Võnkumise tingimuseks on püsiva tasakaaluasendi olemasolu. Selliseid keskkondi nim. elastseteks keskkondadeks. Eristatakse ristlainetust ja pikilainetust. Ristlainetuses keskkonnaosakesed võnguvad risti laine levimise suunaga. Pikilainetuses keskkonna osakesed võnguvad piki laine levimise suunda. Laineid iseloomustavad füüsikalised suurused: 1)võnkeamplituud x0 2)periood T(s) 3)sagedus f(Hz) 4)lainepikkus (m) 5)laine levimise kiirus v=f (m/s) Ülesanne: Lainepikkus on 200m ja sagedus 0,06Hz. Leia laine levimiskiirus. ANDMED: LAHENDUS: =200m v=f f=0,06Hz v=200m . 0,06Hz=12m/s LEIDA: v=? Üheks lainete liigiks on helilained. Inimkõrv kuuleb helina võnkumisi, mille sagedus on vahemikus 16 20 000 Hz. Infraheli sagedus on väiksem kui 16Hz Ultraheli sagedus on suurem kui 20 000Hz Vaakumis heli ei levi. Heli levimiskiirus 0°C õhus ja normaalse õhurõhu puhul on 332m/s. Temperatuuri tõustes heli kiirus kasvab
Usain Bolt Usain St. Leo Bolt on sündinud 21.augustil 1986a. trelawnyis, Wellesley ja Jennifer Bolt'i pojana. Tal on vend Sadeeki ja õde Sherine. Ta on ainust, Kes on olnud korraga nii 100m. kui 200m. valitsev olümpia võitja ja maailmameister. Ta alustas jooksutreeninguid 10-aastasena, kui ta andekust märgati. Kaheteist aastaselt oli ta juba oma kooli kiireim 100m. jooksja. Bolt püstitas 31.mail 2008a. New Yorgis meeste 100m. maailmarekordi 9,72 . Ta uuendas enda nimel olevat 100m. maailmarekordit 16.augustil 2008a. olümpiamängudel Pekingis, joostes 9,69. Kahekümnendal püstitas ta 200m. maailmarekordi 19,30 ületades 2 sajandikuga oma eeskuju Michael Johnsoni rekordi. Saavutused:
Leningradi Kehakultuuriinstituudi. Võitnud 1980 a. Moskva olümpiamängudel kuldmedali 4x200m vabaujumises ajaga 7.23,50 (NSV Liidu meeskonnas) ja pronksmedali 400m vabaujumises (3.53,95) ning MM-võistlustel 1982 a. hõbemedali 4x200m vabaujumises. Tulnud 1978 a. NSV Liidu meistriks ning 1976-85 a. suvel 10 ja talvel 16 korda Eesti meistriks. Parandanud Euroopa rekordeid kahel korral (4x200m vabaujumises) ja Eesti rekordeid 32 korral (sh. 15 teateujumises). Parimad tulemused: 200m vabalt 1.51,93 (1982), 400m vabalt 3.53,95 (1980). Oli 1986-91 Eesti Spordikomitee ujumise vanemtreener. Indrek Sei Eesti ujuja. 188 cm, 79 kg. Lõpetas 1991 a. Eesti Spordigümnaasiumi, õppinud TTÜ Majandusteaduskonnas. Hakkas ujumist harrastama 1979 a. Elle Ernesaksa juhendamisel. Tallinna "Kalevi" ujumiskoolis olid tema treenerid Leili Hein ja Urmas Jaamul, Hiljem Kalle Liivamägi ja Tõnu Meijel. Sai 1992 a
...........................7 5. Kasutatud allikad..............................................................................................................................8 Biograafia Heike Gabriela Dreschler (sünninimega Heike Daute; sündinud 16. detsembril 1964. aastal Ida- Saksamaal Geras) on endine saksa naiskergejõustiklane, kes on võistelnud Saksa DV (Saksa Demokraatlik Vabariik) ja Saksamaa koondises. Ta on olnud kõrgel tasemel 100m ja 200m jooksus, kaugushüppes ning samuti seitsmevõistluses. Dreschler on üks maailma edukamaid naiskaugushüppajaid läbi aegade ja ta on olnud edukas ka sprinterina. Heike on 182cm pikk ja kaalub oma kodulehekülje andmetel 68kg. Tal on üks laps, poeg nimega Tony Dreschler. Karjääri algusaastatel oli ta kõrgel tasemel kaugushüppes kui sprindis, kuid hiljem keskendus ta ainult kaugushüppele. Karjääri ajal ei jäänud ta vahele keelatud ainete kasutamisel, kuid
ISIKLIKUD REKORDID: 100 m vabaujumises aeg 51,67 200 m vabaujumises aeg 1.44.27 100 m rinnuliujumises aeg 54,46 200 m rinnuliujumises aeg 1.55,22 100 m liblikujumises aeg 49,43 100 m seliliujumises aeg 51,18 MILLI(S)TEL OLÜMPIAMÄNGUDEL OSALES: · Euroopa Noorte Olümpiapäevad aastal 2003 · Pekingi olümpiamängud aastal 2008 TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: Euroopa Noorte Olümpiapäevad 16. koht 200 meetri kompleksujumises. Pekingi Olümpiamängude 200m kompleksujumise 35. koht TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · 2008/2009 hooaja Euroopa edetabeli 12. koht 200m kompleksujumises ajaga 1.59.95 · 2007/2008 hooaja Euroopa lühiraja edetabeli 16. koht 100m kompleksujumises ja 18. koht 200m kompleksujumises · 4. koht Pekingi eelolümpial ,,Swimming China Open" 200m kompleksujumises · 2007. a Tallinna meistrivõistlused mitmevõistluses 1. koht · Eesti meister üle Väikese Väina ujumises
mägismaa - mägiline maa-ala, kus madalad mäeahelikud vahelduvad kõrgendike ja madalate nõgudega. 4. # Keeruline põlde harida - rajatakse terrasse; # Karm kliima - vähestele kultuurtaimedele sobilik; # Raske ehitada, puudub materjal ja raske/keeruline vedu; # Puudub küttematerjal - puid ei kasva nii kõrgel; # Ühendus muu maailmaga raske, keeruline; # Hapnikupuudusest tingitud mägihaigus. 5. tasandik - ulatuslik tasane maa-ala, kus suhtelised kõrgused alla 200m * Võivad merepinnast asuda väga erinevatel kõrgustel. * Asustus sõltub tasandiku asukohast ja kõrgusest. lauskmaa - tasandik, kus kõrgustikud vahelduvad madalikega (nt. Ida-Euroopa lauskmaa). alamik - paikneb merepinnast madalamal (nt. Kaspia alamik, Surnumere ümbrus). madalik - absoluutne kõrgus kuni 200m. (nt. Amazonas, La plata, Lääne-Sibneri). kiltmaa - kõrgustasandik, absoluutne kõrgus üle 500m (nt. Tiibeti, Mehhiko, Colorado). 6.
