väga peen ja kallihinnaline tekstiil-materjal ● Hea imavusega ning väga vastu-pidav hõõrdumisele
Pilves ilm. Enam sügisel ja talvel 2) Kõrgrõhkkond e antitsüklon. Selge ilm. Enam kevadel ja suvel. Tsüklonite kujunemine saab alguse erinevate õhumasside kokkupuutumisega. Tsükloni võimsus sõltub eelkõige õhumasside temperatuuri erinevustest ja niiskuse hulgast. Mida niiskem on õhumass, seda võimsam tsüklon tekib. (Sügisel kujunevad eriti võimsad tsüklonid, sest terve suvi on vesi aurunud ja õhk muutunud niiskeks, tekivad enamasti troopilistel aladel, sest seal on aurumine suur.) Tsükloni lähenedes õhurõhk langeb, tsükloni möödudes hakkab tõusma. Soe front - soe õhumass pressib peale, külm taganeb, esineb laussadu enne fronti, temperatuur tõuseb ja õhurõhk langeb. Külm front - külm õhumass pressib peale ja soe taganeb, hoogsademed frondi piiril või pärast seda, temperatuur langeb ja õhurõhk tõuseb. Eestis ilma kujundavad tsüklonid tekivad Atlandi ookeani põhjaosas ja
krooniliste ja nõrkade haigete ning võimalik, et ka imikute suremus, suureneb südamehaiguste esinemine jms. Tähtsamad gaasid 1) Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel; metsade mahavõtmisel (CO 2 on neeldunud puudesse, kuid kui metsa raiutakse, pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri; eriti on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi); lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel. CO 2 hulk atmosfääris on viimase 100 aasta jooksul kasvanud umbes 17%, seega tuleks selle stabiliseerimiseks kahandada süsinikuheidet 60-80%. 2) Metaan CH4 värvusetu lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. Suur osa metaani eraldub märgaladest, eriti
Osa tillukeste huntämbliklaste liike varjab end taimestikus, kaljupragudes või kivide all. Suured huntämbliklased vajavad suuremaid varjupaiku ning ehitavad tavaliselt sügavaid urge, kus nad püsivalt elavad. Osa huntämbliklastest armastab soojust ja on aktiivne päeval teised liigid harrastavad aga öist eluviisi. Mõned liigid armastavad päikesepaistel peesitavad ja neid võib neid näha kuumenenud kividel või puutüvedel. Paljunemine Innaaeg on parasvöötmekliimas suvel ja troopilistel liikidel aastaringselt. Huntämbliklaste paaritusrituaal algab eriliste signaalidega, millega isane emast oma olemasolust teavitab. Isasloom läheneb emasele ettevaatlikult ning liigutab kergelt oma lõugkobijaid (kopulatsioonielundeid) ning esimest paari jalgu üles-alla. Kui emane on paaritumisvalmis, püsib ta liikumatult paigal, lastes väiksemal isasloomal endale selga ronida. Isane on emase seljas pea
Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15o C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid - 18o C. Tähtsamad kasvuhoonegaasid: · süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 eraldub fossiilsete k ütuste põlemisel (87%); tekib metsade mahav õtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%); eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%) · metaan CH4 värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena., eraldub m ärgaladest, eriti riisikasvatustest (28%); paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste) väljaheidetest (29%) eraldub pr ügilatest (10%); moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi
Füüsikaline murenemine e rabenemine- toimib temperatuuride kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmmete toimel, päike paistuab, jaheda temperatuuriga tõmbub kokku; keemiline koostis ei muutu; on kõikge intensiivsem kuivas kliimas, kus on vähe sademeid (kõrb) Keemiline murenemine e. Porsumine keemiline koostis muutub, eraldub lahustuvaid aineid, kivimite kuju muutub vähe. *Keemilist murenemist soodustab temperatuuri tõus, seetõttu on porsumineeriti intensiivne troopilistel aladel, kus ka rikkalikult sademeid. *Kõrbealadel pidurabporsumist aga kuivus. 4. Selgita mulla teket - Lähtekivim anam mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised omadused. Taimete lagunemisel lisandub huumust. Putukate elutegevuse jäägid rikastavad pinda. 5. Iseloomusta ja too näiteid ***** mõjust mulla kujunemisel *Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse
praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel, metsade mahavõtmisel kus CO2 on neeldunud puudesse, kuid kui metsa raiutakse pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri, eriti on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi, lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel. CO2 hulk atmosfääris on viimase 100 aasta jooksul kasvanud umbes 17%, seega tuleks selle stabiliseerimiseks kahandada süsinikuheidet 60-80%. Metaan värvusetu lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. Suur osa metaani eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest, teda paiskub õhku koduloomade (nt veiste) väljaheidetest ning prügilatest
mitmeks aastaks. Töönduslikud okaspuud Okaspuud kasvavad kiiresti suureks ja nende puitu kasutatakse sageli ehitusmaterjalina või toormena paberi valmistamisel. Okaspuude puitu peetakse laialeheliste puidust pehmemaks. Kuid mõnede okaspuude, näiteks lehise ja jugapuu puit on isegi kõvem kui paljude lehtpuude oma. Palmlehikud 160 liiki palmlehikuid, mis kasvavad troopilistel ja lähistroopilistel aladel, on ürgse taimerühma järeltulijad, mille õitseng oli umbes 250 miljonit aastat tagasi. Paljud liigid on välja surnud ning allesjäänud palmlehikuid ähvardab ülekollektsioneerimine ja kasvukohtade kadumine. Palmlehikuid tunneb ära nende palmi või sõnajalga meenutavate suurte sulgjate lehtede järgi. Arenenumatel on liikidel on suured, sageli eredavärvilised käbid. Männi Pinus thomasianus Goep
oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15oasemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel; metsade mahavõtmisel (CO 2 on neeldunud puudesse, kuid kui metsa raiutakse, pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri; eriti on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi); lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel. CO2 hulk atmosfääris on viimase 100 aasta jooksul kasvanud umbes 17%, seega tuleks selle stabiliseerimiseks kahandada süsinikuheidet 60-80%. Metaan CH4 värvusetu lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. Suur osa metaani eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest, teda paiskub õhku koduloomade (nt veiste) väljaheidetest ning prügilatest
