Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"rohevetiktaimed" - 24 õppematerjali

rohevetiktaimed – üldine iseloomustus ja suurtaimede hulka kuuluvad tähtsamad taksonid meie vetes.
thumbnail
2
doc

Vetikad

Nende nimetus tuleneb vetikate iseloomulikust talluse värvusest. Enamik punavetikaid on hulkraksed makroskoopilised organismid. Punavetikad sisaldavad lisaks klorofüllile, ksantofüllidele ja karotiinidele ka ainuomaseid pigmente: fükoerütriin ja fükotsüaan. Nende kahe pigmendi tõttu saavad punavetikad elutegevuseks kasutada väga nõrka valgust, mille tõttu suudavad nad elada meredes ja ookeanites maksimaalselt 200 meetri sügavusel. Optimaalne kasuvala on 40- 60 meetrit. Enamikule punavetiktaimede kasvuks on vaja suhteliselt ühtlast aastast temperatuuri. Punavetiktaimede pikkus ulatub mõnest millimeetrist kuni paari meetrini. Suur hulk punavetikaliike elab troopilistes meredes. Paljunemine: Punavetiktaimed paljunevad nii suguliselt kui suguta. Viimase puhul toimub see aplanospooridega. Sugulisel paljunemisel ühineb viburita spermaa...

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vetikad

Vetikad hangivad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Kõik vetikad sisaldavad klorofülli (rohelist pigmenti), kuigi osa neist ei ole rohelised. Vetikate pruunikas ja punakas värvus on tingitud teistest pigmentidest, mis rohelise klorofülli ära varjavad. Pigmente sisaldavaid rakuosi vetikates nimetatakse kromatofoorideks. Sõltumata värvusest toimub kõigis vetikates fotosüntees. Värvuse alusel jaotataksegi vetikad kolme hõimkonda: rohevetiktaimed , punavetiktaimed ja pruunvetiktaimed. Kuigi mõned vetikad meenutavad välimuselt varsi ja lehti, on see sarnasus väline - vetikatel pole juuri, varsi ega lehti. Elupaik Vetikad on kõige lihtsaimaid taimeriigi esindajaid, neid leidub kõikides veekogudes ja ka mõnedes niisketes paikades kuival maal. Veekogu pinna lähedal, kuhu jõuab palju valgust, kasvavad rohevetikad, sügavamal punavetikad ja veel halvemates valgustingimustes pruunvetikad. Vetikad elavad põhiliselt vees...

Loodusõpetus
35 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Koppvetikas

Jahedate sügisilmadega tekib koppvetika sees palju väikesi sugurakke. Need vabanevad emaraku kestast, ujuvad ringi, liituvad paarikaupa ja kattuvad paksu kestaga. Olles talvise ebasoodsa kasvuperioodi vaikselt mööda saatnud, hävib paari kaitsev kest ja sisu jaguneb neljaks tillukeseks koppvetikak Eestikeelne nimi koppvetikas Ladinakeelne nimi Chlamydomonas Süstemaatiline kuuluvus Kuulub hõimkonda rohevetiktaimed . Eluvorm Üherakuline üheaastane vetiktaim. Suurus 0,015...0,03 mm. Väliskuju Kehakuju on munajas, kerajas, silinderjas, pirnjas või värtnalaadne. Rohelise värvuse tingib vahetult rakukesta all paiknev kopakujuline kromatofoor. Esineb punakas silmtäpp, mis võimaldab liikuda veekogu valgusküllastesse osadesse. Rakukest koosneb pektiinainetest ja tselluloosist. Paljunemine Suvel paljuneb rändeostega (zoospooridega). Sügisel, kui vesi muutub jahedaks,...

Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Klorella

Teiseks annab klorellakultuur meile saaki aastaringselt, mitte üks kord aastas. Klorella kultiveerimist takistab aga jahe kliima ja vähene päikesevalgus. Lisaks toitainete ja hapniku saamisele on klorellat kasutatud ka biopuhastina õhu- ja veesaaste Eestikeelne nimi klorella Ladinakeelne nimi Chlorella Süstemaatiline kuuluvus Kuulub hõimkonda rohevetiktaimed . Eluvorm Üherakuline vetiktaim. Läbimõõt 0,002...0,015 mm. Väliskuju Üherakuline kerajas kuni veidi munajas roheline vetikas. Paljunemine Paljuneb mittesuguliselt autospooridega. Korraga moodustub ühes rakus 4...16 autospoori. Katseliselt on kindlaks tehtud, et iga rakk paljuneb 1...2 korda päevas. Levik ja ohtrus On väga tavaline vetikaperekond kogu maailmas. Kasvukoht Esineb nii veekogudes kui ka maismaal: tiikides, lompides, märjal maapinnal, kuni paari sentimeetri...

Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Pleurokokk

Teadlaste huvi pleurokokkide vastu on eriti suur seepärast, et ilmselt põlvnevad õistaimede kauged eellased ürgsetest pleurokokitaolistest rohevetiktaimedest . Lühikirjeldus Eestikeelne nimi pleurokokk Ladinakeelne nimi Pleurococcus vulgaris Süstemaatiline kuuluvus Kuulub hõimkonda rohevetiktaimed. Eluvorm Üherakulised vetiktaimed, kes sageli liituvad omavahel väikesteks rühmadeks või suuremateks niitideks. Suurus 0,008...0,015 mm. Väliskuju Üherakuline kerajas paksu tselluloosist kestaga vetikas. Värvuselt roheline. Paljunemine Paljuneb ainult vegetatiivselt pooldumise teel. Algul jäävad pooldunud rakud 2...4-kaupa kokku. Peagi jagunevad rakud uuesti ja nii võivad moodustuda lühikesed rakuniidid. Levik ja ohtrus Väga tavaline vetikaperekond kogu maailmas...

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
23
ppt

Järved

Vetikad on kõige lihtsama ehitusega taimed. Neil puuduvad taimeorganid. Ainsana taimeriigis on vetikate hulgas ka üherakulisi taimi. Kõik vetikad sisaldavad klorofülli (rohelist pigmenti), kuigi osa neist ei ole rohelised. Pigmente sisaldavaid rakuosi vetikates nimetatakse kromatofoorideks. Värvuse alusel jaotataksegi vetikad kolme hõimkonda: rohevetiktaimed , punavetiktaimed ja pruunvetiktaimed. Vetikaid leidub kõikides veekogudes. Veekogu pinna lähedal, kuhu jõuab palju valgust, kasvavad rohevetikad, sügavamal punavetikad ja veel halvemates valgustingimustes pruunvetikad. Nad kasvavad nii mage-, riim- kui ka merevees. Vetikad paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Vähesed vetikad ka vegatiivselt. Täname tähelepanu eest! ·...

Bioloogia
58 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Ökosüsteem

Vetikad Vetikad on kõige lihtsama ehitusega taimed. Neil puuduvad taimeorganid. Sellist algelist taimekeha, kus pole organid eristatavad, nimetatakse talluseks. Paljud vetikad on nii väikesed, et me neid palja silmaga ei näegi. Ainsana taimeriigis on vetikate hulgas ka üherakulisi taimi. Nad hangivad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Värvuse alusel jaotatakse vetikad kolme hõimkonda: rohevetiktaimed , punavetiktaimed ja pruunvetiktaimed. Vetikad elavad põhiliselt vees, kuid üksikud võivad kasvada ka mullas, puutüvedel ja kividel. Nad kasvavad nii mage-, riim- kui ka merevees. Vetikad võivad hõljuda vabalt, kinnituda veekogu põhja või kõigele vees elavale ja olevale. Vetikate levik sõltub vee läbipaistvusest, sest nagu teisedki taimed vajavad nad fotosünteesiks valgust. Maailmas on vetikaid üle 10 000 liigi. Kõige rohkem on rohevetikaid (u. 7 000). Arvatakse, et...

