Sage. Õitseb juulis, augustis. · Rühm: Õistaim · Kasutamine: Taime on kasutatud kiu saamiseks. Noori võsusid ja lehti kasutatakse toiduks salatina. Lehtedest saadud värvainet kasutatakse kui ohutut värvi ravimi- ja toiduainetööstuses. Ravimtaim, lehtedest tehtud teed kasutatakse rahvameditsiinis mitmesuguste sisehaiguste puhul. Reumavalude puhul tehakse nõgesevanne ja viheldakse nõgesevihtadega. Keedist on kasutatud juuste väljalangemise ja kõõma korral pea pesemiseks. Juurtest ja lehtedest saadakse rohelist värvi. · Milliseid taimeosi kasutatakse: Juuri, noori lehti. · Kuidas/millal kogutakse ja säilitatakse: mais-juunis. kuivatatakse, marineeritakse või hapendatakse, soolatakse jne.
Eriti rohkesti tarvitatakse aga kibuvitsade marju. Laukapuu Kõige rohkem pruugitakse toiduks vilju (pikkus 710 mm ja läbimõõt 1015 mm). Kasutatakse vilju keedise, kompoti, tarretise, siirupi, mahla, veini, veiniäädika, likööri jms. tooraine (kõrval)osisena. Pihlakas Kaasajal hariliku pihlaka loodusannid eriline maiuspala ei ole, kuid mahla, siirupit, kompotti, marmelaadi, keedist, veini ja likööri nendest siiski valmistatakse. Kuivatatud viljadest saab keeta ka teed. Sisaldab sorbitooli. Harilik sarapuu Sarapuu vili on sarapuupähkel (rahvasuus ka metspähkel). Süüakse maiustusena ning kasutatakse laialdaselt kondiitriäris, näiteks kompvekkide, halvaa, pralinee ja sarapuupähklivõi valmistamiseks. Toomingas Toomingal on luuvili nagu kirsil ja ploomilgi, aga nii väike, et rahvasuus nimetatakse
- mineraalsooli, - puuviljahappeid, - vitamiine, - pektiin- ja parkaineid. 11. Ploomide kasutamine toiduainetööstuses. Ploomid on väga maitsvad dessertpuuviljad. Nende kasutusala on laialdane. Ploome tarvitatakse värskelt. Ploomidest valmistatakse: - mahlasid ja mahlajooke, - veine, nalivkat, ploomipuskarit, - keedist, - kompotti, - marmelaadi, - dzemmi, tarretist, povidlot, - pastilaad jm. Ploomidest valmistatakse: - magusaid toorsalateid, - soolaseid toorsalateid - kastmeid, - toortoitusid. Ploome võib: - sügavkülmutada, - hapendada, - marineerida.
Kasutusala: Ravimtaim, lehtedest tehtud teed kasutatakse rahvameditsiinis mitmesuguste sisehaiguste puhul (kopsu-, neeru-, emaka- ja sooleverejooksude peatamine, korrastab ning tugevdab ainevahetust, tõstab isu, vähendab veresoonte lupjumist ja alandab vere suhkrutaset). Kuulub vitamiinitee koostisse. Pikaajalisel tarbimisel võivad tekkida probleemide vere hüübimisega. Reumavalude puhul tehakse nõgesevanne ja viheldakse nõgesevihtadega. Keedist on kasutatud juuste väljalangemise ja kõõma korral pea pesemiseks. 2)Riik- taimed Hõimkond- õistaimed Klass- päriskaheidulehelised Selts- Sugukond- araalialised Perekond- luuderohi Liik- harilik luuderohi (Hedera helix L) Rahvuspärased nimed: jooksvarohi, ehvei, eefeu, aknavääne Kasutusala: Mõnedel andmetel on teda keedetud õlles luuhaiguste ravimiseks. Taime mahl on olnud tõhus vahend täide vastu, kuid ka mürgine, nahka väga tugevasti ärritav. 3) Riik- taimed
happeid, tanniini, mineraalaineid KASUTAMINE Küdoonia mahl koos meega on ravivahendiks külmetushaiguste puhul ja seedetegevuse korrastamisel. Kleepuva seemneümbrise leotamisel saadakse vahend silmade ja bronhiaalkatarride raviks. Aiva soodustab seedimist ja toimib baktereid hävitavalt. Seda kasutatakse ka kosmetaloogias. Toorelt on aiva kivikõva ja kibe, kuna sisaldab ohtrasti tanniini; seepärast tehakse aivast hoidiseid mahla, keedist, püreed ja kompotti. Aiva portugalikeelne nimetus marmelo on andnud nime marmelaadile.
Need on meie metsade ühed parimad marjad ja juulikuus võime heades mustikametsades alati marjulisi kohata. Mustikamarjadel on palju kasutus võimalusi. Neist võib teha moosi, mahla, kisselli või kompotti. Kõige kasulikumad on aga värsked mustikad. Neid süüakse sageli koos suhkru ja piimaga. Marju võib ka kuivatada. Töödeldud ja kuivatatud marju kasutatakse ravimina. Lehti tuleb korjata õitsemise ajal, sest siis on neil suurem ravitoime. Lehtedest valmistatud keedist on kasulik tarvitada suhkruhaiguse korral, mustikalehtedes sisalduvad ained alandavad suhkrutaset veres ja uriinis. Mustikalehti kasutatakse ka välispidisete salvide ja kompresside valmistamiseks. Mustikas parandab ainevahetust, nägemisteravust ja silma võrkkesta verevarustust. Värske mustikaga on ravitud maksa ja sapihädasid, soolepõletikke ja maohaavu. Väga hästi mõjub mustikas aga seedehäirete korral
Tõrud on maitsvaks toiduks paljudele loomadele ja lindudele, näiteks oravale, metsseale, mägrale ja rähnidele. Ka inimene on tõrudest palju kasulikku leidnud. Ammu enne leivavilja leiutamist tehti tammetõrudest jahu ja teadlased arvavad, et esimesed leivapätsid küpsetati just tammetõrujahust. Praegugi saab teha neist aga ravitoimega kohvi. Ravimina on laiemalt levinud noorte tammede koor, millest tehakse kas pulbrit või keedist. Selle sissevõtmisel saab abi kõhulahtisuse korral, suu ja kurgu loputamisel aga vabanetakse suus olevatest põletikest, naha peale määrides aitab lööbeid kõrvaldada, põletushaavu parandada ja jalgade higistamist vähendada. Kindlasti peab rääkima veel ka tammepuidust, mis on hästi kõva, vastupidav ja kaunis, tema aastarõngad tulevad eriti selgelt esile. Huvitav on ka see, et kui paljud teised puud kaotavad vees ligunedes suure osa oma väärtusest, siis tamm
