• Kivikilbik • Sanvitaalia Lehtdekoratiivsed taimed • Kard-hõbepael • Aedkohhia • Pronks-lutiklill • Suva ilunõges • Riitsinus Amplitaimed. • Mehhiko päsmaslill • Feerulalehine ruse • Kaksikkannus • Sanvitaalia • Harilik maajalg • Sinilobeelia • Roomav metsvits • Oranž pärdiklill • Ripp-pelargoon • Tiiviklill Asukoht: Toila Oru Park Taimed: kukekannus, hosta, peiulill Asukoht: Karlova, Tartu Taimed: ilukapsas, peiulill, vilt-ristrohi Asukoht: Toila Taimed: hosta, harilik kosmos Asukoht: Toila SPA Taimed: kard-hõbepael, fuksia Asukoht: Toila SPA Taimed: petuunia, roomav metsvits, roos begoonia Asukoht: Jõhvi Taimed: hall salvei, peiulill, vilt-ristrohi, begoonia, helmikpööris Asukoht: Toila
-Õiest areneb vili vaid siis, kui lisaks tolmlemisele toimub ka viljastamine. -Õisi kasutatakse kodu ja selle ümbruse kaunistamiseks, enda ehtimiseks, toiduna, vürtsina, ravimina, parfümeeriatööstuse toorainena. -Sigimikust areneb vili. -Viljas on seemned mis arenevad viljastatud seemnealgmeist. -Veesisalduse järgi eristatakse lihakvilju ja kuivvilju. -Lihakviljad: mari (tomat), õunvili (õun), luuvili (ploom). -Kuivviljad: *avaviljad kukkur (kukekannus), kaun (hernes), kõder (kapsas), kupar (kastan) *sulgviljad pähklike, pähkel (sarapuu), seemnis (võilill), teris. -Seeme koosneb seemneestast, idust ja toitekoest. -Seemned: *üheiduleheliste taimede seemned (tervaviljad) *kaheiduleheliste taimede seemned (uba, hernes). -Üheidulehelise taime seeme koosneb seemnekestast, valgurikastest rakkudest, toitekoest idulehest, idupunagst, idujuurest ja iduvarrest.
Kasutamine haljastuses: puualune istutus, grupis koos teiste püsikutega, veekogu ääre kujundamiseks. Joonis 15. Kilpleht (http://www.ogrodowisko.pl/watek/1221-tarczownica-peltiphyllum- peltatum) Joonis 16. Kilpleht Kasutatud kirjandus: Aiasõber. Liigikirjeldused. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php? GID=11677. 08.08.2013. Seemnemaailm. Kilpleht Peltiphyllum peltatum. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=11677. 08.08.2013. 1.9 Kukekannus (Delphinium) Konkreetne liik: aed-kukekannus (Delphinium cultorum) (joon. 17, joon.18) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 150 cm. Kasvuruumiks vajab 40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: püstine puhmik. Lehed: tumerohelised, sõrmlõhised. Õied või õisikud: sinised, valged, lillad, kirjud. Õitseb juulis-oktoobris. Liigi eritunnused: kui õisikud pärast õitsemist maha lõigata, õitsevad sügisel ka teist korda. Kasvukoha nõuded: päikseline, parasniiske huumusrikas muld.
.................................................................. 14 Bergeenia (Bergenia) ................................................................................................................ 16 Lursslill (Cimicifuga) ................................................................................................................ 18 Kilpleht (Darmera) ................................................................................................................... 20 Kukekannus (Delphinium) ........................................................................................................ 22 Siilkübar (Echinacea) ............................................................................................................... 24 Piimalill (Euphorbia) ................................................................................................................ 26 Heleenium (Helenium) .....................................................................
