Botaanika 2 KT A 1. Mis on koed, andke määratlus! Sarnase ehituse, funktsiooni ja päritoluga rakkude rühmad, mis moodustavad elundid ning aitavad neil oma funktsioone täita. 2. Mida tähendab differentsieerumine ja kus see aset leiab? Võime muutuda teiste kudede rakkudes ja see toimub algkudedes, e. meristeemides. 3. Vii kokku kude ja tema ül. taimes. ... 4. Meristeemid: a) kuidas meristeeme liigitatakse; b) kus erinevad meristeemid taimedes paiknevad? 1) tipmine (aplikaalne) meristeem. Paikneb varte ja juurte pea- ja külgharudes ja tippudes. Temast oleneb peamiselt elundi pikkuskasv. 2) külgmine (lateraalne) meristeem. paikneb telgelundites pinnaga paralleelse silindrilise kihina, põhjustab elundite jämenemist. 3) vahemeristeem - asub vare sõlmevahede alumises osas, lehtede ja õieraagude alusel, elundi pikkuskasv. 4) haavameristeem- tekib elusa taime vigastatud koha ümber 5. Millal ja millest tekib taimes sekundaarne meristeem?
Algkude e. meristeem- kude, milles rakud püsivalt poolduvad. Diferentseerumine- rakkude eristumine, mis leiab aset hulkrakse organismi arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. Epiderm- taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune Erituskoed- koed, mis aitavad taimedel eritada mitmesuguseid aineid. Floeem e. niineosa- koosneb elusrakkudest Floeemirakud- transpordivad fotosünteesiprotsessis moodustunud orgaanilisi aineid(assimilaate) Hajus meristeem- hajusalt paiknevad poolduvad rakud Juhtkimbud- koondunud juhtkoerakud Juhtkude- kannab endas vett ja toitaineid Kambium- juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht, mille tulemusel on võimalik varte ja juurte jämenemine. Kommunikatsioon- signaalide vahetus Ksüleem e. puiduosa- koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest- trahheedest. Ksüleemirakud- transpordivad vett ja selles lahustunud mineraalaineid. Kude- on sama talitl...
2. Missugused on meristeemkudede iseloomulikud tunnused? Missugune jagunemise tüüp on iseloomulik meristeemkoe rakkudele? Missugused erinevused on meristeemkoe rakkude ja lehe eristunud rakkude ehituses? - Koosneb tihedalt paiknevatest elusrakkudest, kaks omadust - kiire paljunemine, diferentseerumisvõime, ta tagab kiire taimemassi juurdetootmine - primaarne ja sekundaarne meristeem, eristatakse 4 meristeemide rühma tipmine, külgmine,vahe, haavameristeem -meristeem rakkude õõs on täidetud tsütoplasmaga , keskel asub suur tuum, suuri vakuoole ei ole, rakukest on väga õhuke. -?????????? 3. Milles on esi ja teismeristeemi erinevus? Mis on prokambium? -primaarne meristeem tekib kohe, kui seemnes hakkab arenema idu, sekundaarne tekib eristunus kudedest tavaliselt hiljem kui esimeristeem - prokambium koosneb piklikest teravnenud otsega meristeemirakkudest, mis paiknevad
saanud. Taime teatakse üldiselt hästi, ehkki nimed on erinevad, näiteks ussimari, hundimari, villimari, hullukoera-mari ja teised. Harilik ussilakk on siis taimeliik lemmelilleliste või liilialiste sugukonnast. Taim võib kasvada kuni poole meetri kõrguseks. Vars on püstine. Ussilakal on neljast, haruharva kuni seitsmest lehest koosnev lehestik. Lehed asetsevad korrapärases nelinurgas varre tipul. Kevadel on vaid üks tipmine õis, sügisel mari, mis on sinakasmust ja kirsisuurune. Seemned poolkerajad, kurrulised, pruunid või hallikaspruunid. Kuna ussilaka mari on halva maitsega, siis raskeid mürgistusi juhtub haruharva. Kõik taime osad on mürgised, eriti mari ja risoom. Mürk sisaldab GLÜKOSIIDI PARIDIINI. Mürgituse võib saada juba paari marjaga. Põhjustab siis kõhuvalu, oksendamist, iiveldust, kõhulahtisust, peapööritust, uimasust ja peavalu, samuti põie ja
Taimekud Rakkude paiknevus Kudede paiknevus taimes Taimerühmad Ülesanne e koes Algkude Väikesed, piiramatu *Tipmine meristeem varte, *õistaimedes jagunemisvõimega juurte ja pungade tippudes rakud, mis paiknevad (pikkuskasv), tihedalt üksteise *vahemeristeem varre kõrval. sõlmevahedes ja lehtede ning õieraagude alusel *külgmine meristeem õistaimede organites, kaheidulistes ka juhtkimpudes niine- ja puiduosa vahel (jämeduskasv) *haavameristeem vigastatud taimeos...
Erinevate elundkondade talitlust kooskõlastab ja organismi pidevalt muutuvate väliskeskkonna tingimustega kohandab närvisüsteem. Kudede ja elundite ainevahetusprodukte vahendatakse vere ja lümfi kaudu. Veri kannab laiali ka sisenõrenäärmete toodetavaid hormoone." *TÕENE 3.Milline anatoomia haru uurib elundite kuju, ehitust ja paiknemist elundkondade kaupa? *Süstemaatiline anatoomia 4.Mida tähendavad alltoodud võõrsõnad? a) apikaalne → tipmine, tipulähedane, b) kraniaalne → peapoolne, c) kaudaalne → sabapoolne, d) distaalne → kaugmine, kerest kaugemal asetsev, e) plantaarne → taldmine, f) dorsaalne → selgmine, g) fibulaarne → pindluumine 5.Mida tähendab järgmises lauses rasvaselt esitatud sõna? "Õlavarreluu proksimaalses otsas on õlavarreluu-pea." Lähimises, kere lähedal asetsevas 6.Mida tähendavad alltoodud võõrsõnad? a) supinatsioon → väljapööramine, b) pronatsioon → sissepööramine,
JUGAPUU (Taxus baccata) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ÜLDINE Kasvab peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Kasvab kuni 25m pikkuseks, meil jääb põõsaks. Väärt hekitaimed. Meil takistab tema kasutamist külmaõrnus- ta talub -25 kraadi. KASVUTINGIMUSED Vajab viljakat ja niiskemat mulda. Turvast ei salli. Ei sobi kuiv ja liivane pinnas. Täispäikest kannatab, täisvarjus edeneb. Eelistab kasvada poolvarjulises kohas. Talub teiste suurte puude lähedust. LOODUSES Eesti suurim jugapuu- Click to edit Master text styles Saaremaal Tagamõisa Second level poolsaarel. Third level Fourth level Kõrg...
Tipmine meristeem Külgmine meristeem e kambium Vahemeristeem Haavameristeem e kallus Algkude koosneb pidevalt jagunevatest, piiramatu jagunemisvõimega initsiaalrakkudest Histogenees - initsiaalrakkudest püsikudede moodustumine Organogenees - uute organite teke diferentseerumata algkoest ehk meristeemist Osad pooldunud algkoe rakud jäävad meristeemi, osad diferentseeruvad teisteks kudedeks Rakud on väikesed ja õhukese kestaga, asuvad tihedasti üksteise kõrval · Tipmine meristeem pungades, varte ja juurte tipus, paiknevad kasvukuhikutena, mille ümber on lehealged (pikkuskasv) · Külgmine meristeem e kambium varte ja juurte jämenemine, ühes suunas moodustuvad puidu, teises suunas niine rakud, nn teiskasv (aastarõngaste teke) · Vahemeristeem kõrreliste kõrresõlmedes (pikkuskasv) · Haavameristeem e kallus tekib vigastatud koha ümber, kalluse rakud on võimelised edasi diferentseeruma Püsikoed
põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod. DOMEEN Domeen on nimeline valdus Internetis, mille nimi koostatakse tähtedest ja numbritest kombinatsioonina. Domeenis saab omakorda olla mitut tüüpi nimesid, kõige levinum on seda kasutada, et nimele IP-aadress vastavusse seada. Domeenide süsteem on hierarhiline - tipmine on esimese astme domeen, edasi teise astme domeen jne. INTERNETI MÕJU MAJANDUSELE Majandus on muutunud rohkem ülemaailmsemaks. On tekkinud uued majandusvaldkonnad. Kogu majandusega seotud infovahetus on kiirem ja tõhusam On tekkinud täiesti uus majandusharu internetikaubandus, sellega muutub inimeste elu lihtsamaks, kõik on nupu vajutuse kaugusel INTERNETI MÕJU ÜHISKONNALE
käoking, kelle rahvapärased nimed on kingalill, siller jt. Need taimed erinevad teineteisest peamiselt õite värvuse poolest. Nii sobib sinise käokinga kohta räägitu paljuski ka kollase käokinga kohta. Sinist käokinga kasvatatakse meil vahel iluaedades, kuid looduslikult ta meil ei esine. Iseloomustus Kingalill ja siller on käokingale igati sobivad nimetused. Tema õiekate koosneb kolmest värvilisest tupplehest, milledest tipmine on kiivrikujuline. Niisugust õit veidi pöörates näemegi armsat väikest kingakest. Sõna king on ka levinuim käokingade nimedes. Siller sobib aga nimeks seetõttu, et tema paks juurikas on väga sarnane selleri maa-alusele osale. Mõlemad võrdlused on aga toonud ka hulga hukatust! 1 -1,5m, harva kuni 1,8m kõrgune mitmeaastane rohttaim. Juurmised lehed meenutavad esmapilgul kullerkupu lehti, on pikarootsulised, sõrmjalt 3 - 5 osaks jagunenud ja alumisel pinnal karvased
hõre, haruharva, hind, ind, haare, aare.. ) Silbi algul kirjutatakse j ja silbi lõpus i. ( mine-jal, materi-aalne) Mitmesilbiliste sõnade lõpus oleneb k,p,t kirjutamine tavast ja sõnarõhust ( katelok, barakk, hopakk, kusett, niknäk ) Häälikuühendites märgitakse iga täht ühekordselt tema pikkusest olenemata. - liidetega sõnad - kui tüve lõpus ja liite algug erinevad tähed, siis kirjuta kõik ühekordselt ! mäslev, kasjas, metalne, tipmine, portugallane - r/n+s - kirjuta kõigis käänetes ühekordselt, nim- bors, om.- borsi , os.- borsi - erandid : tüvi+rõhuliide - ki/-gi : lillgi, ehkki, sokkki, vattki ; liitsõnad (tüvi+tüvi) : keskkool, purskkaev ; Tüve lõpus sama kaashäälik, mis liite algul - modernne, siinne ; l,m,n,r + ss , kui ei järgne kaashäälikut ja ühendi pikkus kannab ss : simss, ressurss, forsseerima, kirss ; - nud+ n-lõpuline tüvi : veennud, möönnud ; diftongi
· tüvepikendus-tüvejätk võra sees kuni juhtoksani, millele kinnituvad teised oksad · I järg oks ; II ja III jne järgu oks I järgu oks on arenenud otse tüvest, II järgu oks on arenenud tüve oksast ja sealt edasi arenevad III jne · konkurentlatv- · kahvelharu-tüvel samast kohast väljuvad võrdse kasvuga juhtoksad, v.a sammasjal vormil PUITTAIME KOED JA NENDE ÜL. · Algkoe mõiste ja liigid ( tipmine ja külgmine meristeem, kallus)-algkoed koosnevad väikestest rakkudest, mis jagunevad kiiresti ja piiramatult. Tipmine meristeem asub varte, juurte ka pungade tippudes. Toimub taime pikkuskasv. Külgmine meristeem ehk kambium,rakkude jagunemine tagab taime jämeduskasvu. · korp- kaitseb puud külma/kuuma eest, mehhaaniliste vigastuste eest, kahjurite ja haiguste eest · niin ehk floeem- koosneb tugikoest ja mahlu juhtivatest kudedest
· Jagune leht: väljalõiked ulatuvad üle 2/3 poole lehelaba laiusest, mõnikord peaaegu keskrooni. · Kanneljas leht: Suurema tippuosaga sulgjalt jagunenud leht. Liitlehed: · Msõrmjad liitlehed kinnituvad lehekesed kiirjalt leherootsu tipule. · Sulgjate liitlehtede osa koosneb iseseisvate sulglehelistest, mis kinnituvad paarikaupa lehe keskroole. · Paaritusulgjal liitlehel on tipus üksik tipmine sulgleheke. · Paarissulgjal liitlehel võib olla ka ainult üks sulglehekeste paar. Paaris ja paaritu sulgjad võivad omakorda moodustada kaheli ja kolmeli sulgjaid liitlehti.
Põllumajandustaimed. Kordamine eksamiks. 3.osa Vegetatiivsed taimeorganid. JUUR Juur on tüüpilistel juhtudel radiaalsümmeetrilise ehitusega maasisene taimeorgan millel on tipmine kasvukuhik. Juur ei kanna kunagi lehti , küll aga võivad juurtel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. Juure ülesanded : *Taime kinnitamine mulda *Vee ja selles lahustunud ainete vastuvõtmine ning edasijuhtimine taime maapealsetesse osadesse *Juur talitab ka orgaaniliste ainete sünteeesi organina *Juur võib ka muutuda varuainete säilituspaigaks *Juurte abil võib toimuda ka taimede paljunemine *Mõnede taimede juured on muutunud maapealseteks organiteks mis võtavad osa ka
Seesmised sibulasoomused on lihakad ja neisse kogunevad varuained. Sibulakanna tipus on pung, millest areneb maapealne võsu. Osade sibulasoomuste kaenlas paiknevatest kaenlapungadest võivad moodustuda uued tütarsibulad. Sibulad on kujult kerajad, munajad või lamedad. Sibulad võivad esineda ka paljudel ilutaimedel näiteks liiliatel, tulpidel, krookustel, lumikellukestel ja hüatsintidel. Mugul on maa-aluse võsu tipmine, tugevasti paisunud ja varuainetega täitunud osa. Lehti mugulal ei ole. Selle väikestes lohkudes asetsevad pungad, millest areneb maapealne võsu. Eestis looduslikel taimedel mugulaid pole, kuid kultuurtaimedest on tuntuim mugulatega taim kartul. Enamasti paiknevad mugulad mullas, kuid osal taimedest on need ka maapealsed. Maapealsete mugulate ülesandeks on peamiselt vee säilitamine. Maapealsed mugulad on näiteks troopilistel orhideedel. Sibulate ja
B VARIANT 1. Missugused taimeelundid on vegetatiivsed? Juur, vars, leht 2. Milles seisneb taimevarre (või varrelõigu) apikaalse ja basaalse osa bioloogiline erinevus? Vegetatiivsel elundil (või selle osal) on 2 poolust: aplikaalne (tipmine) ja basaalne (alumine) osa. Apikaalses osa moodustavad ainult võrsed , basaalses osas ainult juured. 3. Missuguseid taimeelundeid nimetatakse homoloogilisteks elunditeks? Tooge botaanilisi näiteid? Sama päritolu ja ehitusega elundid, kuid nende välimus ja funktsioon võivad erineda. N: kuuse okas ja kase leht, kaktuse okas ja astri leht, naadi risoom ja maasika võsund 4. Iseloomustage juurt kui taimeelundit (andke juure määratlus) Tüüpilisel juhul on juur polüsümeetriline maa-alune telgelund, mis kasvab juurekübaraga kaetud tipust pidevalt pikkusesse ja ei moodusta kunagi lehti. 5. Mis on juure ülesanded? 1) imab mullast vett ja min...
ladvapung varre tipus võsu kasvab pikemaks uinupung ei arene edasi enne kui teised pungad või osa võsust on hävinud Täida tabel maa-aluste võsude kohta! risoom juuretaoline, on pungad ja lehtede jäänused sinilill, nurmenukk, soomustena või lehearmid maikelluke, võhumõõk mugul paks, varuainetega täitunud tipmine maa-aluse alpikann, kartul võsu osa, tal on pungad silmade põhjas sibul vars on lühike sibulakand sibul, liilia, krookus, lihakad lehed sibulasoomused varuained tulp lehtede kaenlas kaenlapungad uued sibulad alumises osas lisajuured Loetle maa-aluste võsude ülesandeid! ületalve elamiseks varuainete säilitamine
ladvapung varre tipus võsu kasvab pikemaks uinupung ei arene edasi enne kui teised pungad või osa võsust on hävinud Täida tabel maa-aluste võsude kohta! risoom juuretaoline, on pungad ja lehtede jäänused sinilill, nurmenukk, soomustena või lehearmid maikelluke, võhumõõk mugul paks, varuainetega täitunud tipmine maa-aluse alpikann, kartul võsu osa, tal on pungad silmade põhjas sibul vars on lühike sibulakand sibul, liilia, krookus, lihakad lehed sibulasoomused varuained tulp lehtede kaenlas kaenlapungad uued sibulad alumises osas lisajuured Loetle maa-aluste võsude ülesandeid! ületalve elamiseks varuainete säilitamine
BIOLOOGIA Konspekt taimedest XII klassile 2000/2001 2 1. Taime ehitus 1.1. Taime koed Algkude ehk meristeem. Sellest kujunevad kõik teised rakud. Neil on võime piiramatult paljuneda ja programmeerida ennast ükskõik milliseks teiseks koeks. Algkoerakke jagatakse: 1) tipmine algkude esineb varte ja juurte tippudes. 2) külgmine algkude ehk kambium paksendavad taimi. 3) vahealgkude see on lülidest koosnevatel taimedel. 4) haavaalgkude ehk kallus Kattekude. Kattekoed on tavaliselt taimede pealmised koed, mis kaitsevad taime organeid. Rakud on kattekoes tihedalt üksteise kõrval. Kattekude jagatakse: 1) epiderm üherakuline ja koosneb elusatest rakkudes, epidermi katab vaha kiht, mis koosneb orgaanilistest ainetest ja surnud rakkudest
A VARIANT 1. Missugused taime elundid on vegetatiivsed? Juur, vars, leht 2. Milles seisneb taimeosade polaarsus? Vegetatiivsel elundil (või selle osal) on 2 poolust: aplikaalne (tipmine) ja basaalne (alumine) osa. Apikaalses osa moodustavad ainult võrsed , basaalses osas ainult juured. 3. Missuguseid taimeelundeid nimetatakse analoogilisteks elunditeks? Tooge botaanilisi näiteid Elundid, mis on sarnase välimuse ja funktsiooniga, kuid erineva päritoluga. N: astelpaju astel ja tikri okas, naadi risoom ja võilille juur, herne köitraag ja metsviinapuu köitraag 4. Iseloomustage juurt kui taimeelundit! (andke juure määratlus) Tüüpiliselt polüssümmeetriline maa-alune telgelund, mis kasvab pidevalt pikkusesse juurde ning ei moodusta kunagi lehti. Juure tipus asub juurekübar, mis katab kasvukuhikut. 5. Kuidas erinevaid juuretüüpe substraadi järgi jaotada saab? Mulla-, vee- ja õhuju...
17.Sklerenhüüm: a) missugustest rakkudest koosneb? b) kuidas rakuseinte iseärasuste alusel sklerenhüümi liigitatakse? a) sekundaarne tugukude, enamasti teritunud otstega, puitunud prosenhüümsed rakud, mis on eluasad ainult noortena). b) niinekiud (nõrgalt puitunud seinaga); puidukiud (alati puitunud seinaga) 18.Meristeemid: a) kuidas meristeeme liigitatakse? b) kuidas erinevad meristeemid taimedes paiknevad? 1) tipmine (aplikaalne) meristeem. Paikneb varte ja juurte pea- ja külgharudes ja tippudes. Temast oleneb peamiselt elundi pikkuskasv. 2) külgmine (lateraalne) meristeem. paikneb telgelundites pinnaga paralleelse silindrilise kihina, põhjustab elundite jämenemist. 3) vahemeristeem - asub varre sõlmevahede alumises osas, lehtede ja õieraagude alusel, elundi pikkuskasv. 4) haavameristeem- tekib elusa taime vigastatud koha ümber 19.Epiderm: a) mida ta endast kujutab lehtede kattekoena
tütarkromosoomid eemalduvad teineteisest ja paigutuvad raku poolustele. Nende ümber moodustuvad rakutuumad. Tsütoplasma jaguneb kaheks ja kattub rakkumembraaniga, taimedel ka rakukestega. Koeks nimetatakse ühesuguse tekke, ehituse ja talitusega rakkude moodustatud kogumikke. Taimekoed jaotatakse algkudedeks ja püsikudedeks. Algkoed toodavad rakke, millest kujunevad kõik teised koed. Tipmine algkude asub varre ja juurte tippudes, kus nad moodustavad kasvukuhiku, ülesandeks on taimeorganite pikenemine (võilille juuretipp). Külgmised algkoed asuvad varres ja juures, puidu ja niineosa vahel, ülesandeks on organite jämenemine ja laienemine (kuuse kambium). Vahelmised algkoed asuvad varre sõlmevahede alumises osas ning lehtede ja õieraagude alusel, ülesandeks on varte pikenemine (orasheina sõlmevahede alumine osa). Püsikoed võib jaotada nelja
kiirenemine. Rasketel juhtudel teadvus kaob ja saabub surm. USSILAKK Paris quadrifolia Rahvapärased nimed: ussimari, hooramari, hundimari, kihvtimari, rabanduserohi, sinisevilirohi, villimari Eluvorm: Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline rohttaim. Kõrgus 18...45 cm. Õis: Vaid üks tipmine õis. Õiekate lihtne, lahklehine, koosneb (6) 8...10 (12) lehest. Välimised õiekattelehed rohelised, sisemised kollakasrohelised, kujult lineaalsed. Õitseb mais ja juunis. Vili: Paljuseemneline peaaegu kerajas kirsisuurune mari. Värvuselt mustjassinine, sageli vahakirmega kaetud. Seemned poolkerajad, kurrulised, pruunid kuni hallikaspruunid. Vili on ebameeldiva maitsega, väga mürgine. Leht: Varre tipus männasena 4 (5...8) äraspidimunajat terava tipuga terveservalist lihtlehte. Pealt
kromosoomid, mis sisaldavad geene. Raku kujud: Rasvarakud ümarad Näärmerakud kuupjad st. rakkude kuju on vastavuses nende ülesannetega. Koed: Kattekude Lihaskude Närvikude Side- ja tugikude Rakkude paljunemine: Pärilikkusaine kahekordistub Pärilikkusaine koondub Tütarkromosoomid avalduvad teineteisest ja liiguvad raku poolustele Tütarkromosoomide ümber moodustuvad rakutuumad ja tsütoplasma jaguneb kaheks 1)algkude Taimkoed: a) tipmine algkude b) külgmine algkude c) vahealgkude d) juhtkude e) tugikude f) kattekude 2)püsikude a) põhikude b) assimilatsioonikude c) säilituskude Epiteelkude-eritamine, imendumine Loomsed koed: Sidekude tugi-, toite ja kaitsefunktsioon Lihaskude liikumine, toestamine Närvikude erituste edasiandmine, ärrituste vastuvõtmine, ümbertöötamine Kattekude on naha pindmine kiht ja seedekulgla sisepind. Ülesanne katta teisi kudesid ja elundeid. Nad paiknevad üksteise kõrval.
Bioloogia KT: raku ehitus ja talitlus 1. Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia – rakuteadus, selle arengu eelduseks oli mikroskoobi areng. Esimene mikroskoobilaadne vahend – vennad Jannsenid (1590). Mikroskoobi mõiste võttis kasutusele Faber (1625), raku mõiste Hook (1665), Leeuwenhock sai 300-400x suurenduse rakkude uurimiseks, kirjeldas esmakordselt bakterit, avastas inimese vererakud, andis protistide esmakirjalduse, avastas spermatosoidi, Brown tähtsustas tuuma kui raku elu juhti, von Baer avastas munaraku. Rakuteooria rajajad olid Schleiden (uuris taimerakku) ja Scwann (uuris loomarakku), hiljem lisas 4. postulaadi Wirchow. Rakuteooria: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk tekib olemasoleva raku jagunemise tulemusena. 3. Organismide kasv ja areng põhineb rakkude jagunemisel. 4. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel seotud (kooskõlas). Loomorganismide ehituses on 4 peamist koetüüpi: Epiteelkude – katab ja...
Näitajad Piimküpsus Vahaküpsus Täisküpsus Kõrs alusel kolletub, ülal kollane, v.a. 2-3 üleni kollane roheline ülemist sõlme kollane; algul kolletub tipmine ja Tera värvus rohekas selgmine pool, siis iseloomulik sordile alumine ja lõpuks kõhtmine pool Tera veesisaldus 60..40% 40..20% 20..17% kõva, ei saa vahataoliselt pehme,
SIREL Dendroloogia referaat SISUKORD: 1. SISUKORD................................................................................2 2. SIRELI LEVIK............................................................................3 3. SIRELI KLASSIFIKATSIOON.........................................................3 4. SIRELI PEREKONNA ALAMPEREKONNAD.....................................4 5. LEHT........................................................................................5 6. PUNGAD....................................................................................5 7. OKSAD......................................................................................5 8. ÕIED.........................................................................................5 9. VILJAD .....................................................................................5 10. ERINEVAD SIRELISORDID...........
Surnud rakud, seespool koores elusrakud. Tugikude – annab puidule jäikuse ja mehaanilise tugevuse. Surnud rakud Juhtkude- juhib vett ja selles lahustunud toitaineid. Elus rakud Assimilatsiooni kude – omastab taime rohelistes osades fotosünteesi käigus CO2 Säilitus-põhikude – toitainete varude hoidla Algkude - taimekude pooldumisvõimelistest rakkudest, millest kujunevad kõik muud koed (püsikoed). Algkoe moodustavad o tipmine algkude, mille varal taim pikeneb, paikneb varre ja juure kasvukuhikuis; o külgmine algkude, mille varal tüve, okste ja juurte läbimõõt suureneb, paikneb koore all (kambium, mähk) 15. Mis on primaarne ja mis on sekundaarne säsikiir? Kas lehtpuudes võib esineda sekundaarseid säsikiiri. Primaarsed – ühendavad niine puiduga, ulatuvad säsini. Teisejärgulised ei ulatu säsini, on lühemad. 16
kromoplastid (pigmendid), leukoplastid, amüloplastid (ladestavad tärklist) · Kloroplastid koosnevad: välismembraan, sisemembraan, tülakoid e. lamellid · Endoplasmaatiline retiikulum- valkude ja lipiidide süntees. Ribosoomid · Kallus e. haavakude · Turgor e. siserõhk · Transpiratsioon- õhulõhedest vee aurumine · Algkude e. meristeem: kallus, hajus meristeem, vahemeristeem, kambium, tipmine meristeem. · Aastarõngaste teke: kaheidulehelistel puittaimedel kambium varre ümber ringina. Kambiumi aktiivsus on tsükliline vastavalt kasvutingimustele (aastarütm) · Püsikoed: kattekoed (epiderm, korkkude), põhikude e. parenhüüm (sammaskude, kobekude), tugikude (puidukiud, niinekiud), juhtkoed (ksüleem, floeem), erituskoed. · DNA tähtsus: päriliku info säilitamine, päriliku aine täpne ülekandmine raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele
kuju. Omades seemneid, mis on pruunivärvi ja 2-3 mm pikad. Kasvab liivasel päikeselisel hõerdalt taimestunud pinnasel ja põlluservadel. · Levikult üsna tavaline taim õitsedes juunist augustini. Harilik piimohakas Sonchus oleraceus · Kuulub piimaohaliste perekonda. · Kasvab 30-130 cm pikaks. Õisikud 1-2 cm läbimõõduga ja kahvatukollased. Taimed onsinakasrohelise kirmega. Lehe tipmine hõlm enamasti kolmnurkne, legt alusel vart ümbritsevate kõrvadega. · Õitsedes juulist septembrini põldudel, jäätmaal, teeservadel. Levikult tavaline.
Kalluse rakud ei ole spetsialiseerunud st neist võib moodustuda ka uus taim. TAIMEKOED lk 19-22 Ühesuguse ehitusega ja talitlusega rakud koonduvad rühmadeks mida nim kudedeks. Lihtkoed koosnevad ainult üht tüüpi rakkudest, liitkoed koosnevad eri tüüpi rakkudest. Koed jaotatakse 2 suurde rühma: algkoed ja püsikoed. 1. Algkoed e meristeemid koosnevad pidevalt pooldumisvõimelistest rakkudest. Jagunevad: a) tipmine meristeem b) vahemeristeem c) hajus meristeem Varte ja juurte jämenemine toimub juhtkimpudes asuva kambiumi tõttu. Rakkude pooldumisel ühes suunas puidu, teises niine rakud. Algkudedest tekivad kõik püsikoed! 2. Püsikoed spetsiifilise ehituse ja talitlusega koed. Need grupeeritakse koesüsteemideks vastavalt nende pidevusele läbi kogu taimekeha: a) Kattekudede süsteem N:epiderm- ühekihiline, katab taimeosi, temas on õhulõhed.
2. küljepungad, mis paiknevad lehe kaenlas 3. uinupungad on pungad, mis kevadel mingil pohjusel ei puhke. Nad ärkavad alles siiskui teised pungad või osa võsust on hävinud. Muundunud võsud Muundunud võsud on omased mitmeaastastele taimedele. Risom on juuretaoline võsu muudend, kuid erinevalt juurest on risoomil pungad ja lehtede jäänused väikeste soomuste näol või lehearmid. Mugul on maa-aluse võsu tipmine tugevasti paisunud ja varuainetega täitunud osa. Sibul on muundunud võsu, mille vars on lühenenud ja muundunud sibula kannaks. Sellele kinnituvad tihedalt lihakad lehed e. sibula soomused, milles talletuvad varuained. Lehed Lehtedes toimub taimedele vajaliku orgaanilise aine valmistamine. Leheseis vahelduv vastak männaseline lehekodarik
Küll on aga laialt tuntud tema siniseõieline sugulane sinine käoking, kelle rahvapärased nimed on kingalill, siller jt. Need taimed erinevad teineteisest peamiselt õite värvuse poolest. Nii sobib sinise käokinga kohta räägitu paljuski ka kollase käokinga kohta. Sinist käokinga kasvatatakse meil vahel iluaedades, kuid looduslikult ta meil ei esine. Kingalill ja siller on käokingale igati sobivad nimetused. Tema õiekate koosneb kolmest värvilisest tupplehest, milledest tipmine on kiivrikujuline. Niisugust õit veidi pöörates näemegi armsat väikest kingakest. Sõna king on ka levinuim käokingade nimedes. Siller sobib aga nimeks seetõttu, et tema paks juurikas on väga sarnane selleri maa-alusele osale. Mõlemad võrdlused on aga toonud ka hulga hukatust! Sinist käokinga peetakse Euroopa üheks mürgisemaks taimeks. Kollase käokinga kohta ei ole selliseid võrdlusandmeid olemas tema kitsa levila tõttu. Kuid ta sisaldab samu
Tõmbejuured- mitmeaastastel rohttaimedel. Ronijuured-esinevad pika ja nõrga varrega taimedel- Õhujuured- iseloomulikud troopikametsade taimedele, kes kasvavad teiste taimede peal, kuid pole nende parasiidid. Neid kasutatakse toiduks, siirupi ja suhkru tegemiseks, meditsiiniks ja ka loomadele söödaks. 5.Võsu muudendid (54) Risoom-meenutab väliskujult juurt, siseehitus on aga sarnane varre omaga. Mugul-on maa-aluse võsu tipmine, tugevasti paisunud ja varuainetega täitunud osa. Sibul- ta vars on tugevasti lühenenud ja muundunud sibulakannaks. 6.Mis on fotosüntees? Fotosünteesi võrrand. Millistes taimeorganites toimub fotosüntees? Miks vajab taim fotosünteesi? Mis tähtsus on hapnikul? (64-67) Fotosüntees on orgaaniliste ainete valmistamine taimedes süsihappegaasist ja veest päikeseenergia abil. Võrrand: Süsihappegaas + vesi võrdub - glükoos + hapnik Fotosüntees toimub taime rohelistes osades
esineb sarikalistel 167. teris üheseemneline sulgvili kõrrelistel, mille seemnekest on viljakestaga kokku kasvanud 168. nisu terised kukkurvili ühepesaline vili, mis valmides avaneb ühte õmblust mööda 169. sinise käokinga kukkurviljad tiibvili üheseemneline mitmesuguste tiibjate lisemetaga vili 170. vahtra "ninad" 171. jalaka viljad EBASARIKAS ELLIPTILINE LEHT LIITLEHED Sõrmjas liitleht 46. hobukastan Paaritusulgjas liitleht lehekesi paaritu arv, tipmine sulgleheke olemas 47. Kolmetine liitleht 48. ristik Paarissulgjas liitleht lehekesi paaris arv, tipus lehekest pole 49. Paarissulgjas liitleht tipmise lehekese asemel võib olla köitraag Köitraod võivad moodustuda ka varre harudest või tervest lehest 50. Katkestunult sulgjas liitleht suuremate lehekeste paaride vahel on teistest oluliselt väiksemad lehekesed 51. angervaks Kahelisugjas liitleht iga esimese järgu sulgleheke on omakorda sulgjas liitleht 52.
Eukarioodid (mõisted pro- ja eukarüoodid e eel-ja päristuumsed organismid; meioos, mitoos. Elutsükli faasid (haploidne, dipoidne ja dikarüoosne e kasiktuumne faas). Paljunevad eoste abil nii suguliselt kui mittesuguliselt (mõisted homo- ja heterotallism; pleomorfism, tele- ja anamorf; eoste ja koniidide tüübid). Pikad torujad rakud e seeneniidid e hüüfid (rakuvaheseinte olemasolu või puudumine - tsönotsüütne seeneniit); hüüfi tipmine ja koloonia radiaalne kasv (nõiaring, Oregoni 900 hektari laiune hiiglane); mütseel ja viljakeha, viljakeha kui eoste levikut tagav osa seenest. Kasv hüüfidena (tõelised koed puuduvad) või ka üksikrakkude pungumisega (pagaripärm). Seeneraku ehitus, vakuoolid, glükogeen, kitiin kui seente rakukesta peamine ehitusmaterjal. Homotallism kui taandareng - sugulise paljunemisega seotud geenide kaotsiminek. Paraseksuaaltsükkel pintselhalliku näitel, somaatlilse ristsiirde sagedus
Periteetsium, perithecium - vt. sulgeosla. Piitsvibur, whiplash flagellum - lihtne, külgharudeta vibur *zoospooridel Pleomorfism, pleomorphy - nähtus, mis avaldub vähemalt kahe sõltumatu arengustaadiumi - ühe või mitme *mittesugulise (*anamorfse) ja ühe *sugulise *(teleomorfse) - olemasolus elutsüklis. Poorimüts, septal pore cap - vt. parentosoom. Probasiid, probasidium - *eoskanna arengu algstaadium: *seeneniidi puhetunud tipmine *kaksiktuumaline rakk, milles toimub *karüogaamia ja millest edaspidi areneb *eoskand. Puhkeeos, resting spore - vt. püsieos. Puhkesporangium, resting sporangium - vt. püsisporangium. Pungrakk e. blastospoor e. blastokoniid, blastospore, blastic conidium - *mittesugulise paljunemise vahend, mis tekib emarakust *pungumise teel (diferentseerub raku osana, eraldumata tekke algfaasis emarakust vaheseinaga) Pungumine - *pungrakkude teke
Vaarika lehe serv Õisik ja õis Vaarikas õitseb juunis. Õied on vaarikal valged, väikesed ja tagasihoidlikult longus, mõlemasoolised see tähendab, et õitel on nii tolmukad kui ka emakas. Õiekate kaheli. Kroonlehed kitsad, asuvad hõredates väikestes kobarates. Õied on viietised, paljuemakalised ja tolmukalised ning astsevad väheõielistes pöörisjates õisikutes või kobaratena lehekaenaldes. Õied ei puhke õisikus üheaegselt, algul avaneb õisiku tipmine õienupp, seejärel keskmised ja lõpuks alumised õied. Tupplehed on kroonlehtedest pikemad. Vaarikasordid viljastuvad oma tolmuga hästi. Kuid ka tolmendajatest ei ole puudus- mesilased ja teisedki putukad külastavad meelsasti vaarikaõisi. Vili Vaarika vili on hele- kuni tumepunane või kollane koguluuvili, mis eraldub kergesti viljapõhjalt. Vili on söödav, mahlane ja väga maitsev.Viljad valmivad teise aasta vartel juulis- augustis
Must tee Must tee on fermenteeritud e. kääritatud tee, töötlemise käigus muutub teelehtede värvus, toime ja maitse. Tee on suure kofeiinisisaldusega, seega väga toniseeriv ning ergutav. Musta tee sorte on rikkalikult - alates üsna mahedatest kuni jõuliste, kibedate teedeni. Tuntuimad mustad teed on vürtsise maitsega Assam Indiast; mahe, oivalise lõhnaga Darjeeling Himaalajast ning jõulise ja mõrkja maitsega Tseiloni tee. Tee valmistamiseks kasutada keeva vett ning tassi vee kohta võtta üks teelusikatäis teepuru. Soovituslik tõmbeaeg varieerub musta tee puhul nelja kuni viie minuti vahel. Peenema puru korral piisab ka lühemast tõmbeajast, pikem tõmbeaeg aga annab kangema maitsega tee. Teemaailmas kasutatakse mustade teede klassifitseerimise süsteemi, mis kajastab teelehtede liiki ja kvaliteeti ning konkreetsest teesordist saadava joogi kangust. Nii võib sageli märgata, et teepakikestel on päritolumaa järel kirjas veel tähekombinatsioonid...
Algkoed e. meristeemid initsiaalrakud - moodustavad algkoe; on piiramatu jagunemisvõimega. Kiirdrakk - kasvukuhiku tipus paiknev üks suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulise püramiidi sarnane rakk, mis jaguneb kõikide külgede suunas. Algkoed ehk meristeemid on taimedele omased diferentseerumata rakkudest koosnevad koed. Algkoel on kaks põhiomadust: kiire paljunemine ja võime muutuda teiste kudede rakkudeks ehk diferentseerumisvõime. Asukoha järgi eristatakse 4 algkoe rühma: tipmine e. apikaalne meristeem, (kasvukuhikus) Tipmine meristeem paikneb juurte ja varte pea- ja külgharude tippudes, seal toimub taime pikkuskasv. Külgmine e. lateraalne meristeem, nimetatakse ka kambiumiks. Paikneb telgelundites pinnaga parallelse kihina. Põhjustab elundite kasvu laiusesse e. jämenemist. vahelmine e. interkalaarne meristeem (lehe alusel, varres, sõlmevahes) asetseb varre sõlmevahede alumises osa, lehtede ja õieraagude alusel. Võimaldab vastavate elundite pikkuskasvu.
Referaat TEE Sisukord Must tee ...............................................................................................................................................2 Roheline tee .........................................................................................................................................4 Valge tee ..............................................................................................................................................5 Punane tee e. Oolong tee .....................................................................................................................6 Maitsestatud tee....................................................................................................................................7 Jäätee................................
Seentele on tüüpiline kromosoomi pikkuse polümorfism (CLP) aneuploidsus, mtDNA rekombinantsus ning transposonite, viiruste ja mitmesuguste funktsioonidega plasmiidide (nt. killerplasmiidid) olemasolu rakus (Weber, 1993, Zolan, 1995, Saville et al., 1998, Beadle et al., 2003 ); esineb horisontaalne geeniülekanne (Kullman, 2002). See kõik annab mitmeid varuvariante mitmekesisuse suurendamiseks ka siis, kui puudub suguline paljunemine. Seentele kõige olulisem iseärasus on hüüfi tipmine kasv, mis tagab genoomi sobilike muutuste edasikandumise, pärandumise vegetatiivse kasvu käigus. Radiaalselt levivad hüüfid võivad oma tippudes kanda erinevaid genoome (tekkinud mutatsioonide, tuumade „ristsiirde“, paraseksi jm. tulemusel) ja neid erinevates tingimustes, erinevatele kasvusubstraatidele levides läbi katsetada. (Seened on välispidise seedimisega, nagu bakteridki absorbeerivad nad toitaineid, olles neid eelnevalt ensüümidega lagundanud.)
eesosa laieneb, liigub saba poole ja aheneb. Samal ajal neuraalplaat kooldub, hakkab moodustuma toru. Neurulatsioon. Närvitoru moodustumine neuraalplaadist.Neuraalvao moodustumine, voltumine, toru sulgumine pea saba suunas. Tulemusel - neurula, embrüo kas on neuraaltoru, selle peal epidermis ja nende vahel neuraalhari. Neuraaltoru seinas - neurogenees embrüonaalsete induktorite toimel organisaatoritest.Neuraaltoru moodustumine:neuraalplaadi rakkude kuju muutub - plaadi kooldumine; tipmine ahenemine; neuraaltoru sulgumine. E-kadheriin algselt kogu ektodermis. Neuraaltoru moodustudes asendub seal N-kadheriiniga, mis E-kadheriiniga ei seondu -> neuroektoderm ja mitte- neuraalne ektoderm eralduvad. Neuraalplaat moodustub ka pea-saba-gradiendina. Eesosa laieneb (tulevane peaaju). Sox2: transkriptsioonifaktor (HMG-box rühmast), oluline neuraalplaadi moodustumisel. Surutakse maha BMPde poolt ->avaldub BMPde mahasurumisel -> neuraalplaat. Tbx6: transkriptsioonifaktor (T-box rühmast)
tsütoplasmale kui ka rakumembraanile ja kestale. Taime siserõhku nimetatakse taime turgoriks. · Miks taim veepuudusel närbub? . Kui turgor vee vähenedes väheneb, siis taim närbub. KOED · Taimekoed jagunevad: algkoed(asuvad juure, varre jne kasvukohas, rakud väiksed, ümarad, püsivalt poolduvad) ja püsikoed. · Püsikoed jagunevad: kattekoed, juhtkoed, põhikoed, tugikoed, erituskoed. · Juure, varre ja punga kasvukuhikutes tipmine meristeem(põhjustab pikkuskasvu) · Kõrresõlmedes vahemeristeem · Hajusalt lehtedes hajusmeristeem · Varre ja juure juhtkimpudes külgmine meristeem e. kambium · Vigastatud kohtades kallus e. haavameristeem KATTEKOED · Epiterm noortel taimedel, ühe kihiline, rakuvaheruumideta, läbipaistvad rakud, rakkude vahel õhulõed, korkkude e. periderm, puitunud taimedel epidermi asemel. JUHTKOED
Küll on aga laialt tuntud tema siniseõieline sugulane sinine käoking, kelle rahvapärased nimed on kingalill, siller jt. Need taimed erinevad teineteisest peamiselt õite värvuse poolest. Nii sobib sinise käokinga kohta räägitu paljuski ka kollase käokinga kohta. Sinist käokinga kasvatatakse meil vahel iluaedades, kuid looduslikult ta meil ei esine. Kingalill ja siller on käokingale igati sobivad nimetused. Tema õiekate koosneb kolmest värvilisest tupplehest, milledest tipmine on kiivrikujuline. Niisugust õit veidi pöörates näemegi armsat väikest kingakest. Sõna king on ka levinuim käokingade nimedes. Siller sobib aga nimeks seetõttu, et tema paks juurikas on väga sarnane selleri maa-alusele osale. Mõlemad võrdlused on aga toonud ka hulga hukatust! Sinist käokinga peetakse Euroopa üheks mürgisemaks taimeks. Kollase käokinga kohta ei ole selliseid võrdlusandmeid olemas tema kitsa levila tõttu. Kuid ta sisaldab samu
säilimine jagunemise ajal võib tagada tulnuktuuma suhteliselt suure autonoomsuse ja vähendab tsütoplasmaatiliste geneetiliste elementide sattumist tema genoomi. Samas on see kaitse tuumamaterjali kaotsimineku vastu. Tõenäoselt pärineb kromosoomide polümorfism (Zolan, 1995; Larraya, 1999) ja aneuploidsus (Kullman, 2000) mitoosi vigadest. Niisiis on seentele omane suur plastilisus, võime säilida ja säilitada reproduktsiooni käigus tekkinud vigu. Seene hüüfile on iseloomulik tipmine kasv ja avatud paljunemissüsteem (puudub embrüonaalne areng, kudedeks diferentseerumine). See, mis juhtub tipurakus, määrab temast edasikasvava hüüfi saatuse. Samast hüüfist varem hargnenud hüüfid kannavad edasi esialgset genoomi. Harude tekkemehhanismi ei teata. Põhimõtteliselt on selliselt kasvav isend igavene koos oma vigade ja erinevate tuumapopulatsioonidega. Külmaseene mitokondrid suudavad klonaalsel kasvamisel oma genoomi hästi säilitada. Nad ei muutu, kasvagu
viljadega. Võsul on erinevaid pungi. Vastavalt ehitusele eristatakse lehe- ja õiepungi. Osa külgpungadest jäävad püsima, ilma, et nad edasi areneksid. Neid nimetatakse uinupungadeks. Maa-aluse võsu muudendi väliskuju ja siseehituse põhjal eristatakse risoomi, mugulat ja sibulat. Risoom Mugul Sibul Meenutab välimuselt juurt, Maa-aluse võsu tipmine, Vars on tugevasti lühenenud siseehituselt varre sarnane. tugevasti paisunud ja ja muundunud Risoomil on pungad ja varuainetega täitunud osa. sibulakannaks. Sellele taandarenenud lehed või Kartulimugulal asetsevad kinnituvad tihedasti lihakad lehearmid pungad väikeste lohkude lehed, nn sibulasoomused, põhjas, mida nim silmadeks. milles talletuvad varuained.
hallikasrohelised, alt helehallid. teises pooles, tolmlevad tuulega. vastupidav; tihedus 0,7 g/cm3. Vahelduvalt asetunud paaritusulgjate Õied rippuvates või püstistes kenade suurte lehtedega, nende kõrval kobarates, värvuselt valged, roosad, USA, Mehhiko. paarisastlad (tglt abilehed); meerikkad. Liitlehtedel tipmine leheke on Liblikõied on harilikult kollased ja Ida-Euroopa kuni redutseerunud teravikuks; ilmuvad varasuvel. Kaunad ruljad,. Jaapan; Kesk-Aasia. Õied kobaras, harvem kimbus või Euraasias, Põhja- Lehed vahelduvalt, sõrmroodsed,
Eri liikidel võib lehetupp olla nii avatud kui kinnine, viimasel juhul on lehetupe servad tangentsiaalselt kasvanud kokku. Kõrrelistele on omane (ehkki esineb ka teistes taimesugukondades) lehelaba ja -tupe üleminekukohas olev keeleke (näiteks päideroog) või karvaring (näiteks pilliroog). Lehelaba alusel võib teatud rühmadel eristada niinimetatud kõrvakesi, mis ümbritsevad mõlemalt poolt vart. Kõrreliste õisik on harilikult tipmine ja see koosneb osaõisikutest, mida nimetatakse pähikuteks. Pähikud võivad koosneda ühest või sageli mitmest õiest (kuni 20 [1]), millest botaaniliselt saab eristada tähki, pööristähki ja pöörist, esineb ka siirdetüüpe. Pähiku alusel paiknevad libled, enamasti on neid 2, vahel ka 1 või 3[1]. Kõrreliste õit ümbritsevad sõklad, kusjuures eristatakse välissõkalt ja sisesõkalt. Esimene neist on suurem ja tugevam, kattes ja kaitstes ka sisesõkalt
Seeneraku ehitus Kõigil seenerakkudel esineb rakukest. Rakukesta peamiseks ehitusmaterjaliks on kitiin. Organellid: tuum, mitokondrid, rakumembraan, tsütoplasmavõrgustik (ER), Golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid, vakuoolid. Tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga. Seenerakus pole plastiide. Tsentriooli esinemine ainult viburiga rakke omavatel seentel. Tsentriool tsütoskeleti osa. NAO on tütartuumade laialitõmbamisel tegev, ainult seenele iseloomulik organell. Hüüfi tipmine kasv on seotud Golgi aparaadist pärit põiekeste ja plasmamembraani liitumisega. Põiekesed sisaldavad ensüüme uue rakuseina sünteesiks. Seente toitumine: Seente toitumise eripäraks on nende vahetu kontakt toiduallikaga ja toitainete omastamine kogu raku pinnaga. Vahetu kontakt toiduallikaga, aga ka õhuke rakukest ja membraan, tagavad seeneraku poolt eritavate ensüümide kõrge tõhususe. Ensüümid jõuavad kiiresti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
