c) kandseened- hulka kuuluvad tuntud söögiseened. Kandseened on ühed olulisimad surnud taimeosiste lagundajad. Sellesse seenerühma kuulub ka puujuurte sümbionte ja taimede 2arasite. Kokkuvõte Seened on ökoloogiliselt ja majanduslikult tähtsad organismid. Surnud orgaanilise aine lagundajatena toovad sapotroofsed seened süsiniku, lämmastiku jt. elemendid tagasi üldisesse aineringesse. Paljud seened on kohastunud toituma elusatest organismidest, põhjustades mitmesuguseid taime-, looma- ja inimese haigusi. Kõik biotroofid aga pole haiguste tekitajad, sest teatud seenerühmades on välja kujunenud sümbioos mõne teise organismiga. Enamik seeni elab seeneniitidest moodustunud mütseelina. Seeneniidid on pikad torujad rakud, mis on enamasti üksteisest eraldatud rakuvahe- seintega. Harunedes moodustavad seeneniidid võrgustiku. Seeneniidistik e. mütseel võib elada mullas, surnud
puiduosa vahel (jämeduskasv) *haavameristeem vigastatud taimeosa ümber (haavakoed/uued organid) Kattekude *epiderm koosneb *epiderm katab noori lehti *õistaimedes ühest kihist tihedalt ja varsi (neis paiknevad paiknevatest elusatest õhulõhed gaasivahetus ja rakkudest transpiratsioon) (kloroplastid *korkkude ümbritseb puuduvad) puitunud vart, taime *korkkude vananedes epidermi asemel mitmekihiline (gaasivahetuseks avad e korrapäraste ridadena lõved) paiknev kattekude *korp vanadel kuitunud
NAHK -koosneb 2 kihist: *MARRASKNAHAST - v�limine kiht Marrasknaha pindmine osa on sarvkiht, mis koosneb surnud rakkudest, kaitseb organismi liigse veekao ja ei lase l�bi haigusetekitajaid, tolmu jne. Marrasknaha alumine osa koosneb elusatest rakkudest, mis pidevalt jagunevad, selle t�ttu paranevad naha vigastused kiiresti. Moodustuvad uued rakud, mis nihkuvad nahapinnale. Toodetakse MELANIINI. *P�RISNAHAST - koosneb elus rakkudest; veniv, painduv ja sitke P�risnahas on palju vere- ja l�mfisooni, �rritusi vastu v�tvaid retseptoreid, higi- ja rasun��rmed, karvade juured. P�risnaha all olev nahaaluskude �hendab p�risnahka lihaste v�i luuga ja kaitseb elundeid
juhtkude Tunnus Kattekude Juhtkude Põhikude Ülesanne Kaitse- ja gaasivahetus, Ainete transportimine Säilitus- ja mullast vee ja tugiülesanne. tugiülesanne, omastamine. fotosüntees. Ehitus Ühekihiline, koosneb Koosneb puidu- ja Õhukese kesta ja suure elusatest värvitutest niineosast. vakuooliga rakkudest. Paiknemine Pindmiseim kiht. Keskosas. Kattekoe all.
Väga hästi kohastunud elama kuivas ja kuumas Suurus väga varieeruv 1,5 31 cm Värv kollasest kuni mustani Suured sõrgjalad, pikk lüliline tagakeha Tagakeha küljes mürgiastel Toitumine Hangib toitu öösel, nagu suurem osa kõrbeloomadest Toituvad ämblikest ja suurematest putukatest, ka sisalikest Saaki hoitakse kinni suurte sõrgadega Skorpionid ei joo, vaid saavad vajaliku vee kätte toidust Toituvad üksnes elusatest putukatest Söövad ööpäevas vaid paar putukat Paljunemine Suurem osa skorpionitest sünnitab, mõned liigid ka munevad Looted arenevad emaihus kaua, mõnest kuust kuni mõnede liikide puhul aastani Looteid mõnest kuni paarikümneni, harvem ka saja ümber Vastsündinud skorpionid kogunevad ema seljale ja jäävad sinna 7-10 päevaks Elavad eraklikult Skorpion ja inimene Kõrbeasulates võivad skorpionid öösiti ka sattuda inimese eluruumidesse
kaitseb organismi liigse ultraviolettkiirguse eest. *Mida rohkem ultraviolettkiirgust nahale langeb, seda enam sünteesib nahk melaiini ja seda pruunim on nahk. *Nahk koosneb kahest kihist. *Täiskasvanu nahk on ligi 1-2millimeetri paksune, kaalub 4-5kilo ja katab umbes 1,5m2 suuruse pinna. *Naha välimise kihi moodustab marrasnahk, selle pindmist osa nim. Sarvkihiks,mis koosneb tihedasti kokku surutud surnud rakkudest. *Marrasnaha alumine osa koosneb elusatest jagunemisvõimelistest rakkudest. *Marrasnahast moodustuvad ka karvad, juuksed ja küüned. *Pärisnahk sisaldab rohkesti elastseid kuide, on seetõttu veniv,paiduv ja sitke. Selles on rohkesti vere ja lümfisooni,välis- Keskonnast ärritusi vastu võtvaid retseptoreid. *Pärisnaha all paikneb rasvkoerikas nahaaluskude. *Nahal elutsevad mitmesuguseid baktereid.
Lisajuured arenevad samuti peritsüklist või vanematel taimedel teisniinest. Lisajuurtel on taime elus suur tähtsus. Nad suurendavad juurestiku pidala kindlustades seega parema toitainete ja veega varustamise. Lisajuurte tõttu on võimalik paljude taimede vegetatiivne paljundamine pistikute, võsundite , sibulate, mugulate, lehtede jne abil. Juure vöötmed: *Juure tipus asub kasvukuhik, mis on kaetud seda kaitsva juurekübaraga ehk kalüptraga. See kooseneb elusatest parenhüümirakkudest . Juurekübar kaitseb õrnu kasvukuhiku algkoe rakke, eriti kiird-ja inisiaalrakke, et need ei hõõrduks vastu mulda ega vigastuks, kui juur pikenedes mullas sügavamale tungib. Kasvukuhik on 2-3 mm pikkune kiiresti paljunevate rakkude kogum. Kasvukuhikus toimub juure pikenemine ja juurekübara rakkude uuenemine. *Sellele järgneb kasv- e pikenemisvööde, milles noored rakud kasvavad. Kasvukuhiku rakkudes pole vakuoole või need on väga väiksed.
