Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Botaanika (süstemaatika) (7)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
  • MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES.
    Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist )
    Taimed – valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees).
    Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed ) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul.
    Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat rühma ( alamad taimed) kuuluvad vetikad. Vetikatel pole juuri, vart ega lehti; nad paljunevad eostega ning nende elukäigus on valdav gametofüüt. Gametofüüt – sugulises, gameete moodustavas elujärgus toimuvad. Gamefüüdi rakutuumad on enamsti haploidsed. Teise rühma (kõrgemad taimed ehk soontaimed ) kuuluvad hulkraksed juhtkoe, varre, lehtede ja juurtega sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed ehk õistaimed. Neil on valdav sporofüüt. Sporofüüt – taimede elutsükli diploidne , eoseid ( spoore ) moodustav järk. Sporangium – eoseid moodustav organ. Vahepealse rühma moodustavad sammaltaimed . Lihtsamad taimed ( sinivetikad ) tekkisid vees üle 3 mrd aasta tagasi. (EE)
  • HÕIMKOND ROHEVETIKTAIMED. Sh HÕIMKOND MÄNDVETIKTAIMED, HÕIMKOND IKKESVETIKTAIMED.
    HK ROHEVETIKAD
    * Liikide üldarv umbes 15 000, levinud kogu maailmas, peamiselt mageveekogudes aga ka mujal. Paljud liigid on minetanud evolutsiooni käigus veekeskkonna ja elavad sellistes tingimustes, kus vesi jõuab nendeni ainult õhuniiskusena.
    * Rohevetikate hulgas kohtame nii üherakulisi, koloonialisi ja tsönobiaalseid, hulkrakseid kui ka mitterakkulisi ehitusega organisme. Neil on rakkude ehituses palju ühiseid jooni kõrgemate taimedega (plastiidide värvus, varuaine tärklis, raku ehitus, pigmentide koosseisus tselluloosne rakukest).
    * Zoospoorid ja gameedid (kui need esinevad) on neil kahe või nelja ühepikkuse viburiga.
    * Kõigest eespool lähtudes oletatakse, et praegu Maad asustavad kõrgemad taimed ongi tekkinud rohevetikatega ühisest harust.
    * Tuumade arv ja kuju või suuresti varieeruda.
    * Liikumisorganoidiks on vibur (või viburid).
    * Paljunemine toimub kas pooldumise (üherakulistel) või talluse tükeldumise teel (hulkraksetel).
    * Sagedaseim paljunemismoodus on zoospooride (rändeoste) teke. ( Botaanika II)
    HK MÄNDVETIKTAIMED
    * Sisaldab umbes 300 makroskoopilise tallusega liiki. Elavad seisvates ja nõrgalt voolavates magevetes, järvedes, kraavides ja lompides. Mitmed liigid esinevad ka riimvetes ja kuumaveeallikates. Nad soodustavad madalaid järvi kinnikasvamises, samas on nad kaladele varje ja kudemispaigaks. Nad on toiduks veelindudele.
    * Välimuselt ja suuruselt (5-50 cm) meenutavad nad osje.
    * Rakud on noorelt ühetuumalised, vananedes aga muutuvad hulgatuumalisteks. Kahekihilise rakukesta väliskihti ladestub sageli lupja.
    * Tallus on diferentseerunud peateljeks ja sellelt männasjalt asetsevateks külgharudeks. Tallus kasvab tipmiselt, kiirdraku pooldumise tulemusena. Sõlmeosas on kõige alumisteks elementideks 7-8 männasjalt asetsevat pikka rakku, mida nim ka „ lehtedeks. Samas paiknevad ka sugulise paljunemise organid .
    * Esineb vegetatiivne paljunemisviis . Selleks tekkivad varre alumise osa sõlmedes spetsiaalsed sigipungad. (Botaanika II)
    HK IKKESVETIKAD
    * Neid on umbes 5000 liiki. Nad esinevad magevees ja mõningad ka aerobiontselt.
