Bioloogia -Õistaimed võivad paljuneda vegetatiivselt ja suguliselt. -Vegetatiivsel paljunemisel areneb uus taim juurest, varrest või lehest. *Juurevõsudega ploomipuu *Risoomidega maikelluke *Sibulatega tulp *Võsunditega maasikas *Mugulatega kartul *Lehtedega aas-jürilill -Sugulise paljunemise organ on õis. -Õiekate ümbritseb ja kaitseb emakaid ja tolmukaid. Võib koosneda kroonlehtedest ja tupplehtedest või olla lihtne (tupeks ja krooniks eristumata). -Emakakael koosneb emakasuudmest, emakakaelast ja sigimikust. -Sigimikus paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastamist arenevad seemned. -Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. -Mõlemasuguline õis õis, milles on tolmukad ja emakad. -Ühesuguline õis õis, milles on kas ainult tolmukad või ainult emakad. -Ühesugulised õied jagunevad ühekojalisteks ja kahekojalisteks. -Ühekojaline isas- ja emasõied asetsevad ühel taimel (kurk)....
emasõied(astelpaju,kadakas) 7. Mis on õisik, milles seisneb tema tähtsus? Too näiteid õisikutüüpidest ja taimedest. Õisik on ühel varrel paiknev õite kogumik. Tähtsus-soodustab paljunemist tõlvik-soovõhk kobar-maikelluke, lillehernes nutt-ristik 8. Mis on tolmlemine ja milliseid tolmlemisviise esineb taimedel? Tolmlemine on õie tolmu kandmine tolmukatelt emaka suudmele tolmlemisviisid-isetolmlemine,putuktolmlemine ja tuultolmlemine 9. Millised on putuktolmlejate taimede õied ja tolmuterad, too näiteid taimedest. Taimede õied on suured,värvilised ja lõhnavad tolmuterad suured ja kleepuvad(kibuvits) 10. Millised on tuultolmlejate taimede õied ja tolmuterad, too näiteid taimedest. Taimede õied on väiksed,tagasihoidlikud,lõhnatud ja värvitud tolmuterasid on palju, väiksed ja kerged(kask,sarapuu) 11. Mis on ja kuidas toimub viljastamine?
need lõpevad õitega ja õitest allpool moodustub uuesti kakskülgharu. -monohaasium- areneb tipmisest õiest allpool ainult üks külgharu. See külgharu lõpeb õiega, millest allpool areneb jällegi üks, nüüd juba teise järgu külgharu, millel võib areneda kolmanda järgu külgharu jne. Tolmlemise tüübid: *autogaamia e isetolmlemine- õietolm pärineb samalt õielt või sama taime teiselt õielt. *ksenogaamia e võõrtolmlemine-õietolm pärineb teiselt taimelt. *tuultolmlemine e anemogaamia- tolmuterasid ülekandvaks teguriks on tuul *putuktolmlemine e entomogaamia-tolmeldajateks on putukad
Ringidena, võivad liituda toruks liitunud tolmukad liitlehine tupp liitunud kroon täidisõis Õie ülesanded Paljunemisorgan tupp- ja kroonlehtede ülesanne: kaitse putukate ligimeelitamine Loomtolmlemine putuktolmlemine nahkhiirtolmlemine sipelgatega tuultolmlemine vesitolmlemine Foto Tiina Ploom Tolmlemine - õietolmu kandumine tolmukalt emakale Isetolmlemine <=> risttolmlemine Isetolmlemise vältimiseks Emakad ja tolmukad asuvad eri taimedel (kahekojalised) valmivad erineval ajal (proterandria, proterogüünia) asuvad õies nii, et tolm ei satu emakale (erikaelasus) Tuultolmlejatel tamm sarapuu
2)Kromoplastid-sisaldavad värvilisi pigmente ehk karotinoide ,mis annavad taimede õitele ja viljadele värvuse.3) Leukoplastid-on värvuseta plastiidid ja sisaldavad varuaineid(tärklist)**vakuoolid täidavad rakus erinevaid ülesandeid nad on eelkõige taimeraku veemahutid ,mis võivad sisaldada mitmesuguseid varuaineid. Pildid vaata üle29:Loomarakk 30.Bakterirakk 31.Taimede tolmlemisviisid-isetolmlemine-õietolmu kandumine tolmukailt emakasuudmele,risttolmlemine-putuktolmlemine j tuultolmlemine 32Fotoperiodism on taime- ja loomorganismide füsioloogiline reaktsioon päeva ja öö pikkusele. - 33.Ontogenees- isendi arengut viljastumisest surmani nim tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks 34.Rakkutsükkel päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni 35.Fotosüntees(mõiste) klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooniprotsess,mille
Emakas on taime kõige tähtsam osa. Õievalem: *K5 C5 A60 G 60. K: tupplehed, C: kroonlehed, A: tolmukad, G: emakad. Endosperm Ühekojaline taim emas- ja isasugurakud ühel taimel. Nt tamm, kask, sarapuu Kahekojaline taim emas- ja isasugurakud eraldi taimedel. Nt paju, kanep Õie ülesanded: Paljunemisorgan tupp- ja kroonlehtede ülesanne: kaitse. Putukate ligimeelitamine. Loomtoimlemine: putuktolmlemine, nahkhiirtolmlemine, sipelgatega. Tuultolmlemine Vesitolmlemine ÕISIKUD Suured õied üksikult, pisikesed koonduvad õisikutesse. Vahel üksikud õied üsna taandarenenud ja koondunud õisikusse, mis näeb välja nagu õis. Monokarpne õitseb üks kord elu jooksul Polükarpne õitseb elu jooksul mitu korda Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10 aastaselt või hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud.
Osadel taimedel sulguvad vihmaajaks õied, sest siis ei saa õie sisemus märjaks. Võilille korvikud onöösel suletud, sest nad õitsevad ainult päikese käes. Õisikudon palju õisi, mis puhkevad eri aegadel ja seega tolmlevad rohkem. Tolmlemine Tolmlemiseks nimetatakse õietolmu kandmist tolmukailt emakasuudmele. Isetolmlemine emakasuudmele langeb tolm sama taime tolmukailt. Võõrtomlemine jaguneb: putuktolmlemin, tuultolmlemine. Milleks kasutab inimene õisi? Lilli kasvatatakse juba iidsetest aegadest kodu ja inimese enda kaunistamiseks. Pika ajaloo vältel on inimene õppinud kasvatama mitmeid erinevaid taimi ja aretanud erineva õievärvi ja kujuga taimi. Mõnede taimede õied on väärtuslikud ka toiduna, vürtsina, ravimitena või parfümeerias toorainena. Vürtsina on tuntud nelgipuuõied. Väga kallis maitseaine ja toiduvärv on safran. See on valmistatud safranikrookuse
Uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisest Esineb iseviljastumist: sugurakud pärinevad ühelt vanemalt (hermafrodiidid) Ja ristviljastumist: sugurakud pärinevad kahelt vanemalt Partenogenees – abivariant taimedel – organismi areng viljastumata munarakust (nt võilill) Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu Seemnetaimedel – paljasseemne- ja õistaimedel toimub enne tolmlemine: ise- ja risttolmlemine (putuktolmlemine ja tuultolmlemine). Õistaimedel toimub kaheviljastumine Tolmteral on vegetatiivne (kasvtab tolmutoru) ja generatiivne rakk (2 spermi) Üks sperm viljastab munaraku → idu Teine sperm viljastab lootekoti keskraku → endosperm RAKUTSÜKKEL Päristuumsed rakud paljunevad mitoosi teel Kahe pooldumise vahel (interfaasis) rakk täidab oma ülesandeid – ta töötab Interfaasi lõpuks mitokondrid poolduvad, rakk paisub, algab DNA replikatsioon
KATTESEEMNETAIMED PALJASSEEMNETAIMED Traheed = sooned Puit Traheiidid "Kaetud" ümbritsetud ühest viljalehest Seeme "Paljas" kahe viljalehe vahel Primaarselt liitsuguline kattega õis Gametofüüdi kandja Lahksuguline katteta käbi Enamasti 8 rakku Emasgametofüüt Hulkrakne Primaarselt putuktolmlemine Tolmlemine Alati tuultolmlemine Kaheliviljastamine Viljastumine Lihtne Kümnendik kuni sajad (tuhanded) Eluiga Kümned kuni tuhanded Roht- ja puittaimed Eluvorm Puittaimed ~1/4 miljonit/ umbes 250 000 liiki Liike à 1000 liiki (tabel õppejõu kodulehelt) 13. HÕIMKOND KATTESEEMNETAIMED * Katteseemnetaimed on tänapäeval valitsevaks rühmaks (umbes 250 000 liiki) (Botaanika II, lk 454)
3. Kirjeldada tolmeldamist kui protsessi, nimetada tolmeldamise liigid! Tolmlemine on tolmuterade kandumine emakasuudmele või seemnealgmele. Tavaliselt järgneb tolmlemisele viljastumine. TOLMELDAMISE PROTSESS: 1. Mesilane korjab ühelt taimelt õietolmu 2. Õietolm jääb jalgade külge kinni 3. Mesilane lendab teisele taimele ja viljastab selle Paljud õied tolmlevad tuule abil (tuultolmlemine) - võilill, mais, kõrrelised Teised vajavad selleks loomi (loomtolmlemine) - , enamasti putukaid (putuktolmlemine) - kurk, tomat, õun. Tolmlemisviis, mis esineb veetaimedel ning mille korral õietolm vabaneb vette Vesitolmlemine (hüdrogaamia) Paljudel taimedel on kohastumus tõmmata ligi loomi, kes õisi tolmeldavad, võimaldades geneetilist rekombineerumist. Selliste õitega taimi nimetatakse putuktolmlejateks.
Konspekt koosneb mitmest paljunemisega seotud pealkirjast (nt. õistaimede generatiivne e suguline paljunemine, õie ehitus, ühe- ja mõlemasugulised taimed, isetolmlemine ja võõrtolmlemine, viljastamine jne.). Lisaks sisaldab veel mittsesugulisest e vegetatiivsest paljunemisest rääkivat pealkirja, seletab seda, kuidas kasutatakse õisi inimeste elus, viljast rääkivat pealkirja ja viljade kasutamisest rääkivat pealkirja.
Vegetatsiooniperiood 2-3 kuud , sel ajal ööpäevaringne fotosüntees, temp 3-12 0C Sademed 200-300mm /a ja vähem , peamiselt suvevihmana Mullad : toitainetevaesed, õhukesed, happelised, liigniisked Kõdu lagunemine : 100-1000 a Taimestiku kohastumised : pungad maapinna lähedal, maa-alune osa suur, aeglane kasv, pikaealisus, domineerib tihe ja padjandiline kasvuvorm, karvasus, valdav vegetatiivne paljunemine, seemnete pikaajaline dormantsus, peamine tuultolmlemine, liblikõielisi vähe Levinuimad perekonnad : mustikas ( sinikas, pohl), jõhvikas, leesikas, kukemari, kivirik, villpea, tarn, paju Loomastik : 48 imetajaliiki karibuu/ põhjapõder, muskusveis, jänesed, polaarrebane, lemmingid, rannikul jääkaru, hülged, morsk Linnud : enamasti rändlinnud , talvitujatest lumekakk, lumepüü, kaaren Kohastumused : talvel elu lume all, talveuinak, pruun rasvkude, karvastiku tihedus ja
/Ühiseks jooneks enamikule järvede väljavooludele on kalakoosluste liigivaesus. Alamad ja kõrgemad taimed, mille järgi eristatakse - ALAMATEL TAIMEDEL (VETIKATEL) ON GAMETOFÜÜT JA SPOROFÜÜT ERI ISENDID, mis võivad väliselt olla sarnased või erinevad Tolmlemine - AUTOGAAMIA e. isetolmlemine on võimalik vaid ühekojalistel taimedel õietolm samast õiest või sama taime teisest õiest RISTTOLMLEMINE e. ksenogaamia e. võõrtolmlemine. Seda peetakse bioloogiliselt väärtuslikumaks TUULTOLMLEMINE E. ANEMOFIILIA, PUTUKTOLMLEMINE E. ENTOMOFIILIA, LOOMTOLMLEMINE E. ZOOFIILIA, VESITOLMLEMINE E. HÜDROFIILIA Talvitumine Seemnetena, Eostena, Talipungadena, Risoomidena, Talvehaljaste võsudena Mugulatena, Üheaastasi taimi leidub kõige rohkem ajuti üleujutatavas vööndis, muutliku veetasemega liivarandadel Toksilise aine paradoks - 1/000 MG TOKSILIST AINET LIITRIS VÕIB OLLA OHTLIK JA VIIA HULLEMA MÜRGITUSENI KUI SUUREMAD KONTSENTRATSIOONID Eesti järvede arv
Suhteliselt pehme ja kerge, tihedus 450- Euroopa; Põhja- lühivõrsetel väiksemad ja lühemad Lühikese värvusega- hele- kuni 500 kg/m3; sirgekiuline, üleni valkjas; Ameerikas; Põhja- peensaagja, hambulise, lainelise, eaga. tumepurpursed. Tuultolmlemine aastarõngad laiad. Aafrikas. sopilise servaga. toimub aprilli lõpus, mai alguses enne lehtimist. Noored lehed on harilikult vastakuti, Õied asuvad üksikult või 2-10 kaupa
Puit Traheiidid Traheed = sooned Seeme "Paljas" kahe viljalehe "Kaetud" ümbritsetud vahel ühest viljalehest Gametofüütide kandja Lahksuguline katteta käbi Primaarselt liitsuguline kattega õis Emasgametofüüt Hulkrakne Enamasti 8 rakku Tolmlemine Alati tuultolmlemine Primaarselt putuktolmlemine Viljastamine Lihtne Kaheliviljastamine Eluiga (aastat) Kümned kuni tuhanded Kümnendik kuni sajad (tuhanded) Eluvorm Puittaimed Roht- ja puittaimed Liike à 1000 ~1/4 miljonit
Tolmlemine õietolmu ülekandumine tolmukailt emakasuudmeile. Tolmeldamine tolmuderade ülekanne loomade poolt või tahtlikult inimeste poolt. 1) Autogaamia e. isetolmlemine õietolm pärineb samalt õielt sama taime teiselt õelt.Hernes, oder, ka nisu. Negatiivne náhtus on sugulusabielu. Üllas tunnus- vabanetakse neg.geenidest. sugulusabielu omad surevad ja alles jäävad need, kes puhtad. 2) Ksenogaamia e. vöörtolmlemine õietolm pärineb teiselt taimelt. risttolmlemine 2.1) Tuultolmlemine e. anemogaamia suur tolmuterade produktsioon, tolmuterade hea hõljumisvõime (peened, kuiv-jahujad), tolmu paremaks vallapäästmiseks isasõisik ripub lõdvalt (sarapuu, tamm) või pane tuul kogu taime kergesti võnkuma (kõrrelised), õiekate on taandarenenud, tolmukad ja emakad aga silmapaistvalt suured, puuduvad nektaariumid, õied on lõhnatud, pole silmatorkavat õiekatet. Liikuvad, pikad tolmukaniidid või pikal rippuval raal õied/õisikud. Nõges väga hea tuultolmleja
Lahksuguliste õitega taimi, millel on emas- ja isasõied ühel taimel, nimetatakse ühekojalisteks nt kurk, tamm, sarapuu. Lahksugulisi taimi, millel emas- ja isasõied on eritaimedel, nimetatakse kahekojalisteks nt murakas, astelpaju. Tolmlemine õietolmu ülekandumine tolmukailt emakaile. Eristatakse ise- ja risttolmelejaid. Kui emakasuudmele satub õietolm samast õiest, siis on isetolmlemine nt oder. Kui õietolm on pärit teisest õiest, siis on risttolmlemine. Putuktolmlemine ja tuultolmlemine. Enamik õisi on kohastunud putuktolmlemisele. Väikesed õied on koondunud õisikusse, õied sisaldavad nektarit. Tuultolmlejatel on õiekate taandarenenud, aga emakakasuudmed on väga suured, et püüda õhust tolmuteri. Õietolmu tekib palju. Viljastamine vili areneb õiest vaid siis, kui on toimunud tolmlemine ja viljastamine. Emakasuudmele sattunud tolmutera hakkab arenema. Tolmutoru tungib läbi emakakaela sigimiku. Tolmutorus on kaks seemnerakku, sigimikus paiknevad seemnealgmed
külgedele tekkinud avad) Seeme "Paljas" kahe viljalehe vahel "Kaetud" ümbritsetud ühest viljalehest Gametofüütide kandja Lahksuguline katteta käbi Primaarselt liitsuguline kattega õis Emasgametofüüt Hulkrakne Enamasti 8 rakku Tolmlemine Alati tuultolmlemine Primaarselt putuktolmlemine Viljastamine Lihtne (suguline) Kaheliviljastamine Eluiga (aastat) Kümned kuni tuhanded Kümnendik kuni sajad (tuhanded) Eluvorm Puittaimed Roht- ja puittaimed Liike 1000 ~1/4 miljonit
ahenenud) külgedele tekkinud avad) Seeme “Paljas” – kahe viljalehe vahel “Kaetud” – ümbritsetud ühe Gametofüütide kandja Lahksuguline katteta käbi Primaarselt liitsuguline katte Emasgametofüüt Hulkrakne Enamasti 8 rakku Tolmlemine Alati tuultolmlemine Primaarselt putuktolmlemin Viljastamine Lihtne (suguline) Kaheliviljastamine Eluiga (aastat) Kümned kuni tuhanded Kümnendik kuni sajad (tuh Eluvorm Puittaimed Roht- ja puittaimed Liike 1000 ~1/4 miljonit ÜHE- JA KAHEIDULEHELISTE VÕRDLUS