erinevusest nende ehituses? Avatud - kambium on floeemi ja ksüleemi vahel. Kambiumi tegevuse tulemusena juhtkimp laieneb. Kinnine - juhtkimbus puudub kambium, seetõttu juhtkimp ei kasva. 4. Kollenhüüm: a) mis kudede hulka ta kuulub? missugustest rakkudest kollenhüüm koosneb? Primaarne (lihtsaim) tugikude, esineb peamiselt noorte kasvavate elundite toena epidermi lähedal. Koosneb enamasti ebaühtlaselt paksenenud kestaga elusatest, enamasti prosenhüümsetest rakkudest. 5. Algkoed e. meristeemid: a) mis on nende ülesanne b) missugused talitluslikud iseärasused iseloomustavad meristeemseid rakke? a) tagada kiire taimemassi juurdetootmine b) kiire paljunemine ja diferentseerumisvõime 6. Sõeltorud: a) mis koe elemendid nad on? b) missugune on nende ehitus? c) kui kaua sõeltorud funktsioneerivad (talitlevad). d) mis põhjustel sõeltorude funktsioneerimine lakkab? a) floeemi elemendid
ühendused; Lihased tagavad keha liikumise; Vereringeelundkond ja südame ehitus; Veresooned ja vereringe; Veri on vedel kude; Immuunsüsteem kaitseb organismi. 1.Rakk-väikseim organismi ehitusosa, millel on kõik elu tunnused. 2.Kude-rakud koos rakuvaheainega 3.Elund-e-organ-erinevatest kudedest moodustuv organismi osa. 4.Elundkond-koos ühiseid ülesandetäitev elundite kogum. 5.Marrasknahk-naha pealmine kiht, mille pealmine osa sarvkiht koosneb surnud rakkudest ja alumine osa elusatest jagunemisvõimelistest rakkudest. 6.Pärisnahk-naha alumine kiht, mis rohkete elastssete kiudude sisaldusega annab nahale veniviuse painduvuse ja sitkuse. 7.Melaniin-Aine mida sünteesitakse nahas ja mis kaitseb ultraviolettkiirguse eest. 8. Luuümbris-luud kattev kiht, mis ühendab luud ümbritsevate kudedega. Selles moodustuvad uued luurakud 9.Kõõlus-Valkainest koosnev sidekoeline väät, millega kiinitub lihas luudele. On väga vastupidav tõmbele ja venitusele. 10
Luud 1. Luude koostis Vastus: Luud koosnevad elusatest luurakkudest, mille vahel on rakuvaheaine. Luud koosnevad 55% mineraalainetest (Ca, Mg, P), mis annavad luule kõvaduse, veest (20%) ning 25% orgaanilistest ainetest (valgud, rasvad), mis omakorda annavad luule elastsuse. 2. Luude hõrenemine, põhjsed, vältimine Vastus: Osteoporoos. See on tingitud luude kaltsiumi- ja fosforisisalduse vähenemisest, mida soodustavad nt. väär toitumine, alkohol, vananemine, vähene liikuvus, suitsetamine, naistel hormoonmuutused vananemisel
Marrasnahk - naha õhuke väliskiht (0.05-0,6 mm), kujutab endast mitmekihilist kattekude ehk epiteeli. Marrasknaha pealmise kihi - sarvkihi rakud on surnud ja täidetud vees lahustuva valguga (keratiin). Aeg-ajalt need eralduvad (nt peanahalt kõõm). Sarvkiht kaitseb naha alumisi kihte kulumise eest. Sarvkihi all asub sõmerkiht, mis koosneb sõmeralistest lamedatest rakkudest Sõmerkihile järgneb kasvukiht, mis jaguneb ogakihiks ja basaalkihiks. Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liiguvad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. Marrasnahas paiknevad värvi- ehk pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. Karvad ja küüned on marrasknaha moodustised. Pärisnahk on marrasnaha all paiknev sidekoeline kiht, mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Pärisnahas paiknevad karvanääpsud, veresooned, higi-ja rasunäärmed ning
1. SEENED HANGIVAD TOITU SURNUD ORGANISMIDEST Seened koos bakteritega on looduses peamised lagundajad. Nad saavad energiat surnud organismide lagundamisest, muutes keerukad orgaanilised ühendid lihtsateks anorgaanilisteks ühenditeks, mida teised organismid kasutada saavad. Seened saavad lagundada ka taimede rakkudes olevat tselluloosi ja ligniini. 2. SEENED HANGIVAD TOITU ELUSATEST ORGANISMIDEST Seened võivad eluks vajalikku orgaanilise aine saada ka elusate organismide rakkudest, kasutades selleks erilist hüüfi. Seened elavad sümbioosis paljude liikidega. Mükoriisa e. seenejuur on seene ja taimr vastastikku kasulik kooselu. Seen saan taimelt orgaanilisi aineid, taim seenelt vett ja mineraalaineid. Samuti kaitseb seeneniidistik taime paljude kemikaalide ning haigusi tekitavate mikroobide ja putukate eest. Mükoriisat leidub peaaegu kõikidel maismaataimedel.