- haiguste ja kahjurite poolt kahjustamata, - pole hallitanud, - kõrvalmaitse ja -lõhnata. Marju korjatakse kuiva ilmaga. Korjatud marju ei tohi hoida päikese käes. Säilitatakse 4 kilogrammistes kastides temperatuuril 0 - 1C. Õhuniiskus 90%. Säilimisaeg 2 kuud. Paremini säilib pakendatult 1 3 kg polüetüleenkilest kottides temperatuuril -2C. 6. Punase sõstra kasutusviisid. (mahla, kompotti, zeleed, keedist, siirupit, veini.). Toorelt kasutamine: - värskelt söömine, - lisamine magustoitudele, kondiitritoodetele. Punastest sõstardest valmistatakse: - mahla, - kompotti, - zeleed, - keedist, - siirupit, - veini. Punase sõstra mahl asendab salatikastmetes edukalt äädikat. Punasest sõstrast valmistatakse vürtsikaid kastmeid liharoogade juurde. 7
toataimena. Kõikides taimeosades on vaigukäigud. Vaigust valmistatakse piirituslakki. Vaiku kasutati varem rahvameditsiinis - aitas keedisvannidena jooksvahaiguse korral. Mõnedel andmetel on teda keedetud õlles luuhaiguste ravimiseks. Luuderohu lehti on ravimina kasutatud juba antiikajast alates. Luuderohi ei ole talle ilma põhjuseta nimeks pandud. Vanarahvas on temaga ravinud mitmeid luuhaigusi. Selleks on tehtud keedist, milles vannitati haigeid kohti. Taime mahl on olnud tõhus vahend täide vastu, kuid ka mürgine, nahka väga tugevasti ärritav. Lastel võib tekitada raskeid mürgistusi oksendamise ja kõhuvaluga. Mürgistuse korral on hädavajalik kiire arstiabi. Levila lõunaosas on hea meetaim. YASB21
muudki. Tarvitatakse nii värskelt kui keediste, mooside, kompottide, mahla ja siirupitena. Hea koogimoos. Toodetakse kauni värvi ja meeldiva aroomiga jooke (veinid, liköörid). Kogu taime tarvitatakse rahvameditsiinis. Juuri, lehti ja vilju kasutatakse kuseeritust suurendava vahendina ja skrofuloosi raviks. Tupplehtedest, õitest, lehtedest ja vartest tee on aidanud köha vastu. Noorte murakamarjade keedis aitab tuberkuloosi vastu. Vahel on kasutatud keedist reuma ja kõhutõve korral. Juurikad on aidanud vesitõve ja skorbuudi vastu. Venemaal on ravitud lisaks veel südame- ja kusepõiehaigusi. Omab verd parandavat ja puhastavat toimet. Raviomadusi on leitud ka teaduslikus meditsiinis: aktiivsed ained pahaloomuliste kasvajate vastu. 5 Lisa Lisa 1 6 Lisa 2 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia
leht tundub käega katsudes isegi veidi kare. Ka labast tunduvalt lühem lai leheroots on karvane. Kui leht taime küljest lahti tõmmata, siis enamasti jäävad rootsu külge rippuma pikad niidid. Nii et roots on tugevate soontega. Keskmine teeleht on ka laialt kasutatud ravimtaim. Erinevalt suurest teelehest tarvitatakse tema keedist rahvameditsiinis ka nõgestõve ja "väljaveninud soonte" puhul. Loomulikult sobib ta aga ka suure teelehe asemel teena rögalahtistina kopsuhaiguste puhul. Ka temast on saadud abi selliste piinavate haiguste puhul nagu mao ja soolehaavandid. Keskmise teelehe leht aitab haavu puhastada ja verejooksu peatada, samuti on ta hea haudunud, hõõrutud ja põletatud kohtadele panemiseks. Seejuures ei tohi aga unustada, et haigele kohale peab pääsema taime mahl
ja günekoloogiline vahend. ★ Teeleht on levinud rahvameditsiinis. ★ Tema lehti tarvitatakse verejooksu sulgeva ja verd puhastava vahendina. Purustatud lehti pandakse värsketele haavadele. ★ Teelehte kasutatakse ka maksa- ja neeruhaiguste, pea- ja hambavalu vastu. Kosmeetikas kasutatakse juuste raviks rasuse peanaha korral, samuti naha hooldamiseks. ★ Meditsiinis kasutatakse seemnetest tehtud keedist mao- ja soole haavandite raviks. ★ Tänapäeva meditsiin tunnustab teelehe raviomadusi eeskätt röga lahtistava vahendina. Kasutatud allikad: http://www.terviseleht.ee/200026/26_teeleht.php http://et.wikipedia.org/wiki/Suur_teeleht http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/steeleht2.htm http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/steeleht.htm https://www.google.ee/search?q=suur+teeleht&espv=2&biw=1280&bih=639&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=8y4xVK-
kasutatakse palju koort ja võid Toidukorrad Hommikusöögiks Lõunasöök 12-st 13-ni tass kohvi klaas mille juurde kuulub mahla, leiba, klaas õlut või veini ka prantssaia, juurde personali sööklates juustu, sinki, vorsti, võid, marineeritud supp, köögivilja, kala, liha- või kalaroog koos jogurtit, kuivi helbeid, aedviljade ja kartulite keedist või nuudlitega Õhtusöök ja joogid Abendbrot, otsetõlkes Reinvein - valge ja veidi õhtuleib 19-st 21-ni magusavõitu Aperitiiv Jookidest tarbitakse musta, koore või piimaga Liha-, kala-, kohvi, vähem teed aedviljaroog ja leib Palju juuakse mineraalvett Dessert nii mulliga kui ilma ning mahla Jookideks peamiselt
