Bioloogia 1. Auto-ja heterotroofide jaotus: Aine- ja energiavahetus on üks elu omadustest. Organismid vajavad oma elutegevuseks orgaanilisi aineid. Vastavalt sellele kuidas nad neid saavad jaotatakse organismid auto-ja heterotroofideks. 2. Auto-ja heterotroofide erinevused: Autotroofid Moodustavad orgaanilised ained anorgaanilistest, kasutavad valgust või keemilist energiat. Heterotroofid Saavad valmis orgaanilised ained toidust. Kasutavad toidu energiat. 3. Autotroofid: taimed, osa baktereid, osa protistid (vetikad) 4. Heterotroofid: loomad, inimesed ka, seened, osa baktereid, osa protistid. 5. Nende elutegevus on seotud: Sünteesivad vajalikud orgaanilised ained. Vajavad energiat elutegevuseks
orgaanilise aine. Näiteks roosid, tulbid, kastanid ehk enamik taimi. 3. Kuidas on omavahel seotud organismi aine- ja energiavahetus? Kui toitaine lagundatakse, siis vabaneb energiat ja see talletatakse makroergilistesse ühenditesse, näiteks ATP (adenosiintrifosfaat) ja kui nüüd vajatakse mingite hormoonide sünteesiks energiat, siis saadakse see ATP'st ja ATP'd saab ainult nii, kui lagundatakse toitainet. 4. Milles poolest erinevad heterotroofid autotroofidest? Tooge heterotroofide näiteid. Heterotroofid ei sünteesi ise energiat ja seega toituvad autotroofide poolt moodustatud orgaanilisest ainest. 5. Missugused protsessid moodustavad organismi dissimilatsiooni? Tooge näiteid. Dissimilatsiooni moodustuvad kõik lagundamisprotsessid nagu näiteks: tärklise lagundamne glükoosi molekulides (selleks on vaja vett!). 6. Missugused protsessid moodustavad organismi assimilatsiooni? Tooge näiteid.
(talvine/öine külm ja suvine/päevane kuumus). · Strateegiad taimedel, loomadel (puhkeolek, migratsioon, taliuinak, rasvavaru kogumine, karvavahetus) 11. Fotosünteesijaid mõjutavad abiootilised tegurid ja nende toime. Fotosünteesivate organismide puhul (taimed, vetikad, sinikud) Päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, vesi (selle kättesaadavus), mineraalsed toitained. pH, CO2 12. Heterotroofide rühmad. Heterotroofide hulka kuuluvad kõik loomad, seened ja arhed, samuti bakterid, kes ei ole fotosünteesijad ega kemosünteesijad. 1) lagundajad e destruendid e redutsendid (decomposers) loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensüümide abil lagundavad bakterid ja seened; 2) nugilised e parasiidid e (parasites) organismid, kes elavad teistes elusolendites (endoparasiidid) või nende pinnal (eksoparasiidid) ning toituvad
Mis juhtub, kui keha rakud hakkavad kontrollimatult jagunema? Miks vajab inimene toitu? Selleks, et saada energiat, mida saab toidust. Toitu saame ka aineid kasvamiseks. Autotroofid on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnastsaadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest. (Tavaliselt on selleks süsihappegaas) Heterotroofid on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. Autotroofide ja heterotroofide näited: Enamik taimi on autotroofid, samuti on autotroofew bakterite hulgas ning protistide seas (vetikad) Kõik loomad ja seened, samuti paljud bakterid on heterotroofid, ka mõned parasiitsed taimed, näitekd mükotroofsed orhideed. Kõigusoojased Sellised loomi, kelle kehatemperatuur sõltub keskkonna temperatuurist Püsisoojased Need loomad, kelle kehatemperatuur ei sõltu väliskeskkonna temperatuurist
Need saavad energiat kloroplaste sisalduvate rakkude poolt toodetud glükoosist. 4. Kuidas säilitab taim oma glükoosi tagavara? Taimed säilitavad oma glükoosi tagavarad tärklise näol. 5. Mis tähtsus on fotosünteesil heterotroofsetele organismidele? Heterotroofsed organismid saavad energiat orgaanilisest ainest ja kasutavad hapniku oksüdatsiooniprotsessidel. 6. Kuidas on fotosüntees seotud süsinikuringega? CO2 eraldub fossiilsete kütuste põlemisel ja ka heterotroofide hingamisel, samuti ka taimede rakuhingamisel. Taimed aga kasutavad CO2 glükoosi tegemiseks seega taimed kasutavad seda CO2'te mida teised protsessid eraldavad. 7. Milles väljendub fotosünteesi universaalsus? Väljendub selles, et see on ainukene protsess, kui valgusenergia moondatakse keemiliste sidemete energiaks. Seega kõik ülejäänud protsessid kasutavad just fotosünteesi käigus muundatud energiat. 8. Mis tähtsus on osoonikihil?