* seedeelundkond toidu lõhustamine, nende imendumine ja jääkainete eemaldamine * erituselundkond eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked jääkained * vereringeelundkond kindlustab keha rakkude, kudede ja organite varustamise elutegevuseks vajalike ainetega ja jääkainete transpordi erituselunditesse * sigimiselundkond sugurakkude tootmine, uu organismi arengu kindlustamine 4)Elundkondade ülesanded 5)Naha ehitus *marrasnahk koosneb sarvkihist, alumine osa elusatest rakkudest *pärisnahk karvad, rasunääre, higinääre, retseptorid, verekapillaarid *alusnahk rasvarikassidekude 6)Naha osade ülesanded *marrasnahk kaitseb vä'liste vigastuste eest,haigustekitajate,kiirguste,kemikaalide ja veekao eest *naha aluskude kaitseb nahaaluseid elundeid *higinääre eritavad higi, mis jõuab naha pinnale läbi pooride *rasunääre eritab nahapinnale rasvarikast rasu mis muudab naha pehmeks ja elastseks ning hoiab niiske
tekkinud kudedest. · Teiskasv seisneb juhtkimpude mahu suurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. · Teiskasv algab harilikult teisel eluaastal (sõltub kliimast ja taime liigilistest iseärasustest). · Epidermi moodustavate rakkude kestad koosnevad põhiliselt tselluloosist · Epidermi rakkude välisseina katab kilejas kutiikula (ei märgu, ei lase läbi gaase ega vett) · Osadel taimedel esineb ka vahakiht · Epiderm koosneb elusatest rakkudest · Epidermis asuvad õhulõhed · Õhulõhede ülesandeks on vee- ja gaasivahetuse tagamine taime sisekeskkonna ja väliskeskkonna vahel · Õhulõhed koosnevad kahest sulgrakust, mille vahele jääb õhupilu · Korkkude e sekundaarne kattekude · Teiskasvu käigus (mitmeaastastel taimedel) asendub varte ja juurte epiderm korgikihiga · Väljapoole toodetakse korkkudet, sissepoole õhukese kihina korgi põhikudet
Suguline palj: sugurakkude või hüüfide rakuplasmade liitumine. Suguta palj: vegetatiivne hüüfi jagunemine, pungumine eoseline peamine paljunemisviis seentel. Eosed e spoorid tekivad eoslates e sporangiumides. Seente toitumine: Heterotroofsed organismid toituvad valmis orgaanilisest ainest Saprotroofid toituvad surnud organismidest või nende jäänustest Biotroofid toituvad teiste organismide elusatest rakkudest saadavast orgaanilisest ainest Parasiidid elavad ja toituvad elusatel organismidel ning põhjustavad neil haigusi Sümbiondid moodustavad koos vetikarakkudega samblikke ja osa moodustab kõrgemate taimedega mükoriisat · Seened omastavad toitaineid kogu raku pinnaga. · Toitained sisenevad rakku adsorptsiooniga. Selleks on seentel õhuke rakukest ja membraan, mis
klorofülli. Neis toimub fotosüntees. Kromoplastid sisaldavad värvilisi pigmente karotinoide kollaseid, oranze ja punaseid. Ülesanne on ligimeelitamine ja ainevahtuslik ülesanne (taim vabaneb jääkainetest). Leukoplastide ülesanne on talletada varuainet ( eelkõige tärklist). Heterotroofid toituvad surnud orgaanilisest ainest. Sprotroofid toituvad surnud orgaanilisest ainest, biotroofid toituvad elusatest orgaanilisest ainest. Hüüf on seenenii, Mütseel on seeneniidistik. Üherakulised seened ümarad pärmiseened, hulgatuumalised täpphallikud; Hulkraksed seened hüüfides esinevad vaheseinad, nt. Kottseen. Mükoriisa - seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga. Sümbiont - Aitavad talitleda teistel organismidel. Samblik - Liitorganism,mis moodustub seeneniidistikust ja rohevetikatest. Parasiitseened toituvad teiste arvelt.
kunagi vaja juua. Kogu vajaliku vee saavad nad toiduga. Kuumenemist ja sellest tingitud vedeliku kaotust vähendab ka koorikuline ja pisut läikiv kest. Skorpionid on röövloomad, kes eelistavad jahti pidada ööpimeduses. Päeval peituvad skorpionid kivi alla või urgudesse. Ka see on kohastumine kuuma ja kuiva kliimaga, sest päikeseloojangu järel langeb temperatuur kõrbes kiiresti ning vee aurumine skorpioni keha pinnalt on väiksem. Skorpionid toituvad ainult elusatest väiksematest putukatest ja nende vastsetest, ämblikest, hulkjalgsetest, harvem ka väiksematest sisalikest või närilistest. Oma saagi surmavad skorpionid mürgiastla torkega. Nende mürgiastel asub painduva tagakeha tipus. Rünnates lööb skorpion sabaga kaarjalt tagant ette üle oma pea. Saagi haaramiseks on tal tugevad sõrgu meenutavad lõugkobijad Skorpionite paljunemine Skorpionid on enamasti sünnitajad, kuid mõned liigid munevad ka
Kude selle moodustavad sarnase ehituse, talituse, päritoluga ja rakuvaheainega rakud. Elund organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid. Elundkond selle moodustavad elundid, mis täiendavad koos ühiseid ülesandeid. Pärisnahk sisaldab elastseid kiude, vere- ja lümfisiooni, higi- ja rasunäärmeid. Asetseb peale marrasnahka. Marrasnahk selle pindmist osa numetatakse sarvkihiks, alumine osa koosneb elusatest jagunemisvöimelistest rakkudest. Retseptor inimese naha omalaadne meeleelund, millega me tunneme valu, sooja, külma jms puuteärritusi. Melaniin see on naha sünteesitav värvaine ning kaitseb UV kiirguse eest ja annab nahale värvuse. 2. Kudede liigid 1) Epideelkude 2) Sidekude > luu- ja köhrkude, rasvkude, veri 3) Lihaskude > silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude 4) Närvikude 3
ühendeid väliskeskkonnast saadavatest anorg. ainetest.(taim) *Heterotroof: kasutavad elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teist organismide poolt sünteesitud org.ainet. (inimene) herbivoor-taime, karnivoor-liha, omnivoor-mõlemat. *Miksotroof: Nii autotroof kui ka heterodroof.(protist) *Kemotroof: keemilistest ainetest energia. (bakter) *Fototroof: energia fotosünteesides valgust.(taim) *Saprotroof: toitub surnud organismidest. (seen) *Biotroof: elusatest org. toitub. *Litotroof: anorg. ainete tarbija. *Organotroof: org. ainete tarbija. Assimilatsioon: organismis toimuvad sünteesi protsessid, mille käigus saadakse: sahhariide, valke, lipiide, nukleiinhappeid jne. Lähteained: ensüümid, täiendav makroenergia. Näiteks: fotosüntees, DNA süntees. Dissimilatsioon: organismis toimuvad lagunemisprotsessid. Toiduga saadavad või oraganismis sünteesitud oraanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks.
ained liiguvad läbi kesta ja membraani raku tsütoplasmasse osmoosi teel. Seeneraku keskosas asub 2membraaniga ümbritsetud rakutuum Sellest väljapoole jäävad tsütoplasmas on mitokondrid , mis varustavad rakku energiaga. Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Surnud organismide kudedest toituvad seened ehk saprotroofid.Osa seeni on võimelised hankima oraanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest ja seetõttu on nad bioroofid. Nende hulka kuuluvad parasiidid.Kasulikku kooselu omavad seened on sümbiondid. Mõned toiduainetel kasvavad seened võivad eritada inimesele mürgiseid ühendeid ehk mükotoksiine. Teadusharu,mille uuurimisobjektiks on seened nim. mükoloogiaks. Üheks elu seaduseks on kõige elusa surm ja lagunemine. Saprotroofsed seened on peamiselt surnud taimorganismide lagundajad.Seened on efektiivsed ligniini ja tselluloosi lagundajad.
Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud väliskeskkonnast Hüüf- seeneniit Mütseel- Seeneniidistik Saprotroof- toitub surnud kudedest Mükotoksiin- Seente poolt eristatud mürk Metaboliidid- Seente ainevahetusjäägid Mükoloogia/Mükoloog- Seenteteadus/seeneuurija Mükoriisa- seenejuur Sporangium- Eoste moodustumise koht hallitusseentel Lamell- Eoste moodustumise koht kübarseentel mükoos- seente poolt põhjustatud nakkushaigus biotroof- Toituvad elusatest kudedest parasiit- Saab kasu, teisele kahju tehes koniid- Eos pintsel- ja nutthalliku 4 erinevust . 1. Nutthallik on hall, pintselhallik roheline 2. Nutthallikul rakuvaheseinad puuduvad, pintselhallikul olemas. 3. Nutthallikul moodustuvad eosed nuti taolistes eoslates, pintselhallikul pintslitaolistes. 4. Nutthalliku seeneniidistik kujutab endast üht harunevat paljutuumset rakku, pintselhalliku seeneniidid on ristvaheseintega jaotatud rakkudeks. võrdle pruunmädanikku ja valgetmädanikku
Nahk toodab melaniini, et nahka kaitsta ultraviolettkiirguse eest ning samas annab see ka nahale ilusa pruuni jume. Naha välimise kihi moodustab marrasknahk Selle pindmist osa nimetatakse sarvikihiks, mis koosneb tihedalt kokkusurutud surnud rakkudest. Sarvkiht ei lase läbi mikroobe, vett, tolmu jms. Sarvkihi rakud kooruvad pidevalt naha pinnalt maha. Tekitades hallikat tolmu, mis koguneb nii ihupesule kui ka magamisriietele. Marrasknaha alumine osa koosneb elusatest jagunemisvõimetelistest rakkudest. Marrasknahast moodustuvad ka karvad, juuksed ja küüned. Terve inimese keha on karvane. Välja arvatud peopesad ja jalatallad. Kui inimene vananeb siis juustes ei toodeta enam värvipigmenti ja juuksed puutuvad läbipaistateks ehk siis halliks või valgeks. Pärisnahk sisaldab, rohkelt elastseid kiude ja on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Rasunäärmed eritavad naha pinnale rasvarikast rasu mis muudab naha pehmeks ja elastseks
Bioloogia kordamisküsimused 1. Mükoloogia-teadusharu, mis tegeleb seente uurimisega. 2. Saprotroofid- seened, mis suudavad toituda surnud orgaanikast. 3. Biotroofid- seened, kes suudavad hankida orgaanilisi ühendeid organismide elusatest rakkudest. Siia kuuluvad parasiidid ja sümbiondid. 4. Seente tähtsus- Mõne seeneliigi poolt eritatavad keemilised ühendid on osutunud efektiivseks ravimiks, kasulikuks tooraineks toiduainetööstusele või ohtlike tööstusjäätmete lagundajateks, teine osa aga kasulikeks kultuurtaimede juuresümbiontideks, mis soodustavad taime kasvu või tõrjuvad juureparasiite. Seened on tähtsad surnud organismide lagundajad. 5. Seente ehitus- Seeneniite nim. hüüfideks
Õhulõhed võivad asuda lehe mõlemal poolel. Korkkude e. Felleem. Tugikoed. Tugikoed (mehaanilised koed), hoiavad või aitavad hoida taime keha püsti. Tugikoed puuduvad või on vähe arenenud veetaimedel ja sageli ka üheaastastel maismaataimedel. Tugikoed jaotatakse ehituslike, talitluslike ja geneesi iseärasuste alusel kahte põhitüüpi - kollenhüümiks ja sklerenhüümiks. Kollenhüüm on lihtsaim tugikude, mis koosneb ebaühtlaselt paksenenud kestadega elusatest, enamasti prosenhüümsetest rakkudest. Kollenhüüm on primaarne tugikude. Selle rakukestad ei puitu, vaid koosnevad tselluloosist, pektiinidest ja hemitselluloosist ning ei takista seega taime kasvu. Kollenhüümirakud on elastsed, heledad ja veerikkad. Kollenhüümi tüüpe eristatakse rakukestade paksenemise iseloomu järgi: · Nurkkollenhüüm - rakukestad paksenevad vaid nurkadest. Levinuim kollenhüümi tüüp.
sünteesitakse vitamiini D ja melaniini, eritusorgan · Nahk kaitseb meid väliste vigastuste, uv-kiirguse ja liigse veekaotuse eest · Marrasknahal on mitmekihiline kattekude ehk epiteel · Marrasknaha pealmine ehk sarvkiht koosneb surnud rakkudest, see kaitseb liigse veekao ja mikroobide eest, selle rakud kooruvad pidevalt nahalt maha · Marrasknaha alumine osa koosneb elusatest rakkudest, mis jagunevad pidevalt, uued rakud liiguvad üles asendama eraldunud surnud rakke, seal nad lamenevad ja surevad, selles nahaosas toodetakse melaniini ja moodustavad karvad, juuksed, küüned · Pärisnaha moodustavad elusad rakud, selles on rohkesti veresooni, seal asuvad ka närvilõpmed, lümfisooned, higi- ja rasunäärmed, karvade juured. Rasunäärmed eritavad
Tavaliselt kasutab ta seda ikkagi saagi, mitte vaenlase või inimese peal. Tema tagakeha on väga liikuv ja seda saab painutada üle selja ettepoole. Kuuma kliimaga maades võib skorpion öise jahikäigu ajal sattuda ka inimese eluruumidesse. Reeglina ründab skorpion inimest vaid enesekaitseks, kuid pahatihti olukorras, kus inimene seda oodatagi ei oska. 3 Toitumine Skorpionid toituvad ainult elusatest väiksematest putukatest ja nende vastsetest, ämblikest, hulkjalgsetest, harvem ka väiksematest sisalikest või närilistest. Skorpionid jälitavad oma saaki ja surmavad selle sõrgadega. Kui tema ohver on suur või hakkab liialt palju rabelema, kasutab skorpion oma tagakeha lõpus olevat mürgiastelt. Nende mürgiastel asub painduva tagakeha tipus. Rünnates lööb skorpion sabaga kaarjalt tagant ette üle oma pea. Saagi haaramiseks on tal tugevad sõrgu meenutavad lõugkobijad.
omastamist), mis lagundavad keerulised ühendid lihtsamateks, seene rakukesta läbivateks molekulideks. Nii talitlevad surnud organismidest toituvad seened e. sapotroofid. Peamiselt lagundavad nad taimeorganisme, lagunemisprotsessi tulemusena eraldub mulda lämmastik, mis on taimede kasvuks väga oluline element. Nt majavamm,seened suudavad lagundada ehitsi ja materjale. Osa seeni on aga võimelised hankima orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest. Neid nim. Biotroofideks(parasiiidid,sümbiondid) Seened aitavad parandada huumuskihi omadusi. Seen lagundab taimejäänuseid. Trichoterma e. Mullaseene perekond lagundab aktiivselt tselluloosi ja teisi orgaanilisi aineid. Seened on bakterite kõrval ühed peamised toiduainete riknemise põhjustajad, kuna nad võivad kasvada praktiliselt kõigil toiduainetel. Kui seen moodustab toiduaine pinnal nähtava kirme(kollakad, rohekad, isegi
hingamisteede limaskestad, soolhape maos, seedeelundkonna limaskest ning seedekulglas elavad kasulikud mikroobid. Immuunsüsteemi ülesanne on säilitada püsiv sisekeskkond ja hävitada organismi tunginud võõrmikroobid. Antikehad on erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja mis liitudes viirusosakeste või mikroobidega nõrgestavad nende toimet. Naha pindmine kiht on sarvkiht, mis koosneb surnud rakkudest. Selle all paikneb elusatest rakkudest koosnev marrasnahk, marrasnaha all asub pärisnahk, kus on rohkesti erinevaid vere- ja lümfisooni ning tundeelundeid. Pärisnaha kihtidesse ulatuvad ka higi ja rasunäärmete osad ning pärisnaha all paikneb rasvarikas naha- aluskude. Nahal on kaitse- ja eritusülesanne ning ta talitleb meeleelundina. Nahatekised on küüned, juuksed, karvad ning piimanäärmed. Veri koosneb vereplasmast ning selles hõljuvatest vererakkudest
SEENED. Kõik seened on eukarüoodid. Enamus on hulkraksed, hulkraksete keha koosneb seeneniitidest e hüüfidest. Seene keha koosneb üksteise otsa paigutatud rakkudest, mis moodustavad seeneinifid. Neid katab kest-kitiin. Noorematel seentel on inifid jagatud osadeks rakuvaheseintega, mille vahel on poorid, et rakutuumad saaksid ühest rakust teise liikuda. Soodsates tingimustes inifid harunevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seenerakk on kaetud membraaniga ja kitiinist kestaga. Rakk sisaldab mitokondreid, TPV, ribosoome ja vakuoole. PALJUNEMINE. Seened paljunevad eostega, kas sugulisel või mittesugulisel teel. *Sugulisel: eoste arenguks on vajalik viljakeha. Eosed on alati haploidsed. Uute viljakehade tekkeks on vaja eoste ühinemist. Viljakehadeks on kottseentel askused. *Mittesugulisel: eosed paljunevad kas koniididel (lülieosed) või sporangiumites (eostades). Eosed võivad olla nii haploidsed kui diploidsed. Kandseentel tekiv...
Inimese toese moodustavad mitmesugused omavahel seostunud luud. Luud on kõvad ja esmapilgul tunduvad elutud. Tegelikult koosnevad nad elusatest luurakkudest, mille vahel on rakuvaheaine. Luudes on nii mineraalaineid kui ka orgaanilisis aineid. Mineraalained annavad luudele kõvaduse, orgaanilised ühendid aga elastsuse. 25% orgaanilisi aineid (rasvad, valgud) , annavad elastsuse 55% mineraalaineid (kaltsium, fosfor, magneesiumiühendid, neid on kõige rohkem) , annavad tugevuse 20% vett · Miks vanadel inimestel murduvad luud kergelt? Väheneb luude kaltsiumi sisaldus, luude elastsus väheneb, luud hõrenevad.
c) see läbib tervet ühte epidermi kihti, õhulõhe ääres on 2 sulgrakku. 15.Milleks taimedel on vaja korgikude? Kas see on elus või surnud kude? Korgikoel on kaitsefunktsioon. See on surnud kude. 16.Tugikoe liigid? Kollenhüüm ja sklerenhüüm 17.Millistel taimedel tugikoed puuduvad või on vähe arenenud? Veetaimedel 18.Missugustest rakkudest kollenhüüm koosneb? Millisteks tüüpideks kollenhüüm jaotub? Koosneb ebaühtlaselt paksenenud elusatest, tavaliselt parenhüümsetest rakkudest. Jaotub: nurkkollenhüüm, plaatkollenhüüm, kobekollenhüüm 19.Juhtkoed: a) mis on juhtkudede ülesanne: b) juhtkudede liigid; c) missugused neist kujutavad endast surnud, missugused elusaid moodustisi? a) ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel. b) ksüleem e. puiduosa ja floeem e. niineosa c) ksüleem on surnud ja floeem elus osa. 20.Missuguseid juhtkimpe nimetatakse täielku ehitusega juhtkimpudeks,
hingamisteede limaskestad, soolhape maos, seedeelundkonna limaskest ning seedekulglas elavad kasulikud mikroobid. Immuunsüsteemi ülesanne on säilitada püsiv sisekeskkond ja hävitada organismi tunginud võõrmikroobid. Antikehad on erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja mis liitudes viirusosakeste või mikroobidega nõrgestavad nende toimet. Naha pindmine kiht on sarvkiht, mis koosneb surnud rakkudest. Selle all paikneb elusatest rakkudest koosnev marrasnahk, marrasnaha all asub pärisnahk, kus on rohkesti erinevaid vere- ja lümfisooni ning tundeelundeid. Pärisnaha kihtidesse ulatuvad ka higi ja rasunäärmete osad ning pärisnaha all paikneb rasvarikas naha- aluskude. Nahal on kaitse- ja eritusülesanne ning ta talitleb meeleelundina. Nahatekised on küüned, juuksed, karvad ning piimanäärmed. Veri koosneb vereplasmast ning selles hõljuvatest vererakkudest
kliimaga. Organismis olevat vett kasutavad nad nii säästlikult, et neil ei ole kunagi vaja juua. Kogu vajaliku vee saavad nad toiduga. Kuumenemist ja sellest tingitud vedeliku kaotust vähendab ka koorikuline ja pisut läikiv kest. TOITUMINE Skorpionid kasutavad toiduks vaid elusat saaki. Nad toituvad peamiselt teistest lülijalgsetest. Ohvri kinnipüüdmiseks on skorpionidel suured sõrgjad lõugtundlad, millede abil ohver enne allaneelamist tükkideks rebitakse. Skorpionid toituvad ainult elusatest väiksematest putukatest ja nende vastsetest, ämblikest, hulkjalgsetest, harvem ka väiksematest sisalikest või närilistest. Skorpionite menüüsse kuuluvad ämblikud, koibikud, hulkjalgsed, putukad ja nende vastsed. Teatakse juhtumeid, kus skorpionid on söönud väikeseid sisalike ja hiirepoegi. Kui väikeses terraariumis peetakse koos palju skorpione, on täheldatud kannibalismi PALJUNEMINE Skorpionidel eelneb viljastamisele omapärane pulmamäng.
toiduahelaid (skeemidel kujutatakse arvukamaid ja/või ökosüsteemi seisukohast olulisimaid liike) 5) · Produtsendid- ehk tootjad on organismid, kes anorgaanilistest ainetest sünteesivad orgaanilisi aineid. Produtsendid on kõikide ökosüsteemide toiduahelate esimesteks lülideks · Konsumendid- ehk tarbijad on organismid, kes otse või kaudselt toituvad muudest elusatest või surnud taimedest või loomadest (Toiduahelas moodustavad konsumendid teise lüli ja sellele järgnevad lülid) · Destruent- - surnud organismide koostisaineid lagundavheterotroome organism ( bakter, seen, selgrootu loom) 6) · Biotsönoos- ehk tsönoos ehk elukooslus on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum, ehk
*Veekoguja leht-muundunud lehed epifüütidel,mis on kohastunud vee kogumiseks või ammutamiseks atmosfäärist. *Õhukoguja leht- ... *Püünislehed-putuktoriduliste taimede leht , mis on muundunud putukate püüdmise vahendiks. Püünisesse sattunud putukate pehmed kehaosad lahustuvad ensüümide toimel, muutudes taimele omastatavateks. Lehe siseehitus: Mesofüütse lehe ehitus *Lehelaba on kaetud elusatest rakkudest koosneva primaarse kattekoe -- epidermiga. Sõltuvalt asukohast eristatakse alumist (abaksiaalne ehk dorsaalne) ning ülemist (adaksiaalne ehk ventraalne) epidermi. Enamikul liikidest
Merikilpkonnad Referaat Tartu 2012 SISSEJUHATUS TEEMASSE Merikilpkonnad on roomajate klassi, kilpkonnaliste alamseltsi kuuluvad veelise eluviisiga pika-ealised roomajad, keda leidub kõikides ookeanides, välja arvatud polaarsetel aladel. Merikilpkonni on kaks perekonda - Cheloniidae, Dermochelyidae. Liike neis kokku seitse, kes pole väljasurnud. Peaaegu kõik säilinud liigid on väljasuremis ohus. Varemalt on teada veel kolme perekonda merikilpkonni, kuid nende esindajad on tänaseks päevaks välja surnud. Merikilpkonnade vanus võib olla ka terve sajand. http://en.wikipedia.org/wiki/Marine_turtles http://www.turtles.org/threats.htm TOITUMINE Merikilpkonnad olenevalt liigist võivad olla karnivoorid, herbivoorid kui ka omnivoorid. Nende lõuad on vastavalt kohanenud dieediga. Söögi valik võib oleneda ka isendi vanusest. Näiteks roheline merikilpkonn nooremas eas toitub peamiselt lihast, kuid raugaeas vahet...
Se kiht kaits organismi liigse veekao ja ka kahjul välistin eest. takistab mikroobe, keemilisi aineid jm sisse pääsemast, ei lase läbi haigustekitajaid, vett, tolmu jms. Sarvkihi rakud kooruvad pidevalt naha pinnalt maha ning koos nendega eemaldub nahale ladestunud aineid ja mikroobe. need kooruvad rakud tekitavad tolmu, mis koguneb nii pesule kui ka voodiriietele. sarvkihi rakud eralduvad pesemisel ning kuivatamisel. Marrasknaha alumine osa- koosneb elusatest rakkudest. Need jagunevad pidevalt ning uued moodustuvad rakud nihkuvad nahapinnale ja asendavad eraldunud surnud rakke. Ülemistesse kihtidesse jõudes nad lamenevad ja lõpuks surevad. Pärisnahk- moodustavad samuti elusad rakud. Siin on rohkesti veresooni, mis varustavad nahka hapniku ja toitainetega. Selles nahaosas on lümfisooni, väliskk ärritusi vastuvõtvaid retseptoreid (närvilõpmeid), samuti asuvad seal higi ja rasunäärmed ning karvade juured. Rasunäärmed eritavad
Okaspuude floeem sisaldab ainult sõeltorusid ja floeemi põhikudet, saaterakke asendavad siin erilised albumiini sisaldavad rakud. Floeemi ulatuv säsikiir koosneb ainult elusatest rakkudest. Juhtkimpe üksteisest eraldavad säsikiired on teispuidus juhtkimpude poolt kokku surutud ning tunduvalt kitsamad kui üheaastases oksas. Juhtkimpudes võime näha ka teissäsikiiri, mis ei alga varre keskosast, vaid mõne aastarõnga lähedusest.
