Sõnajalgtaimed Millised on sõnajalgtaimed? Sõnajalgtaimedel on lehed, varred ja juured, paljudel esineb risoom. Sõnajalgtaimede hulka kuuluvad kollad, osjad ja sõnajalad. Koldadel: - on hulgaliselt pisikesi lehti. - Eoslad on koondunud varre tippudesse, eospeadesse või asetsevad lehekaenaldes. Osjadel: - on lehed taandarenenud. - Maapealsed võsud on hästi eristunud sõlmekohtade ja sõlmevahedega. - Eoslad on varretippudes eospeadena. Sõnajalgadel: - on sageli suured lehed, mille alumisel küljel paiknevad eoslad. Sõnajalgtaimede paljunemine:
8. klassi bioloogia täidetud tööleht vetikate, sõnajalgtaimede ja sammaltaimede kohta. Mille poolest erinevad taimed loomadest? Kirjelda vetikaid. Milline on vetikate tähtsus loodusele ja inimesele? Kirjelda sammaltaime. Mille poolest erinev sammaltaim vetikast? Miks on sammaltaimed tähtsad? Mille poolest on sõnajalgtaimed arenenumad kui samblad? Kollad, osjad ja sõnajalad - Kirjelda neid. Milline seos on kivisöel ja sõnajalgadel?
SÕNAJALGTAIMED Sõnajalgtaimed U. 400 mln aastat tagasi VANAAEGKOND- Paleosoikum Hiidsõnajalgadega metsad Sõnajalad on arenenumad kui samblad Neil on olemas organid: juured, varred ja lehed Neil on olemas algeline torujate rakkude ehk soonte süsteem- juhtkude Puitunud kestaga rakud, mis aitavad püsti püsida. Sõnajalgtaimi ja teisi arenenud juhtkoega taimi nimetatakse SOONTAIMEDEKS Sõnajalgtaimede hulka kuuluvad … Kollad,osjad, sõnajalad Nad paljunevad ja levivad eostega Vajavad suguliseks paljunemiseks vett sõnajalad - 12 000 liiki kollad - 1000 liiki osjad - 30 liiki KOLLAD Mitmeaastased, igihaljad, roomavate vartega madalad taimed. Eosed arenevad varte tippudes eospeadest Eosed idanevad väga kaua ja taim kasvab aeglaselt Eestis on kuus kollaliiki (karukold, kattekold,
Biolooogia Sammaltaimed: Brüloogia- samblaid uuriv teadusharu Tallus-taimkeha, mis ei ole eristunud lehtedeks ja varteks.Täidab nii lehtede kui varte funktsiooni. Risoidid-kinnitusfunktsiooni täitvad niitjad ,,juured". Miks samblad ei saa kasvada suureks? V: Vesi liigub koos selles lahustunud ainetega sammaldes aeglaselt, neil pole juhtkimpe. Vähe võimalusi reguleerida vee aurumist. Pole puitunud rakukestaga tugikudesid, mis võimaldaksid varsi püsti hoida. Kuidas liigub sammaldes vesi? V: Imavad kogu keha pinnaga, kapillaarselt. Vee liikumine toimub pindmiselt. Kuidas samblad levivad? V: Vegetatiivselt, talluse või varre harunemise teel, äramurduvate lehetippudega. Suguliseks paljunemiseks vajavad samblad vett, sest viburitega isassugurakud saavad emassugurakkudeni jõuda vaid veekeskkonnas. Tunnused: *puuduvad õied *puuduvad juured *puuduvad juhtsooned *puuduvad tugikoed *tundlikud saastasuse suhtes. Jaotuvad kolme hõimkonda: kõdersam...
Meioos - rakkude jagunemise viis, mille käigus tekkinud tütarrakkudesse jääb poole vähem kromosoome. Sügoot - viljastatud munarakk. SÕNAJALGTAIMED - Pteridophyta Sõnajalgtaimi tuntakse ca 11000 liiki, Eestis kasvab neid 44 liiki. Sõnajalgtaimede eellased olid taimeriigi evolutsioonis esimesed maismaataimed, hakates umbes 500 miljonit aastat tagasi, ordoviitsiumi ajastul, merest ka maismaale kasvama tungima (tollased taimed kuulusid nn ürgraigaste rühma). Sõnajalgtaimed - osjad, kollad ja sõnajalad - olid valitsevaks taimerühmaks karboni ajastul, ca 340 miljonit aastat tagasi. Tollaste puu-kujuliste sõnajalgade jäänustest moodustus kivisüsi*, sellest ka karboni sünonüüm, kivisöeajastu. Kivisüsi moodustus sarnaselt turba tekkele pooleldi lagunemata taimejäänustest. Pika aja jooksul setete alla jäänud taimne materjal tihkestus kõrgel rõhul ja -temperatuuril. Sõnajalgtaimede üldtunnused · Sõnajalgtaimedel on võsu ja juured;
Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik LIMASEENED Pabula-sõnnikuhallik Sõnnikuhallik Sõnnikuhallikulised Nutthallikulaadsed Limakud Limakud Protistid PRUUNVETIKAD Põisadru Fucus Fucaceae Fucales Pruunvetikad Heterokondid Protistid PUNAVETIKAD Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Punavetikad Punavetiktaimed Protistid ROHEVETIKAD Vesijuus (ulothrix) Ulotrichaceae Ulotrichales Ulotrichales Ulvophyceae Rohevetiktaimed Protistid IKKESSEENED Must täpphallik Täpphallik Nutthallikulised Nutthallikulaadsed Ikkeesseened Seened Rhizopus stolonifer Rhizopus Mucoraceae Mucorales Mucoromycotin...
ELUTINGIMUSTEGA KASULIKE TUNNUSTE PÄRANDUMINE BIOLOOGILISE EVOLUTSIOONI TÕENDID KIVISTISED E. FOSSIILID LOOTELISE ARENGU VÕRDLUS ELUSORGANISMIDE EHITUSE VÕRDLUS RUDIMENDID PÄRILIKKUSAINE JA KEHAVALKUDE UURIMINE TAIMERIIGI EVOLUTSIOON BAKTERITE SARNASED AINURAKSED ORGANISMID(4MLRD AASTA EEST) HULKRAKSED VETIKAD (1500 MLN AASTA EEST) ALGELISED MAISMAA- TAIMED - ÜRGRAIKAD (450 MLN AASTAT TAGASI) HIIGELSUURED KOLLAD , OSJAD JA SÕNAJALAD (350-300 MILJ AASTAT TAGASI) PALJASSEEMNE- TAIMED (295 MLN AASTAT TAGASI) MÄND KATTESEEMNE- TAIMED ELU SAI JUURDE VÄGA PALJU UUSI LIIKE .
1 ) Pane sündmused õigesse järjekorda, alustan esimesest. 1. Tekkis planeet Maa 2.Maal tekkis elu 3.Esimesed tuumaga organismid 4.Tekkisid esimesed hulkraksed organismid 5.Esimesed hulkraksed loomad 6. Esimesed maismaataimed 7.Esimesed maismaaselgroogsed 8.Maal kasvasid suured sõnajalgtaimed 9.Sauruste jt roomajate valitsemisaeg 10.Imetajate ja õistaimede valitsemisaeg 2) Kirjutan nii nagu õige on. Elu tekkis ürgookeanis. Esimesed organismid olid üherakulised ja tuumata algloomad. Aguaegkonnas arenesid hulkraksed taimed ja seejärel hulkraksed loomad. Esimesed selgroogsed olid kalad. Kui ookeanis kasvasid juba taimed, arenesid seal esimesed loomad. Need olid kalad, kes hingasid veehapnikku. Keskaegkonnas , mil kliima oli niiske ja soe valitsesid maal roomajad. Kui kliima muutus, said valitsejateks imetajad, kes on kuivuse jakülma eest paremini kaitstud. 3) Millised kolm taimerühma kasvasid kivisöeajastul kõrgeks metsaks ? Kollad, O...
Evolutsiooni ajajoon: elu areng Maal Eukarüoodid (Grypania spiralis) MIKROORGANISMID (arhed, tsüanobakterid) 410440 miljonit aastat tagasi ÜRGRAIKAD (Cooksonia, Rhynia) 280360 miljonit hiiglaslikud eostaimed (Pärisraikad ehk kollad, kidad, sõnajalgtaimed) VANAAEGKOND (PALEOSOIKUM) ORDIVIITSIUM Selgrootud Mereselgrootud (trilobiitide levimine ja 500600 miljonit aastat tagasi VETIKAD (Clorophyta) SILUR Lõuatute selgroogsete kilpkalade ilmumine. DEVON Kilpkalade õitseaeg. Vihtuimsete kalade ilmumine. Esimesed luukalad. KARBON Sõnajalgtaimede õitseaeg. Seemnesõnajalgtaimede ilmumine. Kahepaiksete õitseaeg. Esimeste roomajate tekkimine. Lendavate putukate,
Sõnajalgtaimed 1 2 Osjad · Osjade lehed on taandarenenud. Konnao · Vars on roideline, lüliline, seest õõnes. si · Võsu tipus areneb eospea. Põldosjad 3 Kollad · Vars on pikk ja roomav, tugevasti harunev, paljude tõusvate okstega. · Lehed on väikesed ja naaskeljad, asetuvad varrele tihedalt mitmerealiselt. 4 Sõnajalg · Vars on maa-alune risoom. · Lehed asetsevad korrapärase lehtrina, pehmed. · Eoslad asuvad eoskuhjades eraldi. 5 Sõnajalgade tähtsus · Väljasurnud sõnajalgade jäänustest on
Üheidulehelised Idus üks iduleht Narmasjuurestik Õied kolmetised see on kõik, lisan siia ka mida õpetaja soovib meil töös, et me teaksime! Taimed 1. Taimerakk 2. Õistaimede süsteem a) ristõielised b) roosõielised c) liblikõielised d) sarikalised e) maavitsalised f) korvõielised 3. Sammaltaimed, tunnused ja jagunemine. 4. Sõnajalgtaimed tunnused ja jagunemine. Sõnajalgtaimede jagunemine (kuna me ei olnud seda kirjutanud ennem kirjutan siia sulle ka) 1) sõnajalgtaimed 2) kollad 3) osjad 5. Paljasseemnetaimed, tunnused ja jagunemine. 6. Õistaimede põhitunnused. 7. Taimede kasutamine. 8. Mõisted bioimeasioon- võõrliikide sissetungimine alale kus ta looduslikult ei kasva paljasseemnetaim- ma ei tea seda
veeloomadele. Kasutus: toiduks, toidulisandite ja kosmeetika valmistamine, väetisena, valmistatakse loomasööta. 11) Sammalde elupaigad: maa peal, kividel, puudel, vees Paljunemine: eostega ja keha tükikestega Elu vajadused: õhk, niiskus, mineraalid, valgus 12) Turba kasutus: kütteks, taimekasvatuses 13) Sammalde loosuslik tähtsus: aitavad hoida atmasfääri hapniku taset, vähendavad jõgede veetaseme kõikumist, 14) Sõnajalgtaimede 3 rühma: Kollad, osjad, sõnajalad 15) Miks samblad ei saa kasvada kõrgeks: sest neil pole tugi 17) Millest on tekkinud kivisüsi ja selle kasutus: sõnajalgadest, kasutus: kütteks,toiduks valmistatakse:bensiini, ravimeid, lõhnaaineid 20) Vaigu tähtsus puudele: kaitseb puud haigust tekitavate bakterite ja seente eest 22) Kodumaised okaspuud:mänd, jugapuu, kuusk, kadakas sissetoodud paljasseemnetaimed: nulg, seedermänd, ebatsuuga, elüptus, lehis
Sõnajal-kollad,osjad samas kateg. +sammal- eostega mlemad,Juurte asemel risoidid. +paljas-juhtkoed,puukujulised.Samblad-poleõisi/vilju,madalakasv +paljas pole.Paljasseemn-paljunevad seemn.3 omadust-Neil on väikesed lehed või okkad mis piiravad aurumistväga sügavale ulatuv juurestik,mis aitab vett kätte saada.Enamik on igihaljad.paljunevad käbidega.isaskäbides arenebVäga palju õhupõitega varustatud tolmuteri,mis leviv tuulega.P viljastamist emaskäbide soomused sulguvad ja muutuvad Jämedaks ja vaiguseks, isakäbid aga kukuvad maha.Emakäbides paikneb igasoomus ülemisel pinnal 1võimitu Seemnealget,sealsees munarakk.viljastamiseks vet ei vaja, Sest toimub tuultolmlemine.kuna seemned valmivad emaskäbideSoomustel katmatult, nimetatakse neid paljasseemnetaimedeks.Okaspuud kasvavad enamasti ppoolkeral,jahekliima.Miks okaspuudel väiksed lehed?Et piirata aurumist.peale kahanenudLehepinna vähendab vee aurumist oksatest ka neid katev vahakihtJa selle...
o Need olid algelised sammaltaimed, esialgu puudusid neil lehed ja varred, nagu kaasaja maksammaldel. o Hiljem kujunesid varre ja lehtedega samblad o Paljunemine toimus eoste abil · Tekkisid ka algelised sõnajalgtaimed o Sõnajalgtaimedel on juba: Tõelised juured toitained Varred toitainete juhtimine ja talletamine Lehed - fotosüntees o Nende hulgas on sõnajalad: Osjad Kollad o Paljunevad eostega, paljud ka risoomidega o Eostega paljunevad taimed on väga sõltuvad veest · Kivisöeajastul, 280...360 mlj aastat tagasi, kasvasid hiidsõnajalgtaimede metsad. Kliima oli soe ja niiske, bioproduktsioon väga kiire. · Kuivemates tingimustes arenesid aja jooksul välja täiuslikuma ehituse ja seemnetega paljunevad PALJASSEEMNETAIMED. o Seemned küpsevad käbides o Lehed on sageli muutunud okasteks, et taluda kuivust.
imetajad selgroogsed loomad imetajad selgroogsed loomad imetajad selgroogsed loomad imetajad selgroogsed loomad imetajad selgroogsed loomad lehtsamblad lehtsammaltaimed taimed lehtsamblad lehtsammaltaimed taimed lehtsamblad lehtsammaltaimed taimed lehtsamblad lehtsammaltaimed taimed turbasamblad lehtsammaltaimed taimed pärisraikad kollad taimed pärisraikad kollad taimed pärisraikad kollad taimed kidad sõnajalgtaimed taimed kidad sõnajalgtaimed taimed kidad osjad taimed päriskeerdlehikud sõnajalgtaimed taimed päriskeerdlehikud sõnajalgtaimed taimed päriskeerdlehikud sõnajalgtaimed taimed päriskeerdlehikud sõnajalgtaimed taimed
Maal umbes 3,7 4 miljardit kaladest arenenud neljajalgsed. aastat tagasi. Viimane suurim bioloogiline areng Kogu elu arenes tükk aega ainult oli inimese teke. vees. Esimesed organismid olid ainuraksed, kellest arenesid hulkraksed organismid. Esimesed ainuraksed organismid sarnanesid tänapäevaste algloomadega. Veest sattusid maismaale esimesena vetikad, millest ajapikku arenesid sõnajalad, osjad ja kollad. Taimed Esimesed taimed olid vetikad. Pikka aega arenes elu ainult vees. Kaua kestnud arengu järel ilmusid esimesed maismaavetikad ja taimed. Siluri ajastul ( 440 417 mln a tagasi) asustasid Maa taimed ja lülijalgsed. Vetikatest arenesid lihtsamad taimed: sõnajalad, osjad ja kollad. Eelnevalt nimetatutest omakorda arenesid õistaimed. Enne õistaimi Maal kasvanud taimede mattumisest tekkisid kivisöelademed.
tõrjeks LAANESÕNAJALG lihtsulgjad, ~1,5m pikkused lehed asuvad korrapärase lehtrina eoslad lehtri keskel eraldi pruunidel lehtedel kasutatakse dekoratiivtaimena ja rahvameditsiinis ussnugiliste tõrjeks risoomi tarvitavad toiduks veised, metssead KILPJALG üks suur, kolmnurgakujuline, pika rootsuga liitsulgjas leht kuivalembene ja talub hästi ka eredat valgust risoomi kasutatakse mitmel pool toiduks KOLLAD varred sageli pikad, roomavad,kaetud väikeste lehtedega igihaljad varre tippudes eospead kasvavad väga aeglaselt ei tohi korjata Eestis 6 liiki Kattekolla välisehitus KATTEKOLD lehed asuvad varrel rõhtsalt lehetipp jäik, torkiv
Bioloogia KT 06.09 Vetikad: Tähtsus looduses: Veekogude aineringe Esimene lüli toiduahelas Varustavad hapnikuga (90% toodavad vetikad) Pakuvad veeloomadele kaitset ja varju Liiksus: Rohevetikad (juusvetikas) Puna-ja pruunvetikad (harilik põisadru- pruun, agarik- puna) Sinivetikad Tunnused mis teevad edukamaks, kuidas tunnus edukusele kaasa aitab: Fotosünteesimine- valmistab ise toidu Samblad: Tähtsus looduses: Hoiavad mulda liigniiskeks muutumast ja põua ajal takistavad kuivamist Aitavad hoida atmosfääri hapniku taset Säilitavad vett ja vähendavad veetaseme kõikumist Murendavad pinnast ja valmistavad ette sobivat kasvupinda teistele Turvast kasutatakse kütteks ja taimekasvatuses, allapanuks loomadele ning on tähtis keemiatööstuse tooraine. Neil on bakterivastased omadused Liiksus: Helvik Harilik karusammal ehk käolina Turbasamblad Tunnused mis teevad edukamaks, kui...
maksasammaldel: Hiljem kujunesid varte ja lehtedega samblad: Sõnajalgtaimedel oli juba: · tõelised juured - toitainete võtmiseks · varred toitainete juhtimiseks ja hoidmiseks · lehed fotosünteesimiseks Sõnajalad 4 Osjad Kollad Sõnajalgtaimed paljunevad eostega, paljud ka risoomiga. Eostega paljunevad taimed on väga sõltuvad veest. Kivisöeajastul, 280...360 miljonit aastat tagasi, kasvasid hiidsõnajalgtaimede metsad. Kliima oli soe ja niiske, bioproduktsioon väga kiire. Kuivemates tingimustes arenesid aja jooksul välja täiuslikuma ehituse ja seemnetega paljunevad PALJASSEEMNETAIMED. Seemned küpsevad käbides. Lehed on sageli muutunud okasteks, et taluda kuivust
Sammaltaimed Okaspuud Tunnused: Kuusk - Puuduvad õied - Võra koonusekujuline - Puuduvad juured, asemel risoidid - Juurestik maapinnalähedane - Puuduvad juhtsooned - Nõudlik mullaviljakuse suhtes - Puuduvad tugikoed - Talub varju - Saastetundlikud - Okkad paiknevad ühekaupa ümber oksa - Turva teke - Käbi - Omastavad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga Mänd - Kasvavad väga madalaks. - lagedal- vihmavarju kujuline, madal metsas - laiem võra , okslikum Harilik karusammal- Niisketes soo- ja arumetsa- - Kuival alal juured sügaval, niiskes pinnalähedane des, rabas ning sooniidul. Tavaliselt lub...
joonisel olema. Nende ülesanded : *Emakasuue Võtab vastu isassugu rakud. *Emakakael Viib sugurakud sigimikku. *Sigimik Toimub viljastumine. *Kroonlehed meelitavad putukaid ligi. *Tolmukapea tänu sellele arenevad tolmuterad. *Tupplehed Kaitsevad sisemisi õieosi. 6.Mis sõnajalgtaimede rühma kuuluvad joonisel olevad taimed ? Nimeta 2 igale taimerühmale iseloomulikku tunnust. 9p A B C A Kollad. Sellel on väikesed lehed, on igihaljad. B Osjad. On lüliliste ja seest õõnsate vartega ning lehti pole näha. C Sõnajalgtaimed. Suured lehed, vart pole näha peaaegu üldse näha ning eosed arenevad lehtede alumisel pinnal eoslates. 7.Täida! Okaspuude tähtsus looduseas - Okaspuude tähtsus inimese elus 1)Fotosünteesib hapnikku. 1)Saab kasutada küttepuudena. 2)Sest nende käbid on osadele 2)Osadest okaspuu osadest tehakse
Maismaa soontaimed /millel on juur, vars, leht/ 416 Maismaa taimestiku kiire areng /sõnajalad, puud, metsade kujunemine /. Kontinentaalse Devon kliima valitsemine. Maismaa asustasid uued eluvormid: hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed. Liiva ja savi setete rohkus 359 Mandrijäätumine poolustel. Soe ja niiske kliima, soode tekkimine. Lopsakas taimestik: Karbon osjad, kollad, sõnajalad. Kivisöelademete tekkimine taimede mattumisel. Maismaa selgroogsete ja lühijalgsete, kahepaiksete ja roomajate mitmekesisus /kilpkonnad,sisalikud, dinosaurused, linnud. Eristus troopilise ja parasvöötme taimestik 299 Kliima kuivenemine. Paljasseemnetaimede /okaspuude,palmlehikute, hõlmikpuude Perm levik. Luukalade mitmekesisus. Maa ajaloo suurim massiline liikide väljasuremine:
Evo etapid-füüsikaline evo (ebapüsivate elementaarosakestest raskemate aatomite,tähtede,planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng),keemiline evo (aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke),biologiline e bioevolutsioon (elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni),sotsiaalne evo (inimühiskonna areng-kultuuride ja tsivilisatsioonide areng)Evo tõendid. PALEONTOLOOGIA-Teadus, mis tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega. Paleontoloogid uurivad erinevates kivimikihtides säilunud taime- ja looma jäänuseid - kivistisi ehk fossiile. HOMOLOOGILISED ORGANID. Organite homoloogsus - Elundite põhiehituse sarnasus. Homoloogsus viitab ühise eellase viievarbalisele jäsemele.Rudimendid-Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele.N:kolmas sil...
Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. --- Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord kliimajahenemine. --- Siluri ajastul korallriffide moodustumine, esimesed kalad. Sõnajalgtaimed, lülijalgsed maal. --- Devoni ajastul rüükalad ja kilpkalad. Esimesed kahepaiksed. Suur surm . --- Karbon soe ja niiske kliima. Mitmekesine taimestik osjad, kollad, sõnajalad. Kivisöelademed. Kasvab kahep ja lülijalgsete mitmekesisus. Roomajad. --- Perm ajastu lõpul suurim surm maailmas. --- Keskaegkonna elustik erines Vanaaegkonna omast. Kasvab kalade mitmekesisus, roomajad suuremad, hiidsisalike valitsemisaeg. Imetajad permi ajastu lõpust, ööloomad. Juura ajastul linnud. Õistaimed. Mitmekesistusid putukad. --- Kriidi lõpus suur väljasuremine meteoriit Mehhiko lahes. Surid dinod ja igast merelised loomarühmad.
KARUKOLD Kollad paljunevad ja arenevad väga aeglaselt. Eoste idanemine võib aega võtta kuus-seitse aastat, ja seda juhul, kui need idanemiseks soodsasse kasvukohta satuvad. Kuid eose idanedeski ei ole veel ta taime nime päriselt väärt. Esmalt areneb eosest pisike, paari millimeetri suurune eelleht. See elab maa sees ja on seetõttu täiest värvusetu. Nii imelik kui see ka pole, toitub eelleht seal pimedaski samamoodi kui rohelised taimed. Teda abistavad seeneniidid. Eellehel arenevad isas- ja emassuguorganid. Ühtedes neist valmivad liikuvad seemnerakud, teistes liikumatud munarakud. Kui seemnerakud jõuavad munarakuni ja selle viljastavad, hakkab peagi arenema uus kollataim. Nii pikk ja keeruline ongi uue kolla sünd. Eellehe areng vältab oma kümme-viisteist aastat, nii et uue taime arenemiseks ja kasvamiseks kulub umbes kakskümmend aastat. Sellise aeglase arengu tõttu on karukold võetud looduskaitse...
Sammaltaimed Sõnajalgtaimed Paljasseemnetaimed õistaimed isel: isel: isel: isel: *väikesed taimed *kõik koed *kõik koed;trahiidid *kõik koed *puudub tugi ja juhtkude *juur,vars,risoom,lehed *juur,vars(vaik),lehed(okkad) *kõik organid *lehed, varred *puuduv õied, viljad *seemned *traheed *puudu juured,õied, viljad *paljun eostega *puud õied,viljad nõud elup: *risoidid nõud elup:...
Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järkjärgult mitmekesisemaks ja keerukamask muutumine. Füüsikaline evolutsioon-ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite ,tähtede,planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng.Keemiline evolutsioon-aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke.Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Põhiprotsessid: kohastumine-iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine keskkonna ting. ; liigistumine- liigilise mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine-organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine keerukamaks või lihtsamaks. Sotisiaalne evolutsioon-inimühiskonna areng. Georges Cuvier- erimaakihtides on erinevate loomade kivistised. Jean Bapiste de Lamarck- tekkis ja tekib elu maal isetärkamise teel ja see on pidevas aren...
ja püsiva sisekeskkonna ja vereringed. 13. Maale siirduda võimaldas veetaimede poolt tekitatud muld ja huumus, kus hakkasid kasvama maismaa taimed, kes tootsid hapnikku ja siis said loomad maale tulla. 14. Ürgraikad olid esimesed maismaataimed, nad olid sõnajalgade eelased, neil olid vars ja risoomid, mis tegi fotosünteesi j nad paljunesid eostega 15. vanaaegkonna loomad mereloomad, ürgraikad, sõnajalad, kollad, osjad, putukad, algelised kahepaiksed, roomajad, lplijalgsed 16. süstikkala on keelikloom, temast arenesid selgroogsed loomad, vaheetapp, 17. täiuslikumad taimed paljasseemnetaimed hakkasid paljunema seemnetega ja arenesid tüvi ja okkad 18. katteseemne taimedel arenesid lehed ja õied, enam ei paljunetud seemnetega vaid paljuneti viljadega. 19. Loomad tulid maismaale 444mlj aastat tagasi siluri devoni vahel 20. inimene ilmus 2 mlj aastat tagasi 21
prokarüoodid. 2500 Agueoon fotosünteesivate org. ilmumine, tekkisid vaba hapnik ja osoonikiht, hulkraksete org. teke 542 Kambrium Odroviitsium Loomade põhiliste ehitustüüpide kujunemine, skeletiga org. massiline levik meredes. 444 Silur Devon Korallriffide teke, keelikloomade kiire evolutsioon, organismide siirdumine veest maismaale: Siluris taimed ja lülijalgsed, Devonis neljajalgsed 359 Karbon Perm lopsakas maismaataimestik: puukuj. osjad, kollad ja sõnajalalised. Lennuvõime teke osal putukatest. Algeliste kahepaiksete kiire evolutsioon. Roomajate teke.
4, 567 Billionit aastat tagasi tekkis Maa 4,533 billionit aastat tagasi tekkis kuu ( tekkisid tingimused elu tekkeks) 4.100 Billionit aastat tagasi Tekivad atmosfäärir ja ookeanid Vahemikus 4,500 2.500 ilmub varaseim elu arvatavasti tuletatud isepaljunevatest RNA molekulidest 3.900 billionit aastat tagasi pommitati Maad meteoriitidega ja seellel ajal arvatakse Meteooriidi terroia järgi elu tulek Maale meteooriidiga 3,500 biljonit aastat tagasi vanimad stromatoliidid ( on sinikate (sinivetikad) ja osa bakterite elutegevuse toimel mere- või magevees tekkiv lubiainest moodustis) Vahemikus 3,900 2,500 Polükarüoote meenutavad rakud ( Esmakordne ATP süntees) 3 billjonit aastat tagasi Tekib tsüanobakter (Cyanobacteria ,blue-green algae), mis kasutab vet ühe lõhustamiskomponendina ja kõrvaltootena tekib hapnik.Hapniku koostis atmosfääris tõuse (toimib paljude bakterite jaoks mürgina). Kuu on Maale väga lähedal (tõusud ookeanides kuni 3...
Kambriumi lõpus surid välja lülijalgsed, kes moodustasid 70% kambriumi liigilisest mitmekesisusest. Ordoviitsiumi ajal see pmt taastus kuid kliima jahenemine ja mandrijää tõid kaasa uue suure väljasuremise. Silur-Devon: korallriffide teke, keelikloomade kiire evolutsioon. Organismide siirdumine veest maismaale. Siluris taimed ja lülijalgsed, hakkasid levima primitiivsed sõnajalgtaimed. Devonis neljajalgsed, kahepaiksed. Karbon-Perm: Lopsakas maismaataimestik, puukujulised osjad, kollad, sõnajalad. Lennuvõime teke. Kahepaiksete kiire evolutsioon, roomajate teke. Karbonis soe ja niiske kliima. Permi lõpus oli suurim väljasuremine, hävis üle 96% mereliste selgrootute liikides ja 50% sugukondadest. Triias-Juura-Kriit: lubivetikate rohkus, maismaataimestikus valdasid okas- ja hõlmikpuud, sõnajalad. Hiidroomajate suur mitmekesisus, imetajate ja lindude teke, õistaimede ilmumine, putukate mitmekesisuse kiire kasv
ja varred, nagu kaasaja maksasammaldel: Hiljem kujunesid varre ja lehtedega samblad: Paljunemine toimus eoste abil. Tekkisid ka algelised sõnajalgtaimed Sõnajalgtaimedel on juba: tõelised juured - toitainete võtmiseks varred – toitainete juhtimiseks ja hoidmiseks lehed – fotosünteesimiseks. Nende hulgas on sõnajalad: Osjad: samuti kollad: Sõnajalgtaimed paljunevad eostega, paljud ka risoomiga. Eostega paljunevad taimed on veest väga tugevalt sõltuvad. Kivisöeajastul, 280…360 miljonit aastat tagasi, kasvasid hiidsõnajalgtaimede metsad. Kliima oli soe ja niiske, bioproduktsioon väga kiire. Kuivemates tingimustes arenesid aja jooksul välja täiuslikuma ehituse ja seemnetega paljunevad PALJASSEEMNETAIMED. Seemned küpsevad käbides.
· Mandrijäätumine mitmete liikide Paleogeen · Imetajate kiire arend väljasuremine · Kiskjad, kabjalised, londilised, Kambbrium närilised, lovalised. · Elu meres · Trilobiidid, molluskid Perm · Luukalad, kahepaiksed · Pangea hiidmanner · Ajaloo suurim väljasuremine Karbon · Osjad, kollad, sõnajalad · Kivisöelademed · Putukad, roomajate ilmumine Devon · Kalad, molluskid · Kaladest arenesid neljajalgsed Kriit · Õistaimed · Suurte roomajate kõrgaeg · Dinosauruste väljasuremine Juura
rist- e. võõrtolmlemine (tolmuterad satuvad käbisoomustele teiselt männilt) Kuuel on tihe püramiidjas võra. Kuuse okkad kinnituvad ühe kaupa. Kuusk vajab viljakat pinnast ja kuuse tüvi ei laasu. Kuusk on varjutaim. Sõnajalgtaimed Kollad, osjad ja sõnajalad sarnanevad paljunemisviivi ja elutsükli poolest. Kõik nad paljunevad eostega. Eosest areneb eelleht ja sellest noor taim. Kollad, osjad ja sõnajalad aga erinevad võsu poolest. Osjadel on lülilised, õõnsate sõlmedega varred. Lehed on neil taandarenenud. Fotosüntees toimub osjadel rohelistes vartes. Koldade varred on kaetud väikeste igihaljaste lehtedega. Sõnajalgadel on suured liht- või liitsulgjad lehed, mis kasvavad välja risoomidest. Sammaltaimed Juured puuduvad, neid asendavad risoldid, mille ülesandeks on kinnitumine mulda ja vee hankimine
Taime- ja loomarakud 1.Oskab nimetada 4 erinevust taimede ja loomade vahel. 1)Toitumine: Taimed fotosünteesivad, loomad aga toituvad valmis orgaanilisest ainest. 2)Taimed ei liigu aktiivselt nagu loomad. 3)Taimerakk erineb loomarakust. 4) Taimeorganid on lihtsama ehitusega kui loomadel. 2.Oskab nimetada 2 erinevat viisi, kuidas taimed saavad liikuda. 1)Osa taimede liikumisi on kindla suunaga. Nt aknast eemale paigutatud taim kasvab alati valguse suunas, ülespoole. 2)Osa taimi reageerib puudutusele, see on seotud füüsikalise ärritusega. 3.Teab, missugused organismid kuuluvad vetikate hulka(kolm). 1)Rohevetikad 2)Pruunvetikad 3)Punavetikad 4.Teab, mille poolest erinevad vetikad taimedest (2 konkreetset erinevust). 1) 2) 5.Teab, mis põhjusel ja mis otstarbel kasutatakse vetikaid. Enamik vetikaid sisaldab mitmesuguseid kasulikke mineraalaineid, suhkruid, vitamiine jm, mistõttu neid kasutatakse toiduks ja ka toidulisandite ning kosmeeti...
mikroobid ja vetikad. Peale neid tekkisid ka käsnad. Kambriumis hakkasid tekkima hulraksed loomad nt. ainuõõssed, ussid, limused ja lülijalgsed. Ordoviitsiumi ajastu alguses ilmusid esimesd maismaal levivad vetikad ja taimed. Siluri ajastul ilmusid esimesed kalad. Maismaal hakkasid levima sõnajalgtaimed ja lülijalgsed. Devoni ajastul asusid maismaale elama esimesed neljajalgsed e. kahepaiksed. Karboni ajastul arenesid välja puukujlised osjad, kollad ja sõnajalad. Ilmusid esimesed roomajad, sauruste esivanemad.Permi ajastul arenesid esimesed okaspuud. Triiase ajastul levisid paljasseemnetaimed Keskaegkonnal valitsesid maad dinosaurused. Juura ajastul arenesid ühest dinosauruste liigist linnud. Kriidi ajastul surid dinosaurused välja, arenesid õistaimed. Uusaegkonnas hakkas imetajate evolutsioon, ilmusid kiskjalised, londilised ja ahvilised. Selle aegkonna lõpus hakkasid levima konnad, hiired, maod, rotid, laululinnud ja rohttaimed
Sõnajalgtaimed ei õitse kunagi ega moodusta seemneid, vaid paljunevad ja levivad eoste abil. Eoseid moodustav taim koosneb varrest, lehtedest ja juurtest. Eosest areneb pisike eelleht, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb sobivates kasvutingimustes uus sõnajalgtaim. Sõnajalgtaimi võib kohata kogu maailmas, eriti aga niisketes troopilistes piirkondades. Eestis kasvavad nad peamiselt niisketes metsades, kuid neid esineb ka müüri- või kivipragudes. Ka kollad on metsataimed. Osjad on levinud erinevates kasvukohtades – nii kuivadel kui soistel aladel. Sõnajalgtaimede hõimkonda kuuluvad osjad, kollad ja sõnajalad - kokku ligikaudu 10 000 taimeliiki. Eestis kasvab neist vaid umbes 50 liiki. Kõige enam kasvas sõnajalgtaimi kivisöeajastul (280-360 miljonit aastat tagasi). Siis katsid Maad hiidsõnajalgade metsad. Sõnajalgadest on Eestis kõige sagedasemad ohtene sõnajalg ning kilpjalg. Osjadest on tavalisem põldosi
tunnustega vorme. Taimeriigi evolutsioon- Esimesed kõige algelised taimed olid ainuraksed vetikad. Nad kujunesid eeltuumsetest rakkudest vees Umbes 410 ...440 miljonit aastat tagasi kujunesid esimesed maismaataimed veekogude lähedusse. Need olid algelised sammaltaimed, esialgu puudusid neil lehed ja varred, nagu kaasaja maksasammaldel, hiljem kujunesid varre ja lehtedega samblad Paljunemine toimus eoste abil Järgmisena tekkisid maale sõnajalgtaimed, osjad ja kollad. Sõnajalg taimedest on tekkinud kivi ja pruun süsi. Kuivemates tingimustes arenesid aja jooksul välja täiuslikuma ehituse ja seemnetega paljuneva PALJASSEEMNETAIMED. Seemned küpsevad käbides. Lehed on sageli muutunud okasteks, et taluda kuivust 100 . . . 130 miljonit aastat tagasi, ilmusid esimesed ÕISTAIMED ehk KATTESEEMNETAIMED. Loomariigi evolutsioon- 540 400 miljonit aastat tagasi hulkraksete loomade areng vees. Kujunesid välja loomade peamised ehitustüübid nn
Ilmusid esimesed maismaal elavad vetikad ja taimed. · Siluri ajastul (440-417 milj. aastat tagasi) algas korallriffide moodustumine ja ilmusid esimesed kalad. · Devoni (417-354 milj. aastat tagasi) ajastu meresid valitsesid rüükalad ja kilpkalad. Maismaal kahepaiksed. · Karboni (354-292 milj. aastat tagasi) ajastu soojas ja niiskes kliimas arenes välja mitmekesine taimestik, mille moodustasid peamiselt puukujulised osjad, kollad ja sõnajalad. Ilmused esimesed roomajad. · Permi ajastu (292-250 milj. aastat tagasi) lõpul leidis asset Maa ajaloo suurim väljasuremine: hävis üle 96% mereliste selgrootute liikidest ja 50% sugukondadest. Keskaegkond suurenesid roomajate mõõtmed; see oli dinosauruste valitsemisaeg · Triiase ajastu (250-205 milj. aastat tagasi) sama mis Juura ja Kriidi ajastu · Juura (205-142 milj. aastat tagasi) ajastul evolutsioneerusid esimesed linnud.
rühmade arvel. Ilmusid esimesed maismaal elavad vetikad ja taimed. Siluri ajastul (440-417 milj. aastat tagasi) algas korallriffide moodustumine ja ilmusid esimesed kalad. Devoni (417-354 milj. aastat tagasi) ajastu meresid valitsesid rüükalad ja kilpkalad. Maismaal kahepaiksed. Karboni (354-292 milj. aastat tagasi) ajastu soojas ja niiskes kliimas arenes välja mitmekesine taimestik, mille moodustasid peamiselt puukujulised osjad, kollad ja sõnajalad. Ilmused esimesed roomajad. Permi ajastu (292-250 milj. aastat tagasi) lõpul leidis asset Maa ajaloo suurim väljasuremine: hävis üle 96% mereliste selgrootute liikidest ja 50% sugukondadest. Keskaegkond – suurenesid roomajate mõõtmed; see oli dinosauruste valitsemisaeg Triiase ajastu (250-205 milj. aastat tagasi) – sama mis Juura ja Kriidi ajastu Juura (205-142 milj. aastat tagasi) ajastul evolutsioneerusid esimesed linnud.
Erandiks on mõned parasiittaimed, mis saavad oma toidu teistelt taimedelt ning on evolutsiooni käigus klorofülli kaotanud. Taimi uurivat bioloogia haru nimetatakse botaanikaks. Taime mõiste Taime mõiste suhtes ei ole täpset üldkehtivat kokkulepet. Üldiselt siiski fotosünteesivaid prokarüoote (näiteks sinivetikaid) praegu enam taimede hulka ei arvata. Enamjaolt jäetakse välja ka kõiksugu vetikad ja piirdutakse ainult maismaataimedega ehk embrüofüütidega (Embryophyta: osjad, kollad, samblad, seemnetaimed). Laiemas käsitluses võidakse taimede alla arvata ka rohevetikad ja mändvetikad ning sellise rühma nimeks oleks Viridiplantae (rohelised taimed). Mõned teadlased (näiteks Thomas Cavalier-Smith) on taimeriigi alla arvanud kõik primaarsete plastiididega (kloroplastid, mis pärinevad otseselt tsüanobakteritest ehk sinivetikatest) eukarüoodid: rohelistele taimedele lisaks veel punavetikad ja liitvetikad.
Vanimad elusorganismid-bakretid ja arhed. Esimesed loomad vees-käsnad. Esimesed hulkraksed-enne kambriumi ajastu algust. Kambrium- toimus tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng, mille käigus ilmusid peaaegu kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Devon-meres rüükalad ja kilpkalad.vihtuimsetest kaladest põlvnesid esimesed neljajalgsed-kahepaiksed. Karbon-arenes välja taimestik-puukujulised osjad, kollad ja sõnajalad. Kasvas lülijalgsete rühmade ja algeliste kahepaiksete mitmekesisus, ilmusid esimesed roomajad, sauruste esivanemad, osal putukatest tekkis lennuvõime. Keskaegkond- suurenesid roomajate mõõtmed, oli hiidsisalike, dinosauruste ja tiib-ja kalasisalike valitsemisaeg. Kriit-lõpus suur väljasuremine, hävisid dinosaurused.
PALJUNEMINE Paljunemine on järglaste saamine, üks olulisemaid eluavaldusi ja oluline liigi säilimise seisukohalt Paljunemise põhijaotus Mittesuguline 1) üks vanim 4) Lühema ajaga rohkem järglasi 2) Järglane vanemaga geneetiliselt identne 5) Organismile vähem energiakulukas 3) Ei eelda eriliste rakkude olemasolu 6) Õigustatud stabiilses keskkonnas Suguline 1) Kaks vanemat 5) Esineb ulatuslik pärilik muutlikus 2) Vajalikud sugurakud 6) Evolutsiooniliselt hilisem, kuid kindlam muutuvas 3)Tavaliselt vähem järglasi keskkonnas 4) Organismile energiakulukam 7) Kannab mõlema vanema geneetilisi omadusi Eoseline Esineb seentel, osadel protistidel, osadel taimedel(samblad, sõnajalad, osjad, kollad) Vegetatiivne Esineb bakteritel, patistidel, seentel, mõnedel selgrootutel, paljduel taimedel. Jaguneb Pooldumiseks(toimub DNA repl. Ja...
Organismide paljunemine 1. Mittesuguline uus organism pärineb ühelt vanemalt, see tähendab, et muutlikkuse aste on väike ja järglased on vanematega geneetiliselt identsed 1)Eoseline paljunemine- seened(pärmseen), samblad(palusammal), sõnajalgtaimed [osjad(põldosi), kollad(karukold), sõnajalad(laanesõnajalg)] ja osa protiste 2)Vegetatiivne- saab lühikese ajaga palju järglasi, kasutatakse kultuurtaimede oaljundamisel säiluvad sorditunnused. * pistoksad(sabiina kadakas, roos) *pistik(elupuu) *juurevõsund(vaarikas, sanglepp) *varrevõsund(aedmaasikas)*mugul(kartul) *sibul(tulp, küülauk) *pungumine(pärm, järvekäsn, varshüdra) *pooldumine(amööb, tuberkuloosikepike, kingloom) *seeneniidid *risoom(Iiris) * rakis(puna- ja pruunvetikad, samblikud) Suguline õistaimedel, sõnajalgtaimedel, sammaldel, vetikatel, selgroogsed loomad, ümarusidel, paelussidel, rõngusussidel, limustel ...
Järve elustik Järve elustik HarilikHarilik konnarohi konnarohi ja konnaosi Harilik konnaleht Nimetused: vesilill, havirohi, mets resid, ojalill, koerakeelerohi. Ladinakeelne nimetus: Alisma plantago-aquatica. OnRahvapärased väga mürgine. nimed: vesilill, havirohi, metsresid, ojalill, Helerohelist värvi. koerakeelerohi. Valged ja kollased õied. Kasutatakse rahvameditsiinis. Omab ujulehti, tupplehti ja kroonlehti. Ladinakeelne nimetus: Alisma plantago-aquatica. Konnaosi Ladinakeelne Väga nimetus: Equisetum fluviatile L mürgine. Rahvapärased nimetused: konnaoss, jõeosi, veeosi, vesikuusk Kuulub sugukonda osjalised, perekonda osi. Helerohelist Eluvorm: Mitmeaastanevärvi. suvehaljas eostaim. Kõrgus kuni 1,5 m. Kasvab: Soodes, järvedes, jõged...
PÄRILIKKUS 1. Mõisted Geen – pärilikkuse algüksus; teatud DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises DNA – rakkudes sisalduv pärilikkusaine, mis säilitab ja edastab pärilikku informatsiooni; kromosoomi koostisosa Kromosoom – rakus paiknev DNA ja valkude kompleks, päriliku info kandja Kromosoomistik – kromosoomide kogum keha-/sugurakus; Inimese kromosoomistik sisaldab 46 kromosoomi: naistel 44+XX ja meestel 44+XY Dominantne alleel – geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus avaldub Retsessiivne alleel – geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus avaldub organismis juhul, kui vastav dominantne alleel puudub 2. Inimesel keharakus 46 kromosoomi, sugurakus 23 kromosoomi. 3. Kromosoomide arv säilib, kui jagunevad keharakud. Kro...
Kordamine kontrolltööks (Taimed I) (õpik ptk 1-5) (lk 6-23) 1. Millised on elu tunnused (7), mis on iseloomulikud kõigile organismidele? · Koosnevad rakkudest · Paljunemisvõime · Arenevad · Aine-ja energiavahetus · Reageerimine ärritajale · Kasv ja areng · Liikumine 2. Miks sõltub loomariigi olemasolu täielikult taimeriigist (too 2 näidet) · Taimed on toiduahelates 1.kohtadel · Taimed toodavad hapnikku 3. Järjesta taimerühmad (vetikad, samblad, sõnajalad, paljasseemnetaimed) alustades kõige varem kujunenust. Too üks põhjendus, mis toetaks sinu järjestust. · Vetikad · Samblad · Sõnajalad · Paljassee...
Ülevaade Eestis kasvavatest või elavatest liikidest koos Liik perekond sugukond harilik hundipiim (Lycogala hundpiim (Lycogala) Raticulariaceae epidendrum) põisadru (Fucus vesiculosus) põisadru(Fucus) adrulised (Fucaceae) Agarik (Furcellaria lumbricalis) Furcellaria Furcellariaceae vesijuus (Ulothrix zonata) vesijuus (Ulothrix) pabula-sõnnikuhallik (Pilobolus sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised crystallinus) (Pilobolus) (Pilobolaceae) must-nutthallik (Mucor nutthallik (Mucor) nutthallikulised (Mucoraceae) racemosus) väike rohetiksik (Clorociboria rohetiksik Incertae sedis aeruginascens) (Chlorociboria) kollane hüüvik (Leotia lubrica) hüüvik (Leotia) (Leotiaceae) harilik karikseen (Sarcoscypha karikseen ...
sõrmkäpp, tõmmu käpp, valge ja punane tolmpea. II kategooria kaitsealuste taimede ja seente korjamine ning tehingud nendega on keelatud. III kategooria kaitsealused on 43 taime, 6 seene ja 230 loomaliiki. Siia kuuluvad taimed on üldiselt laia levikuga, kuid kaitse alla võtmine tuleneb vajadusest ennetada nende hääbumist. Eriti suurde ohtu on sattunud ilu või ravimtaimena kasutatavad liigid kaunis kuldking, hall käpp, käokeeled, neiuvaibad, vesiroosid, kollad jt. Kaitse all on ka metsõunapuud, metspirnipuud ja künnapuud. Läänesõrmkäpp Kasutatud allikad Ränduri Aabits; Juhan Aare; Tallinn; Riigimetsa Majandamise Keskus; 2001 http://www.zone.ee/matkaleht/igayheoigus.html Bioloogia Põhikoolile III; Mati Martin; Tallinn; Avita; 2002
Turbast saadakse tõrva, vahasid, õlisid, parafiini, värvainei. Turbasammaldel on ka bakterivastased omadused, mistõttu on neid hädaolukorras kasutatud vati asemel. 11. Sõnajalgtaimede tunnused. Sõnajalg taimedel on juhtkude s,o pikenenud torujate rakkude ehk soonte süsteem. Puitunud rakud. Neil kujunesid ka organid: juured,varred ja lehed. Sõnajalgtaimi ja teisi arenenu juhtkoega taimi nimetatakse soontaimedeks 12. Sõnajalgtaimede 3 rühma. Kollad, osjad ja sõnajalad 13. Paljasseemnetaimede tunnused. Okkastega ja igihaljad puud või põõsad.väga hästi arenenud juhtkude. Paljunevad seemnetega. Viljastatud munarakust arenev seeme on täiesti uus moodustis taimeriigis : tugeva kestalisse seemnesse on pakitu juba uue taime alge koos selle esialgseks kasvamiseks vajaliku toiduvaruga. 14. Mis aitab okaspuudel kuivades kohtades kasvada? Viljastamiseks paljaseemnetaimed vett ei vaja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