Kollane mägikann Vitaliana primuliflora 5 cm aprill-mai kuldkollased Kergem, päikseline kuivem muld Kukehari Sedum `Herbstfreude' 40-50 cm september- karmiinroosad Tavaline päikseline oktoober kuivem muld Kukekannus Delphinium x hybridum ´Magic F. 80 cm juuni-august taevasinine Toitainerikas päikseline Heavenly Blue´ parasniiske muld Kuldne piimalill Euphorbia polychroma 40-50 cm mai-juuni Kõrglehed Kuivem päikseline
Meniski rebend või operatsioon Valuvaigistamine Põlve hemi-artroplastika Põlvekedra kõõluse põletik Patella rebend või operatsioon Täielik põlveliigese vahetus, põlve artroplastia Hüppeliiges ja säär Kannakõõluse osaline või täielik rebend Säärelihase operatsioon Pindluu operatsioon Hüppeliigese välimise grupi sidemete parandus Talla sideirme põletik või kukekannus Seesamluu põletik Valuvaigistamine Kõõluse operatsioon Sääreluu operatsioon Sääre või peraneaal arteri bypass operatsioon Hüppeliiges Kannakõõluse osaline või täielik rebend Säärelihase operatsioon Pindluu operatsioon Hüppeliigese välimise grupi sidemete parandus Valuvaigitamiseks Talla sideirme põletik või kukekannused Seesamluu põletik
PÜSILILLED JANE SISASK RÄPINA AIANDUSKOOL 1MK2 2014 Aed-kukekannus Delphinium x cultorum Aed-kukekannus Delphinium x cultorum · Mõned sordid: 'Jupiter Pink`, 'Jupiter Sky Blue`, 'Jupiter White`, 'Moonlight`. · Kõrgus 70-100 cm. Õitseb juuni august. · Sobib Toitaineterikas parasniiske aiamuld Aed-leeklill Phlox paniculata Aed-leeklill Phlox paniculata · Mõned sordid: 'Adessa Orange`, 'Adessa Pink Star`, 'Adessa Special Fire`, 'Adessa Special Purple Star`, 'Adessa White`. · Väga erinevad värvid. Palju sorte. · Kõrgus 50-100cm
.....................................................................................................8 1.6 Bergeenia (Bergenia).........................................................................................................9 1.7 Lursslill (Cimicifuga)......................................................................................................10 1.8 Kilpleht (Darmera)..........................................................................................................11 1.9 Kukekannus (Delphinium)..............................................................................................12 1.10 Siilkübar (Echinacea)....................................................................................................13 1.11 Piimalill.........................................................................................................................14 1.12 Heleenium (Helenium).................................................................................................
kiirgab tihti mujale. Ravi eesmärk: leevendada valu, turset, põletikku, kiirendada paranemist. 1 kord päevas. Vastavalt vajadusele kokku 8-10 korda. [11] Karpaalkanali sündroomi põhjuseks on surve mediaannärvile ning selle kokkusurumine randmes, mille sümptomiteks on tavaliselt valu, tuimus ja surin randmes või labakäes. Ravi eesmärk: leevendada valu ja põletikku, suurendada liikuvust ja kiirendada paranemist. 3-5 korda nädalas, kokku kuni 10 korda. [11] Kukekannus ehk Plantaarfastsiit on seisund, kus plantaarne sidekirme muutub põletikuliseks. Kukekannuse sümptomiteks on tavaliselt valulik kand/tald kõndima hakkamisel. Ravi eesmärk: leevendada valu ja põletikku, suurendada liikuvust ja kiirendada paranemist. 3-5 korda nädalas. Kokku kuni 8 korda. [11] Psoriaas on põletikuline geneetilise eelsoodumusega krooniline nahahaigus, mis võib kahjustada ka liigeseid ja küüsi. Ägenemisel tekivad nahale pruunikaspunase
Vähi värvipalett on veemärgile iseloomulikult õhkõrn hõbehall, kahvatukollane, valge. Hõbe on ka talle omane metall. Maadest mõjuvad innustavalt Sotimaa, Holland, Uus-Meremaa, Paraguay, Alzeeria ning Põhja- ja Lääne-Aafrika. Lõvi sütitavad päikesevärvid Päikeselise ja majesteetliku Lõviga mõjuvad võrdväärselt päevalill, saialill, jorjen, vereurmarohi ja aster, kuid tema iseloomuga haakuvad ka kannatuslill, viinapuu, rosmariin, kukekannus ja heliotroop. Kui võimalik, laseks Lõvi pilgul puhata ümbrusel, kus kasvavad loorber, kreeka pähkel, oliiv ja tsitrusepuud. Tema loomusega sobivad kokku veel palmid. Kanakeste kasvatajat Lõvist pole. Talle on märksa enam meeltmööda suured murdjad mõistagi tiigrid ja lõvid. Tule märgi esindajana sütitavad Lõvi päikesevärvid, kuld ja elevandiluu. Tema vererühmaga klapivad sellised paigad nagu Rumeenia, Sitsiilia, Tsehhi, Lõuna-Iraak, Liibanon, Lõuna-Prantsusmaa ja Itaalia
