Psühholoogia ainetöö Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................... 3 1.Psüühikahäired........................................................................................................ 4 1.Psühhootiliste häirete näide: skisofreenia...............................................................8 2.Nõustamine ja psühhoteraapia................................................................................ 9 3.Kuidas psühhoteraapia mõjub?.............................................................................. 11 4.Küsitluse tulemused.............................................................................................. 12 Kokkuvõte................................................................................................................. 14 Kasutatud kirjandus......................................
tekkinud psüühika- ja käitumishäired Skisofreenia, skisotüüpilised ja luulilised häired Meeleoluhäired Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired Füsioloogiliste funktsioonidega seotud käitumissündroomid Täiskasvanu isiksus- ja käitmishäired Vaimne alaareng Psühholoogilise arengu häired Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired Diagnoosimisel tekkiv probleem-sildistamine. Psühhoteraapia Psühhoteraapia on terapeudi ja patsiendi vaheline koostöö, mille käigus kasutab terapeut psühholoogilisi vahendaid, et aidata patsiendil paremini mõista oma elamusi ja muuta oma suhtumist, tunnetust või käitumist. Psühhoanalüütiline psühhoteraapia Paranemise võtmeks on taipamine ehk isik peab ise saama seni mahasurutud materjalist teadlikuks Analüüsimisprotsess: alateadlike konfliktide väljatoomine-> nende sõnaline väljendamine -> ülekande kaudu
................................................................................. 6 Depressiooni peamised põhjused:................................................................................... 6 Depressiooni peamised sümptomid:................................................................................ 7 DEPRESSIOONI RAVI........................................................................................................... 9 Psühhoteraapia ja teised professionaalsed ravimeetodid ................................................. 12 Kognitiivteraapia................................................................................................................ 14 Depressiooniravimid - antidepressandid............................................................................ 17 KOKKUVÕTE........................................................................................................................19
Õppejõud: Pille-Ruth Kukemilk, MA Mõdriku 2015 1 SISUKOR SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1TERAAPIAD........................................................................................................... 3 1.Terviku teraapia, Anesi ultraheli teraapia.........................................................5 2.Individuaalne psühhoteraapia, holistiline psühhoteraapia...............................5 3.Hüpnoteraapia.................................................................................................. 7 4.Imago suhteteraapia, Pere- ja paariteraapia....................................................8 5.TRE meetod...................................................................................................... 9 6.Valgusteraapia, Kristalliteraapia...................................................
.....................................................................................5 1.3 Söömishäirete epidemioloogia ja riskitegurid....................................................................5 2. SÖÖMISHÄIRETE RAVI......................................................................................................6 2.1 Psühhosotisaalsed ravimeetodid.......................................................................................6 2.1.1 Kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia.......................................................................7 2.1.2 Interpersonaalne psühhoteraapia................................................................................8 2.1.3 Pereteraapia................................................................................................................8 2.1.4 Grupipsühhoteraapia.................................................................................................9 2.1
meeleolu vaheldumised. Anoreksia tagajärjed:südamekahjustused, maksakahjustused, neerukahjustused, viljatus, isiksuse muutused, muutused ajus, luude hõrenemine, immuunsüsteemi kahjustused, pidevad tervisekahjustused. Anoreksia ravi eesmärgid: alatoitumusest ülesaamine, söömiskäitumise normaliseerimine, inimese ettevalmistamine igapäevaellu tagasipöördumiseks. Õige toitumiskäitumise sisseviimisel on suur abi psühhoteraapiast, samuti tegeleb psühhoteraapia inimese igakülgse informeerimisega häire kohta. Sageli on raviprogrammide aluseks kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia, kuid noorematele häire all kannatajatele on kasulik ka pereteraapia. Ravimite abil leevenduvad anoreksia põhisümptomid harva, kasu on medikamentidest eelkõige siis, kui lisaks anoreksiale esineb ka depressioon ennetamine. Ennetamine: Vanemad peaks väga suurt tähelepanu osutama laste väärtushinnangute kujunemisele ja tagama lastele eluterve
Sven Anderson Töö aluseks: Hersen, Sledge (ed´s) (2002). Encyclopedia of Psychotherapy. Academic Press 1. LOE LÄBI peatükid psühhodünaamilise (II vol 423-430), kognitiiv-käitumisteraapia (I vol 451-458); humanistliku (I vol 949-957); lahenduskeskse lühiteraapia (II vol 673-678); reaalsusteraapia (II vol 489-494); interpersonaalse psühhoteraapia (II vol 37-47); ja gestaltteraapia (I vol 863-872) kohta. 2. TÄIDA TABEL (lühidalt, konkreetselt, asjakohaselt): KOOLKOND TEOORIA NÕUSTAMISSUHE NÕUSTAMISVÕTTED TUGEVUSED NÕRKUSED
Kunsti teraapiline kasutamine annab pigem kunstilise elamuse. Teraapiaseansi rõhk on protsessil mitte kunstilisel lõpptulemusel. Kunstiteraapia on ka reguleeritud proffesionaalsete assotsiatsioonide poolt ja seal hulgas jälgitakse spetsiifilisi eetikanorme, mis kunsti terapeutilise kogemise puhul pole vajalik. Kunstiteraapiad ja teised teraapiad 1) Psühhoteraapia ja nõustamine. Psühhoteraapiaid ja kunstiteraapiat seovad psühhoanalüütiline mõtlemine ja humanistlik teraapia ning nende praktikates leidub suuri sarnasusi. Humanistlik psühhoteraapia hindab samuti kõrgelt loovust ja eneseväljendust, kuid suurem rõhk on siiski verbaalsel tööl, isegi kui kunst on seanssi kaastatud, siis on see pigem teisene vahend. Üldistatult öeldes eelistab psühhoteraapia rääkimist tegemisele.
kergekäeliselt lõpetada. Psühhoteraapia meetoditest kasutatakse kõige enam kognitiiv- käitumuslikku psühhoteraapiat ja erinevaid lõdvestustehnikaid. Nende abil üritatakse aidata patsiendil leida vahendeid ärevuse kontrolli all hoidmiseks, mõjutades kognitiivseid faktoreid või vähendades ärevust lõdvestustehnikate abil. Paljude uuringute põhjal kaovad 50–60% patsientidest sellise ravi tagajärjel sümptomid kas täielikult või peaaegu täielikult. Psühhoteraapia on kindel koht ärevushäirete ravis, kuid probleemiks on siiski psühhoteraapia kättesaadavus. Kasutatud kirjandus http://ee.lundbeck.com/EE/Patients_and_relatives/GAD/default.asp http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/40arevushaired.htm#Etiol oogia
Sigmund Freud Sigmund Freud (6. mai 1856 23. september 1939) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. 1909. aastal pidas Sigmund Freud USA-s rea loenguid. Ameerika Ühendriikidest sai psühhoanalüüsi teine kodumaa, kus psühhoanalüüsi meetod kui psühhoteraapia on laialdaselt kasutusel. Freudi teooriad ja tema meetodid olid vaieldavad nii 19. sajandi Viinis ning on jäänud vaieldavateks tänaseni. Tema tööd on avaldanud suurt mõju kirjandusele, filosoofiale ning kultuurile üldiselt. Teoseid: · "Die Traumdeutung" (1900) inglise keeles: "The Interpretation of Dreams" · "Drei Abhandlungen zur Sexualtheorie" (1905) inglise keeles: "Three Essays on the Theory of Sexuality" · "Jenseits des Lustprinzips" (1920)
Võrdsusele suunatud suhe, pole direktiivsust, fookuses võib olla kolmanda isiku probleem, töö tulemusena laheneb kliendi probleem ja paraneb konsulteeritava oskus probleeme lahendada. Konsulteerimine pole psühholoogiline nõustamine. Informatsiooni jagamine senimainituga võrreldes kõige üldisem, pidevalt aset leidev suhtlemisprotsessi osa. See sisaldub nii nõuande andmises, konsulteerimises, õpetamises jne. Psühhoteraapia ja nõustamise erinevus Selget piiri nõustamise ja psühhoteraapia vahele on keeruline tõmmata (Corsini & Wedding, 2000). Psühhoteraapia on tervisehäiretega isiku sihipärase mõjutamise protses, mis tugineb psühholoogiateaduse seaduspärasustele ( Corsini & Wedding, 2000). Peamine erinevus selles, et nõustamine tegeleb teadvustatud vaimse seisund. Psühhoteraapia tegeleb ka mitteteadvustatud protsessidega. Psühhoteraapia ja nõustamise erinevus · Fookus arenguline , toimetulek
Alkoholism Mis on alkoholism? Alkoholism on haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist Tunnused Tung ja iha alkoholi järele Tekkepõhjused Alkoholismi geeni ei ole olemas, ehkki eksisteerib pärilik kalduvus Esinemissagedus 100 000 elaniku kohta 100 Eluiga Eluaegne Ennetamine Alkoholi vältimine Ravi Psühhoteraapia ja ravimpreparaadid Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Alkoholism http://www.tmk.edu.ee/~margek/alko.htm http://www.kordamed.ee/cgi-bin/m.cgi?p=3&l=e http://www.alkomeeter.com/kuidasmojub.htm http://www.hambaarst.ee/artikkel.php?id=502
Kehtestamine läbirääkimise tehnikad Eetika abistamissuhe, formaalsed ja mitteformaalsed ettekirjutused · Fookus nõustamisel on arenguline toimetulek, oskuste õpetamine, probleemide ennetamine. Psühhoteraapias on fookus kõrvaldav, aitab ületada olemasolevaid probleeme, nt. ärevus, depressioon · Probleemi olemus. Nõustamine tegeleb igapäevaeluliste probleemidega, nt. pere, töö, suhted. Psühhoteraapia probleem on komplekssem. Et eristada kumma alla probleem sobib, on vaja diagnostikaprotseduure. · Eesmärk. Nõustamisel lühiajaline. Psühhoteraapias mõlemad, lühi- ja pikaajaline. · Raviviis. Nõustamisstrateegiad, ennetavad lähenemised. Psühhoteraapias komplekssem, teadvustamata ja teadvustatud protsessidega. Kasutatakse teaduslikult tõestatud efektiivsusega psühhoteraapia meetodeid. · Nõustamine koolides, keskustes, med asutustes
alateadvuse ja mineviku uurimise. -Sigmund Freud -Alfred Adler 2 BIHEIVIORISM REFLEKSOLOOGIA -John Watson Ivan Meditsiinipsühholoogia 3 HUMANISTLIK PSÜHHOLOOGIA -Carl Rogers -Abraham Maslow Psühhoteraapia 4 KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA -Jean Piaget Julian Hariduspsühholoogia, kõik mis seotud arengu, mälu ja infoga. -Ulric Neisser -Endel Tulving 5 PSÜHHOBIOLOOGIA -Donald Hebb Meditsiinipsühholoogia, nt ajukahjustuse uurimine.
Buliimia Sisukord · Mis on buliimia? · Buliimia tekkimine. · Tagajärjed. · Ravi buliimiale. · Minu arvamus. Mis on Buliimia? · Söömishäire · Söömisepiiramine · Kontrolli kaotamine · Ülesöömine Buliimia tekkimine. · Halvad emotsioonid · Mõnitamine Tagajärjed. · Hambaemaili kahjustus · Marrastused sõrmedel · Enesetapukatsed Ravi buliimiale. · Posiitivsed muutused · Madal enesehinnang · Psühhoteraapia Minu arvamus. Minu arvates on buliimia raske haigus, millesse on lihtne sattuda, kuid raske sellest haigusest välja tulla. Räägitakse tihti milline on "ideaalkaal" ning paljud soovivad ka omale "ideaalkaalu" ning hakkavad seejärel dieeti pidama, mis võib viia buliimiani. Seetõttu võiks ära kaotada iluetiketid, et millised on koledad ja millised ilusad inimesed, sest tegelikult on ju iga inimene omamoodi ilus.
ärevushäire, posttraumaatiline stresshäire, kilpnäärme talitlushäired, erinevad neuroloogilised haigused ja foobiad. Paanikahäirele sarnanevaid kaebusi võib põhjustada ka alkoholi ja teiste psühhoaktiivsete ainete kasutamine. Ravi Paanikahäire ravi põhineb usalduslikul ravisuhtel. Raviarstiks on enamasti perearst või psühhiaater. Põhiravina kasutatakse kognitiiv-käitumuslikku psühhoteraapiat ja medikamentoosset ravi. Kognitiiv-käitumusliku psühhoteraapia abil üritatakse hingamisharjutuste ja sümptomite teadvustamise teel vähendada paanikahoogude arvu ning tugevust. Tekitades patsiendis paanikahoo, saab harjutada olukorra valitsemist ja samal ajal leevendada hoogudega seonduvaid haigusnähte. Tavaliselt tehakse kümmekond raviseanssi. Uuringute abil on leitud, et sellele ravile allub umbes 70% patsientidest. Paanikahäirete medikamentoosses ravis põhiliselt kasutavateks ravimiteks on SSRId ja bensodiasepiini derivaadid
6 vaimuhaigus. Risk on suurem, kui suguvõsas on esinenud skisofreeniat. (Clinical Reference Systems 22.04.2007). Ravi: Meditsiin ja teraapia võivad olla efektiivseks raviviisiks, kuid paranoiline isiksus ei pruugi üldse abi otsidagi, sest ta on tearapeudi suhtes kahtlustav. Ilma ravita sümptomid ei kao. (Clinical Reference Systems 22.04.2007). Ravimitega saab ravida ärevust või meelepetteid. Psühhoteraapia aitab inimesel näha ennast selgemini, aitab ära tunda, mis sellist käitumist põhjustab ja näitab selle mõju teistele inimestele. See aitab isikul ka muuta oma käitumist, mis segab tal elamast rahuldavat elu. Kognitiivne teraapia on inimesele võimaluseks identifitseerida ja muuta oma mõtteid, mis pole reaalsed. (Clinical Reference Systems 22.04.2007). Skisoidne isiksus Skisoidse isiku emotsioonid on piiratud, tuimad, külmad ja jahedad. Märkimisväärselt
Toitumishäired Põhjused: Psüühilised probleemid :1) madal enesehinnang, Suhtlemisraskused, tarbetusetunne, probleemid kodus/koolis, füüsiline vägivald. 2) saab alguse liiga rangest dieedist, mida ei suudeta täita 3) kultuurilised mõjud. 4) Söömishäiretega inimestel on ebarealistlikud ootused enda ja teiste suhtes. 5)Nad on tugevad väliselt kuid seesmiselt tunnevad end nõrgana, jõuetu, ohvri, löödu, või solvununa. Riskirühmad: Vanus 15-23 aastat, Iseloomustab püüdliku ja üle keskmise õppeedukusega, Pärinevad edukamatest perekondadest, tähtsal kohal on töö ja eneseharimine. Üleelatud psüühiline trauma füüsiline või psüühiline trauma, Bulimia Nervosa- õgardlus : liigsöömishoogusid on rohkem kui 3 korda nädalas, Tahtlik oksendamine , lahtistite kasutamine, range Dieet, Keha väärtaju, Ülemäärane füüsiline koormus, Süüakse stressirohketes olukordades ning tavaliselt üksida. Kompleksioonid: Juustevälja langemin...
Kõhnudes hakkab enesevalitsus alt vedama ja inimene annab järele tahtmisele süüa. Söömishäirete all kannatajad otsustavad oma väärtuse üle peaaegu eranditult figuuri ja kehakaalu põhjal. Ravivõimalused: Buliimia all kannatav inimene on tavaliselt raviks paremini motiveeritud kui anoreksia häirega. Seetõttu buliimia korral ei ole haiglaravi enamasti vajalik. Õige toitumiskäitumise sisseviimisel on suur abi psühhoteraapiast, samuti tegeleb psühhoteraapia inimese igakülgse informeerimisega häire kohta. Sageli on raviprogrammide aluseks kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia , kuid noorematele häire all kannatajatele on kasulik ka pereteraapia. Enim kasutatud ja hästi uuritud ravimudel buliimia korral põhineb kognitiiv- käitumuslikul raviviisil. Kognitiiv-käitumusliku mudeli lähtekohaks on, et kaalu alandamine põhjustab liigsöömist, mis omakorda võimendab käitumisviise, mis on buliimia sümptomiteks.
DEPRESSIOON 2012 Mis on depressioon ? *Meeleoluhäire, mis on tingitud närviülekannet mõjutava aine neurotransmitteri (serotoniin, norepinephrine ja/või dopamiin) funktsioonihäirest. *iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu, huvideringi kitsenemine ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Miks tekib depressioon ? * Sõjaaegse traumaga, lapsepõlves seksuaalse ärakasutamisega, raske õnnetuse * Mitterahuldavad suhted minevikus * Perekondlik soodumus Sümptomid Huvi ja elurõõmu kadumine Vähemalt 2 nädala jooksul püsivalt alanenud meeleolu Tunded, et mis ka ei teeks , sellel ei ole väärtust, läbikukkumistunne, süütunne, häbistatuse tunne Raskused mõtlemisega, keskendumisega Tõusnud huvi surma ja enesetapu küsimustes Unehäired. Täielik energia puudumine. Inimene ei leia kuskil asu, läheb kergesti endast välja Ravivõimalused Psühhoteraapia Ravi medikamentide tablettide abil Kas depressioonist võib ülds...
Järsud muutused elus -Korrapärane ja planeeritud elu Abitus, üksindus, sotsiaalse tähenduse puudumine - Positiivne sotsiaalne ümbrus Eksistentsiaalsed probleemid -Hea emotsionaalne õhkkond peres Motivatsiooni ja lootuse puudumine -Tulevikuprognoos ja lootus Kaootiline elu - Psühhoteraapia Töötus - Heaolu, empaatia Liigsed nõudmised, tunnetest ilmajätmine - Adekvaatsed eesmärgid ja nõudmised Pingete emotsionaalne kliima veres (ülikriitiline suhtumine, vaenulikkus, ülehoolitsemine. Jne) Skisofreenia kulg ja prognoos. Tavaliselt saab haigus alguse noorukieas. Sümptomid vallanduvad välise põhjuse tagajärjel, näiteks kooli vahetus, alkoholi tarvitamine jne
psühhoteraapia. Depressioon on üks paremini ravile alluvaid psüühikahäireid. Kaasaaegsemad antidepressandid, millega ravitakse depressiooni saab jagada viide suurde rühma: ·tritsüklilised antidepressandid ·tetratsüklilised antidepressandid ·serotoniini tagasihaarde inhibiitorid ·monoamiini-oksüdaasi inhibiitorid ·seroniini-noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorid Liigne alkoholitarbimine süvendab depressiooni. Enamasti soovitatakse depressiooni raviks psühhoteraapia farmakoloogilise ravi kombineerimist. Enamik depressiooni all kannatajaid ei saa mingit ravi. Mõni inimene ei pruugigi aru saada, et tema tujukuses on süüdi depressioon. Paljud tunnevad depressiooni üksnes füüsiliste vaevustena. Mõned isegi ei tea, et abi on võimalik ning paljud ei suuda ravi eest maksta. Aeg-ajalt esinevad tusatujud ei vaja ravi, need kuuluvad elu juurde. Kuid raskemad ja pikaajalisemad masendusperioodid nõuavad tõsiseltvõtmist
PSÜHHOANALÜÜS FREUD, JUNG Erki, Sander, Lisann, Leie-Liilian, Hele-Riin PSÜHHOANALÜÜS Teraapiavorm Eesmärgid Leevendada stressi Leevendada pinget Leevendada ängistust SIGMUND FREUD 06.05.1856 Freiberg 23.09.1939 London Psühhoteraapia koolkonna ja teooria looja Tema tööd on mõjutanud kirjandust, filosoofiat ja kultuuri STRUKTURAALNE LÄHENEMINE 3 vahendajat tungide ja käitumise vahel Id (miski) Ego (mina) Superego (ülimina) Kindlaid piire pole Freud uskus, et ihad ilmuvad unes kas otsesel või varjatud kujul TOPOGRAAFILINE LÄHENEMINE Alateadvuslik (teadvustamatus) Kõik, millest inimene teadlik ei ole 2 liiki Eelteadvuslik Teadvuslik PSÜHHOSEKSUAALSE ARENGU FAASID 1
Psühhoanalüütiline teooria Elisabeth Sau 12c Teooriat käsitletakse üleüldse kõige esimese isiksuseteooriana ning esimese psühhoteraapia liigina. Alusepanija Sigmund Freud (1856-1939). Psühhoanalüüs on Sigmund Freudi loodud psühhoteraapia koolkond ja teooria. Psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on teadvustamata, sageli konfliktsed tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadlik. Motivatsioonilised jõud kujundatakse põhiliselt lapsepõlvekogemuse ja sotsialiseerumise poolt. Teooria Psühhoanalüüsi teoreetilisi käsitlusi on mitmeid. Ka Freudi enda käsitlused muutusid mõnevõrra
(aktiivne kuulamine, usaldussuhte loomine, teadlikkus, avatus, oma piiride tunnetamine ja hoidmine, psühholoogiline tasakaal, tolerantsus, kontakteerumisoskus jms). Nõustamine on kahe isiku vaheline teadmiste ja hoiakute erinevuste teadvustatud võrdsustamise protsess suhtlemise käigus, kus nõustaja aitab nõustataval isiksuse ja/või professionaalina areneda, muuta vastutustundlikult oma hoiakuid, käitumist, mõtlemisviisi vms. 4. Psühhoteraapia Kui pedagoogiline nõustamine hõlmab 3 eelnevat tasandit, s.t nõustaja on kompetentne inrormeerima, konsulteerima, nõustama, kuid 4. tasand eeldab spetsiifilist ettevalmistust - psühholoogi, psühhoterapeudi koolitust ja tegevusluba.
PSÜHHOLOOGIA MÕISTE Psühholoogia on teadus mis käsitleb vaimseid protsess ja käitumist ning nendevahelisi seoseid On teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avaldusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. Kr.k Psyhe (hing/vaim) ja logos (õpetus) Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes Psüühika subjektiivsus ja objektiivsus Psüühika kõrgeim vorm teadus on omane ainult inimesele PSÜHHOLOOGIA KUI TEADUS Eelteaduslik psühholoogia Filosoofiline psühholoogia Teaduslik psühholoogia Tugineb teaduslikele uurimustele Himanitaarne Loodusteaduslik PSÜHHOLOOGIA SEOS TEISTE TEADSUTEGA Psühholoogia: Pedagoogika Sotsioloogia Geneetika Bioloogia Meditsiin Matemaatika Lingvistika PSÜHHOLOOGIA VALDKONNAD Pedagoogiline psühholoogia: õpetamise ja õppimise psühholoogia, ealised individuaalsed er...
Kergetel ja kõige sagedasematel juhtudel võib see esineda järgmiste vormidena: · kartus hambaarsti ees · veekartus · kõrgusekartus · väikeste suletud ruumide kartus · pimedusekartus · koerte, kasside, usside või ämblike kartus Suurem osa inimestest ei vaja oma foobiate pärast ravi. Kui ärevus võtab enda alla aga suure osa inimese igapäevaelust, peaks abi otsima. Ravimite ja psühhoteraapia toel saab kindlasti oma enesetunnet parandada. Somatisatsioonihäire Väga mitmekesiste, korduvate ja sageli muutuvate kehaliste sümptomite esinemist, mida ei saa seletada orgaanilise haigusega nimetatakse somatisatsioonihäireks. Üle kogu keha võib esineda palju erinevaid sümptomeid nagu · lihasvalu · liigesvalu · vähenenud lihastoonus · kõndimisraskused · mäluhäired · nägemishäired · kuulmishäired · rääkimishäired
Keskkond ei toeta idealiseeritud kujutlusi raev. Raevu eksternaliseerimine: · ärritumine teiste inimeste omaduste peale, mida ise endas vihkab · pidev hirm, et teised ärrituvad omaduste peale, mida ise endas vihkab · kehaliste hädade konstrueerimine: peavalu, väsimus jne VII Feminism Naiste alaväärsus on kultuuriline fenomen. Emakakadedus (womb envy) Näit. Meeste loovus on emakakadeduse ilming. VIII Psühhoteraapia · Produktiivsed suhted · Sisemine arengupotentsiaali teadvustamine Eesmärk: vabaneda idealiseeritud mina-st Eneseanalüüs: intellektuaalne ja emotsionaalne. Psühhoteraapia efektiivsuse tunnused · vastutuse võtmine oma elusse puutuv otsustatakse ise · sisemine vabadus elatakse vastavuses oma sisemiste väärtuste ja normidega · spontaansus vaba emotsioonide läbielamine · pühendumine tegevustesse, tunnetesse jne. jäägitu pühendumine
Keskkond ei toeta idealiseeritud kujutlusi raev. Raevu eksternaliseerimine: · ärritumine teiste inimeste omaduste peale, mida ise endas vihkab · pidev hirm, et teised ärrituvad omaduste peale, mida ise endas vihkab · kehaliste hädade konstrueerimine: peavalu, väsimus jne VII Feminism Naiste alaväärsus on kultuuriline fenomen. Emakakadedus (womb envy) Näit. Meeste loovus on emakakadeduse ilming. VIII Psühhoteraapia · Produktiivsed suhted · Sisemine arengupotentsiaali teadvustamine Eesmärk: vabaneda idealiseeritud mina-st Eneseanalüüs: intellektuaalne ja emotsionaalne. Psühhoteraapia efektiivsuse tunnused · vastutuse võtmine oma elusse puutuv otsustatakse ise · sisemine vabadus elatakse vastavuses oma sisemiste väärtuste ja normidega · spontaansus vaba emotsioonide läbielamine · pühendumine tegevustesse, tunnetesse jne. jäägitu pühendumine
vastavate sümptomite valdkonnadadega. Joonis 1. Depressiooni sümptomid (Allikas: Bates 2000: 16). Ravimisel on peamine põhimõte see, et näiteks korduva depressiooni puhul tuleb indiviidile osutada sellist ravi, mis tema puhul eelnevalt tulemuse on andnud. Häire ravi alla kuuluvad üldiselt näiteks: toetav ravisekkumine (vestlused, julgustamine, suunamised ja koostöövõrgustik erinevate asutustega), kognitiiv-käitumisteraapia (lühiajaline psühhoteraapia, mõjutamaks toimetulekut ja emotsionaalseid häireid), psühhoteraapia (kasutatakse alates kergest depressioonist kuni raskeni, ravis kasutatakse erinevaid psühhoteraapia viise, üks esimesi raviviise), antidepressandiline ravi (psühhootilise, raske ja mõõduka haigusraskuse korral, aitab haigust leevendada või kõrvaldada), psühhodünaamiline teraapia (psüühikahäirete psühhoanalüütilisel seletusel,
Skisofreenia Sissejuhatus Raamat "Avasta tulevik", tõlkinud Liisa Smith. Vikipeedia, terviseportaal ja Eesti Päevaleht. Psüühikahäire, mille tekkepõhjused ja mehhanism pole täpselt teada Skisofreenia ajalugu Esimesena kirjeldas Emil Kraepelin 1896.a Enne teda olid tuntud mõisted: katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsustema ühendas need varajaseks nõdrameelsuseks. Skisofreenia mõiste võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908.a Mis siis on skisofreenia? Vaimuhaigus, puudutab ühte inimest sajast kogu maailmas Meeste haigestumine sagedasem Inimesed nii noores, vanas kui ka keskeas Häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus Mälu halvenemine Tekkepõhjused Täpselt ei ole teada Umbes 10% skisofreenikutest üks vanem skisofreenik Stress Dopamiini "ületootmine" Kasvukeskkond Positiivsed Sümptomid Mõtete pähe panemine või ära võtmine kontrollimatu välise jõu poolt Kehale tundub, nagu oleks nukk või robot Isiksusele tundu...
täpselt, kui matemaatiline kombinatsioon. Fry järgi kunstifenomenidele (artefaktidele) on ühine just iidne vorm ja kunst mõjubki seetõttu, et toob vormi kaudu esile vanu sügavaid (arhetüüpseid) mälestusi. Richardsi arvates vastab teadus küsimusele "kuidas?", kuid ei vasta küsimusele "miks?". Luule peab olema talle religiooni aseaine, peab asendama teaduslike avastuste toel taandunud traditsioonilised mütoloogiad. Luule on oma harmoonia ja tervikluse impulsside edastamine, psühhoteraapia positiivsete impulsside edastamisena, mida sisaldab I L U . Uuskriitika ja lähilugemise meetod juba eemalduvad sellest formalismist -- poeem on objekt iseeneses -- pole reaalsusega tegemist. Kuid säilis luule religioonilaadsus . Formalism ühelt poolt ekslik -- otsis nn. kunstitöö sisemist substraati. Teisalt aitas tõusta uutel kunstivormidel -- postimpressionismil (Gauguin, Van Goch, Cezanne), vabavärss luules, abstraktsionism, minimalism.
.................................................................................................4 Depressiooni põhjused.....................................................................................................8 Depressiooni ilmingud erinevalt east ja soost..................................................................9 Depressioonist vabanemise viisid..................................................................................13 Depressiooni kognitiiv-käitumusliku psühhoteraapia....................................................16 3 1. Depressiooni mõistmine Depressioon on emotsionaalne seisund, mida peaaegu igal inimesel vähemalt kord elus ette tuleb. see on psühholoogiline põhireaktsioon, mida esineb kogu elukaare jooksul sünnist kuni surmani (Almgvist jt 2006: 215). Depressioon on laastav haigus, mis mõjutab inimest tervikuna - ta hinge, ihu ja vaimu.
Eri faasides võib olla ravi strateegia erinev, kuid arvestada tuleb sellega, et igal juhul on ravi pikaajaline, see tähendab reeglina aastaid ning oma enesetunnet ning meeleolu muutusi tuleb inimesel jälgida pidevalt. 2 Ravimid: Ravis kasutatakse meeleolustabilisaatoreid, antipsühhootikume ning harvem kombinatsioonis teiste ravimitega ka antidepressante. Psühhoteraapia: Psühhoteraapia valik sõltub seisundist, haiguse faasist, kuid ka inimese eelistustest. Valida võib koostöös arsti või psühholoogiga kas hariva teraapia, käitumis- kognitiivse teraapia, perekonnapsühhoteraapia või stabiilses faasis ka psühhodünaamilise suunaga teraapia vahel. Müüdid ja reaalsus Müüt: Mania on mõnus seisund Reaalsus: Mania põhitunnused nagu meeleolu ning energiataseme tõus tunduvad üpris meeldivad muutused olevat
Timothy Tamm LSD ehk lüsergiinhappe dietüülamiid (slängis hape (inglise keeles acid)) on sünteetiline hallutsinogeen. Sellised näevad välja LSD kapslid ja pulber, mis on kapslites. Ajalugu LSD sünteesis esimest korda 1938. aastal Baselis Sandoze laboratooriumis sveitslasest keemik Dr. Albert Hofmann, kes otsis migreeniravimit. Tollal jättis Hofmann LSD kõrvale, kuid 5 aastat hiljem ainega juhuslikult kokku puutudes avastas selle psühhedeelilised omadused. 1950. 60. aastatel kasutati LSDd tootenimega "Delysid" psühhoteraapia abivahendina. Samuti uuriti aine kasutamist "tõeseerumina" (CIA projekt MKULTRA). LSD keelustati Ameerika Ühendriikides 1966. aastal, sellejärgselt ka mujal maailmas. Annustamine ja mõju Uimastit tarvitatakse suu kaudu, mõjuperiood kestab 812 tundi. Mõju on väga intensiivne, kasutajal võib tekkida "kehast väljumise tunne", ta võib näha mitmesuguseid hallutsinatsioone. LSD tarvitaja...
· Psüühiliste nähtuste kirjeldamine. Kirjeldamine kui mõistete omistamine, mis asi see on? · Psüühiliste nähtuste seletamine: põhjuste leidmine, kausaalsus. Kus on nähtuste põhjendused, siit erinevad koolkonnad. · Psüühiliste nähtuste prognoos: katse tulevikku näha. Antitsipatsioon: tuleviku mudelid. · Psüühiliste nähtuste muutmine, korrigeerimine: psühhoteraapia, konsultatsioonid. Raskeim psühholoogia ülesanne. 4) Kuidas liigendatakse psühholoogiat? · Eelteaduslik psühholoogia tervel mõistusel, elutarkusel, elupsühholoogial, müütidel baseeruv vastuoluline psühholoogia. · Filosoofiline psühholoogia mõtestab psühholoogiat, inimest, tunnetuse olemust; range ja loogilise ehitusega.
Tallinna Ühisgümnaasium Foobiad Referaat Karl Terase 10a Tallinn 19.02.2009 1. Foobiad (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia) 2. Agorafoobia 2.1 Kulg 2.2 Diagnostilised juhised 3. Ravi 3.1 Psühhoteraapia 3.2 Psühhofarmakoteraapia 2 1.Foobiad (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia) Üldiseloomustus: Foobiate korral on ärevus põhjustatud ainult või peaasjalikult kindlate selgelt määratavate (subjekti suhtes väliste) situatsioonide või objektide poolt, mis tegelikult ei ole ohtlikud. · Foobiatele on iseloomulik: vältimiskäitumine; foobne ärevus ei ole eristatav teistest ärevuse tüüpidest
avaldumisriski • Alkohol ja uimastid • Peavigastused Skisofreenia tekkepõhjused • Umbes 10%-l skisofreenia all kannatajatest on … • Seoses skisofreeniaga on leitud väikeseid… • Üheks haigust vallandavaks teguriks peetakse … • Aju neuromediaatorite osas on oluline roll … • Kasvukeskkond mõjutab suuresti seda, kas … Ravivõimalused • Haigla • Neuroleptikumid • Depoopreparaadid • Psühhoteraapia Faktid • Tõenäosus, et inimesel tekib elu jooksul skisofreenia, on umbes 1% • Hinnangu põhjal põeb skisofreeniat 26 miljonit inimest, mis teeb sellest ühe 20 peamisest töövõimetuse põhjusest maailmas • 2004. aastal seostati selle haigusega 30 000 surmajuhtumit • Südame-ja veresoonkonna- ning kopsuhaigused on skisofreeniapatsientide enneaegse surma põhjuseks hinnanguliselt ligikaudu 60%-l juhtudest
Depressioon Depressioon Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mis on depressioon? Depressiooni all mõeldakse pikaajalist, rohkem kui kaks nädalat kestvat põhimeeleolu langust, mille puhul esineb tavalisest kurbusest sügavam ja kestvam meeleolulangus. On olemas ka hooajaline (talvine) depressioon, mille põhjuseks on loodusliku valguse (päikesevalguse) vähenemine. Sümptomid ilmnevad septembrist märtsini. Depressiooni avaldusmisviisid MUUTUSED MÕTETES JA TUNNETES Tunded, et mis ma ka ei teeks, sellel ei ole väärtust, läbikukkumistunne, süütunne, häbistatuse tunne Mõtlemine on ähmane Tõusnud huvi surma ja enesetapu küsimustes KEHALISED MUUTUSED Muutused isus või kaalus Unehäired Täielik energia puudum...
üksindus, eraldatus, süütunne ja enesepõlgus pärast korralikku kõhutäit probleemi eitamine, juuste õhenemine ja väljalangemine kuiv ja kollane nahk, kuivad ja murduvad juuksed ning küüned Ennetamine lastele eluterve keskkonna ja normaalsete peresuhete tagamine normaalsed toitumisharjumused Ravivõimalused ravi algab haiguse teadvustamisest psühhoteraapiast kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia pereteraapia raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks liige, kes soovib aidata kui seda õigel ajal ravima ei hakata (ravimid, psühhiaatria, vajadusel haiglaravi) võib asi lõppeda halvimaga Uuringus osalenud tüdrukud vastanute seas olid tüdrukud vanuses 13-17 eluaastat Kuressaare Gümnaasiumist ja Saaremaa Ühisgümnaasiumist kõige vähem oli alakaalulisi Ala-, üle- ja normaalkaalus olevad küsitlusele vastajad
Püksilukk ei lähe kinni Fred Nääs 10.01.13 Anoreksia ravi 6 Ø Anorektiku ravi algab haiguse teadvustamisest. Et inimesel tekiks üldse motivatsioon midagi enda heaks teha. Kui on tekkinud pööre, ta saab haigusest aru ja soovib midagi muuta, tuleb juba süstemaatiline psühhoteraapia osaliselt kognitiivne, aga rohkem ikkagi pereteraapia. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks liige, kes soovib aidata. Ainult arstid ja psühhoterapeudid sellega toime ei tule. Ø Anoreksiahaige ei saa ise aru, et tal see haigus on. Ø Ravi suhtes ei ole anorektikud aga sageli kuigi kohusetundlikud. Ravi on sageli pikk protsess, mille käigus õpetatakse anorektik sammsammult uuesti sööma.
