Kas raudrohtu võib pidada ravimtaimeks? · Probleemi püstitamine Kas raudrohtu võib pidada ravimtaimeks? · Taustinformatsioon Harilik raudrohi (Achillea millefolium) kuulub korvõieliste sugukonda. Teda käsitletakse mitmemaastaste rohttaimedena, kuid vahel peetakse teda ka poolpõõsaks, see võib põhjustatud olla tema kõrgest kasvust, mis ulatuda kuni ühe meetrini. Raudrohi on levinud Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk- ja Väike-Aasias ja Kaug-Idas. Samuti ka Põhja-Ameerikas, Uus-Meremaal ja Austraalias, kuid seal on ta naturaliseerunud. Tal on kitsad, mitmel korral jagunenud, veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud. Tema suur liitõisik koosneb korvõitest. Iga väike korvõisik sisaldab tavaliselt nelja-viit valget keelõit ja kuni paarikümmet kollakat või määrdunudvalget putkõit.
Eesmärgid: Lapsed õpivad tundma ravimtaimi ja saavad ravimtaimede kohta uusi teadmisi. Lapsed arendavad koostöövõimet. Vahendid: lauamäng, täring, nupp/nupud, mängujuhend, tutvustustekst iga ravimtaime kohta Kasutatud kirjandus: Gorbunova T. (2000) Ravimtaimed koduapteegis. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda 1.Piparmünt Mentha piperita Mis võib tekkida piparmündi ülemäärasel tarvitamisel? a) peavalu b) valu jalgades c) valu südame piirkonnas 2.Harilik raudrohi Achillea millefolium Eestis on kõige levinuim.. a) võsa-raudrohi b) harilik-raudrohi c) lõhnav raudrohi 3. Teekummel Chamomilla recutita Eelkõige kasutatakse teekummelit.. a) ergutava toime tõttu b) põletikuvastase toime tõttu c) hea maitse tõttu 4. Palderjan Valeriana officinalis Aeglaselt kuivatades saab ..? a) lõhnavama ja bioloogiliselt aktiivsema ravimi b) liighapra ravimi c) mittetoimiva ravimi NB
vähemalt 2 nädalat enne kirurgilisi sekkumisi? Antud preparaatidel võib olla koostoimeid ravimitega! Peamine mhhanism CP450 ensüümsüsteemi mõjutamine. Toimed kehvasti dokumenteeritud. Üldine seisukoht on, et toodete tarbimine võiks olla lõpetatud 2 nädalat enne plaanilist protseduuri. 6. Ravimtaimede teeleht, islandi samblik, sookail, liivatee, paiseleht, altee, punane päevakübar, küüslauk, saialill, raudrohi, teekummel, astelpaju, teepuu rahvanimetused (nt põdrasammal) ja peamised kasutusvaldkonnad rahvameditsiinis. Teeleht – lõikehaavade verejooksu sulgemiseks. Teelehe lehtedest valmistatud tee – rögalahtistav toime. Seemnetest valmistatud keedis – seedetrakti vaevuste vastu. Islandi samblik (põdrasammal, islandi käokõrv) – rögalahtistav toime. Põletiku- ja mikroobidevastane toime, suurendab söögiisu ja parandab seedimist. Samblikutõmmisega
Ladinakeelsed ja eestikeelsed nimed Achillea raudrohi Acorus kalmus Aegopodium naat Alchemilla kortsleht Anthemis karikakar Anemone ülane Bellis kirikakar Caltha varsakabi Campanula kellukas Carex tarn Centaurea jumikas Convallaria maikelluke Dianthus nelk Drosera huulhein Dryopteris sõnajalg Elodea vesikatk Eguisetum - osi Filipendula angervaks Geranium kurereha Hepatica sinilill Heracleum karuputk
Botaanikaaed haldab ja täiendab pidevalt eesti keelsete taimenimede andmebaasi. Põllumajanduslikud taimed õues: · Phaseolus coceineus õisuba · Foeniculum vulgare harilik apteegitill · Corylus avetlana harilik sarapuu · Phyllostachys viridiglaucescens rohekas sinine lehistähkbambu · Rheum tibeticum tiibeti rabarber · Vitis amurensis amuuri viinapuu · Achilllea asplenifolia tume raudrohi · Achillea millefolium harilik raudrohi · Physalis alkekengi harilik füüsalis · Phyllostachys aureosulcata triibuline lehistähikbambus · Lathyrus undulatus Boiss laineline seahernes · Lathyrus nusolia oras-seahernes · Lathyrus clymenum kahevärviline seahernes · Petroselinum crispum aedpetersell · Malus domestica Borkh - aed-õunapuu · Laurus nobilis harilik loorberipuu · Lathyrus vicia sepium aedhiire-hernes · Lathyrus pisum sativum söögihernes
Achilléa Raudrohi Acon´itum Käoking Alchem`illa Kortsleht Alopecùrus Rebasesaba Anemòne Ülane Arctostàphylos Leesikas Àsarum Metspipar Càlla Võhk Callùna Kanarbik Càltha Varsakabi Campànula Kellukas Càrex Tarn Càrum Köömen Convallària Maikelluke e. piibeleht Coronària Käokann Diànthus Nelk Dròsera Huulhein Equisètum Osi Eriòphorum Villpea Filipèndula Angervaks, angerpist Gàlium Madar Gerànium Kurereha Gèum Mõõl Heliànthemum Kuldkann Helichr`ysum Käokuld Hepàtica Sinilill Heràcleum Karuputk Hyper`icum Naistepuna Jùncus Luga Làthyrus Seahernes Lèdum Kail, nüüd soorododendron Lèucanthemum ...
Lehed-Kogutakse ainult täiskasvanud lehti enne taime õitsemist või õitsemise ajal. Igihaljaste taimede lehti võib korjata ka varakevadel, kui lumi sulab. Kogutakse kuiva ilmaga, enne lõunat. Õied-Kogutakse õitsemise algul (kõige parem, kui õitest on lahti alles 1/3), kuiva ilmaga, enne lõunat käega või kääridega Ürt-Kogutakse õitsemise algul kuiva ilmaga. Ürdi pikkus sõltub ravimtaime liigist - mõnel korjatakse kogu taim (põldosi), mõnel ainult ladvaosa (raudrohi). Lõigatakse kääride või noaga, et mitte käega katkumisel taime koos juurtega üles tõmmata. Juured ja risoomid-Kogutakse sügisel peale seemnete valmimist (harvem kevadel enne õitsemist). Osa juurest peab vegetatiivseks paljunemiseks mulda jätma. Juured kaevatakse, pestakse veega, eemaldatakse maapealne osa ja kuivanud ning haigestunud juureosad. Suuremad juured lõigatakse pooleks. Kogumise ilm pole oluline.