Sageli võib lõunamaiste vanade kõrtside ustel kohata sisseraiutud luuderohu kujutist. . Niivõrd harjunud ollakse sellega, et luuderohi on toataim või kasvatatakse teda vahel ka õues majade ümbruses, haljasaladel, kalmistutel. Eestis on luuderohi oma levila põhjapiiril, meie kliima on talle ebasoodne ja seetõttu külmub ta talvel sageli kuni maapinnani. Luuderohi ei ole talle ilma põhjuseta nimeks pandud. Vanarahvas on temaga ravinud mitmeid luuhaigusi. Selleks on tehtud keedist, milles vannitati haigeid kohti. Luuderohi on mürgine . taimemahla nahale sattumine võib tekitada tugeva ärrituse. Söömine aga oksendamise ja tugeva kõhuvalu. 3.Lõhnav draakonipuu : Lõhnava draakonipuu sordid kasvavad hästi ka poolvarjulises kohas, vältida tuleb otsese päikesevalguse langemist taimele. Sobivad hästi tuppa või kontorisse , sest püüab õhust kahjulikke aineid. Vaatamata oma nimetusele lõhnav draakonipuu ta ei lõhna. Nimetus lõhnav draakonipuu on
- karotiini kuni 7m%, - märkimisväärselt B1-, B2-, PP- ja P-vitamiini, - eeterlikke õlisid (annavad erilise lõhna ja maitse). 23. Rabarberi kasutusvõimalused. Pikki lihakaid lehevarsi kasutatakse: - kulinaarias, - kondiitritööstuses, - veinitööstuses. Rabarberivartest valmistatakse: - kisselli, - kompotti, - keedist, - zeleed, - sukaadi, - marmelaadi, - pudinguid, - kastmeid, - veini, - kalja jm. Noori lehti kasutatakse suppide valmistamiseks. Rabarberi kasutamine toiduks mõjutab seedetegevust (normaliseerib 24. Olulisemad sibulad ja laugud. Olulisemad: - harilik sibul - küüslauk - porrulauk
Viljadeks on humalal pähklid. Humalakäbisid kogutakse enne kui nad kollakaks muutuvad ja ise kuivavad. Seejärel kuivatatakse ja pannakse maitse järgi valmiva õlle sisse. Nad annavad õllele erilise värvuse ja lõhna ning ka kanguse. Samuti pikendavad nad selle joogi säilimisaega. Kuid vähemal määral on humalakäbisid kasutatud ka rahvameditsiinis. Neil on nimelt rahustav ja valuvaigistav toime. Humalakäbide abil võib vabaneda ka unetusest. Välispidiselt on aga humalakäbide keedist kasutatud reumavalude vähendamiseks ja pea pesemiseks juuste väljalangemise korral. Humalaekstrakt kuulub tänapäeval mitmete juuksesampoonide koostisse. 7 Humalakäbidel (pilt 4) on rahustav ja valuvaigistav toime ja neid on kasutatud rahvameditsiinis. Humalakäbide keedist on kasutatud reumavalude vähendamiseks ja pea pesemiseks juuste väljalangemise korral. Pilt 4. Humal HARILIK KUUSK (picea abies)
kraavi- ja teepervedel sagedamini puisniidul, loometsas ja -niidul, laanemetsas. Eelistab poolvarju. Ei taha liiga märga või liivast pinnast. Taimi tolmeldavad putukad. Marjad on söögiks mitmetele loomadele, kes levitavad ka seemneid, kuid ka nälkjatele. Kasutamine Metsmaasikad on väga head söögimarjad. Kuivatatult kasutatakse meditsiinis, peamiselt teena. Tarvitatakse kogu taime maapealset osa. Värsketest marjadest tehakse keedist, dzemmi, nad leiavad kasutamist ka kondiitritööstuses. Mõnel pool kasvatatakse peenardel. Kasutatav haljastuses kattetaimena. Meetaim. Rahvameditsiinis kasutatakse podagra, neeru- ja sapikivide puhul, kuid ka uriinieritust ja higistamist soodustava vahendina ning vitamiinipuuduse ja emakaverejooksude korral. Kasutatud materjal http://www.rmk.ee/teemad/jaht/jahiulukid/metskits http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0006/m http://et
tanniinisisaldusega punased veinid, mis sobivad eriti hästi kokku soolaste juustudega. · Mõruda maitsega toiduainete (redis, artisokk, roheline paprika, tsitruselised, suitsutatud tooted, must sokolaad vms) kasutamisel tuleks vältida suure mõruainesisaldusega veini, mis seda veelgi võimendaks. · Raske toidu paariliseks sobib tugev täidlane vein. · Toit, mis sisaldab magusat mett, tarretist, keedist, taandab oluliselt veini magusust, seetõttu peaks niisuguse toidu kõrvale pakutav vein olema kindlasti magus ning puuviljaline. · Rasvu sisaldavate magustoitude juurde tuleks pakkuda magus-hapusid veine, mis kiirendavad toidurasvade seedimist. ,,Vees võib igaüks näha oma näo peegeldust, veinis peegeldub kellegi teise süda ja hing." Prantsusmaa kõige tuntum ja suurem joogisektor on vein. Veini serveerib tavaliselt võõrustaja
- Roided, rinnakuluud, rinnalülid moodustavad rindkere/rinnakorvi. 4. Magna dosis secalis cornuti letalis est. –Suur annus tungaltera on surmav. 5. Doses parvae morphini et opii tussim dolorosam levant. – Väikesed annused morfiini ja oopiumi kergendavad valulikku köha. curat- ravib; iacet- asetseb; formant- moodustavad; miscent- segavad; est- on levant- kergendavad Tõlkida retseptid eesti keelde. 1) Rp. Decocti foliorum Salviae 30 – Võta Salvei lehe keedist 30g M.D.S – Sega, väljasta, märgi 2) Rp. Creosoti 2,5 – Võta kreosooti 2,5g Mentholi 1,0 – mentooli 1,0g Glycerini 3,5 – glütseriini 3,5g Extraxti sicci Liquiritiae 3,0 - Kuivatatud lagritsa ekstrakti 3,0g Radicis pulverati Liquiritiae q.s – Pulbristatud lagritsajuurt küllaldasel hulgal M. f. pilulas nr 60 – Sega, valmistagu pill arvult 60 D.S – väljasta, märgi
Söögiapelsinid varieeruvad hapukast kuni väga magusani ning on õhukese lahtise koorega. Siia kuuluvad klementiinid, mis sageli liigitatakse ka mandariinide hulka, ja mesiapelsinid. Kasutamine : kas puuviljana või mahla saamiseks, kiledest vabastatud sektoritena ka puuviljasalatites, kana sisaldavates segasalatites ja muudes soolastes roogades. Apelsine kasutatakse samuti puuviljasalatites, kastmetes, riisitoitude, kanasalatite ja mereandide juures lisandina. Neist võib teha keedist, zeleed, siirupit ja kastet. Koort saab kasutada roogade maitsestamiseks. Sidrun Sidrun on pärit Pakistanist ja Indiast. Sidrunit kasvatatakse aastaringi. Sidruneid on palju erinevaid sorte, mõned neist erinevad välimusepoolest, mõned eristad alles vilja pooleks lõikamisel. Mõned on rohelised ja mõned väga kollased. Sidrunipuu õitseb mitu korda aastas 13