Loodusõpetus
67 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Vesijuus

Vesijuus Ulo th rix zo na ta Koostas: Laura Kaseküli 2008 Eluvorm Kuulub hõimkonda rohevetiktaimed . Hulkraksed niitjad vetiktaimed, kes kasvad vees olevatele esemetele kinnitunult suurte rühmadena koos. Üksiku niidi läbimõõt on 0,01...0,045 mm. Väliskuju Hu lkra kn e niitja s ro h e lis t vä rvi ve tika s . Niid id ka s va va d s a d a d e ka u p a ko o s , kin nitu va d ve e s o le va te le e s e m e te le . Üks ikud ra kud o n kujult s ilind rilis e d , ne nd e p ikkus ja la iu s e s u h e o n 1 /3 ...1 /2 ....

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Botaanika (süstemaatika)

Neil on valdav sporofüüt. Sporofüüt ­ taimede elutsükli diploidne, eoseid (spoore) moodustav järk. Sporangium ­ eoseid moodustav organ. Vahepealse rühma moodustavad sammaltaimed. Lihtsamad taimed (sinivetikad) tekkisid vees üle 3 mrd aasta tagasi. (EE) 2. HÕIMKOND ROHEVETIKTAIMED . Sh HÕIMKOND MÄNDVETIKTAIMED, HÕIMKOND IKKESVETIKTAIMED. HK ROHEVETIKAD * Liikide üldarv umbes 15 000, levinud kogu maailmas, peamiselt mageveekogudes aga ka mujal. Paljud liigid on minetanud evolutsiooni käigus veekeskkonna ja elavad sellistes tingimustes, kus vesi jõuab nendeni ainult õhuniiskusena. * Rohevetikate hulgas kohtame nii üherakulisi, koloonialisi ja tsönobiaalseid, hulkrakseid kui ka mitterakkulisi ehitusega organisme...

Botaanika
214 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Botaanika Eksam

Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...

Botaanika
180 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Õistaimed referaat 10lk

Taimeriiki kuulub nii liike, millel on õied ja seemned, kui ka algelisemaid liike, millel need puuduvad. Taimeliike on ligikaudu 400 000. 3 TAIMED Erinevad taimeliigid võib jagada seitsmesse hõimkonda: õis- ehk kätteseemnetaimed, paljasseemnetaimed, sõnajalgtaimed, sammaltaimed, rohevetiktaimed , punavetiktaimed ja pruunvetiktaimed. Kolm vetikate hõimkonda ühendatakse tihti üheks vetikate rühmaks, ülejäänud nelja hõimkonna taimi nimetatakse kõrgemateks taimedeks. Õistaimi, paljasseemnetaimi ning sõnajalgtaimi nimetatakse ühiselt ka soontaimedeks, sest neil on soontena eristunud juht- ja tugikude vee ning toitainete transportimiseks. Sõnajalgtaimi koos sammaltaimedega nimetatakse eostaimedeks, sest nad paljunevad eostega...

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
15
xlsx

Süstemaatiline nimekiri

ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht http://bio.edu.ee/taimed/ http://bio.edu.ee/loomad/ RAAMATUD R, Sander. Kubija ürditalu ravimtaimed. Varrak, 2009 Kuresoo, R. Relve, H. Rohtmets, I. Eesti elusloodus. Varrak, 2005 KLASS HÕIMKOND RIIK limakud limakud seened pruunvetikad heterokondid protistid punavetikad punavetiktaimed protistid rohevetikad rohevetiktaimed protistid Mucoromycotina ikkesseened seened Mucorales ikkesseened seened ascomycetes kottseened seened pezizomycetes kottseened seened kottseened kottseened seened kottseened kottseened seened kottseened kottseened seened Eurotiomycetes kottseened seened Lecanoromycetes kottseened seened...

Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
9
xls

Eestis kasvavate ja elavate liikide süstemaatiline nimestik

PRUUNVETIKAD Põisadru Fucus Fucaceae Fucales Pruunvetikad Heterokondid Protistid PUNAVETIKAD Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Punavetikad Punavetiktaimed Protistid ROHEVETIKAD Vesijuus (ulothrix) Ulotrichaceae Ulotrichales Ulotrichales Ulvophyceae Rohevetiktaimed Protistid IKKESSEENED Must täpphallik Täpphallik Nutthallikulised Nutthallikulaadsed Ikkeesseened Seened Rhizopus stolonifer Rhizopus Mucoraceae Mucorales Mucoromycotina Zygomycota Fungi Must nutthallitus Täpphallik Nutthallikulised Nutthallikulaadsed Ikkeesseened Seened...

Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
6
doc

KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES: VEEKOGUDE ELUSTIK

Kas tarnamätast on õigem nimetada isendiks või klooniks? Missugused on enamlevinud vegetatiivse paljunemise vahendid veetaimedel? 8. Punavetiktaimed ­ pigmendid, talluse ehitus, suurus, levik (vee soolsuse, sügavuse põhjal), liigirikkus, paljunemisrakkude eripära, kasutamine. 9. Pruunvetiktaimed ­ pigmendid, talluse ehitus, suurus, levik, liigirikkus, paljunemisrakkude eripära, kasutamine. 10. Rohevetiktaimed ­ üldine iseloomustus ja suurtaimede hulka kuuluvad tähtsamad taksonid meie vetes. 11. Mändvetiktaimed ­ üldiseloomustus, ehituse eripära võrreldes teiste vetikatega, sugulise paljunemise organid. 12. Sammaltaimed ­ talluse erinevad tüübid, kiirdrakk, haploidse ja diploidse faasi osatähtsus elutsüklis. Maksasamblad, turbasamblad, lehtsamblad. 13. Sõnajalgtaimed ­ tähtsamate klasside ehituse eripära, paljunemine. 14...

30 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Botaanika Eksam

Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid ­ süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila ­ areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile:...

Inglise teaduskeel
46 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Üldbioloogia eksami konspekt

Hk. Kottseened 39. Hk. Kandseened 40. Vetikate himkonnad. Nende himkonnasisene mitmekesisus ja kasutamine. Vetikad kui polüfüleetiline organismirühm. Primaarsed ja sekundaarsed plastiidid. 41. Hk. Punavetiktaimed 42. Riik Esiviburlased: Kollakate pigmentidega vetikate hõimkonnad. Hk. Ränivetiktaimed. Hk. Pruunvetiktaimed. 43. Hk.-d Neelvetiktaimed ja Vaguviburvetiktaimed. 44. Roheliste pigmentidega vetikate hõimkonnad. Hk. Silmviburvetiktaimed. Taimeriik kitsas käsitluses: Hk. rohevetiktaimed . Hk. mändvetiktaimed. 45. Samblikud. Nende ehitus, eluvormid, kasutamine, lihhenoindikatsioon. 46. Kõrgemad taimed. Soontaimed. 47. Ainuraksed loomad. 48. Loomariik kitsas käsitluses 49. Inimese evolutsioon. G. Kõrgemad taimed: 50. Taime ehitus ja toimimine H. Loomad. 51. Loomade füsioloogiline toimimine 52. Loomade käitumine I. Kooselu: ökoloogia. 53. Populatsioonibioloogia. 54. Liigid keskkonnas ja nende vahelised suhted 55. Ökosüsteemide aine- ja energiaringe. 56...

