Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. Taimede meeleelundid: Taimekoed eristavad kuiva õhku veeaururikkast ning valgust pimedusest. Juurtes sünteesitakse veepuudusel abstsiishapet, mis jõuab lehtedeni ja mille lehe kattekoe rakud ära tunnevad. Suurenenud süsihappegaasisisaldusele õhus, samuti vähenenud veeaurusisaldusele, reageerib taim õhulõhede sulgemisega. Mille alusel jaotatakse?
Golgi kompleks valkude ja lipiide töötlemine, spetsiaalsetes vesiikulitesse pakkimine ning seejärel lõppkohtadesse saatmine. Eralduvad lüsosoomid, mis on täidetud valmis valgumolekuliga.. Valgud saavad oma kõrgemat järku struktuurid. Taimerakk tärklis, rakukest on(tselluloos, ligniin), vakuool on (1 suur,vesipõhine), toodab toitaineid, vitamiinide süntees on väga hea, kasv koekultuuris on piiramatu. Seenerakk glükogeen, rakukest on (kitiin), vakuoolid on , plastiide ei ole, vitamiinide süntees on hea, kasv koekultuuris on piiramatu, toitained keskkonnast. Loomarakk glükogeen, rakukesta ei ole, plastiide ei ole, vakuoolid on , toitained keskkonnast. Kasv koekultuuris on piiratud (v.a kasvajarakud)
1.Võrdlemine: Taime-,loomarakk: taimsed koed on teistsugused, neil puudub vaheaine (kude koosneb ainult rakkudest), surnud rakkude esinemine tüüpiline, varuaineks tärklis, insuliin, autotroofne, rakukest ,tsentraalvakuool, plastiidid. Loomsetel omane vaheaine kudedes, surnud rakud ainult välispinnal, kuid mitte sees.varuain. glükogeen, heterotroofne, puudub rakukest, lipiidivakuool ,plastiide pole. Seene-, loomarakk: Seenerakul 2x membr. Peal rakukest,(loomsel puudub) mis koosneb kitiinist, raku sees tsütoplasma, tuum, organellid, tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, lüsosoomid, mitokondrid. Mõlemal rakul on varuainena glükogeeni ning mõlemad on heterotroofsed, lipiidivakuoolid, neil puuduvad plastiidid. Seene-, taimerakk: Seenerakul ei esine plastiide kunagi nagu taimerakul, rakumahlaga vakuoole ka, võivad olla õlivakuoolid vaid.Taimerakul varuainena tärklis, seenerakus
protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. biotõrje--üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. hüüf--ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. kloroplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees (klorofülli sisaldav plastiid). kromoplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiide hulka. leukoplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad. Kuulub plastiide hulka, sisaldab tihti varuaineid. mükotoksiin--mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. mütseel--hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. plasmiid--bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. plastiid--membraanidest koosnev taimerakule omane organell
4. Tsütoplasmavõrgustik- Ainete transport. Kare-valkude sünt.,Sile-rasvade sünt. 5. Ribosoomid- Valgu süntees 6. Rakumembraan- Ühendab rakke kudedeks 7. Mitokonder- Energia tootmine 8. Tuumake- Toimub RNA süntees 9. Lüsosoom- Ainete lagundamine 10.Kromosoom- DNA edasiandmine tütarrakkudele. 11.Rakutuum- Juhib rakku, säilitab DNA Taime rakul veel: 1. Vakuool- kindlustab raku siserõhku 2. Plastiidid (5. ül) 5. Võrdle plastiide Plastiidid Värvus Ülesanne Kloroplastid roheline fotosüntees Kromoplastid punane, kollane õied, viljad Leukoplastid värvusetu varuainete säilitamine 6. Võrdle taimerakk ja loomarakk Taimerakk Loomarakk Rakutuum Rakutuum Mitokonder Mitokonder
enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest e hüüfidest. hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustuvad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku e mütseeli. Kandseened- puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid. Ikkeseened-Täpphallikud (toiduainete hallitus), roheallik (penitsilliin) Kottseened-pärmiseened, jahukaste, murkel. seeneraku tsütoplasmast leiame samad organellid mis esinevad loomaraku ehituses. neil ei esine taimedele omaseid vakuoole ega plastiide. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. rakukest koosneb kitiinist. membraansetest struktuuridest esineb seentel tsütoplasmavõrgustik, golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid, mitokondrid. seened on koos bakteritega peamised surnud organismide lagundajad ning nad tagavad aineringe Maal. muutes lämmastiku uuesti taimedele kättesaadavaks. seened on sümbiondid-aitavad talitleda teistel organismidel
organellid ühtseks tervikuks. 9.Tsütoakelett on päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja liikumissüsteemiks.Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju.Mõnedele rakkudele annab pünotsütoosi- ja fagotstoosi võime. 10.Kromosoom on DNA ja valgu molekulide kompleks (nukleoproteiin). 11. 12. Taimerakk erineb seenerakust selle poolset, et seenerakus ei ole vakuooli ja plastiide, rakukestas tselluloosi asemel litiin. Seenerakk erineb loomarakus selle poolest, et seeneraku kest koosneb peamiselt kitiinist. Seenerakk erineb bakerirakust selle poolest, et bakteril ei ole ühtegi membraanset organelli. Sarnased on neil tsütoplasma, rakumembraan, ribosoomid.
Vakuoolid sisaldavad taime jää- ja varuained. 7. Kuidas tekib taime turgor? Taime turgor tekib seetõttu, et vakuoolides on lahustunud ainete konsentratsioon kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib osmootne rõhk, mis survestav rakukesta, tsütoplasmat ja membraani. 8. Mis taim veepuudusel närbub? Veepuudusel kasutab taime ära osa vett vakuoolist ja närbub, sest siserõhk langeb. Kokkuvõte Taimerakk on kaitstud rakukestaga, samuti leidub rakus veel vakuoole, plastiide, mis pole teistes rakkudes. Rakukest koosneb tselluloosist. Rakukesta ülesanne on garanteerida tugifunktsioon, mis tähendab võimet toestada taime (näiteks ranniksekvoia, kes on ühed vanimad elusolendid ja suurimad) Täita on ka veel kaitsefunktsioon, mis kaitsevad taime kliima kui ka mehhaanilistele teguritele (vähesed loomad toituvad puitunud taimeosadest). Kuna juhtkoe moodustab rakukest, siis on ka oluliseks tagada transportfunktsioon (taime kõrgemad osad
kakuivamist. Bakter seda ei suuda. 11.Aeroobid-bakterid, kes vajavad õhuhapnikku, elavad vees, naha pinnal, mullas ja kompostihunnikus - kõdubakterid. Anaeroobsed-bakterid, kes elavadhapnikuta keskkonnas, kasutavad hapniku asemel sulfaat- või nitraatioone ning eritavad keskkonda N2,N20 või H2S.Sinna kuuluvad kääritajad ja roisutajad. 12. Spoor suudab kaua säilida seetõttu on bakter võimeline soodsates tingimustes uuesti normaalselt elama ja paljunema. 13.Plastiide on 3 liiki 1)kloroplast 2)Kromoplast 3)Leukoplast asuvad taimerakus Plasmiid asub bakterirakus ja on kromosoomiväline DNA molekul Biotõrje - umbrohu, metsa- ja aiakahjurite, taimehaiguste jms. leviku piiramine mitmesuguste looduslike mehhanismide kaasabil. Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest
rRNA- sahhariid-orgaaniliste ühendite rühm steroid- tRNA- 3.Peatükk Eukarüoot-organism, mida iseloomustabrakutuuma ja membraansete organellide esinemine(protistid, seened, taimed, loomad) Golgi komleks-membraanidest koosnev päristuumse raku organell Hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit Karüoplasma-rakutuuma poolevedel sisu Kloroplast-membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees, sisaldab plastiide Leukoplast------///-------------------------------------------------,milles pingmendid puuduvad Lüsosoom-ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesugused makromolekule Mikrotuubul-päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisse Mitokonder-membraanidest kkoosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagnudamine. Varustab ATP molekulidega
*Rakku eraldab ümbritsevast keskkonnast ja teistest rakkudest rakumembraan. Selles on poorid, mille kaudu hoiab ta end naaberrakkudega ühenduses. Läbi rakumembraani toimub aine- ja energiavahetus. Tänu membraanile suudab rakk säilitada talle omase koostise, kuju ja ehituse. *Taimerakku katab rakukest ja rakumembraan. Loomarakku katab ainult rakumembraan. *Taimerakule iseloomulikud organellid on plastiidid : kloro-, kromo- ja leukoplast. Loomade rakkudes pole plastiide. Loomad saavad energiat teistest organismidest toitudes, taimed saavad energiat päikesevalgusest. *Rakud paljunevad jagunemise teel. Enne raku jagunemist kahekordistuvad kromosoomid. ( pärilikkusaine kahekordistub, kromosoomid muutuvad mikroskoobis nähtavaks, kromosoomid paigutuvad raku keskele ühele tasapinnale, tütarkromosoomid eemalduvad teineteisest ja liiguvad rakupoolustesse, tütarkromosoomide ümber moodustuvad rakutuumad ja tsütoplasma jaguneb kaheks. ) Mõisted :
Loomarakk Taimerakk Seenerakk Bakterirakk membraan Pole rakukesta rakukest Pole vakuooli vakuool gaasivakuool Plasmiid puudub plasmiid Kapsel puudub kapsel Pole plastiide plastiidid Plastiidid puuduvad Rakutuum tuumapiirkond Vibur puudub vibur Sisaldis puudub sisaldis päristuumne eeltuumne
ühenduses Mille poolest erineb taimerakk VAKUOOL loomarakust? Sisaldavad vett ja varuaineid Koguvad jääkaineid ja lagundavad neid Reguleerivad raku siserõhku ning aitavad sellega säilitada raku kuju. Mille poolest erineb taimerakk loomarakust? KLOROPLASTID Neis toimub fotosüntees Rakus on veel plastiide, mis võivad üksteiseks üle minna Kromoplastid Leukoplastid Annavad lehtedele või Paiknevad tavaliselt taimede viljadele kollaka-oranžika maa-alustes osades, on värvuse värvitud ja sisaldavad varuaineid (tärklist) Kuidas ained rakku liiguvad? Vee liikumist läbi poolläbilaskva membraani väiksema kontsentratsiooniga lahusest suurema kontsentrat-siooniga lahusesse nimetatakse OSMOOSIKS
Noortes rakkudes mitu väikest, vanades üks suur *Vee reservuaar, varu ja jääkainete säilitamine, mürkainete, mahlade säilitamine 6. Seenerakk Heterotroofid, eukarüoodid, hüüfid e. Seeneniidid (v.a pärmseen), Hüüfid moodustavad mütseeli e. Seeneniidistiku, Taime juur koos seeneniitidega Mükoriisa. Paljunemine: eosed, seeneniidid, pärmseen(ainurakne) pungumine, Rakukest kitiinist, õhem ja elastsem kui taimeraku oma. Vakuoole ja plastiide pole. Varuaine on glükogeen. Tähtsus looduses: Positiivne 1. Surnud orgaanilise aine lagundamine mineraalaineteks! 2. Sümbioos 3. Sääskedele, vakladele toiduks Negatiivne: 1.Seenhaigused, 2.Parasiidid: jahukaste, tungaltera, lehemädanik. 3. Torikulised ......................kahjustavad elusat puitu Tähtsus inimestele: Positiivne: 1. Pärmseened leiva, õlle, veini tootmine, taigna kergitamine. 2.
tsütoplasmaga rakutuumas on kromosoomid, mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta kromosoomidest oleneb, milliseks kasvab ja areneb üksik rakk ja organism tervikuna tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitusega organellid taimerakku katab lisaks rakumembraanile rakukest erinevalt loomarakkudest sisaldavad taimerakud plastiide (kloro-, kromo- ja leukoplastid), vakuooli ja seda ümbritseb rakukset. seetõttu erineb ka nende aine- ja energiavahetus uued rakud tekivad olemasolevatest nende jagunemise tulemusena organellid on: tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, mitokondrid, lüsosoomid ja Golgi kompleks eeltuumne rakk – rakk, millel pole rakutuum eristunud päristuumne rakk – rakk, millel on rakutuum eristunud rakutuum – kontrollib raku elutegevust. seal on ka pärilikkusaine
ainet. Seen on hulkrakne ja keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Soodsates tingimustes mood. neist seeneniidistik ehk mütseel. Paljunevad eoste abil. Sugulise paljunemise korral arenevad eosed viljakehades. Söögiks kasutatakse kandseeni. Hallitus ei koosne alati ühest seeneliigist, vaid mitmetest hallikute liikidest.(Kottseened). Hallitanud toit on mürgine, sest sisaldab hallikute eritatud mükotoksiine. Pärmseened- üherakulised. Seenerakus pole plastiide ja vakuoole, muidu loomaraku sarnased. Üherakulised pärmseened on ümarad, hulkraksete seente hüüfe mood. rakud on pikad ja silindrikujulised. Mõnede seeneliikude rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosned seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Rakukest jääb membraanist väjlapoole-koosneb kitiinist ja õhem kui taimeraku kest. Keskel kahe memb. ümb- rakutuum. Mitokondrid varustavad energiaga. Golgi k.,
· Prokarüoodid e. eeltuumsed on bakterid. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem struktuure. (N: tsüanobakterid, mükoplasmad) · Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. (Viirused ei kuulu kumbagi rühma). (N: viburloomad, käsnad, rohevetikad) 2)LOOMARAKK on päristuumne, teda ümbritseb kahekihiline rakumembraan. Kesta pole. Sisaldab mitokondreid, aga ei sisalda kloroplaste ega plastiide. · Rakutuum: tavaliselt ümar ümbritsetud tuumaümbrisega, mis koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid tuum on täidetud plasmaga tuumas asuvad pärilikkuse kandjad (DNA, RNA ja valgud) tuumakesed on näha ainult rakujagunemise ajal; toimub kromosoomide kokkupakkimine
V: Loomarakk Taimerakk Seenerakk Bakterirakk membraan Pole rakukesta rakukest Pole vakuooli vakuool gaasivakuool Plasmiid puudub plasmiid Kapsel puudub kapsel Pole plastiide plastiidid Plastiidid puuduvad Rakutuum tuumapiirkond Vibur puudub vibur Sisaldis puudub sisaldis päristuumne eeltuumne 13. Võrdle pro- ja eukarüootset rakku. V: -
Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Kesta läbivad poorid mille kaudu toimub raku ainevahetus.Noore raku kest on suhteliselt õhuke ja elastne, raku vananedes kest pakseneb, poorid ahenevad. 4. Rakukesta tähtsus. Raku ja kogu taime toestamine, tugifunktsioon, kaitsefunktsioon, transportfunktsioon. 5. Plastiidie ehitus ja nende ülesanded. Plastiidid on kahemembraabsed ovaalsed organellid mis annavad taimeosadele erineva värvuse. Plastiide on kolm rühma : · Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli Ümbritsetud kahe membraaniga sisemuses paiknevad kotjad moodustised lamellid mille membraanides on klorofülli molekulid Kloroplastides toimub fotosüntees. · Kromoplastid sisaldavad pigmente karotinoide mis annavad taimele kollase oranzi ja punase värvuse. · Leukoplastid pigmente eiole ja nad sisaldavad sageli varuaineid nt kartulites
rakkudes Varusüsivesik Glükogeen Tärklis Glükogeen Paljutuumsus On harva On harva On sageli Rakkude Piiratud Piiramatu Piiramatu jagunemis-võime Ainevahetus-tüüp Heterotroofne Autotroofne Heterotroofne SEENERAKK · Kitiinist kestaga · Plastiide ja taimedele iseloomulike omadustega vakuoole ei esine · Organellid samad, mis loomarakus · Võivad olla üherakulised või hulkraksed BAKTERIRAKK · Eeltuumne (DNA ei ole eraldatud membraaniga, asub tuumapiirkonnas) · Tuumapiirkonnas on üks rõngakujuline kromosoom (haploidne kromosoomistik) · Väikestes DNA rõngasmolekulides PLASMIIDIDES asuvad geenid, mida bakteril pole tavaolukorras vaja · Tsütoplasmat ümbritseb rakumembraan
kompleks? Golgi kompleks töötleb ning pakkib vlagud põiekestesse ja lüspsoomidesse mis on tsütoplasmale hädavajalikud. 16.Kirjeda tuuma ja kromosoome ehitust ning ülesandeid! Tuuma ülesanne on säilitada ja edasikanda geneetilist materjali. Tuum on kattetud kahekihilise membraaniga 17.Mille poolest erineb taimerakk loomarakust? Taimerakkul on vakuool ja kroloplast. 18.Mõisted: plasmodesm, turgor. 19.Võrdle plastiide! Kloroplast-Roheline värv Kromoplast-Kollaseid või punaseid värve Leukoplast-värvusetuid 20.Mille poolest sarnanevad ja erinevad omavahel mitokonder ja kloroplast? Mitokonder annab energjat ja kloroplast värvi..... 21.Võrdle looma-, taime-, seene- ja bakterirakkku! Looma-on tsentrosoomid Taime-vakuool ja plastiidid(kloroplast) Seene- rakukest on kitiinist Bakteritakk-pole tuuma vaid on rõngaskromosoon 22.Millest koosneb seen? Seeneniidistik 23
ehk harjakesed. Tema sisemuses ehk maatriksis asub DNA ja ribosoomid. Mitokondreid on lihaskoes rohkem kui epiteelkoes, sest neil on kontraktsioonifunktsioon (tõmbuvad kokku, tagades sellega liikumise), seetõttu vajab lihaskude rohkem energiat. Arvatakse, et mitokonder ja kloroplast on olnud enne baktereid. Kloroplastil ei ole sisemembraaanisopistusi, kloroplasti sees on tülakoidid ehk lamellid (membraanidest moodustunud kotjad moodustised). Plastiide tekib juurde proplastiididest plastiidide ellastest. Vastavalt värvusele jagunevad plastiidid: 1) leukoplastid värvusetud; asuvad juurtes, viljades ja seemnetes; neil on varuainefunktsioon. Amüloplastid leukoplastid, mis on kartulimugulates. 2) kromoplastid punast, kollast või oranzi värvi (värvuse annavad pigmendid, mida nim. karotinoidideks); neil on ligimeelitamisfunktsioon
nähtavad. seeneliike leidub maailmas ligikaudu 1,5 miljonit. enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest e hüüfidest. hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustuvad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku e mütseeli. Kandseened- puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid. Kottseened-pärmiseened, jahukaste, murkel. seeneraku tsütoplasmast leiame samad organellid mis esinevad loomaraku ehituses. neil ei esine taimedele omaseid vakuoole ega plastiide. mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. rakukest koosneb kitiinist. membraansetest struktuuridest esineb seentel tsütoplasmavõrgustik, golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid, mitokondrid. seened on koos bakteritega peamised surnud organismide lagundajad ning nad tagavad aineringe Maal. muutes lämmastiku uuesti taimedele kättesaadavaks.
Väär Seened on päristuumsed heterotroofsed organismid. 8. Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldavatest toksiinidest. Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Prokarüootsete rakkude hulka kuuluvad: a) seenerakud b) taimerakud c) loomarakud d) bakterirakud 10. Passiivse transpordiga pääsevad rakku: a) valgu molekulid b) biopolümeerid c) rõngaskromosoomid d) vee molekulid 11. Tuumakeses sünteesitakse: a) ribosoome b) plastiide c) mitokondreid d) lüsosoome 12. Rakule mittevajalike makromolekulide lagundamine toimub: a) ribosoomides b) tsentrosoomides c) kromosoomides d) lüsosoomides 13. Inimese igas keharakus on üldjuhul: a)23 kromosoomi b)26 kromosoomi c)46 kromosoomi d)48 kromosoomi 14. Kitiinist kest ümbritseb: a) loomarakku b) seenerakku c) taimerakku d) bakterirakku 15. Plasmiidi DNA molekulis on info: a) valkude sünteesiks b) lipiidide sünteesiks c) sahhariidide sünteesiks
Rakukesta läbivad poorid. Rakukesta ülesanded: 1. TUGIFUNKTSIOON- raku ja kogu taime toestamine puidu- ja niinekiudude abil. 2. KAITSEFUNKTSIOON- kest kaitseb väliskeskkonna tegurite eest. 3. TRANSPORTFUNKTSIOON- soodustab taime organite vahelist mineraalainete liikumist . PLASTIIDID Plastiide katab kaks membraani. Sisemine membraan moodustab lamelle, välimine membraan sisaldab klorofülli. Kloroplasti sisemuses esineb DNA-d, RNA-d ja ribosoome. Kloroplastides toimub fotosüntees. Kloroplast Kromoplast Leukoplast Värvus (pigment) Roheline (klorofüll) Kollane või punane Värvitud (karotioid) Ülesanne Osaleb fotosünteesi Annavad taime Koguvad
Eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paikenvast silindrilisest tsentrioolist (kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest). 3. Taimerakk Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos, lignin, pektiin. Rakukestal on tugifunktsioon (tugikoe rakud), kaitsefunktsioon (tselluloos), transportfunktsioon (juhtukude) Taimerakul puudub vereringe, seda asendab neil juhtkude Eristatakse kolme rühma plastiide: · Kloroplaste- sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, oluline FS-sil, paiknevad lehtede rakkudes. Täidetud valgulise vesilahusega ehk stroomaga, stroomas on lamedad kotikesed ehk lamellid, lamellides on roheline värvaine ehk klorofüll · Kromoplaste (sisaldavad karotonoide, annavad taimede viljadele kollase, oranzi või punase värvuse · Leukoplaste (sisaldavad varuaineid) Vakuoolid on taimeraku veemahutid, sisaldavad mitmeid
Ülesanne - Kaitseb , annab kindla kuju ja tugevuse Vananedes rakukest korgistub või puitub 2) Vakuoolid - Ühekihilise membraaniga ümbritsetud organell - Noores rakus mitu väikest vakuooli, mis vananedes ühinevad suureks keskvakuooliks - Ülesanne vee reservuaarid, kindlustavad raku sise... ehk turgoreid, sisaldavad suhkruid ja orgaanilisi aineid + jääkaineid 3) Plastiidid - Kahemembraansed organellid - Taimerakus 3 tüüpi plastiide a) Kloroplastid glorofüll, põhifunktsioon fotosüntees b) Kromoplastid värvilised pigmendid / karotinoidid ligimeelitav funktsioon c) Leukoplastid pigmendivabad(värvuseta), ülesanne varuainete talletamine Seeneraku ehituslikud iseärasused - Eukarüoodsed päristuumne 14 - Rühmitatakse a) üherakulised, - ümarad päristuumsed rakud nt. Pärmseened
*kõige liigirikkam *päristuumsed *hulkraksed *heterotroofid *keerulise ehitusega *aktiivne liikumine *mittesuguline paljunemine harv *sümmeetriline keha *kasv piiratud *suurused erinevad 2) *rakumembraan, tsütoplasma, lüsosoomid, Golgi kompleks, raku tuum, ribosoomid, tsütoplasma võrgustik, vakuool, mitokonder. Loomarakk on loomariiki kuuluva organismi rakk. Ühised omadused, mis eristavad neid teistest rakkudest. (taimerakk + seenerakk) Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast, leukoplast), rakukesta ja tsentraalvakuooli (vakuoolid pole üldiselt üldse omased loomarakule). 3) Kude: sama ülesande ja sama ehitusega rakkude kogum. Epiteelkude: rakud tihedalt, puudub raku vaheaine, mitmekihilised. *naha epiderm *limaskestad *näärmed, ! katab !kaitseb !näärmevedelik Sidekude: rakud hõredalt, eri kujuga, palju rakuvaheainet. *luud, kõhred *veri, lümf *rasv *kõõlused, !tugi ! varud !kaitse !siduv funktsioon !transport
· Seente uurimisega tegeleb mükoloogia. · Seeni on ca 1,5milj liiki. · Seened koosnevad seenerakkudest. On olemas hiidrakud ja hulgirakud. · Seenehüüfide kogum moodustab seeneniidistiku ehk mütseeli. · Evolutsiooniliselt vanematel seentel puudub rakuvahesein. Hilisematel seentel on rakuvaheseinad. · Kogu mütseel on üks harunenud paljutuumne seenerakk. · Seeneraku ehitus: õhuke kitiinist kest, membraan, raku organellid nagu loomarakulgi(plastiide pole, võib olla vakuoole- võib leida neilt seentelt, kes kasvavad vees). · Üherakulised- pärmseened ja nutthallik. Seened Taimed Loomad Ei liigu Ei liigu Liiguvad Kest(kitiin) Kest(tselluloos) Puudub(glükogeen) Plastiidid puuduvad Olemas Puuduvad
· mütseel e. seeneniidistik harunenud ja omavahel põimunud hüüfide kogum; headel kasvutingimustel tekib substraat (puu, muld...) · viljakeha tihedalt pakitud ja läbipõimunud hüüfide kogum sugulise paljunemise organ, kus asuvad eosed koosneb kübarast ja jalast eosed valmivad kas eoslehtede või torukeste pinnal Seenerakk: · rakukest koosneb peamiselt kitiinist · plastiide pole · ei ole klorofülli · väikesed lipiidivakuoolid · hüüfides on vaheseinad => tsütoplasma ja rakutuumade liikumine ühest rakust teise või hüüf on hulktuume ja vaheseinad puuduvad ning tuumad liiguvad · varusüsivesik on glükogeen (nagu loomadel) · olemas ergotserool (tsükliline lipiid rakumembraanis) · hüüf on suur hulktuumne rakk Toitumine: · heterotroofid hangivad eluks vajalikke orgaanilis ühendeid väliskeskkonnast
· Vakuoolid- põied, varu- ja jääkained. Raku vananedes- tsentraalvakuool. Taime siserõhk- turgor. Seened · Eukarüoodid · Heterotroofid- kasutavad teiste sünteesitud aineid energia saamiseks · Seeneniit- hüüf , seeneniidistik- mütseel · Eosed viljakehas · Kandseened- puravikud, pilvikud, riisikad ja sampinjonid. · Hallikud- pintselhallik · Mükrotoksiinid- hallituse mürgisus · Pärmseened · Rakkudes pole plastiide ja vakuoole · Üherakulised- ümarad , hilkraksed pikad silindrikujulised. Mõnedel puudub rakuvahesein seeneniit on 1 hulktuumne rakk. Rakukest kitiinist. · Surnud organismide lagundajad. Suudavad lõhustada keemilisi aineid , mis toiduks teistele taimedele ei kõlba. Bakterid · Puudub piiritletud rakutuum prokarüoodid. Üherakulised organismid · 1 membraan, osadel 2 membraani. Koosneb valkudest, lipiididest. · Kest
19.Rakukesta ehitus ja tähtsus. Kesta põhiline koostisaine on tselluloos. On küllalt suure veesisaldusega, suhteliselt õhuke ja elastne. Üks põhilisi ülesandeid on raku ja kogu taime toestamine, kaitsefunktsioon, trantsportfunktsioon. 20. Plastiidide tüübid, nende iseloomulikud omadused ja tähtsus. Plastiidid on taimedele omased 4...6 (mjuu)m suurused ovaalsed organellid, mis annavad taimede eri osadele erineva värvuse. Eristatakse kolma rühma plastiide: rohelisi kloroplaste, kollaseid või punaseid kromoplaste ja värvusetuid leukoplaste. 21. Vakuoolide tähtsus. Vee reservuaar, kindlustavad raku siserõhu e turgori,nooremate rakkude vakuoolides on toitained, vananenud rakkudes jääkained, vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid 22.Kuidas on seotud vakuool ja turgor? Vakuoolidest sõltub raku siserõhk e turgor. 23.Miks taim veepuuduses närbub?
Kesta ülesanne on kaitsta rakke välise eest, hoiab rakkude siserõhku ehk tungorit, annab rakkudele tugevuse, mistõttu on taimed püstised. Kesta sees on plasmodesmid, mis ühendavad taimerakke. Nende ülesanne on ainevahetus. Ülevalt tulevad mineraalained ja alt orgaanilised ained. Vakuoolid on ühemembraansed organellid, mille ülesanne on vee või org. Ainete varumine. Kindlustavad raku rõhu. Vakuoolides varutakse jääkaineid, ka pigmente ja alkaloide, et kaitsta taime. Plastiide esineb nelja tüüpi. 1)Kloroplastid sisaldavad klorofülli,mis on rohelist värvi ja annab lehtedele värvuse, on vajalik fotosünteesiks. 2)Kromoplastid sisaldavad värvilisi pigmente, on viljades ja õites, nendel on ligimeelitav funktsioon,et tolmelda, ainevahetuslik funktsioon,taluvad madalamat temperatuuri. 3)Leukoplastid ei sisalda pigmente, asuvad juurtes, teatud ainete talletamine, võivad minna üle kloroplastideks.
Ribosoomide ülesandeks on valkude süntees. Väljaspool ribosoome üheski elusorganismis valke ei sünteesita. Golgi kompleksi ülesanne seal jõuab lõpule valkude ümbertöötlemine ning nende pakkimine põiekestesse ja lüsosoomidesse. Osaleb ka rakumembraani moodustamisel. MITOKONDER JA PLASTIIDID MITOKONDER Ülesandeks on varustada rakku energiaga. 2 membraanne ja kristad, sisemus on maatriks. KLOROPLAST Tülakoidid e lamellid. Ainult taimerakkudes. Plastiide tekib juurde proplastiididest. Jagunevad kolme rühma (vastavalt värvusele) 1. leukoplastid 2. kloroplastid 3. kromoplastid NB! Plastiidid võivad vastavalt vajadusele üksteiseks üle minna. TAIME JA LOOMARAKK Rakukest koosneb tselluloosist. Ülesandeks on kaitsta ja tugisüsteem. Vakuooli ülesanded: 1. veetalletajad 2. sinna kogunevad varuained 3. jääkained, mürgised ained 4. sisaldavad loomi eemalepeletavaid või ligimeelitavaid ühendeid SEENED
Vakuoolid sisaldavad taime jää- ja varuained. 7. Kuidas tekib taime turgor? Taime turgor tekib seetõttu, et vakuoolides on lahustunud ainete konsentratsioon kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib osmootne rõhk, mis survestav rakukesta, tsütoplasmat ja membraani. 8. Mis taim veepuudusel närbub? Veepuudusel kasutab taime ära osa vett vakuoolist ja närbub, sest siserõhk langeb. Kokkuvõte Taimerakk on kaitstud rakukestaga, samuti leidub rakus veel vakuoole, plastiide, mis pole teistes rakkudes. Rakukest koosneb tselluloosist. Rakukesta ülesanne on garanteerida tugifunktsioon, mis tähendab võimet toestada taime (näiteks ranniksekvoia, kes on ühed vanimad elusolendid ja suurimad) Täita on ka veel kaitsefunktsioon, mis kaitsevad taime kliima kui ka mehhaanilistele teguritele (vähesed loomad toituvad puitunud taimeosadest). Kuna juhtkoe moodustab rakukest, siis on ka oluliseks tagada transportfunktsioon (taime kõrgemad osad
rakumembraan, rakukest. Taimerakul on mitokondrid. Rakkude plastiidid. Taimerakus jagunemisvõime on esineb vakuool. piiramatu. Toitumisviis on Taimerakul on osmoos. kloroplastid. Seen ja loom Ei esine plastiide. Neil on Rakkude jagunemisvõime tuum. Glükogeen. Nad on on seentel piiratud. Seenel heterotroofid. on seeneniidid ja mütseel. Bakter ja loom Tsütoplasma, Bakterirakul on vibur. rakumembraan, ribosoom, Puudub rakutuum. Kest polüsahhariididest. 20
2.Transpordi RNAehk tRNA ül on geneetilise info lahti mõtestamine 3Ribosoomi RNA ehk rRNA osaleb valkude sünteesil ja on ribosoomide koostises Komblementaarsus 27.Toitumisahel:tootja ehk produtsent,tarbija ehk konsumendid,lagundajad ehk redutsendid 28.Taimerakk taimerakul esineb tselluloosi sisaldav raku kest vakuoolid ja plastiidid. Raku kesta põhi funktsioon on tugi ja kaitse funktsioon . Eristatakse 3rühma plastiide:1)Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli,mis on oluline fotosünteesil.2)Kromoplastid-sisaldavad värvilisi pigmente ehk karotinoide ,mis annavad taimede õitele ja viljadele värvuse.3) Leukoplastid-on värvuseta plastiidid ja sisaldavad varuaineid(tärklist)**vakuoolid täidavad rakus erinevaid ülesandeid nad on eelkõige taimeraku veemahutid ,mis võivad sisaldada mitmesuguseid varuaineid. Pildid vaata üle29:Loomarakk 30.Bakterirakk 31
Paljuneb iseseisvalt, oma DNA, RNA ja ribosoomid (rakust sõltumata) ja 2 membraani. Membraan teisiti pakitud moodustades lamelle ehk tülakoide. Lamellikogumikud = graanid, vahelülideks ja tülakoidid. Koosnevad graanitülakoididest. Stroomatülakoidid seovad graane, kloroplastidel poolvedel sisemus e strooma. Tülakoididel paiknevad klorofüllipigmendid, mis annavad kloroplastidele rohelise värvuse, ülesandeks fotosüntees. Taimerakus ka teisi plastiide, ülesehituselt aga pmst sama. Plastiidid saavad alguse proplastiididest, mis paiknevad taimede algkudedes = koed, mille arvelt taimed kasvavad. Proplastid arenevad: Kromoplastid (karotinoidid), kloroplastid (klorofüll annab värvuse), leukoplastid (värvusetud) Kromoplaste leidub õites ja viljades. Klorofüll külma ei kannata, laguneb. Teised pigmedid avalduvad. Lehed muutuvad sügeisel kirjuks. Kloro kromoplastiks, paaril juhul. Klorofull ei kannata külma, laguneb
Tsentrosoom koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Tsentrioolid koosnevad mikrotuubulitest. Osaleb raku jagunemisel. Esineb loomarakus (ka mõningates seente rakkudes). MITOKONDER JA PLASTIIDID NB! PLASTIIDID ESINEVAD AINULT TAIMERAKKUDES. Mitokonder on kahemembraanne, sisemuseks on maatriks. Mitokondri ülesanne on varustada rakku energiaga. Kõik plastiidid on kahemembraansed. Plastiide tekib juurde proplastiididest (plastiidide eellased). Plastiidid jagunevad kolme rühma vastavalt värvuselt: · Värvusetud e leukoplastid, leidub taimerakkude juurtes, viljades ja seemnetes. Neil on varuaine funktsioon. Kartulimugulates olevad leukoplastid on amüloplastid. · Punased, kollased, oranzid e kromoplastid. Värvuse annavad karotinoidid. Kromoplastide ülesandeks on ligimeelitamine ja tähelepanu tõmbamine.
Elusaid organisme iseloomustab: ainevahetus a) Assimilatsioon - süntees b) Dissimilatsioon - lagundamine Taimede osad: Ehitus: rakukest, plastiidid, vakuoolid Ainevahetus: autotroofsed Varuaine: tärklis Keha pindala: suur välispind Kasv: piiramatu Närvisüsteem: puudub Hormonaalsed organid: puudub Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. Kemosüntees tõhustavad keemilisi ühendeid, millest toitutakse Taim fotosünteesivad, hulkraksed, päristuumsed organismid. Prosenhüümne rakk pikk toruja kujuga rakk Parenhüümsed rakud ristkülgsed, nurgelised rakud Kude ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad üheks rühmaks. Taimedel: kattekude Algkoed: Asendi alusel: a) Tipmised e
plasodesm. Taimerakul on plastiidid, millest tähtsaimad on kloroplastid. 6 Loomarakk Loomarakk on eukarüootne loomariiki kuuluva organismi rakk. Loomarakkudel on rida ühiseid omadusi, mille osas nad erinevad taimerakkudest või seenerakkudest. Loomarakul on fagotsütoosi võime, s.t. võime tuua rakumembraanile sattunud ainete osakesi raku sisemuse kasutamiseks. Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast, leukoplast), rakukesta ja tsentraalvakuooli (vakuoolid pole üldiselt üldse omased loomarakule). 7 Seenerakk Seenerakk on pikliku kujuga. Raku tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga. Rakkude ühenduskohtades on avad, mille kaudu rakutuumad saavad seeneniidi piires liikuda. Seenerakk 8
on moodust. rakukestadest. Koos tugikoe rakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab kõiki taime organeid ja soodust. nendevahelist ainete liikumist. Sellega täidavad rakukestad transportfunktsiooni. MISSUGUSED ON PLASTIIDIDE EHITUS JA MIS ÜLESANDEID NAD TÄIDAVAD? Plastiidid on timedele omased ovaalsed organellid, mis annavad taimede eir osedele erineva värvuse. Vastavalt neis sisalduvatele pigmentidele eristatakse kolme rühma plastiide: rohelisi kloroplaste, kollaseid või punaseid kromoplaste ja värvusetuid leukoplaste. Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessiks (paiknevad peam. taimelehtedes). Kromoplasties sisalduvad pigmendid karotinoidid annavad taimede viljadele kollase, oranzi või punase värvuse (neid leidub ka õites). Leukoplastides pigmente ei ole ja tihti sisaldavad nad
BIOKEEMIA III TEST XX Fotosüntees 6 CO2 + 6 H2O C6H12O6 + 6 O2 1. Kloroplastide ehitus. Kus fotosünteesi erinevad staadiumid toimuvad? Fotosüntees toimub nii prokarüootsete kui ka eukarüootsete organismide membraanides. Taimedes kulgeb fotosüntees kloroplastide (üks liik plastiide) tülakoidmembraanides. Kloroplastid sisaldavad DNA, RNA ja ribosoome, olles autosoomse DNA ja valgusünteesiga organellideks rakus. Plastiidides toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine jt. taimele olulised protsessid. Plastiidid on pooldumisvõimelised organellid. Nende keskmine läbimõõt on 3-8 µm. Kõik soontaimede eritüübilised plastiidid tekivad algkudedes asuvatest, muutliku kujuga läbipaistvatest kehakestest - proplastiididest
TAIMERIIGI MITMEKESISUS Taimedega tegelev teadusharu on botaanika. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid. Nende rakud on kaetud tselluloosse kestaga ja sisaldavad plastiide ning vakuoole. Varuainena kasutavad tärklist. Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse järgi 2 rühma: 1. sammaltaimed pole juhtsooni 2. soontaimed on juhtsooned. Jagunevad:seemneteta taimed, seemnetega taimed, katteseemnetaimed (õistaimed) Suurus kasvu võimaldavad tugikoed, juhtsooned (ainete transport). Peab olema suur õhuniiskus. Puud ja liaanid suurimad Maal elavad organismid. Vahemaa juurtest lehtedeni ~100 m (hiidsekvoiad, mammutipuu)
taime püstine asend. Rakukest koosneb peamiselt tselluloosist. Vakuoolides on taimeraku varuained. Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud mahutid raku sees, milles hoitakse vett, toitaineid ja varuaineid. Plastiidid on ainult taimedes ja vetikates. Plastiidid on kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, milles toodetakse ja säilitatakse vajalikke aineid. Plastiidid annavad taimedele värvi. On olemas erinevaid plastiide: 1) Kromoplastid - sünteesitakse ja säilitatakse taimedele värvi andvaid pigmente. 2) Leukoplastid - ilma värvaineta plastiidid. Nende ülesanne on säilitada varuaineid. 3) Kloroplastid - seal asub roheline värvaine klorofüll. Selle pigmendi abil kasutab taim päikeseenergiat energia tootmiseks ehk fotosünteesimiseks. Spikker: Kõik organismid koosnevad rakkudest. Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel. Rakul on olemas kõik elu tunnused.
Mitokonder on energia tegutsemise masin, mida on rakus vähemalt kaks tuhat. Transpordiks kõrgemad rakud ei kasuta vaba liikumist vaid torusid. Terve rakk on vastavaid siledat toruvõrgustikku täis ja selles liigub aine täpselt sinna, kuhu vaja. Tsentrosoomi läheb vaja raku paljunemise momendil, mil selle organelli tõmbevalgud transpordivad DNA kokkukeeratud üksusi- kromosoome. Loomarakk. Loomarakul ei ole kesta, vakuoole, plastiide. Loomarakk peab liikuma, kest ja suured mahutid seda ei võimaldaks. Kuna loomarakk ei fotosünteesi, siis milleks talle plastiidid? Peamine seesmine erinevus on Golgi kompleksi olemasole. See kompleks jaotab ja suunab mistahes molekulide transporti ja selle kaudu määrab raku piiramatu ainevahetusvõime. Loomarakk on 100% õgard ja just sellepärast, et tema Golgi kompleks laseb tal sedasi toimida. Seenerakk. Tema on loomaraku ja taimeraku ning ka osaliselt bakteri sümbioos.
et saada tüvirakkude populatsioon, millel on sama genotüüp kui doonorrakul. Kloonitud rakke saab kasutada selleks, et asendada nendega organismi mittefunktsioneeruvaid rakke. Reproduktiivne kloonimine Protsess, kus munaraku tuum asendatakse täiskasvanud organismi somaatilise ehk keharaku tuumaga. Saadakse organism, kes on geneetiliselt identne tuuma doonororganismiga. Loomarakk on eukarüootne loomariiki kuuluva organismi rakk. Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast, leukoplast), rakukesta. Rakuorganellid: Raku tuum elusorganismide väikseim ehituslik ja talituslik osa, mis on võimeline iseseisvalt kasvama ja paljunema. Rakumembraan bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja Mitokondrid on raku energiat tootvad organellid Golgi kompleks on enamikus eukarüootsetes rakkudes leiduv,
et saada tüvirakkude populatsioon, millel on sama genotüüp kui doonorrakul. Kloonitud rakke saab kasutada selleks, et asendada nendega organismi mittefunktsioneeruvaid rakke. Reproduktiivne kloonimine Protsess, kus munaraku tuum asendatakse täiskasvanud organismi somaatilise ehk keharaku tuumaga. Saadakse organism, kes on geneetiliselt identne tuuma doonororganismiga. Loomarakk on eukarüootne loomariiki kuuluva organismi rakk. Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast, leukoplast), rakukesta. Rakuorganellid: Raku tuum elusorganismide väikseim ehituslik ja talituslik osa, mis on võimeline iseseisvalt kasvama ja paljunema. Rakumembraan bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja Mitokondrid on raku energiat tootvad organellid Golgi kompleks on enamikus eukarüootsetes rakkudes leiduv,
DNA on sarnane bakteriraku omale - üks rõngaskromosoom. Oma DNA ei tähenda aga, et mitokonder ei alluks rakutuuma kontrollile, allub küll. Mitokondreid võib olla rakus 1 (keerdviburlasel) kuni 1000000 (munarakus). Tavaliselt 1000-2000. Mitokondrite arv rakus sõltub raku varustatusest hapnikuga. Pärmirakkude anaerobioosis hoidmisel mitokondrid kaovad. Plastiidid Plastiidid on taime- ja vetikarakkudele omased organellid, mis ehituselt sarnanevad natuke mitokondritele. Plastiide on nelja tüüpi: 1. Proplastiidid on väikesed plastiidid, millest kujunevad kõik ülejäänud plastiidid. Tagasi proplastiidideks need aga enam ei saa. 2. Leukoplastid on säilitusplastiidid. Nt tärklis sisaldub amüloplastides, teistes leukoplastides võivad olla valgud või lipiidid. Leukoplastide funktsioon on varuainete talletumine. 3. Kromoplastid sisaldavad värvilisi pigmente. Kromoplastid esinevad viljades, lehtedes ja säilitusjuurtes (õites ei ole)
Lisaks sellele on taimerakkudel tsütoplasmas suured vakuoolid. 7. Loomarakk. Ehitus ja joonis. Loomarakkudel on rida ühiseid omadusi, mille osas nad erinevad taimerakkudest või seenerakkudest. Loomarakul on võime tuua rakumembraanile sattunud ainete osakesi raku sisemusse kasutamiseks. Loomarakk ei sisalda plastiide, rakukesta ega vakuoole. 8. Bakteri- ja seenerakk. Ehitus ja joonis. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, kuid mõnel on ka kaks membraani. See koosneb valkudest ja lipiididest ning on oma ehituse põhiplaanilt päristuumsete organismide rakumembraani sarnane.
annaabi.ee 
