viljatud keelõied Noored õisikud pöörduvad päeva jooksul vastavalt päikese asendile Tugevasti hargnenud sammasjuur võib tungida mitme meetri sügavusele Harilikult säsiga täitunud vars võib kasvada kuni 5 meetri kõrguseks Eestis kasvatatakse harilikku päevalille ja tema sorte enamasti ilutaimena Päevalillesortide kõrgus ulatub 40cm kuni 4-5 m Lehed on suured ja südajad Õisiku läbimõõt kuni 40 cm Vili on lapik äraspidimunajas puitunud kestaga seemnis, mille tuum sisaldab rohkesti õli (õlipäevalillesortidel kuni 65%) KASVATAMINE Valguslembene põuakindel lühipäevataim Eelistab keskmise raskusega vett hästi läbilaskvat toitaineterikast mulda Ei talu happelisi ega sooldunud muldi Heaks kasvuks ja rikkalikuks õitsemiseks vajab päikeselist kasvukohta ning pikka ja sooja suve KASUTAMINE Kuivatatud ja kooritud päevalilleseemneid süüakse
ANGERVAKS Angervaks on meil väga tavaline taim. Niisketel järve-, jõe- või ojakallastel moodustab ta sageli suuri padrikuid. Kuna angervaksametsad on kuni pooleteise meetri kõrgused, taime varte alumised osad puitunud ja kogu vars karedate soontega, siis on selline koht vahel raskesti läbitav. Tiheda asustustiheduse võlgneb angervaks oma heale paljunemisvõimele. Tal on väga palju seemneid ja lisaks ka pikk risoom. Kuid teised taimed tõrjub selline võimas puhmik välja ja seetõttu on angervaksaväljad liigivaesed ja vähehuvitavad. Kariloomad angervaksa ei söö ja seetõttu vähendab taime rohke esinemine karjamaa väärtust.
(haavakoed/uued organid) Kattekude *epiderm koosneb *epiderm katab noori lehti *õistaimedes ühest kihist tihedalt ja varsi (neis paiknevad paiknevatest elusatest õhulõhed gaasivahetus ja rakkudest transpiratsioon) (kloroplastid *korkkude ümbritseb puuduvad) puitunud vart, taime *korkkude vananedes epidermi asemel mitmekihiline (gaasivahetuseks avad e korrapäraste ridadena lõved) paiknev kattekude *korp vanadel kuitunud *korp koosneb varrega taimedel korkkoe mitmest korgikihist ja asemele koore surnud osadest Põhikude *assimilatsioonikude *assimilatsioonikude
mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävinevad. Rakukesta ülesanded- tugifunktsioon( nt sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu ja niinekiudusid) põhiliselt tselluloosist koosnevad rakukestad loovad väga vastupidava tugisüsteemi. kaitsefunktsioon- tselluloos ja teised biopolümerid on väga vastupidavad nii mehhaanilistele kui kliimateguritele.(nt paljud organismid ei suuda toituda puitunud vartest). kaitsefunktsiooni seisukohalt on oluline roll puitunud varte välispinnale moodustuval korkkoel. selle rakud paiknevad tihedalt üksteise peal ning täiskasvanud rakus on tsütoplasma koos organellidega hävinenud. Korkkoel puuduvad poorid, et säiliks gaasivahetus moodustuvad korkkoesse spetsiaalsed avad-lõved ning need asendavad õhulõhesid. lisaks korgile areneb osal puudel teinegi kaitsekiht-korp, mis koosneb samuti surnud rakkudest
juhtkimp kinnine. Kaheidulistel ja paljasseemne taimedel esineb kambium ja seega teiskasv. Juhtkimp on avatud. Kui juhtkimp koosneb aint ksüleemist või foleemist siis on mittetäielik juhtkimp(enamikel veetaimedel redutserunud). Tugikoed- puuduvad veetaimedel ja mõningatel üheaastastel. Jaguneb kollenhüümiks ja sklerenhüümiks. Sklerenhüüm- sekundaarne tugikude. Teritunud otstega, prosenhüümsed, surnud ja õhuga täitunud, puitunud kestad, Kollenhüüm- lihtne ebaühtlaselt paksenenud, elusad prosenhüümsed rakud, primaarne tugikude. Kestad ei puitu. LEHE JUHTKIMBUD: Enamikul liikidel leidub mesofüllis erineva suurusega juhtkimpe, mida lehe puhul nimetatakse roodudeks. Need võivad olla kollateraalsed või bikollateraalsed, olenevalt sellest, millist tüüpi juhtkimbud esinevad varres. Lehes on bikollateraalsed vaid suuremad juhtkimbud. Lehe juhtkimbud on enamasti kinnised (kambium esineb lühiajaliselt vaid arenevates
· Säsi varre keskosas paiknev vähe- spetsialiseerunud põhikude Erituskoed: Näärmekarvad Piimasooned Nektaariumid Tugikoed · Tugikoed e mehaanilised koed annavad taimele ja tema organitele mehaanilise tugevuse, st hoiavad taime püsti · Puuduvad või on nõrgalt arenenud veetaimedel ja üheaastastel taimedel (neile annab tugevuse rakkude siserõhk e turgor) · Tugikoed koosnevad puitunud ja paksenenud kestaga rakkudest · Asetsevad taimes mitmel pool muude kudede vahel · Tugikoed jaotatakse kahte põhitüüpi -kollenhüümiks ja sklerenhüümiks Kollenhüüm · Lihtsaim tugikude, mis koosneb ebaühtlaselt paksenenud kestadega elusatest rakkudest · Kollenhüüm on primaarne tugikude · Kollenhüümi rakukestad ei puitu (koosnevad tselluloosist, jäävad elastseks) ning ei takista seega taime kasvu
Kontrolltöö:JUUR, VÕSU, VARS Vasta küsimustele. 1. Milleks on taimel vajalik juur? 2. Nimeta juurevöötmed. 3. Mis on juurestik? 4. Milliseid ülesandeid varred täidavad? 5. Mis on õhujuured? 6. Mida nimetatakse võsuks? 7. Millistel taimedel on risoom? (vähemalt 3) 8. Kus on varjul algeline vars lehealgmetega? 9. Millistel taimedel on puitunud varred? 10. Kus paiknevad juhtkimbud? 11. Mis on puiduosa ja mis on niineosa? 12. Millest koosneb kambium? 13. Mille jagunemise tulemusena varred jämenevad? 14. Mis on uinupung? 15. Nimeta juuremuunded ja nende ülesandeid. Vastused: 1. Taimel on vajalik juur kinnitumiseks mulda ning toitainete hankimiseks 2. Kasvuvööde selles kasvavad noored juurerakud. Imevvööde koosneb juurekarvadest Külgjuurte vööde selles moodustuvad külgjuured 3
mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävinevad. Rakukesta ülesanded- tugifunktsioon( nt sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu ja niinekiudusid) põhiliselt tselluloosist koosnevad rakukestad loovad väga vastupidava tugisüsteemi. kaitsefunktsioon- tselluloos ja teised biopolümerid on väga vastupidavad nii mehhaanilistele kui kliimateguritele.(nt paljud organismid ei suuda toituda puitunud vartest). kaitsefunktsiooni seisukohalt on oluline roll puitunud varte välispinnale moodustuval korkkoel. selle rakud paiknevad tihedalt üksteise peal ning täiskasvanud rakus on tsütoplasma koos organellidega hävinenud. Korkkoel puuduvad poorid, et säiliks gaasivahetus moodustuvad korkkoesse spetsiaalsed avad-lõved ning need asendavad õhulõhesid. lisaks korgile areneb osal puudel teinegi kaitsekiht-korp, mis koosneb samuti surnud rakkudest.