Bioloogia
73 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

Bioloogia eksam

Eksamiküss! 30. Taime eluvormi esindajaid kuulub (hulgariigilise eluslooduse süsteemi korral) eksamiküss! .... riiki, näiteks ...... hõimkond Taimeriik (Plantae) - Hõimkond katteseemnetaimed (ehk õistaimed) ­ liik: harilik härjasilm Tarimeriik - hmk paljasseemnetaimed - liik: Harilik kuusk (Picea abies) Taimeriik ­ hmk sõnajalgtaimed ­ liik: Maarja-Sõnajalg: Taimeriik ­ hmk Lehtsammaltaimed ­ liik: harilik turbasammal Taimeriik ­ hmk Rohevetiktaimed ­ liik:Vesijuus 31. Loomade (eluvormi) ja heterotroofsete bakterite kõige üldisemad erinevused on..? eksamiküss! Heterotroofsed bakterid on vees vabalt ringi ujuvad bakterid, kes toituvad orgaanilistest ainetest ning nende jääkprodukt on ammoonium (lühiajaliselt võivad nad ka ammooniumist toituda, kui vaja). Autotroofsete bakterite hulka kuuluvad nt sinivetikad e tüanobakterid, keda on võrdlemisi vähe. Heterotroofsed bakterid kasutavad energia saamiseks keemilisi ühendeid ja...

Bioloogia
37 allalaadimist
thumbnail
45
xls

Nimetu

(Mycomycota) Fucales Cycolosporophyceae pruunvetikad (Phaeophyta) Gigartinales punavetikad punavetiktaimed (Rhodophyceae) (Rhodophyta) pärisrohevetikad rohevetiktaimed (Chlorophyceae) (Chlorophyta) nutthallikulaadsed Incerta sedis ikkesseened (Mucorales) (Zygomycota) nutthallikulaadsed ikkesseened ikkesseened (Mucorales) (Zygomycetes) (Zygomycota) tiksikulaadsed (Helotiales) hüüvikseened kottseened...

11 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Taimestiku osa küsimused ja vastused

VEEKOGUDE TAIMESTIKU KORDAMISKÜSIMUSED JA VASTUSED 1. Millised hõimkonnad on esindatud veekogude taimestikus ja kui suured on “suurtaimed”? ROHEVETIKTAIMED JA MÄNDVETIKTAIMED; PRUUNVETIKTAIMED, PUNAVETIKTAIMED; SAMMALTAIMED; SÕNAJALGTAIMED; KATTESEEMNETAIMED Mõõtmed varieeruvad mõnest millimeetrist kuni mitmete meetriteni. 2. Hüdrofüüdid ja hügrofüüdid. Kaldaveetaimed ja amfiibsed taimed. Ujulehtedega ja ujutaimed ning veesisesed taimed moodustavad tõeliste veetaimede - HÜDROFÜÜTIDE rühma. Veest välja jäädes hääbuvad või säilivad pinnases risoomidega vms...

Loodus
9 allalaadimist
thumbnail
34
pdf

Eesti taimestik

Kõik vetikad sisaldavad klorofülli (rohelist pigmenti), kuigi osa neist ei ole rohelised. Vetikate pruunikas ja punakas värvus on tingitud teistest pigmentidest, mis rohelise klorofülli ära varjavad. Pigmente sisaldavaid rakuosi vetikates nimetatakse kromatofoorideks. Sõltumata värvusest toimub kõigis vetikates fotosüntees. Värvuse alusel jaotataksegi vetikad kolme hõimkonda: rohevetiktaimed , punavetiktaimed ja pruunvetiktaimed. Vetikad elavad põhiliselt vees. Nad kasvavad nii mage-, riim- kui ka merevees. Vetikad võivad hõljuda vabalt, kinnituda veekogu põhja või kõigele vees elavale ja olevale. Nende levik sõltub vee läbipaistvusest, sest nagu teisedki taimed vajavad nad fotosünteesiks valgust. Üksikud vetikaliigid suudavad kasvada mullas, puutüvedel ja kividel.Vetikad paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt....

Eesti taimestik ja loomastik
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun