Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Botaanika (süstemaatika) (7)

Tallinna Ülikool - Bioloogia - Botaanika
5 VÄGA HEA
Punktid
  • MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES.
    Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist )
    Taimed – valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees).
    Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed ) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul.
    Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat rühma ( alamad taimed) kuuluvad vetikad. Vetikatel pole juuri, vart ega lehti; nad paljunevad eostega ning nende elukäigus on valdav gametofüüt. Gametofüüt – sugulises, gameete moodustavas elujärgus toimuvad. Gamefüüdi rakutuumad on enamsti haploidsed. Teise rühma (kõrgemad taimed ehk soontaimed ) kuuluvad hulkraksed juhtkoe, varre, lehtede ja juurtega sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed ehk õistaimed. Neil on valdav sporofüüt. Sporofüüt – taimede elutsükli diploidne , eoseid ( spoore ) moodustav järk. Sporangium – eoseid moodustav organ. Vahepealse rühma moodustavad sammaltaimed . Lihtsamad taimed ( sinivetikad ) tekkisid vees üle 3 mrd aasta tagasi. (EE)
  • HÕIMKOND ROHEVETIKTAIMED. Sh HÕIMKOND MÄNDVETIKTAIMED, HÕIMKOND IKKESVETIKTAIMED.
    HK ROHEVETIKAD
    * Liikide üldarv umbes 15 000, levinud kogu maailmas, peamiselt mageveekogudes aga ka mujal. Paljud liigid on minetanud evolutsiooni käigus veekeskkonna ja elavad sellistes tingimustes, kus vesi jõuab nendeni ainult õhuniiskusena.
    * Rohevetikate hulgas kohtame nii üherakulisi, koloonialisi ja tsönobiaalseid, hulkrakseid kui ka mitterakkulisi ehitusega organisme. Neil on rakkude ehituses palju ühiseid jooni kõrgemate taimedega (plastiidide värvus, varuaine tärklis, raku ehitus, pigmentide koosseisus tselluloosne rakukest).
    * Zoospoorid ja gameedid (kui need esinevad) on neil kahe või nelja ühepikkuse viburiga.
    * Kõigest eespool lähtudes oletatakse, et praegu Maad asustavad kõrgemad taimed ongi tekkinud rohevetikatega ühisest harust.
    * Tuumade arv ja kuju või suuresti varieeruda.
    * Liikumisorganoidiks on vibur (või viburid).
    * Paljunemine toimub kas pooldumise (üherakulistel) või talluse tükeldumise teel (hulkraksetel).
    * Sagedaseim paljunemismoodus on zoospooride (rändeoste) teke. ( Botaanika II)
    HK MÄNDVETIKTAIMED
    * Sisaldab umbes 300 makroskoopilise tallusega liiki. Elavad seisvates ja nõrgalt voolavates magevetes, järvedes, kraavides ja lompides. Mitmed liigid esinevad ka riimvetes ja kuumaveeallikates. Nad soodustavad madalaid järvi kinnikasvamises, samas on nad kaladele varje ja kudemispaigaks. Nad on toiduks veelindudele.
    * Välimuselt ja suuruselt (5-50 cm) meenutavad nad osje.
    * Rakud on noorelt ühetuumalised, vananedes aga muutuvad hulgatuumalisteks. Kahekihilise rakukesta väliskihti ladestub sageli lupja.
    * Tallus on diferentseerunud peateljeks ja sellelt männasjalt asetsevateks külgharudeks. Tallus kasvab tipmiselt, kiirdraku pooldumise tulemusena. Sõlmeosas on kõige alumisteks elementideks 7-8 männasjalt asetsevat pikka rakku, mida nim ka „ lehtedeks “. Samas paiknevad ka sugulise paljunemise organid .
    * Esineb vegetatiivne paljunemisviis . Selleks tekkivad varre alumise osa sõlmedes spetsiaalsed sigipungad. (Botaanika II)
    HK IKKESVETIKAD
    * Neid on umbes 5000 liiki. Nad esinevad magevees ja mõningad ka aerobiontselt.
    * Siia kuuluvad ühetuumalised vetikad, mille arenemistsüklis puuduvad täielikult viburitega paljunemisstaadiumid ja esineb omapärane suguline paljunemine, mida nim konjugatsiooniks. Kuid mõningatel juhtudel piirdub paljunemine ainult rakkude pooldumisega.
    * Rakukest ehitus on varieeruv .
    * Enamik ikkesvetikates on üherakulised või koloonialised organismid, niitjaid on suhteliselt vähe. (Botaanika II)
  • KÕRGEMAD TAIMED ehk SOONTAIMED.
    * Teise rühma (kõrgemad taimed ehk soontaimed) kuuluvad hulkraksed juhtkoe, varre, lehtede ja juurtega sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed ehk õistaimed. Neil on valdav sporofüüt. Sporofüüt – taimede elutsükli diploidne, eoseid (spoore) moodustav järk. Sporangium – eoseid moodustav organ. Vahepealse rühma moodustavad sammaltaimed. (EE)
    * Kõrgemate taimede elutsüklis on selgelt väljendunud sporofüüdi (2n) ja gamefüüdi (n) vaheldus .
    * Sugulise paljunemise elundid on hulgarakulised. Emaselund – arhegoon koosneb laienenud alaosast ehk mõhust, kus tekib munarakk ja kitsast ülaosat ehk kaelast, mis munaraku valmimisel avaneb . Sugulise paljunemise isaselund – anteriid, milles areneb hulk spermatosoide, on kotikesekujuline. Paljasseemnetaimedel on redutseerunud anteriidid, katteseemnetaimedel on redutseerunud aga nii anteriidid kui ka arhegoonid.
    * Sügoodist areneb kõrgematel taimedel loode – sporofüüdi alge. (Botaanika)
    * Sammal-, sõnajalg- ja paljasseemnetaimi nim arhegoniaatideks. Katteseemnetaimi nim õistaimedeks.
    * Sammaltaimedel on peamine elujärk haploidne gametofaas . Kõigil teistel diploidne sporofaas. (Botaanika II)
  • GAMETOFÜÜDI JA SÜPOROFÜÜDI VÕRDLUS KÕRGEMATEL TAIMEDEL – HAPLOIDSUSEST JA DIPLOIDSUSEST TULENEVAD PÕHIMÕTTELISED MORFOLOOGILISED ERINEVUSED.
    GAMETOFÜÜT
    SPOROFÜÜT
    Juhtkude
    Nõrk
    Ksüleem ja floeem
    Juured
    Olemas
    Juurekarvad
    ~ risoidid
    Olemas
    Kuivakindlus
    Passiivne
    Aktiivne
    Lehed
    Pole/väikesed/lihtsad
    Varieeruvad
    Õhulõhed
    Pole/lihtsad
    Sulgrakkudega
    (tabel õppejõu kodulehelt)
    Sporofüüdil kujunevad sporangiumid või õied. Neis toimub meioos, mille tulemusel arenevad haploidsed spoorid . Gametofüüdi areng algab spoorides ja lõppeb gameetide moodustumisega. Gameetideks - sugurakkudeks nim neid haploidseid rakke, mis enne liitumist enam ei pooldu.
    Sporofüüt (sporofaas), see tähendab isend, millel tekivad sporangiumid ja spoorid, koosneb diploidsest kromosoomide komplekti (2n) sisaldavatest rakkudest. Spoorid moodustuvad meioosi teel ja on seega alati haploidsed (n). Spoorist tekib gametofüüt (gametofaas) sugulise paljunemise elunditega, mis produtseerivad sugurakke – gameete. Kõik gametofüüdi rakud, kaasa arvatud gameedid, on haploidsed. Gameetide liitumisel tekib sügoot (2n), sügoodist aga areneb uuesti sporofüüt (2n). See on universaalne tüüpskeem kõrgemate taimede puhul. (Botaanika lk 160)
  • KÕRGEMAD TAIMED KUI MONOFÜLEETILINE EVOLUTSIOONIHARU. GAMETOFÜÜDI JA SPOROFÜÜDI ERINEV OSATÄHTSUS KÕRGEMATE TAIMEDE HÕIMKONDADES, SELLE VÕIMALIKUD EVOLUTSIOONILISED PÕHJUSED.
    Sammaltaimede, nagu teistegi kõrgemate taimede elutsüklis toimub kahe faasi – sporofüüdi ja gametofüüdi vaheldus. Valdav on gametofüüt, kõigil teistel kõrgematel taimedel domineerib aga sporofüüt. Paljasseemnetaimed on heterospoorsed taimed. Nagu sõnajalgtaimedel, valitseb nende arenemistsüklis sporofüüdifaas.
  • SAMBLAD . NENDE ISELOOMUSTUS, MITMEKESISUS . SAMMALDE ARENGUTSÜKKEL. (HK KÕDERSAMMALTAIMED). HK MAKSA­SAMMALTAIMED=HELVIKSAMMALTAIMED. HK LEHTSAMMALTAIMED: TURBASAMBLAD JA PÄRISLEHTSAMBLAD.
    Ehitus: Sammaltaimede, nagu teistegi kõrgemate taimede elutsüklis toimub kahe faasi – sporofüüdi ja gametofüüdi vaheldus. Valdav on gametofüüt, kõigil teistel kõrgematel taimedel domineerib aga sporofüüt. Just sellepärast peetakse sammaltaimi taimede evolutsioonis iseseisvaks külgharuks.
    Gametofüüt kujutab endast lehtjat tallust või varre ja lehtedega võsu. Juuri ei ole, nende ülesannet täidavad risoidid – pindmiste rakkude väljakasved. Sugulise paljunemise elundid on paljurakulised. Sporofüüt, mida sammaltaimedel nimetatakse sporogooniks, on sõltuvuses gametofüüdist. Morfoloogiliselt kujutab ta endast silindrilise jala tipus asetsevat kerakujulist, elliptilist või silindrilist eoskupart, mille sees arenevad eosed. Sporogoon on gametofüüdiga tihedalt seotud, kuna saab temalt vett ja vajalikke toitaineid. Sammaltaimede keha (gametofüüt ja sporogoon) maksimaalne suurus on 60cm.
    Sammaltaimed on oma ehituse ja ökoloogia poolest lähedased vetikatele. Nagu vetikatelgi, puuduvad neil juhtkoed ja juured. Mõnedel primitiivsematel sammaltaimedel on tallus lamav ja dihhotoomselt harunev ning sarnaneb vetikate tallusega. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sammaltaimedel, nagu vetikatelgi, ei esine puitumist.
    Levik. Sammaltaimed on levinud kõigil maakera mandritel, kuid ebaühtlaselt. Troopilistel aladel esinevad nad peamiselt mägedes. Väike arv liike on kuivade alade, näiteks seppide asukad. Mõned liigid on epifüütse eluviisiga , kinnitudes puukoorele, mõned kasvavad vees. Põhiline liikide mitmekesisus on koondunud põhjapoolkera niisketesse kasvukohtadesse, mõõduka ja külma kliimaga aladele. Eriti tundrate, soode ja metsade taimkattes kuulub neile tähtis koht.
    Süstemaatika. Sammaltaimed liigitatakse kolme klassi: kõder-, maksa- ja lehtsamblad. Kõige suurem tähtsus on kahel viimasel.
    • KLASS MAKSASAMBLAD ehk HELVIKSAMMALTAIMED. Liike umbes 10 000. levinud kõikjal. Maksasammalde ehituse primitiivsus annab tunnistust nende ürgsusest.

    Helvik on klassi tüüpiline esindaja. Gametofüüt kujutab endast 10- 12cm pikkust dihhotoomselt harunevat lehtjat raksist (tallust), mis on mõlemalt poolt epidermiga kaetud. Ülemises epidermis on ventilatsiooniavad – õhulõhed.
    Talluse ülapoolel tekivad kandjate otsas paiknevad sugulise paljunemise elundid. Helvik on kahekojaline taim. Ühtedel isenditel esinevad üheksakiirelise tähe kujulised arhegoonikandjad, mille alumisel küljel, tähekiirte vahel paiknevad arhegoonid. Teistel isenditel on kaheksanurkse kilbikese kujulised anteriidikandjad, mille ülepoolel asetsevais koopais paiknevad anteriidid. Arhegooni mõhus tekib munarakk. Pärast munaraku viljastamist spermatosoididega areneb sügoodist sprogoon. See kujutab endast lühikese jalaga eoskupart, mis kinnitub haustori abil gametofüüdile. Eoskupra sees tekivad haploidsed eosed ja elateerid – pikad spiraalselt paksenenud seinaga steriilsed rakud, mis aitavad eostemassi kobestada ja paiskavad selle eoskuprast välja. Soodsates tingimustes areneb eosest eelniit. Selle tipmisest rakust kasvab uus helviku tallus.
    Helvikud on laialt levinud. Kõige sagedamini võib neid leida niisketes kasvukohtades : järvede ja jõgede kallastel, jäärakutes ja niisketes metsades rohu sees.
    • II- KLASS LEHTSAMBLAD. Umbes 2/3 maailma sammastikust. Liike umbes 25 000. paljud liigid on levinud põhjapoolkera parasvöötmes ja polaaraladel. Tundra, soode ja metsade taimkattes domineerivad nad suurtel maa-aladel, avaldades suurt mõju pinnase niiskusesisaldusele.