    * Siia kuuluvad ühetuumalised vetikad, mille arenemistsüklis puuduvad täielikult viburitega paljunemisstaadiumid ja esineb omapärane suguline paljunemine, mida nim konjugatsiooniks. Kuid mõningatel juhtudel piirdub paljunemine ainult rakkude pooldumisega.
    * Rakukest ehitus on varieeruv .
    * Enamik ikkesvetikates on üherakulised või koloonialised organismid, niitjaid on suhteliselt vähe. (Botaanika II)
  • KÕRGEMAD TAIMED ehk SOONTAIMED.
    * Teise rühma (kõrgemad taimed ehk soontaimed) kuuluvad hulkraksed juhtkoe, varre, lehtede ja juurtega sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed ehk õistaimed. Neil on valdav sporofüüt. Sporofüüt – taimede elutsükli diploidne, eoseid (spoore) moodustav järk. Sporangium – eoseid moodustav organ. Vahepealse rühma moodustavad sammaltaimed. (EE)
    * Kõrgemate taimede elutsüklis on selgelt väljendunud sporofüüdi (2n) ja gamefüüdi (n) vaheldus .
    * Sugulise paljunemise elundid on hulgarakulised. Emaselundarhegoon koosneb laienenud alaosast ehk mõhust, kus tekib munarakk ja kitsast ülaosat ehk kaelast, mis munaraku valmimisel avaneb . Sugulise paljunemise isaselundanteriid, milles areneb hulk spermatosoide, on kotikesekujuline. Paljasseemnetaimedel on redutseerunud anteriidid, katteseemnetaimedel on redutseerunud aga nii anteriidid kui ka arhegoonid.
    * Sügoodist areneb kõrgematel taimedel loode – sporofüüdi alge. (Botaanika)
    * Sammal-, sõnajalg- ja paljasseemnetaimi nim arhegoniaatideks. Katteseemnetaimi nim õistaimedeks.
    * Sammaltaimedel on peamine elujärk haploidne gametofaas . Kõigil teistel diploidne sporofaas. (Botaanika II)
  • GAMETOFÜÜDI JA SÜPOROFÜÜDI VÕRDLUS KÕRGEMATEL TAIMEDEL – HAPLOIDSUSEST JA DIPLOIDSUSEST TULENEVAD PÕHIMÕTTELISED MORFOLOOGILISED ERINEVUSED.
    GAMETOFÜÜT
    SPOROFÜÜT
    Juhtkude
    Nõrk
    Ksüleem ja floeem
    Juured
    Olemas
    Juurekarvad
    ~ risoidid
    Olemas
    Kuivakindlus
    Passiivne
    Aktiivne
    Lehed
    Pole/väikesed/lihtsad
    Varieeruvad
    Õhulõhed
    Pole/lihtsad
    Sulgrakkudega
    (tabel õppejõu kodulehelt)
    Sporofüüdil kujunevad sporangiumid või õied. Neis toimub meioos, mille tulemusel arenevad haploidsed spoorid . Gametofüüdi areng algab spoorides ja lõppeb gameetide moodustumisega. Gameetideks - sugurakkudeks nim neid haploidseid rakke, mis enne liitumist enam ei pooldu.
    Sporofüüt (sporofaas), see tähendab isend, millel tekivad sporangiumid ja spoorid, koosneb diploidsest kromosoomide komplekti (2n) sisaldavatest rakkudest. Spoorid moodustuvad meioosi teel ja on seega alati haploidsed (n). Spoorist tekib gametofüüt (gametofaas) sugulise paljunemise elunditega, mis produtseerivad sugurakke – gameete. Kõik gametofüüdi rakud, kaasa arvatud gameedid, on haploidsed. Gameetide liitumisel tekib sügoot (2n), sügoodist aga areneb uuesti sporofüüt (2n). See on universaalne tüüpskeem kõrgemate taimede puhul. (Botaanika lk 160)
  • KÕRGEMAD TAIMED KUI MONOFÜLEETILINE EVOLUTSIOONIHARU. GAMETOFÜÜDI JA SPOROFÜÜDI ERINEV OSATÄHTSUS KÕRGEMATE TAIMEDE HÕIMKONDADES, SELLE VÕIMALIKUD EVOLUTSIOONILISED PÕHJUSED.
