Ökosüsteemi funktsioneerimise aluseks on aineringed. Aineringe on keemiliste elementide või ühendite pidev riglus, mis hõlmab atmosfääri, hüdrosfääri, litosfääri ja biosfääri. Aine liigub ökosüsteemis tsükliliselt, energia ühesuunaliselt. Elemendid läbivad muundudes toidu- ja laguahela. Süsinikuringe on CO2 ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide süsiniku tsükliline muundumine orgaaniliste ühendite redutseerunud süsinikuks ja tagasi. Biosfääriks nimetatakse Maa osa, mida asustavad organismid. On kõikide ökosüsteemide summa. Biosfääris toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine. Biosfäär hõlmab atmosfääri alumist osa (kuni 25 km kõrguseni, osoonikihini; Päikese ultraviolettkiirgus ei lase organismidel atmosfääris kõrgemale levida; õhkkeskkonda kasutatakse ainult...
Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud . Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 C4 on gaasilised, C5 C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised hüdrofoobsed lahustid, mis lahustavad teisi hüdrofoobseid aineid, kuid ei...
Mitokonder pärineb -proteobakterist ning algselt ilma mitokondrita eukarüoote pole suure tõenäosusega olemas. Kõikidel amitokondriaalsetel (mitokondrita) eukarüootidel on kindlaks tehtud, et neil kas on kunagi olnud mitokonder (tõenduseks on tüüpiliste mitokondri geenide esinemine rakutuumas) või on see tugevalt redutseerunud e. taandarenenud (näiteks hüdrogenosoomideks, mitosoomideks). Kloroplastide evolutsioon on pisut keerulisem. Primaarne endosümbioos (eukarüoot neelab tsüanobakteri, kellest kujuneb sümbiont) leidis aset liitvetikate, punavetikate ja rohevetikate (kellest pärinevad kõik maismaataimed) ühisel eellasel. Sekundaarse endosümbioosi (eukarüoot neelab juba kloroplastiga varustatud eukarüoodi) juhtumeid on olnud rohkem. On kahte tüüpi...
Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud . Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 C4 on gaasilised, C5 C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised...
Sellise eluviisi tõttu on neid hakatud nimetama erakvähkideks. Tuntud erakvähiline on troopilistel aladel elav kookosevaras. · Lühihännalisi vähkisid on hakatud nimetama krabideks. Nendele on iseloomulik laiovaalne pearindmik, pikad ja tugevad rindmikujalad (eesmised on arenenud võimsateks sõrgjalgadeks) ning tugevasti redutseerunud ning pearindmiku alla pööratud tagakeha. Krabid on tuntud rannikuloomad, kes suudavad teatud aja ka õhukeskkonnas veeta. Krabide hulka kuuluvad ka ühed suurimad lülijalgsed ämblikkrabid, kelle jäsemete siruulatus ulatub kolme või isegi nelja meetrini. · Kakandilised on laia plaatja kehaga ülemvähid. Neid elutseb arvukalt mitmesugustes veekogudes. Magevetes on tavaline vesikakand, meres merikilk. Maismaal elavad...
TAIMERAKK Soontaimed, nagu kõik teisedki hulkraksed eukarüoodid, koosnevad hästi eristuvatest üksustest -- rakkudest (joonis), mis üheskoos moodustavad funktsionaalse terviku. Rakkude kuju, suurus, struktuur ja funktsioonid on väga mitmekesised. Kõrgemate taimede rakke on kuju järgi võimalik jagada kaheks põhitüübiks -- parenhüümsed ehk isodiameetrilised rakud, mille läbimõõt on igas su...
Bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineteks, millest hiljem tekib uus elusaine. 2 39. Süsiniku, fosfori, lämmastiku, väävli, hapniku ringe. 3 Süsinikuringe so. Atmosfääri ja veekogude vaba CO2 ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud (taandunud) süsinikuks ja tagasi 4 Fosforiringe fosfori oksüdatsiooniaste ringes ei muutu, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks. 5 Sellisena võivad fosforit omastada peaaegu kõik organismid. Kõrgemad loomad, ka inimene, saavad vajalikku fosforit orgaanilistest ühenditest. 6 Lämmastikuringe so. Lämmastiku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse 7 Väävliringe so...
Koostajad: Krista Makke Helen Baumann Aveli Noortoots Sirle Sauman 8D klass M.R.G Tartu 2004 Rauaga on inimkonna elu tihedalt seotud. Raud on maailma kõige tähtsam ehitusmaterjal. Rauda on leitud tähtede hõõguvates atmosfäärides. Maakera tuum koosneb rauast ja sellega sarnaste metallide, nikli ja koobalti lisanditest. Maakoores on arvutuste järgi 4,5% rauda. Maakera pinnal on raud levinud kõikjal. Teda leidub peaaegu kõikides savides, liivades ja kivimites. Mõnedes maakohtades moodustab ta suuri maagilademeid, millest näiteks Uraalis koosnevad terved mäed Bakan, Võssokaja, Magnitnaja jt. Rauda on leitud igal pool pinnases. Vähesel määral leidub rauda maapinn...
Emaka puhul saab harilikult eristada sigimikku (ovarium), emakakaela (stylus) ja -suuet (stigma). Kui emakakael on redutseerunud , nimetatakse vahetult sigimikule kinnituvat emakasuuet istuvaks. Sigimik koosneb seinast ja sigimikupesast, mitme viljalehe olemasolul esinevad ka vaheseinad. Sigimikupesade arvu järgi jaotatakse sigimikud...
Teo koda Koda kaitseb tigude elundeid. Tavaliselt on koda spiraalselt keerdunud oma pikitelje ümber. Koda koosneb tipust, keeritsast ja nabast. Koja ehitus väljastpoolt sissepoole on järgmine: sarvkiht, prismakiht ja pärlmutterkiht. Ohu korral poeb tigu oma kojasse, mõnedel rühmadel on jala küljes ka kojakaas. Vähestel rühmadel on koda redutseerunud või päris ära kadunud, näiteks nälkjatel koda puudub. Teo liigid Mudatigu Kiritig Võsa-võõttigu Suur-seatigu u Viinamäetig u Nad söövad... Õistaimede erinevad osad Seened Papp ja paber Kõdunevad taimed Vetikad Sõnajalgtaimed Samblikud Samblad Tähtsus looduses Teod on toiduks paljudele loomaliikidele...
OKASPUUD Ladina keelne Perekond Tunnused Iga Käbid Paljunemine nimetus igihaljas, laia püramiidja võraga; oksad pikad, Isaskäbikesed on horisontaalsed; koor noortel puudel sile ja hall, sihvakad, silinderjad 4- vananedes muutub see tumehalliks, Tolmlemine toimub Seeder Cedrus...
hulkraksed; () enamasti amöboidsed; () enamasti kokkoidid Iseloomulikuim tunnus: () kolme viburi esinemine; () ränisoomuste esinemine () viburit katavad tubulaarsed karvakesed; (x) haptoneema esinemine; () rakuseina puudumine; () silmtäpi esinemine Kokkoliidid on: () kokkoidse ehitusega haptofüüdid; (x) lubjakihiga kaetud orgaanilised soomused osadel haptofüütidel; () haptofüüdid, millel esinevad lubjaga kaetud soomused; () haptofüüdid, millel haptoneema on redutseerunud () vesiikulid, milles moodustatakse rakku katvad soomused Levik: (x) enamasti meres; () enamasti jõgedes; () enamasti järvedes; () enamasti mullas; () enamasti aerofüüsed Raku suurus: () enamasti piko; (x) enamasti nano; () enamasti mikro; () enamasti meso Põhiliseks liikide määramise tunnuseks on: (x) rakku katvate soomuste peenstruktuur; () kloroplastide arv, kuju ja paigutus; () viburite asetus ja arv; () raku kuju, suurus ja rakuseina ehitus; () rakkude jagunemise viis...
aineteks, millest hiljem tekib uus elusaine. 39. SÜSINIKU RINGE- so. atmosfääri ja veekogude vaba süsinikdioksiidi (CO2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud (taandunud) süsinikuks ja tagasi. FOSFORI RINGE- Fosfori oksüdatsiooniaste ringes ei muutu, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks. Sellisena võivad fosforit omastada peaaegu kõik organismid. Kõrgemad loomad, ka inimene, saavad vajalikku fosforit orgaanilistest ühenditest. Fosfor mängib nagu C ja N-gi organismide elus suurt rolli. Valkude moodustumine näiteks on fosforita võimatu...
Ektomükoriisa puhul juurekarvade areng pärsitud (môjutab morfoloogiat kôige rohkem). Seen saab taimel 4-20% C-st, taim saab vett ja mineraalaineid (eriti P, Zn, Mn, Cu) ning antibiootikume. Holoparasiid e. täisparasiidid klorofüllita taimed, millel puudub fotosünteesivôime. Täisparasiitide tunnused: haustorid, toitaineid hangitakse eelkôige floeemist, taimed klorofüllita, lehed redutseerunud (afüllia), juured redutseerunud (ariisia). Raflesia mycropylora vegetatiivsed organid pea täielikult redutseerunud, vaid hüüfe meenutavad niidid järel, ôis tohutu. Hemiparasiidid e. poolparasiidid fotosünteesivôimelised taimed, mis parasiteerivad teiste taimede peal, hankides vaid osa ressurssidest nende kudedest. Vôivad olla kas obligaatsed vôi fakultatiivsed parasiidid. Peremehelt 23 80% C-st. vôimelised iseseisvaks eluks, kuid kasv...
(EE) * Kõrgemate taimede elutsüklis on selgelt väljendunud sporofüüdi (2n) ja gamefüüdi (n) vaheldus. * Sugulise paljunemise elundid on hulgarakulised. Emaselund arhegoon koosneb laienenud alaosast ehk mõhust, kus tekib munarakk ja kitsast ülaosat ehk kaelast, mis munaraku valmimisel avaneb. Sugulise paljunemise isaselund anteriid, milles areneb hulk spermatosoide, on kotikesekujuline. Paljasseemnetaimedel on redutseerunud anteriidid, katteseemnetaimedel on redutseerunud aga nii anteriidid kui ka arhegoonid. * Sügoodist areneb kõrgematel taimedel loode sporofüüdi alge. (Botaanika) * Sammal-, sõnajalg- ja paljasseemnetaimi nim arhegoniaatideks. Katteseemnetaimi nim õistaimedeks. * Sammaltaimedel on peamine elujärk haploidne gametofaas. Kõigil teistel diploidne sporofaas. (Botaanika II) 4. GAMETOFÜÜDI JA SÜPOROFÜÜDI VÕRDLUS KÕRGEMATEL TAIMEDEL ...
Suus on neil hõõrel, mis aitab substraadilt toitu hankida. Koda: Koda kaitseb tigude elundeid. Tavaliselt on koda spiraalselt keerdunud oma pikitelje ümber. Koda koosneb tipust, keeritsast ja nabast. Koja ehitus väljastpoolt sissepoole on järgmine: sarvkiht, prismakiht (tavaliselt lubjast) ja pärlmutterkiht. Ohu korral poeb tigu oma kojasse, mõnedel rühmadel on jala küljes ka kojakaas. Vähestel rühmadel on koda redutseerunud või päris ära kadunud, näiteks nälkjatel koda puudub. Sigimine ja areng: Teod on lahksoolised. Mereelulistel tigudel esineb mitmed vastsetüüpe tavalisimad on pärgvastne (trohhofoor) ja purjukvastne (veeliger). Maismaal ja magevees elutsevad tigudel on areng otsene. Suurimad teod: 1. VIINAMÄETIGU on kõige suurem kojaga tigu Euroopas. 4,5 kuni 5 järsult laieneva keermega koja laius on 3050 mm (enamasti 3845 mm) ja kõrgus 32 50 mm (enamasti 3946,5 mm)...
Väga paljudel tagalõpusestel kasvab mantel ümber koja. Mõnedel vormidel kahaneb koda väikeseks ebamäärase kujuga plaadiks. Paljudel selle alamklassi esindajatel modifitseerub väga tugevasti jalg. On teada mitmeid liike, kelle jalg on arenenud erakordselt nõrgalt, kuid mõnedel liikidel on ta redutseerunud täielikult. Teistel, vastupidi, on jala külgosad arenenud laiadeks tiivakujulisteks labadeks. Tagalõpuseste juures võib tähele panna üht üldist iseloomulikku tunnust keha väliskujus mõningat tendentsi muutud taas bilateraalsümmeetriliseks. See tunnus ilmneb mitte ainult ujuvatel, vaid ka vormidel, kes elavad mere põhjas ja liiguvad edasi roomates nagu teisedki teod. Mis puutub silmadesse, siis kuigi nad on enamikul tagalõpusestel...
Karik, U.Palm, V.Past "Üldine ja anorgaaniline keemia", Tallinn, "Valgus", 1981, lk.202-215), mille alusel on koostatud pingerida K Ba Ca Na Mg Al Zn Cr Fe Cd Co Ni Sn Pb H2 Cu Hg Mida väiksem on standardpotentsiaal, seda kergemini lihtaine oksüdeerub ja seda raskemini tema ioon redutseerub. Näiteks, kui lahuses on Cu++ ja Zn++, siis kõigepealt redutseeruvad Cu++ ioonid. Zn++ ioonid hakkavad redutseeruma alles siis, kui Cu++ on redutseerunud . Sellega seletubki, miks 11 12 vasakul asuvad metallid redutseerivad paremal asuvate metallide ioone. Elektrivoolu oksüdeeriv-redutseeriv toime on palju kordi tugevam keemiliste ühendite vastavast toimest, sest me saame elektroodide vahelist potentsiaali vastavalt vajadusele reguleerida. Sulatatud elektrolüütide elektrolüüs süsinikelektroodidega...
Kuid see «omastamine» pole kunagi täielik, assimileeriv, «võõrast» elementi annihileeriv. Just kinnisväljendid näitavad, et kuigi me tajume neid oma keeleski loomulikena, samas sisaldavad nad oma põhjas viiteid teisele. Igas keeles sisalduv algne «võõras» saab dialoogi käigus «teiseks», mis tähendab seda, et igas identiteedis on ühtlasi ka midagi «teist». See jäljeks redutseerunud «teine» on ühtlasi embrüonaalseks sillaks erinevate kultuuride vahel. Hulga sajandeid valitses vastandus DeutschUndeutsch, ehk maamehe jaoks saks ja mittesaks. Rahvusest, täpsemini ehk rahvustundest, mida tollal ei olnud olemas, olulisem oli sotsiaalne seisund. Saksa keele oskamine ja haridus andis võimaluse tõusuks sotsiaalsel redelil. Mats muutus uhkeks oma matsiseisusele alles 19. sajandi lõpul rahvusliku ärkamise käigus...
t. on hüdrogoobsed o enamiku ainetega reageerivad nad väga aeglaselt või üldse mitte o inimestele ja loomadele tugeva narkootilise toimega o kahjustavad kesknärvisüsteemi ja suurte koguste sissehingamine võib olla surmav. o Tahked alkaanid ei tungi organismi ja seetõttu on ohutud. ORGAANILISTE AINETE OKSÜDEERUMINE Süsinik on element, mis esineb niihästi oksüdeerunud kui ka redutseerunud kujul. Praktiliselt kõik orgaanilised ained on redutseerijad. Süsiniku max. o-a. on +IV (esineb CO) · C+C = (o-a) 0 · C+ H = alandab C o-a. ühiku võrra · C + elektronegatiivne aatom (O;N) = +1 ühik Kõige tavalisem oksüdeerija on molekulaarne hapnik (õhu koostises või vees lahustunult). Mistaheks orgaanilise aine täielikul oksüdeerumisel, moodustuvad süsinikdioksiid ja vesi. Niiviisi võib valmistada süsivesinikest alkohole või orgaanilisi happeid....