    Gametofüüt kujutab endast püstist telge – kauliidi, mis on kaetud lehetaoliste väljakasvete – fülloididega. Tinglikult võib neid nimetada varreks ja lehtedeks. Varre alumisel osal tekivad paljurakulised risoidid. Harunemine on külgmine. Telgede kasv toimub tipmise püramidaalse raku jagunemise teel. Klass jaotatakse kolmeks alamklassiks: lõhiskuprasamblad, turbasamblad ja pärislehtsamblad. Suuremat tähtsust omavad kaks viimast alamklassi.
    a) Alamklass TURBASAMBALAD. Turbasambla liikidel on üsna sarnane ehitus, sellepärast on neid raske määrata. Gametofüüt kujutab endast eriti ülaosas tugevasti harunenud taime. Harud on tihedalt lehtedega kaetud. Turbasamblad elavad väga niisketes kasvukohtades. Sellepärast ei ole neil risoide ja niiskus tungib otse varde, mille alumine osa aja jooksul sureb. Varre ehitus on lihtne, selle keskel asetseb õhukeseseinalistest parenhüümsetest rakkudest säsi, mis täidab juht- ja säilituskoe ülesandeid. Säsi on ümbritsetud kahest kihist koosneva koorega : skleroderm täidab tugikoe, hüaloderm – veesäilituskoe ülesandeid. Hüaloderm koosneb suurtest surnud rakkudest, mis on üksteisega ja väliskeskkonnaga ühendatud ümmarguste avade kaudu. Vahel on neil rakkudel spiralsed kestapaksendid. Leht koosneb ühest kihist rakkudest, mis erinevad üksteisest ehituse ja talitluse poolest. Ühed neist on elusad, klorofülli sisaldavad, teised surnud, suuremad, avadest läbitud ja spiraalselt paksenenud kestaga, nagu hüalodermi rakudki. Viimast tüüpi leherakke nimetatakse hüalotsüstideks. Hüalotsüstid võivad koguda ja säilitada väga suuri veehulki, mis ületavad taime enda massi 30-40 korda.
    Gametofüüdid võivad olla ühe- või kahekojalised. Anteriidid tekivad külgharudel lehekaenaldes. Neid katvad lehed on punaka värvusega. Arhegoonid asetsevad teistest lühematel harudel. Spermatosoidi ja munaraku ühinemisel tekib sügoot, mis annab alguse diploidsele faasile – sporogoonile. Sporogoon koosneb jalast ja kuprast. Jalg on lühike, sibulakujuline, kuid kui eosed on valminud, pikeneb gametofüüdi varre tipp tugevasti (ebajalg) ja tõstab kupra üles. Kupra keskelt kasvab üles ümmargune sammas, mida katab mütsina sporogeenset kudet sisaldav eoskott (sporangium). Kupra sein on tugev, mitmekihiline. Pealmises, klorofülli sisaldavas kihis on hulk väljaarenemata õhulõhesid. Kupar on kaetud kaanega , mis eoste valmimisel avaneb ja eosed pudenevad laiali. Elateere ei ole. Eostest tekib algul roheline tallusjas eelniit, sellel paiknevatest pungadest kasvab uus gametofüüt, mis on elutsüklis domineerivaks faasiks.
    Turbasammalde ehituses on primitiivseid tunnuseid: tallusjas eelniit, juhtkimpude ja risoidide puudumine, kupra lihtne ehitus.
    Turbasammalde tähtsus looduses on väga suur. Kogudes suuri veehulki ja kasvades tihedate mätastena, põhjustavad nad suurte maa-alade soostumist ja seda ka tundravööndis. Soode kuivendamiseks tehakse agromelioratiivtöid. Teiselt poolt, vanadel soodel on suur tähtsus turba tootmisel. Turbakihi kasv toimub väga aeglaselt – kõige soodsamates tingimustes moodustub 1cm paksune turbakiht umbes 10 aasta jooksul.
    b) Alamklass PÄRISLEHTSAMBLAD. Liike umbes 24 600. Levinud laiemalt kui turbasamblad. Kasvavad mitmesugustes ökoloogilistes tingimustes tundrast ja metsatundrast kuni stepi ja kõrbeni. Kõige tüüpilisemad pärislehtsammalde kasvukohad , kus nad ilmselt domineerivad või moodustavad lausalise katte, on tundra, sood ja mõned metsatüübid. Pärislehtsamblad on turbasamaldega võrreldes palju mitmekesisema ehitusega. Sugulise paljunemise elundid tekivad ühtedel peateljel, teistel – külgharudel. Mõnedel liikidel peatelg ei harune.
    Harilik karusammal ( Polytrichum commune) on üks kõige laiemalt levinud pärsialehtsamblaid. Ta kasvab metsades, lagendikel, sooservadel.
    Gametofüüt on püstine, harunemata, kuni 15cm kõrgune või kõrgem, tihedalt lehtedega kaetud. Maa-alune osa paikneb peaaegu horisontaalselt , selle küljest harunevad risoidid. Varre keskel asetseva juhtkimbu moodustavad niinele ja puidule vastavad piklikud rakud. Juhtkimpu ümbritsev koor koosneb sklerodermist ja hüalodermist.
    Lehed paiknevad spiraalselt. Nad koosnevad lineaalsest lehelabast, mis lõpeb hambulise tipuga, ja kilejast lehetupest. Lehe ülapoolel paiknevad liistakud ehk assimilaatorid. Tugikoe ja juhtkoe elemente sisaldav leherood on lamenenud .
    Gametofüüdid on kahekojalised. Arhegoonid asetsevad emasgametofüüdi, anteriidid – isasgametofüüdi tipus. Pärast viljastamist areneb sügoodist sporogoon, mis koosneb pikast jalast ja kuprast. Kupar asetseb püstiselt või veidi kaldu ning on 4-5 tahulise prisma kujuline, kaetud arhegooni kestast moodustunud roostekarva kiulise tanuga. Kupar koosneb urnist ja kaanest, kupra alumine osa aheneb kaelaks. Kupra välispinnal on õhulõhed, keskel sammas, mis ülaosas laieneb ja moodustab õhukese vaheseina – epifragma. Samba ümber paikneb silindriline eosekott, mis niidikestega kinnitatud samba ja kupra seina külge. Eoste väljumist soodustab urni servas asetsevatest hambakestest suuääris ehk peristoom. Hügroskoopsed liikumisvõimelised hambakesed koosnevad hobuseraudjatest rakkudest, hambakeste ja epifragma vahele jäävad avad, kust eosed kuiva ilmaga välja pudenevad.
    Eostest kasvab roheline harunenud niidi kujuline eelniit. Sellel tekivad pungad , millest aja jooksul areneb uus täiskasvanud gametofüüt.
  • SÕNAJALGTAIMED LAIAS MÕTTES. HK OSITAIMED. HK KOLDTAIMED (SH SELAGINELLID JA LAHNAROHUD). HK SÕNAJALGTAIMED (=KEERDLEHIKTAIMED): SELTSID MAOKEELELAADSED, PÄRISSÕNAJALALAADSED (JA SALVIINIALAADSED)
    HÕIMKOND SÕNAJALGTAIMED. Sõnajalgtaimed on fülogeneetiliselt nooremad kui rüüniad, raikad ja kollad . Nad tekkisid umbes ühel ajal osjadega. Kui rüüniad surid täielikult välja, raikad ning kollad ja osjad on kaasaegses flooras esindatud ainult väheste liikidega, siis sõnajagtaimede õitseng jätkub ka kaasajal , ehkki ka veidi vähemalt määral kui varasemates geoloogilistes aegkondades. Kaasajal on sõnajalgtaimede liikide üldarv üle 10 000. sõnajalgtaimed on levinud kogu maakeral mitmekesistes kasvukohtades, alates troopilistest vihmametsadest ja soodest ning lõpetades kõrbetega. Kõige suurem on liikide mitmekesisus niisketes metsades, kus nad kasvavad mitte üksnes maapinnal, vaid ka epifüütidena teistel taimedel.
    Ehitus. Ürgsete sõnajalgtaimede sporofüüdid olid sambakujulise harunemata tüvega radiaalsümmeetrilised puittaimed . Hiljem tekkisid mõõduka ja külma kontinentaalse kliima tingimustes uued liigid, mis olid kohastunud eluks geofüütidena (pungad säilituselundites, mullas). Nende võsu lühenes, muutus rohtseks, lamavaks, dorsoventraalseks, omandas lisajuured. Kaasaegsed sõnajalgtaimed on enamasti mitmeaastased rohttaimed .
    Erinevalt teistest kõrgematest eostaimedest kujutavad sõnajalgtaimed endast suurelehelist arengusuunda (megafüllia). Lehed kasvavad pikka aega tipmiselt. See annab alust arvata, et nad tekkisid teloomi lamendumise tulemusena. Enamasti täidavad lehed kahte ülesannet – fotosünteesivad ja kannavad eoseid. Mõnel liigil on ülemised lehed spetsialiseerunud eoste kandmisele, alumised – fotosünteesile. Enamik liike on sarnaseoselised, kui esineb ka erieoselisi.
    Gametofüüt on enamasti kahesuguline. Parasvöötme liikidel on ta südajas, troopilistel liikidel – niitjas või tallusjas. On kohastunud eluks niisketes tingimustes. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Gametofüüt otsekui oleks jäänud peatuma vetika arengutasemel ja ehkki ka sporofüüt on täielikult maismaataim, ei ole sõnajalgtaimed suutnud “hõivata” maismaad.
    Tähtsus. Sõnajalgtaimed on paljude taimekoosluste tähtsaks komponendiks, eriti troopilistes, subtroopilistes ja põhjapoolkera laialehistes metsades. Neid kasvatatakse dekoratiivtaimedena nii väljas kui kasvuhoonetes, samuti on nad kasutusel ravimtaimedena.
    Süstemaatika. Hõimkonnad jaotatakse kolmeks klassiks: esikeerdlehikud, ebakeerdlehikud ja päriskeerdlehikud. Esikeerdlehikute klassi esindajad on kõik välja surnud. Ebakeerdlehikute klass kujutab endast hääbuvat arengusuunda, liikide üldarv on 150. Päriskeerdlehikute klassi kuulub valdav enamus kaasaegseid sõnajalgtaimi.
    KLASS PÄRISKEERDLEHIKUD. Liikide arv umbes 10 000. Eluvormid on väga mitmesugused: puukujulised, liaanid , rohtsed epifüüdid (niisketes troopikametsades), mitmeaastased risoomiga rohttaimed (paras- ja külmvöötmes). Valdav enamus liike on sarnaseoselised maismaataimed. Ülejäänud (umbes 120 liiki) on erieoselised vee- ja sootaimed .
    Maarja-sõnajalg on laialt levinud lehtmetsades, niisketes varjulistes kohtades. Sporofüüt on kuni 1m kõrgune mitmeaastane rohttaim .
    Risoom on kaetud epidermiga. Selle all asetseb koor, mille välimine kiht koosneb tugikoest. Kesksilindri keskosas paikneb säsi. Kontsentrilised juhtkimbud asetsevad kesksilindri välimises kihis. Kambium puudub.
    Lehed on suured, leheroots tihedalt kaetud pruunide sõklasoomustega. Lehelaba on piklik-elliptiline, kahelisulgjagune. Esimese järgu segmendid paiknevad vaheldumisi , nende tipud on teravad, teise järgu segmendid on hambulise serva ja nüri tipuga. Leht on kaetud epidermiga, mille rakud sisaldavad kloroplaste . Alumises epidermis on hulgaliselt õhulõhesid. Lehe mesofüll koosneb kobekoest, juhtkimbud on samasuguse ehitusega nagu risoomis.
    Lehe alumisel poolel, paiknevad sporangiumide kogumikud – soorused. Sporangiumi kuivamisel tõmbuvad rõnga rakud kokku, sporangiumi kest rebeneb õhukeseseinaliste rakkude kohalt ja eosed paisatakse välja.
    Soodsatesse tingimustesse sattunud eosest kasvab gametofüüt ( eelleht ). See on rohelise ümarsüdja lehekese kujuline, kuni 4mm läbimõõdus, kinnitub mullale risoidide abil. Eellehe alpoolel, väljalõike lähedal, asetsevad arhegoonid, mille mõhuosa on eellehe koe sees. Ümmargused anteriidid paiknevad risoidide vahel. Sarnaseoseliste sõnajalgade gametofüüt on kahesuguline.
    Viljastumine toimub vees. Sügoodist kasvab sporofüüdi alge.
    Erieoselised sõnajalad on peamiselt troopiliste ja subtroopiliste metsade asukad. Ida-Euroopa lõunapoolsetes järvedes ja jõgede sootides võib kohata harilikku SALVIINIAt. Tema sporofüüt kujutab endast kuni 15cm pikkust veepinnal ujuvat harunenud võsu. Varre kesksilindri keskel asetseb kontsentriline juhtkimp. Koores on suured õhuruumid. Lehed paiknevad varrel männastena. Igas männases on kolm lehte, kaks neist on rohelised ovaalsed ujulehed. Nende lehtede sisemuses on samuti arvukad õhuruumid. Iga männase kolmas leht on veesisene, jagunenud 8-12 niitjaks hõlmaks, mis on kaetud mitmerakuliste karvadega. Juured puuduvad. Vett ja selles lahustunud mineraalaineid imetakse kogu pinnaga, kuid peamiselt muundunud veesiseste lehtede abil. Soorused tekivad veesiseste lehtede alusel.
    Seega põhjustab erieoselisus gametofüütide taandarengut.
    HÕIMKOND KOLDTAIMED. Kollad on kõrgemaist taimedest ühed ürgsemad. Nad esindavad väikeselehelist evolutsioonisuunda. Nüüdisaegsed liigid on igihaljad mitmeaastased rohttaimed, väljasurnute hulgas oli ka puukujulisi liike.
    Ehitus. Sporofüüdil on väikeste lehtedega maapealne võsu. Lehed on vähe eristunud, neil on 1-2 harunemata roodu. Sõlmed ja sõlmevahed on nõrgalt väljendunud. Maa-alune osa kujutab endast lisajuuri omavat risoomi. Maapealsed ja –alused osad harunevad tipmiselt. Sporangiumid paiknevad lehtede (sporofüllide) ülapoolel. Sporofüllid on koondunud varre tippu eospesaks, harvem esinevad varrel sporogeense vöödina. Eosed on ühesuurused või erineva suurusega.
    Gametofüüdid on maasisesed, 2-20mm pikad ja nad toituvad saprofüütselt. Viljastamine toimub veekeskkonnas.
    Süstemaatika. Hõimkond jagatakse kaheks klassiks: kollad ja lahnarohud.
    KLASS KOLLAD. Sporofüüdid on mitmeaastased rohttaimed. Varrel ja juurel puudub kambium. Lehed on ilma keelekesteta. Eosed on ühesuurused. Gametofüüdid on ühekojalised, saavad täiskasvanuks 1-15 aasta jooksul. Paljud liigid on välja surnud. Nüüdisaegses taimestikus on klass esindatud kahe perekonnaga. Eelleht areneb mulla sees koostöös seenega. Neist arvukam ja laiemalt levinud on kolla perekond. Koldade majanduslik tähtsus on väike. Loomad neid ei söö. Neist saadakse ravimeid. Iidsetest aegadest on tuntud kolla eosed, mis sisaldavad mittekuivavaid õlisid. Eoseid kasutatakse imikupuudrina, vahel ka mudelvalutöödel vormide ülepuistamiseks, et detailide pind oleks sile ja et nad eralduksid kergesti vormist .
    Karukold on okasmetsades laialt levinud taim.
    Spoorid kukuvad maapinnale ja mõne sentimeetri sügavusel mullas areneb neist aeglaselt, 12-15 aasta jooksul, gametofüüt. Eestis kaitse all aeglase areng pärast, va karukold.
    * Epidermi all paiknevad rakud on sümbioosis seeneniitidega. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodil ei ole puhkeperioodi, sellest tekib kohe sporofüüdi alge. Esialgu asetseb see gametofüüdi kudedes, toitudes mõningal määral selle arvel, kuid peagi tungivad ta juured mulda ja algab sporofüüdi pikaajaline iseseisev elu.
    KLASS LAHNAROHUD. Mitmeaastasi rohttaimi, mis on osaliselt säilitanud teiskasvu võime. Puittaimed on tänapäevaks välja surnud. Eosed on erineva suurusega. Kõige rohkearvulisem ja laiemalt levinud on selaginelli perekond. Ravim - ja dekoratiivtaimedena kasutatakse ainult mõnda liiki. Erieoselised, st neil on isas - ja emaseosed (suured, levivad kehvalt) – heterospoorsed.
    Koldjas selaginell esineb harva Ida-Euroopa niisketel alpiaasadel. Mesofülli ja epidermi rakkudes on 1-2 plaatjat kromatofoori. Eospead paiknevad võsude tippudes. Sporangiumidest vabanenud mega - ja mikrospoorid hakkavad soodsates tingimustes idanema. Mikrospoori sees tekib isasgametofüüt. Emasgametofüüt areneb samuti peaaegu tervenisti megaspoori sees. Kui gametofüüt suuremaks kasvab, rebib ta megaspoori kesta katki. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodist kasvab sporofüüdi alge.
    Seega on erieoselisus tinginud gametofüütide kahekojalisuse ja redutseerumise. See on etendanud tähtsat osa taimde evolutsioonis.
    HÕIMKOND OSITAIMED. Puukujulised esindajad on täielikult välja surnud, kaasaegses taimestikus on säilinud ainult rohttaimed.
    Ehitus. Sporofüüdi iseärasuseks on männasena paiknevate külgharude esinemine. Lehed on samuti koondunud männasteks. Sõlmed ja sõlmevahed on selgesti väljendunud. Kloroplastid ei sisalda pürenoide. Osjad võivad olla nii ühesuguste kui erinevate eostega.
    Gametofüüdid on väikesed, mõne millimeetri suurused, rohelised, ühe- või kahekojalised. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodil ei ole puhkeperioodi.
    Süstemaatika. Hõimkond jagatakse neljaks klassiks: ürgkidad, talblehikud, kalamiidid ja osjad. Esimesed kolm klassi on välja surnud. Osjad on esindatud mõlema poolkera nüüdisaegses taimestikus.
    KLASS OSJAD. Klassi kuulub üks perekond – osi. Liikide üldarv on 30-35. Levinud üle kogu maailma, välja arvatud Austraalias. Kasvavad enamasti niisketes kasvukohtades. Mõned liigid on tähtsad söödataimed (liivosi, raudosi ). Kuid paljudel liikidel on epidermi rakkude kestad inkrusteeritud ränidioksiidiga, mis muudab nad mittesöödavaks. Paljud liigid on põldude ja karjamaade tülikad umbrohud, eriti happelistel muldadel (põldosi). Mõned liigid on koduloomadele mürgised (soo-osi). Osje kasutatakse ravimtaimedena. Nende varsi kasutatakse liivapaberi asemel.
    Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodil ei ole puhkeperioodi.
    Ploompuul on küsimus nii: Hk. Sõnajalgtaimed. Kl. Kidad (osjad). Kl. Pärisraikad (kollad, lahnarohud). Ja kl. Keerdlehikud (seltsid: Maokeelelaadsed, pärissõnajalalaadsed ja salviinialaadsed). Aga õpikus väheke teisiti.
  • SÕNAJALGTAIMDE ARENGUTSÜKKEL. SÕNAJALAD KUI ÕISTAIMEDE EELASED
    Sõnajalgtaimede sporofüüt (2n) on varre ja lehtedega rohttaim. Ta paljuneb eostega või vegetatiivselt risoomi abil. Eosed (1n) moodustuvad eoslates ehk sporangiumites. Need arenevad sõnajala lehtede alakülgedel paiknevates eoskuhjades. Koldade ja osjade eoslad on koondunud eospeadesse, mis asuvad võsu tipus. Sporangiumi kuivades selle kest rebeneb ja eosed paisatakse välja. Soodsates tingimustes kasvab eosest gametofüüt (1n), mis on 2...20 mm suurune eelleht. Erinevalt liigiti kinnitub eelleht risoidide abil maapinda või asub üleni mullas. Viimasel juhul elab eelleht sümbioosis seentega . Eellehe alaküljel asetsevad sugulise paljunemise organid – anteriidid ja arhegoonid. Anteriidides moodustub palju viburitega isassugurakke – spermatosoide. Arhegoonis areneb vaid üks munarakk. Viljastumine toimub veekeskkonnas – piisab veetilgast, et spermatosoidid saaksid viburite abil liikuda arhegooni ja viljastada munaraku. Eellehel olevast sügoodist (2n) areneb uus sporofüüt.
  • EELLEHE ARENGU VÕIMALUSI SÕNAJALGTAIMEDEL (LAIAS MÕTTES)
    Erinevalt liigiti kinnitub eelleht risoidide abil maapinda või asub üleni mullas. Viimasel juhul elab eelleht sümbioosis seentega.
  • VÄLJASURNUD SÕNAJALGTAIMED
    Välja surnud: Niisketel aladel kasvanud puukujulistest koldade ja osjade jäänustest on aastamiljonite jooksul tekkinud kivisüsi.
  • HÕIMKOND PALJASSEEMNETAIMED. NENDE ISELOOMUSTUS, MITMEKESISUS, KASUTAMINE. HK PALMLEHIKTAIMED. HK HÕLMIKPUUTAIMED. HK OKASPUUTAIMED: NENDE SELTSID. HK VASTAKLEHIKTAIMED (ehk EBAOKASPUUD).
    * Liike umbes 1000 (õppejõu kodulehelt). Paljud liigid on välja surnud. Paljasseemnetaimed on laialt levinud kõigil mandritel. Parasvöötmes ja mägedes moodustavad nad ulatuslikke metsi, ehhki nende liikide arv on väike.
    * Ehitus: Sporofüüdid on enamasti puud, harvem põõsad ja liaanid. Rohtseid vorme ei esine. Tüvel esineb teiskasv . Traheesid enamikul liikidel pole, puit koosneb ainelt trahheiididest. Sõeltorud on ilma saatarakkudeta. Lehed on ühtedel liikidel suured, jagunenud, sarnanevad sõnajalgade lehtedega; teistel väikesed, terved , soomusjad või nõeljad (okkad). Paljasseemnetaimed on, väheste eranditega, igihaljad taimed. Peajuur ja külgjuur on mükroriisaga. Üks kõige tähtsam tunnus on seemnealgmete esinemine. Seemnealge kujtab endast megasporangiumit, mis on ümbritsetud erilise kaitsekesta, inegumendiga. Seemnealgmed paiknevad katmatult megasporofüütidel, pärast viljastamist tekivad neist seemned. Seemnete tekkimine andis paljasseemnetaimedele suured eelised eostaimede ees ja võimaldas neil saavutada maismaal valitseva seisundi. (Botaanika, lk 244)
    * Käbid on ühesugulised. Viljastumine toimub peaaegu eranditult tuule abil.
    * Mikrospoor ( tolmutera ) satub vahetult seemnealgmele, mille nutselli tipul ta avaneb ning areneb tolmutoruks; viimane tungib eelleheni (redutseerunud gametofüüdini), kandes isasgameedid munarakuni.
    * Paljasseemnetaimed on heterospoorsed taimed. Nagu sõnajalgtaimedel, valitseb nende arenemistsüklis sporofüüdifaas. Isas- ja emasgametofüüt on tugevast redutseerunud, koosnedes ainult mõnest rakust. Seejuures ei katke seemnealgmest areneval emasgametofüüdil seos emataimega, vaid toimub megaspoori moodustumine ja selle kasvamine eelleheks (primaarseks endospermiks). (Botaanika II, lk 411)