V: autotoofid saavad energiat päikese energiast ja väliskeskkonnast hetotroofid saavad energiat valmis orgaanilisest ainest. 2. Milliseid organisme nimetatakse autotroofideks? tooge näiteid ? V: on organismid, kes sünteesivad orgaanilisi aineid, kasutavad selleks päikese energiat ja väliskeskkonda. TAIMED 3. Kuidas on omavahel seotud organismi aine-ja energiavahetus ? 4. Mille poolest erinevad heteroroofid autotroofidest ? Tooge heterotroofide näiteid ? V: heteroofid tarbivad vamis orgaanilist ainet, aga autotroofid tekitavad ise orgaanilist ainet mida nad tarbivad 5. Missugused protsessid moodustavad organismi dissimilatsiooni ? tooge näiteid . V:Dissimilatsiooni moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid, N: seedimine, tärklise lagundamine glükoosi molekulideks. 6. Missugused protsessid moodustavad organismi assimilatsiooni? tooge näiteid
Heterotroofid on eluslooduse kõigi riikide esindajad, kes ei sünteesi ise foto-või kemosünteesil orgaanist ainet. (Samuti ka inimene) Nad ei saa elada ilma väliskeskkonnast hangitavate orgaaniliste ühenditeta. Nad lagundavad toiduga saadud orgaanilist ainet kahel eesmärgil : elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteainete saamiseks. Nad kasutavad üksnes orgaanilisi ühendeid energiaallikana. Viimaste oksüdatsiooniga vabaneval energial põhinevad heterotroofide kõik elutegevusprotsessid. METABOLISM Organismid hangivad väliskeskkonnast orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid, mida saadakse hingamisel ja toitumisel. Seejärel lagundavad nad biokeemilistes protsessides väliskeskkonnast saadud ained ja sünteesivad neist uued ühendid. Organismide ainevahetus väljendub selles, et elutegevusekäigus moodustunud jääkproduktid eristatakse väliskeskkonda. Organismide ainevahetust käsitletakse koos energiavahetusega, kuna
Reaktsiooni tulemusena tekib ATP ja NADPH2 molekulid. ATP süntees NADP+/NADPH-molekul, millele valgusstaadiumi reaktsioonide käigus liidetakse elektron ja vesinikioon ning mida kasutatakse glükoosi tootmisel (pimedusstaadiumis) Seob vesinikke ja kannab need pimedusstaadiumisse Fotosünteesi olulisus-Muudab valgusenergia keemiliseks energiaks Glükoos on paljudele organismidele pühiline energiaallikas Fotosünteesivad organismid on toiduahela esimene lüli ehk heterotroofide toit Fotosünteesivatest taimedest tulenev hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel ja põletamisel Kontrollib atmosfääri süsiniku ja hapniku taset Muudab anorgaanilised ained orgaanilisteks Fotosünteesitavatest organismidest saab materjale nagu puit, vill jt Fossiilsete kütuste teke (nafta, põlevkivi, kivisüsi, maagaas ja turvas) Heterotroofid-Tarbivad teiste toodetud orgaanilistest ainetest Anabolism/Assimiliatsioon-Sünteesiprotsessid. sünteesitakse: sahhariide, lipiide, valke,
Seened 1. Seened elavad mullas, vees, toiduainetes, taimedes, inimese ja loomade kehas, elamutes. Siiski põhiliselt mullas. 2. Seened vajavad eluks niiskust, soojust ja toitaineid. Seened ei vaja valgust. 3. Toitumistüübilt kuuluvad seened vabalt elavad heterotroofide hulka. Heterotroofid on loomse toitumistüübiga organismid. Seened toituvad väliskeskkonnast saadavatest orgaanilistest ainetest. Paljud seened toituvad surnud taimede, harvem loomade jäänustest, neid lagundades. Osa seeni saab toitaineid elusorganismidest, olled nende parasiidid või nendega sümbioosis. Elutegevuseks vajalikke toitaineid ja vett omastavad seened läbi rakukesta. 4. Enamik seeni koosneb peenikestest harunevatest seeneniitidest ehk hüüfidest.
päristuumsete hulka, sest sarnaselt teiste päristuumsetega(taimed, loomad) on neil membraaniga ümbritsetud tuum, mis sisaldab kromosoome. Seenerakkudes on selliseid lipiide ja süsivesikuid, mis esinevad ka teistes päristuumsetes. Neil on olemas ka membraaniga ümbritsetud organellid, nt mitokondrid. Nii nagu loomarakkudes, puuduvad ka seenerakkudes kloroplastid. Seened peavad kasutama energia- ja süsinikuallikana orgaanilisi ühendeid ning seetõttu kuuluvad nad koos loomadega heterotroofide hulka. Neil mõlemal on ka rakukest. Leidub ka selliseid seenerühmi, kus rakuvaheseinad puuduvad ja kogu seeneniit on tegelikult üks hulktuumne rakk. Eraldi grupp seente hulgas moodust üherakulised pärmseened, mille rakud on kujult ümarad. TOITUMINE Seeneraku:saavad oma toitained kas surnud organisme lagundades, parasiteerides või tehes koostööd mõne teise organismiga. Eeltuumsed e prokarüoodid- organismid, kellel puudub membraaniga ümbritsetud rakutuum;bakterid ja arhed.
Fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos. Jääkprodukt (02) eraldub atmosfääri. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Glükoos on paljude ühendite sünteesi lähteaine. Heterotroofid suurem osa organismidest on heterotroofid (ka inimene on heterotroof). Siia kuuluvad eluslooduse kõig riikide esindajad, kes ei sünteesi ise foto- või kemosünteesil orgaanilist ainet. Heterotroofide energiaallikateks on orgaanilised ained. TOIDUGA SAADAVA ENERGIA LAGUNDAMINE ELUTEGEVUSEKS VAJAMINEVA ENERGIA SAAMISEKS SÜNTEESIPROTSESSIDE LÄHTEAINETE SAAMISEKS Heterotroofid on organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Metabolism organismis asetleidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. METABOLISM ASSIMILATSIOON DISSIMILATSIOON
Enamik taimi on autotroofid, samuti on autotroofe bakterite hulgas (tsüanobakterid) ning protistide seas (vetikad). · valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) · keemiline energia kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest.Kõik loomad ja seened, samuti paljud bakterid on heterotroofid. Heterotroofide hulka kuuluvad osaliselt või täielikult ka mõningad parasiitsed taimed, näiteks mükotroofsed orhideed (koralljuur, pisikäpp). Heterotroofid jaotatakse · obligaatsed heterotroofid, kes toituvad üksnes heterotroofselt, ning · fakultatiivsed heterotroofid, kes võivad toituda nii autotroofselt kui heterotroofselt (näiteks putuktoidulised taimed, kes loomtoiduga vaid täiendavad oma lämmastikuvarusid.
Mille alusel jaotatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks?Vastavalt süsinikallikale. Heterotroofide süsiniku allikaks on orgaanilised ühendid. Autotroofide süsiniku allikas on süsihappegaas. Kust saavad autotroofid energiat?Põhiosa moodustavad rohelised taimed. Nad sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Kust saavad autotroofid orgaanilisi aineid?Nad saavad esmase orgaanilise aine fotosünteesiprotsessis. Glükoos on paljude teiste orgaaniliste ühendite sünteesi lähteaine.
Aine- ja energiavahetus 1. Defineeri mõiste Autotroofid- enamik organismidest, kes kasutavad energia saamiseks valgusenergiat ja orgaanilisi aineid toodavad väliskeskkonnast saadud anorgaanilistest süsinikuühenditest Heterotroofid- organismis, kes kasutavad energia saamiseks teiste organismide elutegevuse käigus tekkinud orgaanilisi ühendeid ja toiduga saadud orgaanilistest ühenditest Miksotroofid- organismid, kes vastavalt tingimustele võivad olla valguse käes autotroofid, pimeduses heterotroofid Rakuhingamine- glükoosi lõplik lagundamine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse (ATP) ja eraldub CO2 ja H20 Makroergilised ühendid- väikesed org. ühendid, mis osalevad keemilise energia salvestajate ja ülekandjate organismides toimuvates reaktsioonides ATP- (adenosiintrifosfaat)...
Kordamisküsimused ja vastused - bakterid ja arhed Veekogude elustik 1. Millest toituvad bakterid, milliseid elemente vajavad? Vastavalt süsinikuallikale (metaboolsete protsesside järgi) jagatakse bakterid heterotroofideks ja autotroofideks. Heterotroofide süsinikuallikaks on orgaanilised ühendid. Autotroofide süsinikuallikas on süsihappegaas (CO2). 2. Millised on bakterite ja arhede toitumistüübid? Nimeta ja kirjelda lühidalt. Fotolitotroofid: Taimed, vetikad, tsüanobakterid: valguseenergia arvel sünteesivad ATPd, C-allikana kasutavad CO2, CO2 redutseerimiseks kasutavad vett. Purpursed ja rohelised väävlibakterid: CO2 redutseerivad H2S abil
Tooge näiteid. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest ainetest. (põõsad, puud, taimed) 3. Kuidas on omavahel seotud organismi aine- ja energiavahetus? Organismi aine- ja energiavahetuse moodustavad assimilatsioon ja dissimilatsioon, mille kaudu on ta seotud väliskeskkonnaga. 4. Mille poolest erinevad heterotroofid autotroofidest ? Tooge heterotroofide näiteid. Heterotroofid saavad elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. ( Vihmauss on heterotroof, kes lagundab surnud taimede osakesed kuumuseks ). Autotroofid sünteesivad elutegevuseks vajalikud oraanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. 5. Missugused protsessid moodustavad organismi dissimilatsiooni? Tooge näiteid. Dissimilatsiooni moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid
ORGANISMIDE AINE- JA ENERGIAVAHETUS 1.Organismide toitumistüübid ja nende ökoloogiline tähtsus. Auto- ja heterotroofide võrdlus. Autotroofid Heterotroofid Mõiste Organismid, kes valmistavad ise Organismid, kes kasutavad toiduks valmis elutegevuseks vajalikku org ainet org ainet (tarbijad toiduahelates) (fotosünteesijad, kemosünteesijad) Organismirühmad fotosünteesijad-roh T, vetikad, tsüanoB. L,S, algloomad,B Kemosünteesijad-B
9. Liigitekke ökoloogilised eeldused. Isoleeritus ja elupaikade mitmekesisus (rohtlad, metsa, kõrbed) . Nt Darwini vindid. 10.Keskkonnategurid, nende liigitus. Keskkonnateguri toime graafikud. Abitootilised tegurid. Fotosünteesivate organismide puhul (taimed, vetikad, bakterite alla kuuluvad fotosünteesivaid sinivetikad): päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, vesi (selle kättesaadavus), mineraalsed toiteained, Ph. Heterotroofide puhul (loomad, seened, enamus baktereid): päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, vesi, pH, O2. Biootilised tegurid. Organismide kooseksisteerimisest (vastastikustest suhetest) tulenevad ökoloogilised tegurid. 11.Fotosünteesijaid mõjutavad abiootilised tegurid ja nende toime. Päikesekiirgus. Valgusnõudlus: valguslembesed, varjulembesed ja varjutaluvad liigid. Selle suhtelisus. Nt mänd on kõrge valgusnõudlusega. Varju talub hästi kuusk. Noor tamm talub varju, aga
Fotosüntees on taimedes ja fotosünteesivates bakterites toimuv protsess, mille käigus valgusenergia muudetakse orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks. Taimede puhul seisneb fotosüntees süsihappegaasi- ja veemolekulide liitmises orgaanilise aine ehk glükoosi molekuliks valguse poolt ergastatud klorofülli energia arvel (joonis 1). Fotosünteesi üheks oluliseuseks aspektiks looduses on seega orgaanilise aine süntees. Seega on fotosüntees taimede kasvamise ja heterotroofide toidubaasi ning elukoha leidmise ja ehitamise alus. Toidu kaudu saavad ka heterotroofid kasvuks vajalikke ühendeid 2 ning energiat. Oluline on ka hapniku vabanemine, mis taimede jaoks vabaneb kõrvalproduktina, sest hapnikku tarvitab hingamiseks enamik elusorganisme (va anaeroobid). Seoses hapniku tootmisega kaasneb ka võimalus osoonikihi -liigse ultraviolettkiirguse eest
Taimede ökofüsioloogia kordamine 1. Tunnete C3, C4 ja CAM lehe morfoloogiat:epidermised, mesofüll, kobekude, sammaskude, õhuruumid, kutiikula, juhtsooned. Elektronmikroskoobi fotolt: raku sein, tsütoplasma, kloroplastid, vakuool, kloroplasti osad tülakoidid, graana, strooma. 2. Auto- ja heterotroofide vahe? Autotroofid on organismid, kes toodavad ise eluks vajaliku orgaanilise aine. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Selleks vajaminev energia saadakse päikesevalgusest või anorgaaniliste ühendite oksüdeerimisest. Autotroofide kasvu ajal toodetakse CO2st fotosünteesi käigus süsivesikuid ja edasise
26. Geoloogiline aineringe ehk kivimiteringe on kivimite ringkäik looduses. See hõlmab geoloogilist ainete liikumist Maa eri sfäärides (atmo-, hüdro-, lito- ja biosfääris) ning nende vahel. 27. Heterotroof on organism, kes eluks vajalikke orgaanilisi ained saab väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi. Orgaanilisi ühendeid valmistavad neile autotroofid. Kõik loomad ja seened, samuti paljud bakterid on heterotroofid. Osaliselt või täielikult kuuluvad heterotroofide hulka ka mõned parasiitsed taimed (näiteks mükotroofsed orhideed koralljuur ja pisikäpp). Ainevahetuse üldtüübilt on heterotroofid kas: 27.1. Kemoorganotroofid (saporotroofid e. biotroofid), kes saavad energiat valmis orgaanilisest ainest või; 27.2. Fotoorganotroofid, kes saavad energiat Päikese valguskiirgusest ja süsiniku kehavälisest orgaanilisest ainest. 28
Liigid: 1) Primaarproduktsioon (produtsentide poolt toodetud biomass) *Koguprimaarproduktsioon (foto- või kemosünteesi käigus sünteesitud kogu biomassi hulk) *Netoprimaarproduktsioon (produtsentide poolt toodetud biomass, millest on maha arvatud hingamiskaod) 2) Sekundaarne produktsioon (tarbijate biomassi juurdekasv) 3)Koosluse netoproduktsioon (produtsentide biomassi juurdekasv, millest on maha arvatud heterotroofide poolt tarbitud kogus) 4)Vee ökosüsteemide produktsioon *Autohtoonne (kooslustes koha peal toodetud biomass) *Allohtoonne (kooslustesse sisse toodav biomass-surnud orgaaniline aine) 48. Millised on produktiivsemad ja millised vähem produktiivsed ökosüsteemid? Produktiivsed ökosüsteemid: troopiline vihmamets, troopiline sessoonne mets, parasvöötme igihaljas mets, parasvöötme heitleheline mets, boreaalne mets Vähem produktiivsed: kivi-,liiva- ja jääkõrbed, savann, järv, avaookean
Biootilised tegurid organismide kooseksisteerimisest (vastastikustest suhetest) tulenevad ökoloogilised tegurid. Bioproduktsioon mingi aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk või selle kuivaine-, süsiniku- või energiaekvivalent. Esmane kogutoodang autotroofide salvestatud energia, millest osa kulutavad autotroofid ise oma elutegevuses, ülejäänu moodustab esmse puhastoodangu ehk netoproduktsiooni. Heterotroofide netoproduktsioon (teisene e. sekundaarne, kolmandane e. tertsiaarne jne. puhastoodang) sõltub võrdeliselt esmasest puhastoodangust. Ökosüsteemides (ka majanduses) on b. olemise alus, peale aine ja energia kasutamise võimaldab see ainet ja energiat varuda ning väärindada. Biopuhastus, bioloogiline puhastus menetlus, milles organismid lagundavad (mineraliseerivad) reovees oleva orgaanilise aine, kasutades seda toiduks
organismidesse salvestunud toit, ainevahetuse jääkproduktid ning tarbijate kasutatud aine) või selle kuivaine-, süsiniku- või energiaekvivalent. Autotroofide (produtsentide) salvestatud energia on esmane (primaarne) koguproduktsioon. Esmasest koguproduktsioonist produtsentide endi elutegevuseks kuluvat osa nim. hingamisenergiaks. Esmase koguproduktsiooni ja hingamisenergia vahe moodustab esmase (primaarse) puhastoodangu. Heterotroofide (sekundaarne, tertsiaalne jne.) puhastoodang sõltub võrdeliselt esmasest puhastoodangust. 37. Ökoloogiline efektiivsus Troofiliste tasemete (toitumisel saadud energia muundumise järkude) puhul vaadeldakse toitumist kui toidus sisalduva energia kasutamist elutegevuseks (R) ja salvestamist biomassienergiana (P) ning seeläbi edasikandumist mööda toiduahelat järgmistele organismidele.
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid Ecology (from Greek: , "house"; -, "study of") is the scientificstudy of the relation of living organisms to each other and their surroundings.[1] Ecology includes the study of plant and animalpopulations, plant and animal communities and ecosystems. Ecologists study a range of living phenomena from the role of bacteria in nutrient recycling to the effects of tropical rain forest on the Earth's atmosphere. Autökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna- suhete uurimise ja kirjeldamisega. Demökoloogia ehk populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963: 1314) on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. Sünökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ...
Eesti taimestik, ja selle kaitse . Vastused kordamisküsimustele . Ainevahetus ehk metabolism organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas välikeskkonnast või sünteesivad ise. Neid aineid kasutatakse kehaomaste orgaaniliste ainete sünteesimise lähteaineteks. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: Assimilatsioon sünteesiprotsessid. Raku tasemel anabolism. Assimilatsioon e. sarnastamine - organismis toimuv biokeemiline protsess, milles anorgaanilistest ainetest tekivad orgaanilised, kehaomased ained. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism...
heterotroofsed ja autotroofsed bakterid). 3. Evolutsiooniline meetod (palju ernevaid harusid). Põhiliste eluvormide erinevused: Taim autotroofne eukarüootne organism, plastiidid. Loom kehasisese seedimisega eukarüootne organism mis ei fotosünteesi. Bakter kehavälise seedimisega prokarüootne organism. Eukarüootsuse kujunemise astmed: 1. Kemolitotroofsete bakterite arengu käigus tõusis bioproduktsioon nii suureks, et osutus võimalikuk obligatoorsete heterotroofide kujunemine. Heterotroofe tekkis nii arhe- kui eubakterite hulgas. Kasutati vaid mõne keemilise reaktsiooni energiat. Keerulised laguahelad, heterotroofsel toitumisel olulisel kohal antibiootikumid. 2. Heterotroofsete arhebakterite ühel rühmal tekkis fagotsütoosi võime, tekkis loomne toitumine, sest toitu oli vähem. Tekkis raku sisetoes ja liikumine toidu ümber, loivamine ja amööbne liikumine. Seediti väike osa saagist. 3
kraadi), vegetatsiooniperiood on pikem, kuiv periood kestab mõned kuud ainult, mineraalainevaru väljauhtumist ei ole, sest aineringe on kiire ja taimed võtavad laguaineid kohe juurte ja mükoriisa abil tagasi. Esinevad sümbiootilised (mutualistlikud) suhted loomadega (nt tolmendavad). Savannid on oma loomult rohumaa, mis pakub toitu väga paljudele loomadele. Primaarne produktsioon on heterotroofide poolt rohkem tarbitav kui nt troopiliste vihmametsade puulehed (on seeditavamad). Savannis on eristunud aastaajad ja eriti soodne on soe ja märg aastaaeg. Savannidel elavad maailma ühed suurimad herbivoorid (nt kaelkirjak, pühvel). Seega taim-herbivoor on lühike toiduahel ja sealt saab palju produktsiooni koondada. Ka ahela lülid on suuremad. 4. Mitu korda ületab kogu maismaa taimede netofotosüntees fossiilsete kütuste
keemiliste ühendite lagundamise energiat). Autotroofide hulka kuuluvad: Taimse fotosünteesi teostajad (klorofülliga taimed, osa protiste, tsüanobakterid) Kemosünteesivad bakterid (vesinikbakterid, metanogeensed bakterid 2) Heterotroofsus ainevahetustüüp, mille korral organism vajab teatud orgaanilisi aineid valmiskujul (vitamiine, asendamatuid amino- ja rasvhappeid). Heterotroofide hulka kuuluvad: Loomad Seened Enamus protiste, enamus baktereid Klorofüllita taimed 3) Miksotroofsus Segaainevahetustüüp, milles kombineeruvad autrotroofsus ja heterotroofsus. Eristatakse ajaline mikrotroofsus (päev/öö). Nt. silmviburlased Ruumiline mikrotroofsus. Nt. putuktoidulised taimed Inimese heterotroofne ainevahetus Toidu seedimine ja toitainete imendumine:
Sademete hulk võib külmas olla korralik, kuid külmunud vett taimed kasutada ei saa. Käige märjem Aasias. Kõige kuivem koht Peruu/Chili põhjaosas, Atacama kõrb, kus ei saja pea kunagi. Kui vesi on liikumatu, tekib hapnikupuudus. · Mineraalained vesinik, Mg, K, Mn, Fe, Cu Zn, C, N, O, P, S, Mo. Kõikidele loomadele vajalikud naatrium ja kloor. Taimedel neid vaja pole, väldivad. Soolapuudus loomadel, sunnitud seda kuskilt mujalt hankima. Heterotroofide elutegevust piirab süsinik või ka nt hapnik, eriti vee keskkonnas. Tootja ehk primaarne produtsent ehk autotroof. Tarbija ehk konsument ehk heterotroof. · Hapnik · Organismid surnud või elusal kujul. Assimileerimine oma organismiga liitmine, omaks võtmine. Tingimusfaktorid Temperatuur väga otseselt elu toetav ja võimaldav eeltingimus. Elutegevuse intensiivsus sõltub otseselt temperatuurist. Heterotermne ehk kõigusoojane.
See on protsess, mille käigus eemaldatakse ainevahetuse jääkproduktid. Väljutatakse nii tahkeid kui vedelaid jääkaineid. Loomadel on erituseludkond see, mis vastutab lahustuvate jääkainete kehast eemaldamise eest. Peamiselt on tegemist üleliigsete soolade ja lämmastikuainevahetuse jääkidega. Ühe organismi ainevahetuse jäägid on alati kasutatavad teiste organismide poolt mingil otstarbel. Fotosünteesil üle jäänud hapnik on näiteks tarbitav aeroobsete heterotroofide poolt. Loomad (jt. heterotroofid) ehitavad oma keha üles juba valmis orgaanilisest ainest, mida nad energeetilistel eesmärkidel muudavad keerulisest (korrapärasest) lihtsamaks (korrapäratumaks) ja vabastavad keemilise sideme energiat tootes sellest soojust (jälle entroopia kasv). 19. Herbivoorid, karnivoorid, omnivoorid, parasiidid? Fütofaagid e. herbivoorid e. taimtoidulised Need mõisted ei vaja erilisi kommentaare. Siia rühma kuuluvad organismid, kes on
· Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Enamik taimi on autotroofid, samuti on autotroofe bakterite hulgas (tsüanobakterid) ning protistide seas (vetikad). · Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest.Kõik loomad ja seened, samuti paljud bakterid on heterotroofid. Heterotroofide hulka kuuluvad osaliselt või täielikult ka mõningad parasiitsed taimed, näiteks mükotroofsed orhideed · Konsument- Konsumentide hulka kuuluvad väga erinevad organismid. I aste- Taimetoidulised, fütofaagid organismid, kes toituvad ainult taimedest. II aste- Lihasööjad kasutavad toiduks taimsööjaid või teisi lihasööjaid. · Redutsent- Seened ja bakterid, detridofaagide alarühm. · Parasiit- Konsumentide grupp, kes elavad teistes organismides (endoparasiidid) või
Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda.Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 – linnas 30%, 1960 – linnas 33%, 2000 – linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muu...
ja külmvöötmes. Sademete hulk võib külmas olla korralik, kuid külmunud vett taimed kasutada ei saa. Kõige märjem Aasias. Kõige kuivem koht Tsiili Atacama kõrb. Kui vesi on liikumatu, tekib hapnikupuudus. · Mineraalained autotroofidel on vaja vahetult (saavad vesilahusest). H, Mg, K, Mn, Fe, Cu Zn, C, N, O, P, S, Mo. Kõikidele loomadele vajalikud naatrium ja kloor. Soolapuudus loomadel, sunnitud seda kuskilt mujalt hankima. Heterotroofide elutegevust piirab süsinik või ka hapnik, lämmastik, fosfor (eriti vee keskkonnas). (Tootja ehk primaarne produtsent ehk autotroof. Tarbija ehk konsument ehk heterotroof.) · Hapnik limiteerib populatsiooni veekogudes ja soodes. Eriti just liikumatu veega veekogus. Nimelt on vees väga palju võimalusi anoksilise keskkonna (hapnikuvaene KK) tekkimiseks:
5) eriliselt avatud ökosüsteem Voolav vesi õõnestab kallastest ja põhjast veesängi, muutes seda füüsikaliselt, kandes edasi osakesi. Sisemine biootiline kooslus väike, saab toitained ainult ajutiselt oma kasutusse. Maismaal toimuvaga palju rohkem seotud, kui järved ja rääkimata ookeanist. Maismaataimestik mõjutab ka vooluveekogusid. Nt kaldal kasvavad taimed ei lase päikesekiirgusel jõuda vette. Samuti vette langevad lehed võivad mõjutada heterotroofide toitumist. Voolav vesi ei soodusta planktoni moodustamist, esineb vähe. Inimtegevus mõjutanud: juhtinud jõgedesse heitvett, kasutanud vett energia tootmiseks jpm. Jõgi toitub enamasti põhjaveest, vähesel määral ka pinnaveest. Sõltub pinnase läbilaskvusest ja loomulikult ka sademetest. ERINEVUS AVAVEEGA : veetase oleneb tõusust ja mõõnast ( meres). Rannikumeres loovad tõus ja mõõn kasvukohad, millised järvedes puuduvad.
bakterplanktoniks. Detriit koosneb vees hljuvast surnud orgaanilist ainest. Nekton on aktiivselt liikuv vee elustik ( kalad, imetajad). Bentaal on veekogu phi ja selle lhedane veekiht. ORGAANILINE AINE (OA) . Allohtoonne OA - veekogusse vljastpoolt sissekantud OA. Autohtoonne OA - veekogus toodetud OA. Lahustunud orgaaniline aine (LOA, ingl. DOC vi DOM). Kergesti lagundatav LOA (aminohapped, ssivesikud, polsahhariidid) satub vette nii autotroofide kui heterotroofide elutegevuse tulemusel. Suurem osa LOA-st esineb raskestilagundatavate krgmolekulaarste polmeeridena. Vees lahustunud LOA-d suudavad tarbida nii bakterid kui ka vetikad. Lahustumatu ehk hljuv orgaaniline aine (HOA, ingl. POM vi POC). koosneb planktonis ja detriidis sisalduvatest orgaanilistest henditest ning ta moodustab veekogus 10-20% orgaanilise aine koguhulgast. Tavaliselt on LOA : HOA : elusorganismide OA = 100 : 10 : 2 PRIMAARPRODUKTSIOON e
->mitsellmikrofibrillid->fibrill + maatriks (pektiin, hemitselluloos) c. Puitumine (ligniin) d. Lipiidsed kihid (vaha, kutiin, suberiin) e. Ränistumine f. Plasmodesmid (rakumembraan; rühmiti) g. Poorid (esmane rakukest) 6. Eukarüootse raku sümbiogeneetiline kujunemine. 1) Kemolitotroofsete bakterite arengu käigus tõusis bioproduktsioon nii suureks, et osutus võimalikuks obligatoorsete heterotroofide kujunemine. Heterotroofe võis tekkida tollal nii arhe (domineerisid) kui eubakterite (olid sel ajal vähemuses) hulgas. Bakteritele omane väike genoomi maht võimaldas neil heterotroofidel korraga kasutada vaid mõne keemilise reaktsiooni energiat. Stromatoliitidel kujunes välja mitmekesine laguahel (=paralleelsed laguahelad), erinevatest bakteritest. Selles koosluses hakkasid peagi osad heterotroofid ka elusatest rakkudest seeneliselt (s.o. nagu kõik bakterid) toituma
kannavad edasi, uim, vibur). Lihastele on vaja tugipunkti toest. See võib olla sisetoes või välistoes. Liikumiseks on vaja piisavalt arene nud meeleelundeid, et saada kätte toitu. Meeleelunditest saadud signaalist aru saamiseks on vaja närvisüsteemi. 6. Eukarüootse raku sümbiogeneetiline kujunemine. EUKARÜOOTSUSE KUJUNEMISE ASTMED: 1) Kemolitotroofsete bakterite arengu käigus tõusis bioproduktsioon nii suureks, et osutus võimalikuks obligatoorsete heterotroofide kujunemine. Heterotroofe võis tekkida tollal nii arhe- (domineerisid) kui eubakterite (olid sel ajal vähemuses) hulgas. Bakteritele omane väike genoomi maht võimaldas neil heterotroofidel korraga kasutada vaid mõne keemilise reaktsiooni energiat. Stromatoliitidel kujunes välja mitmekesine laguahel (=paralleelsed laguahelad), erinevatest bakteritest. Selles koosluses hakkasid peagi osad heterotroofid ka elusatest rakkudest seeneliselt (s.o. nagu kõik bakterid) toituma
Taim-auto troofne eukarüootne organism, kelle ehituses on plastiidid. Loom-kehasisese seedimisega eukarüootne organism, mis ei fotosünteesi. Bakter- kehavälise seedimisega organism-prokarüoot. eluvorm (puit- või rohttaimed) See küsimus tegelikult vastamata!!! 6. Eukarüootse raku sümbiogeneetiline kujunemine. EUKARÜOOTSUSE KUJUNEMISE ASTMED: 1) Kemolitotroofsete bakterite arengu käigus tõusis bioproduktsioon nii suureks, et osutus võimalikuks obligatoorsete heterotroofide kujunemine. Heterotroofe võis tekkida tollal nii arhe- (domineerisid) kui eubakterite (olid sel ajal vähemuses) hulgas. Bakteritele omane väike genoomi maht võimaldas neil heterotroofidel korraga kasutada vaid mõne keemilise reaktsiooni energiat. Stromatoliitidel kujunes välja mitmekesine laguahel (=paralleelsed laguahelad), erinevatest bakteritest. Selles koosluses hakkasid peagi osad heterotroofid ka elusatest rakkudest seeneliselt (s.o. nagu kõik bakterid) toituma
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
