Normaalsed mineraalmullad Keemine: Põuakartlikud ja parasniisked Kh’ väga õhuke paepealne muld A-D; A<10cm, huumus 5-15%. Kh’’ õhke paepealne muld A-D; A=10-30cm, huumus 5-15%. Pinnalt K’ väga õhuke rähkmuld A-C-(O); A<10cm, huumus 4-6%. või K’’ õhuke rähkmuld A-C-(O); A=10-20cm, huumus 4-6%. 30cm ulatuse K’’’ keskmise sügavusega rähkmuld A-Bm-C; A=20-30cm, huumust 4-6%. K’’’’ sügav rähkmuld A-Bm-C; A>30cm, huumust 4-6%. Kk klibumuld (ümardunud servaga räha tükid, veerismuld- sarnane rähkmullale) 30-60cm Ko leostunud muld A-Bm-C; huumust 2,7-4%. 60-90cm KI leetjas muld A-EL-Bt-C; huumust 2,7-4%. LP näivleetunud hele: A-El´g-Bt-C huumust 1,9-2,5%. pruun: A-Baf-EL´g-Bt-C LkI nõrgalt leetunud muld A-(E)-B-C; A>5cm, E<5cm, huumust...
Haug Ahven Ahven Haug Kalaliik: Ahven Pikkus 15cm 49cm 15cm 14cm 40cm Kaal 0,185kg 0,750kg 0,251kg 0,200kg 0,352kg Veekogu, kust püüdsin Soome.Rauma. Soome.Rauma. Soome.Rauma. Soome. Rauma Soome.Rauma. Ilmastik Pilvis, tuuline. Vihmane, tuuline. Päikseline, tuuline. Tuuline, vihmane. Päikseline, kergelt
· Arütmiate määramine · Elektrilijuhtivuse häirete määramine · Võib määrata kodade ja vatsakeste suurenemist (mitte alati) Juhteviisid · V1 5-es parem roidevahemik rinnaku juures · V2 6-es vasak roidevahemik rinnaku juures · V3 6-es vasak roidevahemik roide-kõhreliiduse juures · V10 7-nda rinnalüli ogajätke juures Südamesagedus(SS) Version 1 · 50mm/sek - 3000/RR(kastide arv)=SS · 25mm/sek 1500/RR(kastide arv)=SS Version 2 · 50mm/sek - 15cm (3sek) olevad kompleksid x 20 · 25mm/sek 15cm (1,5) olevad kompleksid x 40 Version 3 · 50mm/sek A4 lehele (6sek) jäävad kompleksid x10 Elektriline telg · Ventrikulaarse depolarisatsiooni (QRS) suund · II lülituses kõrgeim QRS Normaalne elektriline telg · Koer +40º - +100º · Kass 0º - +160º Telje arvutamine · Vektor meetod I ja III lülituse QRS-i hälbe kastide aritmeetiline summa märgitakse skaalal · Isoelektriline meetod leida isoelektriline lülitus
3. Korrapärase nelinurkse püstprisma põhja ümbermõõt on 48mm. Prisma kõrgus on pool põhiservast. Leia prisma täispindala, ruumala, põhja diagonaal, külgtahu diagonaal ja prisma diagonaal. 4. Püstprisma põhjaks on täisnurkne kolmnurk kaatetitega 3m ja 4m. Prisma kõrgus on neli korda pikem kui põhja hüpotenuus. Leia prisma täispindala ja ruumala. 5. Korrapärase nelinurkse püramiidi põhiserv on 16cm ja kõrgus 15cm. Leia püramiidi täispindala ja ruumala. 6. Korrapärase nelinurkse püstprisma külgtahu diagonaal pikkusega 18dm moodustab põhiservaga nurga 620. Leia prisma täispindala ja ruumala. 7. Korrapärase kolmnurkse püstprisma põhja ümbermõõt on 48cm ning kõrgus on kaks korda pikem kui põhiserv. Leia prisma täispindala ja ruumala. 8. Kuubi põhja diagonaal on 42mm. Leia kuubi täispindala ja ruumala. 9
Töökorraldus suurköögis Olustvere TMK Iseseisev töö Rister Loopere, K2 Alustaldrik 15cm Kasutamine: Leiva, salati, saiakeste, kookide ja tordi söömiseks ning joogikannude ja portsjonnõude alustaldrikuks. Eelroataldrik 19cm Kasutamine: Salatite ja suupistete ning magustoitude söömiseks, sobib portsjonnõude ja supitaldrikute alustaldrikuks. Pearoataldrik 27cm Kasutamine: Pearoasalatite ja praadide ning magustoitude söömiseks, katmistaldrikuks ning sobib serveerimiskausside alustaldrikuks. Supitaldrik Puljongitass Väikesed kausid, pokaalid
objekt (isolaator). 3. Katsetatud isolaatorite joonised Joonis 2. Liini rippisolaator. Lahendustee märgitud paksu joonega. Mõõdetud lahendustee 21cm. 3 Joonis 3. Läbiviikisolaator . Mõõdetud lahendustee katses kastuatud isolaatori puhul 15cm. toimus kõige otsematteed pidi elektroodide vahel. Joonis 4. Tõir- ehk tugiisolaator . Mõõdetud lahendustee : 1) tõirisolaator 15cm ja 2) tugiisolaator 11cm 4. Mõõtetulemused Tabel 1. Katsetulemused koos parandusteguritega. Pinge Õhu Õhuniiskust
pigmente jne MIS ON MEILE KASU PUNAVETIKATEST? Punavetikatest saadud ainega tehakse näiteks marmelaadi Punavetikatest tehakse näohooldus tooteid Neist tehakse ka juuksemaske Ka vitamiine tehakse neist ELAMISTINGIMUSED Nad elavad Läänemere põhjaosas Nad saavad elada ainult soolases vees Kasvavad sügavamal, kui 5 m Nende vahel on alati rohkesti rannakarpe Nad on harjunud vähese valgusega HUVITAVAD FAKTID Ta võib kasvada kuni 15cm pikuseks Kasvades jaguneb iga haru kaheks Eestis on teda kõige rohkem levinud Liivi lahes Kõige tuntum punavetikas on agarik Ta on koduks paljudele kaladele Neid on 4000 liiki PILDID JA VIDEOD https:// www.youtube.com/watch?v=22vU4 0nOF7M TÄNAME KUULAMAST! INFOT SAIME https:// annaabi.ee/punavetikad-o.html https:// www.slideshare.net/MernK/lnemeri -48626405 http:// maaleht.delfi.ee/news/maamajandus /uudised/teadlane-uuris-kassari-p unavetikaid?id=67789439
Järgmiseks tõmbasin nina kurdu kahekordse niidiga. Kuna tegin tömbi ninaga pastlaid, siis tegin jalepealse õmbluse kahenõela õmblusega. Seejärel kurrutasin kanna osa. 3 Lõikasin kaks umbes 1cm laiusega naha riba paelteks. Panin paelad läbi salkude nii ,et otstesse jäi 15cm paela, nii saab pastelde suurust reguleerida ja ülejäänud osa ümber jala siduda. Ülejäänud paela osa ümber sidusin lõnga. 4 MUUDATUSED JA LÕPUMULJED Tegin internetis leitud õpetuste järgi, aga kuna on erinevaid mooduseid kuidas pastlaid tehti, siis oma töös kasutasin erinevaid mooduseid valmistamisel. Ma arvan, et pastlad tulid hästi välja ja lähevad kasutusse.
Teeb ise külvi Aeduba 1-aastane Soojanõudlikud Kerge kuni keskmine Seemned külva peenrale Rohimine Suve keskel võib alustada Vars on rohtne, maapinna Ei talu kloori (kloorivabad parasniiske liivsavi- ja kuni 15cm vahedega Mulla kobestamine poolvalminud kaunade lähedalt puitunud 1,5-3m väetised) saviliivmullad Lattoa seemneid on parem Vajadusel toestamine koristamisega pikkune Kahjulikult mõjub suur Neutraalne või nõrgalt külvata pesiti Hästi mõjub muldamine Kaunu koristades ei tohi neid
10) Ei tohi töötada niiskes või märjas keskkonnas ning seadet ei tohiks jätta järelvalvetta kui seade töötab. 11) Kindlasti ei tohiks seadmeid kasutada mitte selleks ettenähtud otstarbeliselt 12) ei tohiks liiga pika pikendusjuhtme otsa ühendada liialt palju voolu tarbivaid seadmeid, näiteks keevitusaparaati 13) Arvuti peaks olema paigaldatud nii, et jahutusseadme ja järgneva takistuse vahel oleks vahet vähemalt 15cm, muidu võib tekkida ülekuumenemine, mis võib lõppeda arvuti nn surmaga
Rakuhingamiseks on vajalik hapnik ja glükoos. Selle käigus eraldub energia ning tekivad vesi ja süsihappegaas. Nii toitaineid kui ka hapniku kannab rakkudesse veri. Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga ja aitab vabaneda rakkude elutegevuses moodustunud süsihappegaasist. Naha osa hingamises on väga väike, ligikaudu üks-kaks protsenti. !!!!!!!!Hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud(bronhid) ja kopsud.!!!!!!!!! Õhu liikumise teid organismis nimetatakse hingamisteedeks. Ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Ninas on palju verekapillaare, mis soojendavadki õhku. Kõri alumises osas on häälekurrud. Häälekurdude vahele jääb häälepilu. See on kõri kõige kitsam koht. Helid tekivad siis, kui läbi häälekurdude surutav õhk hakkab võnkuma. Õhk soojeneb hingetorus veelgi. Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks e. bronhiks. Täiskasvanu hingetoru on 10-15cm pikkune. Lastel on hing...
Neid jõgesid kasutatakse ka transpordiks ja elektri tootmiseks Taimestik Üle 500 liigi sõnajalgu Üle 200 liigi orhideesid Mets katab viiendiku saarest, ning kasvab peamiselt mägialadel Pildil lill Jamaica Hibiscus Loomastik Väga paljud inimeste poolt saarele toodud küülikud, hiired, rotid Krokodillid Iguaanid Liblikad, linnud · Papilio Homeros on liblikas, kelle Click to edit Master text styles tiibade siruulatus Second level küündib üle 15cm Third level · Linde on Jamaical Fourth level Fifth level 252 liiki ja neist 27 kohtab maailmas üksnes Jamaical Rannad · Populaarsemad rannad asuvad Montego Bay's Click to edit Master text styles · Cornwall' ja Second level Doctor's Cave' Third level rannas peab tasuma Fourth level
KÜSIMUSED PUDUKAUP 1. Millisel viisil valmistatakse tekstiilpudukaubad? Kudumise (paelad), punumise (paelad ja nöörid), heegeldamise (pitsid ja paelad), õmblemise, korrutamise teel. 2. Milliseid kiude kasutatakse tekstiilpudukaupade valmistamisel? Kasutatakse lõngakiudude (puuvill, lina, villa, looduslikust-, tehis- ja sünteetilisest siidist aga ka kumminiite ja riiet. 3. Millised andmed peavad olema näidatud niidi markeeringus? Niidi markeeringus peab olema näidatud: koostis, metraaž, tootja logo või nimi, niidi jämedust väljendav number, kaal grammides (tikkimis ja heegelniitide puhul). 4. Millised andmed peavad olema näidatud lõngade markeeringus? Lõngade markeeringus peab olema välja toodud: kiudaineline koostis %- des, kaal grammides, metraaž, varraste vajalik jämedus, mitu silma mahub näiteks 15cm², lõnga nimi, tootja nimi või logo. 5. Mida mõeldakse nimetu...
Seedeelundkond on läbi inimese keha kulgev kanal, mis algab suuõõnega ja lõpeb pärakuga. Seedeelundkonna moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Kui toitained jõuavad verre, siis need muutuvad energiaks. Suus peenestatakse toit hammastega (lapsel 20, täiskasvanul 32). Suus segatakse toit hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega, sest seda on lihtsam neelata. Suust liigub toit neelu (12cm pikkune lihaseline elund). Neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed. Neelust liigub toit söögitorusse (25-30 cm toru). Sellele aitab kaasa erituv lima. Edasi läheb toit makku (mahuks 1,5-3,5 l, lihastega kotike). See asetseb kehaõõne vasakpoolses ülakõhus. Sisepinna limaskesta katab üherakuliste näärmete kiht. Näärmed eritavad toidu seedimiseks vajalikku soolhapet sisaldavat maonõret ja lima. Toit seguneb ensüüme ja soolhapet sisaldava maonõrega, sest mao seina on pidevas liiku...
Inimesed rannikualadel -maailmas elab üle 3 miljardi inimese rannikualadel -inimesed muudavad rannikualasid ja loovad sealendi jaoks sobiva elukeskkonna. sageli arvestatakse seejuures looduse mitmekesisuse ja pideva muutlikkusega. -rannikupiirkondade intensiive kasutamine võibviia ohtlike tagajärgedeni. -rannikualade asustamisel ja majandamisel tuleb teada piirkonna looduslikke protsesse ja nendega arvestada. RANNIKUALADE ÜLEUJUTUSED -eelmise sajandi jooksul on maailmamere pind tõusnud u 15cm -arvatakse et globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb see aastaks 2030 veel 18cm -tulemuseks on üleujutatud madalamad saared ning rannikualad. -2004 aastal tsunami purustatud asula Sumattra saare rannikul -üleujutused on N:Bangladeshis NIILUSE DELTAALA -niiluse delta on väga tiheda asusustsega kus elab kohati kuni 1600 inimest ruutkilomeetril -see on juba ammustest aegadestväga intensiivse põllumajandusega piirkond. -vaid 2,5% Egiptuse territooriumist on sobiv maaviljaeluseks
Mikro- ja makrotoitained Makrotoitained vesi, süsivesikud, rasvad, valgud Mikrotoitained vitamiinid, mineraalained Valkude, rasvade, süsivesikute ja vee tähtsus ja ülesanded organismis. Nii valgud, rasvad kui ka süsivesikud on vajalikud kudede ehitusmaterjalina ja energiaallikana. Vesi lahustab toitained ja kannab neid organismis laiali, loob püsiva sisekeskkonna. Toidu kalorsus Mida kaloririkkam toit, seda rohkem energiat selle lõhustamisel saame. Kalorsus on toidu energeetiline väärtus. Ensüümid Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis tagavad keemiliste reaktsioonide toitumise organismis, jäädes ise samal ajal muutumatuks. Ülesandeks on kasvamine, arenemine, liikumine ja vananemine (amülaas, pepsiin, lipaas, insuliin) Vitamiinid Reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustamisel. Kaitseb viirus- ja nakkushaiguste eest. A-nägemiseks, naha, kõhrede, luude, limaskestade normaalseks arenguks...
September. Immature specimens of A. virosa resemble several edible species commonly consumed by humans, increasing the risk of accidental poisoning. Description of Destroying Angel 0 Caps of the Destroying Angel are 5 to 10cm in diameter, pure white, and without any marginal striations. The cap is initially egg- shaped or occasionally almost flat. Amanita virosa gills are white, free and crowded. 0 Stems of Destroying Angels are 9 to 15cm tall and often slightly curved; pure white and fibrous with fragile ring high up on the stipe. 0 Symptoms of poisoning by Amanita virosa 0 It contains the highly toxic amatoxins, as well as phallotoxins. Amatoxins initially cause gastrointestinal disorders with symptoms such as diarrhea, nausea and stomach pains occurring within five to twelve hours. Cruelly, the systems usually fade away for several hours or even a day or two, tricking the victim into
FÜÜSILINE ARENG FÜÜSILINE ARENG – seaduspärasuste teadmise olulisus • meditsiiniline aspekt • mõjutab enesekontsemtsiooni – tegevuste valik, käitumine erinevates situatsiooonides ja eneseväärtuse tunne on mõjutatud füüsilisest arengust ja suhtumisest oma kehasse • võimaldab paremini mõista erinevaid käitumisviise • varases lapseeas kujunenud kehaga rahulolu/- olematuse seos hilisemate probleemidega mis kuulub füüsilise arengu alla? 1. Pikkuse juurdekasv 2. kehamassi juurdekasv 3. keha proportsioonide muutus 4. skeleti luustumine, lihaskonna areng 5. hingamis- ja veresoonkonna muutused 6. hammaste areng 7. pea- ja rinnaümbermõõdu areng 8. aju füüsiline areng ja kasv 9. motoorne areng - • üldmotoorika, - liigutused,jooksmine, ronimine, hüppamine • peenmotoorika - käeline tegevus, häälemurded, silma- ja käe kostöö areng mõjutajad : • pärilikkus ja küps...
REFERAAT SÕLG Sisukord Lk. Sõle kasutamine Eestis 3 Erinevad sõled 4 Kasutatud materjalid 7 Sõle kasutamine Eestis Sõlge kasutati rõivakinnitusvahendi ja rinnaehtena. Eestis on sõled tuntud alates pronksiajast. Nooremal rauaajal kasutati hoburaudsõlgi (Muhus) või võrukujulisi vitsasid ( 13.-19. saj. ) Euroopas laialdaselt tuntud südamekujulised, krooni ja linnupaariga kaunistatud sõled said eesti talurahvale omaseks arvatavasti 16.sajandil. 19 saj kanti neid veel Saaermaal. Eesti 19. sajandi rahvarõivastele oli iseloomulik koonusjas ja lilleornamentidega kaunistatud kuhiksõlg, mis kujunes 16.saj moodi läinud renessansipärasest rõngassõlest välja 18 sajandil. Kuhiksõlgede suurus erines paikonniti märgatavalt: Põhja Eestis ja saartel olid need väikesed ( diameeter - 10 cm), Lõuna-Eesti...
Sigarite serveerimine. Alates 2005 aasta 5.juunist kehtib Riikogu vastuvõetud tubakaseadus. Kasiinodes ja toitlustuskohtades tohib suitsetada ainult selleks ettenähtud kohtades,spetsiaalses ruumis. Seda kontrollib Tervisekaitseinspektsioon. Sigari suitsetamiseks on ettevõtetes eraldi sigaritoad. Kaubandusvõrgus müüdavad sigarid on valmistatud (riigid) Kuubas, Ameerika Ühendriikides, Mehhikos, Nicaraguas, Costa Ricas, Brasiilias, Kamerunis, Dominikaanis, Hondurases või Indoneesias. Odavamad on valmistatud Taanis ja Inglismaal. Sigar koosneb kolmest osast: 1) täidisest. Tervetest lehtedest valmistatud täidisega sigarette peetakse paremaks. 2) Sidujast, köitjast, mis hoiab täidist koos. 3) ümbrisest ehk kattelehest, mis on valmistatud parimatest tubakalehtedest. Need annavad sigarile tema välimuse ja lõpliku aroomi. Sigaritel on kaks mõõtu: pikkus ja läbimõõt. Sigaril võib olla kaks kuju: 1. sirge ehk parejos ...
ampullid tuleb kohe uutega asendada. Autoapteek-iga auto kohustuslik osa. Komplekt sisaldab kõiki seadusega sätestatud elemente. Komplekt on vutlaris ja sisaldab kõiki seadusega sätestatud elemente, miinimumnõuded sõiduautode esmaabivahenditele. Sisuinfo Kompress 10cm × 10cm (2tk pakis) 2 pk Kompress 10cm x 20cm 1 pk Kaitseside 40cm × 60cm 1 tk Elastne rullside 10cm × 4m 1 tk Elastne rullside 15cm × 4m 1 tk Plaaster 10 tk Kangasplaaster 8 tk Kinnitusteip 1 tk Des. ainega immutatud tampoonid haava puhast. 6 tk Kolmnurkrätik 1 tk Rõhkside, väike 2 tk Rõhkside, suur 1 tk Käärid 1 tk
Third level Fourth level Fifth level Lümfi ülesanne Transportida kudest ainevahetuse jääkprdukte ja üleliigset koevedelikku nn kõrvalteed kaudu vereringesse tagasi Organismi kaitse võõrvalkude tuvastamine ja antikehade süntees Mina näiteks ei teadnud, et Koduloomadest kõige suuremad lümfisõlmed on veisel. Nende läbimõõt võib olla kuni 15cm Põrna lümfisõlmekesed ei ole püsivad, need võivadf muutuda suuruselt ja ka hoopis kaduda ja teises kohas moodustuda Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Lümfotsüüdid ja immuunsus On immunokompetentsed rakud, mis sünteesivad antikehi või kutsuvad esile raku poolt vahendatud immuunsuse nähte
Arvestuslik töö imetajatest ja roomajatest Imetajad kordamisküsimused arvestuslikuks tööks 1. Nimetage Eesti looduses elavate imetajate seltsid ja teadke liigid igas seltsis. 2. Mitu imetajate liiki elab Eestis? 3. Eesti imetajate eluviis, toitumine, pojad (metskits, metssiga, põder, ilves, hunt, rebane, karu, mäger, saarmas, kobras, ameerika naarits, metsnugis, hall ja valgejänes, kährikkoer, rebane, pringel, hallhüljes, suurkõrv) 4. Kes Eesti imetajatest magavad talvel? 5. Võrdle imetajate koljusid - näriline ja kiskja (kobras või rott ja hunt), putuktoiduline ja kiskja (siil ja rebane, sõraline ja kiskja (metskits ja ilves), putuktoiduline ja näriline 6. Tunne imetajate koljusid vastavalt tehtud tööle tunnis (imetajate õppekogumik koljude lühimääraja natmuseum.ut.ee kodulehel saadaval) 7. Tunne Eesti imetajad välimuse järgi (fotod) 8. Millised imetajad on Eestis looduskaits...
elukutsete puhul: müüjad, kudujad, ketrajad, kokad jt. Kui ei kanta elastseid tugisukki, -põlvikuid või -sukkpükse (sõltuvalt sellest, kus paiknevad veenikomud), võib laienenud veenides tekkida põletik, millele lisandub tromboflebiit. Nahk selles piirkonnas muutub õhukeseks, võib ilmneda nahahaigus ekseem või/ja visalt paranev haavand. Veenilaiendite ja nende tüsistuste vältimiseks peab juuksuril olema võimalus istuda. Voodis lamades hoida jalgu 15cm alusest kõrgemal. Soovitavad on regulaarsed jalalihaseid tugevdavad harjutused. Näiteks sääri pendeldada ette-taha ning labajalgade sirutamine ja painutamine. Veenilaienditega isikud ei tohiks asuda tööle, kus neil tuleb pidevalt püsti seista. Soovitused alajäseme veenihaiguse vältimiseks 1. Kui pikemat aega seismist vältida ei saa, aktiveeri "lihaste pumpa". Jala liigutamisel pendlitaoliselt üles-alla sääre lihaste kokkutõmbed aitavad kaasa
Tartu Kutsehariduskeskus Korteri plaan Hannes Haav Ev- 105 Tartu 2006 Väike sissejuhatus: Tegemist on korterelamu korteriga. Mille pindala on 64 m2. Töödeldavad põrandad, seinad ja laed on kõik raudbetoonist. Lae kõrgus põrandast on 2,5 m. Ruumid ja nende mõõtmed: Elutuba: Põranda pindala: 22,4 m2 Seinte pindala (uksed ja aknad välja arvutatult): 50,62 m2 Esik: Põranda pindala: 2,4 m2 Seinte pindala (uksed ja aknad välja arvutatult): 12.64 m2 Köök: Põranda pindala: 15 m2 Seinte pindala (uksed ja aknad välja arvutatult): 32,53 m2 Magamistuba: Põranda pindala: 15 m2 Seinte pindala (uksed ja aknad välja arvutatult): 32,53 m2 Vannituba: Põranda pindala: 9 m2 Seinte pindala (uksed ja aknad välja arvutatult): 27,03 m2 Ruumid, viimistlemine, materjalid(materjali kulu). Elutuba: Põrand: Põrandale läheb 1 cm paksune Uninaks fiiberbetoon ...
METSKITS. Metskits on Eestis arvukalt esinev sõraline .Nii kehaehituse kui ka liikumise ilu poolest graatsilisemaks loomaks. Metskitse keha on sihvakas, jalad peened ja pikad, kael üsna pikk ja sale. Pea kolmnurkse kujuga. Täiskasvanud isendite tüve pikkus on 125 sm, õlakõrgus 75...90 sm , kehakaal 24... 38 kg. Saba on 2...3 sm pikkune ning pole märgatav. Kõrvad on suhtelised suured ja laiad, pikkus kuni 15cm. Isaloomad kannavad sarvi suurema osa aastas. Talvekarvastik on, hallikaspruuni tooniga. Pealiskarvad 5...6cm pikad, jämedad ja murduvad kergesti, sest nad on õhuga täidetud. Õõneskarv aitab säilitada kehasoojust. Peas domineerib halle värvu. Tallede karvkate on esimestel elukuudel kollakaspunane rohkete valgete täppide ja laikudega. Sügisene karvavahetus algab septembris ja lõpeb detsembris kevadine toimub peamiselt mai-juunikuu jooksul. Sarvede mahaajamine
Vihmaussid Referaat Tallinn 2008 Ehitus Vihmaussile on iseloomulik pikk, lüliline nung mõlemast otsast ahenev keha. Keskmise pikkusega vihmaussi (~15cm) kehas on kuni 180 lüli. Neil puudub pea, silmad, kõrvad ning ning nende keha on kaetud õhukese, limanäärmerikka nahaga. Nende kehapind tundub karedana, kuna iga lüli koosneb kaheksast pisikesest harjast. Neid tunneb vaid vastukarva silitades. Vihmaussid hingavad läbi pindmise limanaha. Maksa asemel talitleb vihmaussidel eriliste rakkude kiht soolel ja suurematel veresoontel, mis kogub endasse ka ainevahetuse ülejääke. Kõige äkilisem jäätmetest vabanemise viis on vihmaussil sabast ilmajäämine, mida ta küll vabatahtlikult ei tee. Asemele kasvab uus saba, jälle noor ja hele. Nende peaaju paikneb suuõõne kohal. Veel tähtsam on neile kõhtmine aju, neid mööda jookseb häire, kui on vaja ennast ohu eest kaitsta ehk kokku tõmbuda. Silmi vihmaussil pole, aga kehaseinas leidub valgustund...
Juurdesõidu tee krundi piirini ja krundisisesed teed ja platsid on betoonsillutuskividest kattega. 8 2.6.1. Katendi konstruktsioonid 2.6.1.1 Projekteeritud sillutatud teede/platside kattendi konstruktsioon: Sillutuskivid h=60 / vuugiliiv 0-2 mm Paigaldusliiv, 2cm Killustik, segu nr. 3 (tabel 4.8.)*, E=170MPa, 15cm Liivaalus, 20cm, K=0,98 2.6.1.2 Taastav kõva kattendita teekatte (uue elektrikaabli kohal): Freesasfalt, 6cm Killustik, segu nr. 3 (tabel 4.8.)*, E=170MPa, 15cm Liivaalus, 20cm, K=0,98 2.6.1.3 Taastav haljasala: Haljastus Kasvumuld, 15cm Tagasiäide * Segude nr. on antud vastavalt Majandus- ja taristuministri 05.08.2015.a. määrusele nr. 106 "Tee projekteerimise normid" 2.7. Haljastus ja heakorrastus 2.7.1. Haljastus
- kahe ookeanilise laama põrkumine - kahe mandrilise laama põrkumine Laamade liikumine küljetsi-transformatsioon Ookeanilaamade lahknemine · Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. · Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 15cm aastas. · Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. · Aktiivne vulkaaniline tegevus. · Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul. Laamade teineteisest eemaldumine · magmavoolud tõusevad üles, endised platvormid vajuvad pangaseliselt alangutena ja
Tartu Kutsehariduskeskus LM 14 Lenna Diana Vaab LILLKAPSAS Referaat Tartu 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ajalugu 3. Morfoloogia 4. Paljunemine 5. Kasvatamine 6. Kasutamine 7. Toiteväärtus ja biokeemiline koostis 8. Teisendid 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Lillkapsas ehk Brassica oleracea var. botrytis on kapsa teisend, mis kuulub kapsasrohu perekonda. See on üheaastane rohttaim, mille õisikut kasutatakse köögiviljana. Eestis on lillkapsas nõutud köögivili, mis tänu impordile on meil nüüd ka aastaringselt kättesaadav. Ajalugu Köögiviljana tuntakse lillkapsast enam kui 2500 aastat. Selle eelkäija pärineb Väike-Aasiast. Egiptuses kasvatati lillkapsast juba 4.saj eKr. Euroopas kasutati seda kõigepealt Itaalias. Alles 16. sajandil jõudis lillkapsas Prant...
Puud ja põõsad Jaana Koplimaa Agnes Möldre Ea51 LEPP • Leppasid Eestis on kahte liiki: HALL LEPP SANGLEPP Hall lepp • Varjutaluv võsapuu • Kõrgus – 15-25m • Kasvab kiiresti, sageli mitmevõsaline • Eluiga – 50-70a • Kasvukoht- metsaservades, kuuse- segametsades ja endistel lagendikel • Leht – terava tipuga ja matt • Mullasuhtes pole nõudlik ja ise rikastab mulda. • Ei ole haljastuses palju kasutatav Õied Hall lepp õitseb märtsis või aprillis Emasõied Isasõied on on palju urvakujulise väiksemad d ja ja punakad rippuvad, käbikesed – punakaspru valmides on unid ...
kaitset. Osad saurused munesid oma munad teiste kolooniatesse, et kaitsta neid kiskjate eest. 6. Tyrannosaurus on üks kõige tuntumaid sauruste liike. Ta oli suurim ja hirmsaim maismaakiskja, kes kunagi olemas on olnud. Täiskasvanud tyrannosauruse pikkus ninaotsast sabaotsani oli 14 meetrit ja kõrgus oli 6 meetrit. Tal olid väga lühikesed esikäpad, ta ei ulatunud nendega isegi suuni. Ta hambad olid väga teravad ning nende pikkus oli umbes 15cm. Tyrannosaurused olid lihatoidulised ja toitusid teistest väiksematest saurustest. 7. Diplodocus kuulub kõige pikemate teadaolevate dinosauruste hulka. Ta kael oli 8 meetri pikkune, keha 5 meetrit ja saba 14 meetri pikkune. Loom kaalus 10 tonni. Diplodocus oli taimtoiduline, ta rebis oma nõrkade hammastega puult lehti suutmata neid õieti puruks mäluda. 8.kuidas dinosaurused end kaitsesid? Dinosaurused kaitsesid ennast mitmel erineval moel.
1. Perekond nulg ja kuusk (üldiseloomustus, perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused, peamised liigid, levik, keskkonnanõudlused ning kasutamine) Perekond nulg: Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Okkad lamedad, 1 kaupa ja kinnituvad umardunud alusega otseselt siledale võrsele. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Käbid püstised, käbisoomused varisevad pärast valmimist ja puule jäävad püstised rootsud. Puit valkjas, väga kerge, vaiku puidus vähe (käbides, seemnetes, koore all). Puit põleb halvasti aga hästi töödeldav. Perekonnas 50 liiki (siberi, euroopa, palsami, hall, kaukaasia). Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude ja saepuru tootmiseks. Viimase aasta okastest saadakse õli, mida kasutatakse parfümeerias ja meditsiinis. Vaiku liimimiseks ja meditsiinis. Tiheda ja korrapärase võ...
Joogiõpetus ISESEISVA TÖÖNA VASTAB KIRJALIKULT KÜSIMUSTELE. 1. Nimeta erinevaid kohvisorte ja too välja nende erinevused. Araabika-levinum ja parim kohvisort Robusta-maitselt araabikast tugevam(robustsem), rohkem kofeiini 2. Kohvipuu- kirjelda Kasvab 7-8m kõrguseks, kuid kultuurtaimed lõigatakse 2-4m pealt maha, et saavutada laiust. Kohvi lehed on 10-15cm pikad, läikivalt tumerohelised heldama alapoolega. Kohvi marjad on kirsisuurused ning tumepunast värvi. Valmimine võtab aega 8 kuud. Kohvipuu hakkab õitsema 2-4 aastaselt. Kohvi saab koristada alates puu 5.eluaastast mitu kord aasta jooksul. 25. eluaastast alates muutub puu vanaks, kuid võib veel eksisteerida. Kohvipuu nõuab 19-25 kraadist temperatuuri. Ei kannata külma, kuid ei sure juhusliku külma öö tõttu. 3. Nimeta erinevaid kohvijooke. 7 tk Cappuccino, Caffè Latte, Caffè Macchiato, Espresso, Con Panna, Ristretto, Cafè au Lait. ...
Kultuurtaimede vegetatiivne paljundamine Lehetükkpistik Sel viisil paljundamiseks tuleb teha lehe roodude hargnemiskohtadele sisselõiked ning asetada leht niiskele liivale. Aeg-ajalt tuleb liiva niisutada, see ei tohi kuivada. Mõne aja pärast tekivad lõikekohtadele juured ja hiljem väiksed taimed. Selle paljundamisviisiga saab paljundada kuningbegooniat. Haljaspistik PISTIKUTE LÕIKAMINE. Paljundusmaterjalinakasutatakse poolpuitunudlehtedega võrseosi. Haljaspistikuid lõigatakse juunis enne jaanipäeva. Kuna haljaspistikud sisaldavad vähe varuaineid on oluline neile jätta mõned lehed, kuid pistiku alumine leht eemaldatakse. Haljaspistikute juurdumise üheks eelduseks on nende veesisaldus. Seega on soovitav lõigata pistikud puitumisstaadiumi alguses ja materjal kogutakse emataimelt varahommikul, kui taimede turgor on kõrge. Lõigatud võrsed pannakse ämbrisse vette ja kaetakse pealt marliga, et lehed ei närbuks. Paljundamiseks on sobilik võrs...
1.Miks on valke vaja?Millest valgud koosnevad?Millistes toitudes on rohkelt valke? Neid on vaja rakkude moodustamiseks. Valgud koosnevad aminohapetest. Valke on rohkesti piimas, juustus, kohupiimas kalas, lihas ja munades. 2.Miks on vaja süsivesikuid? Millised toidud sisaldavad süsivesikuid? Süsivesikud on keha peamine energiaallikas. Süsivesikuid saame leivast-saiast, suhkruga magustatud toodetest, puuviljadest. 3.Miks rasvad olulised? Millised toidud sisaldavad rasvu? Rasvad on energiavarud kehale. Seemned, pähklid, piimatooted, loomaliha. 4.Millised on ebatervisliku toitumise tagajärjed? 1.Kui inimene ei saa piisavalt kõiki toitaineid, kujuneb vaegtoitumus, mille tõttu kaal oluliselt langeb. 2.Rasvumine soodustab südame-veresoonkonna haiguste teket , suhkrutõbe, liigeseprobleeme jm. 3.Pikaajaline nälgimine põhjustab noortel kasvu pidurdumist ning mõned organid võivad pöördumatult kahjustuda. 5. Seedeelundkonna osad, neis toimuvad pro...
Arvestatakse järgmise seosega: 2h+b=63...64cm ( kus h-astme kõrgus cm ja b- astme laius cm) · trepi minimaalne laius elamutes on - korruselamutes 1,3m - kõrghoonetes 1,6 m Trepid ei tohi olla trepimarsist kitsam kui astme esiservad ei ole paraleelsed siis astme laiust mõõdetalse ühe käigureaga trepil o,6m kaugusel astme kitsamast otsast. Keerdtrepi astme laius kitsamast otsast peab olema vähemalt 15cm trepi käsipuu kõrgus peab olema 1,0 meetrit käsipuu vaba kaugus seinast või kinnisest piirdest on minimaalselt 45mm ühe trepimarsis peab olema vähemalt 3 astet, kuid mitte üle 18 astme Sirged trepid võivad olla: Keerdtrepid võivad olla a)ühekäigulised a) sirgkülgsed ühekäigulised b)kahekäigulised b) sirgkülgsed kahekäiguised
Vuugi lõikamiseks võib kasutada valtsrulli külge kinnitatud lõiketera ja lõigata vuuk korrapäraseks tööpäeva lõpus rulli viimase käiguga või kasutada vuugi lõikamiseks freesi. ·Pikivuuk (kuum segu vastu külma) esiteks rullida ainult 30cm ulatuses kuumal kattel, ülejäänd rull peab olema vanal kattel, järgmised käigud teha muldeserva juurest järjest keskele poole. (kuum segu vastu kuuma) esiteks rullida muldserva äärest järjest keskele poole kuni 15cm laiuse ribani mis tihendatakse kõige viimasena. Põikvuuk tihendatakse põiki teed. ·Eelrullimisel vedav valts laoturi pool, järskudel tõusudel esivalts eespool, kurvid alustada rullimist siseservast. Manööverdamised tuleb teha vanal või juba jahtunud kattel. ·Liiga kõrge lained valtsi kõrval, põikpraod valtsi taga, kleepumine valtsi külge, tugev vall valtsi ees. Liiga madal - Kui segu on juba liiga jahtunud ei aita vajalikku tihedust saavutada ka
oranzid jt. labilaskev värvid muld Madal aster Aster dumosus `Early Blue' 35 cm september- Roosakaslillad Parasniiske päikseline oktoober viljakas muld Mägisibul Sempervivum `Tectorum Glacum´ 15cm juuli-august roosakad Kergev päikseline kuivem Männas-neiusilm Coreopsis verticillata `Ruby 45-55 cm juuli- Tumepunased Tavaline päikseline Red'® september kollase muld südamega
Laius Lumelaua laiust mõõdetakse Reeglina on painduva lauaga kergem keskkohast. Vabastiili lauad on kuni pöörata. Lumelaua painduvust on 28cm laiad ning nendega on parem keeruline mõõta, ent algajad eelistavad tasakaalu hoida. Alpisõiduks on lauad tavaliselt pehmemat lauda, võistlejad tavaliselt 1821 cm laiad kuigi on ka jäigemat ning teised midagi 15cm laiuseid. Enamus inimesi sõidab vahepealset. laudadega, mille laius jääb vahemikku 2425cm. Sidemed Lumelaua sidemed võivad olla kas kõvad või pehmed, olenevalt saapa tüübist, mida nende kandmiseks vaja läheb. Kõvade sidemete puhul on saapad ja sidemed sarnased suusaklambritele, pakkudes suuremat stabiilsust ja kontrolli laua üle. Pehmed saapad meenutavad pigem talvesaapaid ning annavad vajaliku mugavuse hüpeteks ja
Seedeelundkond. Seedeelundkond on arenenud sooltorust. Sooltoru on tekkinud hulkraksete loomade arengus väga varakult (hüdra). Seedeaparaat koosneb õõnes elunditest, mis moodustavad suuavast kuni pärakuni kulgeva seedekulgla. Õõneselunditesein koosneb 3 erineva ehituse ja funktsiooniga kestast a. limaskest (sisemine) b. lihaskest (keskmine) c. serooskest (välimine) Erinevaid kesti seob submukooskude & subserooskude, mis võimaldab kestade omavahelist nihkumist ja nendes vahekudedes kulgevad veresooned. Limaskest. Limaskesta kaudu toimub ainevahetus organ. sise- ja väliskeskonna vahel. Limaskesta pind võib olla sile või ebatasane (näsad, hatud, kurrud.) Koosneb kahest erinevast osast: epiteelist ja selle all paiknevast limaskesta pärislestmest. Limaskesta epiteelrakud ei ole sarvestunud ega sisalda ka pigmenti. Selle tõttu on limaskest pehme ja läbilaskev. Limaskest...
Seedeelundkonnas toit seeditakse. Seedeelundkond on läbi inimese keha kulgev kanal,mis algab suuõõnega ja lõpeb pärakuga. Inimese seedeelundkonna moodustavad suuõõs (hammaste ja keelega), neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool ja pärak. Suu seedimine algab suus, kui toit peenestatakse hammastega. Suus segatakse toit hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega.Niisutatud toidupala on lihtsam neelata.Suust liigub toit neelu. Neel on lehtrikujuline 12-13cm. pikkune lihaseline elund.Toidu neelamine on viimane tahtele allutatud tegevus. Neelust liigub toit söögitorusse. Toidu liikumist hõlbustab ohtralt erituv lima. Söögitoru on 25-30cm. pikkusega elund,mis juhib toidu makku. Magu meenutab lihaselise seintega kotti,mille mahuks on 1,5-3,5 liitrit. See on seedekulgla kõige mahukam osa.Magu asetseb ülakõhus vasakul pool.Mao sisepinna limaskesta katab üherakuliste näärmete kiht.Need näärmed eritavad toidu seedimiseks vajalikku ...
Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Mikroskoobid: liitmikroskoop- jannsenid mikroskoop ja valgusmikroskoop- hook binokulaarne mikroskoop stereomikroskoop mikrotoom elektronmikroskoop radioaktiivseid isotoope 3.2 Rakkude mitmekesisus Ehitusplaani alusel võib jagada eluslooduse kaheks Üherakulised organismid ja Hulkraksed organismid Üks pisemaid üherakulisi organisme on Mükoplasma, kutsub esile hingamisteede haigusi. Suurim on lindude munarakud, jaanalinnu muna 15cm, 1,5kg . Üherakulised organismid on väiksed sest, oluline on välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe, organismidel toimub aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Üherakulised organismid on iseloomuliku kujuga, amööbil puudub kindel kuju. Hulkraksetel sõltub kuju raku ehitus ja kuju sellest, millisest koest nad pärinevad. Taimeraku kuju määrab nende jäik rakukest (kuju ei muutu väga) 3.3 Päristuumne rakk
sealt münte. Mõnedel olid ka kinnitatud rõivastele väikesed kellukesed mis tilisesid liikumise ajal. Jalas kanti poulaine'sid, mis olid pika, terava ninaga kingad. Nad olid poolkinnised ja pehme tallaga. Neid tehti nahast või riidest. Kinganinad venisid aja möödudes aina pikemaks ja pikemaks, kuni lõpuks tuli kehtestada piir. Inglismaal määrati seadusega kinganina pikkus. Lihtkodanikel oli see 15cm, härrasmeestel 37,5cm ja aadlikel kuni 60cm. Mõnedel kõrgaadlikel ulatus see veel üle 60cm. Mugavamateks ja pikemateks käikudeks kinnitati kinganina ots ketiga jala külge. Kui kellukestega pikad kingad moest kadusid siis kandusid need edasi narridele kellel oli eriline riietus. Neil oli hästi kirev riietus enamsti mitmevärviline, müts teravatipuline, otsas olid kellukesed mis kõlisesid kui narr tantsis või tegi liigutusi.
KATUSEKONSTRUKTSIOONID Üldmõisted Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülevalt sademete eest kaitsev tarind Katusekonstruktsioon koosneb katusekandekonstruktsioonist ja katusekattekonstruktsioonist. Katusekate on pindtatind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarineid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää ei kahjusta katusekatet; Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on <1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatus kalle >1:80. Kaldemääramisel võetakse arvesse kandetarindite läbipainde mõju; Katuselagi on katuse ja selle alla oleva ruumi ühispiire Käidav katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viib...
Ülesanded IV Lahendusi 10. Ristkülikulise kujuga parv, mõõtmetega 5 m korda 2 m, ujub jões. Leia: a) kui palju sügavamale vajub parv, kui talle laaditakse 0,4 t massiga hobune; b) mitu hobust saab laadida parvele, kui parv võib koorma laadimise tagajärjel vajuda vaid 15 cm. parve pikkus a = 5m parve laius b = 2m hobuse mass m = 0, 4t = 400kg vee tihedus vesi = 1000kg m3 parve vajumissügavus h2 = 15cm = 0,15m a) parve vajumissügavus h1 = ? b) maksimaalne hobuste arv n2 = ? Lahendus a) Kui parvele läheb hobune, siis parv vajub parajasti nii palju, et väljatõrjutud vee kaal Pvesi = vesiVvesi g võrdub hobuse kaaluga Phobune = mg : vesiVvesi g = mg vesiVvesi = m Arvestame, et väljatõrjutud vee ruumala on parve pindala S = ab ja parve vajumissügavuse h1 korrutis ning avaldame vajumissügavuse h1
Third level külmadeni Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Mägi-elulõng Second level Third level CLEMATIS Fourth level Fifth level montana 3m SIBULLILLED Kaukaasia koerahammas ERYTHRONIUM caucasicum 15cm Õitseb aprillis v mais Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level H.Koerahammas ERYTHRONIUM dens-canis 10-30cm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Siberi koerahammas ERYTHRONIUM
Pearoanuga 3 Pearoakahvel 3 Desserditaldrik piklik 3 Desserdilusikas 3 Desserdikahvel 3 Söögilaud 1 Laualina 2 Abilaud 1 Veekann 1L 1 Kandik 1 Kättepaberi rull 1 Maitseainete komplekst 1 Kokkariided 1 Riidestkindan 2 Leibataldrik 15cm 3 Salvrättid tekstiilist 35x35 4 Veepokaal 3 Küünajalg 1 7 TÖÖPLAAN 1 tund Lähen kööki, pesen käed. Leian toiduained, külmikut vajavad toorained panen külmkappi ja ülejääenu kattan toidukilega. Leian töövahendid ja korrastan töölaua. 10-15min Valmistan jäätisepõhja ja panen sügavkülma.10min
Tööde vaheaegadeks tuleb liikluse all kattekonstruktsioonide ehitamisel laotatava paani lõpetamisel ehitada peale sõiduramp (ramp peab olema kaldega 1:20). Kulumiskihi pikivuuk tuleb paigutada sõiduradade eraldusjoonele. Katendi laiendustel (ristmikud, bussipeatused) tuleb asfaltsegu laotada nii, et põhilise liiklusvoo sõidurada ei satuks pikivuugile. Mitmekihilise ühepoolse kaldega asfaltkatete puhul tuleb erikihitide pikivuuk üksteise suhtes nihutada vähemalt 15cm võrrra. Kahepoolse kaldega kaherajalise sõidutee katte alumise ja ülemise kihi pikivuugid võivad olla üksteise suhtes nihutatud kuni 5cm. Tellijal on õigus nõuda pikivuukide katmist sideaine ja tardkivimist valmistatud fraktsioneerimata täitematerjali puistega( vuukide mannatamine). Tihendamine. Tihendamisel peab kate saavutama nõutava tiheduse ja tasasuse. Laotatud asfaltsegu kiht tihendatakse valts või pneumorullidega.
Laskumisviisid: laskumine kõrgasendis- kasutatakse, kui eesmärgiks ei ole kiirus ja kukkumisohtu pole. Kiõrgasendis laskumine on enamiku mäesõiduelementide õpetamise aluseks, kuna selles õpitakse ära tarvilik säärte ettekallutus hüppe-ja põlveliigestest. NÕUDED asendile: Jalalabade vahekauguseks on üks pöia laius Üks jalg on teisest 0,5 kuni 0,75 jalalaba pikkuse võrra eespool (see pikendab tugipinda, millega aitab säilitada tasakaalu). Keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallala Sääred on hüppe-ja põlveliigestest kallutatud ette, nii et ülalt vaadates põlved katavad saapaninasid. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge Käed on kas all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha. Laskumine põhiasendis- kasutatakse, kui eesmärgiks on kiirus või laskumisel on kukkumisoht, asend on seda madalam, mida suurem on kiirus. NÕUDED: Jalalabad ja sääred samamoodi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