    Paljasseemnetaimed on väga vana rühm, mille fosiile leidub juba ülemdevoni ladestutes. Sellel suurel ja vanal taimerühmal puuduvad otsesed fülogeneetilised seosed kaasegsete sõnajalgtaimedega, nad on juba devoni ajastul mitmest sõnajalgtaimede harust välja kujunenud. (Botaanika II, lk 412)
    * Paljasseemnetaimede fülogenees: paljaseemnetaimed pärinevad sõnajalgtaimedest, moodustades vahelüli keerdlehikute ja katteseemnetaimede vahel. Pärast viljastumist areneb paljasseemnetaimedel embrüo, mis ei välju megaspoorikestast, ja kogu viljastamisprotsess toimub kuni embrüo kujunemise alguseni seemnealgmes, millel ei kao seos emastaimega, nii et arenev seeme püsib sageli emastaimel enam kui aasta. (Botaanika II, lk 454)
    * Valdavalt tuultolmeldajad – võimaldab rohkemat segunemist (vajalik tuul ja kuiv õhk). (enda konspektist)
    HK PALMLEHIKTAIMED
    Lehed on suured, sulgjad, harvem terved, lineaalsed. Varrel on paks säsi ja koor ning suhteliselt õhuke puit. Seemnealgmed paiknevad lehekujulistel või enam või vähem muundunud megasporofüütidel, mis asetsevad üksikult või on koondunud käbideks. Kujutavad endast suurelehelist arengusuunda. Klass jaotatakse kolmeks seltsiks: seemnesõnajalalaadsed (kõige ürgsemad ja primitiivsemad paljasseemnetaimed, täielikult välja surnud, see on üleminekurühm sõnajalgtaimedest paljasseemnetaimedele), palmlehikulaadsed (hõlmab umbes 100 nüüdisliiki ja on levinud troopilistel ja subtroopilistel aladel, aeglase kasvuga (kuni 20 m) sambakujulise või muguljalt paksenenud tüvega ja vegetatiivne pung asetseb tüve tipul, mis on ümbritsetud igihaljaste lehtedega) ja ürgpalmlehikulaadsed (täielikult välja surnud, esinesid mõlemasugulised käbid).
    HK HÕLMIKPUULAADSED
    Selts oli permist kuni kriidi ajastuni laialdaselt levinud. Praegu on seltsi ainsaks esindajaks hõlmikpuu. Hõlmikpuu ei esine kusagil looduslikus taimkattes, kuid kultuuris ja metsistuna Hiinas ja Jaapanis on ta kuni 40 m kõrgune tihedalt harunenudpüramiidja võraga ja meetrilise tüveümbermõõduga. Hõlmikpuu on suvehaljas, tumehalli sileda koorega. Hõlmikpuu on kahekojaline. Isaskäbid tekivad lühivõrsetel lehtede kaenaldes. Emaskäbid moodustuvad samuti lühivõrsetel lehtede kaenaldes. Hõlmikpuud kasutatakse dekoratiivtaimena, tema seemned on söödavad, puit on võrdne teiste okaspuudega. (Botaanika II, lk 423 ja Botaanika lk 250)
    HK OKASPUUTAIMED
    Lehed on väikesed, rootsuta, terved, süstjad, nõeljad (okkad) või soomusjad, harvem laiad ja jagused. Megasporofüllid on tugevasti muundunud ning hõredateks või ka väga tihedateks käbideks koondunud. Siia kuulub kolm seltsi ihnlehikulaadsed (väljasurnud, moodustas põhja- ja lõunapoolkeral metsi, millest hiljem tekkis kivisüsi), hõlmikpuulaadsed ja okaspuulaadsed (kõige suurem kaasaegne rühm umbes 600 liigiga , eriti levinud põhjapoolkeral, paljud okaspuud, nagu männid, kuused, lehised ja nulud , moodustavad Euraasia ja Põhja-ameerika tasandikel ning mägedes ulatuslike metsi, vaigukäigud, mis sisaldavad eeterlike õli, vaike , palsameid; neist toodetakse näit tärpentiini, okaste kuju ja suurus on väga varieeruv, näit kuuse okka pikus on 1-2 cm, aga mõnedel eksootilistel mändidel aga 30-40 cm, okaspuukäbid on ühesugulised, taimed ühe-, harvem kahekojalised). (Botaanika II, lk 423)
    HK VASTASLEHIKTAIMED ehk EBAOKASPUUD
    Vaigukäigud puuduvad, lehed vastakud, trahheede esinemine teispuidus,
  • PALJAS SEEME JA KAETUD SEEME. PALJASSEEMNETAIMEDE JA KATTESEEMNETAIMEDE ÜLDISED ERINEVUSED.
    KATTESEEMNETAIMED
    PALJASSEEMNETAIMED
  • Puud, põõsad, rohttaimed (ühe-, kahe-, mitmeaastased).
  • Vegetatiivsed elundid koosnevad väga mitmesugustest kudedest, esinevad trahheed .
  • Esinevad erilised vegetatiivsed elundid – mugulad, sibulad , risoomid .
  • Seemnealgmed paiknevad viljalehtedest katte sees.
    Sporo-füüt
  • Puud, harva põõsad.
  • Vegetatiivsed elundid koosnevad vähem mitmekesistest kudedest, trehheed enamasti puuduvad.
  • Erilised vegetatiivsed elundid puuduvad.
  • Seemnealgmed paiknevad vabalt seemnesoomustel.
  • Emasgametofüüt – kaheksast rakust koosnev lootekott.
  • Isasgameofüüt – vegetatiivsest ja generatiivsest rakust koosnev tolmutera.
    Gameto-füüt
  • Emasgametofüüt – endosperm ja kaks või enam arhegooni.
  • Isasgametofüüt – mitmest protalliaalsest, anteriidi- ja vegetatiivisest rakust koosnev tolmutera.
    Kahekordne: üks spermium liitub munarakuga, teine – teistuumaga.
    Viljasta-mine
    Ühekordne: üks spermium liitub ühe arhegooni munarakuga.
  • Seeme valmib võrdlemisi kiiresti kuni 3 kuni 4 nädala kuni ühe vegetatsiooniperioodi jooksul.
  • Endosperm triploidne (3n).
  • Lootel on 1-2 idulehte.
  • Seeme asetseb viljas .
    Seeme
  • Seeme valmib väga aeglaselt, kuni 1,5-2 aasta jooksul, ajavahemik tolmlemise ja viljastamise vahel võib ulatuda 13 kuuni.
  • Endosperm haploidne (n).
  • Lootel on enamasti rohkem kui kaks idulehte.
  • Seeme on vabalt seemnesoomusel.
    (Botaanika, lk 269)
    KATTESEEMNETAIMED
    PALJASSEEMNETAIMED
    Traheed = sooned
    Puit
    Traheiidid
    “Kaetud” – ümbritsetud ühest viljalehest
    Seeme
    “Paljas” – kahe viljalehe vahel
    Primaarselt liitsuguline kattega õis
    Gametofüüdi kandja
    Lahksuguline katteta käbi
    Enamasti 8 rakku
    Emasgametofüüt
    Hulkrakne
    Primaarselt putuktolmlemine
    Tolmlemine
    Alati tuultolmlemine
    Kaheliviljastamine
    Viljastumine
    Lihtne
    Kümnendik kuni sajad (tuhanded)
    Eluiga
    Kümned kuni tuhanded
    Roht - ja puittaimed
    Eluvorm
    Puittaimed
    ~1/4 miljonit/ umbes 250 000 liiki
    Liike
    à 1000 liiki
    (tabel õppejõu kodulehelt)
  • HÕIMKOND KATTESEEMNETAIMED
    * Katteseemnetaimed on tänapäeval valitsevaks rühmaks (umbes 250 000 liiki) (Botaanika II, lk 454). Maa kaasaegsetele elutingimustele kõige paremini kohastunud taimed, mis valdavad kõigi mandrite taimkattes.
    * Ehitus: Sporofüüdid on puud, liaanid, põõsad, rohttaimed (ühe-, kahe- ja mitmeaastased). Vegetatiivsete elundite ehitus on keeruline, nad koosnevad mitmesugustest kudesest, peale trahheiidide esinevad ka trahheed. Eluea pikkus on väga varieeruv – 2-3 nädalast kuni mitme tuhande aastani. Mitmeaastastel rohttaimedel esinevad muundunud maa-alused vegetatiivsed elundid – mugulad, sibulad, risoomid, mis võimaldavad ebasoodsaid aegu üle elada.
    * Paljunemine: Sporofüüdil tekivad õied ja toimub mikro - ning megaspooride moodustumine. Eosed kasvavad gametofüütideks sporangiumide sees. Isasgametofüüt on tolmutera, mis kosneb kahest rakust, emasgametofüüt – kaheksast rakust koosnev lootekott. Pärast viljastamist areneb seemnealgmest seeme, emakast ja teistest õie osadest – vili. (Botaanika, lk 266)
    * Võrreldes eelmiste taimerühmadega, on oluliseks anatoomiliseks erinevuseks täiuslike juhtsoonte - trahheede arenemine.
    * Katteseemnetaimede kõige iseloomulikumaks tunnuseks on õie esinemine.
    * Erinevalt paljasseemnetaimedest asetsevad siin seemnealgmed viljalehest (-lehtedest) tekkinud pesas.
    * Mikrospoorid, mida nim ka tolmuteradeks, satuvad esmalt viljalehtede ülemisest osast tekkinud suudmele ( emakasuue ) ja alles hiljem jõuavad spermid tolmutoru abil seemnealgmes areneva munarakuni. (Botaanika II, lk 455)
    * Viljade väga suur mitmekesisus on tingitud katteseemnetaimede süstemaatiliste rühmade tohutust mitmekesisusest ja viljade kohastumisest nende levitajatele.
    * Katteseemnetaimedel toimub vegetatiivne paljunemine juure, varre ja lehe osade või nende muudendite – risoomide, mugulate , sibulate ja sigipungade abil. (Botaanika, lk 157)
    * Tähtsus: Katteseemnetaimedel on meie planeedi elustikus tähtsaim osa. Kogu kaasaegse loomariigi, eriti imetajate ja lindude, samuti inimese evolutsioon on seotud õistaimedega. Enne katteseemnetaimede tekkimist ei olnud Maal loomade jaoks külladaselt toitu, selleks ei jätkunud mõnede paljasseemnetaimede vartest ja seemnetest ning 2-3 sõnajalaliigi risoomidest. Katteseemnetaimed annavad inimesele toitu, riideid, eluaset ja kütust. Paljud liigid on kohastunud eluks polaarmaade, kuumade kõrbeliivade, soolakute, soolaste ja mageveekogude äärmuslikes tingimustes. (Botaanika lk 268) Valitseva rühmana maakera taimkattes on katteseemnetaimedel suur tähtsus orgaanilise aine moodustamisel, päikeseenergia akumuleerimisel ning atmosfäärihapniku bilansi tasakaalustamisel. (Botaanika II, lk 458)
  • ÕIE JA ÕISTAIMEDE EVOLUTSIOONILINE KUJUNEMINE
    * Nende esimesi leide on seni teada juurast, hulgaliselt aga ka kriidist. Oletatakse, et kateseemnetaimede ürgsed vormid kujunesid välja juba triiases. Keskaegkonna lõpul on nende arenemine olnud väga kiire ja ulatuslik. Nad osutusid väga plastilisteks, kohanemisvõimelisteks organismideks suhteliselt kuiva kliima ja intensiivse päikesekiirgusega keskkonna tingimustes. Nad kohastusid päikeseenergia maksimaalseks kasutamiseks, ainevahetus intensiivistus, kogu arenemistsükkel muutus lühemaks. (Botaanika II, lk 454)
    * Kõikidel seemnetaimedel on hulk sarnaseid tunnuseid nii anatoomilises ehituses kui ka paljunemisorganite ehituses ja arenemises, mistõttu on loomulik oletada nende ühtset päritolu. Rühmaks, millest paralleelselt paljasseemnetaimedega võiks tuletada katteseemnetaimi, oleks primitiivne seemnesõnajalalaadsete rühm.
    * Katteseemnetaimed arvatakse olevat tekkinud ühest populatsioonist või ühest populatsioonide rühmast. Selle tõestuseks peetakse kahekordset viljastamist, mida ei esine kuskil mujal taimeriigis, emaka ja tolmuka ehituse ühtsust ning trahheede esinemist kõikidel katteseemnetaimedel. On vähetõenäoline, et erineva päritoluga rühmades, sõltumata üksteisest, võiksid kujuneda selliste keerukate tunnuste ühesugused kombinatsioonid.
    * Tõenäoline on, et katteseemnetaimede hälliks on troopilised ja mussoonkliimaga subtroopilised piirkonnad. Eriti viimastes piirkondades on reliktina säilinud palju katteseemnetaimede ürgseid perekondi. Rikkalikult leidub selliseiid relikte Ida- ja Kagu-Aasias ja Põhja-Ameerika kaguosa mägistes piirkondades. (Botaanika II, lk 457)
    * Tekkisid liigid, kellel oli küllaldaselt suur kohanemisvõime temperatuuri, niiskuse ja teiste keskkonnatingimuste kõikumisega ning otsese päikesekiirgusega. See andis neile eelise paljas- ja sõnajalgtaimede ees ning võimaluse levida suhteliselt kiiresti väga laialdasel maa-aladel.
    * Katteseemnetaimed jaotatakse kahte klassi: üheidulehelised ja kaheidulehelised. Kaheidulehelised on primitiivsemad, üheidulehelised tekkisid neist. (Botaanika II, lk 458)
    * Õie päritolu: Üks teooria oletab, et õis tekkis eoseid kandvast võsust, teine (strobilaarteooria) tuletab õit paljasseemnetaimede mõlemasugulisest käbist. Nende teooriate järgi tekkis emakas kokkukeerdunud ja servadest kokku kasvanud megasporofüllist ( ehk lehelise päritoluga elund , mis kannab seemnealgmeid, viljaleht ). Seemnealgmed jäid emaka sisse. Mikrosporofüllid (ehk muundunud leht, millel moodustuvad mikrosporangiumid, tolmukapea) muutusid lehekujulisteks, mikrosporangiumide (koht, kus moodustuvad mikrospoorid ja seejärel tolmuterad) arv kahanes neljale ja nad kasvasid paarikaupa kokku. Nii tekkis neljapesaline tolmukas . Noore seemnealgme ehituses ei ole paljas- ja katteseemnetaimedel olulisi erinevusi. Ta sisaldab ainult üht megasporangiumi, mida nim nutselliks. Nutsell kaitseb eriline kate – integument. Integumendi tekkimine on seemnetaimede tähtis iseärasus, mis eristab neid kõrgematest eostaimedest. (Botaanika, lk 266)
  • ÕISTAIMEDE KAHELIVILJASTUMINE.
    * Kaheliviljastumine pole parem kui ühekordne viljastumine. See on ainult mälestus evolutsiooniteest. (enda konspektist)
    * Kahekordne: üks spermium liitub munarakuga, teine – teistuumaga. See on kahe suguraku – isas- ja emasgameedi ühinemine. Katteseemnetaimedel nim isasgameeti spermiumiks, emasgameeti – munarakuks.
    * Emakasuudmele sattunud tolmutera hakkab idanema, tekib tolmutoru, mille pikkus võib ulatuda mitme sentimeetrini. Selles tekib generatiivse raku jagunemisel kaks spermiumi. Tolmutoru kasvab läbi emakasuudme ja emakakaela hõreda koe sigimiku suunas, kuni puutub kokku lootekotiga. Jõudnud munarakuni, tolmutoru tipp avaneb, vabastades spermiumid. Üks neist ühineb lootekoti teistuumaga, moodustades sügoodi (2n), teine ühineb lootekoti teistuumaga (2n), tekitades triploidse raku. Nii toimub kahekordne viljastumine, mis on iseloomulik ainult katteseeemnetaimedele. Pärast kahekordset viljastamist tekib sügoodist loode ehk embrüo (2n), triploidsest rakust – endosperm ( toitekude , 3n), integumentidest – seemnekest , kogu seemnealgmest aga seeme. (Botaanika, lk 143)
  • KLASSIDE ÜHEIDULEHELISED JA KAHEIDULEHELISED VÕRDLUS.
    KAHEIDULEHELISED
    ÜHEIDULEHELISED
    Lootel on kaks idulehte.
    Lootel on üks iduleht .
    Idujuur kasvab külgjuuri kandvaks peajuureks; juurtel esineb teiskasv; enamasti sammasjuurestik.
    Idujuur hävib varem või hiljem, peajuure asemel tekivad lisajuured; juurtel ei esine teiskasvu; enamasti narmasjuurestik.
    Varrel esineb teiskasv, sest juhtkimbud on avatud; juhtkimbud paiknevad varre ristlõikel ringina või esineb kesksilinder.
    Varrel ei esine teiskasvu, juhtkimbud on kinnised, varre ristlõikel paiknevad korrapäratult.
    Lehed on võrkkroodsed, liht- või liitlehed .
    Lehed on rööp- või kaarroodsed, lihtlehed .
    Õieosade arv on viietine, harvem neljatine .
    Õieosade arv on kolmetine.
    Taime kuulumist ühte või teise klassi ei sa määrata toodud loendi ühe tunnuse järgi, vaid tuleb arvestad kõiki. (Botaanika lk 270-271)
    Parafüleetiline
    Monofüleetiline
    On abilehed ; lehe laiad
    Lehetupp, aga leheroots ja abilehed puudu
    Emb-kimb
    Enamasti rohttaimed. (Botaanika lk 328)
    3- kalvine tolmutera
    1- kalvine tolmutera
    Kambiumiga juhtkimbud ringina
    Kambium harva
    esikoor ja steel
    ei ole eristunud esikooreks ja steeliks
    ¾ katteseemnetaimedest (Botaanika II lk 458); roos-, liblik -, korvõielised (1/10 õistaime liiikidest! ~ 25000).
    ¼ katteseemnetaimedest (Botaanika II lk 458); kõrrelised; käpalised e. orhideelised (ca 20000)! (enim)
    Nt. palm , iris, tulp , bambus, rukis , mais, liilia .
    Kolm evolutsioonisuunda: loomtolmlemine - putuktolmlemine (kõige rohkem, iseloomustab õie sügmorfus, õieosade reduktsioon ja liitumine, nektari esinemine, silmatorkavate õiekatte või õisikute kujunemine, võimaldab suuremat spetsialiseerumist, kohastumust; näit astrilaadsetel), tuultolmlemine (iseloomustab õiekatte lihtsustumist; näit nõgeselaadsed) ja isetolmlemist (iseloomustab kitsalt spetsialiseerunud suletud õiekatega rühmad; näit oalaadsed. Vesitolmlemist esineb harva. (Botaanika II lk 459)
    Kolm evolutsioonisuunda: loomtolmlemine (näit orhideelaadsed), tuultolmlemine (näit kõrreliselaadsed, lõikheinalaadsed) ja isetolmlemine (mõned suletud õiekattega veetaimed ).
    Liikide üldarv üle 200 000. (Botaanika lk 272)
    Liikide üldarv umbes 64 000. (Botaanika lk 328)
    Siin hulgas on palju kõrgelt spetsialiseerunuid taimi – geofüüte, mis elavad ebasoodsad tingimused üle mullas paiknevate risoomide, sibulate, mugulate ja mugulsibulate kujul; helofüüte, mis elavad soodes ja liigniisketel muldadel; kserofüüte, mis on kohastunud ariidsetele tingimustele; efemeere, millel on lühike, enne pikka põuaperioodi lõppev elutsükkel.
    (kellegi konspekt netist)
  • SUGUKOND VESIROOSILISED: ERALDI EVOLUTSIOONIHARU
    * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi vesiroosilaadsed (siia seltsi kuuluvad veetaimed, primitiivsete katteseemnetaimede selts, vars üheiduleheliste tüüpi ataktosteeliga, arvatavasti on üheiduleheliste taimede rühm tekkinud vesiroosilaadsetest või nendega ühisest eelastest).
    * Sgk 60 liiki; põhiliselt troopikataimed , kuid mõned, näit vesiroosid , on kosmopoliitsed – levivad kogu maakera ulatuses.
    * Meil Eestis kaks liiki: kollane vesikupp ja valge vesiroos.
    * Sgk kuuluvad mitmeaastased tugeva risoomiga vee- ja sootaimed, millel on mitmeid kohastumisiseärasusi seoses eluga veekeskkonnas (nahkjad ujulehed, lehtedes ja seemnetes leidub rikkalikult õhuruume). Juhtkimbud asetsevad korrapäratult, puudub kambium. Idus areneb ainult üks iduleht. Need sarnasused üheidulehelistele taimedele lubab oletada vesiroosiliste ja üheiduleheliste taimede, eriti konnarohulaadsete seltsi ühist päritolu.
    * Õie ehitus: üksikult asetsevad, pikaraolised, ulatuvad veepinnale, Õieosade asetus spiraalne , hemitsükliline või tsükliline, kaheli õiekate, tupplehti 3-6, kroonlehti 5-palju, tolmukaid ja seemnealgmeid palju, sageli staminoodideks muundunud ( vesiroosi perekonnas võib näha üleminekut tolmukatelt staminoodideks ja edasi kroonlehtedeks, tolmukapea redutseerunud).
    * Vili on koguvili või lihakas marjataoline vili.
    * Kõikidel liikidel on tugev risoom ja vee kohal kõrguvad suured, kuni 40 cm läbimõõduga õied.
    * Kasutatakse dekoratiivtaimena. (Botaanika II)
  • SUGUKOND TULIKALISED: ALKALOIDID
    * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi tulikalaadsed.
    * Sgk u 2000 liiki, levinud peaaegu kogu maakera ulatuses, enamikus põhjapoolkeral, ulatudes mägedes 6000 m kõrguseni.
    * Eestis näit perek käoking (sinine käoking aedades ), perek tulika (kosmopoliitne, meil niitudel tavaliselt kuldtulikas, kibe tulikas ja salumetsas metstulikas), perek ülane (võsaülane, kollane ülane sinilill). Veel harilik kullerkupp , varsakabi , umbrohuna hari-põldkukekannus (kasut ravimina mõne nahahaiguse vastu), harilik kurekell (kasut dekoratiivtaimena).
    * Rohttaimed, harva liaanid.
    * Tervete või mitmeti lõhestunud lehtedega. Abilehed puuduvad. Õieosade asetus spiraalne, hemitsükliline või tsükliline. Õiekate lihtne või kaheli, sisemised kattelehed võivad nektaariumiteks muunduda, tolmukaid harilikult palju, sageli esinevad staminood-nektaariume, viljalehti ja seemnealgmeid palju või üks.
    * Õite mitmekesisus tuleb sellest, et sugukonnaks ühendatud perekonnad on mitmesugusel arenguastmel. Ühtedel on õite ehituses hulgaviljalistele omaseid primitiivseid tunnuseid: lihtne õiekate, õieosade ebakindel arv ja spiraalne asetus, nektaariumide puudumine (perekond kullerkupp, sinilill, ülane, varsakabi). Teistel on seoses putuktolmlemisega õie ehituses kõrgelt spetsialiseerunud tunnuseid: kannus (kurekell, varesjalg ), sügomorfne õiekate (käoking, varesjalg). Mõned perekonnad on kohastunud tuultolmlemiseks, neil on õied taandarenenud (ängelhein). Järelikult on perekondade eristamisel õie ehitusel esmajärguline tähtsus.
    * Varres juhtkimbud sageli mitmes ringis nagu see on iseloomulik üheidulehelistele. Enamik putuktolmeldatavad, mõned tuultolmeldatavad.
    * Viljad on enamasti koguvili, luuvili , kupar.
    * Tulikalised sisaldavad sageli mürgiseid alkaloide ( kasut ravimite valm), kariloomad tulikalisi ei söö, mistõttu nad on heina- ja karjamaadel ebasoovitavaks komponendiks.
    * Enamasti on tulikalised dekoratiiv - ja ravitaimed. (Botaanika II)
  • SUGUKOND PAKSULEHELISED : VEESÄILITUSKUDE
    * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi roosilaadsed.
    * Sgk umbes 1450 liiki, eriti rikkalikult on neid Edela-Aafrikas, ka Euroopas ja Kesk- Aasia mägialadel. Eestis kasvab looduslikult ainult 6 liiki. Näit harilik kukehari , harilik liiv-mägisibul (LK all), neid kasut dekoratiivtaimedena kiviktaimlates. Sgk harjunud kuivade kasvukohtadega. Kalduvus vegetatiivsele paljunemisele.
    * Ühe- või mitmeaastased rohttaimed, harva põõsad.
    * Õie ehitus: abilehtedeta, õied kahesugulised, tsüklilise ehitusega, enamasti 5 kroon- ja tupplehega, enamasti kaks viljalehte. Vegetatiivsete organite iseärasuseks on vett säilitavad koed.
    * Vili on kukkurvili. (Botaanika II)
  • SUGUKOND ROOSÕIELISED: VILJADE MITMEKESISUS.
    * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi roosilaadsed.
    * Sgk kuulub üle 3000 liigi. Roosõieliste liigid on levinud peaaegu kogu maakeral, eriti põhjapoolkera parasvöötmes ja troopikalistes mäestikes.
    * Sgk kuuluvad suve- ning igihaljad puittaimed ja püsikud, harva üheaastased taimed. Veelgi harvem ronitaimed.
    * Primitiivse õie ja vilja ehitusega liikide kõrval esineb progressiivseid, spetsialiseerunud vorme. Hoolimata putuktolmlemisest on õite spetsialisatsioon siiski suhteliselt väike. Kibuvitsast saab ainult õietolmu, teistelt nektarit, täheldatud on ka isetolmlemist ( toomingas ja pihlakas ). Tuultolmlemine on roosõielistel haruldane.
    * Abilehed olemas, harva puuduvad. Õied üksikult või õisikuna, aktinomorfsed, enamasti kahesugulised, põhiliselt viietised, võrdse arvu kroon- ja tupplehtedega, sageli ka välistupega, tolmukate arv varieerub , viljalehtede arv 1-paljuni.
    * Viljad on kukkurviljad (enelased), pähklikesed, luuviljad ( ploom , kirs), lihakas koguluuvili (maasikas, murakas ) või õunvili (õun, pirn). Enamasti puudub seemnetel endosperm.
    * Sgk majanduslik tähtsus on suur, eriti parasvöötmealadel, kus peaaegu kogu puuviljandus ja marjakasvatus rajaneb roosõielistel. Roosõielised on rikkad vitamiinidest , orgaanilistest hapetest ja eeterlikest õlidest.
    * Roosõieliste õite ja viljade erinevuse ja suure liigilise mitmekesisuse tõttu on sugukond jaotatud alamsugukondadeks.
    Enelaliste alamsugukond
    Kibuvitsaliste alamsugukond
    Õunapuuliste alamsugukond
    Ploomipuuliste alamsugukond
    Eluvorm
    Enamasti põõsad
    Põõsad, kääbuspõõsad, rohttaimed
    Puud, põõsad
    Enamasti puud
    Vili
    Kogukukkurvili
    Koguseemnis, koguluuvili (maasikas, murakas), tõrsik
    Õunvili
    Luuvili
    Perekonnad ja kasutamine, mõned iseloomulikumad liigid.
    Perek enelas (kasut dekoratiiv-taimena)
    Perek murakas (kasut söömiseks, näit vaarikas, põldmurakas, rabamurakas )
    Perek kibuvits (kasut hekkidena, roosid dekoratiiv-taimedena, näit mets-kibuvits)
    Perek maasikas (kasut ravimtaimena, söömiseks, näit metsmaasikas )
    Perek õunapuu (kasut söömiseks)
    Perek pirnipuu (kasut söömiseks)
    Perek pihlakas (kasut veini, likööri tootmisel ning farmaatsias, harilik pihlakas)
    Perek ploomipuu
    Perek kirsipuud
    Perek aabrikoosipuu
    Perek virsikupuu
  • SUGUKOND LIBLIKÕIELISED: JUUREMÜGARAD
    * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi oalaadsed (kaunviljalised).
    * Liike umbes 12 000
    * Peamised eluvormid on puud, põõsad, liaanid, rohttaimed.
    * Hästi eristatav liblikja õie poolest, millel kolm kroonlehte on lahus (puri ja kaks tiiba), kaks aga kokku kasvanud (laevuke).
    * Varieeruvus puudub!
    * Vili on hulgaseemneline või üheseemneline või üheseemneline sulgvili.
    * Liblikas õis on välja kujunenud kohastumisena putuktolmlemisele suurte kiletiivaliste poolt ( kimalased , mesilased), keda meelitab kohale kõrge värviline puri ja lõhn. Tiibadele vajutades surub loom laevukese alla ja vabanev tolmukate kimp puudutab koos ümbritseva emakaga putuka karvast kõhtmist poolt.
    * Liblikõielistel tekivad juurekarvades ained, mis on soodsaks söödaks bakteritele, kes omakorda eritavad juurerakkude vohamist põhjustavaid fermenti. Nii kujunevad juuremügarad, milles bakterid kasutavad süsivesikuid ja varustavad õhulämmastiku sidumise võime tõttu juurt lämmastikuga. Sellise sümbioosi tulemusena on liblikõieliste seemned suhteliselt valgurohked, millest tingituna on selles sugukonnas erakordselt palju väärtuslikke toidu- ja söödataimi ning nad rikastavad mulda lämmastikühenditega.
    * Siia kuuluvad perekonnad:
    hiirehernes
    Paljud neist suurepärased söödataimed.
    Hernes
    Ristik
    Karjamaataim.
    Lutsern
    Suurepärased söödataimed. Toiteainerikast heina saab sellest.
    Aeduba
    sojauba
    Suur valgusisaldus. Sellest valm mitmesuguseid toiduaineid: piima, võid, keefiri, koort, kohupiima, leiba jne. Samuti saadakse toorainet plastmassile jne.
    Lupiin
    Dekoratiiv­taimena
    * Liblikõieliste (ristik, lutsern, mesikas, lupiin) kasvatamise eesmärk on mulla rikastamine orgaanilise aine ja taimede poolt omastavate toiteainetega. Liblikõielised seovad juurtel olevate mügarbakterite kaasabil õhulämmastikku. Mineraalseid taimetoiteelemente aga omastavad nad tänu sügavale tungivale juurekavale mulla alumistest horisontidest, kuhu mitmed põllukultuurid, nagu teraviljad , kartul jt oma nõrga juurestikuga ei tungi. Liblikõielised on nagu lämmastikväetiste miniatuursed vabrikud ja omastavate taimetoiteelementide transportijad mulla sügavamatest kihtidest künnikihti. Liblikõieliste taimede maapealsed ja maa-alused osad lagunevad mullas suhteliselt kergesti, nii suurendavad nad ka mulla huumusesisaldust. Nende sügavate juurte tekitatud kanaleid mööda saavad aga järgnevad kultuurid oma juurestikku arendada.
  • SUGUKOND SARIKALISED : TÄIUSLIK ÕISIK
    * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi araalialaadsed.
    * Liike umbes 3000. Levinud üle kogu maakera, kuid peamiselt põhjapoolkera mõõduka ka kuiva kliimaga aladel, samuti troopiliste alade mägedes.
    * Hästi silmapaistvad omapärased rohttaimed.
    * Kõik selle suure ja laialt levinud sgk perekonnad on üksteisele väga lähedased, mis väljendub nende välises sarnasuses, eriti vegetatiivsete organite ehituses (varieeruvus puudub). Varred tugevad, sõlmised, säsi varase kao tõttu seest õõnsad. Väga täiuslik varre ehitus võimaldab kanda suuri lehti (lehe rekordiline suurus põhjamaises flooras).
    * Õied on väikesed ja koonduvad rohkearvulistesse õisikutesse. Kõige levinum õisikutüüp on liitsarikas, mis koosneb rohketest osasarikatest. Õisikul on alati näha rohkearvuliselt tolmeldajaid, eriti kahetiivalisi. Viietine õis koosneb enamasti valgest või kollasest kroonist . Viis tolmukat on noores eas sissepoole kaldu õies, hiljem ulatuvad aga püsti õiest välja. Emakas koosneb kahest viljalehest, kaks seemnealget. Õis, kaasa arvatud emakaümbrine meenäre on tolmeldajatele hästi avatud.
    * Eriti iseloomulik on vilja arenemine ja ehitus. Valmimisel paisub sigimik ja hakkab pikkisuunas lõhenema, kuni eemalduvadki eri viljalehtedest tekkinud poolmed – üheseemnelised osaseemnised. Osavilju nim ka ripikuteks, sest nad jäävad viljalehtede siseseinast tekkinud haruneva kandja – karpofoori külge rippuma. Seeme liibub tihedalt viljakesta külge nagu seemnistel või on viljaseinaga koguni kokku kasvanud nagu teristel. Vilja tervikuna nim kaksikseemniseks. Vilja pinnal tekivad mitmesuguse läbilõikekujuga harjad – roided , mis sisaldavad juhtkimpe ja õlikäike; roiete arv ja ehitus on oluline tunnus selles sugukonnas.
    * Lõhnavate eeterlike õlide tõttu kasut paljusid sarikalisi toitude maitsestamiseks ja parfümeerias. Paljusid liike kultiveeritakse ammustest aegadest juurvilja -, sööda-, maitse- ja lõhnataimedena. Rohkesti kasut sarikalisi ka ravimtaimedena.
    Perek porgand
    Perek petersell
    Perek karuputk
    Perek mürkputk
    Kasvat toiduks, tooraineks vitamiinide valmistamisel.
    Kasvat lehtede ja juurte saamiseks, maitseainetaim, aedpetersell.
    Mõned liigid mürgised, annavad rikkalikult haljasmassi, siberi karuputk (1 m kõrgune rohttaim, mürgine)
    Sisaldab mürgiseid alkaloide. On teada massilisi kariloomade mürgistuse juhtumeid, harilik mürkputk.
    * Harilik NAAT
    * Sarikalised saavutavad erakordse suuruse puudeta taimekooslustes, Eestis on putkelised eriti lopsakad metsaserval, teede ääres ja teistes valgus ja toiteainerikastes kasvukohtades.
    * Kõik sarikalised sisaldavad varre- ja juureõõnsustes, samuti viljades mitmesuguseid tugevalõhnalisi aineid.
  • SUGUKOND MAILASELISED
    * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi mailaselaadsed.
    * Liike umbes 3000.
    * Enamasti rohttaimed, troopikas ka mõned puud.
    * Õie ehitus: krooni kuju mitmesugused, mõnikord üsna keerukad muutused.
    * Ilmneb tendents parasiitsele toitumisviisile
    vägihein
    Pikas tähataolises õisikus on suured kollased lühikese putkega õied, õisi korjatakse ravimiks, üheksavägine
    sõrmkübar
    Kroon on kujunenud laiaks allasurutud kellukaks, ebaselge alahuul (kaldus õiel raskusjõu mõjul). Kõik sõrmkübarad on väga mürgised, sest nad sisaldavad terve seeria tugevasti südametegevust mõjutavaid aineid. Kasut ravimina.
    sealõuarohi
    Väga ebameeldiva lõhnaga.
    Harilik käokannus
    Tavaline taim kuivadel teepervedel ja liival , õie avamiseks on vaja alahuul all tõugata (sellega tulevad toime ainult tugevad kiletiivalised – mesilased ja kimalased).
    Lõvilõug, pärdiklill
    Aiataim, dekoratiivtaim
  • SUGUKOND KARELEHELISED
    * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi iminõgeselaadsed.
    * Liike umbes 2000, enamik troopikas, rohkesti ka Vahemeremaades .
    * Nime saanud karedakarvalistest lehtedest.
    * Iseloomulik keerisõisik. Õie ehitus neljatine või viietine. Kroonineelus sageli soomused, mis katavad sissepääsu putke , tolmukate juurde. Ülemine sigimik, kaks viljalehte, 4 seemnealget.
    * Vili on jaguvili.
    * Karelehelised demonstreerivad ilmekalt õie kohastumisi putuktolmlemise täiustumisel. Loomade külge haakumine või lihakad lisemed, mis meelitavad ligi sipelgaid.
    * Kasulikest taimedest kuuluvad sellesse sgk värvitaim alkanna, vürtsitaimena kurgirohi, mõned toataimena.
  • SUGUKOND HUULÕIELISED: TERPENOIDID ?, KASUTAMINE.
    * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi iminõgeselaadsed.
    * Umbes 3500 liiki. Kasvavad lähistroopiliste maade põuastes piirkondades ja nad on vastupidavad kõrgetele temperatuuridele.
    * Enamikus mitmeaastased rohttaimed ja poolpõõsad, vähem puitunud põõsaid.
    * Väga hästi eristatav eranditult huulja õie, kahe (harva ühe) tolmukatepaari ja neljajaguse sigimiku poolest. Vars on neljatahuline, lehed paariti ristvasakud. Õied paiknevad ebamännastena või paarikaupa varresõlmedes.
    * Sgk iseloomustab rohkete lõhnavate eeterlike õlide esinemine. Eeterlike õlide tõttu on huulõieliste seas väga palju kasulikke taimi, mida kasutatakse toitude maitsestamiseks (aedmajoraan, tüümian, aed- piprarohi , perek mündid), ravimite (harilik salvei , meliss , tähkjas lavendel , rosmariin) ja parfümeeriavahendite valmistamiseks (lavendliõli, rosmariiniõli) või kasutatakse aiataimedena.
    * Perek münt – põldmünt (Eestis sage). Münte kasut sageli teena .
    * valge iminõges – kuna huulõieliste tolmeldamine on mõeldav vaid pikasuisete kiletiivaliste poolt, siis vastab ka huulte vahekaugus ja ülahuule kumerus nende suurusele, nii et tolmukad (või vastavalt emakad ) puudutavad parajasti sisseroniva putuka karvast selga .
    * Perek salvei – kõige täiuslikumalt kohastunud putuktolmlemisele, kus üks funktsioneeriv tolmukapea on liigeseliselt ühendatud teise, tühja, klapitaolisega, mis jääb sissetungivale putukale ette ja mille puudutamisel esimene tolmukapea vajub vastu putuka selga.
  • SUGUKOND MAAVITSALISED .
    * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi mailaselaadsed.
    * Liike 2200 , keskmistel laiustel peamiselt rohttaimena. Troopilistel aladel valdavalt väänduvad põõsad ja puud
    * Kasutatakse ravimite valmistamiseks. Mõned üheaastased taimed on kasutusel ilutaimena. Mõned söögiks, kasvatatakse aedades.
    * Sisaldavad alkaloide, mis tingivad rohtsete osade mürgisuse, kuid sisaldavad ka vajalikke ravimiaineid.
    * Perek maavits – vili kahepesaline mari, kartulil roheline, tomatil punane, baklažaan (roheline). Pabrika. Perek tubakas – kuivvili .
  • SUGUKOND VESIHERNELISED: LISATOITUMINE
    * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi mailaselaadsed.
    * Liike umbes 30, väikesed rohttaimed, kasvavad vees, samblas või märjal turbal, tihti juuretud või nõrga juurega. Kaks olulisemat perekonda: perek vesihernes ja perek võipätakas. Eestis 3 vesiherne liiki: harilik vesihernes. Eestis esineb kahte liiki võipätakaid: harilik võipätakas ja alpi võipätakas.
    * Mailaselistele väga lähedane selts, kuid kujutab veelgi edasiarenenumat ja spetsialiseerunumat haru. Õied sügomorfsed, kahehuulelised ja kannusega, tolmukaid kaks. 2 viljalehte. Vili hulgaseemneline kupar (Eestis levinud liikidel) või üheseemneline sulgvili.
    * Loomtoitumine perek vesihernes: osa lehti on muundunud lõksudeks. Põieke on läbipaistev moodustis. Ava sulgeb õrn ainult sissepoole avaneb klapp . Plankteri põrkumisel vastu klappi avaneb see kohe ja sulgub jälle elastelt. Sissesattunud organism jääb „vangi“, kuni sureb. Saagi keemiline omastamine toimub läbi põiekeste siseseina.
    * Loomtoitumine perek võipätakas (sootaimed): lehed on pealmiselt pinnalt näärmelised ja kleepuvalt limased. Limast nõret eritavad „varrelised“ näärmerakud; limaeritust stimuleerib lehele sattunud putuka rabelemine. Putukas lämbub limas ja surutakse sisserulluva leheserva poolt tihedalt vastu laba , millel teised, madalad näärmed, mis eritvad lagundavaid fermente.
  • SUGUKOND MADARALISED
    * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi madaralaadsed.
    * Liike umbes – arv puudus!
    * Valdavalt puittaimed, eriti troopikas.
    * Neljatised-viietised õied kahe viljalehega alumise sigimikuga.
    * Kaheosaline jaguvili (kaksikseemis) ja nelja kuni 8 süstja lehega männas.
    * Lõhnav-varjulill viljakates salumetsades, värv-varjulill loopealsetel. Hobumadar ja värvmadar on sagedaseimaid taimi eesti kultuurmaastikus. Pehme madar, roomav madar ( toetub teiste taimede najale), punavärvik (vahemeremaadest pärinev) kasutati pikka aega punase värvi saamiseks (juurtes on värvained), kiinapuu (pärineb Andide idanõlvade raskesti liigipääsetavates metsades) kasutatakse ammust ajast palavikuvastase vahendina troopiliste haiguste puhul ( malaaria ), troopilisest Aafrikast pärinevad kõik kohvipuu liigid. Kohvipuu on madal igihaljas puuke või põõsas, mis õitseb mitu korda aastas. Üks vili sisaldab kahte seemet ( kohviuba ), mis sisaldavad kesknärvisüsteemi stimuleerivat alkaloidi – kofeiini. Troopilise Aasia liaani lehtedest ja võrsetest saadakse värv- ja parkainet.
  • SUGUKOND RISTÕIELISED: SINEPIÕLID
    * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi magunalaadsed.
    * Liike umbes 3000, on levinud kogu maakera ulatuses, peamiselt aga põhjapoolkeral. Üheks peamiseks levikutsentriks peetakse põuase suvega Vahemeremaid. Suhteliselt kiire arenemine (enne suurt põuda) ja rikkalik seemneproduktsioon soodustavad nende laialdaset levikut. Selle tõttu on ristõieliste hulgas palju umbrohte ja jäätmaade taimi.
    * Peamiselt rohttaimed, harva põõsad.
    * Õiepõhjal asetsevad mitmesuguse kujuga meenäärmed. Hästi arenenud meenäärmed tagavad putukatele paremad toitumistingimused, soodustades seeläbi risttolmlemist. Isetolmlemise vältimiseks muudavad tolmukad oma asendit, et vältida tolmuterade sattumist emakasuudmele.
    * Vili on kõder või kõdrake.
    * Ristõieliste morfoloogilised tunnused on suhteliselt ühesugused. Seetõttu arvestatakse nektaariumide kuju ja nende asetust, vilja ja idu ehitust, nende klassifitseerumisel.
    * Vahelduvate lehtedega, lehed mitmeti lõhestunud lihtlehed, õied on kobarõisikusse koondunud. Kroonlehti 4, tolmukaid 6 (neli pikemad , kaks lühemat), 2 viljalehte, ülemine sigimik, nektaariumid hästi arenenud.
    * Eesti põldudel on tavaline umbroht põldsinep ja põldrõigas, hiirekõrv, uniloogad. Enamik umbrohte paljunevad seemnete abil. Seemneid tekib neil palju. Seemned idanevad kiiresti, nii et samal aastal võib taim anda kaks põlvkonda. Umbrohtude tõrjet raskendab ka seemnete idanemisvõime kauaaegne säilimine. Harilik tõlkjas ehk rakvere raibe.
    * Sugukonda kuulub palju kasulikke taimi: aedvilju (valge peakapsas , lillkapsas , kähar peakapsas, spargelkapsas – kõik kapsad on rikkad vitamiinide ja süsivesikute poolest, kaalikas, sarepta kapsasrohi (seemnetest saadud pulbrit kasutatakse lauasinepi valmistamiseks ja sinepiplaastrite tegemiseks), redis (toiduks kasutatakse tema lihakat, vitamiinide- ja eeterlike õlide rikast säilitusjuurt), aedrõigas ja must rõigas (nende säilitusjuurt kasutatakse maitseainena), söödataimi, tehnilisi kultuure (raps – õlitaim, mida kultiveeritakse palju, kasut metalli-, parfümeeria- ja tekstiilitööstuses ning kummiesemete valmistamisel, sinerõigas – sinise värvi saamiseks, enam mitte, aga varem kasutati), ravim-, mee- ning ilutaimi. Sinepiõli saadakse musta kapsasrohu seemneist.
  • SUGUKOND KÕRVITSALISED
    * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi kõrvitsalaadsed (seltsi kuulub üks sgk kõrvitsalised).
    * Liike umbes 1000. Enamasti poolkõrbe- ja kõrbetaimed, mis koguvad oma suurtesse viljadesse vett. Lõuna-Euroopasse ulatuvad vähesed. Meil kasvab lava- ja aiataimena harilik kurk (kuulub perek kurk), mida looduses enam ei esinegi, perek melon (neist valm siirupit, mett, seemnetest õli), perek arbuus , harilik kõrvits, suureviljaline kõrvits.
    * Enamasti üheaastased ronivad rohttaimed.
    * varieeruvus puudub! Ühesuguline õis, viietine, tolmukaid 5, õie alusel on meeketas, alumine sigimik, koosneb kolmest viljalehest, seemned on suured õlirohkete idulehtedega, vahelduvad lehed, ilma abilehtedeta.
  • SUGUKOND KORVÕIELISED: ÕIS JA ÕISIK
    * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi astrilaadsed (seltsi kuulub üks sgk korvõielised).
    * Liike umbes 14 000 – 25 000, oleneb liigi kriteeriumitest , Eestis umbes 300 liiki, kui kaasata ka pisiliigid. See sgk on suurim kaheiduleheliste seas, hõlmab umbes 800 perekonda. Selline liikide arvu ebakindlus näitab, et kaasajal on tegemist väga intensiivse uute vormide tekkimisega ja oleneb suurel määral süstemaatikute kokkuleppelistest piiridest, et kus algab uus liik. Levinud üle kogu maailma.
    * Suures ülekaalus on rohttaimed; suuri puid ei ole.
    * Üheks sgk progressi põhjuseks näib olevat võime vabanevat territooriumi kiiresti enda alla võtta.
    * Vaieldamatult on efektiivseks osutunud õite koondumine tihedatesse õisikutesse, milles otstarbekas putukate ligimeelitamise süsteem (õisiku kuju, suurus, värvus ja lõhn) on ühendatud rohkete üksikõite garanteeritud viljastamisega ja viljade tõhusate levimisviisidega.
    * Õisikut väljastpoolt (noores eas) ja alt (hiljem) katvad õisikukandlehed moodustavad suuremal või vähemal määral kompaktse üldkatise. Nii kujunebki õisiku korvitaoline üldilme, mis on andnud sellele õisikutüübile nime.
    * vili – sageli lendkarvadega varustatud seemnis .
    * Krooni ehituse järgi eristatakse õite järgmisi põhitüüpe: putkõied, keelõied, ebakeelõied, lehterõied.