LUULEKAVA Kes on õppinud armastama, on õppinud surema. Mida kõrgemad on mäed, seda sügavamad on orud, seda rängem on teekond südames rändajale. Sinu südamekambris on vaal ja orav. Raudrohi ihkab olla sinu juus. Kaljud kirevad sinust kui kikkad. Sinust, sa eales silmi ei sule. Need sädemed Su tulesuitsusilmis toa hoidsid sooja tunde, päevi, nädalaid ja kuid. Ma tundsin selle tunde ära: sära. Ma tundsin ka selle tunde. Kuid see juhtus teises ajas, teises filmis. Kui pildistasid paradiisipuid ja mina kõnelesin lindudega. Jah, me magasime koos. Surnuaia garaazis. Basseini riietusruumis. Määndunud, mööndunud majas leinas, piinas ja lootuses
marli, sõela purki. Hoitakse külmas. Teesegusid valmistatakse mitmest üksteisest täienevast ürdist. Õied segatakse õitega, lehed lehtedega, seejärel segatakse omavahel kokku. Teesegu peab olema ühtlane. Algul segatakse kokku väiksemas hulgas olevad ürdid, mis lisatakse siis suuremas hulgas olevatele ürtidele. TAIMED MIS RAVIVAD: GRIPP- astelpaju, mustleeder, must sõstar, sibul, küüslauk, meliss, salvei, kress, kopsurohi, kadakas, raudrohi, pune, naistepuna, angervaks, raudrohi,nurmenukk, liivatee HAMBAVALU-meliss, liivatee, aedtill, saialill kortsleht, maajalg, soopihl KÖHA-liivatee, sibul, kartul, aedvaak, must sõstar,mets-kassinaeris, nurmenukk, paiseleht, islandi käökõrv, mänd, maajalg, pihlakas KÜLMETUS-astelpaju, kirss, must leeder, must sõstar,iisop, basiilik, haab, kadakas, kask, kuusk, mänd, lepp, paju, nurmenukk, pune, angervaks, vaarikas, kõrvenõges, pärn, murakas, sirel NOHU-saialill, küüslauk, liivatee, aedvaak, paiseleht
RAVIMTAIMED Koostaja: XXX PIPARMÜNT Kasulik seedimisele Rahustava toimega Tõstab söögiisu Külmetuse vastu Kõhuvalu korral PÄRNAÕIED Köha vastu Palaviku vastu Külmetuse vastu Põletike vastu RAUDROHI Peatab ninaverejooksu Haavarohi (suleb vere) Rahustav Köha vastu Peapöörituse vastu NÕGES Reumaga saunas vihelda Hea vererõhule Sügeliste vastu nõgeseleemega määrida KUMMEL Krampide puhul teha vanni Paistetusele kompressi Hambavalu vastu Palaviku vastu Kõhulahtisuse vastu NURMENUKK Uimasuse ja peavalu vastu Köha vastu Veresoonte lupjumise vastu Nohu vastu VÕILILL Juuri kasutatakse siseelundite haiguste vastu
Laurus nobilis harilik loorberipuu Actinidia kolomikta südajas aktiniidia Rheum tibeticum tiibeti rabarber Vitis amurensis amuuri viinapuu Festuca glauca hall haruhein Vicia tenuifolia Roth peenelehine hiirehernes Petroselinum crispum aedpetersell Achillea millefolium harilik raudrohi Physalis alkekengi harilik füüsalis Stipa capillata juus-stepirohi Lathyrus vicia sepium aedhiire-hernes Lathyrus pisum sativum söögihernes Phaseolus coceineus õisuba Foeniculum vulgare harilik apteegitill Corylus avetlana harilik sarapuu Glycine max karvane sojauba
10 ravimtaime peavalu vastu 1. Raudrohi Raudrohutee meega: pane tassi 1 supilusikatäis raudrohuõisikuid, vala peale keev vesi ja lase 10 minutit tõmmata. Joo nii kuumalt kui võimalik, võttes lusikaga mett peale. Veel abiks: Hoia jalgu soojas raudrohuvannis. Hinga sisse sooja raudrohuauru. Pane linases kotis raudrohukimbuke ööseks padja kõrvale. Määri laupa, kogu nägu ja pead raudrohu-lilleveega. 2. Nurmenukk Nurmenukutee: pane tassi 1 supilusikatäis nurmenukuõisi ja vala peale keev vesi. Lase 10 minutit tõmmata
Alumine osa samuti putke kujuline, ainult lühem; kõrgemal putk ühest küljest lõhestunud ja moodustab viie tipmega lõppeva keele, keskel tolmukad ja emakad (Kukk 2004, lk 31) 2. Sugukonna mitmekesisus Korvõielised tekkisid eostseenis umbes 49 miljonit aastat tagasi. Perioodil 4236 miljonit aastat tagasi toimus sugukonnas aktiivne mitmekesistumine ning perekondade ja liikide teke. Üks teadaolevalt vanimaid korvõielisi on raudrohi kõrget hinda teati juba antiikaja Kreekas ja Roomas. Korvõielised on õistaimede suurim sugukond: selles on ligikaudu 8000 perekonda. Korvõieliste liikide arvu on raske määrata, sest olenevalt liigi kriteeriumidest on süstemaatikud eristanud 1425 tuhat liiki. Eestis on eristatud ligi 300 liiki Liikide arvu ebakindlus on seotud apomiksise suure osakaaluga mitmes korvõieliste perekonnas (nt hunditubakas Hieracium, karutubakas Pilosella, võilill Taraxacum), mistõttu
Punapreparaate võetakse sisse soolelõtvuse ja soolepõletiku, alahappesusega gastriidi, kõhukinnisuse, kõhugaaside, bronhiidi, külmetuse, kõrgvererõhutõve, suurenenud erutuvuse ja unetuse korral. Välispidiselt kasutatakse neid mädaste nahahaiguste ja diateesi raviks, aga ka haavade kinnikasvamise kiirendamiseks. Meestel ei ole soovitav punepreparaate suurtes annustes sisse võtta, kuna siis võib tekkida impotentsus. Harilik raudrohi Achillea millefolium Harilik raudrohi kasvab niitudel, puisniitudel, karjamaadel, loodudel, teeservadel, põllupeenardel jm. Roosaõielist teisendit kasvatatakse ka ilutaimena. See on mitmeaastane rohttaim, mille püstine vars on 20-70 cm kõrgune. Juurikas on roomav ja maasiseste võsunditega. Kaheli- või kolmelisulglõhised lehed on noorelt villased, vananedes veidi karvased, kahe- kuni viielõhesed sulglehekesed on piklikud. Valgete keelõitega korvõisikud moodustavad liitkännasõisiku. Putkõied on kollakasvalged
............................................................3 ..................................................................................................................................................................4 Mis on taimetee?.......................................................................................................................................4 Milliseid erinevaid taimeteid on olemas Eestis ning mille jaoks on taimeteed kasulikud?............4 Raudrohi ...............................................................................................................................4 Piparmünt ravimtaimena........................................................................................................4 Kummel.................................................................................................................................5 Paiseleht ..............................................................