Mugul on maa-aluse võsu tipmine, tugevasti paisunud ja varuainetega täitunud osa. Lehti mugulal ei ole. Selle väikestes lohkudes asetsevad pungad, millest areneb maapealne võsu. Eestis looduslikel taimedel mugulaid pole, kuid kultuurtaimedest on tuntuim mugulatega taim kartul. Enamasti paiknevad mugulad mullas, kuid osal taimedest on need ka maapealsed. Maapealsete mugulate ülesandeks on peamiselt vee säilitamine. Maapealsed mugulad on näiteks troopilistel orhideedel. Sibulate ja mugulate vahevormiks on maa-alused mugulsibulad. Nagu sibulad, on need kaetud soomustega, kuid sarnaselt mugulatega kogunevad säilitusained mitte soomustesse, vaid varre ossa. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/general/oistaim.html http://www.sjg.edu.ee/~ly/hotpot/vosu.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/7klass/2kliima/7-2-19-3.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/7klass/2kliima/7-2-19-2.htm http://www.miksike
Sisalagaav, ramjee, kenaff, kanepipalm, kiubanaan (kanepbanaan) Mugulkultuurid ja köögiviljad Kartul: maavitsaliste sugukonda kuuluv harilik kartul. Lõuna-Ameerikast, Tšilli lõunaosas on juba 14 000 aastat kasvatatud, 1995 esimene juurvili, mida kasvatati kosmoses, hispaanlastest meremehed tõid taime kaasa Euroopasse, 18 saj, jõudis Eestisse. Kasvab parasvöötmes. Suuremad kasvatajad Hiina, India, Venemaa, Ukraina, USA Jamss: Üle 250 liigi troopilistel aladel, lähisekvatoriaalne, kultuurtaimena Indohiina poolsaarel, Lääne Aafrikas valget ja kollast, Kariibi mere piirkonnas, Lõuna Hiinas, toiduna oluline ainult Lääne Aafrikas, väänduv või roniv 2-3m vars, 25-30ºC Maniokk: Tähtsuselt kolmas mugulvili, Lõuna-Ameerikast, kasvab lähisekvatoriaalses, ca 20ºC, vihmased alad. Lääne-Aafrika, Kagu-Aasia, Ladina-Ameerika Bataat: Kesk –või Lõuna-Ameerikast, lähisekvatoriaalses, toodang inimese kohta suurim
kiirgusbilansi väärtused piirides -2.0 kuni 2,0 MJ/m2. Kiirgusbilansi tunniväärtuste ööpäevane amplituud on väike ja tema väärtused on enamasti negatiivsed. 21. iseloomusta kiirgusbilansi aastast käiku Kiirgusbilanss väheneb ekvaatorilt pooluste suunas, olles kuivadel aladel üldjoontes väiksem kui niisketel aladel. Kiirgusbilansi aastasummad muutuvad mandritel 200 MJ/m2. Antarktikas kuni 3700- 4000 MJ/m2 troopilistel laiustel. Keskmistel ja suurtel laiustel on kiirgusbilansi jaotus tsonaalne, mis on häiritud vaid piirkondades, kus aktiivse tsüklonaalse tegevuse tõttu on pilvisus olulisemalt suurem kui tsooni keskmine. Subtroopilises, troopilises ja ekvatoriaalses vööndis määrab atmosfääri tsirkulatsiooni eripära ära niiskuse ja pilvisuse režiim. Vähimad kiirgusbiliansi aastasummad on kõrbete kohal, kus on suur albeedo ja järelikult suured efektiivse kiirguse kaod. 22
Argentina (ka Argentiina) on hispaaniakeelne riik Lõuna-Ameerika lõunaosas Andide ja Atlandi ookeani vahel. Tema pealinn on Buenos Aires. Argentina piirneb Uruguay, Brasiilia, Paraguay, Boliivia ja Tsiiliga. Argentina pindala on 2 766 890 km², sealhulgas vett 1,1%. Ta on maailma riikide seas pindalalt 8. kohal. Argentina pretendeerib lisaks veel 1 000 000 km² alale Antarktikas ja Falklandi saartele. Argentina nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast argentum ('hõbe'), sest see väärismetall ajendas Argentina koloniseerimist. Lõuna-Ameerika iseseisvussõdade ajal kandis riik erinevaid nimesid, peamiselt küll Río de la Plata Ühendprovintsid (Provincias Unidas del Río de la Plata) ja Lõuna-Ameerika Ühendprovintsid (Provincias Unidas en Sudamérica või Provincias Unidas de Sud América), mida kasutati tänapäeva mõistes Argentina ja Uruguay (tollal üks provintsidest) liidu tähistamiseks. Seda nimetust kasutati Mairevolutsioonist umbes aastani 1836. 1...
süsihappegaasi hulka atmosfääris. Kariloomade arvu kasvuga kaasneb suurema koguse metaani atmosfääri sattumine. Nii tugevdab inimtegevus Maa atmosfääri kasvuhooneefekti. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel; metsade mahavõtmisel (CO 2 on neeldunud puudesse, kuid kui metsa raiutakse, pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri; eriti on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi); lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel. CO2 hulk atmosfääris on viimase 100 aasta jooksul kasvanud umbes 17%, seega tuleks selle stabiliseerimiseks kahandada süsinikuheidet 60-80%. Metaan CH4 värvusetu lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. Suur osa metaani eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest, teda paiskub õhku koduloomade (nt veiste) väljaheidetest ning prügilatest
...............................11 1.9 SIID.........................................................................................................12 2. KASUTATUD MATERJAL......................................................................13 ÕPIMAPI SISU Selles iseseisvas töös on toodud looduslikke ning tehiskiudude omadused ja nende kasutamine. 1.1 PUUVILL (CO) · Puuvill on pehme kiuline materjal, mida saadakse puuvillapõõsa liikidelt. · Puuvillataimed kasvavad põõsastena troopilistel ja lähistroopilistel aladel. · Puuvillakiud kedretakse lõngaks või niidiks, millest valmistatakse pehmeid ja õhku läbi laskvaid tekstiile. KASUTAMINE · Kõik rõivad, lõngad, kardinad, vaibad · Puuvillast on tavaliselt valmistatud sokid, aluspesu, T-särgid, tihti voodipesu · Puuvillased tooted on väga hügieenilised. (Suur hügroskoopsus, hingab.) OMADUSED · Hea niiskuse imandumine · suhteliselt tugev · halb soojusjuht
tsonaalsus, j 6 gede sissevool Temperatuur sOItub peamiselt päikesekiirguse . neeldumisest vees ia see ie[ b iildist geograafilist tsonaalsust . Soolsuse erinevused s6ltuvad auramise .... ja sademete vahekorrast ningjõgede sissevoolust merre. Tihedus sOltub k$ige rohkem soolsuse muutustest Ekvaatorivööndil ....on sademete hulk suur ja auramine suhteliselt viiksem, mist6ttu on vesi seal keskmiselt magedam ja ( suurema / vEiksema ) tihedusqa Troopilistel laiustel on auramine suurim ja vesi suureme soolade sisalduse t6ttu ( suurema / viiksema ) tihedusega. Suurematel laiustel tihedus ( suureneb / vlheneb ) veetemperatuuri alanemisc t6thr, soolsus ( suu- reneb / vfiheneb) aga jOgede sissevoolu ja liustikujlf, sulamise tdttu. tulv on lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus. Tulvad esinevad seega ebakorrapäraselt, sugugi mitte igal aastal.
9 tuhat aastat tagasi. Seda kasvatatakse tänapäeval lähistroopikas, troopikas ja ekvatoriaalses kliimavöötmes, ühesõnaga seal, kus on aastaringi üpriski palav. Riisi kasvatati toitainena Kagu Aasias juba 7 tuh. aastat tagasi. Kesk-Aasias hakati riisi kasvatama 2-3 saj. e.K.r. Euroopas alles 8. saj p.K.r ja Ameerikas koguni 15-16 saj. p.K.r. Riis on enamasti üheaastane taim, mille teradest valmistatakse toitu. (kuigi troopilistel aladel võib püsida ka mitu aastat järjest) Riisitaim kasvab tavaliselt 1 1.8 m pikkuseks sõltuvalt mulla koostisest (on olnud juhtumeid, kus riisitaim kasvas üle 2 meetri pikkuseks.) Riis moodustab väikese põõsa, mis koosneb õlgedest. Tähtis koht toiduna on sel Ladina-Ameerikas, Aasias ja ka Aafrikas ja seda kasvatatakse peamiselt Indias ja Pakistanis Himaalaja mägede jalamil. Kuigi riis sisaldab palju kaloreid ja on väga toitaineterikas, on see väga
Vertikaalsed pilvemoodustised tungivad läbi vanade kihtpilvede. Pilvedest sajab paduvihma. Pilt orkaanist ühelt naftatankerilt. Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Orkaanid 3.Ühe orkaani kirjeldus ja teekond 4.Beauforti tuule tugevuse skaala, Saffir-Simpsoni hurrikaaniskaala 5.Orkaani tekkimine 6.Kokkuvõte 7.Kasutatud allikad Sissejuhatus Referaat räägib orkaanidest , mis esinevad troopilistel aladel ja laastavad linne ja muid asulaid. Orkaan tekib siis kui vee temperatuur on vähemalt 27 kraadi, kui tuuled on koondunud maapinna lähedusse. Valisin sellise referaadi teema sellepärast, et see on huvitav ja mulle meeldib. Kokkuvõte Orkaanid on troopilised tormid, mis esinevad eriti troopilise kliimaga aladel. See on nii võimas, et üheainsa keeristormi tagajärjel vabanev energia on võrreldav 100 000 Hiroshimale Heidetud aatompommi plahvatamisel
Kujult on lehed kitsad või laiad, lõhestunud või lõhestumata. Liitlehtedel kinnitub ühisele rootsule kaks või enam üksikut lehelaba lehekest. Paljunemine Paljunemiseks peab isasõite toom sattuma emasõiele. Paljudel lehtpuudel on eraldi isas- ja emasõied, mis paiknevad sageli pikkades, rippuvates urbades. Õietolm satub tuulega emasõitele. Putuktolmlejatel puudel on üldiselt värvikad õied, millel on magus lõhn või palju nektarit. Troopilistel aladel tolmeldavad mõningaid puid nahkhiired, keda meelitavad kohale paksude õielehtede mahlakus ja õite tugev mõrkjas lõhn. Heitlehised või igihaljad? Lehtpuud võivad olla heitlehised, langetades oma lehed teatud aastaaegadel, või igihaljad, mis säilitavad lehestiku aasta ringi. Külmematel laiuskraadidel langevad lehed sügisel. See hoiab ära külmakahjustused ja talvine valgusevaegus tähendab, et ka fotosüntees on vähene. Lehtede
Mägistel aladel on üsna külm, sest mäetipud on jäätunud ja lumised, mis tõttu on väga raske selles piirkonnas midagi kasvatada. Samuti on ka raske kasvatada kõrbe- ja poolkõrbealadel. Seal kastetakse mulda. Metsanduses kasutatakse ära vihmametsade puid, sellest on olnud ka suuremad keskkonnaprobleemid vihmametsasukatele. Muld Mehhiko muld on üsnagi viljakas. Mehhikos on hallid pruunmullad, soomullad ja vihmametsa ferralliitmullad. Mullad on küll viljakad, kui troopilistel aladel, kus sajab aastas palju, uhutakse muldadest toitained ära. Põhjaosas, on muld pehme ja seetõttu tuleb seda kaitsa. Kuna kuivemal alal on muld väga kuiv, siis tuleb seda kunstlikult kasta. Kõige selle eelduseks on üsnagi hea põllukultuuri kasvatamine. Majanduslikud eeldused Mehhiko põllumajanduse osatähtsus riigi SKTs on 3,7%. Põllumajanduse hõivatus on ainult 13,7% riigi tööealistest inimestest. See näitab, kui vähe inimesi tegeleb Mehhikos põllumajandusega
ensüümi toodetakse teise terve alleeli pealt. Kui nii emalt kui isalt saadakse mutantne geen, siis ensüümi toota ei saa. Ülesanne töölehelt! a-fenüülketonuuria emal aa, isal Aa ; aa x Aa = aa A-terve 11. Millest on põhjustatud sirprakuline aneemia? Punalibled on ebatavalise sirpja kujuga (tavaliselt kausjad). Haigus tekib mutatsiooni tõttu hemoglobiini tootvas geenis. Miks on ta palju sagedasem troopilistel aladel? Malaaria on seal väga levinud, sirpraksed punalibled muudavad inimese vähem vastuvõtlikumaks sellele haigusele. Ülesanne vihikust. 12. Miks on veregruppide puhul tegemist polüalleelsete tunnustega? Veregruppide puhul on tegemist osaliselt kodominantse tunnusega, st kindlat tüüpi heterosügootidel avalduvad mõlemalt vanemalt saadud alleelid. Kuna geenil võib esineda rohkem kui 2 alleeli, nim. seda polüalleelseks tunnuseks. 13
soolade hulka grammides Tähtsamad lahustunud soolad on: NaCl, MgCl Piiratud ühendusega sisemered võivad olla magedamad (näiteks Läänemeri 6-12 promilli) või soolasemad (näiteks Punane meri 42 promilli) Soolsust mõjutavad: 1. Aurumine, sőltub temperatuurist - mida suurem, seda soolasem 2. Sademed - mida rohkem, seda magedam 3. Suubuvate jõgede hulk - mida rohkem, seda magedam - Maailma eri osades soolsus kõigub (33-36 promilli piires) - Troopilistel aladel on soolsus kõrgem - see on tingitud suurest aurumisest, mis ületab sademeid mitmekordselt - Keskmisest madalam on soolsus ekvatoriaalvööndis, kus on palju sademeid ja aurumine väiksem, sest õhuniiskus on kõrge - Ka põhjapoolkera põhjapoolsematel aladel ning arktilistel alades on soolsus väiksem, põhjuseks: 1. Veerohkete jõgede suur hulk 2. Liustike sulaveed Hoovused
enam. Miks?) 14. Los Angelesi sudu (fotokeemiline udu) tekib ebasoodsa ilma (päikesepaiste ja tuulevaikus) ja õhu saastumise korral süsivesinike ning lämmastikuühenditega ( autotransport, naftatöötlemine), Fotokeemiliste protsesside tulemusena tekivad peroksiidid ja O. Liigne osoon troposfääri alumistes kihtides kahjulik. Tekivad limaskestade ärritused, kahjustab taimi ja loomi. Suurem tõenäosus esinemiseks on troopilistel laiuskraadidel paiknevates suurlinnades. 15. Kasvuhooneefekt, peamised kasvuhoonegaasid, nende suurenemise allikad. Kasvuhooneefekti suurenemise võimalikud tagajärjed Maal. 16. Osoonikihi hõrenemine stratosfääris, millal tekib, tekkimise põhjused ning võimalikud tagajärjed. 17. Vaata üle ka TV ül.-d.
Hüdrosfäär Hüdroloogia jaguneb 2-ks: merehüdroloogia ja sisevetehüdroloogia.Hüdrosfäär on tihedalt teiste sfääridega seotud.Atmosfääris on veeauru, mullas ja litosfääris on põhjavett ja mullavett, organismide koostises vett. Veebilanss vee juurdetuleku(sademetest ja juurdevool naaberaladelt) ja veekao(auramine ja äravool) vahekord. Infiltratsioon vihma, lume ja liustikevee maa sisse imbumine, sellest moodustub põhjavesi(see on üks olulisi jõe toiteallikaid) Kiire imbumine toimub lubjakivi, liiva, kruusa prk-s. Aeglane imbumine savi, turba prk-s. Äravoolu alad e. valglad jaotatakse: perifeersed alad- kus jõeveed jõuavad maailmamerre, siseäravoolualad kus jõeveed ei jõua maailmamerre. Maailmameri Katab maakera pinnast 71%. Maailmamere peamised alad: Ookeanid, mered/lahed(merede jaotus avatuse järgi- sisemeri, ääremered, saartevahelised) väinad(kitsad veealad, mis ühendavad suuremaid veekogusid) Vesi on kõige tihedam 4 kraadi juures...
sugukond (esimesed kaks on käpalised ja korvõielised). Liblikõieliste sugukonda kuulub 430 perekonda ligi 9000 liigiga. Pildil Harilik hernes Pisum sativum Sugukonna eelistused Sugukonna esindaja eelistab kuiva ja sooja kasvukohta, esineb ka mõõduka, külma kliimaga alade taimkattes. Peamised eluvormid on puud, põõsad, liaanid, mitme- ja üheaastased rohttaimed. Rohtsed liigid asetsevad pigem külma kliimaga aladel, enamik puid põõsaid troopilistel aladel. Maaviljelisuse seisukohalt on tähtis tema sümbioos mügarbakteritega, mis on võimelised omastama õhulämmastikku. Sugukonna määramistunnused Mitmeaastased, võib ka 1 aastased Lehtede asetus on vahelduv, rootsulised, tavaliselt liitlehised, harva terved (nt perekond leetpõõsad). Lehed on tavaliselt teravaservalised, harvemini hambulised. Õied on kahesugused korrapäratud, viietised, enamasti tippmistes või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