piiramatult paljuneda ja programmeerida ennast ükskõik milliseks teiseks koeks. Algkoerakke jagatakse: 1) tipmine algkude esineb varte ja juurte tippudes. 2) külgmine algkude ehk kambium paksendavad taimi. 3) vahealgkude see on lülidest koosnevatel taimedel. 4) haavaalgkude ehk kallus Kattekude. Kattekoed on tavaliselt taimede pealmised koed, mis kaitsevad taime organeid. Rakud on kattekoes tihedalt üksteise kõrval. Kattekude jagatakse: 1) epiderm üherakuline ja koosneb elusatest rakkudes, epidermi katab vaha kiht, mis koosneb orgaanilistest ainetest ja surnud rakkudest. Epidermi juurse kuuluvad veel karvakesed ja õhulõhed. 2) korkkude sekundaarne kattekude, mis on tekkinud deformeerunud ja surnud epiderm rakkude asemele, korgi rakkude seinad on paksenenud ja sinna on ladestunud orgaanilist ainet suberiini. 3) korp kattekoel on eriline vorm korp, mis tekib puudel ja põõsastel vanadele pindadele. Põhikude
kõikumine. Malaaria plasmoodium ründab erutrotsüüte(e punaseid vereliblesid) milledes toimub hulgi jagunemine. Selle tulemusel erütrotsüüdid lõhkevad, ning parasiidi poolt toodetud mürgid satuvad organismi. 12. Saprotroofid- on seened kes toituvad surnud organismide kudedest. Saprotroofid on aine ringetes olulised surnud org aine lagundajad. 13. Biotroofid- on seened kes suudavad hankida orgaanilisi ühendeid organismide elusatest rakkudest. Nende hulka kuuluvad nii parasiidid kui ka sümbirondid 14. Eesti seenevana- Erast Parmasto. 15. Tungaltera- /vikipeediast:(Tungaltera eristub seemnetest tumedama värvuse ja suuremate mõõtmete poolest. Mahakukkunud tungalterast arenevad kevadel kotteosed, mis nakatavad kõrreliste õisi. Nakatunud õis hakkab eritamanektarit, mis meelitab kohale kärbsed. Kärbsed kannavad eostega nakatunud vedelikku teistele taimedele)./vihikust: Nakatunud õitest
ning aitab reguleerida kehatemperatuuri. *Nahas sünteesitav värvaine melaniin kaitseb UV-kiirgus eest ja annab nahale värvuse. *Nahas on higi- ja rasunäärmed, mis tagavad naha eritus- ja kaitsevõime. *Terve nahk on tõvestavatele mikroobidele läbimatu ning nende elukeskkonnaks ebasoodne. *Naha välimise kihi moodustab MARRASKNAHK. *Marrasknaha pindmist osa nimetatakse SARVKIHIKS, mis koosneb tihedasti kokku surutud rakkudest. *Marrasknaha alumine osa koosneb elusatest jagunemisvõimelistest rakkudest. *Marrasknaha moodustavad ka karvad, juuksed ja küüned. *PÄRISNAHK sisaldab rohkesti elastseid kiude, on seetõttu veniv, painduv ja sitke. *Pärisnaha all paikneb rasvkoerikas nahaaluskude. *LUUS koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. Keemilistest ühenditest o luudest nii mineraalaineid kui ka orgaanilisi ühendeid. *Inimese vananedes väheneb luude kaltsiumisisaldus, mis põhjustab luude habrastumist ja suurendab murdumisohtu.
· hüüf on suur hulktuumne rakk Toitumine: · heterotroofid hangivad eluks vajalikke orgaanilis ühendeid väliskeskkonnast · eritavad keskkonda ensüüme, mis lagundavad keerulisemaid ühendeid lihtsamateks => tähtsus ökosüsteemis: lagundavad teisi organisme · jagunevad: 1) saprotroofid toituvad surnud organismide kudedest; olulised lagundaja elus (nt. majavamm) 2) biotroofid toituvad elusatest organismide kudedest; jagunevad parasiidid (nt. küüneseen) & sümbiandid (nt. puu ja seen) Paljunemine: · mittesugulisel mitu varianti: 1) vegetatiivne seenerakust eraldub uus organism (pärmseen => pungumine); 1st rakust 2 2) eoseline eosed valmivad spetsialiseerunud hüüfidel või eoslates e. sporangiumites ( kõige efektiivsem) · suguline paljunemine arenevad viljakehad, kus tekivad haploidsed (kõiki kromosoome on ühes
· Pole tegu juhuslike protsesside summaga kõikil tasanditel toimub nende regulatsioon ! Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil Molekul aine väikseim osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused ! Biomolekulide esinemist loetakse üheks elu tunnuseks Kõik organismid on rakulise ehitusega · Rakkudest eraldatud organellidel või molekulidel enamik elu tunnuseid puudub ei saa rääkida elusatest rakustruktuuridest või molekulidest ! Viirused mitterakulised struktuurid, elusa ja eluta piiril, ei saa pidada elusorganismideks Rakk lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused Üherakulised Hulkraksed Bakterid, algloomad, vähesed vetikad, osad seened taimed, loomad, enamik vetikaid ja seeni ilmusid u 700..900 miljonit aastat tagasi
Kuidas toituvad saprotroofid, biotroofid, parasiidid, sümbiondid (mükoriisa, endofüüdid, samblikud)? Saprotroofid, surnud orgaanilise aine lagundajatena, ei hoolitse sel viisil mitte ainult enda eest vaid nende poolt lihtsamateks ühenditeks lagundatud toitaineid saavad kasutada ka teised organismid. Nii on seentel tähtis roll bioloogilises aineringes. Biotroofid suudavad hankida orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest. Biotroofide hulka kuuluvad nii parasiidid (taimehaigused, mükoosid) kui ka teiste organismidega vastastikku kasulikku kooselu omavad seened, sümbiondid (mükoriisa, endofüüdid, samblikud). Seente mittesuguline staadium on anamorf. Kui eosed arenevad eoskotis (sees!), siis ikka ainult endogeenselt, mitte epigeenselt (peal). Vee sees kasvavad ka veesamblad. Eksamiks õppides kasutage ka: http://204819.edicypages