    Sammaltaimede, nagu teistegi kõrgemate taimede elutsüklis toimub kahe faasi – sporofüüdi ja gametofüüdi vaheldus. Valdav on gametofüüt, kõigil teistel kõrgematel taimedel domineerib aga sporofüüt. Paljasseemnetaimed on heterospoorsed taimed. Nagu sõnajalgtaimedel, valitseb nende arenemistsüklis sporofüüdifaas.
  • SAMBLAD . NENDE ISELOOMUSTUS, MITMEKESISUS . SAMMALDE ARENGUTSÜKKEL. (HK KÕDERSAMMALTAIMED). HK MAKSA­SAMMALTAIMED=HELVIKSAMMALTAIMED. HK LEHTSAMMALTAIMED: TURBASAMBLAD JA PÄRISLEHTSAMBLAD.
    Ehitus: Sammaltaimede, nagu teistegi kõrgemate taimede elutsüklis toimub kahe faasi – sporofüüdi ja gametofüüdi vaheldus. Valdav on gametofüüt, kõigil teistel kõrgematel taimedel domineerib aga sporofüüt. Just sellepärast peetakse sammaltaimi taimede evolutsioonis iseseisvaks külgharuks.
    Gametofüüt kujutab endast lehtjat tallust või varre ja lehtedega võsu. Juuri ei ole, nende ülesannet täidavad risoidid – pindmiste rakkude väljakasved. Sugulise paljunemise elundid on paljurakulised. Sporofüüt, mida sammaltaimedel nimetatakse sporogooniks, on sõltuvuses gametofüüdist. Morfoloogiliselt kujutab ta endast silindrilise jala tipus asetsevat kerakujulist, elliptilist või silindrilist eoskupart, mille sees arenevad eosed. Sporogoon on gametofüüdiga tihedalt seotud, kuna saab temalt vett ja vajalikke toitaineid. Sammaltaimede keha (gametofüüt ja sporogoon) maksimaalne suurus on 60cm.
    Sammaltaimed on oma ehituse ja ökoloogia poolest lähedased vetikatele. Nagu vetikatelgi, puuduvad neil juhtkoed ja juured. Mõnedel primitiivsematel sammaltaimedel on tallus lamav ja dihhotoomselt harunev ning sarnaneb vetikate tallusega. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sammaltaimedel, nagu vetikatelgi, ei esine puitumist.
    Levik. Sammaltaimed on levinud kõigil maakera mandritel, kuid ebaühtlaselt. Troopilistel aladel esinevad nad peamiselt mägedes. Väike arv liike on kuivade alade, näiteks seppide asukad. Mõned liigid on epifüütse eluviisiga , kinnitudes puukoorele, mõned kasvavad vees. Põhiline liikide mitmekesisus on koondunud põhjapoolkera niisketesse kasvukohtadesse, mõõduka ja külma kliimaga aladele. Eriti tundrate, soode ja metsade taimkattes kuulub neile tähtis koht.
    Süstemaatika. Sammaltaimed liigitatakse kolme klassi: kõder-, maksa- ja lehtsamblad. Kõige suurem tähtsus on kahel viimasel.
    • KLASS MAKSASAMBLAD ehk HELVIKSAMMALTAIMED. Liike umbes 10 000. levinud kõikjal. Maksasammalde ehituse primitiivsus annab tunnistust nende ürgsusest.

    Helvik on klassi tüüpiline esindaja. Gametofüüt kujutab endast 10- 12cm pikkust dihhotoomselt harunevat lehtjat raksist (tallust), mis on mõlemalt poolt epidermiga kaetud. Ülemises epidermis on ventilatsiooniavad – õhulõhed.