    * Korvõielistel on suur majanduslik tähtsus. Nende hulgas on palju hinnalisi toidu (õli- ja aedviljataimi), maitse-, ravim-, värvi-, dekoratiiv- ja lõhnataimi.
    * Õite avamine õisikus algab servast ja jätkub keskosa suunas (vastavalt sellele toimub ka viljade valmimine).
    * Korvõielistel on rohkesti tolmeldajaid, sest need on hästi silmapaistvad ja magusad (nad püüavad õiepõhjal olevate näärmeteni tungida).
    * Alamsugukond putkõielised: päevalill (ääres keelõied, keskel putkõied; seemned söögiks, valm toiduõli, vartest valm tselluloosi), valge karikakar , härjasilm, aster , daalia. Lehterjate õisikutega: jumikad, , rukkilill (putuka puudutusel krooniputkele kinnituvad tolmukaniidid tõmbuvad kokku, tõugates tolmumassi putuka kehale). III tüüp: kassikäpp, pujud (sisaldavad rohkesti tugevalõhnalisi eeterlikke õlisid ja mõrumaigulisi alkoloide, koirohi (ravimina)), ohakad, paisleht ja harilik raudrohi ( ravimtaim ), teekummel (ravimteena),
    * Alamsugukond keelõielised: õisikus ainult keelõied, valdav erekollane õisik; võilill, peasalat , jänesesalat (meie kuusikute karaktertaim).
    Putkõis – kroonlehed kasvavad alusel kokku putkeks, ülemises osas putk laieneb kellukjalt ja lõpeb viie tipmega.
    Keelõis – tekkinud ilmselt putkõiest, alumine osa samuti putke kujuline, ainult lühem; kõrgemal putk ühest küljest lõhestunud ja moodustab viie tipmega lõppeva keele.
    Ebakeelõis – kolmest kroonlehest tekkinud.
  • SUGUKOND NELGILISED: VARUAINED SEEMNES
    * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi nelgilaadsed (üldiseks tunnuseks on kahe inegumendiga seemnealgete esinemine, seemnetes esineb toitekoena peristerm).
    * Liike umbes 2000, levinud kogu maailmas, kuid kõige arvukamalt Vahemeremaades.
    * Enamikus rohttaimed, kuid esineb ka püsikuid poolpõõsaid.
    * Lehed asetsevad enamasti vastakult, on suhteliselt kitsad ja on abilehtedeta. Õied on kahesugulised, korrapärased, kaheli õiekate, tupp ja kroon enamasti viietised, tolmukaid enamasti kümme. Emakaid viljalehtedega võrdne arv. Õisik ebasarikjas. Kirjeldatud õieehitus ei esine kaugeltki kõigil sgk esindajatel. Paljudel on toimunud õie taandarenemine. Kroonlehed on harilikult pinnukeseks ja naastuks liigestunud.
    * Vili on kupar või pähklike.
    * Sgk saab jaotada õie ehituse järgi kolmeks alamsugukonnaks:
    Vesiheinaliste
    Põisrohuliste
    Kaderohuliste
    Perek tähthein (Eestis salumetsade tavaline asukas on metstähthein ja salutähthein). On võrdlemisi nõrga varrega, mistõttu toetavad sageli teiste peale. Umbrohuna on tuntud perek vesihein ja perek nälghein.
    Harilik äiakas ehk nisulill – taliteraviljade umbrohi, nende suuri seemneid on raske eristada viljaterade hulgast, nad on alkoloidide sisalduse tõttu mürgised ja muudavad jahu mõruks. Perek põisrohud, perek seebilill (juur sisaldab rohesti saponiine ja seda kasut isegi seebi aseainena, täidisõieline vorm on levinud dekoratiivtaimena), perek nelk (kultuurnelgid on aretatud peamiselt habenelgist ja aednelgist, mille täidisõielised sordid on eriti hinnatud, Eestis on levinud aasnelk, nurmnelk, nõmmnelk.
    Perek nälghein
  • SUGUKOND MALTSALISED: VARRE JA JUURE EHITUS
    * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi nelgilaadsed.
    * Liike umbes 1500 liiki. Peamiselt kõrbe- ja poolkõrbealadel, kus nad kasvavad ka sooldunud muldadel. Hulk liike on levinud mererandade soolakutele või tulnuktaimedena ning umbrohtudena asulate läheduses.
    * Enamasti rohttaimed, harva poolpõõsad, põõsad või isegi puud.
    * Varieeruvad, enamasti tuultolmlejad, üksikud putuktolmlejad , viljad on mitmeti kohastunud levimisele tuule või loomadega : neil esinevad karvakesed, ogad, tiivad või lihakas ümbrus.
    * Majanduslikult kõige tähtsam on harilik peet (perek-st peet) oma mitmete teisendustega. Peet on enamasti kaheaastane taim, esimesel aastal moodustub tal ainult maasisene säilitusjuur ja sellel lehekodarik, teisel aastal aga vars ja õisik. Peedi jämenenud juurele on iseloomulik ristlõikes kihiline ehitus. Suhkrupeet (suhkrute hulk suhkrupeedis ulatub 20%-ni, punapeet ja söödapeet, viimast eriti hästi säiliva söödajuurviljana.
    * Oma suure vitamiinisisalduse tõttu on tähtsaks toidutaimeks ka spinat , mida kasut suppides ja salatina, sisaldab palju valke, A, B ja C vitamiine.
    * Sgk kuulub palju umrohtusid, nagu näiteks hanemaltsade perekonnas valge hanemalts (kõige sagedasem liik umbrohuna kui ka prahipaikadel, kahjulik taim, sest võtab mullast ära palju mineraalaineid, eriti fosforit , kaaliumi ja lämmastikku). Perek malts : harilik malts ja odaleheline malts (umbrohi, prahipaikades). Soolakutel kasvavad taimed perekonnast soolarohud: nende taimede kudedes võib olla soolade hulk üle poole taime kogumahust. Eestis leidub harilikku soolarohtu.
    * Kõrbepiirkondades kasvavad ka puu- ja põõsakujulised liigid. Must ja valge saksauul , võivad kasvada 4-5 m kõrguseks puuks ja moodustada isegi hõredaid metsi, selline mets aga ei anna varju, sest saksauulide lehed on täiesti redutseerunud, puu on kõva, upub vees ja puruneb löögist kildudeks, kütteväärtuselt jääb maha ainult heast kivisöest.
  • SUGUKOND TATRALISED
    * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi tatralaadesed (seltsi kuulubki ainult üks sugukond tatralised).
    * Liike umbes 900. Rohttaimed ja põõsad vahelduvate lihtlehtedega, mille alusel on kaks abilehte tõrveks kokku kasvanud.
    * Pähkelvili. Levimise soodustamiseks on tekkinud viljadele tiivataolised lisemed või konksjad jätked. Eriti täiuslik levimisviis on Kesk-Aasia kõrbepõõsal kalligooniumil. Selle ümmargused viljad on rohkete tiivuliste või peeneharuliste jätketega, mis soodustavad vilja veeremist üle liiva. Piisab nõrgast tuulest , et panna see õhuline kerake hüpeldes liikuma. Võrkjad jätked lasevad liiva läbi ja väldivad mattumist kohtades, kus luited on liikuvad. Nad on kergesti juurduvad, mistõttu kasutatakse neid taimi liivade kinnistamiseks. Õied sageli suurtes õisikutes.
    * Rabarber (lopsakas), konnatatar (väänduv), roomavaid (linnurohi); nende seas on nii kuivade põldude kui ka kalda- ja veetaimi. Pisike pung-kirburohi on klimaatiliselt kõige „visamaid“ taimeliike, ta levib nii Arktikas kui ka Kesk-Aasia kõrgmäestike lumepiiril.
    * Orgaaniliste hapete tõttu kasutatakse mõningaid tataralisi toiduks (hinnatud on eriti rabarber, kui varane kiiresti kasvav aedviljataim, rabarberi risoomi kasut ravimina ja parkainete saamiseks. Hapuoblika lehtedest tehakse suppi. Ussitatar on hea meetaim .
  • SELTS KONNAROHULAADSED: VEETAIMED, ÜHEIDULEHELISTE ALGTÜÜP
    * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi üheidulehelised. Seltsi kuuluvad sugukonnad: konnarohulised, kilbukalised, penikeelelised, meriheinalised, luigelillelised, rabakalised.
    * Liike umbes
    * Seltsi kuuluvad rohtsed soo-, vee- ja kaldataimed . Õieehitus on suhteliselt varieeruv. Seltsile on iseloomulik palju ühiseid tunnuseid. Aerenhüümi olemasolu, (veesisestel taimeosadel), lima eritamine taime välispinnale, heterofüllia, mehaaniliste kudede reduktsioon.
    Sgk konnarohulised
    Kuuluvad vees või niisketes kasvukohtades elavad veesiseste või ujulehtedega ja sarik - või ebasarikõisikuga, juurmise leherosettiga taimed. Viljaks enamasti seemnis, mis on varustatud õhurikka, ujumist soodustava koega. Tuntumateks soo-, ja kaldaveetaimedeks on jõgi-kõõlusleht ja harilik konnarohi. Sügiseks moodustuvad juurte külge söödavad mugulad ( toorelt mürgised, praetult söödavad).
    Sgk kilbukalised
    Kuuluvad veesisesed või ujulehtedega veetaimed. Vili marjalaadne. Õisik (enamasti isasõied) või õis (emasõied on üksikult) on vees või ulatub veepinna kohale või ujub veepinnal. Tolmuterad ujuvad vees. Eestis konnakilbukas kraavides, tiikides ja soojärvedel. Taimed veekogu põhja ei kinnitu, vaid ujuvad vabalt pinnal. Talvituvad kilbupungad eralduvad emataimelt ja kleepuvad limastunud ümbrise tõttu loomade ja veelindude külge, mismoodi kanduvad nad teistesse veekogudesse. Kanada vesikatk. Valisneeria – sellel taimel vabanevad varretud isasõied juurekaelalähedasest õisikust, ujuvad veepinnale ja puutuvad seal kokku emasõitega, mis selleks ajaks on veepinnale sirutunud, hiljem keerdub vars jällegi spiraalselt kokku, tuule ja lainetuse kaasabil toimubki veepinnal tolmlemine.
    Sgk penikeelelised
    Kuluvad ka veesisesed või ujulehtedega taimed. Õied tähkjates õisikutes või üksikult. Vili pähklike või luuvili. Heterofüllia ja sageli vegetatiivne paljunemine. Meil esineb ujuv- ja hein- penikeel , nad on meie järvede ja jõgede kõige tavalisemad asukad ning üsna olulised järvede kinnikasvamisel.
    Sgk meriheinalised
    Mitmeaastased meretaimed. Meriheina võib leida rannal , kui see on lahti rebitud liivaselt või mudaselt merepõhjast.
    Sgk luigelillelised
    Kuulub ainult üks perekond: luigelill, meil esineb harilik luigelill, tugeva, horisontaalselt roomava risoomi ja rulja varrega rohttaim. Õied sarikjas õisikus.
    Sgk rabakalised
    Sootaimed mõõduka ja külma piirkonnaga aladel. Õied tähk- või kobarõisikutes. Koguvili. Meil tavaline soo-õisluht, rabakas (kasvab rabahälvestes).
  • SELTS LIILIALAADSED: MUUTUNUD SÜSTEMAATIKA: http://taxonomicon.taxonomy.nl/TaxonName.aspx ( otsingusse : Liliaceae), http://tolweb.org/Monocotyledons/20668 , http://www.ut.ee/taimenimed/taimenimed.cgi?query=liliaceae&lang=ld
    * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi üheidulehelised.
    * Liike umbes 3500-4000.
    * Kõige sagedasemini rohttaimed, troopikas ka puid.
    * Valdav enamik liilialaadseid on väikesed kaar- või rööproodsete lehtedega (sibulate, mugulate või risoomidega) püsikud. Lilialaadsete leviku raskuspunkt langeb subtroopiliste, eriti kuiva suvega aladele. Jämedalt jaotatakse selts viieks suuremaks sgk, uuemates süsteemides on sgk arvu suurendatud.
    * Tüüpiline õieehitus on: kolmetine, viieringiline. Seemnetes on endosperm, mis koosneb hemitselluloosist, valkudest, rasvadest, kuid ei sisalda tärklist.
    * Sgk liialised on keskne sgk seltsile omaste tunnustega. Vili on kupar või mari. Paljud liilialised sisaldavad mürgiseid alkaloide.
    Risoompüsikud
    Maikellukesed ehk piibelehed. Vili on punane mari. Ussilakk , leseleht.
    Sibulpüsikud
    Tulp, koosneb kuuest perigoonlehest, vili kupar, metstulp (ka meil) on metsistunud . Perek lauk : harilik sibul ja küüslauk ja karulauk sisaldavad rohkesti mitmesuguseid eeterlikke õlisid, väävlisisaldusega orgaanilisi happeid ja C vitamiini. Sügislill. Kasut ravimina. Aaloe (ravimtaim). Ilutaimed: ainiliiliad, kobar -hüatsindid. Kasulikke toidutaimi: murulauk, porrulauk
  • SUGUKOND: LOALISED
    * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi üheidulehelised, seltsi liilialaadsed.
    * Ligi 300 liiki, enamik põhjapoolkera parasvööndi niiskete kasvukohtade taimed.
    * Eestis on kraavides, lompides ja veekogude ääres rohkesti lugade perekonnast liike, silmapaistvamad on ruljate vartega kuni meetrikõrgused harilik luga ja keraluga, mis eelistavad seiskuva veega kasvukohti
    * teiseks kohalikuks perekonnaks on piiphein; lamedate lineaalsüstjate lehtedega, millel on pikad udejad karvad
    * Õied tuultolmlemise tõttu redutseerunud, lehed kitsad, lineaalsed, meenutavad välisilmelt lõikheinalisi või kõrrelisi, õied väikesed ja enamasti rohkeõielistesse õisikutesse koondunud, kuuetine õiekate
    * vili on ühe- kuni kolmepesaline kupar
    * seemned tärkliserikka endospermiga
  • SUGUKOND: KÄPALISED EHK ORHIDEELISED – ELU JA PALJUNEMINE
    * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi üheidulehelised, seltsi orhideelaadsed.
    * Kuulub ligi 35 000 liiki umbes 800 perekonnast
    * Umbes 90% liike kasvab troopikas ja lähitroopikas, eriti Aasias ja Malai saarestikus, 10% asustavad mõõduka, subarktilise ja arktilise kliimaga piirkondi.
    * Mitmeaastalised rohttaimed, mille välisilme on väga varieeruv.
    * Lehed asetsevad vahelduvalt, on süstjad või ovaalsed, terveservalised, alusel tupega
    * Paljudel epifüüdsetel orhideedel on mõned varte sõlmevahed muguljateks vee ja mineraalainete reservuaariks muundunud. Varuainete mahutiteks võivad kujuneda ka risoomid, lihakad varred ning isegi lehed.
    * Õied on sügomorfsed, kahesugulised, enamasti eredavärvilised, tupplehti 3, kroonlehti 3.
    * Käpalistel keerdub sigimik 180 kraadi võrra, asetseb huul otseseisvatel õitel allpool, soodustades putukate õide pääsemist, sageli on huul varustatud nektaariumiga.
    * Käpaliste vili on enamasti ühepesane kupar, mis avaneb kuue pikilõhega, seemned on ilma endospermita ja mikroskoopiliselt väikesed (kõige väiksemad on epifüüdsete orhiteede seemned, sest ainult nii saavad nad tõusvate õhuvooludega suurte troopikapuude võrasse kanduda, et seal uuesti idaneda)
    * Kuna seemned on toitekoeta, toimub areng aegamööda
    * Orhideed elavad seentega sümbioosis
    * Orhideid võib olla nn mm suuruseid ja ka 3-4 m pikkuste vartega, pikim on epifüütne orhidee (40m) – liaan
    * Entomofiilselt tolmlev taim st on väga tugev õieosade muundumine ja kitsas spetsialiseerumine tolmlemisele. Käpalised on kõige rohkem arenenud selles vallas.
    * Käpalised olevat tekkinud troopilises Aasias, kus ka praegu esineb rohkesti primitiivse ehitusega orhideesid
    * Kasutusalad: Mehhikost pärit vanilli valmimata viljad on tooraineks vanilliini tootmisel. Dekoratiiv­­taimed, lõikelilled (eriti kaua õitseb veenuseking, isegi lõigatud õis püsib vaasis paar-kolm kuud). Meie floora dekoratiivsemad liigid, mis on looduskaitse all: kaunis-kuldking, valge- ja punane tolmpea , arukäpp, kärbesõis.
  • SUGUKOND: KÕRRELISED – TÄIUSLIK ÕISIK, NIIDUTAIMED, EHITUS
    * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi üheidulehelised, seltsi kõrreliselaadsed (seltsi kuulubki ainult üks sugukond kõrrelised).
    * Liike umbes 10 000, millest enamik esineb troopilistel ja lähistroopilistel aladel. Arvukalt esineb kõrrelisi aga ka parasvöötmes, kus nad niitudel, steppides, preeriates, ning pampades moodustavad peamise rohustu. Eestis umbes 135 liiki.
    * Kõrreliste ja lõikeheinaliste evolutsioon on toimunud tõenäoliselt rööbiti, ja seda liilialaadsete õie reduktsiooni teel, koos üleminekuga tuultolmlemisele.
    * Ühe- või mitmeaastased rohttaimed.
    * Kõrreliste õied on väheseõielisteks pähikuteks ja neid omakorda mitmesugusteks liitõisikuteks koondunud. Liittähk ehk liitpea, mis koosneb õisikuraole kinnituvatest raota või väga lõhiraolistest pähikutest, on näit rukkil , odral; pööris on kaeral; pööristähka ehk pöörispead näeme timutil, kobarat helmikul. Iga pähik koosneb ühest kuni kümnest kahesugulistest õitest. Iga õie alusel on vastakuti kaks sõkalt, millest alumine, välisõkal on suurem ja tihkem ning katab servadega ülemist . paljude kõrrelistel on välisõklal selle tipult, keskelt või aluselt väljuv ohe. Ohete pikkus kõigub eri liikidel 0,5-50 cm, samuti on nende kuju väga erinev.
    * Vili on teris . Suurema osa terisest moodustab suur tärkliserohke endosperm, mille toiteainerohkus tingib kõrsviljade ülemaailmset tähtsust kultuuris.
    * Isetolmlejad on kultuurkõrrelised: nisu, oder , kaer, hirss ja riis; looduslikel kõrrelistel isetolmlemine haruldane.
    * Silindrilised varred (kõrred) on tavaliselt 0,3-0,5 cm läbimõõduga, varred seest õõnsad, leht koosneb pikast, vart ümbritsevast tupest ja kitsaslineaalsest lehelabast. Laba tupest eemaldumise kohal on keeleke , mis kaitseb lehetuppe. Keelekese kujul, suurusel ja teistel tunnustel on kõrreliste süstemaatikas oluline tähtsus. Keeleke ei võimalda lehelabalt voolaval vihmaveel lehetuppe pääseda, sellega hoitakse ära liigne niiskus ja nakatumine bakterite ja seeneeoste poolt. Kõrre pikenemine toimub tupest kaitstud sõlmevahe alumisel osal säiliva algkoe abil.
    * Kõrreliste varre harunemine toimub maa all või maapinna kohal, kus asetseb võrsumissõlmkond ja risoomid (maa all rõhtsalt kasvavad võsundid, teataval kaugusel võrsumise algsõlmest moodustub üleskäänduv maapealne võsu, mille maa- aluses osas tekib järgmine võrsumissõlm).
    * Erandliku säsika varrega on näiteks suhkruroog ja mais.
    * Kasutus: annavad suurema osa maakeral elavate inimeste toiduainetest kas jahu ja tangainetena, suhkruna või kaudselt loomasöödana. Kultiveeritakse riisi, nisu, maisi, otra , kaera ja rukist . Kõrrelisi on steppis rohumassis 80-90%. Meil 25-30%. Söödakõrrelisi tähtsuse järjekorras: orashein, aruhein , luste, nurmikas , rebasesaba, kastehein, kerahein jt.
  • SUGUKOND LÕIKHEINALISED: KONVERGENTS (on bioloogias erineva päritoluga liikidel sarnaste keskkonnatingimuste toimel sarnaste tunnuste kujunemine)
    * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi üheidulehelised, seltsi lõikheinalaadsed (seltsi kuulubki ainult üks sugukond lõikheinalised).
    * Liike umbes 4000. Eestis 103 liiki. Enamik lõikheinalisi kuulub soojade maade taimkattesse, kuid paljud neist moodustavad massivegetatsiooni paraja ja jaheda kliimaga aladel.
    * Vili on pähklike – siit ka erinevus kõrrelistest.
    * Lõikheinaliste õie ehitus on taandarenemise tõttu väga lihtsustunud.
    * Enamikul kolmekandiline sõlmedeta vars, kinnine lehetupp, puudub keeleke,
    * Majanduslik tähtsus väike, sest kareduse, vähese fosfori- ja kaltsiumisoolade sisalduse tõttu on lõikheinaliste toiteväärtus enamasti madal ja loomasöödaks kõlbavad nad vaid noorelt, enne õitsemist.
    * Suurimaks üle 2000 liigiga perekonnaks on tarn . Eestis liike 77. Harilik tarn, hirsstarn – teatav tähtsus loomasöödana. Õied tähkjateks osaõisikuteks koondunud, tolmlemine tuule abil.
  • EESTI PUITTAIMED
    * Kuuluvad hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, selts pajulaadsed, sgk pajulised, perek paju (21 liiki Eestis, rohkem seotud putuktolmlemisega, head meetaimed, kasut korvipunumisel, vanasti tehti lookasid, eelistavad niiskeid kasvukohti, hõberemmelgas ehk hõbepaju – hõbedased lehed, raudremmelgas ehk raudpaju – läikivad lehed, halapaju – hõbevalged urvad vahastel tumepunastel võrsetel, tihti tuuakse tuppa) ja perek pappel ( haab – lühike eluiga aga kasut pargipuuna, hõbepappel ehk hõbehaab – dekoratiivne puu, valgeviltjad lehed)
    * Kuuluvad hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi nõgeselaadsed. Sugukond jalakalised: jalakal õied kahesugulised, tolmlevad tuulega kevadel, pähklike laia kileja äärisega, jalakaid ohustab seenhaigus – jalaka surm.
  • SELTS PÖÖGILAADSED
    * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised.
    * Liike umbes
    * Kõik on tuultolmlejad, ühekojalised, vahelduvate lihtlehtedega puud ja põõsad. Õied ühesugulised.
    * Vili pähklike või pähkel on üheseemneline.
    * Kaseliste sgk:
    • perek lepp ( sanglepp ehk must-lepp – niiskuslembene metsapuu, kasvab veekogude ääres, tema tumepunane puit on väga vastupidav ja hinnatav , eriti vette ulatuvates ehitistes ), harilik ehk valge-lepp – mulla lämmastikuga rikastaja mügarbakterite koosmõjul, võsana ojade ja kraavide, jäätmaade ääres),
    • perek kask (nii isas kui emasõied pikkades urbades, arukask ja sookask),
    • perek sarapuu (söödav pähkel).