eest, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetungi eest. 7. Naha värvus sõltub melaniini kogusest nahas. Sellest sõltub ka rasside nahavärvus. 8. Sest päikesekiirguse mõjul sünteesitakse meie nahas vitamiini D, mis rehuleerib kaltsiumi ja fosfori ainevahetust ja on vajalik luustiku normaalseks arenguks. 9. Sarvkiht, marrasnahk, pärisnahk, nahaaluskude. 10. Marrasnahk- selle alumine osa koosneb elusatest jagunemisvõimelistest rakkudest. Pärisnahk- asub marrasknaha all, sisaldab rohkest elastseid kiude, misõttu on veniv, painduv ja sitke. Selles on rohkesti vere- ja lümfisioone, väliskeskkonnast vastuvõtvaid retseptoreid, samuti asuvad seal higi- ja rasunäärmed ja karvade juured. Erinevused: marrasnahk vahetub väga kiiresti ja sele tulemusena paranevad naha vigastused kiiresti, kuid pärisnahk muudab naha pehmeks ja elastseks. 11
vees lahustuva valguga (keratiin). Need rakud aeg-ajalt eralduvad (nt peanahalt kestenduvad rakud on kõõm). Sarvkihtkaitseb naha alumisi kihte kulumise eest. Sarvkihi all asub sõmerkiht, mis koosneb sõmeralistest lamedatest rakkudest, mis aeglaselt surevad ning nihkuvad ülespoole sarvkihti. Sõmerkihile järgneb kasvukiht, mis jaguneb ogakihiks ja basaalkihiks e Malphigi kihiks. Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liiguvad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. Marrasnahas paiknevad värvi- ehk pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. Karvad ja küüned on marrasknaha moodustised. Pärisnahk ehk derma on marrasnaha all paiknev sidekoeline kiht, mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke. Pärisnahas paiknevad
neil ikka väikese lühivõrse küljes kahekaupa. Lühivõrsed ise aga kinnituvad pikkvõrsele Varre primaarne siseehitus: *Esmasne ehk primaarne ehitus esineb üheaastastel vartel. Esikasvu moodustuvad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust. Mitmeaastastel taimedel võib esikasvuks pidada valdavat osa esimesel eluaastal tekkinud kudedest. *Primaarse ehitusega varsi ümbritseb epiderm (Epiderm on elusatest rakkudest koosnev kattekude taime lehtede, noorte varte ja viljade pinnal) , mille rakukestad on kutiniseerunud. Epidermi välispinda katab kutiikula. Õhulõhed ja karvad on varre epidermile vähem iseloomulikud kui lehtedele. *Epidermi all on parenhüümsest põhikoest koosnev
Tegelikult pärineb sõna "taimetoitlane" (vegetarian - vegetable), mis võeti kasutusele 1842. aastal Briti Taimetoitlaste Seltsi asutajate poolt, mitte sõnast "juurviljad", vaid ladinakeelsest sõnast vegetare, mis tähendab "elustama", "tugev, tervislik, värske, ergas". Tuhandete aastate vältel, õpetasid joogid ja targad, et nii mõistus kui ka keha on vahetus sõltuvuses sellest, mida me sööme. Ühe joogi arvamuse kohaselt "...koosneb inimese keha arvututest elusatest rakkudest... Teie elusad rakud moodustuvad kooskõlas toiduga, mida te sööte. Rakud omakorda mõjutavad teie mõistust. Kui inimese rakud saavad oma toitu mädanenud ja haisvast söögist, milles domineerivad negatiivsed tendentsid, pole midagi imelikku, et inimese mõistus hakkab langema kurjuse kuristikku". Kui roomlased tarvitasid sõnaühendit homo vegetus, mõistsid nad selle all tugevat, liikuvat ja tervet isiksust, harmooniliselt arenenud isiksust nii filosoofilises kui ka
Ämblikud Grete Veskiväli (Ettekanne koos pildimaterjaliga, vt lõpus) *Ämblikud ehk täpsema seltsi nimetusega ämblikulised on kohastumise poolest ühed maailmaimed, sest nad elavad igal pool meie ümber, isegi arktilises kliimas. Enamus ämblikke on vaid mõne millimeetrise läbimõõduga. *Ämblikud kuuluvad ämblikulaadsete ehk arahniidide hulka. Ämblikulaadsed kuuluvad arvatavasti vanimate maismaaloomade hulka, sest skorpione on leitud juba ülemsilurist ehk umbes 400 miljonit aastat tagasi. Ämblikulaadsed on näiteks skorpionid, puugid, lestad. Nad on eranditult röövtoidulised ja neil toimub kehaväline seedimine. Nad hingavad kopsudega. Harilikult koosneb nende keha pearindmikust ja tagakehast. Nende tagakeha on kõigil jalutu. *Koibikulised: Keha on kompaktne, ei jagune selgelt pearindmikuks ja tagakehaks nagu ämblikel. toituvad väikestest nii elusatest kui surnud putukatest, öise ...
ja maa, Jumala vaim hõljus vete kohal. 1 päev Jumal lõi valguse, lahutas valguse pimedusest. Valguse nimetas ta päevaks ja pimeduse ööks. 2 päev Jumal tegi laotuse ja lahutas veed, mis laotuse all, vetest, mis laotuse peal olid. 3 päev Jumal kogus veed kokku, et kuiva pinda näha oleks. Ta nimetas kuiva maaks ja veed mereks. Maast laskis ta kasvada seemneid kandvaid taimi. 4 päev Jumal jagas valguse kaheks: suurema päeva valitsema ja väiksema ööd. 5 päev Jumal pani vee kihama elusatest olenditest ja maa peale lõi linnud. 6 päev Jumal lõi metsloomad kariloomad ja roomajad ja siis lõi ta enda näo järgi ka mehe ja naise- Aadama ja Eeva. 7 päev Jumal võis puhata ja olla rahul tehtud tööga. Noah laevalugu - Pika peale kõik inimesed kaugenesid Jumalast ja enamus neist muutus pahadeks ning jumal kahetses et ta nad loonud oli ning otsustas nad veeuputuse läbi hävitada. Siiski oli üks mees, kes elas jumala käskude järgi- Noa. Jumal teatas talle oma plaanist ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