·Plaatkollenhüüm - paksenevad vaid telgorgani välispinnaga paralleelsed (tangentsiaalsed) rakukestad, radiaalsed jäävad õhukesteks.(Must leeder) · Kobekollenhüüm - paksenevad rakuvaheruumidega kokku puutuvad rakukestade piirkonnad Sklerenhüüm on sekundaarne tugikude, mis enamasti koosneb teritunud otstega prosenhüümsetest rakkudest. Asub varre siseosas (joonis). Täiskasvanult on sklerenhüümirakud surnud ja õhuga täitunud, rakukestad on enamasti puitunud, vaid üksikutel liikidel jäävad need tselluloosseteks. Sklerenhüümi hulka kuuluvad sklereiidid, niine- ja puidukiud: · Sklereiidide - kestad on tugevasti puitunud, pooridega läbistatud ja silmatorkavalt kihilised. · Niinekiud - on otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud. · Puidukiud - asuvad harilikult juhtkimpude ksüleemis. Sarnanevad niinekiududele, kuid on rohkem puitunud ja lühemad, kuni 1,5 mm pikkused. Juhtkoed.
Asuvad juure, varre, punga kasvukuhikutes (tipmine meristeem), kõrresõlmedes (vahemeristeem), hajusalt lehtedes (hajus meristeem), varre ja juure juhtkimpudes (külgmine meristeem e kambium), vigastatud kohtades (haavakambium). Püsikoed. Kattekude. Jaguneb epidermiks ja peridermiks. Epiderm: noorte/üheaastaste taimede kattekude, puitumata, ühekihiline, rakuvaheruumideta, rakkude vahel on õhulõhed. Periderm e korkkude: puitunud taimedel epidermi asemel. Surnud, puitunud, korgistunud, mitmekihiline. Põhikude e parenhüüm. Asub peridermi all. Rakud on elusad, tselluloosse seinaga. Jaguneb vastavalt asukohale: Assimilatsioonikude – taime maapealsetes rohelistes osades, koosneb sammas- ja kobekoest (vastavalt tihedalt ja hõredalt), fotosünteesi toimumise koht. Säilituskude – plastiidideks leukoplastid, asub nt juurtes, mugulates jm.
Rakukest, vakuoolid (leidub ka teistes rakkudes pisikesi vakuoole), plastiidid. 2. Kirjeldage rakukesta ehitust. Rakukest koonseb tselluloosist. 3. Selgitage rakukesta ülesandeid ja tooge näiteid. Rakukesta ülesanne on garanteerida tugifunktsioon, mis tähendab võimet toestada taime (näiteks ranniksekvoia, kes on ühed vanimad elusolendid ja suurimad) Täita on ka veel kaitsefunktsioon, mis kaitsevad taime kliima kui ka mehhaanilistele teguritele (vähesed loomad toituvad puitunud taimeosadest). Kuna juhtkoe moodustab rakukest, siis on ka oluliseks tagada transportfunktsioon (taime kõrgemad osad saavad samuti toitaineid, mida juured maapinnast võtavad). 4. Kirjeldage kloroplasti ehitust. Kloroplastid sisaldavad klorofülli ja on sarnased mitokondritele- neil on sise ja välismembraan ja on lamellide kogumik, samuti sisaldavad DNA ja RNA molekule ning muid valgumolekule. 5. Mis tähtsus on taimede kroonlehtede ja viljade erksal värvusel?