    * Pöögiliste sgk: (viljad on suured toiteainerikka sisemusega loomad levitavad neid zoohoorselt, levivad parasvöötmest troopikani, vältides äärmuslikke tingimusi),
    • perek tamm (vilja nim tõruks, tammepuit on väga vastupidav, mistõttu inimene on tammemetsad maha raiunud),
    • perek pöök (harilik pöök, punane puit, kasut mööblitööstuses, hästi harunenud ja läikivate lehtedega, ilmestavad maastikku , sileda halli koorega, õlirohked kolmetahulised pöögipähklid on söödavad, nagu tammetõrudki, on nad paljude ulukite eelistoiduks, Eestis ei taha hästi kasvada),
    • perek kastan (soojanõudlikum eelmistest, laialehiste metsade puu, viljad – kastanid on tumepruunid, jahuse, veidi läägelt magusa sisuga, neid kasut peamiselt keedetult ja praetult, Eestis ei taha hästi kasvada)

  • SUGUKOND KANARBIKULISED (laias käsitluses = selts kanarbikulaadsed)
    * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi kanarbikulaadsed.
    * Liike umbes 2500 liiki.
    * Valdavas enamikus mägedes kujunenud puhmastaimed, mis jääaja järel on laialdaselt asustanud arktilised tundrad, nõmmed ja rabad ning osaliselt asustunud okasmetsade alla. Sgk on mitmeid silmatorkavate õite või maitsvate marjadega liike.
    • Mustikas, sinikas , pohlal, jõhvikas.
    • Harilik kanarbik on nõmmetaim, mis kummalisel kombel nii liival kui ka rabas kasvada suudab. Vili – kupar.