· 10-40cm · Varred on tõusvad või lamavad. Lehed on lõhestunud peenteks hõlmadeks · Õitseb juuni-september · Kasvab põldudel umbrohuna, põlluservadel, jäätmaal. Vähemlevinud kui kollane Kollane karikakar - tincroria · Perekond karikakar · 10-50 cm · Kasvab väikeste kogumikena. Varred pisut tõusvad, jäigad ja lehed on karvased. · Kasvab karjäärides, metsaservadel, rannikul, naturaliseerunud tulnukas. · Õitseb juuni-september. Harilik raudrohi Achillea millefolium · Perekond raudrohi · 30-80 cm · Kogu taim iseloomuliku raudrohu lõhnaga. Õisikud tavaliselt valged, harva roosad või punased. · Õitseb juuni-oktoober · Kasvab niitudel, söötidel, enamasti inimese tegevusest mõjustatud kasvukohtadel. Härjasilm Leucanthemum vulgare · Perekond härjasilm · 20-70 cm · Taim paljas või harvemini hõredalt karvane. Lehed kuni 4 cm pikkused ja õisikud kuni 6 cm läbimõõduga.
Ida-virumaa kutsehariduskeskus juuste ja peanaha looduslik hooldus Refraat Getlyn Puri 1PJUE Juhendaja: Ulvi Aro Taimesampoon rasustele juustele Rasused juuksed vajavad põhjalikku pesemist. Raudrohi, piparmünt ja sidrunikoor värskendavad ning puhastavad põhjalikult juukseid ja peanahka. 125ml vett 1 teelusikas kuivatatud raudrohtu 1 teelusikas kuivatatud piparmünti 1 teelusikas hakitud värsket sidrunikoort 2 supilusikat looduslikku ampooni Valmistamine: Ajage vesi, taimed ja sidrun kaanega kaetud kastrulis keema. Tõstke tulelt ja laske segul 30 minutit tõmmata. Kurnake ja valage puhtasse pudelisse. Lisage lõhnatu ampoon ja loksutage hoolikalt.
Õied Kogutakse õitsemise algul (kõige parem, kui õitest on lahti alles 1/3), kuiva ilmaga, enne lõunat käega või kääridega. Seemned Korjatakse enne lõplikku valmimist koos varrega. Vajavad järelvalmimist. Lähemalt Ürt Kogutakse õitsemise algul kuiva ilmaga. Ürdi pikkus sõltub ravimtaime liigist - mõnel korjatakse kogu taim (põldosi), mõnel ainult ladvaosa (raudrohi). Lõigatakse kääride või noaga, et mitte käega katkumisel taime koos juurtega üles tõmmata. Lähemalt Juured ja risoomid Kogutakse sügisel peale seemnete valmimist (harvem kevadel enne õitsemist). Osa juurest peab vegetatiivseks paljunemiseks mulda jätma. Juured kaevatakse, pestakse veega, eemaldatakse maapealne osa ja kuivanud ning haigestunud juureosad. Suuremad juured lõigatakse
Süsivesikute ainevahetuse korrastamiseks on sobivad mustika leht, aasristiku õis, teelehe ürt, orasheina juur, võilille juur ja leht, hariliku lutserni ürt., lehtsalat, spinat, kapsas (eriti mahl), peet, õun, kõrvits, kala, muna, tatar, kaer, mais. Kõhunäärmes soodustavad insuliini tootmist ja alandavad veresuhkru taset aedoa kaunad, aasristik, nõges, mustika mari ja leht, põldmuraka mari ja leht, pohla leht, kirsi mari ja leht, orasheina juur, võilille juur, raudrohi, ida-kitsehernes, lambalääts, ürt- punanupp ja sibul. Seedimisele vajalike peptiidide moodustamist soodustavad ja kõhunäärme rakke stimuleerivad taimed on takja juur, aedvaagi juur, naistepuna, linnurohi, maisijuuksed, võilille juur, teelehe ürt, orasheina juur, siguri juur, mustika leht, linaseemned, soo-kassiurva ürt. Kõhunäärmele mõjuvad hästi aedviljad: kapsas, spargel, salat, maasikas, maapirn, roheline uba, artiokk, porgand, sibul, küüslauk, kurk, kõrvits
Palderjani tinktuuri on soovitav võtta seedeprobleemide puhul. Palderjaniõliga hõõrumine aitab lihasekrampide vastu. · Rukkilill. Õitest valmistatud teed soovitatakse juua valgevooluse ja kinnise kõhu puhul, väliselt saab kasutada silmahaiguste rohuna. · Saialill on hea põletikuvastane taim, temast saab teed, mida talvel hea juua ja mis mõjub hästi sapile, maksale. Nii teed kui salvi on hea kasutada nahaprobleemide puhul. Raudrohi Raudrohtu kasutati vanasti iluraviks- värskendades raudrohuteega käsi ja näonahka, muutuvad need pringimaks ja siledamaks. Raudrohi on rahvarohuna tuntud ka köha, peavalu, leetrite, sarlakite ja krampide vastu. Kui rannas terava kivi otsa astud, siis raudrohuleht aitab peatada väiksema verejooksu. Piparmünt ravimtaimena Kõiki 15 mündiliiki kasutatakse kogu maailmas seedehäirete ravimiseks. Mõjub krampe leevendavalt, desinfitseerivalt, seedimistegevust soodustavalt.
