Karuohakastki võib mett leida Tänapäeva lapsed kasvavad arvuti maailmas, mis areneb imekiiresti. Veel paari aasta eest porises minu vanaisa pahaselt, et temal küll seda uue aja vigurit tarvis pole ja vaata, et ei julgenud hirmuäratava masina lähedalegi tulla. Aga näe - endine arvutipelgur on kardetud masinaga kenasti sinasõbraks saanud. Kui vanemad inimesed vajavad koolitust, siis lapsed saavad arvutiga tuttavaks nagu iseenesest. Minu vanaisa rääkis alati, et tema arvutab peast ja maksud maksab ka postkontorisse. Nüüd kui enam ei jaksa postkontri vahet jalutada ütleb ta alati minule ,et sinul ju arvutus ja arvuti selge ja ole hea ning maksa netis ära. Niisiis- kuidas peaksid vanemad suhtuma, kui nende võsukesed arvutimaailma sukelduvad? "Ära keelata!" arvavad kõige karmimad. "Natuke võiks ikka lubada!" on teised leebemad. Samas ei saa muidugi eitada arvuti kasulikkust. Sealt leiab palju huvitavat ja vajalikku ni...
web.britannica.com/eb-media/01/150201-004-21075C01.jpg Kehavärvus · Eestiivad tuhmid, hallikad, rohekad või pruunikad. · Tagatiivad värvirohked. · Kaitsevärvus Eestiibade kiri ja värvus on puukoorega sarnased. Allikas: http://nationalmothweek.org/wp-content/uploads/2015/01/unnamed-11-1024x718.jpg Toitumine ja lendamine · Enamus surulasi toitub nektarirohketel õitel. · Tontsuru lendab tihti mesipuudesse ja imeb sealt mett. · Suurem osa surulasi lendab hämaruses. Mõned päeval. · Liblikad peavad enne lendu ennast üles soojendama: · https:// www.youtube.com/watch?v=UnzDV4Jj_k4 Elutsükkel Allikas: http://www.buzzle.com/images/animal-kingdom/moths/hummingbird-hawk-moth.jpg Kohastumused · Kaitsevärvus (Sulandumine pinnaga, Ähvardusvärvid) · Häälitsus: https://www.youtube.com/watch?v=ITh0TgJ8a6Y · Liigutused Allikas: https://moeatthemovies.files
Kasulikud toiduained Referaat Roland Raven K08A 2010 JOGURT Jogurt on harilikult maitsestatud, paks Hapupiimaliik. Sisaldab muudest hapupiimadest rohkem kuivaineid. Jogurtit valmistatakse täispiimast piimhappebakterite puhaskultuuriga. Lisanditena kasutatakse rasvavaba piimapulbrit, Suhkrut, puuvilja ja marjasiirupeid, Mett jm. Idapoolseil Vahemeremail tuntakse jogurtit juba antiikajast. Indias peeti jogurtit jumalate joogiks, rahvameditsiinis on seda kasutatud ravimina unetuse ja vananemise vastu. Kosmeetikaski on naturaaljogurt tuntud näomaskina ja kortsude kõrvaldajana. Naturaalses jogurtis on rohkesti elavaid baktereid (ligikaudu miljon kuni miljard mikroobi ühes grammis), järelkuumutatud tootes aga mitte. Eestis valmistatakse järelpastöriseerimata jogurteid, mis sisaldavad elusaid baktereid
Tartu Kustehariduskeskus 5 10 15 Mesi Toiduainete õpetuse alused 20 25 30 Koostaja: Merili Tamm Õpperühm: HT13 35 40 45 50 2014 Mee ajalugu Mee kogumine on iidne tegevus. Inimesed hakkasid mett koguma vähemalt 8000 aastat tagasi, 55 millest annab tunnistust Hispaanias olev koopamaal. Maalil on kujutatud kahte meest, kes koguvad mett metsiku mesilase pesast. Kujud kannavad korve ja kasutavad redelit või nööre, et ulatuda metsiku mesilase pesani. Seni on vanimad säilmed meest leitud Gruusiast. Arheoloogid on leidnud iidsete hauakambrite savinõude sisepinnalt mee jääke, mis pärinevad 4,700-5,500 aastat tagasi. Gruusias pandi mesi surnutele hauda kaasa hauatagusteks reisideks. Kaasa pandi mitut erinevat mee 60 sorti- pärna, marja-ja heinamaa lille sortitelt saadud mett
.... 7 1. MESI JA MESINDUS 1.1. Mis on mesi? "suhkrute küllastunud lahus, mis on tekkinud mesilase ensüümide toimel nektarist (õiemesi) vm. taimeeritistest ja mõne putuka suhkrut sisaldavast väljaheitest (lehemesi) ... Mesi on väärtuslik, hästi omastatav toiduaine, mis temas sisalduvate ensüümide toimel kiirendab organismis toitainete muundumist" [2]. 1. 2. Mee ja mesinduse ajalugu ning tänapäev "Mesindusel on rahvamajanduses küllalt suur osatähtsus. Mesilased ei tooda üksnes mett, vaha, taruvaiku, mesilasmürki ja mesilasema toitepiima, vaid nad aitavad tunduvalt tõsta ka putukalembeste põllumajanduskultuuride seemne - ja viljasaake. Mesindussaadusi kasutatakse järjest rohkem toiduainetena, ravimitena ning toor- ja abimaterjalidena paljudes tööstusharudes."[4] Mesi on tuntud kui väärtuslik toiduainena, selle heade omaduste poolest, mis on tervendava toimega. Mesindusega tegelevad inimesed ei müü vaid mett vaid ka
MESI on mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud kärjekannudes valminud enamasti magus toiduaine. MEELIIGID JAGUNEVAD KOGUMISVIISI JÄRGI: Õitelt kogutud mesi Okastelt kogutud mesi MEE KOGUMINE JA VALMISTAMINE: •Nektar kantakse tarru meepõies •Aurutatakse välja võimalikult paju vett •Mesilased säilitavad mett vahast meekärgedes MEE KASULIKKUS! Mesi on ülikasulik, kuna omab bakterite, viiruste ja seente vastast toimet. Mesi on tulvil antioksüdante, seedimist soodustavaid kasulikke ensüüme ja mikroelemente, mis toetavad immuunsüsteemi ja teevad kehale pai. MEE KASUTAMINE: Mesilased koguvad mett endale talvesöödaks, tarvitades osa kogutud meest talve jooksul ning ülejäänu varakevadel, kui looduses veel nektarit
· Meed erinevad üksteisest: kvaliteedi, käitlemise, raviomaduste poolest. · Mee ehedus, kvaliteet ja käitlemine sõltuvad mesinikust 18 Meed valmistamisviisi järgi: tehismesi valmistatud inimese poolt suhkrumesi valmistatud mesilaste poolt looduslik mesi valmistatud mesilaste poolt 19 Tehismesi · Valmistatud sahharoosist, kuhu on lisatud: - orgaanilisi happeid - looduslikku mett - sünteetilist essentsi · Tehismesi jäljendab: - mee maitset ja - lõhna 20 Suhkrumesi · Mesilaste poolt töödeldud suhkrusiirup · Erinevalt looduslikust meest pole selles: - valkaineid - mineraalaineid - vitamiine 21 Looduslik mesi · Jaguneb botaanilise päritolu alusel: - õiemeeks - lehemeeks 22 Biodünaamiline mesi
mesinik Lorenzo Langstroth (kui raami ja otsaliistu vahe on üle 9mm, mesilane ehitab kärje kui vahe väiksem kui 5mm, täidavad mesilased selle taruvaiguga) 1850.a kunstkärje valmistamise tehnoloogia leiutamine Saksa mesinik Johannes Mehring 1865.a esimese meevurri demonstratsioon Brnos AustriaUngari armee major Francesco de Hruschka (mee eraldamine raamist tsentrifugaaljõu toimel) Mesindus meie aladel Eesti aladel kasutati mett juba üle 3000 aasta tagasi 16. sajandil hakati Baltimaades tasapisi üle minema metsmesinduselt pakktarumesindusele 1732. a. esimene mesindusalane eestikeelne kirjutis Jüri kihelkonna pastor Anton Thor Helle Raamtarude kasutuselevõtt VanaKuuste Põllumajanduse Instituudi mesilas 18341839 19. sajandi lõpus seltside loomine, mesinduse arendamine (kursuste korraldamine, trükiste väljaandmine jne.) 1939. a loendati Eestis 105700 mesilasperet 1960
Harilik mustikas Harilik võilill Valge inimnõges Pohl Raps Harilik pärn Mee KASUTAMINE Mett tarbitakse kõige rohkem töötlemata vedelana, kristalliseerununa või koos kärgedega. Kõige rohkem kasutatakse mett külmetushaiguste raviks (97% elanikkonnast), ent väga suure osa eestimaalaste poolt ka lihtsalt söömiseks (88%) ning leiva või saiakatteks (82%). Mett kasutab 71% elanikest kohvi ja tee magustamiseks. Saunas ja kokanduses kasutatakse seda oluliselt vähem (3653%). Mett kasutatakse väga paljudes toitudes. Mõned toidud, mis sisaldavad mett: Ploomipüree meega Kurgid meesiirupis Astelpajumeejook Pirnid mee ja jäätisega Meehalvaa Click
Mesi Marleen Raudsepp Mis on mesi? • Mesi on mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja kärjekannudesvalminud enamasti magus toiduaine. Kogumine ja valmistamine • Kogutud nektari kannavad mesilased tarru meepõie. Tarus töödeldakse seda, laadides mitme nädala jooksul mee toorainet korduvalt maha ja imedes jälle sisse, aurutades sealt välja võimalikult palju vett ning rikastades mett meepõiekeses toodetavate elementidega. Füüsikalised omadused • Viskoossus • Tihedus • Värvus Mees sisalduvad suhkrud • Erloos, gentiobioos, isomaltoos, kestoos, koibioos, laminaribioos, maltotrioos, maltuloos, nigeroos, panoos, sahharoos, teanderoos, tsentoos,turanoos jpt. Mee tarbimine Eestis • Eesti elanikest tarvitas 2010. aastal 47% mett ebaregulaarselt. 40% kasutas mett vähemalt korra nädalas ning 13% iga päev. Meetarbimine on kasvanud: 2000
SISSETULEKU SEISUKOHALT ON TOLMELDAMINE ON SAMA TÄHTIS KUI MEE TOOTMINE Põllumaal oli vaikne kuni Chad Prince ja Brandon Weatherly hakkasid mesitarusid liigutama. Siis tekkis õhku püsiv sumin, mis oli segatud vaid mööduva lennuki mürinaga või klõpsatusega lähedalasuvast elektriliinist. Mesilased ei olnud ligikaudu kuu aega eriti palju mett tootnud, ütles Prince 10. septembril. Aga mesilased jäävad välja veel umbes üheks kuuks karjamaa ja preeria radade ümber Medinas. Peale seda kui mesitarud saavad puhastatud, veedavad mesilased veel mõne kuu "talvepalees" mis kuulub Miller Mee farimile Gackle'is, Põhja Dakota osariigis. Uus rajatis mesilastele võib aidata parandada mesilaste tervist-vähendades nende liikuvust, kontrollides nende elukeskkonda ja võimalik ka, et kaotada ära varroa lestad
päriselus. Peategelane on karupoeg Puhh, kes on pisut ülekaaluline, sest ülekõige maailmas armastab ta magusat. Kuid liigne magusaarmastus tekitab talle mitmeid probleeme. Kellaüheteistkümne paiku hommikul armastas Puhh ikka midagi natuke põske pista, seepärast oli tal muidugi kangesti hea meel, kui ta nägi, et Jänes taldrikud ja kruusid lagedale tõi. Ja kui võõrustaja siis veel küsis, mida külaline leiva peale soovib, kas mett või kondenspiima, oli Puhhi erutus juba nii suureks kasvanud, et ta vastas: "Mõlemat!" Aga et mitte just ahnepäitsuna näida, lisas juurde: "Leiva pärast palun, ei tasu vaeva näha." Kui Puhh hakkas jänese juurest ära minema, ei mahtunud ta enam urust välja. "Noh, head aega siis. Vaja edasi minna." Ja ta hakkas urust välja ronima. Sikutas esimeste käppadega ja tõukas tagumistega, ja ennäe, veidi aja pärast oligi ninaots jälle värske õhu käes...siis kõrvad...siis käpad..
Mee värvus on peaaegu värvusetust kuni tumepruunini. Konsistents võib olla vedel, viskoosne või täielikult või osaliselt kristalliseerunud. Lõhn, maitse ja aroom on erinevad, kuid on tingitud taimsest päritolust. SÄILITAMINE Parimad säilitustingimused mee jaoks on hermeetiliselt suletud nõus, mida hoitakse pimedas ruumis, mille õhutemperatuur on 5...10 °C. KUNSTMESI Mee konsistents, värvus, lõhn ja maitse võimaldavad eristada naturaalset mett kunstmeest, mida valmistatakse suhkrust hapete kaasabil. Naturaalne mesi tekitab kurgus kipituse tunde, mida kunstmesi ei tekita. MEE KASUTAMINE Mett tarbitakse kõige rohkem töötlemata vedelana, kristalliseerununa või koos kärgedega. Mett kasutatakse toiduna ja toidulisandina. Näiteks Aafrikas kasutatakse mett peamiselt meeõlle pruulimisel. MEE KASUTAMISE PLUSSID + tugevdab organismi immuunsüsteemi soodustab kudede kasvu suurendab vastupanuvõimet haigustele
Värvide nägemine ning mesilaste haistmismeel aitavad neil leida lilli õietolmu kogumiseks. Õietolm pole mesilastele ainult toiduallikaks, osad õietolmust kukub maha lennu käigus ning tulemusena toimub risttolmlemine. Putukate ja taimede omavahelisi suhteid nimetakse sümbioosiks. Meemesilased elavad suurtes perekondades ja neid leidub igal pool maailmas. Meemesilane on ainus sotsiaalne putukas, kelle koloonia võib kaua elus püsida, kuna nad kogunevad kobarasse ja söövad koos mett talvekuude üleelamiseks. Ameerika Ühendriikides tolmeldavad meemesilased üle tuhande erineva kultuuri. Nende tiivad liiguvad üles alla 11 000 korda minutis, mistõttu kõlab see nii nagu nad sumiseksid. Meemesilased saavad nõelata ainult ühe korra, kuna nende astel on nagu oga ning rebeneb tagakehast välja kui mesilane üritab minema lennata. Nende nõelamine võib olla väga valulik, kui nõela ei eemaldata nahast koheselt
me e põ ie ke s e s to o de tavate e le me ntide g a. Mee kogumine ja valmistamine Kärje kannud täide taks e me s ilas te po o lt me e g a umbe s ve e randi jag u, me s ilas e d s äilitavad me tt vahas t me e kärg e de s , kui ve e s is aldus o n vähe ne nud c a 20 %-ni, s ule taks e kaane d me s ilas te po o lt õ hukindla vahakaane g a. Mee kasutamine ning omadused Mesilased koguvad mett omale talvesöödaks, tarvitades osa kogutud meest talve jooksul ning ülejäänu varakevadel, kui looduses veel nektarit koguda ei ole võimalik, noore põlvkonna kasvatamiseks. Inimesed kasutavad mett toiduks ja ravimiks. Mesi sisaldab rohkelt inimese organismile kasulikke aineid, sealhulgas looduslikke suhkruid mineraale, vitamiine, aminohappeid ning antioksüdante. Mee kogumise mõju loodusele Me s ilas e d to lme ndavad õ ite lt ne ktarit ko g ude s
Sisukord Erakmesilased 2 Mesilasema 2 Lesed 3 Töölised 3 Mesilaste käitumine 4 Sülemlemine 4 Mee tootmine 4 Mee tootmise vajalikus 5 Kuidas mesilased mett kasutavad? 5 Mesindus 5 Kasutatud kirjandus 7 1 Mesilane (apis) on kiletiivaliste seltis kuuluv, mesilaste sugukonda kuuluv lendav karvane putukas. Nad on pärit Aafrikast, sealt edasi sattusid Aasiasse ja sealt Euroopasse. Mesilasi on üle 20 000 liigi ja neid leidub kõikjal kus on õistaimi. Nad on tähtsad taimede tolmendajad. Mesilaste keha on kohastunud nektari ja õietolmu kogumiseks
kindla korraldusega rühmades, mida nimetatakse peredeks. Igas peres on kolme tüüpi mesilasi: emamesilane; lesed; ning töömesilased ehk töölised. Mesilasperes võib olla kuni 60 000 mesilast, nende peale on ainult üks ema. TEA laste ja noorte e-entsüklopeedia http://www.nupsu.ee/parenting/img/articles/1189509449_mesilane_mid.jpg Tuntuim on kodumesilane, keda inimene kasvatab tarudes. Mesilased ehitavad sinna kärjed. Kärjekannudesse varuvad nad mett ja suira (töödeldud õietolmu), seal kasvab ka haue munad, vaglad ja nukud. Peres on harilikult üks mesilasema, 15 00017 000 töömesilast ja ajuti 2002000 isamesilast ehk leske. http://et.wikipedia.org/wiki/Mesilane http://paber.ekspress.ee/fotodb/1531BD98DB6276F5C225720D001FDA6A/$file/tn_eefv6ur8tg.jpg http://paber.ekspress.ee/fotodb/1531BD98DB6276F5C225720D001FDA6A/$file/tn_eefv6ur8tg.jpg Mesilaspere
“ (Oja, 2015) Kätlin Kalling on öelnud: „Hakkasin 100% taimepõhiselt toituma kaks aastat tagasi. Varasemalt olin olnud kolm aastat lakto-ovo-taimetoitlane: tarbisin taimetoidule lisaks piimatooteid ja muna.“ (Kalling, 2015) Taimetoitluses on neli erinevat tasandit: lakto-ovo taimetoitlane, lakto taimetoitlane, ovo taimetoitlane ja vegan. Erinevus seisneb piimatoodete, muna ja mee tarbimises. Lakto-ovo taimetoitlane sööb piimatooteid, muna ja mett. Lakto taimetoitlane piimatooteid ja mett. Ovo taimetoitlane sööb muna ja mett ja vegan on inimene, kes ei söö ei liha, muna, piimatooteid ega mett. Toidust, tervisest, trennist ja mõtetest blogiv Pamela, kirjutas, et ta otsustas loobuda looma- ja linnulihast päeva pealt tuues üheks põhjuseks kohutava unisuse ja väsimuse, kuid kalast pole ta siiani loobunud. (Eesmaa, 2015) See on üks näide erinevatest võimalustest olla pooltaimetoitlane
Euroopa ja Ameerika haudmemädanik Nosematoos Varroatoos 2. Nimeta 2 kevadel õitsevat meetaime. Õitsemise aeg ja meeproduktiivsus. Harilik vaher õitseb aprillis-mais. Meeproduktiivsus on 200-1000 kg/ha. Harilik kopsurohi õitseb aprillis-mais. Meeproduktiivsus on 60-70 kg/ha. 3. Nimeta 4 mesilaste kahjurit. Lühitutvustus. Kõrvahark pikliku kehaga, tugeva kitiinkattega, tumepruun putukas. Toiduks kasutab ta mett, surnud ja haigeid mesilasi ning hävitab ka tarus leiduvaid kärjeleediku röövikuid. Kärjeleedik on olemas suur ja väike kärjeleedik. Nad on ohtlikud kärjekahjurid ja mesilaste haiguste levitajad. Emane kärjeleedik muneb muna, millest koorub vagel, kuid keda nimetatakse hiljem röövikuks. Röövikud teevad kärgede sisse käike ning toituvad kärjemassist, rikkudes seejuures nii kärge kui seal olevat hauet.
Sissejuhatus Saate teha enne kooli või tööle minekut endale ühe lustaka vitamiinipommi. Soovitan väga , kuid nädalas mitte palju juua. Muidu olete liiga energiline:D Vajalikud asjad Sidrun Laim Mesi Sprite vms Kogused Pool sidrunit Pool laimi 1-1,5 supilusikatäit mett Sprite omal soovil Kuidas teha Tambi (nuiaga)ära sidrun ja laim , nii et mahl oleks väljas. Sellele mahlale pane mett ja kõige lõpuks lisa Sprite(vms). Lõpetuseks See on väga lihtne ja mõnus. Head katsetamist! `
Mesi sisaldab inimorganismile vajalikke mineraalaineid (rauda, fosforit, kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi, naatriumi jt.) Mesi on mesilaste poolt kogutud magus toiduaine, mis on saadud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja valminud kärjekannudes. Eriliselt hästi mõjub mee tarvitamine vereringele ja närvisüsteemile. Mesi on väga vajalik rasket füüsilist ja väsitavat vaimset tööd teinud ning kurnavat haigust põdenud inimestele. Mett on soovitatav tarvitada igapäevaselt, täiskasvanutel 1 teelusikatäis kolm korda päevas, lastele veidi vähem. Eesti meele on omane, et korjetaimedelt korjatud mesi kristalliseerub pärast vurritamist 2 3 nädala jooksul. Peamiselt oleneb kristalliseerumine mee keemilisest koostisest, keemiline koostis aga nektari vee- ja suhkrute sisaldusest. Ehk, mida rohkem on mees lihtsuhkruid, glükoosi ja fruktoosi, seda parem on tema toiteväärtus. Kui mees on glükoosi palju,
Näomaskid Porgandi näomask -- keeda kaks kuni kolm suurt porgandit ja tambi pudruks. Lisa hulka kaks supilusikatäit mett, üks supilusikatäis oliiviõli ja kaks supilusikatäit vett ning sega ühtlaseks kreemjaks massiks. Kui mask jääb liiga tihe, lisa vett juurde. Puhasta nägu sooja veega ja kanna mask 20 minutiks näole, kuni see hakkab tahenema. Loputa sooja veega. Seda maski vähemalt korra nädalas tehes ennetad kortsude teket ja tasakaalustad rasust nahka. Näomask rasusele nahale Koori, hauta ja tambi üks suurem porgand pudruks. Lisa segule pool supilusikat mett ning sama kogus oliiviõli. Rasu
Banaani kasutamine juuste raviks taastab juuste elastsuse ja vähendab juukseotste katki minemist. Banaanimaski tegemiseks sega kokku üks küps banaan, kaks lusikatäit maitsestamata jogurtit, natuke roosivett ja sidrunimahla. Kasuta segu tegemiseks kann miksrit. Seejärel kanna mask juustele ja lase umbes tund aega mõjuda. Pese mask hoolikalt juustest välja. Mask parandab juuste niiskust ja muudab juuksed pehmemaks. 6. Vanaema juuksemask konjakiga 1 munakollane,1 spl oliiviõli,1 spl mett,1 spl konjakit Sega koostisained, masseeri mask juustele ja peanahale, kata juuksed vannimütsi või rätikuga ja lase mõjuda vähemalt 15 minutit. Pese juuksed nagu tavaliselt. Juuksed näevad välja terved ja erakordselt kaunid! 7. Majoneesimask meega 1 spl majoneesi,1 tl riitsinusõli,1 tl vedelat mett Kasuta paksemat rasvasemat majoneesi ja vedelat mett. Sega koostisained, hõõru mask juustele, lase mõjuda 30 minutit ja loputa juuksed sooja veega. 8. Munamask rasustele juustele
Mesilane korjab taimedelt 40-60 mg nektarit, kuid lendamiseks kasutab ta energia saamiseks sedasama nektarit. Näiteks, kui lennuteekond asub 5 km kaugusel, siis koju jõudes pole tal midagi alles. Kuid mis on kaugus ? Mesilastele on sobivaim kaugus 750 m. Oma kodu lähedalt nad ei korja, sest see on vajalik mustadeks päevadeks jätta. Veel tekib küsimus, kui palju mesilaspere vajab oma toodetust endatarbeks ? Mesilaspere vajab aastas eluks 80-90 kg mett. Soodsates meesaagikust mõjutavate tegurite oludes 150-180 kg mett, aga Eesti oludes on normaalne siiski 18-30 kg mett pere kohta. Teiseks teguriks leidsin Maalehest mesilasperede tihedus korjemaa hektari kohta. Normaalne oleks 3-4 hektari kohta, ülirikka korjemaa puhul kuni 10 peret. Eestis tehakse mesinike poolt viga, et hoitakse kodu lähedal üle 10 mesilaspere. Temperatuur, niiskus jm. Ilmastikuolud, seega kolmandaks teguriks on ilmastikutingimused. Esiteks temperatuur
KAUBAGRUPID MESI Ajalugu: 3500 aastat tagasi kasutati mett ravimina. Mett on kasutatud ka säilitusainene( säilitati kalu mees). Mee koostis: 40-70% Sahhariidid Kuni 10% polüsahhariide Kuni 20% vesi Fermendid- teevad mee tervislikuks Mineraalained Vitamiinid- C,B Eeterlikud õlid- annavad meele lõhna Valkained annavad värvi Mee sordid: LOODUSLIK Õiemesi- üheliigiline ja mitmeliigiline Lehemesi- saadakse taimede lehtedest ja vartelt, madal kvaliteet, vähem magus, ei ole aroomi, ei kristalliseeru Korjamine- maa-ala,aas,stepp,mets.
Üldlevinult öeldakse, et talvel on vaja ikkagi liha süüa, aga tegelikult on põhjus lihtsalt selles, et lihast on võimalik kiiremini suurem kogus vajalike aineid kätte saada ning see on lihtsalt lihtsama vastupanu teed minek. [3] Taimetoitluse liigid Taimetoitluses eksisteerivad mitmed erinevad tavad. Nendest enim levinud on: · Lakto-ovovegetariaanlased ei söö liha (s.h. kala, linnuliha), aga söövad muna-, piimatooteid ja mett. · Laktovegetariaanlased ei söö liha ega ka munatooteid, kuid söövad piimatooteid ja mett. · Ovovegetariaanlased ei söö liha ega ka piimatooteid, kuid söövad munatooteid ja mett. · Veganid ei söö ei liha, muna-, piimatooteid ega ka mett. [4] 5 Taimetoitluse kasulikkus ja kahjulikkus
· 0,75 dl rasvata piima purusta mustikad saumikseriga . lisa ülejäänud koostisosad ja sega mikseriga ühtlaseks . vala kokteil klaasidesse , kaunistuseks natuke mustikaid . kariibi kokteil · 1 klaas petti · 1 viil ananassi · suhkur / suhkruasendaja · 2 tl kookoshelbeid sega kokku kõik ained ning püreesta , serveeri kohe kaunistuseks raputa peale kookoshelbeid . jõhvika smuuti · 175 g värskeid või külmutatud jõhvikaid · 1 apelsini riivitud koor · 2 sl mett · 2 kooritud ja viilutatud banaani 3 dl petti ehk võipiima Pane jõhvikad, riivitud apelsinikoor, mesi ja umbes 1 dl vett väikesesse potti. Kuumuta keemiseni ning keeda 5-10 minutit, kuni marjad on pehmed. Tõsta pott tulelt ja lase jahtuda. Pane jõhvikad (ja potti kogunenud siirup) kannmikserisse koos banaanide ja petiga. Püreesta ühtlaseks. Kalla klaasidesse ja kaunista apelsinikooreriba ja jõhvikaga. maasika smuuti · 100 g sügavkülmutatud maasikaid · 1 banaani
olulisemad õistaimede tolmeldajad. · Nad toituvad nektarist ja õietolmust ning ronivad neid otsides õitesse, kus õietolm neile külge jääb. Selle õietolmu kannavad nad üle järgmistesse õitesse, teostades sel viisil risttolmlemist. · Õietolmu tassivad nad pessa tagumise jalapaari küljes leiduvate eriliste kannukestega · Mesilaste kasvatamist nimetatakse mesinduseks. Mesilased elavad tarudes. Mesilased ehitavad sinna kärjed. · Kärjekannudesse varuvad nad mett ja töödeldud õietolmu . Seal kasvab munad, vastsed ja nukud. Peres on harilikult üks mesilasema, 1517 tuhat töömesilast ja lesed. · Leskede ainus ülesanne on emaga paarituda. Nad elavad lühikest aega, sügisel töömesilased hävitavad nad. · Töömesilane kasvab valmikuks 21 päevaga. · Töömesilased teevad kõiki peres vajalikke töid: ühed söödavad vastseid ja ema, teised eritavad vaha ja ehitavad sellest kärgi, kolmandad puhastavad,
India mesilane. On suurema levialaga 4. Meemesilane. On arvatavasti arenenud Aafrikas. Sissejuhatus Mesilased ja herilased kuuluvad kõige kõrgemalt arenenud putukate hulka. Paljud liigid on ühiselulised, neil on keeruline käitumine ning tõhus teadete vahetamissüsteem. Nad moodustavad koos sipelgatega kiletiivaliste seltsi, mis on mardikaliste järel suuruselt teisel kohal. Inimese jaoks on mesilased ja herilased tähtsad mitmel põhjusel. Kodumesilastelt saab mett ja vaha, mitmed herilased ja vaablased hävitavad aga taimekahjureid, nt lehetäisid. Mesilased ja herilased on õistaimede tolmeldajad teadlaste hinnangul tooks nende putukate häving kaasa täieliku katastroofi paljude kultuurtaimede kasvatamisel. Eluviis Mitmed mesilaste ja herilaste liigid on ühiselulised koos rajatakse pesa, hangitakse toitu ja kasvatatakse järglasi. Paljus herilased ning vaablased elavad ja peavad jahti
raadiuses. Meetaimede jaotus Meetaimed võib jaotada: 1. Õitsemise aja järgi: a) kevadised meetaimed (õitsevad märtsist juunini); b) suvised meetaimed (õitsevad juulis-augustis); c) sügisesed meetaimed (õitsevad augustis- septembris). 2. Mee produktiivsuse järgi: a) peameetaimed pajud, vahtrad, valge ja roosa ristik, vaarikas, raps, pärn, valge mesikas, pajulill, ahtalehine põdrakanep. Nendelt taimedelt saab mett koguda ka monofloorsena (ühelt taimeliigilt). Eestis saadakse headel aastatel monofloorset mett pärnalt, ristikult, rapsilt ja mesikalt. Enamik Eesti meest on segamesi. Peameetaimede mee produktiivsus on üle 100 kg mett hektarilt; b) kõrvalmeetaimed, mille seas on palju ravim- ja mürgiseid taimi, mida ka mesinik peaks tundma. Mesilastele on vajalik meetaimede mitmekesisus. 3. Kasvukoha järgi: a): põllukultuurid; b) aiakultuurid; c) niidu-, soo- ja
ja vaha. Proovin osa kaupa kohapeal maha müüa, kuigi see ei õnnestu, sest kohalikel pole selliste kalliste asjade vastu huvi. Pakin oma kauba tõlla ja lähen tagasi võõrastemajja. Teel sinna märkan palju vanu tuttavaid kaupmehi, kellega ajan juttu, kuna mul kuhugile kiiret pole. Jõudes tagasi võõrastemajja, ootab omanik mind juba. Teretan teda viisakalt. Tal on kuidagi väga kaval nägu peas. Ta teeb minuga juttu, küsides: ,,Mis kaupa see kaupmees siis müüb?" ,,Eks ikka karusnahku mett ja vaha, tahad osta?" küsisin ma. Tema vastas: "Jah!" Müüsingi talle paar nahka ja paar kilo mett. Me mõlemad olime tehinguga rahul. Peremees pakkus ka lõunasööki ja ma olin sellega nõus. Peale maitsvat lõunat lähen lasen mõneks ajaks silma looja. Ärgates märkan, et kell on juba päris palju ja väljas hakkab hämarduma. Lähen teen linnapeal väikse tiiru ning astun sisse ühte kärarikkasse trahterisse. Istun koos teiste
Säilitamisnõuded määrab toidule selle valmistaja või pakendaja kas kestvuskatsete alusel või lähtub muude standardite alusel kehtestatud säilitamistemperatuuridest/säilimistähtaegadest. Juhul kui mee pakendaja juhindub Meestandardist EVS 738:1997, siis tuleb tal järgida standardi punktis 9 sätestatust, mis ütleb et tootja tagab mee vastavuse standardi nõuetele 2 aasta jooksul, kui järgitakse standardi p 8.1 ja 8.2 nõudeid. p 8.1 Mett transporditakse toiduainete veoks määratud igat liiki transpordivahenditega vastavalt sellele transpordiliigile kehtivate veoeeskirjadele, kaitstuna sademete ja otsese päikesekiirguse eest. p 8.2 Mett säilitatakse ruumides, kus pole tugevasti lõhnavaid aineid, kaitstuna otseste päikesekiirte ja soojuskiirguse eest temperatuuril mitte üle 25 kraadi, kusjuures õhu suhteline niiskus on mitte üle 65%. Selgituseks! Mett hakatakse säilitama selle kogumise hetkest st mee vurritamisest,
Toetudes autori väitele, et kui ikka ennast nähtavaks või kuuldavaks teha ei suudeta, siis pole teid ka olemas, on vaja oskusi ja teadmisi, et oma ettevõtte toodangut realiseerida. (Sildnik, 2006). Reklaamimise viise on väga palju, näiteks reklaamiks võib pidada ka purgisilte, kus mesiniku kontaktandmed peal. Autoomanikest mesinikud võiksid kaaluda reklaamkleebise paigaldamist sõiduki külge. Ka oma põhitootele ehk meele mõeldakse välja erinevaid huvitavaid mett sisaldavaid tooteid nagu saunameed ja -õlid. Mett toodetakse näiteks koos astelpajuga, jõhvikaga, küüslauguga, taruvaiguga, õietolmuga ja mesilasema toitepiimaga. Eraldi müüakse veel ka õietolmu, taruvaiku, kaanetist. 2. MEESAAKI MÕJUTAVAD TEGURID Neid tegureid, mis tugevalt saagikust otseselt mõjutavad on üpriski mitu: korjeallika kaugus mesilaspere kodust, mesilasperede tihedus, ilmastikuolud ja taimestik. 5 2.1
soolasid. Mikroelementidel on väga suur tähtsus organismi elutegevusele. fermendid Mees on fermente rohkem kui üheski teises toiduaines. Kuumutamisel üle 60*C nad hävivad. Mesi ( ferment lipaas) soodustab rasvade kasutamist organismis ja väldib kahjuliku slaki teket rasvades (tselluliit). Veel lisainfot. Aktiivsed biogeensed ained soodustavad organismi elutegevust. Täiskasvanutel soovitatakse süüa iga päev 40-60, lastel 20-30 g mett 1,5-2 tundi enne sööki või 3 tundi pärast sööki. Parim lahustatuna soojas vees (tee, piim). 100 g mett annab 315 cal. Mesi suurendab temaga üheaegselt tarbitavate ravimtaimede ja toiduainete toimet. Säilitamine Parimad säilitustingimused mee jaoks on hermeetiliselt suletud nõus, mida hoitakse pimedas ruumis, mille õhutemperatuur on 5...10 ° C. Negatiivsete temperatuuride tõttu lagunevad mees sisalduvad vitamiinid ja
Hapumatele mahladele lisatakse happesuse vähendamiseks vett., suhkrusisalduse suurendamiseks lisatakse suhkrut. Liigitatakse Tooraine alusel millest tuleneb nende nimi Tehnoloogia alusel naturaalsed, kangendatud, mee.- ja gaseeritud veinid Naturaalsed saadakse tooraine loomulikul käärimisel, sisaldava alkoholi kuni 15%. KANGENDATUD osaliselr käärinud mahlale rektifiotseeritud piirituse lisamisega. Alkoholisisaldus 16...18% Meeveinid suhkru asemele mett Gaseeritud naturaalse veini või kääritatud mahla kunstlikul küllastamisel süsihappegaasiga. Suhteliselt madala kvaliteediga SIIDER Tuleneb ladinakeelsest sõnast Cicera, mis on alkohoolne jook. Valmistatakse põhiliselt õuna- ja pirnimahlast kääritamisel ja loomulikul küllastamisel süsihappegaasiga. MAHLAD · TOORMAHL koosneb üht või mitut liiki puuviljadest, marjadest või
Mesila rajamine Tartu 2013 Sissejuhatus Mesilased ei tooda üksnes mett, vaha, taruvaiku vaid on ka põhilised tolmendajad nii looduslikele kui ka põllumajanduslikele taimekultuuridele. Mesindussaadusi kasutatakse ammustest aegadest toiduainetena, ravimitena ning toorainena paljudes tööstusharudes ning nende kasutamise maht on tunduvalt tõusnud. Rahvaarvu kasvuga ning ühaenam suureneva alternatiivmeditsiini pooldamisega on mesindussaaduste soov kasvanud ning põllumees on hakkanud ühaenam tegelema ka mesindusega.
Rafineeritud suhkrust võib aga tekkida sõltuvus "sugarholism". Pruunil suhkrul on karamellist tingitud mõrkjas maitse, mistõttu see on veidi vähem magus kui valge suhkur. Tükisuhkrut on saadaval pehmet ja kõva, suurt ja väikest, valget ja pruuni. Peenestatud suhkur sulab rutem, aga tükk on atraktiivsem. Loomulikult lisab rafineerimine keemiat ja seega võiks eelistada pruuni, kuid sellel on maitsenüanss juures. Kohvi ja teed võiks juua hoopis suhkruta või kasutada mett. Milline suhkur on tervislik? Ei saa üheselt väita, et üks suhkur on teisest kasulikum. Energiat annavad nii pruun kui ka valge suhkur praktiliselt sama palju. Pruunis suhkrus on küll veidi enam mineraalaineid-vitamiine, aga ikkagi on neid suhteliselt minimaalselt. Suhkru peamine "kahju" seisneb selles, et see annab ainult energiat, kuid ei sisalda vajalikke toitaineid. Kui inimene saab palju n-ö tühje kilokaloreid, on tal raskusi päevase soovitatava
Kontaktisik: Jana Raudsepp Telefon: +372 5194 2226 E-posti aadress: [email protected] Ettevõttest Meekärg on 2017. aastal Tartu maakonnas asutatud ühe inimese firma, mille peamiseks tegevusalaks on omatoodangu tootmine, pakendamine ja turustamine. Asutajana ja tegevjuhina mesindan ma koos ühe töölisega 200 mesilasperega mesilas. Igapäevaselt suhtlen ma klientidega ja hoian silma peal mee kvaliteedil. Firma pakub naturaalset Lõuna-Eesti loodusest pärit puhast mett. Swot-analüüs TUGEVUSED NÕRKUSED Eestimaine, Lõuna-Eestist pärit mesi Mesinduse alal võhik Idee oleks pakkuda tootena rosinaid Vajalik on läbida koolitusi sisaldavat mett Madal krediidivõime Kompetentne töötaja VÕIMALUSED OHUD Uue ostjagrupi tekkimine Kogenud konkurendid Võidakse toodet osta ka Toodang pere kohta madal, kuna
eest ½ veeringut. Teeb seda külaline, peab tema peremees ( kutsuja ) selle eest samuti maksma ½ veeringut. 17. Gilditoas on iga joomingu ajal viskemäng keelatud. Kes seda mängivad, maksavad trahvi kolm marka, ega jäeta sellest pennigi maha. 18. Joob keegi gildivend kauemini, kui see lubatud ja sünnivad sellest gilditoas korratused, siis maksab ta trahvi ühe lesika mett. Sellest ei jäeta pennigi maha. 19. Kui laud kaetud, ei tohi sinna keegi oma karikat panna, trahv üks öör pennides. 20. Keegi ei tohi istekohta enese kätte kiskuda nende keskel, kes meie juures joovad; trahv pool veeringut. 21. Valab keegi ( õlut ) nii palju maha, et ta seda ühe jalaga katta ei suuda, maksab trahvi ühe ööri pennides. 22. Kes oma hobuse gildimaja eeskotta laseb tuua, seda trahvitakse poole veeringuga. 23
Lamavtarude ja korpustarude võrdlus on näidanud, et korpustarudes ei ole perede söödakulu oluliselt suurem lamavtarudes talvituvate perede söödakulust. Küll aga vastupidiselt lamavtarudega saab juba varakevadel kõrvaldada tarust tarulangetise, mistõttu on korpustarudes perede kevadine algareng tunduvalt kiirem. Korpustaru kuju vastab paremini mesilaspere looduslikule elamule - puuõõnele. Lamavtarus on enamasti vähemalt 20 raami all ja magasinid peal ning mesilased kannavad osa mett haudmevälja kohale, samuti ka külgedele. Bioloogiliselt oleks loomulikum suurem osa kogutud meevarudest paigutada ülespoole, nagu seda teevad vabas looduses puuõõnes elutsevad mesilased. Korpustaru kasutamisel on see tingimus täidetud. Kasutatud kirjandus http://www.maaleht.ee/news/mesindus/mesilased/korpustarud-ja-lamavtarud.d? id=23968731 http://www.hot.ee/metsamesi/Inventar.htm#lamav.korpus http://www.google.ee
kibuvits, kask), mida mesilased külastavad ainult suure õietolmuvajaduse korral. Nektarit ja õietolmu andvaid taimi, milleks on enamik meetaimi ning ainult nektarit eritavaid taimi nagu vikk ja puuvill. Niisuguseid taimi on väga vähe. [2] Meetaimi võib jaotada ka pea- ja kõrvalmeetaimedeks. Peameetaimedeks on Eestis valge ja roosa ristik, pärn, valge mesikas, kanarbik, põdrakanep jt. Need taimed võivad anda monofoorset mett. Monofoorseks nimetatakse niisugust mett, millest 1/3 on kogutud kindlatelt taimedelt. [2] Metsade ja parkide meetaimed Meeproduktiivsuse seisukohalt jaotatakse metsad kasvutiheduse ja liigilise kooseisu järgi 3 rühma: tihedad metsad, hõredad metsad ja metsalagendikud ning raiesmikud. Tihedas metsas korje peaaegu puudub. Hõredates metsades 4 kasvab juba küllalt palju nektarit andvaid taimi kuid nad pole nii nektaririkkad kui lagendike taimed
Sood Liisa Ilves Soo, see on me ökosüsteem, Siin ja seal, see areneb me teel. Liiga vähe hapniku ning liiga palju vett, ei mesilased taha seal teha oma mett. Madal sood, siirde sood kui ka rabad, Paljud neist paiknevad me oma eesti nabal, Paiknevad turbad ja laukad kõik seal koos, Vahest ka mõni älve paistab soos. Kuigi palju on soid me Eesti maal, On rohkem neid ju Soome maal.
Smuuti retsepte Ananassi-spinati smuuti 1 suur peotäis ananassitükke 1 suur peotäis spinatit 1 küps banaan 1 klaas vett või taimset piima Kookose-mango smuuti 1 mango 1 porgand 1 banaan peotäis mustikaid 3 spl maitsestamata jogurtit Kookosvesi Banaani-mustika smuuti 1 banaan peotäis külmutatud mustikaid 1 spl mett 1 väiksem pirn 2-3 jääkuubikut Banaani sokolaadi smuuti 1 banaan 1 spl sokolaadi siirupit 1 klaas piima ½ klaasi jääd
putukas. Algul toovad noored töölised oma vastsetele toiduks magusat taimemahla, kuid hiljem näiteks kärbseid, mesilasi ja liblikate roovikuid. Mürginõela pistega herilane oma ohvri, närib samas ta küljest tükikesi, mälub peeneks ja toidab sellega kannudes olevaid vastseid. Ise aga toituvad herilased õite nektarist, lehetäide väljaheidetest ning varastavad mesilastelt mett. Vahel imevad nad ka ploomide, õunte, pirnide ja marjade mahla, mida nad saavad viljapuu aedadest.
............................................................................................................. 5 Viited...................................................................................................................................... 6 2 Sissejuhatus Mesindusel on rahvamajanduses küllalt suur osatähtsus. Mesilased ei tooda üksnes mett, vaha, taruvaiku, mesilasmürki ja mesilasema toitepiima, vaid nad aitavad tunduvalt tõsta ka putukalembeste põllumajanduskultuuride seemne - ja viljasaake. Mesindussaadusi kasutatakse järjest rohkem toiduainetena, ravimitena ning toor- ja abimaterjalidena paljudes tööstusharudes. Mesilaste pidamiseks on loonud inimesed tarud, ning mesitarude kogumit nimetataksegi mesilaks. Käesolevas referaadis tutvumegi lähemalt sellega, kuidas rajada omale mesila. 1. Mesila asukoha valik
Lihtsustatult võib taimetoitlased jagada kaheks veganid ja vegetariaanid: Vegan on taimetoitlane, kes on täielikult välistanud kõik loomset päritolu saadused ehk ta on nn täistaimetoitlane. Vegani menüüsse kuuluvad teraviljad, puu- ja köögiviljad (sh kaunviljad ja seened), marjad, seemned, mandlid, pähklid. Vegetariaan sööb kõike sama mis vegangi, kuid erinevalt veganist võib ta süüa ka mõningaid loomse päritoluga toite nagu näiteks mune, piima ja piimasaadusi ja/või mett. Eestis kutsutakse taimetoitlasteks nii veganeid kui ka vegetariaane ehk kõiki, kes ei söö liha. Veganid ise peavad vegetariaane nn pooltaimetoitlasteks kuna nad söövad mingil kujul ka loomset päritolu saadusi. Lisaks väldivad veganid tooteid, mis sisaldavad loomseid komponente või on loomset päritolu: peamiselt nahk ja karusnahk, aga enamasti ka vill, siid ja mesilasvaha. Samuti ei osta veganid võimalusel kosmeetikat ja kodukeemiat, mis sisaldavad loomseid aineid ning
Elupaikja viis Elupaigana eelistab rabadega metsamassiive, milles leidub tuulevarju. Aktiivsed on nad hämaras, harvem päevavalgel. Päeval magavad tavaliselt kõrge heina sees, kui neid ei segata. Üksikeluviisiga Talve veedavad taliuinakus, mis kestab novembrist kuni märtsaprillini. Eelistavad suuri metsi. Toitumine Karud on segatoidulised.Söövad näiteks: Taimi Raipeid Marju Naati Kaera Mett koos kärgedega Putukaid Sigimine Innaaeg on pruunkarudel aprillist juulini. Tiinus vältab tavaliselt 79 kuud. Pojad sünnivad emaslooma taliuinaku ajal jaanuaris. Tavaliselt on karul korraga üks või kaks, harva kuni viis poega. Huvitavaid fakte Ökosüsteemis on karule koht kiskjana. Ainus vastane on talle inimene. Rahvasuus hüütakse karu "mesikäpaks". Karu kõnnib talla peal. See on iseloomulik ka inimesele. Pildid..
Kõigil on hästi arenenud lõuad. Peas on tundlad. Liitsilmsed. Toitumine Valmikud toituvad nektarist ja õietolmust. Täiskasvanud toituvad Loomsest toidust, Nektarist, Õietolmust, Sülemist, Meest Ja teistest looduses leiduvatest toiduainetest. Paljunemine Kehasisene paljunemine Kiletiivaliste iseärasuseks on, et nende emased munevad nii haploiseid kui diploiseid mune. Tähtsus Mesilased toodavad mett. Mesilased ja kimalased tolmendajad. Sipelgad toituvad parasiitidest. Lisaks Kiletiivalisi 150000 liiki. Paljudel kiletiivalistel on tagakeha tipus muneti, mis vahel on ühendatud mürginäärmega ning kujunenud mürgiastlaks Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Kiletiivalised http://www.annaabi.com/kiletiivalisedo.html
v Ülepingutatud hääl ja viibimine müra rikkas keskkonnas. v Olles õues jahedas ja niiskes ,toas aga liiga kuiv õhk, siis kannatavad häälepaelad liigse kuivuse all. v Häälepaelu kahjustavad erinevad heitgaasid ja ka suitsetamine. Häält saab hoida: v Kui sa ei kasuta enda häält liikselt ( karjumisel, röökimisele ). v Jood iga päev raviteid (piparmündi teed, kummeli teed ) teele võib lisada ka mett. v Hoiad oma kurku soojas. v Ei viibi eriti müra rikkas keskkonnas. Kui hääl on ära: v Ära viibi müra rikkas keskkonnas. v Ära pinguta enda häält liigselt. v Hoia kurk soojas. v Joo ravi teid. Kasutatud allikad: ü Muusika õpetuse Õ lk. 35. Tänan kuulamast!
Tallinna Tehnikaülikool Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Toiduainete instituut Toiduteaduse õppetool Toitumisõpetus Praktikumide protokollid Tallinn 2013 Mee kvaliteedinäitajad Mee niiskusesisaldus Töö käik Katse tegemisel kasutasin akaatsia mett. Kõigepealt asetasin ~1cm³ mett kuiva katseklaasi, sulgesin korgiga ja kuumutasin vesivannil 60°C juures, kuni kristallid olid kadunud. Katseklaasi sisu jahutasin toatemperatuurini. Ühe tilga mett viisin refraktomeetri prismale ja määrasin murdumisnäitaja. Määrasin kokku 2 korda, vahepeal refraktomeetri prismat hoolikalt puhastades. Keskmise tulemuse põhjal leidsin tabelist vastava niiskusesisalduse. Katse andmed ja arvutused 1) 1,4942 ehk 81,2 % 2) 1,4941 ehk 81,19 %
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