Söögiapelsinid varieeruvad hapukast kuni väga magusani ning on õhukese lahtise koorega. Siia kuuluvad klementiinid, mis sageli liigitatakse ka mandariinide hulka, ja mesiapelsinid. Kasutamine : kas puuviljana või mahla saamiseks, kiledest vabastatud sektoritena ka puuviljasalatites, kana sisaldavates segasalatites ja muudes soolastes roogades. Apelsine kasutatakse samuti puuviljasalatites, kastmetes, riisitoitude, kanasalatite ja mereandide juures lisandina. Neist võib teha keedist, zeleed, siirupit ja kastet. Koort saab kasutada roogade maitsestamiseks. Sidrun Sidrun on pärit Pakistanist ja Indiast. Sidrunit kasvatatakse aastaringi. Sidruneid on palju erinevaid sorte, mõned neist erinevad välimusepoolest, mõned eristad alles vilja pooleks lõikamisel. Mõned on rohelised ja mõned väga kollased. Sidrunipuu õitseb mitu korda aastas 13
viljalihast kergesti lahti. Mujal maailmas seevastu lõigatakse apelsin katki ja pressitakse mahl välja. Nõnda on näiteks Kuuba apelsinisordid viljalihast raskesti eralduva kestaga. Kuna apelsini kasvatatakse maailmas mõlemal poolkeral väga erineva kliimaga aladel, siis on võimalik värsket apelsini osta kogu aasta ringi. Suurem osa apelsinitoodangust süüaksegi värskelt, tööstuse jaoks jääb väiksem osa. Tööstuses toodetakse apelsinimahla, keedist ja marmelaadi. Kui apelsini koort painutada, pritsub välja eeterlikku õli, mida igaüks märganud on. Apelsini koortest pressitud apelsinikooreõli ei ole maitselt mõru, on kollane või pruunikaskollane apelsinilõhnaga vedelik, mida kasutatakse parfümeerias ja jookide valmistamisel. Apelsinikoortest pressitud õli on ilmselt ka apelsinijoogi "fanta" üks koostisosi. 2. Banaan perekond: Musaceae · ladina k: Musa paradisiaca · inglise k: banana · saksa k: banana
Puhanud taigen rullitakse u 1,5 cm paksuseks ja tükeldatakse ruudukujulised tükid. Vastasnurgad tõstetakse keskele, kuid mitte üksteise peale ja surutakse kokku. Tekkinud nurgad surutakse veel kord keskele kokku. Toote pealispinnale tekib muster, mis meenutab roosi. Vormitud saiake kergitatakse, määritakse munamäärdega ja küpsetatakse. 2.2Lehesai Rullitud taigen tükeldatakse ruutudeks, igale ruudule pritsitakse peale küpsetuskindlat keedist. Taigen tõstetakse üle täidise kokku nii, et tekib kolmnurkne toode. Ühte serva tehakse 3–4 lõiget. Kergitatakse, määritakse munamäärdega ja küpsetatakse. Jahtunud toode kaetakse suhkruglasuuriga 3.PÄRMI-LEHTTAIGEN Koostisained: Jahu(sõelutud) Suhkur Sool Muna Pärm Vedelik(piim või vesi) Kihistusmargariin Valmistamine: Jahu, sool, suhkur, muna ja külmas vees lahustatud pärm asetada katlasse. Segada kuni tekib sitke taigen. Vormida jahu abil palliks
tammetõrud. Tõrud on maitsvaks toiduks paljudele loomadele ja lindudele, näiteks oravale, metsseale, mägrale ja rähnidele. Ka inimene on tõrudest palju kasulikku leidnud. Ammu enne leivavilja leiutamist tehti tammetõrudest jahu ja teadlased arvavad, et esimesed leivapätsid küpsetati just tammetõrujahust. Praegugi saab teha neist aga ravitoimega kohvi. Ravimina on laiemalt levinud noorte tammede koor, millest tehakse kas pulbrit või keedist. Selle sissevõtmisel saab abi kõhulahtisuse korral, suu ja kurgu loputamisel aga vabanetakse suus olevatest põletikest, naha peale määrides aitab lööbeid kõrvaldada, põletushaavu parandada ja jalgade higistamist vähendada. Kindlasti peab rääkima veel ka tammepuidust, mis on hästi kõva, vastupidav ja kaunis, tema aastarõngad tulevad eriti selgelt esile. Huvitav on ka see, et kui paljud teised puud kaotavad vees ligunedes
Maalimas on aretatud väga palju apelsinisorte, mille seas on enim hinnatud kolm: 1. Nabaapelsinid, mis on väga kvaliteetse viljalihaga ja silmatorkava tunnusmärgiga ning seetõttu väga nõutud. 2. Jaffaapelsinid, mis on paksu koorega. 3. Veriapelsinid, mis on õhukese koorega, väga mahlakad ja punast värvivarjundit omava viljalihaga. Suurem osa apelsinitoodangust süüakse värskelt, tööstuse jaoks jääb väiksem osa. Tööstuses toodetakse apelsinimahla, keedist ja marmelaadi. Apelsinikoortest pressitud õli kasutatakse parfümeerias ja jookide valmistamisel, seal hulgas ka karastusjoogi ,,Fanta" koostises. Ugli Ugli on tagasihoidliku välimusega Jamaikalt pärit tsitruseline. Ta on ebakorrapärase ja vaolise kestaga, mis on kergesti eemaldatav ja sõltuvalt sordist kas rohelise, kollakaspunase või oranzikaskollase värvusega. Ugli on meeldiva maitsega
neeru-, emaka- ja sooleverejooksude peatamine, korrastab ning tugevdab ainevahetust, tõstab isu, vähendab veresoonte lupjumist ja alandab vere suhkrutaset). Kuulub vitamiinitee koostisse. Pikaajalisel tarbimisel võivad tekkida probleemide vere hüübimisega. Reumavalude puhul tehakse nõgesevanne ja viheldakse nõgesevihtadega. Keedist on kasutatud juuste väljalangemise ja kõõma korral pea pesemiseks. Juurtest ja lehtedest saadakse rohelist värvi. Taim võib muutuda umbrohuks heina- ja karjamaadel, põldudel. Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/ http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/noges2.htm http://seemnemaailm.ee/jpg/noges.jpg
· Toidu soolasust aitavad edukalt taandada ka kerged hapukad veinid ning noored suure tanniinisisaldusega punased veinid, mis sobivad eriti hästi kokku soolaste juustudega. · Mõruda maitsega toiduainete (redis, artisokk, roheline paprika, tsitruselised, suitsutatud tooted, must sokolaad vms) kasutamisel tuleks vältida suure mõruainesisaldusega veini, mis seda veelgi võimendaks. · Raske toidu paariliseks sobib tugev täidlane vein. · Toit, mis sisaldab magusat mett, tarretist, keedist, taandab oluliselt veini magusust, seetõttu peaks niisuguse toidu kõrvale pakutav vein olema kindlasti magus ning puuviljaline. · Rasvu sisaldavate magustoitude juurde tuleks pakkuda magus-hapusid veine, mis kiirendavad toidurasvade seedimist. ,,Vees võib igaüks näha oma näo peegeldust, veinis peegeldub kellegi teise süda ja hing." (prantslaste mõttetera)
leidub eeterlikku õli, ja selle all asuv kobe heledam vahekate, mesokarp. Vilja sisemine mahlakas osa on kilejate vaheseintega jaotatud sektoriteks. Sektorite sees asuv viljaliha aga on kujunenud mesokarbist sissepoole sopistunud pikkadest peenikestest mahlaga täidetud kotikestest. Apelsini viljaliha on väga maitsev, suure suhkrusisaldusega. Sisaldab mitmesuguseid suhkruid kuni 15%, sidrunhapet 12% ja vitamiine, eriti C- vitamiini.Tööstuses toodetakse apelsinimahla, keedist ja marmelaadi. Greip Ümmargune, suur kollane tsitrusvili hapu mahlaka viljalihaga. Seda võib süüa toorelt või kasutada marmelaadide valmistamiseks. Greibiõlid levitavad värsket, kihisevat, eksootilist lõhna. Tsitruseviljadeõlisid kasutada: · hingamisteede haigused; · unehäired; · keskendumisraskused. Greip sarnaneb apelsiniga, kuid on suurem.Greipi on Eestis ja ka mujal maailmas vahel ekslikult pompelmuusiks nimetatud
otsaga enne õuna koorimist, muidu õun puruneb. Veeranditeks ja väiksemateks tükkideks lõikamisel südant ei eemaldata, vaid seemnekoja kestad eemaldatakse õunte tükeldamisel. Kui õunad on vaja varem ette valmistada, jäetakse nad esialgu terveks või suuremateks tükkideks, õhemateks viiludeks lõigatakse otse enne töötlemist. Töödeldud õuntest tehakse mitmesuguseid hoidiseid, nagu kompotti, keedist jm. Kompotiks, marineerimiseks ning hapendamiseks sobivad paremini heleda sileda koorega ja tihedama viljalihaga magushapud õunad. Püreeks sobivad õrna viljalihaga, keediseks aga tihedama viljalihaga sordid. Õuntest valmistatakse ka mahla, veini ja muudki joodavat. Kuivatamiseks peetakse paremaks tiheda viljalihaga hapusid sügis- ja talisorte. Põhjusena mainitakse, et magus õun ei kee pehmeks. Enne kuivatamist soovitatakse õunu pärast puult võtmist vähemalt paar päeva seista lasta
taimedesse suhtuti samamoodu nagu hõimuvendadesse. Et kaktusemarjade valmimine langes ajale, mil toitu nappis, oli see kindlasti üheks põhjuseks miks seda taime nii pühaks peeti. Ent saguaarost sai ka ehitusmaterjali ning viljadest tehti- ja tehakse tänapäevalgi- morsitaolist jooki, aga ka keedist, siirupit ning lahjat alkohoolset rüübet, mida eriti saguaaroga seotud religioossetel üritustel tarbiti. Söögilaual oli koht ka viljalihast eraldatud seemnetel, mis pärast kuivatamist peeneks jahvatati. Kokkuvõte Üldiselt võib öelda, et söögiks võib kasutada pea kõikde liikide taimi, ent eelkõige hinnatakse
mille koor tuleb viljalihast kergesti lahti. Mujal maailmas seevastu lõigatakse apelsin katki ja pressitakse mahl välja. Nõnda on näiteks Kuuba apelsinisordid viljalihast raskesti eralduva kestaga. Kuna apelsini kasvatatakse maailmas mõlemal poolkeral väga erineva kliimaga aladel, siis on võimalik värsket apelsini osta kogu aasta ringi.Suurem osa apelsinitoodangust süüaksegi värskelt, tööstuse jaoks jääb väiksem osa. Tööstuses toodetakse apelsinimahla, keedist ja marmelaadi. Kui apelsini koort painutada, pritsub välja eeterlikku õli, mida igaüks märganud on. Apelsini koortest pressitud apelsinikooreõli ei ole maitselt mõru, on kollane või pruunikaskollane apelsinilõhnaga vedelik, mida kasutatakse parfümeerias ja jookide valmistamisel. Apelsinikoortest pressitud õli on ka apelsinijoogi "fanta" üks koostisosi. SIDRUN : Sidrunid erinevad teistest puuviljadest suure sidrunhappesisalduse poolest, sisaldavad 5 7% sidrunhapet
sidrunhappe ja teravamaitseliste kastmete valmistamiseks sojaubadest), teised ravimite tootmiseks. Kuid kasulike liikide kõrval on samas seeneperekonnas ka toitu rikkuvaid liike. Seepärast ei maksa arvata, et kõik Penicilliumi perekonna hallitusseened ravivad või annavad juustule hinnalist maitset ja lõhna. Tüüpilised mürgitootjad kuuluvad perekondadesse Penicillium, Aspergillus ja Fusarium. Penicillium toodab mürki, mis rikub kergesti puuvilju ja marju ning neist valmistatud mahla ja keedist. Samuti areneb seen niiskete, halvasti õhustatud ruumide seintel. Levides toiduainetele, kahjustab ka võid, liha, vorsti, juustu ja leivatooteid. Aspergillus areneb võil, tapetud lindudel, munadel ja taimsetel toiduainetel. Fusarium võib kahjustada kartulit nii põllul kui ka hoidlas. Fusarioos ehk kartuli kuivmädanik rikub mugulat nii, et kuivaga haige kude kuivab, niiskes keskkonnas läheb mädanema. Haigestunud koed asetsevad kihiti. Mädanev mass ei haise.
Värsked tillilehed sisaldavad: - kuivainet 7,4 13,4% (sealhulgas lämmastikaineid 1,4 4%, suhkruid 0,4 1,6%), - C-vitamiini kuni 150m%, - karotiini kuni 7m%,- märkimisväärselt B1-, B2-, PP- ja P- vitamiini, - eeterlikke õlisid (annavad erilise lõhna ja maitse). Kuivatatud seemned sisaldavad palju kaaliumi ja kaltsiumi. 6. Rabarberi kasutusvõimalused. - kulinaarias,- kondiitritööstuses, - veinitööstuses. Rabarberivartest valmistatakse:- kisselli,- kompotti,- keedist,- zeleed, - sukaadi,- marmelaadi,- pudinguid,- kastmeid,- veini,- kalja jm. · Noori lehti kasutatakse suppide valmistamiseks. 7. Olulisemad sibulad ja laugud. Olulisemad: - harilik sibul küüslauk porrulauk - murulauk (püsik) - longus lauk (püsik) Tuntud on:- talisibul (püsik) - rindeline sibul (püsik) 8. Suurimad söögisibula tootjad maailmas ja Euroopas. Suuremad söögisibula tootjad maailmas: - Hiina, - India, - USA, - Pakistan, - Türgi,
..0,5%, võivad olla suhkruasendajatega Töötlemise järgi liigitatakse - ,,elusad" st. pastöriseerimata jogurtid - ,,surnud" st. pastöriseeritud jogurtid Viili hapupiimatoode, mille juuretis sisaldab peale piimhappebakterite puhaskultuure veel hallitusseeni. Soome päritoluga - pind kaetud mati, sametise hallitusseentekirmega - enne söömist läbi segada - maitsestatud toodetele listaud puuvilja tükke ja keedist - keskmise paksusega jogurt - rasvasisaldus 1...12% - kõrgema rasvasisaldusega on kooreviili - valm. Ka laktoosivaba ja vähendatud laktoosisisaldusega viilit Kohupiim ja kohupiimatooted Kohupiim - Valmistatakse pastöriseeritud piimast või lõssist, hapendatakse piimhappebakterite puhaskultuuridega või listakse fermentpreparaate.. eraldatakse vadak ja kalgendit tihendatakse kas nõrutamise või separeerimise teel. See võimaldab vadaku
Väetamine Pealkiri2 Esimene väetamine Pealkiri3 Haigused ja kahjurid Pealkiri3 Lõikamine Pealkiri2 Sügisene lõikamine Pealkiri3 Kevadine lõikamine Pealkiri3 Suvine lõikamine Pealkiri3 Talveks katmine Pealkiri2 1 ROOSID1 Roose viljeldakse ilutaimena ning roosiõli ja vitamiinirohkete viljade saamiseks. Roosi viljad on ravimtööstuse tooraine. Kroonlehtedest saadakse parfümeeria- ja toiduainetetööstusele roosiõli, viljadest ja kroonlehtedest valmistakse ka keedist ja veini. Seemned sisaldavad rasvõli ja E-vitamiini. Roosid on kibuvitsaperekonna kultuuriteisendid ja sordid. Roosi ürgkoduks peetakse Sise- ja Edela-Aasiat, sealt pärineb enamik kibuvitsaliike ja sealt levis roosikultuur Babüloonia ja Assüüria kaudu Palestiinasse, Egiptusesse ja Euroopa antiikkultuuri aladele Vana-Kreekasse ja Rooma. Kreeka keelest pärinevad ka terminid rodoloogia (kr rhodon roos) roositeadus ja rodoloog roositeadlane. Nüüdisaegseid roose hakati aretama 18
pestitsiididega. Apelsine süüakse värskelt kui ka töödeldult. Tuntud on apelsinimahl, marmelaad ja apelsiniõli, mida kasutatakse kompvekkide valmistamiseks, samuti farmaatsias, kosmeetikas ja keemiatööstuses. Tööstuslikult valmistatakse apelsiniõitest destilatsioonil apelsiniõievett. Apelsine kasutatakse samuti puuviljasalatites, kastmetes, riisitoitude, kanasalatite ja mereandide juures lisandina. Neist võib teha keedist, zeleed, siirupit ja kastet. Säilitatakse toatemperatuuril: säilivad apelsinid ~1 nädala. Apelsine võib ka sügavkülmutada. Jahedas õhurikkas kohas paar päeva või külmkapi puuviljasahtlis kuni 2 nädalat. Apelsini puu on keskmise suurusega, valgete õitega ning õied lõhnavad väga hästi. Apelsinipuu õitsemisaeg on vahelduv. Õitsema hakkab ta samalajal, kui eelmisel aastal viljad valmisid. Valmisviljad korjatakse kui nad on valmis ja hoitakse jahedas. Apelsin on üks
16. Pastöriseerimine - toiduainet kuumutatakse temperatuuril 63...75 °C 20...30 minuti jooksul või temperatuuril 90°C mõni sekund. Nii hävib suurem osa mikroobe (mitte kõik!), kuid spoorid säilitavad eluvõime. Pastöriseerimine mõjutab kuumutatud toote omadusi suhteliselt vähe ja nii säilib toiduaine maitse, lõhn, struktuur, biokeemiline koostis ja värvus peaaegu muutumatul kujul. Pastöriseeritakse näiteks piima, mahla, keedist, muna. Pastöriseeritud tooteid tuleb hoida jahedas, et säilinud mikroobid arenema ei hakkaks. 17. Steriliseerimine - toiduainet kuumutatakse 30 minutit kuni 2 tundi temperatuuril 105...140°C, rõhul 1,0...1,5 atü õhukindlalt suletud katlas - autoklaavis. Sellist meetodit kasutatakse laialdaselt konservide valmistamisel. Steriliseeritud toiduaine on mikroobivaba. Sellise konserveeritud toiduaine toiteväärtus on alati madalam võrreldes värskete toiduainetega-
Võetakse sisse 25 tilka 3 korda päevas. Vereurmarohi Piimmahla kasutatakse nahahaiguste, eriti soolatüügaste, aga ka käsnade ja nahakasvajate raviks. Vanne tehakse allergiliste ja raskesti paranevate nahahaiguste korral. Häid tulemusi on saadud maksahaiguste ravimisel. Võetakse teelusikatäis ürti klaasi keeva vee kohta, juuakse üks klaas päevas. Veterinaarias loomade punakusesuse ja punase tõve ravimisel. Keedist on kasutatud ka meil kompressina silmade kae puhul. Leotisega on loputatud pead pärast pesemist, et vabaneda kõõmast. Hiirekõrv Hiirekõrvatee valmistamiseks võetakse supilusikatäis peenestatud ürti ja valatakse sellele klaas kuuma vett. Saadud segul lastakse kümme minutit seista. Sellist teed võib verejooksu korral juua kuni kaks klaasi päevas. Jooma peaks hiirekõrvateed tingimata jahutatult.