    *Paljud kanarbikulised sisaldavad mürkaineid.
    • .DOC Laadi alla originaalfail 25 lk · .doc · 218 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Botaanika-süstemaatika #1 Botaanika-süstemaatika #2 Botaanika-süstemaatika #3 Botaanika-süstemaatika #4 Botaanika-süstemaatika #5 Botaanika-süstemaatika #6 Botaanika-süstemaatika #7 Botaanika-süstemaatika #8 Botaanika-süstemaatika #9 Botaanika-süstemaatika #10 Botaanika-süstemaatika #11 Botaanika-süstemaatika #12 Botaanika-süstemaatika #13 Botaanika-süstemaatika #14 Botaanika-süstemaatika #15 Botaanika-süstemaatika #16 Botaanika-süstemaatika #17 Botaanika-süstemaatika #18 Botaanika-süstemaatika #19 Botaanika-süstemaatika #20 Botaanika-süstemaatika #21 Botaanika-süstemaatika #22 Botaanika-süstemaatika #23 Botaanika-süstemaatika #24 Botaanika-süstemaatika #25
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 218 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor nele33 Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    kirjeldatud taimede sugukondi, ilusti on välja toodud paljasseemnetaimede ja katteseemnetaimede võrdlus, kirjeldatud on taimeriiki ka üldisemalt
    katteseemnetaimed paljasseemnetaimed sõnajalgtaimed botaanika

    Sarnased õppematerjalid

    Botaanika eksami konspekt 2017
    84
    docx

    Botaanika eksami konspekt 2017

    BOTAANIKA KÜSIMUSED TTÜ 1. Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim?

    Aiandus
    Botaanika Eksam
    50
    doc

    Botaanika Eksam

    1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid ­ süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi.

    inglise teaduskeel
    Biosüstemaatika botaanika osa
    126
    docx

    Biosüstemaatika botaanika osa

    liigiga antud perekonnast on tegemist. Liigiepiteeti ei kasutata kunagi eraldi. Perekonna nimi ladina keeles alati suure tähega Näiteks Primula veris on teaduslik ladinakeelne nimetus taimeliigil, mis kuulub perekonda Primula. 10. Uue liigi kirjeldamine Seda reguleerib Rahvusvaheline Botaanilise Nomenklatuuri koodeks Koodeksit peetakse alates 1867.a. ja parandatakse/täiendatakse rahvusvaheliste botaanika kongresside ajal. 11. Botaanika koodeksi reeglid 1. Taksonite nimetused antakse nomenklatuursete tüüpide alusel. Liik, alamliik, varieteet, vorm kirjeldatakse konkreetsete taimede alusel, mida nim. tüüpeksemplariks. Perekond -- tüüpliigi alusel Sugukond -- tüüpperekonna alusel 2. Prioriteedi reegel. Igal taksonil on üks kehtiv nimi, teised on sünonüümid. Kasutama peab esimesena antud nime. Vajadusel nimesid konserveeritakse. 3. Selleks, et korralikult formuleeritud nimi saaks botaanilises

    Mükoloogia
    Botaanika Eksam
    50
    doc

    Botaanika Eksam

    Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2

    Botaanika
    BOTAANIKA-EKSAMI KORDAMINE
    3
    docx

    BOTAANIKA, EKSAMI KORDAMINE

    Botaanika (http://www.tlu.ee/~toenu/matbot/kysimult.htm) Mis on taim? Taimeriik kitsas küsitluses. Taimed on päristuumsed organismid, mis erinevad loomadest ja seentest eluviisi poolest. Nad on autotroofsed. Taimed toodavad kasvamiseks eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel. NB! Erandid on parasiittaimed, mis saavad oma toidu testelt taimedelt ning on evolutsiooni käigus klorofülli kaotanud. Botaanikaks nimetatakse bioloogia haru, mis uurib taimi. Taimeriigis on kokku umbes 391 000 soontaimeliiki (416 sugukonda). Täielikult sekveneeritud (Seveneerimine ehk järjestusanalüüs ehk järjendamine) genoomiga on 139 soontaimeliiki. Mürgiseid taimeliike tuntakse üle 2500. Hk. rohevetiktaimed. (sh. Hk. Mändvetiktaimed, hk Ikkesvetiktaimed). Rohevetikaid on umbes 8000 liiki. Ehitus on palju mitmekesisem kui teistel. Leidub nii üherakulisi viburtega või viburiteta, koloniaalseid vorme kui ka hulkrakseid. Lihtsama struktuuriga rohevetikad on nii

    Rakendusbotaanika
    Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse
    33
    doc

    Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

    Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Kordamisküsimused EKSAMIKS · Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes

    Eesti taimestik ja selle kaitse
    Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED
    68
    doc

    Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

    Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse  Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat.  Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat.  Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes kasutavad

    Loodusteadus
    Taimesugukonnad koos kirjeldustega
    6
    odt

    Taimesugukonnad koos kirjeldustega

    TAIMESUGUKONNAD ÕISTAIMED (Angiospermae) KLASS: kaheidulehelised (Dicotyledoneae) SUGUKOND: tulikalised (Ranunculaceae) 1) kuulub kaheiduleheliste klassi, tulikalaadsete seltsi. 2) hõlmab üle 2000 liigi. 3-4) rohttaimed, harva liaanid v. poolpõõsad, abilehti pole. Lehed juurmised või varrel vahelduvalt. lehed enamasti jagunenud, harva terved. Õied tipmises õisikus, harva üksikult. Õiekate lihtne, harva kaheli (tulikad). Õied radiaalsümmeetrilised või monosümmeetrilised. Õieosade arv varieeruv. Osa tolmukaist või õiekattelehtedest muutunud nektaariumiteks. Perekondade eristamisel õie ehitusel esmajärguline tähtsus (mõnel õied taandarenenud) Viljad on enamasti koguviljad: kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur. Tulikalised sisaldavad sageli mürgiseid alkaloide, kariloomad tulikalisi ei söö. Kuivamisel mürgisus väheneb. 5) Eestis ~19 liiki : niitudel, metsades, võsastikes, teeveertel, karjamaadel. Maailimas ~2000 liiki

    Zooloogia


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (7)

    positivel profiilipilt
    positivel: See on tore. Samuti oleks väga kasulik nendele, kes sooritab eksami Ploompuul
    15:22 08-01-2011
    hellumina profiilipilt
    helena reinaru: väga hea


















    < br>
    21:18 17-10-2010
    MaritV profiilipilt
    Marit Väin: Siin on olemas põhjalikud vastused T. Ploompuu kordamisküsimustele.
    16:25 01-01-2012



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun