(vajab vheksitd) RENNVRSIKUD *emataime 1aastane oks painutatakse maapinnale vi emataimed istutatakse juba viltuses asendis kraavi 1meetriste vahedega.*Emataime oksad kinnitatakse konksudega vi meaetakse ladvaosa mulla alla. PISTIKUD: *on emataimedest eraldatud osad,millel pole mnd vegetatiivelundit (juurt vi pungi) *puuduvad elundid taastuvad arenevatest lisajuurtest vi lisapungadest. *tuntakse erisuguseid pistikutpe. Pistoks: *taime maapealset osast ligatud oksa osa mis torgatakse mudla ja millel arenevad juured ja vrsed. KOMBINEERITUD PISTIKUD: On pistikud,mis koosnevad sama aasta vrset ja mdunud aasta vrse osast.
· Pistikutega ( pistoksad, haljaspistikud) · Pookimine (oksastamiseks, silmastamiseks) Jagamine : Juurevõsudega- tekivad juurtele olevatest lisapungadest nt . vaarikas Võsunditega- maasisesed ja maapealsed tekivad juurekaelal olevatest pungadest. Maapealsega paljundatakse maasikat Maasisesega paljundatakse kibuvitsa , sirelit Pistikutega paljundamine Pistik on emataimest eraldatud osa Eristatakse pistoksa ja haljaspistik Pistoks- Puitunud, hästi arenenud pungadega võrsed pistoksad lõigatakse sügisel peale lehtede langemist. ( september) või varakevadel (aprill) 12-15 cm pikkused Pistoksal vähemalt 3 punga. Alumine lõige kaldu. Ülemine risti. Paljundatakse sõstraid, kloonaluseid. Haljaspistik: on lehtedega ja lõigatakse juunis. Haljastuspistikutega paljundatakse karusmarju, sõstraid, kloonaluseid. Pistikute pikkus 5-10 cm. Juurduma pannakse kasvuhoonesse. Juurdub 2 nädalaga.
Taimede jagamine 27.04.2016 Marje Kask 70 Põõsaste jagamine 27.04.2016 Marje Kask 71 Jagatud põõsa tagasilõikamine 27.04.2016 Marje Kask 72 Pistokstega paljundamine · Pistokstega paljundatakse enamasti tugevakasvulisi heitlehiseid puittaimi, mis annavad pikki üheaastasi võrseid. · Pistoksad lõigatakse viimase aasta hästi arenenud ja täielikult puitunud, sirgetest okstest. · Pistoks on ilma lehtedeta pistik, seega neid tehakse hilissügisel, pärast lehtede langemist, talvel või varakevadel, mil oksad on puhkeolekus. Talvel lõigata pistoksi ainult sula ilmaga. Mahlade liikumise ajal lõigatud oksad juurduvad halvasti. · Pistokstega paljundamine: https://www.youtube.com/watch?v=XOXLjA8Sk2w 27.04.2016 Marje Kask 73 Pistokstega paljundamine 2 · Pistoksad lõigatakse enamasti 15...20 cm pikkused.
Okkad lamedad, pealt tumedad, alt heledad. Okaspuudest kõige varjutaluvam. Viljad valmivad suve lõpus . Jugapuu on mürgine puu (viljad, okkad, puit) Hobusele piisab surmavaks annuseks 500g okkaid. Viljadel on mürgised ainult seemned. Vanasti oli jugapuu tuntud hea vibude ja ambude materjalina. (sitke puu) Tehti ka vankrikodaraid. Lihtrahvasd ehtis jugapuuga kalme. Istutamiseks sobivaim aeg aprilli lõpp- mai algus. Pistoks(20cm oksajupp) juurdub kergesti, kasvatatakse ka seemnetest. (sügisel mulda). Jugapuu on kahekojaline. Noor taim tuleb talveks kinni katta ja alguses kasvab taim aeglaselt. Tolmule ja saastele vastupidav. 4. Kadakas (juniperus communis) Kadakas asutab kasvupaiku, kus ükski teine puu toime ei tule. Eestis on tüüpilisteks kasvukohtadeks kuivad liivasossid ja kivised paepealsed. Kadakas kaitseb väga hästi mulda. Pikkust tuleb kadakal iga aasta juurde umbes 2cm
57. Talmede vegetatiivne paljundamine. Meristeempaljundamine. Vegetatiivse paljunemise viisid on lihtsaimad taimede paljundamise viisid. Üldlevinud on püsikute puhmaste ja põõsaste osadeks jagamine, kartulimugulate, maasika tütartaimede ja küüslaugu "seemne" (=õisikus moodustunud tütarsibulad) kasutamine. Oksatükkidega paljunemisest on välja arendatud pistikute ja pistokstega paljundamine (pistik on rohtne, pistoks on tehtud lehed langetanud, puitunud oksast). (võimalusel mingi sellise paljunduskasti demostreerimine). Sellise paljundamise puhul tuleb enamasti piirata vee kadu - õhu niiskus peab olema ligi 100%. Pistikuid on hea juurutada kasvuhoones, kile all, aga mõne üksiku pistiku tegemisel ka lihtsalt klaaspurgi all. Mõnede taimede pistoksad juurduvad vahel ka kuivemas õhus - näiteks paju või papli oksatükid, mis sageli juurduvad igasuguse katteta niiskes pinnases.
võsud). 57. Talmede vegetatiivne paljundamine. Meristeempaljundamine. Vegetatiivse paljunemise viisid on lihtsaimad taimede paljundamise viisid. Üldlevinud on püsikute puhmaste ja põõsaste osadeks jagamine, kartulimugulate, maasika tütartaimede ja küüslaugu "seemne" (=õisikus moodustunud tütarsibulad) kasutamine. Oksatükkidega paljunemisest on välja arendatud pistikute ja pistokstega paljundamine (pistik on rohtne, pistoks on tehtud lehed langetanud, puitunud oksast). (võimalusel mingi sellise paljunduskasti demostreerimine). Sellise paljundamise puhul tuleb enamasti piirata vee kadu - õhu niiskus peab olema ligi 100%. Pistikuid on hea juurutada kasvuhoones, kile all, aga mõne üksiku pistiku tegemisel ka lihtsalt klaaspurgi all. Mõnede taimede pistoksad juurduvad vahel ka kuivemas õhus - näiteks paju või papli oksatükid, mis sageli juurduvad igasuguse katteta niiskes pinnases.
annaabi.ee 