LITTERHEIN, KUUKRESS · Kukkur - ühepesaline, ühest viljalehest tekkinud, avaneb piki kõhtmist õmblust. LUMEROOS, KÄOKING, MAGNOOLIA, ENELAS Kogukukkurvili apokarpsesst emakkonnast kukkurvili KUREKELL · Tõrsik iga seeme on 1 pähklike, õiepõhjast värvline leht KIBUVITS · Sulgvili, üheseemneline PÄHKLITAOLISED VILJAD · Pähkel - viljakest jäik, puitunud, pähklikesest suurem SARAPUU, PÖÖK, KASTAN · Pähklike - viljakest jäik, puitunud, pähklist väiksem. TATAR, PÄRN, KIBUVITS Kogupähklike apokarpsest emakkonnast tekkinud pähklike TULIKAS, MAASIKAS · Teris nahkjas viljakest on seemnekesega kokku kasvanud NISU, RUKIS Tõru pähkel, mis on alusel ümbritsetud kausikujulise lüdiga
Vee ja mineraalainete liikumine toimub trahheede ja trahheiidide kaudu. Orgaaniliste ainete liikumine toimub sõeltorude kaudu. Tõusev vool ja laskuv vool. 16.Tähtsamad kudede liigid taimedes Algkoed e. meristeemid, põhikoed, kattekoed, tugikoed, juhtkoed, erituskoed 17.Sklerenhüüm: a) missugustest rakkudest koosneb? b) kuidas rakuseinte iseärasuste alusel sklerenhüümi liigitatakse? a) sekundaarne tugukude, enamasti teritunud otstega, puitunud prosenhüümsed rakud, mis on eluasad ainult noortena). b) niinekiud (nõrgalt puitunud seinaga); puidukiud (alati puitunud seinaga) 18.Meristeemid: a) kuidas meristeeme liigitatakse? b) kuidas erinevad meristeemid taimedes paiknevad? 1) tipmine (aplikaalne) meristeem. Paikneb varte ja juurte pea- ja külgharudes ja tippudes. Temast oleneb peamiselt elundi pikkuskasv. 2) külgmine (lateraalne) meristeem. paikneb telgelundites pinnaga paralleelse silindrilise
Fanerofüüdid (Ph) uuenemispungad maapinnast enam kui 25 cm kõrgusel (olenevalt taime kasvust megafanerofüüdid, mesofanerofüüdid, mikrofanerofüüdid, nanofanerofüüdid, teistel taimedel kasvavad epifüüdid, tüvisukulendid). Puud, põõsad, liaanid, epifüütideks on näiteks paljud vihmametsade bromeelialised ja orhideed, tüvisukulendid on kõrged kaktused, piimalilled jmt. Kamefüüdid (Ch) - uuenemispungad kuni 25 cm kõrgusel. Alumine varreosa puitunud, ülemine rohtne; puhmas ehk kääbuspõõsas on kamefüüt - taimedest näiteks jõhvikas, pohl, kanarbik. Hemikrüptofüüdid (H) uuenemispungad asuvad maapinnal, neid kaitseb kulu või kõdukiht, enamus rohttaimi on hemikrüptofüüdid (kuldvits, kerahein, sõrmtarn jne). Krüptofüüdid uuenemispungad asuvad maa all (geofüüdid - lõokannus, tulp, sibul, kuldtäht jne) või vee all (helofüüdid vesiroosid, vesikupud, hundinuiad jmt).
toota reguleerida Biomassienergia olemus ja toore Biomassienergia on soojusenergia, mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel. Biomassi all mõistetakse taimset materjali, mis on põletamiseks pisavalt kuiv. (puiduhake ja -jäätmed, energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, hundinui, põhk, turvas jne.) Energiavõsa 1. Võsana kasvatatakse kiirelt kasvavaid puittaimi (paju), mille 2-3 aastaseid puitunud võrseid kasutatakse hakituna ja kuivatatuna soojuse tootmiseks. 2. Energiavõsa ei saasta keskkonda süsihappegaasiga 3. Energiavõsa kasvatamisel annab ära kasutada mitte ainult mineraalväetisi, vaid ka reovett või reoveepuhastis tekkivat jääkmuda. 4. Energiavõsa kasvupinda-väheväärtuslikku põllumaad on küllaga. Biogaasi saamine toodetakse metsa harvendusraiega saadavast peenpuidust või kiirkasvuliste paju
Vähelevinud. Kobekollenhüüm -- paksenevad rakuvaheruumidega kokku puutuvad rakukestade piirkonnad. Näib, nagu oleks suurte rakkude vahel väiksemad paksukestalised rakud, mis aga tegelikult on rakuvaheruumid. Sklerenhüüm on sekundaarne tugikude, mis enamasti koosneb teritunud otstega prosenhüümsetest rakkudest. Asub varre siseosas. Täiskasvanult on sklerenhüümirakud surnud ja õhuga täitunud, rakukestad on enamasti puitunud, vaid üksikutel liikidel jäävad need tselluloosseteks. Sklerenhüümi hulka kuuluvad sklereiidid, niine- ja puidukiud. Niinekiud on otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud. Esinevad kas üksikult või kimpudena juhtkimpude floeemiosas ning kserofüütide lehtedes. Tekivad kas algkoest (primaarsed niinekiud) või kambiumist. Puidukiud asuvad harilikult juhtkimpude ksüleemis. Sarnanevad niinekiududele, kuid on rohkem puitunud ja lühemad. Esinevad
rakukestad, radiaalsed jäävad õhukesteks. Vähelevinud. Kobekollenhüüm -- paksenevad rakuvaheruumidega kokku puutuvad rakukestade piirkonnad. Näib, nagu oleks suurte rakkude vahel väiksemad paksukestalised rakud, mis aga tegelikult on rakuvaheruumid. Sklerenhüüm on sekundaarne tugikude, mis enamasti koosneb teritunud otstega prosenhüümsetest rakkudest. Asub varre siseosas. Täiskasvanult on sklerenhüümirakud surnud ja õhuga täitunud, rakukestad on enamasti puitunud, vaid üksikutel liikidel jäävad need tselluloosseteks. Sklerenhüümi hulka kuuluvad sklereiidid, niine- ja puidukiud. Niinekiud on otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud. Esinevad kas üksikult või kimpudena juhtkimpude floeemiosas ning kserofüütide lehtedes. Tekivad kas algkoest (primaarsed niinekiud) või kambiumist. Puidukiud asuvad harilikult juhtkimpude ksüleemis. Sarnanevad niinekiududele, kuid on rohkem puitunud ja lühemad. Esinevad peaaegu kõikides