    Talluse ülapoolel tekivad kandjate otsas paiknevad sugulise paljunemise elundid. Helvik on kahekojaline taim. Ühtedel isenditel esinevad üheksakiirelise tähe kujulised arhegoonikandjad, mille alumisel küljel, tähekiirte vahel paiknevad arhegoonid. Teistel isenditel on kaheksanurkse kilbikese kujulised anteriidikandjad, mille ülepoolel asetsevais koopais paiknevad anteriidid. Arhegooni mõhus tekib munarakk. Pärast munaraku viljastamist spermatosoididega areneb sügoodist sprogoon. See kujutab endast lühikese jalaga eoskupart, mis kinnitub haustori abil gametofüüdile. Eoskupra sees tekivad haploidsed eosed ja elateerid – pikad spiraalselt paksenenud seinaga steriilsed rakud, mis aitavad eostemassi kobestada ja paiskavad selle eoskuprast välja. Soodsates tingimustes areneb eosest eelniit. Selle tipmisest rakust kasvab uus helviku tallus.
    Helvikud on laialt levinud. Kõige sagedamini võib neid leida niisketes kasvukohtades : järvede ja jõgede kallastel, jäärakutes ja niisketes metsades rohu sees.
    • II- KLASS LEHTSAMBLAD. Umbes 2/3 maailma sammastikust. Liike umbes 25 000. paljud liigid on levinud põhjapoolkera parasvöötmes ja polaaraladel. Tundra, soode ja metsade taimkattes domineerivad nad suurtel maa-aladel, avaldades suurt mõju pinnase niiskusesisaldusele.

    Gametofüüt kujutab endast püstist telge – kauliidi, mis on kaetud lehetaoliste väljakasvete – fülloididega. Tinglikult võib neid nimetada varreks ja lehtedeks. Varre alumisel osal tekivad paljurakulised risoidid. Harunemine on külgmine. Telgede kasv toimub tipmise püramidaalse raku jagunemise teel. Klass jaotatakse kolmeks alamklassiks: lõhiskuprasamblad, turbasamblad ja pärislehtsamblad. Suuremat tähtsust omavad kaks viimast alamklassi.
    a) Alamklass TURBASAMBALAD. Turbasambla liikidel on üsna sarnane ehitus, sellepärast on neid raske määrata. Gametofüüt kujutab endast eriti ülaosas tugevasti harunenud taime. Harud on tihedalt lehtedega kaetud. Turbasamblad elavad väga niisketes kasvukohtades. Sellepärast ei ole neil risoide ja niiskus tungib otse varde, mille alumine osa aja jooksul sureb. Varre ehitus on lihtne, selle keskel asetseb õhukeseseinalistest parenhüümsetest rakkudest säsi, mis täidab juht- ja säilituskoe ülesandeid. Säsi on ümbritsetud kahest kihist koosneva koorega : skleroderm täidab tugikoe, hüaloderm – veesäilituskoe ülesandeid. Hüaloderm koosneb suurtest surnud rakkudest, mis on üksteisega ja väliskeskkonnaga ühendatud ümmarguste avade kaudu. Vahel on neil rakkudel spiralsed kestapaksendid. Leht koosneb ühest kihist rakkudest, mis erinevad üksteisest ehituse ja talitluse poolest. Ühed neist on elusad, klorofülli sisaldavad, teised surnud, suuremad, avadest läbitud ja spiraalselt paksenenud kestaga, nagu hüalodermi rakudki. Viimast tüüpi leherakke nimetatakse hüalotsüstideks. Hüalotsüstid võivad koguda ja säilitada väga suuri veehulki, mis ületavad taime enda massi 30-40 korda.
    Gametofüüdid võivad olla ühe- või kahekojalised. Anteriidid tekivad külgharudel lehekaenaldes. Neid katvad lehed on punaka värvusega. Arhegoonid asetsevad teistest lühematel harudel. Spermatosoidi ja munaraku ühinemisel tekib sügoot, mis annab alguse diploidsele faasile – sporogoonile. Sporogoon koosneb jalast ja kuprast. Jalg on lühike, sibulakujuline, kuid kui eosed on valminud, pikeneb gametofüüdi varre tipp tugevasti (ebajalg) ja tõstab kupra üles. Kupra keskelt kasvab üles ümmargune sammas, mida katab mütsina sporogeenset kudet sisaldav eoskott (sporangium). Kupra sein on tugev, mitmekihiline. Pealmises, klorofülli sisaldavas kihis on hulk väljaarenemata õhulõhesid. Kupar on kaetud kaanega , mis eoste valmimisel avaneb ja eosed pudenevad laiali. Elateere ei ole. Eostest tekib algul roheline tallusjas eelniit, sellel paiknevatest pungadest kasvab uus gametofüüt, mis on elutsüklis domineerivaks faasiks.