süsivesikuid, vitamiine (eriti C-vitamiini) ja karotiini. Lehtedest tehtud teed kasutatakse rahvameditsiinis mitmesuguste sisehaiguste puhul (kopsu-, neeru-, emaka- ja sooleverejooksude peatamine, korrastab ning tugevdab ainevahetust, tõstab isu, vähendab veresoonte lupjumist ja alandab vere suhkrutaset). Kuulub vitamiinitee koostisse. Pikaajalisel tarbimisel võivad tekkida probleemide vere hüübimisega. Reumavalude puhul tehakse nõgesevanne ja viheldakse nõgesevihtadega. Keedist on kasutatud juuste väljalangemise ja kõõma korral pea pesemiseks. Rukkilill (Centaurea cyanus) on rohttaim korvõieliste sugukonnast jumika perekonnast. Rukkilill on 1968. aastast Eesti rahvuslill. Taim kasvab sagedasti viljapõldudel. Pealevila on Euroopa ja Põhja-Ameerika, kuid kasvab ka mujal. Eestis on ta arheofüüt. Seoses intensiivpõllunduse ja herbitsiidide kasutamisega on ta arvukus Eesti 6
Kuna nende kolmnurkade terav tipp on suunatud allapoole ja ülemisest küljest on väike tükike ära lõigatud, siis meenutavadki need hiire kõrvu. Sellest ongi taim endale eestikeelse nime saanud. Teda on nimetatud ka rotikõrvaks. Eriti palju nimesid on ta endale saanud aga seoses oma ravivõimetega. Hiirekõrv on hea sisemiste verejooksude peataja. Abi on hiirekõrvast ka lahtiste haavade ravitsemisel. Mitmete hädade korral aitab ka hiirekõrva peale määrimine. Temast tehtud keedist on määritud valutavatele lihastele või liigestele, sellega on ravitud tuulerõugetest tekkinud punnikesi nahal ja ka mõningaid silmahaigusi. Hiirekõrvateed võib juua vaid arsti ettekirjutuste järgi, sest taim on mõnevõrra mürgine. Mõnel juhul on näiteks isegi lambad hiirekõrva liigsöömise tõttu ära surnud, küülikutele on aga hiirekõrv jällegi üheks meelistoiduks. Hiirekõrva kevadised värsked lehed sobivad supi sisse või salatikaussi
aastast ja mil kõik linna lossid, häärberid, tornid ja pargid muutuvad tegevust täis esinemiskohtadeks. TOIDUKULTUUR JA TOIDUD Horvaatia toidukultuur on tugevasti mõjutatud kreeka, türgi, austria ja itaalia köögist, mistõttu on siin mitmekesine rahvusvaheline ja ka kohalikke maitseelamusi pakkuv toiduvalik. Tooraineks kasutatakse kohalikke värskeid köögivilju, kala ja lihasaaduseid. Hommikueineks süüakse tavaliselt leiba, võid ning keedist ja juuakse piimakohvi. Põhiline 6 söögikord päeva jooksul on aga lõuna - eelroana süüakse vürtsikat juurvilja- või kalasuppi ja salatit, põhiroaks on erinevad lihatoidud. Liharoad serveeritakse tavaliselt sibula, friikartulite või köögiviljadega. Magustoiduks pakutakse erinevaid imemaitsvaid küpsetisi nagu struudel ning erinevad juustu- ja pähklikoogid.
magus kaste või puder, puuvilja- või marjapüree, muna ja rasvaine (tavaliselt või). Magusates sufleedes kasutatakse sokolaadi, pähkleid, mandleid, veine, likööre, kakaopulbrit ja teisi toiduaineid. Magusaid sufleesidmaitsestatakse suhkru, mee, vanilli, kaneeli, riivitud tsitrusviljade koore, maitsetaimede ürtidega. Sufleed serveeritakse vahetult peale valmistamist. Lisanditeks serveeritakse eraldi nõus piima, rõõs koort, vahukoort, keedist, kompotti, siirupit, mahla, veini või magusaid kastmeid. Parfeed Parfeede valmistamiseks kasutatavad toiduained on analoogsed jäätiste toorainetega. Tarrendaineid nende valmistamised ei kasutata. Parfeede valmistamiseks tehakse esmalt retseptuuris näidatud toiduainetest segu. See valatakse vormi ja asetatakse sügavkülmikusse külmuma. Enne serveerimist võetakse parfee vormist välja ja lõigatakse sellest portsjonid.
. Peale kerkimist tehakse neisse puunuiaga, mille läbimõõt on 5cm, süvend määritakse munamäärdega, see täidetakse täidisega kuhu kuuluvad - kohupiim, suhkur, muna, või ja jahu. Maitsestamiseks lisatakse vanilliini. Ühele tootele võetakse 28-30 g taigent ja 30 - 33g täidist. LAULUPEOSAI valmistoote kaal 85g Valmistatakse pärmitaigen, millest vormitakse 70 grammine kukkel, kergitatakse ja tehakse sisse süvend. Määritakse munaga ja pritsitakse süvendisse 25g keedist või küpsetuskindlat marjatäidist. Tootele puistatakse peale streisel, kergitatakse, küpsetatakse. MULGIKORP valmistoote kaal 50 g. Valmistatakse analoogiliselt kohupiimakorbiga, kuid süvendisse pritsitakse täidis kuhu kuuluvad: kohupiim, munad, sool, või, hapukoor, köömned ja jahu. Seejärel määritakse tooted munaga ja küpsetatakse. Ühele tootele võetakse taigent 30-33g ja täidist 28-30g. TEESAI valmistoote kaal 50 g.
. Peale kerkimist tehakse neisse puunuiaga, mille läbimõõt on 5cm, süvend määritakse munamäärdega, see täidetakse täidisega kuhu kuuluvad - kohupiim, suhkur, muna, või ja jahu. Maitsestamiseks lisatakse vanilliini. Ühele tootele võetakse 28-30 g taigent ja 30 - 33g täidist. LAULUPEOSAI valmistoote kaal 85g Valmistatakse pärmitaigen, millest vormitakse 70 grammine kukkel, kergitatakse ja tehakse sisse süvend. Määritakse munaga ja pritsitakse süvendisse 25g keedist või küpsetuskindlat marjatäidist. Tootele puistatakse peale streisel, kergitatakse, küpsetatakse. MULGIKORP valmistoote kaal 50 g. Valmistatakse analoogiliselt kohupiimakorbiga, kuid süvendisse pritsitakse täidis kuhu kuuluvad: kohupiim, munad, sool, või, hapukoor, köömned ja jahu. Seejärel määritakse tooted munaga ja küpsetatakse. Ühele tootele võetakse taigent 30-33g ja täidist 28-30g. TEESAI valmistoote kaal 50 g.
Mesimurakat pole inimesed näinud seetõttu, et Eestis on tal väga üksikud leiukohad. Peamiselt kasvab see liik meist põhja pool 9 külmades tundrates. Haruldase taimena kuulub ta looduskaitse alla. Marjade tugeva meeldiva aroomi pärast peetakse mesimurakat Põhjamaades kõige paremaks liköörivalmistamise marjaks, kuid temast võib taha loomulikult ka moosi, keedist, mahla, siirupit ja muudki head. Mesimurakat on võimalik kasvatada ka peenral, ent istutusmaterjali tuleb otsida lilleäridest, mitte loodusest. (Köök, juuli-august 2005) 2.5.1 Põldmurakas (Rubus caesius) Põldmurakas sarnaneb mõnevõrra vaarikale. Kuid erinevalt vaarikast on tema varred tavaliselt maapinnal lamavad. Tegelikult võib põldmuraka välimus sõltuda suuresti kasvukohast. Nii on tihedas varjukas alusmetsas kasvanud põldmurakapõõsad enam-vähem püstised. Varjus
veidraid kostüüme. Võinädalasse kuuluvad saanisõit, liulaskmine, aga ka mitmesugused nn jõu- ja osavusmängud jpm see on viimane lõbutsemine enne pikka paastuaega. Juba võinädalal on lihasöömine keelatud, kuid piim ja munad veel lubatud. Kogu nädala jooksul käib usin pliinide küpsetamine ja söömine. Ülisuurtes anumates valmistatavasse pliinitainasse pannakse ohtralt mune ja sulatatud võid, pliinide juurde pakutakse suhkrut ja keedist, musta ja punast kalamarja, hapukoort, sulatatud võid, kala ja sibulat (Suitso 2006). Eestis tähistatakse Setumaal. Traditsiooniliselt sel nädalal tööd ei tehtud. Peetakse paabapraasnikut naistepidu, mis on alati neljapäevasel päeval. Mujal Eestis on võinädala vasteks vastlad, mis varematel aegadel oli samuti mitmepäevane ja rohkete lõbustustega püha. Kada ajamine Pahade vaimude eemaletõrjumisest on võrsunud vastavate maskidega karnevalid, mille
Marjapõõsa aluseid tuleb rohida ja kobestada. jms Istutatakse sügisel või kevadel. Kaevata tuleb paraja suurusega auk (3 - 5 cm sügavamale, kui nad olid marjapõõsastekoolis vmt), sinna asetada istik, mille juured laotada ühtlaselt laiali. Juured tuleb katta kobeda mullaga. Istutatud taim kastetakse ja multitakse, et takistada niiskuse aurumist mullast. Marjapõõsa aluseid tuleb rohida valmistatakse peamiselt ja kobestada. mahla, keedist, zeleed jms Istutatakse sügisel või kevadel. Kaevata tuleb paraja suurusega auk (5-8 cm sügavamale, kui nad olid marjapõõsastekoolis vmt), sinna asetada istik, mille juured laotada ühtlaselt laiali. Juured tuleb katta kobeda mullaga. Istutatud taim kastetakse ja multitakse, et takistada niiskuse aurumist mullast. Marjapõõsa aluseid tuleb rohida valmistatakse mahla, ja kobestada. keedist, siirupit jne Istutatakse sügisel või kevadel
suleliste nokka. Teiseks võimaluseks on marjade leotamine külmas vees või ülekallamine keeva veega. Mõru maitse vastu aitab ka marjade keetmine nõrgalt soolases vees. Talulapsed küpsetasid vanasti pihlakakobaraid kas lõkketule kohal või ahjus seni, kuni kuumus lõi viljadesse praod. Küpsenud marjad kaotasid kibeda maitse, kuid muutusid jahuseks. Kaasajal hariliku pihlaka loodusannid eriline maiuspala ei ole, kuid mahla, siirupit, kompotti, marmelaadi, keedist, veini ja likööri nendest siiski valmistatakse. Kuivatatud viljadest saab keeta ka teed. 4.5. Harilik sarapuu (Corylus avellana) pähklipuu, pähkmepuu, sarap, sarakas. Sarapuu vili on sarapuupähkel (rahvasuus ka metspähkel). Sarapuu viljad on 24 (5) kaupa kobaras asuvad helerohelise lüdiga ümbritsetud pähklid, valmivad augustis-septembris. Pähkel on 12,5 cm pikk ja 12 cm lai, ümar, kuid mitte kerakujuline, vaid lopergune. Pähklit
ja hoitakse 14 päeva pimedas, perioodiliselt loksutades. Võetakse sisse 25 tilka 3 korda päevas. Vereurmarohi Piimmahla kasutatakse nahahaiguste, eriti soolatüügaste, aga ka käsnade ja nahakasvajate raviks. Vanne tehakse allergiliste ja raskesti paranevate nahahaiguste korral. Häid tulemusi on saadud maksahaiguste ravimisel. Võetakse teelusikatäis ürti klaasi keeva vee kohta, juuakse üks klaas päevas. Veterinaarias loomade punakusesuse ja punase tõve ravimisel. Keedist on kasutatud ka meil kompressina silmade kae puhul. Leotisega on loputatud pead pärast pesemist, et vabaneda kõõmast. Hiirekõrv Hiirekõrvatee valmistamiseks võetakse supilusikatäis peenestatud ürti ja valatakse sellele klaas kuuma vett. Saadud segul lastakse kümme minutit seista. Sellist teed võib verejooksu korral juua kuni kaks klaasi päevas. Jooma peaks hiirekõrvateed tingimata jahutatult. Hiirekõrvatilkade valmistamiseks
sidrunhappe ja teravamaitseliste kastmete valmistamiseks sojaubadest), teised ravimite tootmiseks. Kuid kasulike liikide kõrval on samas seeneperekonnas ka toitu rikkuvaid liike. Seepärast ei maksa arvata, et kõik Penicilliumi perekonna hallitusseened ravivad või annavad juustule hinnalist maitset ja lõhna. Tüüpilised mürgitootjad kuuluvad perekondadesse Penicillium, Aspergillus ja Fusarium. Penicillium toodab mürki, mis rikub kergesti puuvilju ja marju ning neist valmistatud mahla ja keedist. Samuti areneb seen niiskete, halvasti õhustatud ruumide seintel. Levides toiduainetele, kahjustab ka võid, liha, vorsti, juustu ja leivatooteid. Aspergillus areneb võil, tapetud lindudel, munadel ja taimsetel toiduainetel. Fusarium võib kahjustada kartulit nii põllul kui ka hoidlas. Fusarioos ehk kartuli kuivmädanik rikub mugulat nii, et kuivaga haige kude kuivab, niiskes keskkonnas läheb mädanema. Haigestunud koed asetsevad kihiti. Mädanev mass ei haise.
annaabi.ee 