viljade valmimine (maasikas) amiiloplast Plastiidide üleminekud TAIMEKOED Algkoed igas taimes asuvad juure, varre ja punga kasvukuhikutes rakud väikesed ja ümarad püsivalt poolduvad Kattekoed Epiderm - noortel taimedel - ühekihiline - rakuvahruumideta - läbipaistvad rakud - rakkude vahel õhulõhed Korkkude e. periderm - puitunud taimedel epidermi asemel Põhikude e. parenhüüm asub epidermi all elusad tselluloosse seinaga rakud rakud sisaldavad kloroplaste – sammas- ja kobekude paikneb juurtes ja säilitusorganites – säilituskude paikneb õhujuures, veetaimedes – aerenhüüm Juhtkoed Floeemis - sõel ja saaterakud - pikenenud elusrakud Ksüleemis - surnud rakud - trahheed – pikad torujad rakud
Puurinne on näiteks mänd, kuusk, kask, lepp või tamm. Mänd Lepp KuuskTamm Kask Põõsarinne Kasvavad madalkasvulised puud ja põõsad. Põõsarinne võib olla tihe, hõre ning võib ka puududa. Harilik sarapuu Mage sõstar Harilik toomingas Paakspuu Harilik pihlakas Puhmarinne Kasvavad kuni 50 cm kõrgusega puhmad. Puitunud varrega. Maarjasõnajalg Mustikas Kukermari Pohl Kanarbik Rohurinne Kasvavad mitmeaastased rohttaimed. Rohtunud varrega. Õitsevad ja viljuvad. SinilillJänesekapsas Laanelill Leseleht Ülane Sambla ja Samblikurinne Koosneb sammaldest ja samblikest. Loodehmik Metsakäharik Lood-Jõhvsammal Põdrasamblik Palusammal
· Taimed ei liigu aktiivselt nagu loomad, st nad ei saa asukohta vahetada. · Taimerakud erinevad loomarakkudest mitme tunnuse poolest. · Mõni taimeosa võib kasvada kogu elu, loomadel on enam-vähem piiratud kasvuaeg. · Taimede organid on lihtsama ehitusega kui loomadel. · Taimedel pole närvisüsteemi, mis on loomadel. · Taimedes toodavad hormoone rakud, loomadel sünteesitakse neid erilistes elundites. · Taime toestavad puitunud kestaga rakud ning rakusisene rõhk, selgroogsetel loomadel on toeks luustik. · Taimed võivad paljuneda ka kehaosadega, loomad aga tavaliselt mitte.
RAVIM- JA MAITSETAIMED 1. AEDSALVEI • Lad. Salvia officinalis • Lad. k. “salvus”, “salvare” = terve Botaaniline iseloomustus • Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond, mitmeaastane poolpõõsas. Botaaniline iseloomustus Vars on alumises osas puitunud, ülalt rohtne hallikarvane. Botaaniline iseloomustus – Lehed pikliksüstjad, hallikasrohelised, pealt kortsulised, täkilise servaga. – Noored lehed ja varte ülemine osa hallikasviltjad. Botaaniline iseloomustus – Õied asuvad varre ladvas ja on enamasti violetsed (ka sinised, harva valged). – Õitseb juunis ja juulis. Botaaniline iseloomustus – Seemned on suured, ümarad, mustad. – 1000 seemne mass 7..
Taimed Aarne Kauss ja Cerle Siim 9.klass Turbasammal Turbasamblaid iseloomustavad valkjas või punakas värvus ja kimpudena asetsevad oksad. Harakkuljus Rohttaime välislaadiga peenikese roomava puitunud varre ja igihaljaste lehtedega taim. Metsmaasikas Metsmaasikas on 520 cm kõrgune. Ubaleht Ubaleht võib madalaveelises soomülkas või seisva veega kraavis moodustada tihedaid kogumikke. Soopihl Lehekesi on tavaliselt kummalgi pool leherootsu kaks. Nagu maasikalgi, on ka soopihlal pähklikesed suure kumera kujuga lihaka moodustise peal. Vesiputk Kogu taim on kollakasroheline. Vars õõnes, tugevasti harunev, alusel jämenenud ning sõlmekohtadest juurduv. Pilliroog
Iseloomustus • Kõrgekasvuliste ühe- ja mitmeaastaste rohttaimede perekond korvõieliste sugukonnast • Perekonda kuulub 70-80 liiki • Valguslembene põuakindel lühipäevataim Välimus • Lõhestumata lehed on vahelduvad või vastakud • Korvõisiku põhja katavad rohked mõlemasugulised putkõied ja ääristavad kollased, pruunid või purpursed viljatud keelõied • Lehed suured ja südajad • Õisiku läbimõõt kuni 40cm • Vili on lapik puitunud kestaga seemnis • Kõrgus 40cm kuni 4-5m Külvamine • Mais otse kasvukohale 2-3 cm sügavusele • Soovitatav vahekaugus 20-30 cm Kasvutingimused • Eelistab keskmise raskusega vett läbilaskvat toitaineterikast mulda • Ei talu happelisi ega sooldunuid muldi • Heaks kasvuks ja rikkalikuks õitsemiseks vajab päikeselist kasvukohta ning pikka ja sooja suve • Idanemistemperatuur 16 kraadi Saadused • Seemned • Päevalilleõli
Paljasseemnetaimed Õpik lk 20-23 Paljasseemnetaime mõiste Paljasseemnetaimeteks nimetatakse tavaliselt okaspuid. Enamus paljasseemnetaimi on okkaid kandvaid igihaljad puud või põõsastikud. Nt: kuusk, mänd, jugapuu, kadakas. Paljasseemnetaimedel on tugev puitunud vars ehk tüvi. Põhilise osa moodustab sellest puiduosa. Paljassemnetaimede paljunemine Paljasseemnetaimede paljunemisorganiks on käbi. Käbid jaotuvad kaheks: isaskäbid ja emaskäbid. Paljasseemnetaimede paljunemine toimub tuultolmlemise kaudu. Peamiselt kasvavad okaspuud jahedamas kliimas, põhjapoolsematel aladel ja mägedes. Miks on okaspuudel väiksed lehed? Okaspuude lehed on väikesed kuna taim ise kasvab sageli ebasoodsates tingimustes.
Kibuvits Rahvapärased nimetused Aukaküüds Hiibalpuu Kibun Kibusk Kibuskipuu Kiuspuu Koidukann Okasroos Orjavits Iseloomulikud tunnused Ogad Punased viljad Meenutab roosi 0,5m-2m Õitseb juunis ja juulis 2 Õie suurus cm-6cm Roosakad, punakad, valged, kollakad õied Puitunud vars Kasvukoht Põhjamaadest subtroopikani Looniidul Pärisniidul Puisniidul Vahel ka metsaservades Kasutus rahvameditsiinis Kasutatakse Leotised Õisi Salvid Võrsed Õli Lehed Aur Juured Mähised Viljad Kopsuhaigused Tee Neeruhaigused Põiehaigused Külmetushaigused Kogumine ja säilitamine September ja oktoober viljade korjamiseks Korjamisel tuleb vilju kohelda õrnalt Kõige lihtsam on säilitada kuivatatult Kuivatatakse kuni 50...
t nende lehed langevad sügisel või kuivaks aastaajaks. Lehtpuud kuuluvad katteseemnetaimede hulka. Neil on õied, mis pärast viljastumist arenevad vilja sees olevateks seemneteks. Ainult kõige vastupidavamad suudavad võistelda okaspuudega külmas kliimas ja kõrgetel mäenõlvadel, kuid mujal domineerivad metsades laialehelised puud, seda eriti niiskes troopikas. 3 Puu ehitus Täiskasvanud lehtpuul on tavaliselt üks puitunud tüvi, mis on vähemalt 6 m kõrgune ja suureneb läbimõõdus sedamööda, kuidas puu vananeb. Tüvi haruneb oksteks, mis moodustavad võra koos oksakeste, lehestiku, õite ja viljadega. Pikad puitunud juured kinnitavad tüve maasse ja omastavad pinnasest vett ja mineraalaineid. Sageli kasvavad juurtel mügarbakterid, mis varustavad puud lämmastikuga. Võrade tüübid Enamiku lehtpuude võra kuju muutub kasvades. Peaharu kaob ning külgharud kasvavad edasi, moodustades ümara võra
Evolutsiooni tõendid Bio IV Kivistised · Paleontoloogia · Luud, karbid, seemned, lehed, taime puitunud osad; ihnofossiilid · Kumbaid rohkem: maismaa- või veeloomi? · Settekivimid: lubjakivi, savid, kildad, liivakivi, vulkaaniline tuhk Ihnofossiilid trilobiit 2paikne Fossiliseerumine · Mineraliseerumine (kaltsiit, räni, püriit, apatiit) · Merevaik · Mumifikatsioon · Turbarabad Fossiliseerumine · jää Elavad fossiilid 400-150 Ma 270Ma 15 Ma
elutegevuses. Oligosahhariidid- madalmolekulaarsed orgaanilised hendid, kahe-kolme monosahariidi omavahelisel hinemisel. Maltoos koosenb aga kahest glkoosijgist. Piimas sisaldub laktoos e piimsuhkur, energia saamiseks. Polsahhariidid on krgemolekulaarsed orgaanilised hendid (polmeerid), (monomeerid) monosahariidid? Trklis,tselluoos ja glkogeen. Trklis peamise polsahhariide.keskmiseks 1 miljon molekulmass. Taimed kasutavad trklist energia saamiseks. Lagundavad glkoosi molekulideks. Tselluoos puitunud varrega taimede massist, loomades aga maksas ja lihastes,trklise ehk glkogeeni molekulina. Kitiin- seente rakus ja lutikates. Lmmastikku sisaldav suhkur. Lipiidid on organismide energiaallikaks. 38,9kJ/g,rasva kasutatakse talvel elamiseks,energia saamiseks. Kaitseb,htlustab temp. Toodavad organismi vett. Steroidid madalmolekulaarsed tsklilised hendid ja vees ei lahustu, kolestoroolhormonid,vitamiin D. Hormoonid on bioaktiivsed ained,loomaorganismide sisekretsiooninrmetes?
estragoni kõrval tähtsaim taim prantsuse köögis. Vahemeremaades hõõrutakse kalu enne praadimist kuuma õli sisse kastetud aed-liivatee oksaga. Kala ja liha paneerimisel segatakse jahusse aed-liivatee pulbrit. Väikeses koguses lisatakse aed-liivateed salatitele, suppidele, porgandi- ja seenetoitudele, hapendatavaile kurkidele, marinaadidele, aroomiäädikatele (oksake õitsvana äädikapudelis - dekoratiivne). Rohkesti kasutatakse kala-, liha- ja likööritööstuses. Puitunud varred sobivad grillipuiduks. Väga hästi sobib maitsestada liivateega kohupiima, kodujuustu ja nisu-, odra-, rukkijahu putrusid ning riisi- ja maisitangu maitsestamiseks. Loomulikult sobib liivatee paljudele köögiviljatoitudele, eeskätt kõrvitsale, kabatsokile, kurgile ja seentele. Oleme harjunud liha ja kala marinaade valmistama üksnes loorberi ja pipra lisamisega, kasutada võiks julgemini maitsetaimi, eeskätt jänese-, lambaliha marineerimisel.
Vaarikas on narmasjuurestiku ning ühe- ja kaheaastaste vartega puitunud poolpõõsas. Kevadel kerkivad maapinnale asendusvõrsed. Teisel aastal kannavad vaarika oksad [?] ja peale seda [?]. Vaarikas õitseb juuni teisel poolel. Õitsemine kestab [?]. Vaarika vili on [?]. Vaarika lehed on liitlehed. Vaarikas vajab päikeselist kasvukohta jahuumusrikast mulda. Enne istanduse rajamist on vajalik maa korralikult puhastada umbrohtudest. Korralikku saaki on
levila ehk areaal, mis jaguneb kolmeks: Primaarseks Sekundaarseks Potentsiaalseks Liigisisesed ühikud Alamliik- võib areneda uus liik Teisend e varieteet- tingitud keskkonnast Vorm- mõne tunnuse poolest põhiliigist erinev Kultivar e sort- valiku teel saadud taim, keda kasvatatakse maj. või esteetilisel eesmärgil Kloon- vegetatiivne järglaskond Takson- üksik taimeisend Puude ja põõsaste rühmitamine Puittaim- mitmeaastane puitunud maapealsete ja maa-aluste osadega taim Igihaljad Heitlehised Puu- hästi väljakujunenud varrega (tüvega) puittaim, millel on suured mõõtmed Põõsas- puittaim, mille tüvi haruneb maapinna seest (võsunditega) ja moodustab mitu tüvekest Põõsaste jaotamine kõrguse alusel Väga madalad- kõrgus 0,05...0,5m, n roomava kadaka sordid, jõhvikas Madalad põõsad- kõrgus 0,5...1m, n pukspuu, läiklehine mahoonia Keskmise kõrgusega põõsad- 1...2m, n
Heteroof- organism,kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit Mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide kogum Pungumine- vegetatiivse(mittesugulise) paljunemise vorm mõnedel seentel ja selgrootutel loomadel Toksiin- taimse v loomse päritoluga mürkaine Mükotoksiin- mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine Torikuline- rühm hrl. nahkja v. puitunud viljakehaga kandseeni Viljakeha- osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ,milles valmivad eosed Tuletael- lehtpuude surnud tüvedel, kändudel ja lamapuidul kasvav puidumädanikku põhjustav seen Kottseened- toiduaine riknemist põhjustav halliku liik Kandseened- põhiliselt söögiks kasutatavad seened Kübar- seene viljakeha ülemine lai osa Jalg- alumine kandev v. toetav osa seenel Eos(spoor)- paljunemisotstarbeline rakk,mis moodstub protistide,seente ja osa taimede
(mitokondrid, plastiidid) puuduvad. Plastiidid on vaid taimerakkudes. Sisemembraanistik puudub Sisemembraanistik (lüsosoomid, tuumamembraanid, ER, Golgi kompleks) on hästi arenenud Ribosoomid esinevad, kuid erinevad Ribosoomid karedapinnalisel ER-l eukarüootide ribosoomidest. Enamikul esineb rakukest, mis võib pinnale Puitunud taimerakukestas tselluloos ja eritada limakapsli. ligniin. Seeneraku kestas kitiin. Loomarakul kest puudub. Viburitel puudub korrapärane siseehitus. Viburitel korrapärane siseehitus. Rakkudes puudub tsütoskelett. Esineb tsütoskelett. Vakuoolid puuduvad, mõnedel Taimerakkudes suured vakuoolid, gaasivakuoolid. loomarakkudes väga väikesed.
Esineb ka mäestikke Maastiku kujunavad tuul ja vesi On palju liivaluited,mis võivad ulatuda 200 meetri kõrguseni veestik Kõrbest jõgesid ei alga, kuid nad võivad sealt läbi voolata Kõrbete jaoks on tüüpilised soolajärved Kõrbetes on palju oaase Maailma suurim oaas on Niiluse kallastel taimestik Lehed on väikesed ning tugevad Hõbedased või läikivad lehed peegeldavad osa valgusenergiast tagasi Peamised taimed on võserikud ning lühikesed puitunud taimed Madalad põõsad loomastik Kõrbes on vähe suuri imetajaid Kõrbes elab palju pisikesi närilisi Kõrbe kõige tuntuim loom on kaamel Paljudel kõrbeloomadel on soomuseline kehakate psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase video http://www.youtube.com/watch?v=iMCY9WMnzaw Kasutatud kirjandus http://www.geo.ut
lavendlit kui suve kuningannat, sinisilma. Kogu linn on ehitud lavendliõitega ja täis rõõmsat muusikat. Peetakse tõelist lavendlilaata, kus müügil kõikvõimalikud tooted lavendlist. 3. ISELOOMUSTUS Meil tuntud tähkjas lavendel (Lavandula angustifolia Mill.) on Vahemeremaades 80-150 cm kõrgune põõsas, meil kasvab ta 20-50 cm kõrguseks poolpõõsaks. Kuulub huulõieliste sugukonda. Taime vars on alaosas puitunud, ülaosas rohtne. Lehed on lineaalsed, hallikasrohelised, kergelt karvased ja vastakad. Sinised õied moodustavad varre ladvaosas tiheda tähkja õisiku. Lõhn on tugev ja aromaatne, maitselt on taim kibe. Õitseb suve keskpaigast külmadeni. Lavendli toimeainetest on kõige tähtsam eeterlik õli, mida on 1,5 3 %, nendest kõige rohkem on estreid. Veel on lavendlis märkimisväärselt saponiine, park- ja mõruaineid. 4. KASVATAMINE
Fotosünteesivad kogu keha pinnaga Vajavad eluks valgust Imavad vett ja vees lahustunud Mineraalaineid kogu keha pinnaga Elavad ainult vees või niiskes paigas 11. Võrdle vetikaid sammalde/sõnajalgadega, leia erinevusi ja sarnasusi (vähemalt 1 erinevus ja sarnasus). SARNASUSED ERINEVUSED Paljunevad ja levivad eostega Sõnajalgadel on puitunud kestadega rakud Fotosünteesivad mõlemad Sõnajalgtaimedel on juhtsooned, kuid sammaldel need puuduvad 12. Miks on samblad looduses tähtsad? Too välja 3 sisult erinevat aspekti. · Sammaldel on metsas tähtis roll: vihma korral hoiavad nad mulda niiskeks muutumast, põua ajal takistavad selle kuivamist
Kõrbetüüp Iseloomustus Savikõrb Savikas, tihe muld ja muutlik veereziim. Kevadel pindmised kihid liigniisked, tekivad ajutised vooluveekogud. Suvel aurab vesi kapillaarselt ära, kuivades tekib takõrr ehk koorikuline savikas pinnas. Peamine eluvorm on poolpõõsas- puju, mille alumine osa on puitunud ja moodustab suurema osa ta biomassist. Maapind soolakas, suvel võib praguneda ja klaaskõvaks kuivada, lahti kooruda. Lössikõrb Kohtades, kus leidub mäestikest valja uhutud peeneteralist materjali. Löss on ühtlane peen tolmjas liivsavi , mis on kohale kantud jõgede ja tuule tegevuse tagajärjel. Liikuvad soolad on välja uhutud. Saab teistest kõrbetüüpidest rohkem niiskust, sest lähedal asuvad mäed püüavad
lühikesi kuivemaid perioode, mil osa puid langetab lehti. Seal on kaks aastaaega. · Vihmametsades on päeval palav ja öösel jahe. Loomad · Vihmametsades elab väga palju erinevaid loomi: ahve, laisikuid, linde, madusid, konni, putukaid, kalu. · Enamus loomi, linde, putukaid elab puudel. · Paljud loomad on eredavärvilised ja ka valjuhäälsed papakoid, liblikad, konnad. Taimed: · ronitaimed e. liaanid mille pikad puitunud varred väänlevad ühelt puult teisele näiteks viigipuu. · epifüüdid e. pealistaimed kasvavad puude okstel näiteks sõnajalad,orhideed. · kägipuud alustavad elu puu otsa sattunud seemnest. Puutüve külge kinnitatud juured hakkavad paksenema ja laienema, viimaks on puu kägipuu haardes ja sureb. Kägipuust aga kasvab uus puu. Probleemid vihmametsades: · Vihmametsi hävitatakse väga palju, sest inimesed rajavad sinna põllumaid,
Tere kallid kursusekaaslased ning õpetaja. Järgnevate minutite jooksul esitan ma teile lühikese loengu teemal Kõrgeimad ja jämedaimad puud Eestis kui ka Maailmas. Kõigepealt seletaksin lahti mõiste puu, et mis see siis tegelikult on. See ei ole midagi muud kui püstise puitunud varrega taim, mida võib liigitada okaste ning lehtede järgi. Kõigi aegade kõige kõrgema puu rekord kuulub 1872. aastal Austraalias kasvanud eukalüptile. Puu kasvas 132,6 meetri kõrguseks ja oli kõrgem kui enamik kirikutorne. Tänapäeva kõrgeim puu on Californias kasvav hiidsekvoia ehk mammutipuu, mis on umbes tuhat aastat vana ja 112 meetri kõrgune. Kõige vanem puu maakeral on umbes 4800aastane ohteline mänd mis kasvab samuti Californias.
treegal, supinõges, suskja. Tavaline taim Eestis. Kasvades nii looduslikes kooslustes kui inimese kõrval, eelistab viljakat pinnast, kasvab kogumikena. Nõgeseliste sugukonnast, mitmeaastane. Kõrgus 40 kuni 150 cm. Kogu taim on kaetud lühikeste harjaskarvade ja pikkade kõrvekarvadega. Karedad jämesaagja servaga lehed paiknevad varrel vastakuti; lehekaenlas asuvad ka õievarred, pööristena. Maa-alune risoom on pikk, roomav ja tugevasti puitunud. Kogu taim on söödav vars, leht, juur, seemned. Kevadel tärkavad punakad tõusmed kuivatamiseks ei sobi, kuid nendest tehtud tee on väga kosutav. Õitseb juunis ja augustis. Lehtede kogumisel on sobiv kasutada kinnast, ja tõmmata taim ülevalt alla mööda vart lehtedest puhtaks või lõigata terve taim, närtsitada teda ja siis lehed küljest võtta. Nõgesest on tehtud ka siidise läikega riiet
siliques01.jpg Kukkur on ühepesaline paljuseemneline vili, mis on tekkinud ühest servast kokkukasvanud viljalehest. Valmides avaneb üht õmblust mööda. Kukkur moodustab tavaliselt koguvilja, mis koosneb mitmest osakukrust. Kukkur esineb näiteks käokingal ja kurekellal, enelal ja magnoolial. Magnoolia vili. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Kukkur_(botaanika) Sulgviljade hulka kuuluvad: Pähkel on botaanikas õistaimede kuivvili, mille viljasein on kivistunud või puitunud, kusjuures viljasein pole seemnega kokku kasvanud. Pähkli erinevus pähklikesest on see, et pähkel on arenenud mitmest (pähklike ühest) viljalehest moodustunud sigimikust. , autor: Tundmatu autor, litsents: Maapähkel. Foto: Avalik kasutamisõigus Pähklike on õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, kusjuures viljasein pole seemnega kokku kasvanud. Pähklike erineb tõelisest pähklist selle poolest, et pähklike on
Tartu Raatuse Kool Tüümian Tartu 2013 Sisukord 1. Tüümiani kirjeldus 2. Kasvutingimused 3. Tüümiani päritolu 4. Tarbimine 5. Kasutatud allikad Tüümiani kirjeldus Aed-liivatee ehk tüümian. Välimus : Tüümian on 30-40cm kõrgune alusel puitunud vartega poolpõõsas.Varred hästi harunenud ja lehistunud. Kitsad tugevad lehed on rohelised, väiksed, elliptilise kujuga ning ümara tipuga, pealt veidi läikivad alt tuhmid. Varte tippudes männastesse koondunud õied on roosad,lillad või valkjad. Tüümian on mitmeaastane. Õitsemine : Tüümian õitseb juunist augustini. Kuid erinevad sordid õitsevad erinevatel aegadel. Maitse : Tüümian on kerget vürtsika,õrnalt magus-pehme aromaatselt sooja
Vanades taimedes leidub kollenhüümi lehtedes ja rohtsetes vartes, kus sklerenhüüm on vähearenenud. 2.4.2. Sklerenhüüm Sklerenhüüm on sekundaarne tugikude, mis enamasti koosneb teritunud otstega prosenhüümsetest rakkudest. Asub varre siseosas (joonis). Täiskasvanult on sklerenhüümirakud surnud ja õhuga täitunud, rakukestad on enamasti puitunud, vaid üksikutel liikidel jäävad need tselluloosseteks. Sklerenhüümi hulka kuuluvad sklereiidid, niine- ja puidukiud. 1. Sklereiidide ehk kivisrakkude kestad on tugevasti puitunud, pooridega läbistatud ja silmatorkavalt kihilised. Sklereiide võib leida
Moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütopl.võrgustikust. Ülesanne: raku veemahuti; suhkru ja org. Hapete hoidja; koguvad ainevahetuse jääkproduktis või ühendid, mis on loomadele ebameeldiva maitsega. Rakukest koosneb peamiselt tselluloosist. Palju poore (lah.gaaside,vee ja madalamolekulaarsed ühendid läbimiseks) Noorel rakul õhuke ja elastne kest, vanal vee sisaldus langeb, poorid ahanevad, kest paksem. Ülesanne: tugi fn, , kaitse fn.(täidab puitunud varrel moodustunud korkkoe) , transport fn. 1. Erista looma-, taime-, seene- ja bakterirakku. 2. Võrdle looma-, taime-, seene- ja bakterirakku. TAIMERAKK SEENERAKK LOOMARAKK 1. Varusüsivesik Tärklis, insuliin Glükogeen Glükogeen + - + 2
viljalihas hajusalt (viinamari) Tsitrusvili- väliskest on näärmega, vahekest on valge säsi ja söödavosa on lõigustunud (apelsin) Pähkel- on vili, mille viljakest ainsa seemne ümber täielikult puitub (sarapuu pähkel). Tekkekohaalusel · Kohalikud sordid · Introdutseeritud sordid Tekkimisviisialusel · aretussordid · maasordid Taime vegetatiiv organid Võrse Areneb pungast on suvine juurdekasv koos lehtedega...(mai oktoober) puitunud võrset nim oksaks Puitumise astmed Rohtne võrse võrse murdub kergelt Poolpuitunud võrse võrsa on h2sti painduv ja ei murdu Puitunud võrse murdub kergelt ja annab kiulise murdepinna Leht Sordi m22ramiseks vaadeltakse võrse keskmisi lehti T2htsad tunnused on lehelaba, lehetipp, lehealus, leheserv. Liitlehtede korral lehekeste arv Pungad Kasvupungad millest arenevad ainult v6rsed Puht6iepungad millest arenevad ainult 6ied (esinevad luuviljalisetel)
emaskäbides. · Isaskäbid hävivad pärast tolmlemist. · Paljasseemnetaimed tolmlevad tuule abil. Tolmlemise käigus satuvad tolmuterad emaskäbide käbisoomuste vahele. · Seemned levivad tuule või loomade abil Männi isaskäbide kogumik Emaskäbi ehitus · Osa paljas- seemnetaimede emaskäbisid (marikäbid) on valminult kerajad ja marjataolised. Nende soomused on lihakad, värvuselt mustad või punakad Vars · Okaspuude tugevasti puitunud vart nimetatakse tüveks. · Selle keskosas on väike säsiosa, mille moodustavad õhukeseseinalised põhikoerakud. Säsist väljapoole jääb ulatuslik puiduosa. · Koores, puidus ja ka okastes on enamasti palju vaigukäike. Vaik · Vaik on okaspuudele kaitseks putukkahjurite vastu. · Kui okaspuu koor saab vigastada, immitseb haavast vaiku, mis kaitseb tüve. · Kivistunud vaiku nimetatakse merevaiguks. Juur
Bioloogia KT 06.09 Vetikad: Tähtsus looduses: Veekogude aineringe Esimene lüli toiduahelas Varustavad hapnikuga (90% toodavad vetikad) Pakuvad veeloomadele kaitset ja varju Liiksus: Rohevetikad (juusvetikas) Puna-ja pruunvetikad (harilik põisadru- pruun, agarik- puna) Sinivetikad Tunnused mis teevad edukamaks, kuidas tunnus edukusele kaasa aitab: Fotosünteesimine- valmistab ise toidu Samblad: Tähtsus looduses: Hoiavad mulda liigniiskeks muutumast ja põua ajal takistavad kuivamist Aitavad hoida atmosfääri hapniku taset Säilitavad vett ja vähendavad veetaseme kõikumist Murendavad pinnast ja valmistavad ette sobivat kasvupinda teistele Turvast kasutatakse kütteks ja taimekasvatuses, allapanuks loomadele ning on tähtis keemiatööstuse tooraine. Neil on bakterivastased omadused Liiksus: Helvik Harilik karusammal ehk käolina Turbasamblad Tunnused mis teevad edukamaks, kui...
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Taimerakk Taimerakkudes on lüsosüümid, Golgi kompleks, rakutuum, tuumake, tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, rakukest, rakumembraan, tsentraalvakuool, plastiidid ning mitokondrid. Nende põhiliseks iseärasuseks on neile ainuomaste organellide, plastiidide (ovaalsed organellid, mis annavad taime eri osadele eri värvuse) olemasolu. Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis (suhkrute moodustumine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil). Ehituselt on sarnane mitokondriga. On ümbritsetud kahe membraaniga ning tema sisemuses paiknevad membraanidest moodustunud kotjad lamellid (paigutunud üksteisega kohakuti, moodustades lamellide kogumikke). Lisaks sellele sisaldab DNA, RNA ja valgu molekule....
mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub ( vahemereline vöönd ) Uhtorg Jäärak ehk uhtorg ehk uhtnõva ehk ovraag on negatiivne pinnavorm, mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul. (rohtlavöönd ) Pampa on tasane lähistroopiline rohtla Lõuna-Ameerikas (rohtlavöönd) Pusta rohtla Ungaris (rohtlavöönd ) Liaan Ronitaim ehk liaan on taimede kasvuvorm, mida iseloomustavad rohtsed, poolpuitunud või puitunud, enamasti suhteliselt pikad väänlevad varred, mis vajavad toetumiseks teisi taimi.(Vihmametsade vöönd ) Epifüüt ehk pealistaim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast kahjustamata. ( vihmametsade vöönd ) Selva Lõuna-Ameerika vihmamets ( vihmametsade vöönd ) Hammaada on tasane kivikõrb, mis koosneb suurtest kaljudest ja paljastest lavamaadest. ( kõrbevöönd ) Barhaan ehk kaarluide on poolkuukujuline luide, mis asetseb valitsevate tuulte
moodustavad puud. Second level Põõsarinne madalad puud Third level (toomingas) ja põõsad. Fourth level Fifth level Puhmarinne puitunud varrega taimed, mis ulatuvad vaevalt põlve kõrgusele. Rohurinne rohttaimed. Sambla ja samblikurinne samblad, samblikud. .... Nt metsakoosluses sõltuvad taimed valguse hulgast, sealjuures on organismid omavahel seotud toiduahelate kaudu. Taimede hulgast metsas sõltub, kui palju loomi ehk tarbijaid seal elada saab. Taimedest toituvad põdrad, metskitsed, jänesed jt. Taimeosi söövad ka arvukad putukad ja nende vastsed.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