nektarilinnud jt (seda ei näe putukad), eukalüptid, akaatsiad, papagoikirju, lõhnata fuksia, bromeelialised, kanna Nahkhiir-tolmlemine Suured, hästinähtavad, heledad, Baobab, durian, lõhnavad õisikud balsapuu Tuultolmlemine Õiekate taandarenenud, nektarit Kask, tamm, ja lõhna pole, õietolmu väga kõrrelised (rukis, palju, a) õied või tolmukad nurmikad), saar-vaher, rippuvad ja väga liikuvad või humal, hundinuiad, taimed tuule käes kergesti pujud
Eluvorm puud, põõsad, rohttaimed enamasti rohttaimed Õisikuks nim õite kogumikku varrel. 19 Õietolmu kandumist tolmukailt emakasuudmeile nim tolmlemiseks. Isetolmlemine on see, kui emakasuudmele langeb õietolm samast õiest. Võõrtolmlemine on see, kui emakasuudmele satub teise taime õietolm. Putuktolmlemine Tuultolmlemine Õied erksavärvilised õied tagasihoidliku värvusega Õied suured, silmapaistvad või koondunud õied väiksed, ilmetud õisikuteks Õied lõhnavad õied ei lõhna Õied sisaldavad nektarit õied ei sisalda nektarit Tolmuterad on suured, karedad ja kleepuvad tolmuterad on väikesed, kerged ja kuivad Õietolmu on vähem õietolmu on väga palju
linnud, ka "papa-goikirju", lõhnata fuksia, mitmed teisi bromeelialised, kanna 40 Nahkhiir- Suured, hästinähtavad õisikud, Baobab, durian, tolmlemine lõhnavad, heledad õisikud. balsapuu Tuultolmlemine Õiekate taandarenenud, Kask, tamm, nektarit ja lõhna pole, õietolmu kõrrelised (rukis, väga palju, a) õied või nurmikad jt.), saar- tolmukad rippuvad ja väga vaher, saar, liikuvad või taimed tuule käes hanemaltsad, humal,
Temperatuur 3-12 oC. Sademeid 200-300 mm/a ja vähem, peamiselt suvevihmana. Mullad on toitainetevaesed, õhukesed, happelised, liigniisked. Iseloomulik on gleistumine. Kõdu lagunemine kestab 100-1000 aastat. Tundra taimestik kohastumused: pungad maapinna lähedal, aeglane kasv, pikaealisus, domineerib tihe ja padjandiline kasvuvorm, valdav vegetatiivne paljunemine. Peamine on tuultolmlemine, liblikõielisi on vähe. Levinumad perekonnad: mustikas, jõhvikas, leesikas, kukemari, kivirik, villapea, tarn, paju. Tundra loomastik 48 imetajaliiki: karibuu/põhjapõder, muskusveis, jänesed, polaarrebane, lemmingud, rannikul jääkaru, hülged, morsk. Linnud on enamasti rändlinnud, talvitujatest lumekakk, lumepüü, kaaren.
Epihüdrogaamia – õietolm kandub edasi vee pinnal (esineb harvem; penikeel) Hüpohüdrogaamia – õietolm kandub edasi vee sees (merihein, neptunrohi) Õied on väiksed, vabaneb väga palju tolmuteri, emakasuudmed on suured ja sulgjad, püüdmaks võimalikult efektiivselt vabanenud tolmuteri Esineb väga vähestel taimedel – vaid 2% veetaimedest, ülejäänud kasutavad putuktolmlemist: õied ulatuvad veest välja. Tuultolmlemine Õied väiksed, moodustavad õisiku Enamasti puuduvad hästi välja paistvad õie osad ja lõhn Õied toodavad vähem nektarit Tolmukad ulatuvad pikalt õiest välja Toodetakse väga suurtes kogustes tolmuterasid Tolmuterad kerged, mitte-kleepuvad, emakasuudmed suured ja sule-laadsed püüdmaks õhust tolmuteri Peaaegu kõik paljasseemnetaimed (mänd, kuusk jt), kõrrelised, lõikheinalised, mitmed lehtpuud (kask, lepp, tamm jt) Spetsialistid vs generalistid
annaabi.ee 