    Turbasammalde ehituses on primitiivseid tunnuseid: tallusjas eelniit, juhtkimpude ja risoidide puudumine, kupra lihtne ehitus.
    Turbasammalde tähtsus looduses on väga suur. Kogudes suuri veehulki ja kasvades tihedate mätastena, põhjustavad nad suurte maa-alade soostumist ja seda ka tundravööndis. Soode kuivendamiseks tehakse agromelioratiivtöid. Teiselt poolt, vanadel soodel on suur tähtsus turba tootmisel. Turbakihi kasv toimub väga aeglaselt – kõige soodsamates tingimustes moodustub 1cm paksune turbakiht umbes 10 aasta jooksul.
    b) Alamklass PÄRISLEHTSAMBLAD. Liike umbes 24 600. Levinud laiemalt kui turbasamblad. Kasvavad mitmesugustes ökoloogilistes tingimustes tundrast ja metsatundrast kuni stepi ja kõrbeni. Kõige tüüpilisemad pärislehtsammalde kasvukohad , kus nad ilmselt domineerivad või moodustavad lausalise katte, on tundra, sood ja mõned metsatüübid. Pärislehtsamblad on turbasamaldega võrreldes palju mitmekesisema ehitusega. Sugulise paljunemise elundid tekivad ühtedel peateljel, teistel – külgharudel. Mõnedel liikidel peatelg ei harune.
    Harilik karusammal ( Polytrichum commune) on üks kõige laiemalt levinud pärsialehtsamblaid. Ta kasvab metsades, lagendikel, sooservadel.
    Gametofüüt on püstine, harunemata, kuni 15cm kõrgune või kõrgem, tihedalt lehtedega kaetud. Maa-alune osa paikneb peaaegu horisontaalselt , selle küljest harunevad risoidid. Varre keskel asetseva juhtkimbu moodustavad niinele ja puidule vastavad piklikud rakud. Juhtkimpu ümbritsev koor koosneb sklerodermist ja hüalodermist.
    Lehed paiknevad spiraalselt. Nad koosnevad lineaalsest lehelabast, mis lõpeb hambulise tipuga, ja kilejast lehetupest. Lehe ülapoolel paiknevad liistakud ehk assimilaatorid. Tugikoe ja juhtkoe elemente sisaldav leherood on lamenenud .
    Gametofüüdid on kahekojalised. Arhegoonid asetsevad emasgametofüüdi, anteriidid – isasgametofüüdi tipus. Pärast viljastamist areneb sügoodist sporogoon, mis koosneb pikast jalast ja kuprast. Kupar asetseb püstiselt või veidi kaldu ning on 4-5 tahulise prisma kujuline, kaetud arhegooni kestast moodustunud roostekarva kiulise tanuga. Kupar koosneb urnist ja kaanest, kupra alumine osa aheneb kaelaks. Kupra välispinnal on õhulõhed, keskel sammas, mis ülaosas laieneb ja moodustab õhukese vaheseina – epifragma. Samba ümber paikneb silindriline eosekott, mis niidikestega kinnitatud samba ja kupra seina külge. Eoste väljumist soodustab urni servas asetsevatest hambakestest suuääris ehk peristoom. Hügroskoopsed liikumisvõimelised hambakesed koosnevad hobuseraudjatest rakkudest, hambakeste ja epifragma vahele jäävad avad, kust eosed kuiva ilmaga välja pudenevad.
    Eostest kasvab roheline harunenud niidi kujuline eelniit. Sellel tekivad pungad , millest aja jooksul areneb uus täiskasvanud gametofüüt.
  • SÕNAJALGTAIMED LAIAS MÕTTES. HK OSITAIMED. HK KOLDTAIMED (SH SELAGINELLID JA LAHNAROHUD). HK SÕNAJALGTAIMED (=KEERDLEHIKTAIMED): SELTSID MAOKEELELAADSED, PÄRISSÕNAJALALAADSED (JA SALVIINIALAADSED)
    HÕIMKOND SÕNAJALGTAIMED. Sõnajalgtaimed on fülogeneetiliselt nooremad kui rüüniad, raikad ja kollad . Nad tekkisid umbes ühel ajal osjadega. Kui rüüniad surid täielikult välja, raikad ning kollad ja osjad on kaasaegses flooras esindatud ainult väheste liikidega, siis sõnajagtaimede õitseng jätkub ka kaasajal , ehkki ka veidi vähemalt määral kui varasemates geoloogilistes aegkondades. Kaasajal on sõnajalgtaimede liikide üldarv üle 10 000. sõnajalgtaimed on levinud kogu maakeral mitmekesistes kasvukohtades, alates troopilistest vihmametsadest ja soodest ning lõpetades kõrbetega. Kõige suurem on liikide mitmekesisus niisketes metsades, kus nad kasvavad mitte üksnes maapinnal, vaid ka epifüütidena teistel taimedel.
    Ehitus. Ürgsete sõnajalgtaimede sporofüüdid olid sambakujulise harunemata tüvega radiaalsümmeetrilised puittaimed . Hiljem tekkisid mõõduka ja külma kontinentaalse kliima tingimustes uued liigid, mis olid kohastunud eluks geofüütidena (pungad säilituselundites, mullas). Nende võsu lühenes, muutus rohtseks, lamavaks, dorsoventraalseks, omandas lisajuured. Kaasaegsed sõnajalgtaimed on enamasti mitmeaastased rohttaimed .
    Erinevalt teistest kõrgematest eostaimedest kujutavad sõnajalgtaimed endast suurelehelist arengusuunda (megafüllia). Lehed kasvavad pikka aega tipmiselt. See annab alust arvata, et nad tekkisid teloomi lamendumise tulemusena. Enamasti täidavad lehed kahte ülesannet – fotosünteesivad ja kannavad eoseid. Mõnel liigil on ülemised lehed spetsialiseerunud eoste kandmisele, alumised – fotosünteesile. Enamik liike on sarnaseoselised, kui esineb ka erieoselisi.
    Gametofüüt on enamasti kahesuguline. Parasvöötme liikidel on ta südajas, troopilistel liikidel – niitjas või tallusjas. On kohastunud eluks niisketes tingimustes. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Gametofüüt otsekui oleks jäänud peatuma vetika arengutasemel ja ehkki ka sporofüüt on täielikult maismaataim, ei ole sõnajalgtaimed suutnud “hõivata” maismaad.
    Tähtsus. Sõnajalgtaimed on paljude taimekoosluste tähtsaks komponendiks, eriti troopilistes, subtroopilistes ja põhjapoolkera laialehistes metsades. Neid kasvatatakse dekoratiivtaimedena nii väljas kui kasvuhoonetes, samuti on nad kasutusel ravimtaimedena.
    Süstemaatika. Hõimkonnad jaotatakse kolmeks klassiks: esikeerdlehikud, ebakeerdlehikud ja päriskeerdlehikud. Esikeerdlehikute klassi esindajad on kõik välja surnud. Ebakeerdlehikute klass kujutab endast hääbuvat arengusuunda, liikide üldarv on 150. Päriskeerdlehikute klassi kuulub valdav enamus kaasaegseid sõnajalgtaimi.
    KLASS PÄRISKEERDLEHIKUD. Liikide arv umbes 10 000. Eluvormid on väga mitmesugused: puukujulised, liaanid , rohtsed epifüüdid (niisketes troopikametsades), mitmeaastased risoomiga rohttaimed (paras- ja külmvöötmes). Valdav enamus liike on sarnaseoselised maismaataimed. Ülejäänud (umbes 120 liiki) on erieoselised vee- ja sootaimed .
    Maarja-sõnajalg
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Botaanika-süstemaatika #1 Botaanika-süstemaatika #2 Botaanika-süstemaatika #3 Botaanika-süstemaatika #4 Botaanika-süstemaatika #5 Botaanika-süstemaatika #6 Botaanika-süstemaatika #7 Botaanika-süstemaatika #8 Botaanika-süstemaatika #9 Botaanika-süstemaatika #10 Botaanika-süstemaatika #11 Botaanika-süstemaatika #12 Botaanika-süstemaatika #13 Botaanika-süstemaatika #14 Botaanika-süstemaatika #15 Botaanika-süstemaatika #16 Botaanika-süstemaatika #17 Botaanika-süstemaatika #18 Botaanika-süstemaatika #19 Botaanika-süstemaatika #20 Botaanika-süstemaatika #21 Botaanika-süstemaatika #22 Botaanika-süstemaatika #23 Botaanika-süstemaatika #24 Botaanika-süstemaatika #25
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 175 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor nele33 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    kirjeldatud taimede sugukondi, ilusti on välja toodud paljasseemnetaimede ja katteseemnetaimede võrdlus, kirjeldatud on taimeriiki ka üldisemalt
    katteseemnetaimed paljasseemnetaimed sõnajalgtaimed botaanika

    Mõisted

    gametofüüt, sporofüüt, sporangium, sõlmeosas, kõrgemad taimed, emaselund, gameetideks, paljasseemnetaimed, sporogoon, sammaltaimed, sammaltaimed, helvik, harunemine, turbasambla liikidel, leherakke, kupra sein, kupar, turbasammalde ehituses, pärislehtsamblad, gametofüüt, gametofüüdid, kupra välispinnal, sõnajalgtaimed, kaasaegsed sõnajalgtaimed, mõnel liigil, gametofüüt, parasvöötme liikidel, sporofüüt, sõnajalgtaimed, eluvormid, alumises epidermis, erieoselised sõnajalad, igas männases, kollad, nüüdisaegsed liigid, sporofüüdil, sporofüllid, gametofüüdid, sporofüüdid, iidsetest aegadest, karukold, puittaimed, laiemalt levinud, ravim, mega, puukujulised esindajad, sporofüüdi iseärasuseks, gametofüüdid, osjad, ploompuul, paljunemise organid, veekeskkonnas, sõeltorud, isas, paljasseemnetaimed, varrel, elundid, emasgametofüüt, isasgameofüüt, seeme, roht, elundid, isasgametofüüt, muudendite, keskaegkonna lõpul, kaheidulehelised, isas, õieosade arv, õieosade arv, emb, roosõieliste liigid, hoolimata putuktolmlemisest, tuultolmlemine, roosõielised, dekoratiiv, liblikõielised, õisikul, haruneva kandja, vars, tolmukapea, põieke, värvmadar, kohvipuu, parfümeeria, enamasti poolkõrbe, putkõis, keelõis, ebakeelõis, täidisõieline vorm, peamiselt kõrbe, hulk liike, kasvada 4, levimise soodustamiseks, pisike pung, õieehitus, tuntumateks soo, valisneeria, õied tähk, seemnetes, risoompüsikud maikellukesed, käpalised, liittähk, eemaldumise kohal, tunnustel, sgk

    Kommentaarid (7)

    positivel profiilipilt
    positivel: See on tore. Samuti oleks väga kasulik nendele, kes sooritab eksami Ploompuul
    15:22 08-01-2011
    hellumina profiilipilt
    helena reinaru: väga hea


















    < br>





    21:18 17-10-2010
    MaritV profiilipilt
    Marit Väin: Siin on olemas põhjalikud vastused T. Ploompuu kordamisküsimustele.
    16:25 01-01-2012


    Sarnased materjalid

    50
    doc
    Botaanika Eksam
    50
    doc
    Botaanika Eksam
    84
    docx
    Botaanika eksami konspekt 2017
    126
    docx
    Biosüstemaatika botaanika osa
    10
    doc
    Botaanika eksam
    33
    doc
    Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse
    68
    doc
    Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED
    18
    odt
    Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun