Laam tektoonika Ookeanilaamade lahknemine (eemaldumine üksteisest) ookeanis : · magma tõuseb · maakoor rebeneb · laamad lahknevad · tekib keskmäestik, pangasmäestik Protsessid maapeal : · tekib uus maakoor · tekib mäestik · vulkaanilised saared ( Island ) · maavärin - > tsunami · rifti org Kokkupõrge ookeanimaakoore sukeldumine mandri laama alla ( http://www.gi.ee/geomoodulid ) · süvikute teke · tekivad vulkaanid, kurdmäestik, · maavärin · maakoor sulab ja hävib n . Jaapan, Andide mäestik Lõuna- Ameerikas,
Emakaväline rasedus Mis on emakaväline rasedus? • Viljastatud munaraku pesastumine ja loote areng väljaspool emakaõõnt.(nt. munajuhas). • Emakaväline rasedus katkeb tavaliselt 4.- 12. raseduskuul. Tekkepõhjused • Munajuhade ehituses ja talitluses häirivad viljastatud munaraku normaalset kulgu emaka suunas. • Läbipõetud munajuhade põletikud ja varasem emakaväline rasedus soodustavad teket. Ravivõimalused • Kui naisel puuduvad valud, võidakse katkemiseks kasutada ravimeid, mis kutsuvad esile abordi. • Teistel juhtudel aga opereeritakse loode välja. Sümptomid • Võib esineda iiveldust, väsimust ning ka rindade tundlikkus • Tugev alakõhuvalu kui munajuha rebeneb.
Kookose Vaikse Nazca Lõuna- Austraalia ookeani Ameerika Antarktika Ookeanilaamade lahknemine (eemaldumine üksteisest) Moodustub uut Tekib ookeanilist keskmäestik maakoort Laamad lahknevad Maakoor rebeneb Magma tõuseb laamtektoonika Kuidas on tekkinud Islandi saar? · Island on tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel, olles Atlandi ookeani keskmäestiku veepealne osa · Islandi saare keskosas paikneb PõhjaAmeerika ja Euraasia laama lahknemispiir Islandi saar
· Edukateks osutusid teised keemikud inglased Gross ja Bevan, kelle uuringute põhjal töötati välja 1892 a tänapäeval kasutatav viskoosi tootmismenetlus viskoosi ekstraheeriti tsellofaani saamiseks · 1905 Inglismaal 1. viskoositehas · 1942 - kiunimetus - viskoos Tooraine- kase, kuuse, pöögi või eukalüptipuu tselluloos. Värvus- läbipaistev, kollakas, klaasja läikega. -talub kuumust - põleb sarnaselt puuvillaga -märgub kiiresti, kuivab aeglaselt -märjalt nõrk, rebeneb -väheelastne - kortsub kiiresti - viskooskangas on väga kerge, pehme ja hästi langev - puuvillast odavam tootmine SEGUD: Viskoosi kasutatakse tihti koos puuvilla ja polüestriga, et parandada kanga vormihoidmist. Villa + viskoos parandab villa vastupidavust, vähendab vanumise ohtu Puuvill + viskoos puuvillal parema läike, erksam värv
· Munad võivad arenema hakata kohe või väga külmades elupaikades aasta pärast Vastne · Vastsetel on kolm sarnast tunnust kolm niitjat jätket tagakeha tipus välislõpused tagakeha külgedel või seljal üksik küünis iga jala lõpus · 1cm pikkune · Kestuvad 10-50 korda · Mõndadel on vaheperemehed · Eelmvalmikuks muundumine algab soole tühjenemisega · Pinnale jõudes pole aega raisata, kuna paljud kalad toituvad nendest · Vastsekest rebeneb eelvalmik väljub ja lendab ära nii kiiresti kui võimalik · Väheste liikide vastsed ronivad kaldale ja arenevad kividel · Suguküpseks saavad mõne minuti või paari päevaga Toitumine ja kaitse · Eelvalmikud ja valmikud ei söö · Vastsed on enamasti röövtoidulised ning neil on tugevad lõuad · Kaitseks võivad loovutada jala või sabaniidi Pildid Kasutatud kirjandus · http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/yhep aevikul.htm · http://www.loodus
vulkaanipursked(atlandi ookean) ookeanilise ja mandirilise laama põrkumine-süvikud, kõrged mäestikud. Tugevad maavärvinad ning vulkaanipursked(naska laam) mandriliste laamade põrkumine-kõrged mäestikud, tugevad maavärinad(himaalaja mäestik) ookeaniliste laamade põrkumine-süvikud ning veealused vulkaanid, vulkaanide saared(mariaani saared) laamade liikumine küljetsi- sagedased maavärinad ja tugevad vulkaanipursked.(jaapani saared) mandriliste laamade lahknemine- maakoor rebeneb, langetusprotsessid ja erasioon. Vulkaanide esinemisvööndid: Vakse ookeani tulerõngas ja vahemerest himaalajani. Kilpvulkaanid:madal, vedel laava Kihtvulkaanid: kõrge koonus, happeline hele laava, tahke. Maavärinad esinevad: Vaikse ookeani rannikualadel, vöönd himaalajast üle väike-aasia poolsaare vahemereni. Kassnevad vulkaanpursetega, laamade liikumisega jms. Nõlvaprotsessid: varisemne, libisemine, voolamine, nihkumine
vulkaanipurskeid ja võtavad proove maapinnale voolavast laavast. Magma on kuum vedel kivimmass. See tekib maa sisemuses, kus on väga kõrge temperatuur. Sarnaste kivististe leidmine praegu üksteisest kaugel asuvatel mandritelt, tõestab, et mandrid on minevikus ühtse terviku moodustanud. Laamad on naaberalade suhtes liikuvad litosfääriplokid. Laamade liikumise põhjustab vahevöös ainete liikumine. Kui laamad eemalduvad, siis maakoor rebeneb. Kui põrkuvad ookeaniline ja mandriline laam, siis ookeanilaama serv jääb kergema mandrilaama alla. Kui põrkuvad kaks ookeanilist laama, siis ühe laama serv sukeldub vahevöösse. Kui põrkuvad kaks mandrilist laama, siis nende servad purunevad ja painduvad. Kui laamad liiguvad teineteise kõrval eri suundades, siis tekivad kõrged mäeahelikud. Islandi saar on tekkinud vulkaanilise tegevuse tulemusena. Kui kivimikihid pressitakse kurdudesse, toimub kurrutus. Näiteks Himaalaja ja Alpid.
Vulkaanid esinevad litosfääri laamade piirialadel, ookeanide keskahelikes, ookeani laama subtutsiooni vööndis, laamade sisealadel kuumatäpi piirkonnas. Kuuma täpi piirkonna vulkaanid Tuuma pinnal kõrgendite blbalba.. tekitavad maapinnal rifti nähtuse, avalduvad murrangud ja lõhed. Laamad riivivad kuuma täpi kohal ja sellest üleminekul tekib vulkaanide jada Mandrilise maakoore liikudes üle kuuma täpi tekib võlvkerge, mille tulemusel maakoor rebeneb ja toimub mandriline riht. Selline nähtus on nt. Ida-Ranniku murrango joon. Tekib magmakolle Laava magma, mis on vabanenud gaasidest Vulkaane on 2 tüüpi: kilpvulkaanid ja kihtvulkaanid Kilpvulkaan magma on hästi liikuv, väikese viskoovsusgea, aluseline ja räni vaene, gaaside vaene, voolab rahulikult pikkade vaala vooludega maale MAUNA LOA Kihrvulkaan magma on viskoosne ja happeline, laama tardub kiiresti kilimanjaro, ekna , vesuuv, Krakatau
verevool, hiljem jäseme sinakus ja turse. 3) Kapillarne Veritsemine kogu haavapinna ulatuses väikestest veresoontest ja kapillaaridest. 1. Verejooksu kiirusest 1 liiter kiiret verejooksu viib surmale. 2. Vere hulgast väike verejooks ei pruugi põhjustada häireid. 3. Lokalisatsioonist kõige tundlikum piirkond on aju ja kus võib juba väike verejooks viia surmani. 1.Verejooks rebenemisi veretee on mehhanilselt vigastatud ja rebeneb nt:trauma 2. Verejooks näkitsemisi protsess, mis arenedes kahjustab vereteed ja rikub selle terviklikkust (näkitseb veresoone seina läbi) nt: kasvaja, mädanik. 3. Verejooks läbipääsemisi veresoone terviklikkus on säilinud, aga väikeste veresoonte seina läbilaskvus on tõusnud nt:infektsioonhaigused. 7001300 ml kiire pulss, veenide kokkuvaje, jahedad jäsemed. 13001800 ml pulsisagedus 120140 x min, kahvatus, hingeldus, külm higi, rahutus
*Petting Suguelundi kõvastumine *Erektsioon Seemnepurse *Ejakulatsioon mehe iseeneslik seemnepurse magamise ajal. *Pollutsioon Eneserahuldamine *Masturbatsioon sugulise erutuse kõrghetk suguakti ajal. *Orgasm tupe ava osaliselt sulgev limaskestakurd, mis esimesel suguühtel harilikult rebeneb *Neitsinahk Munaraku viljastamine *Rasestumine Suu andmine *Suudlemine
4. Mis on magma ? Vastus:Sügaval maa sisemuses, kus on väga kõrge temperatuur, sulab vahevöö aine osaliselt üles, tekib kuum vedel kivimass magma. 5. Miks arvatakse, et mandrid on moodustanud kauges minevikus ühtse terviku ? Vastus:Mandrid sobiksid kujult hästi kokku üheks suureks mandriks. 6. Mis on laamad ? Vastus:Laam on litosfääri hiigelplokk. 7.Mis põhjustab laamade liikumist ? Vastus:Aine liikumine vahevöös paneb laamad liikuma. 8. a)Laamad eemalduvad. Maakoor rebeneb, tekib lõhe, välja voolab magma ja tardub, moodustub ookeani keskmäestik, tekib juurde uut maakoort, tekivad vulkaanilised saared, esineb vulkaane ja maavärinaid. b) Põrkuvad kaks ookeaniline ja mandriline Ookeaniline laam sukeldub mandrilise alla, ookeaniline laam sulab seal üles ja maakoor hävib, tekivad süvikud, kerkivad kurdmäestikud ja esineb vulkaane ja maavärinaid. c) põrkuvad kaks ookeaniline.
graniit, basalt Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus Geoloogilised protsessid Uue maakoore teke Vulkaanilised saared Vulkaanipursked Maavärinad Vulkaanipurse Vulkaaniline Maavärin saar Kuumad täppid Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavusest laamade keskosade alla. Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Magma voolumine Maavärinad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas. TSUNAMI MAAVÄRIN PURUSTUS MAALIHE ED Tsunami
tingimustest(tihedu, temp, õhuniiskus jne), temperatuuri tõustes heli levimise kiirus suureneb. Heli valjudust mõõdetakse detsibellides (dB), mida suurem on laine amplituud, seda valjem on heli. Heli kõrgus sõltub sagedusest – mida sagedam, seda kõrgem heli. Madalaim bass 64 hz, kõrgeim sopran 1300 hz, hea klaver 27- 4096 hz, inimene on kõige tundlikum häälele 20 hz Valjeim heli mida inimene talub 180 dB, peale seda muutub kõrvakile võnkumine liiga suureks ning see rebeneb katki. Helihark annab la noodi, 440 hz(inimesele kõige meeldivam heli), 8-12 hz- inimesele kõige ebameeldivam heli(infraheli) Müra – ebakorrapärased võnkumised, võib mõjuda tervisele halvasti Muusika – harmoonilised võnkumised Stereo – ruumilise heli efekt Kõige paremini levivad kk-s madalad helid. Heli väheneb pöördruudu järgi 1/r**2 Kaja (tekib kui heli hilineb 01 sek)– eriline heli peegeldumine; heli peegeldavad kõvad ja siledad pinnad, summutavad pehmed pinnad
Meemesilased elavad suurtes perekondades ja neid leidub igal pool maailmas. Meemesilane on ainus sotsiaalne putukas, kelle koloonia võib kaua elus püsida, kuna nad kogunevad kobarasse ja söövad koos mett talvekuude üleelamiseks. Ameerika Ühendriikides tolmeldavad meemesilased üle tuhande erineva kultuuri. Nende tiivad liiguvad üles alla 11 000 korda minutis, mistõttu kõlab see nii nagu nad sumiseksid. Meemesilased saavad nõelata ainult ühe korra, kuna nende astel on nagu oga ning rebeneb tagakehast välja kui mesilane üritab minema lennata. Nende nõelamine võib olla väga valulik, kui nõela ei eemaldata nahast koheselt. Raskemaks juhuks on allergiline reaktsioon mesilaste nõelamise puhul. Nõelavate putukate, mesilasete ja vaablasete tõttu, on sattunud aastas rohkem kui 500000 inimest traumapunkti. Meemesilased produtseerivad mett taimede õietolmust ja nektarist, mida nad tolmeldavad. Nad koguvad mett oma pesadesse meekärgede sisse, mida nad kasutavad noorte
linnašampinjoniga (Agaricus bitorquis) . Alati tuleb enne seene söögiks korjamist vaadata kübara alumist poolt ja jalga. Kevad-võluheinik on üleni jäävalt kreemikasvalge, ka eoslehekesed on valged, tihedalt asetunud ja kitsad, jalg rõngata, tugeva jahulõhna ja -maitsega, mingisugust värvimuutust viljakehadel ei ole. Linnašampinjonile on iseloomulik noorelt hästi nähtav valkjas nahkjas rõngasloor, mis algul katab eoslehekesi üleni, vananedes rebeneb ja jätab jalale kaks valget eraldi paiknevat kitsast nahkjat rõngast; kübar on püsivalt hallikasvalge, eoslehekesed noorelt roosad, vanalt mustad, seeneliha värvub lõikel aeglaselt roosaks, lõhn meeldiv. Tuleb tähele panna, et samal ajal kasvab Eestis ,ainult Tartu parkides teada olev kreemikasvalget värvi mürkšampinjon (A. xanthoderma). Peale roosade kuni mustade eoslehekeste ja nahkja rõngaga jala on talle tunnuslik tugev karboli- ehk tindilõhn;
VILJASTUMINE Viljastumise käigus ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ja tekib liigile iseloomulik kromosoomistik. Kehaväline viljastumine väga palju sugurakke, millest suur hulk hävib. Nt kalad, kahepaiksed. Kehasisene viljastumine vähe sugurakke, kuna keskkonna eest kaitstud. Nt roomajad, linnud, imetajad. Inimese munaraku viljastumine - Munarakk on munasarjas kuni ovulatsioonini ümbritsetud teda toitva rakkude kihiga, mis moodustavad põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Nad eritavad ka naissuguhormoone (östrogeeni ja progesterooni), mis pidurdavad uue munaraku küpsemist ning soodustavad emakaseina limaskesta paksenemist, kuhu hiljem viljastunud munarakk kinnitub (6-7 päeval). Munarakk on viljastumisvõimeline umbes 36 tundi, peale seda viljastamata munarakk hävib. Sellega kaasneb ka kollakeha hävimine ning emakaseina taandareng (suur osa limaskestast eraldub menstruatsioonil). Munarakk Sarnane Seemnerakk
· Mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda. · Maakoor muutub sellises kohas aina paksemaks. · Sellises piirkonnas esineb tugevaid maavärinaid · Vulkaane ei teki. Kuumad täpid · Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavustest laamade keskosade alla. · Selliseid süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale nimetatakse kuumadeks täppideks. · Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. · Kuna maakoor aeglaselt üle kuuma punkti liigub, siis tekib vulkaanide rida kas ookeani põhjas või mandril. · Sellise tekkega on näiteks Hawaii saared Vaikses ookenais ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. Vulkanism Koonusekujuline mägi maakoorde tekkinud lõhede süsteemiga... Vulkaane esineb: Laamade eemaldumisel üksteisest (Island) Laamad põrkumisel (Vaikse ookeani tulerõngas, Vahemeri)
Giljotineerimine Giljotineerimine on kõige lihtsamaid lehtmaterjali töötlemise viise, detaili lõikamisel ei moodustu laastu, ei kasutata põlemist ega sulatamist. Giljotineerimise põhimõte seisneb selles, et tempel surutakse vastu alatera. Sõltuvalt giljotiini tüübist jäetakse kahe tera vahele pilu, tavaliselt 510% materjali paksusest. Materjalis tekivad kitsas piirkonnas suured pinged. Templi tungimisel lõigatavasse lehte 1560% paksuse ulatuses annab materjal järele ja rebeneb. Selle meetodiga töödeldakse peamiselt metalle, aga ka teisi materjale nagu plastik, kumm jne. Enamlevinud on mehaanilised ja hüdraulilised giljotiinid, aga õhemate materjalide töötlemisel kasutatakse ka manuaalseid ja pneumaatilisi seadmeid. Stantsimine Stantsimine on kasutusel õhukese lehtmaterjali töötlemisel, võimaldades giljotineerimisega võrreldes oluliselt keerulisemate detailide tootmist. Arvjuhtimisega stantside üks suund on levinud lehetöötluskeskused ehk
ümberkorraldumine. Munarakud valmivad vaheldumisi kumbaski munasarjas keskmiselt 28 päeva intervalliga umbes 14 päeva enne menstruatsiooni. Fertiilses eas hakkab primordiaalfolliikulis suurenema temas asuv munarakk ja kihistuma granuloosrakud. Munaraku ümber moodustub läbipaistev kest ehk soona (Zona pellucida). Munarakk ja seda ümbritsev granuloosa kiht moodustab munakühmu. Munasarja kapsel õheneb ja rebeneb ja munarakk vabaneb ning paisatakse munajuhasse. Munarakk on viljastumisvõimeline 24-36 tundi ja ta liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva. Läbi munajuha emakasse jõudnud munarakk on kas viljastunud ja osaliselt jagunenud. Kui ei toimu viljastumist, munarakk hukkub ja järgneb menstruatsioon. Allikad http://www.tps.edu.ee 2012 http://www.sjg.edu.ee 2000-2012
munarakkude arv tunduvalt väiksem , halbade väliskeskkonna mõjude eest kaitstud. Mehe seemnerakud: valmivad pidevalt alates suguküpsusest kuni kõrge vanuseni Naise munarakud: alates suguküpsusest tsükliliselt kuni 45-55.a menopausini ja ovulatsioon lakkab. Valmimine toimub 28 päevase tsükliga, munarakk väljub munajuhasse 14.päeval pärast menstruatsiooni. Foliikul: Munarakk on munasarjas ovulatsioonini ümbritsetud põisja folliikuliga. Foliikul rebeneb ja muutub kollakehaks. Foliikul eritab naissugu hormoone- östrogeeni ja progesterooni, mis takistavad uue munaraku küpsemist ja soodustavad limaskesta paksenemist. Blastotsüsti staadium 1. Ovulatsioon 2. Munarakk liigub munajuha kaudu emakasse 4..5 päeva 3. Lõigustumine- sügoot pooldub mitmeid kordi mitoosi teel. 4. Moodustub kobarloode (moorula) 5. Areneb blastotsüst 6. Blastotsüsti ühel poolusel tihedam rakukobar embrüoblast 7
Jutustus pole aga ulmeproosa, vaid igapäevaolu kirjeldav. Kafka taotlus on filosoofilise sümboli abil panna lugeja mõtlema inimelu ja inimvahekordade kesksete küsimuste üle.G. S muundumine putukaks on otsekui meeldetuletus, et elust, millega harjutud ollakse, tuleb varem või hiljem loobuda ja et kokkuvõttes jääb inimene ikka üksinda.Võõrandumise alged varjuvad sügaval inimestes, inimlikkuse kiht on pigem pealiskinde, õnnetuses see rebeneb, vallandades egoistliku enesealalhoiuinstinkti Kafka sümboli peamine vihje.) Metamorfoosis nagu muuski loomingus, näib Kafka arendavat võõrandumise sümboolikat kahes plaanis: võõrandumise lätteks on kõigepealt surm, mis ei lase tekkida inimestevahelistel püsiseostel; teiseks tingib võõrandumist võim.1916, novellid ,,Karistuskoloonias" ja ,,Maa-arst" 1919. Rahvusvaheline tuntus ,,Protsess" 1925 (Jätab vähe ruumi lunastuseks ja lootuseks,
ookeanide laienemine ja sulgumine Kuumad täpid Enamik vulkaane paikneb laamade servaaladel. Siiski leidub vulkaane ka laamade siseosades nii mandritel kui ookeanides. Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavustest laamade keskosade alla. Selliseid süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale nimetatakse kuumadeks täppideks. Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Kuna maakoor aeglaselt üle kuuma punkti liigub, siis tekib vulkaanide rida kas ookeani põhjas või mandril. Sellise tekkega on näiteks Hawaii saared Vaikses ookeanis ja Kanaari saared Atlandi ookeanis.
tohutute rõhkude ja temperatuuride toimel. (marmor, gneiss) 6. Kivimite ringe (joonis) 7. Vulkaanide esinemine ja näited a) laamade servaalal – kõige rohkem on neid laamade lahknemise aladel ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. b) kuuma täpi piirkonnas Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavusest laamade keskosade alla. Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Hawaii saared ja Kanaari saared. 8. Vulkaani ehitus 9. Kilp- ja kihtvulkaani erinevus (kuju, magma omadused, esinemine) Kihtvulkaan: rikas ränist ja gaasidest, happeline, laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked, mandritel ja laamade vahevöös (Etna, Vesuuv, Kilimanjaro) Kilpvulkaan: räni- ja gaasidevaene väikese viskoossusega hästi liikuv basaltne laava
Sellist nähtust nim. Partenogeneesiks. Viimane esineb loomadel(täid,mesilased,kirbud) ja taimedel(võilill, kortsleht). Enamikul selgrootutel loomadel ja mitmetel selgroogsetel on kehaväline viljastumine. (kelle munarakud viljastuvad vees.) Kehasisene viljastumine esineb lülijalgsetel ning roomajatel, lindudel ja imetajatel. Munarakk on munasarjas kuni ovolutsioonini ümbritsetud teda toitvate rakkude kihiga, mis moodustavad põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Lisaks munaraku toitmisele eirtab folliikul ja hiljem ka kollakeha naissuguhormoone- östrogeeni ja progestreooni. Need hormoonid pidurdavad uues munaraku küpsemist. Kui munarakk jääb viljastumata, hävib mõne aja pärast ka kollakeha ja algab emakaseina taandareng. Suur osa emaka limaskestast eemaldub naise organismist menstruatsioonil. Ajavahemikku ühe menst algusest teise alguseni nim menstruaaltsükliks. Menstruaaltüskliga kaasnevad
Mehe seemnerakud valmivad pidevalt alates suguküpsuse saabumisest ja see võib kesta kõrge vanuseni. Kogu selle perioodi vältel on mees viljastamisvõimeline. 5. Kus toimub viljastumine? Viljastumine toimub munajuhas. 6. Kuidas on omavahel seotud folliikul, kollakeha, östrogeen ja progesteroon?Milles seisneb nende bioloogiline tähtsus? Munarakk on munasarjas kuni ovulatsioonini ümbritsetud teda toitvate rakkude kihiga, mis moodustavas põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Lisaks munaraku toitmisele eritab foliikul ja hiljem ka kollakeha naissuguhormoone – östrogeeni ja progesterooni. Need hormoonid pidurdavad uue munaraku küpsemist. Neid hormone kasutatakse ka rasestumisvastastes preparaatides. Ühtlasi soodustavad samas hormoonid emakaseina limaskesta paksenemist, kuhu viljastunud munarakk kinnitud. 7. Kirjeldage menstruaaltsükklit. Menstruaaltsükkel algab menstruatsiooni esimese
samasugune valutunne ehk sarvkesta erosioon. Seda nimetatakse ka sarvkesta haavaks. Kuigi sarvkesta vigastusest võib möödas olla aastaid, jääb üksikutel juhtudel püsima sarvkesta pindmise kihi ehk epiteeli taastumise häire. (Trofimova 1994). Mõnel juhul võib epiteel iseenesest lahti rebeneda. Oht selleks on suurem hommikul, kui pärast und silmad liiga kiiresti avatakse. Magades võib sarvkesta epiteel kleepuda lau sidekesta külge ja silma avamisel see lihtsalt rebeneb. Tekib kohene valu ja pisarate vool silmast. Seejärel ei tohi silma hõõruda ja silmale vajutada. Kasutada tuleks rahustavaid silmatilku ja korduvatel juhtudel pöörduma arsti poole. Sarvkesta paranemine võtab aega kuni nädala. (Trofimova 1994). KASUTATUD KIRJANDUS Bodh, S. A., Kumar, V., Raina, U. K., Ghosh, B., Thakar, M. (2011). Oman Journal of Ophthalmology: Inflammatory glaucoma. Maulana Azad Medical College http://www.ojoonline.org/temp/OmanJOphthalmol413-3651812_100838.pdf. (01.11
· Underi jaoks on talv suur uinumise ja kevadeootamise aeg, periood, "kus kurb ja pime ootamas mu tuba." · Underi varakevad on rohkete kujundite tõttu unenäoline- ta hõiskab koos särava päikesega, tormavat koos veega kaugele ära. Luuletus, milles on kujundeid kasutatud: "Kõik päevad kihutavad tantsujalga vast hingeldades kevadele vastu, kes juba punab läbi pajusalga./... / Kui oja ennast alla hõiskab kingust, siis lumi paberina rebeneb: veed lendavad kui linnud, pääsnud lingust." M. Under "Kevad" · Underi tähtsaim kevade sümbol on päike. Ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin /... / · Seda isikustades loob ta pildikesi, mis Ja õitest kollastest ning punastest on küll veidi naljakad, aga samas ja liblikatest valgeist, kirjudest kevadele vägagi iseloomustavad
endas sugulisele ja mittesugulisele paljunemisele omased tunnused). Loomariigis esineb nii kehasisene (llijalgsed, roomajad, linnud; munarakke on vhe) kui kehavline (kalad, kahepaiksed; kuna sugurakkude kohtumine on juhuslik ja paljud sugurakud hukkuvad, heidetakse neid vga palju) viljastumine. Inimese nitel: Munarakk on munasarjas kuni ovulatsioonini mbritsetud teda toitva rakkude kihiga, mis moodustavad pisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Nad eritavad ka naissuguhormoone (strogeeni ja progesterooni), mis pidurdavad uue munaraku kpsemist ning soodustavad emakaseina limaskesta paksenemist, kuhu hiljem viljastunud munarakk kinnitub (6-7 peval). Munarakk on viljastumisvimeline umbes 36 tundi, peale seda viljastamata munarakk hvib. Sellega kaasneb ka kollakeha hvimine ning emakaseina taandareng (suur osa limaskestast eraldub menstruatsioonil). Menstruaaltskliks nimetatakse
See jõud on suhteliselt nõrk ega tekita kunagi võimsaid efekte. Seejuures ei saa me aga vett klaasi valada ega üldse mingisuguse vedelikuga midagi teha, ilma et hakkaks mõjuma jõud, millest me nüüd kõneleme. See on pindpinevusjõud. Pindpinevusjõududest on kõige lihtsam ettekujutust saada, kui jälgida veetilga eraldumist halvasti suletud või rikkis olevast kraanist. Vaadake tähelepanelikult, kuidas tilk pikkamööda kasvab, kuidas moodustub kitsas kael ja tilk rebeneb lahti. Ei ole tarvis palju fantaasiat, et kujutleda vett just nagu suletuna elastsesse kotti, mis puruneb, kui vee raskus ületab koti tugevuse. Tegelikult muidugi ei ole tilgas mitte midagi peale vee, kuid vee enese pinnakiht käitub nagu pingule tõmmatud elastne kile. Asetage nõel ettevaatlikult veepinnale. Pinnakile paindub ega lase nõelal põhja vajuda. Samal põhjusel saavad kerged vesijooksikud kiiresti liikuda veepinnal nagu uisutajad jääl.
kestab üle sekundi. Orgasm kutsub esile ka südamerütmi kiirenemise kuni 180 lööki minutis. * Orgasmi saamiseks peab keskenduma seksile nii füüsiliselt kui vaimselt. Orgasmi on võimatu tunda, mõeldes samal ajal tööle või millegi muule. Neitsinahk- õhuke membraan, mis poolkuu- või rõngakujuliselt ümbritseb ja osaliselt katab naise tupe ava. Tavaliselt esimese penetratsioonigaseksuaalvahekorra käigus hüümen rebeneb. Seda nimetatakse defloratsiooniks. Suguline vahekord- on esmases tähenduses inimestevaheline kopulatsioon. Rasestumine- Sellega kaasnevad mitmed muutused - menstruatsiooni ärajäämine, rindade pakitsemine, iiveldus ja oksendamine, väsimus, sageneb urineerimine. Petting- See on oma olemuselt eelmäng, kuid selle erinevus seksist on fakt, et vaginaalset sisenemist ei toimu vaid teineteist "viiakse lõpuni" ainult käte, näppude, keele, huulte ja teiste kehaosade abil.
Kuhjepinnavormid- ehk akumulatiivne pinnavorm. Pos pinnavorm, mis enamasti on tekkinud mere, jõe, järve, tuule, liustiku jt pudetate setete kuhjumise tagajärjel (kaldavallid, luited, otsamoreenid, vulkaanikoonused, territoonikud, tammid). Ookeani keskmäestik- veealune mäestik, kus toimub maakoore moodustumine, pikim mäestikusüsteem ookeanide põhjas (75000km) Kuumad punktid- Maa vahevööst kerkinud tulikuumad magmavoolud, mille kohal maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhe välja. Süvik- maailmamere põhjas olev kitsas ja pikk, üle 6000m sügavune vagumus,paikneb laamade põrkumise, üksteise alla sukeldumise vööndis(kaarsaarestike või noorte kurdmäestike lähedal, nt. Mariaani süvik, Kuriili süvik): nii nim ka sügavaid nõgusid teiste veekogude põhjas (Gotlandi süvik Läänemeres). Tartkivimid- magma või laava tardumisel tekkinud kivimid. Moondekivim- kõrge temp ja suure
1.Millega on määratud aine olekud ja olekumuutused? Sublimeerumine? 2. Kirjelda soojusliikumist. molekulidele iseloomulik pidev, korrapäratu, kaootiline, juhusliku loomuga liikumine, mida nimetataksesoojusliikumiseks. Sulamissoojus ja seos tahkumissoojusega? Tahkumisel eralduvat soojust on võrreldes sulamiseks kuluvaga raskem märgata. Amorfne aine? on olemas hulk amorfseid aineid, mis muutuvad vedelikuks teatud temperatuurivahemikus ja ka nende tahkumine ei sarnane sugugi vee jäätumisega. pigi, vaha, termoplastilised polümeerid ja klaas. 3.Gaas ja vedelik. Kirjelda aine ehituse seisukohalt. Aurumine ja keemine. 4. Kirjelda ideaalgaasi mudelit. Olekuvõrrand pV=nRT Millal on jagatis pV/nRT = 1? 5.Reaalgaas, mida tuleb arvesse võtta? Reaalsed gaasid võivad seega erineda ideaalgaasi mudelist kahel põhjusel: A) Rõhk. Molekulaarjõud mida ideaalgaasi mudelis ei arvestata, sest molekulid on üksteisest kaugel, hakkavad kõrgemal rõhul ja madalama...
Viimase korral on rebenenud vaid osa kiududest. Side kaotab teatud osa oma tugevusest, kui palju, sõltub rebendi raskusastmest. Inversiooni korral pöördub labajalg sissepoole (teise jala poole) ja kogu keha raskus toetub labajala välisküljele, külgmised sidemed venituvad ja rebenevad. Sagedamini vigastuvad hüppeliigese välimisel küljel olevad sidemed Pöia liigse dorsaalfleksiooni (liigne paindumine ülespoole) ja eversiooni (liigne paindumine kehast väljapoole) korral rebeneb deltaside, mis asub hüppeliigese sisemisel küljel, sagedamini vigastuvad hüppeliigese välimisel küljel olevad sidemed. Vigastuse põhjuseks on pöiaplantaarfleksioon (tüüpiline nikastus, keha poole) koos inversiooniga, millele kaasub supinatsioon. Peale traumat on hüppeliiges valulik, tekkib turse ja nahk muutub sinakaks. Põhjuseks on rebenenud veresoontest kudede vahele sattuv veri. Hiljem tekkiva paistetuse põhjuseks on lisanduv koevedelik.
Vulkaane ei esine maakoore paksuse tõttu. OOKEANILISTE LAAMADE ERALDUMINE Kahe laama eraldumisel tekib lõhe, kust magma voolab pinnale ja jahtub. Tekib uus maakoor. Samuti tekivad magma pinnale vulkaanid ja vulkaanilised saared. Laamadevaheliste pingete tõttu tekivad maavärinad. LAAMADE LIIKUMINE KÜLJETSI tekivad maavärinad KUUMAD TÄPID-Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavusest laamade keskosade alla. Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Havai saared ja Kanaari saared KIVIMID Settekivimid tekkinud setete kivistumisel ( lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi) Tardumisel graniit, gabro- süvakivim basalt-purskekivi Moondekivimid sette-või tardkivimite moondumisel ( gneiss, marmor) · Kilpvulkaan räni- ja gaasidevaene väikese viskoossusega hästi liikuv basaltne laava. Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus. Kõik ookeanide vulkaanid
Atlandi ookeani keskosa Mandrilaamade põrkumine India-Austraalia ja Euraasia laam Laamade liikumine küljetsi P-Ameerika ja Vaikse ookeani laam Geoloogilised protsessid · Uue maakoore teke · Vulkaanilised saared · Vulkaanipursked · Maavärinad · Kurdmäestike teke · Süviku teke · Ookeanilise maakoore hävimine KUUMAD TÄPID Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavusest laamade keskosade alla. Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Havai saared ja Kanaari saared KILP-JA KIHTVULKAAN · Kilpvulkaan räni- ja gaasidevaene väikese viskoossusega hästi liikuv basaltne laava. Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus. Kõik ookeanide vulkaanid · Kihtvulkaan laava rikas ränist ja gaasidest, happeline ,laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked. Mandritel ja laamade vahevöös VULKAANIDE ESINEMINE · Laamade äärealadel
hukkuvad, heidetakse neid väga palju) viljastumine. Mehe seemnerakud valmivad pidevalt alates suguküpsuse saabumisest kuni kõrge vanuseni. Naise sugurakud küpsevad 28-päevase tsükliga puberteedieast kuni 45-55 eluaastani. Seejärel saabub menopaus. Munarakk on munasarjas kuni ovulatsioonini ümbritsetud teda toitva rakkude kihiga, mis moodustavad põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Nad eritavad ka naissuguhormoone (östrogeeni ja progesterooni), mis pidurdavad uue munaraku küpsemist ning soodustavad emakaseina limaskesta paksenemist, kuhu hiljem viljastunud munarakk kinnitub (6-7 päeval). Munarakk on viljastumisvõimeline umbes 36 tundi, peale seda viljastamata munarakk hävib. Sellega kaasneb ka kollakeha hävimine ning emakaseina taandareng (suur osa limaskestast eraldub menstruatsioonil)
tekkinud vulkaanilised Jaapani saared. 24. Selgita konkreetse näite abil, mida tähendab: passiivsete äärtega ookean geoloogiline aktiivsus on ookeani keskel, nagu näiteks Atlandi ja India ookeanis aktiivsete äärtega ookean geoloogiline aktiivsus on ookeani äärealadel, näiteks Vaikses ookeanis 25. Selgita, kuidas toimub mandriliste laamade ,,lõhkumine" ja uute ookeanite teke. Kuuma täpi piirkondades maakoor kerkib ja rebeneb moodustades kontinentaalse rifti alge. Rift aastatega ainult laieneb ja laieneb ning mandrilaamad hakkavad eemalduma. Tekkinud madalama maa-ala ujutab meri üle. Mandrilisest riftist tekib ookeaniline rift ja laamad eralduvad edasi teineteisest. 26. Millisele laamtektoonilisele vööndile on iseloomulik: a) pangasmäestiku teke? Ookeaniliste laamade lahknemine-tõukumine. b) kurdmäestiku teke? Laamade põrkumine. c) kurd-pangasmäestiku teke? Mandriline rift. 27
Põltsamaa Ühisgümnaasium Tornaado Referaat Nimi,klass 2010 veebruar Sissejuhatus Kas ma õpin seda referaati koostades midagi? Kas mulle meeldib see teema ja referaat? Loodusjõud Mis on torm? Torm on atmosfääri häiritusest tekkinud nähtus, mis saab alguse tugevast tuulest, sageli äikesest, suurest sademekogusest, rahest, lumest jne. Eesti on tuulte poolest suhteliselt rahulik, kui võrrelda meid maailma mastaabis tuulisemate kohtadega. Näiteks ei suudaks me ette kujutada tuule kiirust 83 m/s, mis mõõdeti USA tugevaima orkaani Andrew üleminekul. Purustusi kaasa toova tormi puhul on tuule kiirus 20 m/s või suurem. Sellised tormituuled lõõtsuvad Eestimaa saartel kuni 43 päeval aastas, sisemaal vähem. Eesti tuulerekordiks on registreeritud 1969.a oktoobris Ruhnus puhanguliselt 48 m/s. Eelmise sajandi tormi...
Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide koosluseks- moondekivimiteks. 6. Tead ja oskad selgitada laamade liikumist (põrkumine, lahknemine nendega kaasnevad protsessid (3-4) näidet) ning laamade servaaladele tekkivaid geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, kivimite teke ja moone, murrangud 1) Ookeaniliste laamade lahknemine ehk spreeding- maakoor rebeneb, magma tungib üles, tekivad ookeani keskmäestikud, esineb maavärinaid ja vulkaanipurskeid. 2) Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- ookeaniline maakoor vajub mandrilise alla, tekivad süvikud, kurdmäestikud, esinevad vulkaanid ja maavärinad. 3) Kahe mandrilise laama põrkumine- kivimid lükatakse üles, tekivad mäestikud, esineb maavärinaid, vulkaanipurskeid esineb väga harva. 4) Kahe ookeanilise laama põrkumine- Üks sukeldub teise alla, tekivad süvikud, veealused
muutes kile painduvamaks ja volditavaks. 5. Eteen madaltihe polüeteen (LDPE): LPDE on hea läbipaistvuse ja pakendamisomadustega. LPDE-materjal on läikega ja sobib hästi fototrükiga kottide ja kilede jaoks. Seda kasutatakse tavaliselt tugevdatud auksangaga kottide, pehme aassangaga kottide ja stantsitud auksangaga kottide puhul. kasutusvaldkond: kiled, plastikkotid, läbipaistev plast jne. Eteen kõrgtihe polüeteen (HDPE): on venimisel tugevam kui LDPE, kuid rebeneb kergemini. See materjal sobib suurepäraselt särksangaga ja auksangaga kottide jaoks. Loomulikul kujul on HDPE ilma läiketa ja matt, krabisev. Kasutusvaldkond: kile, kilekotid, palstpudelid/kanistrid. LDPE hakkab madalamal temperatuuril sulama, sest sellel on kergem molekule lõhkuda. HDPE'l on suurem tihedus, sest tema molekulid on lineaarse struktuuriga aga LDPE struktuur on hargnemisi. UHMWPE- Ultra-high Molecular Weight Polyethylene (Ülikõrge molekulmassiga polüetüleen)
TEHIS JA SÜNTEESKIUD Jõhvi Gümnaasium Toomas Tint Sisukord Tehiskiud ....................................................................................................... 3 Viskoos ........................................................................................................... 3 Viskoosi tüübid ............................................................................................ 4 Modaal ............................................................................................................ 4 Lyocell..........................................................................................................5 Vaskammoniaakkiud.................................................................................5 Atsetaat.........................................................................................................6 Triatsetaat...............................................................................
Töö II aasta õpilastele „Ajaarvamine, kivimid ja laamtektoonika“ 2.variant Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolle!!! I Vasta küsimustele 1. Mille poolest erinevad kivim ja mineraal? Nimeta 2 erinevust ja too kumbagi kohta üks konkreetne näide. Kivimid on mitmekihilised, mineraalid on lihtained. Kivim: liivakivi, mineraal:kvarts. 2. Kuidas on tekkinud tardkivimid? Too näide. Tardkivimid on tekkinud magma ja laava tardumisel 3. Mis peab juhtuma, et moondekivimitest tekiks settekivimid? Selleks, et moondekivimist tekiks settekivim, peab moondekivim erinevate keskkonnategurite ja kõikuva temperatuuri tõttu murenema. Moonekivimite murenemisel tekivad setted, mis ajaga hakkavad kihistuma ning kui erinevate kihtide mineraalid kokku kivistuvad, tekivad settekivimid. 4. Nimeta üks piirkond Eestimaal, kus võib näha liivakivipaljandeid? Miks Sa sell...
• Rebestused tekivad siis, kui toote sisu teatud piirkonna rõhk mingil põhjusel suureneb ja õhk otsib väljapääsu kooriku nõrgematest kohtadest. • Põhjused: • vähe siduv jahu (tehtud kasvama läinud teradest, jahu on valkainevaene, nõrga valkainega jne) • taignas on palju odra-, maisi- või kaerajahu • nõrgalt seotud taigen, mistõttu toode vajub kergelt laiali ja tekivad praod • taignaku pind on kerkimise ajal kuivanud ja rebeneb küpsemisel katki • väike kerge, mistõttu küpsemisel tekivad lõhed, sisu rebeneb • madal küpsetustemperatuur ja nõrk kuumutamine ülevalt tekitab pealmises koorikus suure lõhe • põrandaleivad on ahjus tihedalt üksteise vastas, tekivad külglõhed • taigen on nõrgalt käärinud või liiga hapnenud • auru puudumine küpsetamisel • liigne veeaur ahjus, põrandaleibadele tekivad küljelõhed KOORIKU KÕRBEMINE
" Underi varakevad on rohkete kujundite tõttu isegi unenäoline. Ta näib hõiskavat koos särava päikesega, tormavat koos veega kaugele ära, et jäädagi nautima taasleitud looduse võlu. Ta rõõmustab kui laps, kui "on surnuks pistnud talve kevadine virgus" ja "aknasse kliriseb kiirtemurd". "Kõik päevad kihutavad tantsujalga vast hingeldades kevadelle vastu, kes juba punab läbi pajusalga./... / Kui oja ennast alla hõiskab kingust, siis lumi paberina rebeneb: veed lendavad kui linnud, pääsnud lingust." Päike näib Underile olevat tähtsaim kevade sümbol. Seda isikustades loob ta pildikesi, mis on küll veidi naljakad, aga samas kevadele vägagi iseloomustavad. "Kuldsed tiivad pärani / päike istub juba puus / ... / Istub katusel kui lind, / uued suled kohevil." ("Käik valgusse"); "Ees päikese suu on pärani - / ta hingeõhk on valgus. / Kõik on nii vastne ja verisoe - / ma tunnen, see on Algus" ("Sõit hommikusse"); "noorest
Laagrilaste mängud. Tõde ja Tegu. (Mängijad: paarisarv, vaja läheb toole) Kaksa vöistkonda istuvad üksteise vastas toolidel. Toa kummaski otsas kahe istujate rea vahel on tühi tool. Üks neist on ,,töe" tool, teine ,,vale" tool. Vöörustaja loeb igale mängijatepaarile kordamööda ette ühe lauase. Kui nad arvavad, et lause on töene, jooksevad nad ,,töe" tooli juurde, kui nad arvavad, et mitte, jooksevad nad ,,vale" tooli juurde. Mängija, kes istub öigele toolile, toob oma vöistkonnale punkti. Kui mölemad mängijad tormavad sama tooli juurde, saab punkti see, kes istub sellele esimesena Tikkude sorteerimine (tikutoos, stopper, rätikud) Varuge kaks toosi tikke (kontrollige, kas neis on ühepalju tikke ja kas igaühel on ikka pea). Seejärel siduge kahel mängijal silmad rätikuga kinni, puistake tikud nende ette hunnikusse ja ajage segi. Märguande peale hakkavad mängijad pimesi tikke toos...
Selle tsooni temperatuur on tunduvalt madalam töötsooni temperatuurist ja on piirides 1200...2500ºC. Juhised keevituspõletite käsitsemiseks Ei ole lubatud töötada mittekorras põletiga, sest see võib põhjustada plahvatusi ja tulekahjusid, samuti põletushaavu. 7 Korras põleti annab normaalse ja püsiva keevitusleegi. Kui leek põleb ebaühtlaselt, s.t kustub või rebeneb suudmiku küljest lahti ning tekivad tagasilöögid, on vaja kontrollida ja reguleerida põleti kõiki sõlmi. Kui põleti on korras, suletakse ventiilid ja ühendatakse atsetüleenivoolik, kinnitades ta niplile klambriga. Hapniku- ja atsetüleenireduktorid seatakse vajalikule töörõhule. Põleti süütamisel avatakse esmalt veidi hapnikuventiil, millega atsetüleenikanaleis tekitatakse vajalik hõrendus, seejärel avatakse atsetüleeniventiil ja süüdatakse põlevsegu. Pea meeles
aineid. Värvuselt on viskoos läbipaistev, kollakas, peegeldamise teel saab valge värvuse. On klaasija läikega, kuid tihti eemaldatakse läige. Puhta tselluloosina on viskoos oma omadustelt väga sarnane puuvillale. Viskoos märgub kiiresti, imab vett endasse rohkem kui puuvill, kuivab aeglaselt. Viskoosi on veeimavuse tõttu hea värvida. Kui looduslikud tsellulooskiud on märjalt tugevamad, siis viskoos on märjalt nõrgem, rebeneb kiiresti. Samuti ei kannata viskoos keetmist. Seega tuleb viskooskiust esemete pesemine tsentrifuugimisega olla ettevaatlik. Viskoosi soovitatakse pesta 60°C. Viskoosi on soovitav pesta õrnpesu programmiga. Viskoosi ei ole soovitatav väänata ega kuivatada masinas. Viskoosist esemed kortsuvad kergesti, aga samas on neid niiskelt kerge triikida. Viskoos talub hästi keemilist puhastamist. 5. Kus kasutatakse viskoosi? Kuna viskoos imab hästi vett, siis on ta hügieeniline
seetõttu muutus suurem osa laetaladest puiduseente vohamise tõttu mustaks. Oluline on saada katus kiiresti vettpidavaks. Selleks piisab tavaliselt aluskatte paigaldamisest. Tuuletõkkena kasutatavad kipsplaat ja eriti tuuletõkke puitkiudplaat paisuvad niiskudes ja kummuvad välja, seetõttu tuleb nad hoolikalt kinnitada. Kui plaatide horisontaalvuugi kohal pole tuuletõkkeplaadid omavahel korralikult ühendatud, siis võivad plaatide servad nihkuda, ühendusteip rebeneb lahti ja tagajärjeks on külm tuba ja seinakontaktis vilistav tuul. Kui katus on vettpidav, tuuletõkkeplaat paigaldatud, võib hakata paigaldama hoone soojusisolatsiooni. Vihmasel suvel ja eriti sügisel ei soovitaks kasutada märjalt paigaldatavat tselluvilla, mille kuivatusaeg on tavaliselt 23 nädalat, kuid pikeneb vihmase ilmaga veelgi. Kui hoonel on puittaladel põrand, peab olema tagatud põrandaaluse tuulutus. Põranda alla
välissuguelundite piiri (häbeme). · Väikesed häbememokad - on rikkaliku veresoonkonna ja paljude närvidega õhukesed sidekoevoldid, mis kohtuvad häbemekingul. Seal moodustub kliitori kohale väike kate. · Tupe sissekäik - Kui noor naine ei ole veel olnud suguühtes, katab tupe avaust osaliselt õhuke kest, mida nimetatakse neitsinahaks. Mõnemillimeetrine avaus neitsinahas laseb tupesekreedil ja menstruatsiooniverel tupest välja voolata. Neitsinahk rebeneb esimese suguühte ajal (seda nimetatakse defloratsiooniks), aga võib ka varem rebeneda (nt sportides, pettingu käigus, tampoone kasutades). Meeste sisesuguelundid · Kaks munandit munandites toimub mehe seemnerakkude ehk spermide valmimine, kust valminud spermid viiakse munandimanustesse säilitamiseks. Samuti toodetakse siin testosterooni meeshormooni · Munandimanused on spermatosoidide hoidlaks · Seemnejuhad on seemnevedeliku ja seemnerakkude
ookeaniline laam nihkub piki Põhja-Ameerika laama transformset murrangut. Tuntuim on San Andrease murrang nende kahe erineva kiirusega horisontaalse laama nihkumisega tekivad piki Põhja-Ameerika laama piiri sügavad lõhed ja maavärinad(nt. San Franciscos ja Los Angeleses). Kuumad täpid-süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohad Maa pinnale. Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Kuna maakoor aeglaselt üle kuuma punkti liigub, siis tekib vulkaanide rida kas ookeani põhjas või mandril. Sellise tekkega on näiteks Hawaii saared Vaikses ookeanis ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. Kontinentaalne rift-kontinentaalse koore rebend, tüüpiliselt pangasmäestikulise reljeefiga. Vulkanism-protsesside kogum, mis on seotud magma tekkimisega ja selle liikumisega maakoores.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