õpilane Kui suure võistkonnaga oli esindatud antud võistlustel Eestist? Kus toimusid 2014 aasta Euroopa meistrivõistlused ? Eestit esindas antud võistlusel 26 Eesti sportlast. 2014 aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus toimusid 12. 17. augustini Sveitsid Zürichis. Võistlused peeti Letzigrundi staadionil. Millistel kergejõustiku aladel võisteldi ? Kergejõustiku aladeks meestel olid üleüldiselt olid: 200m jooks, 400m jooks, 5000m jooks, maraton, 400x100m teatejooks, kettaheide ja odavise. Kergejõustiku aladeks naistel olid üleüldiselt: 800m jooks, 1500m jooks, maraton,400m tõkkejooks, 3000m jooks ,kõrgushüpe, kuulitõuge, vasaraheide ja seitsmevõistlus. Eestlastest sportlased osalesid aga sellistel aladel: (mehed) 200m jooks, 400m jooks, 5000m jooks, maraton , tõkkejooks, 400x100m teatejooks, kettaheide, odavise.
- 5x20m pakkudelt - 5x120m 90% max kiirusest - Jõuharjutused, hüpped - Lõdvestus - Venitusharjutused 3 Teisipäev - Soojendus - 10x200m, 6x150m - Lõdvestus, - Venitusharjutused Kolmapäev - Soojendus - 4x180m, 4x60m, 4x180m - Hüpped, jõuharjutused - Lõdvestus - Venitusharjutused Neljapäev - Soojendus - 600m 400m 200m 400m 600m - 6x100m - Lõdvestus - Venitusharjutused Reede - Soojendus - Krossijooks umbes 45 min - Jõuharjutused, hüpped - Venitusharjutused Laupäev - Soojendus - Madalstardid pakkudelt - 6x60m lendlähtest 90% max kiirusest - 120m 150m 120m, vahepeal 6 min puhkust - Lõdvestus - Venitusharjutused Pühapäev puhkepäev Spetsiaalettevalmistusetapp Kestus 15 nädalat. Jaanuar märts 1.-4.nädal Esmaspäev - Soojendus
ühtekokku 25 medalit. 12 nendest olid kullad, 8 hõbedat ja 5 pronksmedalit. Võsitluste käigus ületati 41 rahvusvahelist rekordit, 4 piirkonna rekordit, 3 meistrivõistluste rekordit ja üks maailmarekord. Maailmarekordi püstitas Jamaica sportlane Yohan Blake. Eesti võistlejaid oli kokku üheksa ja üks võistleja oli varus, ainsa medali (hõbe) teenis Gerd Kanter kettaheitega. Eestit esindasid: Marek Niit - 100 ja 200m jooks (100m 5. koht, 200m jooks 5. koht) Gert Kanter kettaheide (hõbemedal) Märt Israel kettaheide (4. koht) Mikk Pahapill kümnevõistlus (100m jooks 27. koht, 400m jooks 21. koht, 110m tõkkejooks 20. koht, 1500m jooks 9. koht, kaugushüpe 23. koht, kuulitõuge 24. koht, kettaheide 16. koht, kõrgushüpe 17. koht, teivashüpe 13. koht ja odavise 10. koht) Andres Raja kümnevõistlus (100m jooks 10. koht, 400m jooks 12. koht, 110m tõkkejooks 7. koht, 1500m jooks 15. koht, kaugushüpe 10
Pinnamood Absoluutne kõrgus- kõrgus mere pinnast Madalik- abs.h jääb alla 200m Alamik- allpool maailma mere taset Lauskmaa- künklik tasandik, kus asuvad künkad, orud, madalikud ja nõod Kiltmaa- kõrgtasandik, kus abs.h on üle 500m Mäestik- paralleelsete mäeahelike ja nendevaheliste nõgude ning orgude rühm Mägismaa- mägise pinnamoega ala, kus korrapäratult paiknevad mäeahelikud vahelduvad kõrgtasandikega Mandrilava e self- Maailmamere veega üle ujutatud mandri servaala sügavusega enamasti kuni 200m, mandrilava laius võib ulatuda
Võistlusjärgne päev on vaba. II - VÕISTLUSPERIOOD Põhivõistlusetapp Kestus 8 nädalat. Juuni august 1.ja 2.nädal ühtivad eelmise perioodi treeningutega. II - VÕISTLUSPERIOOD 3.nädal Esmaspäev · Sõit Hispaaniasse võistluspaika Teisipäev · Kerge soojendus · Venitusharjutused · Kolm madallähet pakkudelt · Lõigud 4x30m · Venitusharjutused Kolmapäev · 100m eeljooksud Neljapäev · 200m eeljooksud · 100m finaal Reede · 400m eeljooksud Laupäev · 200m finaal Pühapäev · 400m finaal III - ÜLEMINEKUPERIOOD Üleminekuetapp Kestus 4-5 nädalat. September 1.-3.nädal Esmaspäev · Soojendus · Sisse-väljajooksud 4x40m, 2x450m, 2x200m · Jõuharjutused, · Venitusharjutused Teisipäev · Soojendus · Sisse-väljajooksud 3x350m, 2x200m · Jõuharjutused · Venitusharjutused Kolmapäev · Soojendus · Sisse-väljajooksud 2x300m, 3x200m, 5x100m
Eesti kiirjooksu traditsioonidest Eestlaste saavutused kiirjooksus piirdusid pikka aega regionaalsete võitudega (Baltikumis) ning medalite toomisega Venemaa või Nõukogude impeeriumi esivõistlustelt. Tsaari-Venemaa esivõistlustel võitsid kiirjooksumedaleid Gustav Kiilim ja Johannes Villemson. 1930. aastatel oli üldrahvalikuks imetlusobjektiks Ruudi Toomsalu, väsimatu otsija ja uurija sprindi vallas (pälvis hiljem ka teadlasekraadi). Toomsalu rekordid olid eestlastele veerand sajandit samamoodi ületamatud nagu ta kaasaegse kergejõustikutähe Jesse Owensi saavutused maailma spordis. Nõukogude impeeriumi meistrivõistlustel jõudsid esikolmikusse 100 meetris Georg Gilde, 200 meetris Gilde, Linda Kepp-Ojastu, Ramon Lindal ja Gennadi Organov, 400 meetris Eino Ojastu (võistkondlikel meistrivõistlustel 1958). Eino Ojastu ja ta poeg Aivar on ka võidetud Eesti meistritiitlite ja rekordiparandustega silmapaistvamaid atleete meie kiirjooksu ajaloos....
KERGEJÕUSTIK 1. Kui pikk on staadioniring? Staasdioniringi pikkus on 400 meetrit. 2. Nimeta jooksude liigid distantsipikkuste järgi. 100m, 200m, 400m, 800m, 1500m, 5000m, 10 000m ja maraton. 110m ja 400m tõkkejooks ja 3000m takistusjooks ning 4x100m või 4x400m teatejooks. 3. Nimeta viske- ja tõukealasid. Kuulitõuge, odavise, kettaheide, vasarheide. 4. Nimeta hüppealasid. Kõrgushüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, teivashüpe. 5. Kuidas antakse jooksualadel käsklusi? Stardikohtunik annab oma emakeeles käsklused"Kohtadele!" ja "Valmis!" ning jooks algab, kui kõlab stardilask. 6. Mitu valestarti on lubatud teha võistlejal?
peamiselt Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Viljandis ja Sindis. Nüüdisaja olümpiamängude kavva kuulub ujumine algusest peale.Esimene eestlane olümpiamängudel oli Egon Roolaid 1936 aastal Berliinis. Valik Eesti ujujatest: · Endel Edasi-1952 a. olümpiamängudel 100m vabaujumises 18.-19. koht · Endel Press-1952. a. olümpiamängudel 1500m vabaujumises 27.koht, EM-võistlustel 1954 a. 1500m vabaujumises 5. koht · Eve Maurer-Uusmees-1960.a. olümpiamängudel 200m rinnuli ujumises 22.koht, EM- võistlustel 1958 a. hõbemedal 4x100m kombineeritud teateujumises ja 5. koht 200m rinnuliujumises · Ulvi Indrikson-Voog-1960.a. olümpiamängudel 100m vabaujumises 19. koht ja 4x100m vabaujumises 8. koht, EM-võistlustel 1958 a. hõbemedal 4x100m kombineeritud teateujumises, 7.koht 100m ning 4. koht 400m ja 4x100m vabaujumises · Veiko Siimar-1960 a. olümpiamängudel 100m seliliujumises 8. koht, EM võistluste
surve all tektoonilises rikkevööndis kuplitaoliselt kerkinud sinisavi. EHITUS Siseehitusest infot:paljandid, maailmasõdade ajal rajatud punkrid Aluspõhja kivimid on Sinimägede kohal oma normaalasendist kuni 50 meetri võrra kõrgemale kergitatud Põhimõtteline läbilõige: -pinnakate - lubjakivi - glaukoniitliivakivi - diktüoneemakilt - oobulusliivakivi - Kambriumi liivakivi - sinisavi TORNIMÄGI läänepoolseim kuni 800m pikk ja kuni 200m lai, absoluutne kõrgus 69,9 m (ümbritsevast maapinnast 34m kõrgem), 1020º lõuna suunas kallutatud põhjanõlv on järsakuline-200m pikkuselt kulgev ordoviitsiumi lubjakivide paljand, põhjakaarest ääristab kuni 35m kõrgune enamasti paekivist järsak ida- ja lääneotsas on kivimid tugevamini deformeeritud, väiksemateks pangasteks tükeldatud, tugevasti (3090º) kallutatud ja kohati isegi kurdudesse surutud PÕRGUHAUAMÄGI (KA PÕRGUAUGUMÄGI,
BERLIINI MM KERGEJÕUSTIKUS 2009 Keily Türnpu 11b Õpetaja: Eve Seedre Sisukord 1. Toimumisaeg ja osalejad lk. 3 2. Medalid lk. 4 - 5 3. Kettaheide lk. 6 4. 200m jooks lk. 7 5. 1500m jooks lk. 7 6. Kõrgushüpe lk. 8 7. Kuulitõuge lk. 8 8. Kümnevõistlus lk. 9 9. Doping lk. 9 10. Kasutatud kirjandus lk. 10 2 Toimumisaeg ja osalejad Berliini maailmameistrivõistlusi korraldas International Association of Athletics Federations (IAAF).
Kermo Orgvee Kiudpilved asuvad 7-10 km kõrgusel.Kiudpilved on hõredad ja sulgjad. Kihtpilved on kihilised ja hallikad. Kihtpilved asuvad 300-700m kõrgusel. Rünkpilved asuvad erinevatel kõrgustel aletes 200m kuni 6000meetrini. Rünkpilved on nagu pallid.
Pinnamood ja pinnavormid e. Reljeef Pinnavormid on maapinna ebatasadused, mis erinevad ümbritsevast alast peamiselt kõrguse ja välisilme poolest. Küngas Ümara, ovaalse, laugete nõlvadega suhteline kõrgus: 200m Nõgu- Ümara, korrapäratu kujuga maapinna madalam osa. (Järved) Org Pikk ja kitsas maapinna madalam osa. (Jõgi) Kõrgustik Laialdane ümbrusest kõrgem ala, mis koosneb küngastest ja nende vahelistest nõgudest ja orgudest. Madalik Suur tasase pinnamoega maa-ala, mille absoluutne kõrgus ei ületa 200 m.
KIIRJOOKS Kiirjooks/sprint – distantsi pikkus: 60, 100, 200, 400 m. Kiirjooksu tulemus sõltub erinevatest kehalistest võimetest: reaktsioonikiirus, üksikliigutuste kiirus, kiirendusvõime, maksimaalne jooksukiirus, kiirusvastupidavus. Stardikäsklused: Kohtadele, valmis, start! On olemas püstilähe ja madallähe. Madallähet kasutatakse spordivõistlustel koos stardipakkudega. Finišis tuleb alati joosta üle finišijoone. Kindlasti ei tohi enne joont pidurdada. Jooksu võidab võistleja, kes ületab esimesena finišijoone. Kõikidel kiirjooksu distantsidel on sportastel oma kindel rada, kust ei tohi kõrvale kalduda (ka mitte joonele astuda). Pärast käsklust kohtadele peavad võistlejad võtma sisse stardiasendi oma radadel stardijoone taga. Mõlemad käed ja üks põlv peavad puudutama rada ja mõlemad jalad peavad olema vastu stardipukki. Ees olev jalg on joonest 1,5–2 pöida ja taga olev jalg veel 1–1,5 pöida tagapool. Käskluse valmis peale peavad võist...
Laboratoorne töö nr. 5 Koostas 28.10.09 Juhendas Ene Ilves 1. Punktide kõrguste määramine. Mõõtkava on 1:20000, see tähendab, et 1cm=200m. h=2,5m AB=4,3cm=X m X=860m a= 1,0cm=2,5m a´=7,5cm=x =1,875 Ha=65-1,875=63,125=63,12m. Ha=63,12m Hb=75,0m 2. Joone AB kalle määramine. Kaldenurk: Kalle protsentides: Kalle promillides: 3. Joone AB pikiprofiili koostamine. Lõik CM M A-1 0,65 130 1-2 1,05 210 2-3 0,87 174 3-4 0,95 190 4-B 0,78 156 =4,3 8...
mitmevõistluse aladel ning talle ei määrata kohta võistluste koondprotokollis. Mitmevõistluse võitja on suurima punktisumma kogunud võistleja. Võrdse punktisumma korral on võitjaks sportlane, kes suurimal arvul üksikaladel on saanud samale kohale konkureerivatest sportlastest suurema punktisumma Seitsmevõistluses on esimesel päeval · 100m tõkkejooks · kõrgushüpe · kuulitõuge · 200m jooks teisel päeval - · kaugushüpe · odavise · 800m jooks. Võistlejail tuleb startida kõigil aladel. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Kergejõustiku ajaloost Lihtsaid jooksu-, hüppe- ja viskevõistlusi korraldasid paljud rahvad juba mitu tuhat aastat tagasi. Kergejõustiku kui nüüdisaja spordiala ajalugu algab antiikaja esimeste
Vulkaan Fuji Kostivad Valeri Atonen ja Sofia Soldatova Lühike iseloomustus Kõrgus on 3776m Läbimõõt on 505m Sügavus on 200m Kraater on õige koonuse kujus Meenutab lootose lille On kaetud lumega Viimane vulkaanipurske 1708.astal 800.aastal, 864.aastal, 1707.aastal Paiknemine Vulkann asub Honshū saarel Jaapanis Fuji asub Kesk-Jaapanis Fuji asub kolme maakoreplaadi kokkupuutepunktis Huvitav teave Mäe tipus asus ilmajaam Esimesena ronis tippu munk 663.aastal
Qsv=nr*Q Qsv=14*4,56=63,84kg kus Qsv - suurimas viitegrupis kasutatav lõhkeaine kogus, (63,84 kg) 5. Lõhketööde ohutute kauguste arvutamine 5.1 Ohutu kaugus kildude laialilennu järgi Lõhketööde ohutu kaugus kildude laialilennu järgi on ära toodud Tabelis 13.1 [1, lk60] Väikelaenguaukude meetodil kaljuste kivimite lõhkamisel pealmaatöödel on ohtliku ala minimaalne raadius 200m. Kivimitükkide laialilennu ohtliku tsooni raadiused arvutatakse järgmiselt: W=5Wmax/7 W=5*1,9/7=1,7m kus Wmax - pikim vähim vastupanujoon, m W - tinglik vähim vastupanujoon, (1,7m) Seega järeldub Tabelist 13.2 [1, lk61], et ohtliku tsooni raadiused on: Inimestele: 200m Masinatele: 100m 5.2 Seismiliselt ohutu kaugus Korraga ühes viites lõhatav seismiliselt ohutu summaarne laeng arvutatakse valemiga: Qohutu=v2*r2,7/K2
.......................................................................................2 3. Medalid....................................................................................................................2 medalite tabel..........................................................................................................3 4. Kettaheide...............................................................................................................4 5. 200m jooks..............................................................................................................4 6. 1500m jooks............................................................................................................5 7. Kõrgushüpe.............................................................................................................5 8. Kaugushüpe............................................................................................................5
The Republic of Ireland General overview Territory: 27,097 sq miles Population: 4 million Capital: Dublin Patron Saint: St Patrick The second largest of the British Isles 60 million people outside Ireland claim Irish ancestry Landscape and climate Ireland is low in the middle and high at its edges. Not very high mountains; highest is Carrantuohill (1,040 m) in the southwest At Moher, you can look 200m straight down into the sea Green fields, full of flowers, wide and empty beaches All landscape types are represented Climate is damp Ireland is one of the wettest countries in Europe History St Patrick converted the Irish to Christianity In mid16th century Henry VIII declared himself King of Ireland and broke away from the Roman Catholic Church In 1601, Queen Elizabeth I defeated the Irish army at the battle of Kinsale and the land was dominated by Protestants
Tasandik enam-vähem tasane ala kus on väiksed kõrguste vahed Kesk-Eesti; Suur-tasandik. Lavamaa järskude nõlvadega ümbrusest kõrgem tasandik Harjulavamaa; sudeedi lavamaa. Alamik maailmamere tasemest allpool olev maismaa surnumere alamik; kaspia alamik. Madalik tasandik mille üldkõrgus ei ületa 200m Amazonase, Lääne eesti. Mäestik koosneb paljudest mägedest ja nende vahelistest orgudest ja nõgudest. Mägismaa suur mägise pinnamoega maa-ala kus vahelduvad ühisel kõrgemal alusel paiknevad mäeahelikud platood ja mäemassiivid. Nõgu ümara ovaalse või korrapäratu põhikujuga nõgus pinnavorm. Süvik ookeani põhjas olev piklik ja kitsas üle 6000m sügavune järskude servadega lõhe. Kiltmaa rohkete orgudega liigestatud kõrge tasandik enamasti üle 500m kõrge
Tõukejala kiirem alla ja rajalelöömine lennufaasis tingib, abistab hoojala reie kiiremat etterebimist, põlvetõstet. Jooksuliigutus hakkab reieliigutusega. st. reis juhib jooksuliigutusi. Reie liikumise iseloom, selle kiirendused ja pidurdused määravad jala kui mitmelülilise biokinemaatilise hoobade ahela liigutustegevuse. Kiirjooksu üldiseloomustus “Lühimaa” ehk kiirjooksuks (sprindiks) nimetatakse maksimaalkiirusega (maksimaalse intensiivsusega) jooksu distantsidel kuni 200m ja kuni 200m pikkuste etappidega teatejookse. Samuti võib aravata siia hulka ka naiste tõkkejooksu kuni 100m ja meestel 110m. Kiirjooksu klassikaliseks alaks on 100m. Maailma parimad meessprinterid läbivad 100m alla 10 sekundi ja naissprinterid alla 11 sekundi. Keskmiseks kiiruseks meessprinteritel on 10m/s ja naissprinteritel 9m/s. Distantsil teevad meessprinterid 43-46 sammu ja naissprinterid 47-52 sammu.
SAUDI-ARAABIA MARTIN TALLINN 2016 SAUDI-ARAABIA • RIIK LÄHIS-IDAS ARAABIA POOLSAAREL • JAGUNEB HALDUSLIKULT 13 PROVINTSIKS • PINDALA 2 260 582 KM² • RAHVAARV 27 137 000 (2010) • RAHVASTIKUTIHEDUS 12 IN/KM2 AR-RIYĀḐI PROVINTS (6) 19°58'16.48"N 44°53'38.35"E PÕLLUD • PÕLDE SADADES • LÄBIMÕÕT KESKMISELT 847,5 MEETRIT • KAHE PÕLLU VAHE KESKMISELT 150-200M • KASUTATAKSE RATASTEL KASTMIS-SÜSTEEMI MAASTIK • VÄGA KUIV, LIIVANE • AASTANE TEMP. 32.3 ˚C • UMBES 750M KÕRGUSEL MEREPINNAST • ENAMUS ON KÕRB • KESKMINE SADEMETE HULK AASTAS 71MM PÕLLUMAJANDUS • KASUTAVAD VÄGA SUURE OSA VEEST PÕLLUMAJANDUSEKS • MAA-ALUSTEST RESERVIDEST KASUTATI AASTAKS 2012 4/5 VEEST • 300 MILJARDIT M3 • KASVATATAKSE/TOODETAKSE: LUTSERNI, MAISI, LIHA JA PIIMA EKSPORT • NAFTA RIIK, JUBA ALATES AASTAST 1938 EKSPORDIB • 90% EKSPORDIST NAFTA • SAMAS KA KULD NING KÖÖGIVILJAD KESKKONNAPROBEELMID • AASTAKS 2...
Tehakse valdava tuule suuna järgi. Võib teha kõikide söötmis kohtade lähistele. Haabade langetus 4-5 puud korraga. Sobilik langetus aeg on november- aprill. Siledama ja vähem korbalise koorega puud on parimad. Kitsede söödasõimed on 5-10 sõime 1000ha kohta, söödaks: kaer, nisu. Ristiku põllud 0,3-0,4ha suurused. Sigadele nisu 100t aasata kohta ja hernest v. maisi 60t aastakohta. Ühe söödaautomaadi suurus umbes 300-400 kg. Hea söödmise korral võivad sead elada 200m söödast kuigi tavaliselt on selleks vahemaaks 5-6 km. Valgu vajadus täita liha ja kalajäätmetega. Pidi aitama ka koera krõbinad.
Beringi meri Beringi meri asub vaikse ookeani loode osas. Joonis1. Beringi mere asend 2.Mere nimi Meri sai oma nime Vitus Beringi järgi kes avastas selle mere. 3.Ääremeri Beringi meri on ääremeri. Seda merd lahutavad ookeanist aleuudi saarestik. 4.Suurus Meri võtab enda alla 2.3 miljonit km2 vaikse ookeani pindalast. 5.Sügavus Põhja ja ida osas on meri madal, keskmiselt 200m. Edelas ja lõunas sügavneb järsult. Kõige sügavam koht ulatub 5500m. 6.Soolsus Soolsus on seal 30-33%. See on 2% madalam maailmamere keskmisest soolsusest. Soolsus on küllaltki keskimine. Vaikse ookeaniga on ühendus hea. Suubuvad jõed on Kuskokwin, Yukon ja Anador. 7.Vee temperatur ja jääolud Beringi merel on valdavalt külm kliima. Veepinna kihil suvel jäävad temperatuurid 5-10 kraadi vahemikku. Suurema osa aastast on Beringi meres ajujääs. 8.Vee liikumine
http://www.abiks.pri.ee Vaikne ookean52,9%; Atlandi ookean24,8%; India ooeken20,8%; Põhja jää meri1,5; Liustik75%; põhjavesi24%; mullavesi 1% Alamjooks -voolukiirus väikseim, tek settetesandik Dalmaatsiar. -rannikutüüp Aadria mere ääres, kus parall-lt rannaj on rohkesti pikklike saari ja pools. Depressioonilehter e -põhjavee liigse kasutamise tulem põhjavee tase alaneb ja tekib dl. alandus Fjordr. -fjordid-kitsas kõrgete kallastega käänuline ja hargnev merelaht, tekkinud mere siiset. ruhiorgu Jõe lang -jõe kahe punkti absol-te kõrguste vahe Keskjooks -voolukiirus väiksem, küljeerosioon Laguunr. -merelaht, mille maasäär on merest eraldunud Limaanr. -laht,on moodust jõeoru suudmesse vajuval rannikul Maailmam tähtsus -mõjutab maa soojusreziimi, ...
raba e kõrgsoo aabasoo e peenrasoo vaipsoo turba kasv aastas 1mm/a 0,6mm/a 0,5-1mm/a väljakujunenud 8000a tagasi 3000-4000a tagasi 10,000 a tagasi ehituslik eripära kumer siirdesoo,mil on merepinnast 200m pinnavorm,mil on laiad älved ja kitsad kõrgusel,mustriline raba äärtes suured rabapeenrad vesised lohud iseloomulik vesi liigub keskelt asuvad tekk,mis katab ühtlase servadele nõgudes,läbivoolulis kihina kogu maa-ala ed suvel on maa külmunud
Pinnamood e reljeef - mingi piirkonna pinnavormide üldine iseloom pinnavormidest moodustuv maismaa ja merepõhja pealispinna kuju. Pinnamood muutub pidevalt sise-ja välisjõudude toimel. Pinnavorm - maapinna ebatasasused, maapinna ja merepõhja osad mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, välisilme, siseehituse ja tekke poolest. Madalik - suur, tasane pinnamoega maa-ala, kus absoluutsed kõrgused ei ületa harilikult 200m. Alamik - maailmamere tasemest madalaim ala, mida ei kata vesi. Lauskmaa - enam-vähem tasane maa-ala, kus absoluutsed kõrgused ei ulatu üle 300-400 m, kus küngastikud vahelduvad madalike, nõgude ja laiade orgudega. Lavamaa e platoo on mis tahes kõrgem võrdlemisi tasase reljeefi ning ulatusliku pindalaga ala. Kiltmaa - ulatuslik, rohkete orgudega liigestunud kõrge tasandik (enamasti üle 500m ) Noored mäestikud - on tekkinud sisejõuduse arvel ning on terava tipulised (Alpid,
Adolf Hitlerile maksma 8 000 000 dollarit . Rassipuhtus · Olümpiamängudele ei olnud oodatud osalema mustanahalised, mustlased ega juudid. · Saksamaa olümpiamängude tiimis viidi läbi samasugune rassipuhastus nagu Saksamaal. Avatseremoonia · Esimest korda võeti kasutusele olümpiatuli, tõrvikut kanti läbi seitsme riigi. · Viimane kandja oli Saksamaalt Fritz Schilgen. · Mängud avati 1.augustil 1936 Jesse Owens · Võitis 4 kuldmedalit ; 100m jooks, 200m jooks, kaugushüpe ja 4x100m. · Olümpiamängude kangelane. · Purustas Hitleri unistuse demonstreerida aarjalaste sportlikku üleolekut. Eestlased Berliini olümpial · Eesti võitis 2 kuldmedalit, 2 hõbemedalit ja 3 ARNOLD pronksmedalit. LUHAÄÄR · Kaks kulda tõi Eestile K. KRISTJAN Palusalu kreeka-rooma PALUSALU maadluses ja
KERGEJÕUSTIK 1.Kui pikk on staadioniring? Sinu vastus oli: 400m. 2.Nimeta jooksude liigid distantsipikkuste järgi Sinu vastus oli: 100m, 200m, 400m, 800m, 1500m, 5000m, 10 000m ja maraton. Lisaks võib veel olla 110m ja 400m tõkkejooksu ja 3000m takistusjooksu ning 4x100m või 4x400m teatejooksu. 3.Nimeta viske- ja tõukealasid Sinu vastus oli: Kuulitõuge, odavise. Kettaheide, vasaraheide. 4.Nimeta hüppealasid Sinu vastus oli: Kõrgushüpe, kaugushüpe, teivashüpe, kolmikhüpe. 5.Kuidas antakse jooksualadel käsklusi? Sinu vastus oli: Stardikohtunik annab käsklusi "Kohtadele!" ja "Valmis!" oma emakeeles
Kordamine Seened ja samblikud 1. Seente võrdlus taimede ja loomadega. Seeneriik. Seened Taimed Loomad Koosnevad rakkudest * * * Rakukestad * * Fotosünteesivad * Talletavad glükogeeni * * Toituvad orgaanilisest ainest * * Liiguvad aktiivselt * Puudub liikumisvõime * * Vajavad valgust * Sisaldavad klorofülli * Neil on tuum * * * 2. Hallitusseened: 1) Mida hallitusseened kasvuks vajavad? Niiskust, sooja 2) Kuidas inimene hallitusseeni kasutab? Antibiootikumid, hallitusjuustud 3) Millist kahju hallitusseened tekitavad? Kahjustavad toi...
Beringi meri asub Vaikse ookeani põhjaosas. Beringi meri on ääremeri, mida piiravad loodest Tsuktsi poolsaar, läänest Kamtsaka poolsaar, kirdest Alaska, lõunast Aleuutide saarestik, mis koosneb umbes 150-st saarest, millest enamus on mere pinnale ulatuvad vulkaanikoonused. Meri on ühenduses Beringi väina kaudu Põhja- Jäämerega. Beringi meri võtab enda alla 2,3 miljonit km² Vaikse ookeani põhjaosast. Põhja- ja idaosas madal, keskmiselt 200m. Edelas ja lõunas sügavneb järsult. Mere kõige sügavam koht ulatub 5500 meetrini. Soolsus jääb 30-33% vahele. Bering merel on valdavalt külm kliima, veepinnakihil jäävad suvel temperatuurid 5-10 kraadi vahemikku ning suurema osa ajast on meri ajujääs (v. a. äärmine lõunaosa). Kirdes ja põhjas on kitsas mandrilava. Beringi merelt saab alguse külm Kuriili ehk Oyashio hoovus. Beringi mere elustik on mitmekesine, selle kohal tiirleb üle 30 erinevat liiki
1. Mis on Eesti rekord 100m jooksus, kes püstitas ja millal ja kus? - 10,19 Marek Niit 31. märtsil 2012 USA-s Fayetteville'is 2. Kui kõrged on naiste 100m tõkkejooksu tõkked? - 0.84m 3. Mitu kergejõustiku ala on meestel ja naistel olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel? - Meestel 24, naistel 22 4. Kelle käes on Eesti rekord 200m liblikujumises, millal see püstitati ja mis on rekordaeg? - Osvald Nitski, Havail, Mauis juunioride Vaikse ookeani meistrivõistlustel 28.augustil 2014, aeg 2.02,14 5. Mitu medalit on saanud Gerd Kanter olümpiamängudelt ja millal? - 2 (1 kuld 2008 a Pekingis, 1 pronks 2012a Londonis) 6. Millal ja Kus toimuvad 2016 aasta olümpiamängud? - 5.–21. augustini 2016. aastal Brasiilias Rio de Janieros 7. Mis aastal on Eestlased saanud kõige rohkem olümpiamängudel
Hüdrosfäär Vee jaotus maal-maailmameres:Vaikne ookean-52,9%; Atlandi ookean-24,8%; India ooeken-20,8%; Põhja jää meri-1,5%; muu:Liustik-75%; põhjavesi-24%; mullavesi 1% Maailmamere veetemperatuur-Maailmamere pinna aasta keskmine temperatuur on 17-18C, mis on 3-4 kraadi võrra kõrgem keskmisest õhutemperatuurist maismaa kohal.Tervikuna on maailmamere keskmine temp. 3,8C, põhjapoolkeral on vee pinnatemperatuur 3C võrra kõrgem kui lõunapoolkeral. Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub 1 meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõppeb 30-40m sügavusel, seetõttu on veekogude paari meetri paksune veekiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Maailmamere soolsus-Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli. See tähendab, et iga kilogramm merevett sisaldab 35 grammi lah...
Üks eriline jõgi Ungaris on Doonau jõgi, mis jagab Ungari kaheks. Ungari territooriumile jätkub seda jõge 410km. (http://www.fsz.bme.hu/hungary/geo.html; http://www.magyarorszag.hu/angol/orszaginfo/alapadatok) Kliima, asukoht ja pinnamood. Ungari asub kesk-Euroopas, mille geograafilised kordinaadid on põhjalaius 45 48' - 48 35' ja idapikkus 16 05' - 22 58'. Kaks kolmandikku Ungari maa-alast on alla 200m. Kõrgus üle merepinna: Alla 200m 84% 200-400 m 14% Üle 400 m 2% Kliima on suhteliselt ühtne, kuna pinnamood on enamasti tasane või laineline. Väikesed mäed esinevad Slovakkia piiri ääres. Talved on külmad, pilvised ja niisked ning suved soojad. Isoleeritud asendi tõttu on mägede vahel põuad sagedased. Kliima on kontinentaalne Vahemere ja Atlandi ookeani mõjutustega. Keskmine õhutemperatuur on Jaanuaris -2C (28F), Juulis 23C (73F). Aasta keskmine sademete hulk on 635mm. Kõrgeim
Kergejõustik 1. Kiirjooks: 1. Distantsid - Jooksud kuni 400 m, nt: 60, 100, 200, 400, 4x100, 4x400, 100 ja 110 tõkked, 400 tõkked. 2. Millega võrdub jooksukiirus? v = s : t ehk kiirus on teepikkuse ja kulunud aja suhe. 3. Kiirjooksu osad 100m jooksu näitel - Reaktsiooni faas, kiirenduse faas, maksimaalse kiiruse faas, aeglustumise faas. 4. Maksimaalkiirusega jooksu sammu faasid - Tugifaas (esitugifaas ja tõukefaas) ja lennufaas (esimene hoofaas ja kõverdusfaas). 5. Stardipakkude asetus rajal - Tõukejalapakk 1,5-2 pöida stardijoonest, tugijalg +1,5 pöid võrreldes tõukejala pakuga. Esimene pakk on laugem (u 45°) 6. Asend "kohtadele!" - Mõlemad pöiad on kontaktis pakkude ja rajaga. Tagumise jala põlv toetub rajale. Sirged käed toetuvad rajale õlgadelaiuselt, sõrmed on harali. Kukal on selja kõrgusel, silmavaade ...
Protistid -on kunstlik rühmitus.Siia kuuluvad väga erineva päritoluga organismi rühmad.Nad on päristuumsed,kes pole taimed,seened ega loomad.Põhiliselt on nad ainuraksed ja lihtsa ehitusega organismid.Siin esineb nii auto-kui heterotroofe.Protiste leidub praktiliset kõigis ökosüsteemides.Ökoloogiliselt kõige olulistemaks võib pidada vees elavaid fotosünteesivaid vetikaid,kes moodustavad merede ja mageveekogude fütoplanktoni ehk taimse hõljumi.Protiside hulgas on ka loomi ja taimede parasiite. Vetikad Teadusharu,mis uurib vetikaid on algoloogia.Neid on üle 8000 liigi.Põhiliselt elavad magevetes,aga ka mullas,puutüvedel ja lumel.Siin esineb ühe-ja hulrakseid,samuti koloonialisi vorme.Mõned neist sümbioosis algloomadega.Kui vetikad elavad sümbioosis seentega,moodustuvad samblikud.Avavetes,meredes,järvedes on vetikad põhilisteks autotroofideks(fotosünteesijateks).Vetikad on nii plantilised(hõljuvad) kui ka bentilised(põhja kinnituvad).Vetik...
Palju ehitisi-basiilika(äri-ja kohtuhoone), raamatukogud, templid, trimfikaared, arhiiv, kartser, sammas, monumendid Siin lõppesid triumfikäigud, siin asus uudistetahvel "acta diurna", siin aeti äri ja sõmiti lepinguid Tähtsaim Forum Romanum, aga pea igale keisrile ehitati foorum Foorumi varemed Forum Romanum Sambad Trajanusele pühendatud Asus Trajanuse foorumil 30m kõrge ja alus+19 marmorsilindrit Seal tipus oli ka Trajanuse kuju 200m reljeefi samba peal, kus peal Trajanuse sõda daaklastega Sees keerdtrepp ja ülal vaateplatform Sisaldas matuseurni Trajanuse sammas Reljeef Trajanuse sambal Circus Kõige kuulsam Circus Maximus ehk "Suur ring" lad.k Neljahobuse kaarikute võiduajamise koht Keiser Nero on ka olnud ajur ja loomulikult võitnud Circus Maximus Kaariku võidusõit Circus Maximus täna Maanteed Via Appia -kuulsaim Rooma maantee Ehitati IV saj eKr, viis Capuasse ja oli 195
täiskasvanute seas. Maailma mastaabis, tema tulemused omaealiste arvestuses on väga võimsad, täiskasvanute klassis on tulemused keskmisest tugevamad. Ta praeguse elu parimad saavutused on 2011.a. juuniorite EM`i kuldmedali ning 2008. a. juunioride MM´il pronksmedali võitmine. Kuna Eestis on ta peaaegu võitmatu, siis on ta Eesti meistri tiitlite hulk päris suur. Peale mitmevõistluse on ta Eesti meister veel 60m ja 100m tõkkejooksus, 100m, 200m ja 400m jooksus ning kaugushüppes. 1 J. Filippov (2011). Kaks spordikaunitari: röövlitüdruk ja õrn haldjas. - Eesti Ekspress, 17. juuni Suurematelt võistlustelt on ta ette näidata, peale juuniorite EM´i ja MM´i, 2011.a. Daegu MM´i 26. koht ning 2011. aastal toimunud Parisi sise EM´i 9. koht Isiklikest rekorditest rääkides on vaieldamatult tähtsaim seitsmevõistluse 6134 punkti, kuid tähtis on ka Griti jaoks olulisuselt teise ala 100m tõkkejooksu aeg 13,44.
Kergejõustik Kergejõustik on üks vanimaid ja harrastatavaimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurte võistluste kavva kuulub kuni 40 ala. Enamik võistlusi sooritatakse spordiväljakul või staadionil, pikamaajookse ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis, metsaradadel jm. Kergejõustiku ajaloost Lihtsaid jooksu, hüppe ja viskevõistlusi korraldasid paljud rahvad juba mitu tuhat aastat tagasi. Kergejõustiku kui nüüdisaja spordiala ajalugu algab antiikaja esimeste olümpiamängudega. 776 eKr võisteldi ainult nn. ühe staadioni jooksus, hiljem lisandusid pikemad jooksud, viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, kiirjooks ja maadlus) ja relvisjooks. Iirimaal korraldati 12. sajni nn. Tailtenne'I mänge, mille kavva kuulusid peale võidujooksude kivitõuge, sepavasara heitmine (nüüdisaja vasara...
loomulik õhulend on käes. Maandumine toimub hoojalale, kere on vertikaalasendis ja puusavöö ees. Tähtsaim nõue - vältida varajast jalgade ettetoomist. Sportlane heidab jalad ja käed ettepoole, et maanduda äratõukepakust võimalikult kaugele. Parimad sportlased maanduvad äratõukepakust kuni 9m kaugusele. Sportlase eripära · Kaugushüppajad on suurepärased sprinterid nii 100m kui 200m distantsidel. Rahvusvahelisel tasemel on meeste keskmine pikkus 185cm ja kaal 78kg, naiste puhul 177cm ja 59kg. (Tuntuim näide on Carl Lewis). · Treening hõlmab 20-40m ja pikemate distantside sprindijookse staadionirajal, muutustega sammude sageduses ja pikkuses. Hüpped, hüppenööriga hüppamine, topispalli viskamine, jalgade venitused ja lihastreening on hädavajalikud. 8
Seega ruumalale ± 100 m3 vastab kõrgus hr = ± V / Sp = ± 233 = 2,33 = ± 0,43m 100 200 Järelikult on üks kvant q = 2 = m 233 233 200 Ja minimaalne andurite arv on n = h / q - 0,5 = (3 ÷ ) - 0,5 = 3 233 100 200 I andur: m; V = S p h = 233 × = 200m 3 233 233 300 400 II andur: m;V = S p × h = 233 × = 400m 3 233 233 500 600 III andur: m;V = S p × h = 233 × = 600m 3 233 233 3. Ebatäpset mõõteriista (sisendiga X ja näiduga Y) kalibreeritakse kahe täpse sisendsignaaliga: X1 ja X2, vastavad näidud on Y1 ja Y2
5) KUS TOIMUSID AASTAL 1949 ESIMESED MEESTE VÕRKPALLI MEISTRIVÕISTLUSED? a. Austraalias b. Sveitslane c. Lätis d. Tsehhoslovakkias 6) KUI MITU TÕKET PEAB JOOKSJA ÜLETAMA 110 MEETRI TÕKKEJOOKSUS? a. 20 b. 5 c. 13 d. 10 7) KUI LAI ON SISEVÕRKPALLIVÄLJAK? a. 7m b. 8m c. 9m d. 5m 8) KUI PIKK ON TÕKKEJOOKSU DISTANTS NAISTE SEITSMEVÕISTLUSES? a. 100m b. 200m c. 150m d. 400m 9) MIS AASTAL TOIMUSID ESIMESED JALGPALLI EUROOPA MEISTRIVÕISTLUSED? a. 1950.a b. 1960.a c. 1970.a d. 1980.a 10) MITMENDA KOHA SAI ERKI NOOL 2001.A KERGEJÕUSTIKU MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSTEL? a. Neljanda b. Kuuenda c. Teise d. Kaheksanda Pilleriin Tamm spordiviktoriin 11) KUI PALJU KAALUB MEESTE KUULITÕUKES KASUTATAV KUUL? a. 6,87kg b. 7,07kg c
Kehaline kasvatus eksam G1 Kergejõustik 1) mitmevõistlus - naiste seitsmevõistlus Esimene päev Teine päev 100m tõkkejooks kaugushüpe kõrgushüpe odavise kuulitõuge 800m jooks 200m jooks - Meeste kümnevõistlus Esimene päev Teine päev 100m jooks 110m tõkkejooks kaugushüpe kettaheide kuulitõuge teivashüpe kõrgushüpe odavise 400m jooks 1500m jooks 2)Heited, tõuked, visked Odavise- M 800g, N 600g (3 katset) Kettaheide- M 2kg, N 1kg (3 katset) Kuulitõuge- M 7,257kg, N 4kg (3 katset) Vasaraheide- M 7, 257kg, N 4kg (3 katset) 3) Hüpped Kaugushüpe- Kolmikhüpe- Kõrgushüpe- Teivashüpe- 4) Jooksud Tõkkej...
1. Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast (tardkivim kristalsed) ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast (settekivim). Pealiskorra pindmist, pudedatest setetest osa nim. pinnakatteks. 2. Kilp on koht platvormil, kus settekivimitest pealiskord puudub ja tardkivimitest aluskord paljandub maapinnal. Moreen sete, mis koosneb sorteerimata ja ümardumata osadest, liustike kuhjatud. Fossiilid kivistisena säilinud nüüdseks väljasurnud organism. Setted pude aines, mis on tekkinud maismaal või veekogus ja koosneb kivimite või organismide jäänustest. 3.Lubjakivid ordoviitsium, silur. Liivakivid devon. 4. Eesti asub IdaEuroopa lauskmaa loodeservas. Pinnamood on tasane ning väikeste kõrgusvahedega. Eesti pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad lainjate madalike, nõgud...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