Loomulikult on ettevaatus parim vigastustest hoidumise vahend. Kuna äkilised muutused on käsitleva vigastuse juures peasüüdlaseks, siis viia reziimimuutused ellu järkjärgult, ilma tormamata. Mitte suurendada nädala kilometraazi korraga rohkem kui 10% ja hoiduda järsust maastikumuutusest. Ära unusta jooksujualatsite süstemaatilist kontrolli. Liigselt kulunud kannaosa väliskülg põhjustab pronatsiooni, mis omakorda tekitab pingeid reie sidekirme pingutajale. "Kukekannus" Rahva keeles kukekannus on luustunud ala, mis tekib tallaaluse sideme ehk plantar fascia ja kandluu ühenduskohta. Valu, mis nimetatud vigastuse korral tekib, on küllaltki intensiivne ning võib jooksutreeningule mõneks ajaks kriipsu peale tõmmata. Valust lahti saamiseks peab vähendama kannale langevat koormust. Üks suurepärane moodus koormuse vähendamiseks on korralike treeningjalatsite muretsemine. Need peaksid olema jäiga kontsakapiga ja vähemalt kannaosas lööki
pöörduma arsti poole. Loomulikult on ettevaatus parim vigastustest hoidumise vahend. Kuna äkilised muutused on käsitleva vigastuse juures peasüüdlaseks, siis viia reziimimuutused ellu järkjärgult, ilma tormamata. Mitte suurendada nädala kilometraazi korraga rohkem kui 10% ja hoiduda järsust maastikumuutusest. Ära unusta jooksujalatsite süstemaatilist kontrolli. Liigselt kulunud kannaosa väliskülg põhjustab poronatsiooni, mis omakorda tekitab pingeid reie sidekirme pingutajale. "Kukekannus" Rahva keeles kukekannus on luustunud ala, mis tekib tallaaluse sideme ehk plantar fascia ja kandluu ühenduskohta. Valu, mis nimetatud vigastuse korral tekib, on küllaltki intensiivne ning võib jooksutreeningule mõneks ajaks kriipsu peale tõmmata. Valust lahti saamiseks peab vähendama kannale langevat koormust. Üks suurepärane moodus koormuse vähendamiseks on korralike treeningjalatsite muretsemine. Need peaksid olema jäiga kontsakapiga ja
soovitatav jätta istutamisel taimede vahekauguseks 15...20 cm. Kukehari on üldiselt talvekindel, kuid lumevaesel talvel või järskude temperatuurikõikumiste korral talvitub katte all kindlamini. Kukeharjad sobivad kiviktaimlasse, murusse, vabakujulistesse lillerühmadesse, püsilillepeenrale äärislilleks, pinnakattetaimena kalmistule. Nägusad koos madalate kellukate, aubrieetade ja kadakkaertega. Madalaid liike sobib kasvatada aiavaasis ja rõdukastis ja isegi potilillena toas. 14. Kukekannus Kukekannused kuuluvad aia kõige uhkemate püsikute hulka. Kukekannuse perekonnas on ca 250 liiki, looduslikult kasvavad põhjapoolkera parasvöötmes, Eestis kasvab ainult 1 liik. Madalad kuni kõrged ühe- või mitmeaastased rohttaimed. Iluaianduses kasutatakse madalama kasvukõrgusega sordirühmi. Looduslikud liigid on väga kõrged. Vajavad päikesepaistelist tuulevaikset kasvukohta, sügavat huumus- ja toitaineterikast ja vett läbilaskvat mulda. Kukekannused on tundlik liigniiskuse suhtes
Seeme idaneb 1-4 nädalat. Paljuneb ka isekülviga. [10] Harilik müürilill on hinnatud haljastuses oma pika õitsemisaja ning dekoratiive lehastiku tõttu. Müürilill leiab kiviktaimlas mitmekülgset kasututust: õitsva pinnakattena, müüripragudes või asteplaatide vahel. Samuti sobib moldaeda ja teistesse loodusliku ilmega konteineritesse. [2, 10] Sobivad naabrid müürilillele on madalad hostad ja sõnajalad, poolpõõsad, kollane kukekannus, madalad murtudsüdamed, palunäsiniin ja madalad kõrrelised ning mitmed muud kiviktaimlataimed. Harilik müürilill sobib ka sibullillede alustaimeks. [1] Tuntumad sordid: · 'Alba'- valged õied; · 'Globoosa'- moodustab kompaktse mätta. [2] 1.3.3. Aed-pärdiklill Aed-pärdiklill (Mimulus x hybridus) on võõrasemade ja meelespeade kõrval veel üks kevadine külmakartmatu suvelill kalmistule või rõdule anumatesse. Tema esivanemad, kollane ja sile
o Tulikalistele iseloomulikud pikenenud õiepõhjaga ja spiraalselt paiknevate rohkearvuliste õieosadega õied on primitiivsed, sellist tüüpi õied on tõepoolest enamlevinud fülogeneetiliselt basaalsetes rühmades. o Siia kuulub palju tuttavaid perekondi: tulikas (Ranunculus), kullekupp (Trollius), ülane (Anemone), sinilill (Hepatica), kurekell (Aquilegia), käoking (Aconitum), kukekannus (Delphinium), lumeroos (Helleborus). Anemone nemorosa - võsaülane Trollius europaeus h. kullerkupp Hepatica nobilis h. Sinilill o Paljud liigid on mürgised, mõned isegi eluohtlikult. Põhjuseks on südameglükosiidide esinemine, mida nad sisaldavad lisaks alkaloididele Sugukond magunalised Papaveraceae
Varajase külvi korral õitseb juba esimesel aastal. • istutatakse päikeselisesse, külmade tuulte eest varjatud kasvukohta. Külmakindel. ASTER NOVAE-ANGLIAE - ÕIEKAS ASTER • kuni 1,8 m kõrgune puhmas, mida iseloomustavad karedakarvalised varred ja terveservalised süstjad pehmekarvased lehed. Liigi lillakasroosad 2...4 cm läbimõõduga korvõisikud koonduvad varte tippudes suurtesse pööristesse. DELPHINIUM X CULTORUM - AED- KUKEKANNUS • sirged varred udekarvased, lehtedega kaetud. Lehevarred pikad, lehed sõrmlõhised. • Rikkalikult õitsev püsilill, mis eelistab päikeselist või poolvarjulist, toitaineterikast ja vett hästi läbilaskvat mulda. Vajab regulaarset kastmist ja väetamist. Ei talu tuuliseid kasvukohti, võib vajada toestamist. DIANTHUS GRATIANOPOLITANUS - HALL NELK • Kuni 30 cm kõrgune padjandtaim. Lehed kitsad sinkjashallid, hallid. Õied lihtsad,
Mõõduka kliimaga kasvukohtades on C3 tüüp efektiivsem kui C4 ja CAM. C3 tüüp on valdav enamus taimi. (ntks nisu, rukis, raihein, kerahein, põlduba, aeduba, valge ristik, lutsern, tamm, pöök, kask, mänd) CAM tüüpi: paksulehelised taimed (kõrbe sukulendid). Fotosünteesi ööpäevane rütm muutub: öösel C4 ja päeval C3. C4 tüüpi: esmased produktid peamiselt nelja süsinikuga orgaanilised happed. (ntks mais, suhkruroog, hirss, sorbo, kukekannus, rebasheinad, portulakid, maltsalised). On olemas ka segaperekondi. Nii on C3 ja C4 tüüpi liike Euphorbia perekonnas. Looduses on intensiivseim fotosüntees üheaastastel kõrbetaimedel ja rohtudel pärast vihma. Need on nn oportimistlike liikidega sellistes kasvukohtades. Pikaealised taimed kõrbes on valmis kohe alustama fotosünteesi kui hakkab vihma sadama. Kiirgus on selline ressurss, milles esinevad nii ööpäevased kui sessoonsed kõikumised. Just
Selleks et mulda saada sobiva happesusega tuleb seda neutraliseerida. Muldade neutraliseerimiseks sobivad paekivi jahu, dolomiidi jahu, klinkri tolm, põlevkivi tuhk, puu tuhk. HAPPELINE MULD (pH alla 5,5) Põldrõigas, põld-nälghein, põld-kaderohi, väikeoblikas jusshein, maarjahein, jänestarn, tähttarn, karusammal ja/või põldkannike NEUTRAALNE MULD (pH 5,5 – 7,5) Põldsinep, põld-kukekannus, kollane karikakar ja humallutsern ALUSELINE MULD (lubjarikas muld, pH üle7,5) Lubikas, angerpist, varretu ohakas, seakapsas. Mineraalainete transport mullas • Kolm võimalikku viisi mineraalainete kättesaamiseks: – otsene kontakt juurega (tavaliselt juuri 1% mulla mahust) – massivool piki veepotentsiaali gradienti (transpiratsioon, leostumine)
samblad, samblikud, põhjaloomastik, ränivetikad, makrofüüdid- suured veetaimed, kooslused, puude okkakahjustused. Atsidofiil e. happelembelised taimed mis näitavad mulla happelisust. Nt. väike oblikas, harilik nälghein, põldkannike põldudel jne.... Klatsifiil e. lubjalembesed taimed mis kasvavad neutraalsetel ja kaltsiumi poolest rikastel muldadel. Nt põdudel sirplutsern, valge mesikas, põldsinep, põld-kukekannus jne... Oligotroofne- vähetoiteline, toitevaene (veekogu või soo). Kalastikus on hapnikunõudlikud liigid. Eutroofne- rohketoiteline (veekogu). E-sed järved on hariliult elustikult rikkalikud ja mitmekesised ning väga produktiivsed. Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike. Mesotroofne- kesktoiteline on taimedele omastatavaid toitaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld.
Indikaatortaimedena saame kasutada järgmisi umbrohuliike: Umbrohud happelistel muldadel: nälghein, põld-kaderohi, väike oblikas, kassiristik, jusshein. Umbrohud, mis eelistavad nõrgalt happelist mulda: põldrõigas, valge karikakar, põldkannike. Umbrohud, mis eelistavad nõrgalt happelist või neutraalset mulda: teekummel, harilik punand, põld- piimohakas, tuulekaer, harilik rukkihein, paljas võõrkakar. Umbrohud neutraalsetel ja aluselistel muldadel: koerputk, põld-kukekannus, põldsinep, kollane karikakar, humallutsern, harilik tõlkjas, valge mesikas, sirplutsern. Happesuse suhtes ükskõiksed: h. orashein, põldosi, rukkilill, hiirekõrv, roomav tulikas, kirburohud, linnurohud. Kehva mulda ja mulla happesust näitavad: harilik varakevadik, väike oblikas, põld-härghein, silmarohi, jusshein ja lamba aruhein. Head toitainetega varustatust näitavad umbrohud: tömbilehine oblikas, harilik punand, vesihein,
pikenenud, kaelataoline õiepõhi, mis kannab kas ainult emakaid (günofoor-kappar) või ka tolmukaid (androgünofoor-kannatuslill, kappar, ämbliklill). Kõlutolmukad e staminoodid on ilma tolmukapeata tolmukad, säilunud on vaid tolmukaniit. Oma olemasolu õigustamiseks on kõlutolmuka niit omandanud teisi ülesandeid – on muundunud kroonlehe taoliseks või nektaariumiks. Kannus on kotjas pikem või lühem õiekatte väljakasve, mille tipus asub nektaarium (kukekannus, lemm-malts, kannike) ÕIE EHITUSLIKUD SÜSTEEMID Õie põhjale kinnituvad lehelist päritolu õie osad süsteemi järgi: kas 1) Spiraalselt (mittetsükliline=atsükliline õis) (magnolia) 2) Tsükliliselt – männastena, tavaliselt 5 ringi: tupplehed, kroonlehed, 2 ringi tolmukaid ja emakad (nt kukeharjad, õunapuu) 3) Pooltsükliliselt (=hemitsükliliselt) - ühed õie osad paiknevad ringidena, teised spiraalselt (vesiroos, maasikas, kibuvits, kurekell)
Mõned perekonnad on kohastunud tuultolmlemiseks, neil on õied taandarenenud (ängelhein). Järelikult on perekondade eristamisel õie ehitusel esmajärguline tähtsus. Viljad on enamasti koguviljad (koosnevad kokkurviljadest või pähklikestest) või marjad. Tulikalised sisaldavad sageli mürgiseid alkaloide, kariloomad tulikalisi ei söö, mistõttu nad on heina- ja karjamaadel ebasoovitavaks komponendiks. Enamasti on tulikalised dekoratiiv- ja ravitaimed. Mõned perekonnad: kukekannus, käoking, ängelhein ja tulikalised. 34. Sugukond roosiõielised- Rosaceae. Liikide arv umbes 300 (115 perekond); laialt levinud põhjapoolkera subtroopilise ja mõõduka kliimaga aladel, mõned liigid kasvavad lõunapoolkera maades. Kuigi roosiõielised terikuna moodusatavad loomuliku sugukonna, on nende vegetatiivsete ja generatiivsete elundite ehitus väga mitmekesine. Eluvormid- igihaljastest puudest rohttaimedeni (peamiselt kaheaastased)
vale pointe' (jalalaba sirutus) ning sellest tingitud vaevused. Liigne ülesirutus tekib väga kumera jalavõlviga inimestel ja ka hüpermobiilsete liigestega inimestel. Kui tantsija seisab näiteks ühel jalal täisvarbal (naistantsijad), ning tema pointe' on liigselt üle sirutatud, siis kahjustab see hüppeliigest, põlve jne. Üks suurimaid jalalaba tüüpvigastusi on hallux valgus ld k. ehk maakeeli kukekannus, kus suur varvas pöördub järsult sisse ja pöiakont on sageli paistes ja valulik. Kui selline olukord juba tekib, on sageli ainus pääsetee kirurgiline sekkumine. Viimased näited iseloomustavad pikaajalisi tekkepõhjuseid põlve-, puusa- ning jalalabade venituste ja kõõlusrebendite vallas. Õlaliigese rotaator, kui keha kõige suurema liikumisulatusega liiges, on veel üks potsensiaalne vigastuste piirkond tantsijatel
Mõned perekonnad on kohastunud tuultolmlemiseks, neil on õied taandarenenud (ängelhein). Järelikult on perekondade eristamisel õie ehitusel esmajärguline tähtsus. Viljad on enamasti koguviljad (koosnevad kokkurviljadest või pähklikestest) või marjad. Tulikalised sisaldavad sageli mürgiseid alkaloide, kariloomad tulikalisi ei söö, mistõttu nad on heina- ja karjamaadel ebasoovitavaks komponendiks. Enamasti on tulikalised dekoratiiv- ja ravitaimed. Mõned perekonnad: kukekannus, käoking, ängelhein ja tulikalised. 34. Sugukond roosiõielised- Rosaceae. Liikide arv umbes 300 (115 perekond); laialt levinud põhjapoolkera subtroopilise ja mõõduka kliimaga aladel, mõned liigid kasvavad lõunapoolkera maades. Kuigi roosiõielised terikuna moodusatavad loomuliku sugukonna, on nende vegetatiivsete ja generatiivsete elundite ehitus väga mitmekesine. Eluvormid- igihaljastest puudest rohttaimedeni (peamiselt kaheaastased)
põldkannike põldudel (Viola arvensis). looduslikes ökosüsteemides: punane ristik (Trifolium arvense), lambaaruhein (Festuca ovina), mustikas (Vaccinum myrtillus), pohl (Rhodococcum vitis-idaea), harilik jõhvikas (Oxycoccus quadripetalus). Selliseid taimi nimetatakse atsidofiilseteks e. happelembesteks. Neutraalsetel ja kaltsiumi poolest rikastel muldadel kasvavad: põldudel sirplutsern (Medicago falcata), valge mesikas (Melilotus albus), põldsinep (Sinapis arvensis), põld-kukekannus (Consolida regalis). Looduslikel kasvukohtadel harilik lubikas (Sesleria coerulea), mägiristik (Trifolium montanum), harilik nurmenukk (Primula veris), metsülane (Anemone sylvestris) jt. Selliseid liike nimetatakse kaltsifiilsesteks e. lubjalembesteks. Endla Reintam, 2008/2009 26 Stenotoopne elupaigatruu, kindlatüübilist elupaika valiv, kindlas biotoobis elutsev (organism) e. stenobiont.
segreto'ks (private garden ehk salaaed). See sai Itaalia renessanssaedade lahutamatuks osaks ning sageli novellide kirjeldatud sündmuste tegevuspaigaks. Lille- ja rohuaed võis sisaldada ka köögivilju; põhiliselt aga vürts- ja ravimtaimi nagu: rosmariin, majoraan, tüümian, iisop, lavendel, koirohi, Artemisia abrotanum, oregaano, münt, salvei. Kannike, nurmenukk, rukkilill, Aquilegia, alpikann, tokkroos, saialill, malva, kukekannus, roosid, liiliad, iiris, hüatsint, tulbid, nartsissid, ülane, maikelluke, moonid, krookus. Orto variandid: Pratelli, prati, orticini: korrapärase kujuga ruudud, täidetud aromaatsete rohttaimede ja lilledega, nagu aas. Ruutude nurki või keskpunkte võisid rõhutada viljapuud (villa Farnesiani). Prato: suurem ala kaetud muru või niidutaimedega. Viljapuuaeda ja "metsa" defineerisid neis kasvavad taimed, mitte nende kuju või paigutus hoonete või reljeefi suhtes
annaabi.ee 