Jäetakse seisma 10 päevaks, perioodiliselt raputatakse purki või pudelit, seejärel kurnatakse. Mugav ja tõhus kurguvalu, liigesepõletiku puhul, ka suu loputamiseks. Bronhiidi puhul võib tõhusaks abiks olla teesegu liivateest, paiselehest, teelehest. Kõiki võetakse võrdses osas 1 supilusikatäis ja lastakse tõmmata 30 min kuni 1 tund. Korraga juuakse 1/3÷1/2 kl 3 korda päevas. Gastriidi puhul on heaks seguks liivatee, piparmünt, raudrohi, saialill ja iminõges võrdsetes osades, lastakse samuti tõmmata kuni 1 tund ja juuakse enne sööki 1/2 või 1/2 kl korraga. Liivatee toidutaimena Teed toiduna kasutades valmistatakse ta lahjemana, st 1 tl ürti 1 kl keeva vee kohta. Sobib hästi kuumana õhtusöökide juurde kui ka külmana soojadel suvepäevadel. Oma tugeva ja aromaatse maitsega on ta kasutusel toitude maitsestamisel, eriti liialdada ei tohiks suurte kogustega
seepärast kompvekkidele ja hambapastale. Piparmündi teed saab ka kasutada ülihappesuse, koliidi, ülirohke ja ka vähese menstruatsiooni puhul. Piparmündiõli tarvitatakse valuliku hemorröa raviks. Ka seenhaiguste vastu aitab piparmünt: tuleb panna nahale värsketest lehtedest putru. Värskendavalt mõjub vann, kuhu on lisatud piparmündi lehti, tüümiani, kummelit ja salveid. Raudrohi. Raudrohi on väga ammusest ajast tuntud ravimtaim. Eesti rahvameditsiinis raviti raudrohu õisikutest või kogu taimest valmistatud kuuma teega köha, külmetust, rinnahaigust ja tiisikust, jahedamat teed joodi kõhuhaiguse korral. Mahlaseks hõõrutud lehti pandi haavadele, eriti rauaga lõigatud haavadele siit ka nimi raudrohi , ka haudunud kohtadele. Ürdist tehtud vanni võeti jooksva ja naistehaiguste, ka külmetuse puhul.
Kogutakse kuiva ilmaga, enne lõunat. Eosed: Korjatakse terved eospead niiske ilmaga, sest siis ei lenda eosed laiali. Õied: Kogutakse õitsemise algul (kõige parem, kui õitest on lahti alles 1/3), kuiva ilmaga, enne lõunat käega või kääridega. Seemned: Korjatakse enne lõplikku valmimist koos varrega. Vajavad järelvalmimist. Ürt: Kogutakse õitsemise algul kuiva ilmaga. Ürdi pikkus sõltub ravimtaime liigist - mõnel korjatakse kogu taim (põldosi), mõnel ainult ladvaosa (raudrohi). Lõigatakse kääride või noaga, et mitte käega katkumisel taime koos juurtega üles tõmmata. Juured ja risoomid: Kogutakse sügisel peale seemnete valmimist (harvem kevadel enne õitsemist). Osa juurest peab vegetatiivseks paljunemiseks mulda jätma. Juured kaevatakse, pestakse veega, eemaldatakse maapealne osa ja kuivanud ning haigestunud juureosad. Suuremad juured lõigatakse pooleks. Kogumise ilm pole oluline. Viljad:
kukerpuu, suur läätspuu, harilik tamm, harilik pihlakas, hobukastan, harilik robiinia, harilik ebajasmiin, valge ristik, amuuri korgipuu, lumimari, kuldvits, lumikelluke. Muud meetaimed Teised meetaimed, mis mesilaste õietolmu varusid täidavad on valge iminõges, põldsinep, kaarkollakas, harilik vereurmarohi, käbihein, ojamõõl, naat, mets- harakputk, harilik tõlkjas, harilik pune, põldohakas, ussikeel, esparsett, harilik raudrohi, suur takjas, lõhnav reseeda, äitar. Harilik pihlakas Ojamõõl Paiseleht Külvatavad meetaimed Meetaimi külvatakse, kui taru läheduses on vähe meetaimi ning mesilased ei saa täis vajaliku normi õietolmu. Taimi külvatakse ka siis, kui tahetakse muuta mee värvust või maitset (mee värvus ja maitse sõltuvad taimede õietolmust). Eriti rikkalik mesi on nende taru elanikel, kelle läheduses asuvad rapsipõllud.
· Päevalille- · Shokolaad · Piparmünt seemned · Tartar · Pärnaõis · Sarapuu- · Till · Raudrohi pähkel · Salvei · Tüümian · Seesami- · Tüümian · Vahrta-
.............................................................. 19 Soolaravi pole soovitatav:.....................................................................................................19 Taimsed taastumisvahendid...................................................................................................... 20 Ravimtaimed......................................................................................................................... 20 Raudrohi................................................................................................................................22 Nõges.................................................................................................................................... 23 Päevakübar............................................................................................................................27 Mesi..............................................................................
SEKUNDAARSED Niidud, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Puisniidud, kultuurniidud. Rannaniit Lamminiit Looniit Puisniit Kultuurniidud Niidu taimestik > Enamasti valguslembelised taimed. > Peamiselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised. > Samuti kellukalised, tulikad, korvõielised ja käpalised. > Näited: valgeristik, aas-rebasesaba, timut, harilik härghein, kullerkupp, raudrohi, metsülane, kerahein, aas- seahernes, aasristik, kerakellukas, jne.. Rebasesaba Kerakellukas Aas-seahernes Niidu loomastik > Pole spetsiifilist loomastikku väljakujunenud > Tüüpilised linnu liigid on: kiivitaja, alpi risla, punajalg- tilder, kanepilind, kivitäks jt. > Selgrootutest näiteks: kiritigu, jooksik, õiesikk, kimalane, lepatriinu, jne. > Imetajatest näiteks: metskits, halljänes, rebane, põlduruhiir, metssiga. Jooksik Põlduruhiir
kujunenud niitudenaNiite liigitatakse kujunemise järgiesmased e primaarsed niidud (alati olnud lagedad), lamminiidud, rannaniidud, looniidud 2) teised e sekundaarsed (kujunenud inimtegevuse tulemusena)niitudel elab rohkesti putukaid, ärilisi, putuktoidulisi imetajaid (karihiired, mutid). Toitu leiavad ka linnud, metskitsed, põdrad ja rebased. Niitude liigid- roomav tulikas, paiseleht, hanijalg, aas kurereha, raudrohi, tähtheinadARUNIIDUD- mineraalmuldadelSOONIIDUD- turvasmuldadelLOONIIDUD- paepealsetel NÕMME ARUNIIDUD- nõmmemännikutest, liivikutel. Niitude taimkate on liigirikas, seal on valguslembesed rahttaimed.ROHUSTU- niidukoosluste iseärasuseks on rohustu moodustumine, siis kuuluvad rohttaimede maapealsed osad.KAMARA- moodustuvad rohttaimede maaaluste osade pindmine kiht uuenemispungade, juurte ja kuluga. Elab: hulgaliselt mikroorganisme; mullaorganisme; toimub intensiivne taimeosade ning huumuse
Fifth level C) Must- toonekurg 5.- 6. klass 7. Eestis on laialt levinud taim, millel usuti varasemalt olevat võime kaitsta lapsi nõidade eest. Samuti pidi see taim ära hoidma vargused, armujoogi sisse segatuna pidi armastatu truuks tegema ning tegu on tuntud ravim- ja maitsetaimena. Mis taimest on jutt? A) raudrohi B) harilik köömen C) naat 7.-9. klass 7. Kuidas saab kaelkirjak veekogu ääres olles vett juua ? A) Ta saab kogu vajaliku vee toiduga Click to edit Master text styles Second level B) Põlvitades Third level Fourth level
kahjustav Põdrakanep V/R Kullerkupp Mürgine Maikelluke Mürgine Rukkilill Ravimtaim Pohl Ravimtaim Kollane karikar ravim Paiseleht ravim Metsmaasikas Ravim Nurmenukk Ravim Jõhvikas Ravim Aitab alandada palavikku Äiatar Ravimtaim Krampide, kõha ja kopsuhaiguste vastu, langetõbi Võilill Ravim Ravimtööstuses ravimbillide valmistamiseks. Raudrohi Ravimtaim vähendab valusid pea-, kukla- ja seljapiirkonnas, korrastab seedetegevust, neerude tööd, vereringet Mustikas Ravim Aitab parandada silmanägemist Suur teeleht Ravimtaim Haavade ravimiseks, hambavalu.verd puhastav
66. harilik mailane (Veronica officinalis) L. 67. kassisaba (Veronica spicata) L. Sgk: teelehelised (Plantaginaceae) 68. suur teeleht (Plantago major) L. 69. keskmine teeleht (Plantago media) L. Sgk: uniohakalised (Dipsacaceae) 70. harilik äiatar (Knautia arvensis) (L.) Th. Coult Sgk: kellukalised (Campanulaceae) 71. harilik kellukas (Campanula patula) L. 72. sinilobeelia (Lobelia erinus) L. Sgk: korvõielised (Asteraceae) 73. harilik raudrohi (Achilla millefolium) L. 74. kollane karikakar (Anthemis tinctoria) L. 75. harilik puju (Artemisia vulgaris) L. 76. Hiina aedaster (Callistephus chinensis) (L.) Nees 77. arujumikas (Centaurea jacea) L. 78. lõhnav kummel (Chamomilla suaveolens) (Pursch) Rydb. 79. põldohakas (Cirsium arvense) (L.) Scop. 80. Kanada pujukakar (Conyza canadensis) (L.) Cronquist 81. harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare) Lam. 82
keskmine teeleht (Plantago media) SUGUKOND: palderjanilised (Valerianaceae) PEREKOND: palderjan (Valeriana) palderjan (Valeriana officinalis) SUGUKOND: uniohakalised (Dipsacaceae) PEREKOND: äiatar (Knautia) äiatar (Knautia arvensis) SUGUKOND: kellukalised (Campanulaceae) PEREKOND: kellukas (Campanula) suureõieline kellukas (Campanula persicifolia) SUGUKOND: korvõielised (Asteraceae) PEREKOND:raudrohi (Achillea) harilik raudrohi (Achillea millefolium) PEREKOND: soolikarohi (Tanacetum) harilik soolikarohi (Tanacetum vulgare) PEREKOND: karikakar (Anthemis) kollane karikakar (Anthemis tinctoria) PEREKOND: jumikas (Centaurea) arujumikas (Centaurea jacea) rukkilill (Centaurea cyanus) PEREKOND: takjas (Arctium) villtakjas (Arctium tomentosum) PEREKOND:ohakas (Cirsium) villohakas (Cirsium heterophyllum)
peenardes. Väänlevad vormid on kaunid haljastuses ja rõdudel. Käokinga õisikuid kasutatakse kimpude valmistamisel. Õisikuid lõigatakse siis, kui on avanenud 1/3 õisikust. Kasutatakse meditsiinis. Paljundamine seemnete (sügisel valrjulises kohas mulda külvamine), põõsaste jagamise (sügisel) või pistikutega (kevadel). Sobivad peenrasse iiriste, pojengide, astilbede ja liiliatega või iseseisvate rühmadena murusse. Olemas on valgeid sorte, väga effektne Harilik raudrohi (Acillea millefalium) Levinud Euroopas, Ida- ja Lääne-Siberis, Uus-Meremaal. Kõrgus ulatub 30-80 cm, püstine, puhmjas. Lehed läikivad, tumerohelised ja tihedad, jaotunud 5-6 harusse Kasvukoht päikeseline, taim vähenõudlik, näiteks teeservad, kraaviperved, põllumaal umbrohuna, sitke juurestikuga. Kasvupinnas ja muld- väheviljakas, toitainetevaene, kuiv, liivane, vett läbilaskev. Sobib ka tavaline aiamuld. Õitseb terve hooaja vältel, juunist septembrini. Liitõisikus
rohekas seahernes sinine lehistähkbambu Petroselinum crispum – aedpetersell Rheum tibeticum – tiibeti rabarber Malus domestica Borkh - aed-õunapuu Vitis amurensis – amuuri viinapuu Laurus nobilis – harilik loorberipuu Achilllea asplenifolia – tume raudrohi Lathyrus vicia sepium – aedhiire-hernes Achillea millefolium – harilik raudrohi Lathyrus pisum sativum – söögihernes Physalis alkekengi – harilik füüsalis Laurus azorica – assoori looberipuu Phyllostachys aureosulcata – triibuline lehistähikbambus Põllumajanduslikud taimed siseruumides:
Kollad kasutusel metallurgias Turbasamma- eelistatud vanades majades pragude kinni toppimisel. Raudosi peenike liivapaber Seebilil/vahulill - pesemisvahendina sisse toodud. Toimeaineks on saponiinid. Eelistati siidi pesemiseks. Tõrjetaimed Kasutati lõhna ja pealepritse kaudu. Pealepritse: Kõrvenõges panna tünni ja lasta laagerduda. Lisaks on ta väetiseks. Soolikarohi/püreeter püretroidid. Soojaverelistele vähemürgised, putukate väga mürgised mitte kasutada. Koirohi, Raudrohi ,Kesalill, Puju, Küüslauk, Toomingas, Lõhnana: Maarjahein riidekirstu. Riietelhealõhn ja koidest lahti. Sookail kirbu- ja koitõrje. Ravimtaimed Suurtakjas on ravimtaim.Villtakjast ei loeta ravimtaimek, sest sel aja kui teadus saksamaal arenes seda seal erti ei kasvanud. Tegelikud sarnased ja lähedased iigid omavad sarnased tunnuseid. Liskas on harudasi liike,mille kohta ei saanud infot edasi anda, sest neid oli nii vähe. Lisaks puuduvad
· Väga, väga palju väga erineva õiekujuga ja väga erineva õievärviga sorte. · Kõrgus 60-100 cm. · Õitseb juunis. · Parasniiske viljakas aiamuld. · Väga dekoratiivne taim. Sobib ka lõikelilleks. Purpur-siilkübar Echinacea purpurea Purpur-siilkübar Echinacea purpurea · Kõrgus 50-80 cm. · Õitseb juuli kuni september. Õievärvus olenevalt sordid roosakas, lillakas või valkjas. · Sobib hea parasniiske aiamuld. Väldi liigniiskust! Raudrohi Achillea Raudrohi Achillea · Kõrgus 50-60 cm. · Õievärvus oleneb sordist. Õitseb juuni-august. · Tugevalt lõhistunud, hõbedased lehed. · Kerge kuiv aiamuld. · Sobib lõikelilleks ja kuivatamiseks. Roosa priimula Primula rosea · Kõrgus kuni 20 cm. · Õitseb aprillis, mais. Karmiinroosad õied. · Kasvukoht: poolvari, parasniiske kuni niiske, huumusrikas savikas, happeline muld. · Kasutamine: rühmadena, lillepeenras.
Näiteks, südametegevuse korrastamiseks kergete südamevaevuste ja algava kõrgvererõhktõve korral kasutatakse viirpuu noori ja alles avanemata õisi ning täisküpsuse saavutanud vilju. Õitest ja viljadest valmistatakse 4 vesitõmmist, viljadest alkoholtõmmist. Rahustava ja und kaasa aitava toimega ravimtaimedest on enam kasutamist leidud palderjan, kilk, münt, köömen, viinalill, sidrunmeliss ja raudrohi. Palderjanijuured ja nende preparaadid alandavad kesknärvisüsteemi ärrituvust. Enamik aiamaitsetaimi, nagu koriander, seller, aed- apteegitill, harilik, tavaline köömen, sisaldavad söögiisu tõstvaid õlisid. Aga raudrohul ja võilillel on söögiisu tõstev toime. (Kahn 2013: 1). 5 2. RAVIMTAIMED KLASSIFIKATSIOONI JÄRGI Rohttaimi jagatakse erinevate kategooriate, töötlemismeetodite, toksilisuse järgi. Neid on
Taimed saavad ka ülemäära palju toitaineid, mistõttu nad ei moodusta kompaktseid padjandeid. Sageli kasvab kiviktaimla kõrval mõni suur puu, mille okstelt tilgub veel hulk aega pärast vihma lõppemist taimedele vett. Sügisel alpitaimedele varisenud vettinud puulehed on neile väga eluohtlikud. Ohtlik on jäätunud mullale kogunev vihma- ja sulavesi! TAIMED, MIS SOBIVAD KIVIKTAIMLASSE: Achillea sp raudrohi (mitmed liigid ja sordid) Adonis sp adoonis (mitmed liigid) V Aethionema sp kivikress (mitmed liigid) L Alyssum sp kilbirohi (mitmed liigid) L Androsace sp nõmmkann (mitmed liigid) K Antennaria dioica harilik kassikäpp Aquilegia flabellata var. pumila jaapani kurekell
13)Kolibakterioosi immunoprofülaktika Kolienteriitide korral vasikatel peab lõpetama piima jootmise, vastasel korral kõhulahtisus süveneb. Ravi jaguneb sümptomaatiliseks ja kausaalseks, kuid mõlemat kasutatakse üheaegselt. 1. Sümptomaatiline ravi- see on eksikoosi vastane. Kõhulahtisusega tekkivat veekaotust kompenseeritakse nii per os kui ka intra vena manustatavate glükoosi ja soolade lahustega (NaCl, KCl, Na2HCO3). Hea toime on raviteedel (raudrohi ja linaseemned). 2. Kausaalne ravi - see on patogeensete kolibakterite vastane.Ravimitest sobivad: fluorokinoloonid (enrofloksatsiin, tsiprofloksatsiin jt.), sulfoonamiidid (TMP- SXT), aminopenitsilliinid (ampitsilliin),tetratsükliinid, (doksütsükliin),aminoglükosiidid (spektinomütsiin, gentamütsiin). Antibakteriaalseid preparaate tuleks manustada nii per os kui ka parenteraalselt. Bakteritsiidseid ravimeid ei tohi manustada suurtes doosides.
Ise olen võtnud neid hommikul supilusikatäie ja eelmine aasta sai neid terve talve jooksul söödud. Roheline mineraalsavi: savi tasakaalustab organismi happelisust ja tugevdab immuunsüsteemi. Sisaldab rikkalikult mineraalaineid nagu räni, kaltsiumi ja rauda. Kasutada hommikul 1 tund enne sööki joogikuurina 1 kuu vältel. Tatjana Gorbunova teesegu külmetuse, nohu ja respiratoorsete haiguste vastu. Tee koosneb: angervaks, pärn, vaarikas, must-sõstar, raudrohi, soo-kassiurb, naistepuna, piparmünt, ristik ja leesikas. Leidsin selle teesegu Tallinnast Müürivahe tänava Loitsukeldrist. Ostsin selle eelmisel talvel katsetuseks, sest sel ajal möllas ringi gripp. Ei läinudki palju aega kui abikaasa tuli koju kõrge palavikuga ja kohe hakkasin seda teed talle sisse jootma. Päeva jooksul jõi ta 3 klaasi teed ja õhtuks oli palavik läinud ning järgmisel päeval täiesti terve. Ka algava nohu puhul kui kohe reageerida on
Reduktsionism ->Kõrgemaid vorme seletada madalamate vormide lihtsustamisel Möödapöösmatu on vahest seletada näiteks geene, ilma et ei valiks mingi tunnust mille kaudu seda seletada. Tuleb reduktsionismil valida mingi tunnus et lihtsustada uurimist. *Lauri jutt midagi sellist Niši nihkumine ja varieeruvus Niši varieeruvus on nt sama liigi kuju vms muutumine teises keskkonnas, nt raudrohi on mägedes väga kidur ja madal aga madalal põllumaal on ta pikk ja peenike. Nihkumine ongi nt levik järjest edasi kuskile mägismaale madalalt maalt ja seeläbi ta muutub välimuselt. Liik jääb ikka samaks. Taimede mutualistlikud suhted: mükoriisa,seenjuur sümbioosis taimejuurega, taimejuur saab kätte aineid mida muidu ei saaks hõlbustamine,-kaks hõlbustamise põhitüüpi on abiootiline stress ja biootiline stress
· Must tee: kui lehed teevad läbi täieliku kääritamisprotsesse, saab sellest must tee Liis Kambek Tee Tee valmistamine Teed tehakse mitmetest erinevatest taimedest: kõrvenõges, paiseleht, süstlehine teeleht, teekummel, leedripuu õied, pärnaõied, tömbilehine viirpuu, humal, apteegitill, sidrunmeliss, salvei, piparmünt, harilik raudrohi, metskassinaeris, koirohi, koerkibuvist ja mate jne. Teega ümerkäimine on alati olnud kunst. Targad teejoojad on välja mõelnujd 5 reeglit kuidas teed valmistada. Osad neist reeglitest kehtivad tänapäevalgi, kuid osad on uued kujunenud. Reegel 1. Soojenda eelnevalt kannu. Mida rohkem eelsoojendust, seda kauem võtab aega, kuni kuuma veega ülevalatud tee muutub joomiskõlbulikuks suud kõrvetamata. Reegel 2
119. 120. luigelill LIITSARIKAS 121. liitõisik, mille pearao tippu kinnituvad kiirjalt asestsevad ühepikkuste raagudega sarikjad osaõisikud (lihtsarikad). Osaõisikute alusel võivad olla katise lehed 122. katise lehed 123. sarika alusel katise lehed olemas 124. sarika alusel katise lehti pole KÄNNAS 125. õisik, mille õieraod algavad erinevalt kõrguselt, kuid ulatuvad ühele ja samale kõrgusele 126. harilik raudrohi EBASARIKAS 127. õisik, mille pearaag lõpeb õiega, millest allpool areneb kaks külgharu, mis lõpevad õitega, viimastest allpool moodustub jälle kaks külgharu, mis omakorda samal viisil harunevad 128. metstähthein KOBAR Õisiku peateljele kinnituvad õied on pikemate või lühemate raagudega 129. harilik toomingas NUTT Õisiku lühikesele laienenud peateljele kinnitub palju raotuid või väga lühiraolisi õisi 130. mägiristik PÖÖRIS
viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema piisavalt niiske. Väga vähenõudlik ja külmakindel. Armastab niiskemat, viljakat mulda. Talle meeldiks, kui see oleks kergelt happeline. ACHILLEA MILLEFOLIUM - HARILIK • Kitsad, mitmel korral jagunenud, RAUDROHI veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud. Raudrohi on korvõieline ja seega ei koosne suur liitõisik mitte õitest, vaid korvõisikutest. Iga väike korvõisik sisaldab tavaliselt nelja-viit valget keelõit ja kuni paarikümmet kollakat või määrdunudvalget putkõit. Keelõites on olemas vaid emakad, need on ühesugulised emasõied. Putkõites on aga nii emakad kui tolmukad ehk seega on õis mõlemasuguline. • Eelistab kuiva toiteainetevaest
lendama. Värvidest tasub sel õhu märgil ümbritseda end türkiisi ja violetiga. Metallidest kõlksuvad temaga kokku alumiinium ja pliisulamid. Inspiratsiooni ammutab Veevalaja Venemaalt, Poolast, Rootsist, Soomest, Iisraelist ja Etioopiast. Kaladele imponeerivad vesiroos ja paju Vee märgina siugleksid Kalad meelsasti vesirooside vahel, ent neile imponeerivad ka orhidee, sirel, rabarber, visteeria ehk hiina rippuba, elulõng ja raudrohi. Puude seast hindavad Kalad just neid, mis armastavad oma oksi vee kohal kõigutada näiteks paju, aga ka viigipuud. Faunast köidavad neid veelembesed imetajad ning loomulikult kalad. Veemärgina jumaldavad Kalad sumedat mererohelist, ent ka punakaslillat. Metallidest istuvad neile plaatina ja tina, samuti tina ja plii sulam. Saatuse iroonia: Kalad võiksid inspiratsioonireisile minna Gobi ja Sahara kõrbesse, ent südame panevad neil põksuma ka Portugal ja väikesed Vahemere saared.
Jäetakse seisma 10 päevaks, perioodiliselt raputatakse purki või pudelit, seejärel kurnatakse. Mugav ja tõhus kurguvalu, liigesepõletiku puhul, ka suu loputamiseks. Bronhiidi puhul võib tõhusaks abiks olla teesegu liivateest, paiselehest, teelehest. Kõiki võetakse võrdses osas 1 supilusikatäis ja lastakse tõmmata 30 min kuni 1 tund. Korraga juuakse 1/3÷1/2 kl 3 korda päevas. Gastriidi puhul on heaks seguks liivatee, piparmünt, raudrohi, saialill ja iminõges võrdsetes osades, lastakse samuti tõmmata kuni 1 tund ja juuakse enne sööki 1/2 või 1/2 kl korraga. Liivatee toidutaimena Teed toiduna kasutades valmistatakse ta lahjemana, st 1 tl ürti 1 kl keeva vee kohta. Sobib hästi kuumana õhtusöökide juurde kui ka külmana soojadel suvepäevadel. Oma tugeva ja aromaatse maitsega on ta kasutusel toitude maitsestamisel, eriti liialdada ei tohiks suurte kogustega.
Lisasöötmine toob toitaineid juurde ning suureneb pinnase viljakus - domineerima võivad hakata suurekasvulised nitrofiilsed liigid. Tugevasti karjatatavatel aladel on muld õhuvaene ja taimekasvuks ebasobiv. Paljud liigid on tundlikud tallamise suhtes ja kõrge karjatamiskoormuse juures kaovad, nt. käpalised. Kariloomad ei söö oma väljaheidete kõrvalt, mis võimaldab paljudel taimedel kasvama hakata. Ülekarjatamisel hakkavad domineerima punane aruhein, aasnurmikas, raudrohi, kibe tulikas ja niiskematel niitudel luht-kastevars. Intensiivsel karjatamisel võib hävida rohukamar osaliselt või täielikult. Muutused koosluses majandamise katkemisel 1. Rohumaad muutuvad kõigepealt astme võrra lopsakamaks ja toitainerikkamaks. 2. Levima hakkavad hilise arenguga liigid, kelle arvukus suruti niitmisega maha. 3. Võsastumine on tihedam. 4. Võsastumisele järgneb rohukamara häving. 5. Endised puisniidupuud kuivavad. 6
sirelased jt toituvad lehetäidest ja lehekirpudest. Konnad, eriti kärnkonnad, söövad nälkjaid ja kahjurputukaid. Aiakahjureid hävitavad ka siilid, nahkhiired ja mitmed linnud (põõsalinnud, kärbsenäpid, linavästrikud, tihased jpt). Luues kahjureid söövatele loomaliikidele aeda soodsad elutingimused aitavad aiapidajad ka iseendid. Aeda võiks mitmesse kohta panna kasvama mõned nektaririkaste õitega taimed nagu näiteks harilik naistenõges, aedtill või harilik raudrohi, mis meelitavad ligi kasulikke putukaid nagu sirelased, kiilassilmad ja lepatriinud. Eelistatud on väikeste lihtõitega taimed nagu sarikalised ja korvõielised. (www.loodusaed.kikiri.ee) Põhilised võtted: · Looduses olemasolevate kasulike organismide tegevuse soodustamine ja nende maksimaalne säilitamine kultuurmaastikes · Kasulike putukate ja teiste elusorganismide introdutseerimine · Kasulike organismide paljundamine laborites
Jäetakse seisma 10 päevaks, perioodiliselt raputatakse purki või pudelit, seejärel kurnatakse. Mugav ja tõhus kurguvalu, liigesepõletiku puhul, ka suu loputamiseks. Bronhiidi puhul võib tõhusaks abiks olla teesegu liivateest, paiselehest, teelehest. Kõiki võetakse võrdses osas 1 supilusikatäis ja lastakse tõmmata 30 min kuni 1 tund. Korraga juuakse 1/3÷1/2 kl 3 korda päevas. Gastriidi puhul on heaks seguks liivatee, piparmünt, raudrohi, saialill ja nõges võrdsetes osades, lastakse samuti tõmmata kuni 1 tund ja juuakse enne sööki 1/2 või 1/2 kl korraga. Liivatee toidutaimena Teed toiduna kasutades valmistatakse ta lahjemana, st 1 tl ürti 1 kl keeva vee kohta. Sobib hästi kuumana õhtusöökide juurde kui ka külmana soojadel suvepäevadel. Oma tugeva ja aromaatse maitsega on ta kasutusel toitude maitsestamisel, eriti liialdada ei tohiks suurte kogustega.
nulg, lehis, jasmiin, lumimari, pöök, sirel, kukerpuu, viirpuu, toomingas, kibuvits, pihlakas, näsiniin, vaher, hobukastan, paakspuu, pärn, saar, sanglepp, sarapuu, arukask, tamm, paju, haab, magesõstar, metsmaasikas, põldmurakas, rabamurakas, vaarikas, kanarbik, sookail, mustikas, jõhvikas, sinikas, pohl, võsaülane, sinilill, aas-karukell, varsakabi, kullerkupp, metspipar, valge ristik, põdrakanep, pajulill, naat, palderjan, ubaleht, pune, teeleht, raudrohi, karikakar, puju, karuohakas, võilill, nurmenukk, hapuoblikas, kõrvenõges, maikelluke, vesiroos ja pilliroog. Loomad on: Põder, metskits, metssiga, rebane, kährik, metsnugis, nirk, valgejänes, halljänes, orav, siil, mutt, karihiired, vesimutt ning mitmed nahkhiireliigid. Kalad on: Ahven, luukarits, ogalik, koger, angerjas, haug, särg, kiisk, latikas, koha Linnustik: Harku linnustik on väga mitmekesine. Lisaks igapäevasele 40-50 laululinnuliigile
annaabi.ee 