menstruaaltsükli puudumine Tekkepõhjus • Madal enesehinnang • Vähene tunnustamine • Elumuutused(koolivahetus, kolimine teise elukohta, vanemate surm või lahutus jne) • Teatud võimendatud emotsionaalsed ja füüsilised muutused ajus võivad toimuda ka tänu vanematelt saadud geneetilisele pärandile Ravi • Alatoitumusest ülesaamine • Söömiskäitumise normaliseerimine • Inimese ettevalmistamine igapäevaellu tagasipöördumiseks • Süstemaatiline psühhoteraapia • Ravi võtab aega üle aasta, halvimatel juhtudel kuni 7 aastat ORTOREKSIA Sümptomid • Toite tarbitakse oma väljamõeldud “tervislikkuse” reegleid järgides • Tervislik toitumine kinnisidee • Hindavad üle tervisliku toitumise tähtsust • Juhul, kui ortoreksia all kannataja rikub oma tervisele pühendatud toitumisreegleid ja alistub “keelatud” nimekirjas olevale toidule, siis ta tunneb ennast süüdi ja vaimselt ning füüsiliselt rüvetatud Tekkepõhjus
Probleemi arutelus otsitakse koos nõustavaga lahendusi. Psühholoog ei ole arst, ta ei või ravimeid välja kirjutada. Psühholoog uurib süstemaatiliselt inimese käitumist ja mõtlemist. Psühholooge saab veel eraldi valdkondadeks jagada: kliiniline-, spordi-, lapse-, kooli-, kohtu-, toitumis-, sõja-, poliitika-, tarbimis-, arengu- ja hariduspsühholoogid. Kes on psühhoterapeut? Psühhoterapeut on psühholoogi või arsti haridusega isik, kes on saanud pikemaajalise psühhoteraapia väljaõppe. Ta teeb sessiooni käigus erinevaid teste ning kavandab ka ravi mittefarmakoloogselt. Psühhoterapeut võib sessioone läbi viia individuaal- kui ka grupiteraapiat. Erinevused: psühhiaater kirjutab ravimeid välja, tegeleb ravimisega ning uurib raskemaid psüühikahäireid nagu skisofreenia, foobiad, hüpohondria jne.. Psühholoog uurib ja aitab inimese rohkem igapäeva probleemides nagu näiteks depressioon ja stress. Psühhoterapeut
Kus ja kuidas omandada uusi käitumis- ning mõtlemisviise? Algatuseks, kui on olemas mõni usaldusväärne inimene, siis turvalist tuge uuteks ettevõtmisteks suudab ta kindlasti anda. Kui mingil põhjusel ei saa või ei taha oma mureküsimusi arutada tuttavaga, siis on alati võimalus pöörduda psühholoogi poole individuaalnõustamise saamiseks, osaleda grupiteraapias või üritada eneseabikirjandusele toetudes oma minaga tegeleda. Plaanis on erinevaid psühhoteraapia koolkondi ja teraapiavorme psühholoogia koduleheküljel ka lähemalt tutvustada. Kui inimene ei suuda iseendas midagi positiivset nimetada ja annab negatiivseid hinnanguid nii enda, mineviku kui tuleviku kohta, siis on mõtet pöörduda psühholoogi või psühhiaatri poole küsimaks, kas tegu võib olla depressiooniga, mis vajaks lisaks psühhoteraapiale ka medikamentoosset ravi. Kui kellelgi siin kohal tekkis lootus, et
Buliimia all kannatav inimene on tavaliselt raviks paremini motiveeritud kui anoreksia häirega. Seetõttu buliimia korral ei ole haiglaravi enamasti vajalik. Anoreksia korral on ravi eesmärkideks -alatoitumusest ülesaamine -söömiskäitumise normaliseerimine -inimese ettevalmistamine igapäevaellu tagasipöördumiseks Ravi õnnestumise eelduseks on inimese ja ravija vaheline usaldus. Õige toitumiskäitumise sisseviimisel on suur abi psühhoteraapiast, samuti tegeleb psühhoteraapia inimese igakülgse informeerimisega häire kohta. Sageli on raviprogrammide aluseks kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia , kuid noorematele häire all kannatajatele on kasulik ka pereteraapia. Ravimite abil leevenduvad anoreksia põhisümptomid harva, kasu on medikamentidest eelkõige siis, kui lisaks anoreksiale esineb ka depressioon. Enim kasutatud ja hästi uuritud ravimudel buliimia korral põhineb kognitiiv-käitumuslikul raviviisil.
need for self-regard unconditional positive regard VI. Kongruentsus mina ja kogemus mittekongruentne isiksus - organismiline hinnang asendub mina-hinnanguga · mina ei sümboliseeri vastuolulist kogemust · selektiivne sümboliseerimine haavatav ärevusele ja hirmule ärevus - oht mina-struktuurile subception - eelteadvuslik kogemuse kirjeldus, kaitsed. · kogemuse sümboliseerimine · kogemuse moonutamine · kogemuse mittesümboliseerimine VII. Kliendikeskne psühhoteraapia (client-centered therapy) Tingimused: · klient ja terapeut on psühholoogilises kontaktis (fenomenoloogiliste väljade erinevuse tunnetamine) · klient on mittekongruentsuse seisundis · terapeut on kongurentne kliendiga · terapeut pakub tingimatut positiivset tagasisidet · terapeudil on empaatiline mõistmine kliendist · klient tajub tingimatut positiivset tagasisidet ja püüab empaatiliselt tunnetada oma sisemist taustsüsteemi
Seal täpsustatakse ja hinnatakse seisundit ja pannakse kindel diagnoos. Kahjuks skisofreenia all kannatajad alati ei tunnista endale, et nad on haiged ja keelduvad vajalikust ravist. Eestis on seks puhuks vastu võetud psühhiaatriaseadus, et kui inimene oma häire tõttu on muutunud ohtlikuks endale või teistele, siis rakendatakse tema puhul tahtest olenematut haiglaravi, kuigi üldjuhul pole skisofreenik ohtlik ega vägivaldne. Põhiliseks raviks on nii ravimid kui ka psühhoteraapia. Oluline on ravijate, arstide, psühholoogide koostöö haigestunu ja tema perekonnaga. Kasutatakse ravimeid, mida nimetatakse antipsühootikumideks(nt haloperidool). Tüüpilised antipsühhootikumid toimivad eelkõige positiivsetele sümptomitele. kahjuks on neil palju kõrvalmõjusid: lihaste kramplik kokkutõmme, tahtmatud liigutused või hoopis tardumus, tuleb ette ka suukuivust ja tugevat unisust. Atüüpilised antipsühhootikumid on teine grupp ravimeid, mis aitavad leevendada
need for self-regard unconditional positive regard VI. Kongruentsus mina ja kogemus mittekongruentne isiksus - organismiline hinnang asendub mina-hinnanguga · mina ei sümboliseeri vastuolulist kogemust · selektiivne sümboliseerimine haavatav ärevusele ja hirmule ärevus - oht mina-struktuurile subception - eelteadvuslik kogemuse kirjeldus, kaitsed. · kogemuse sümboliseerimine · kogemuse moonutamine · kogemuse mittesümboliseerimine VII. Kliendikeskne psühhoteraapia (client-centered therapy) Tingimused: · klient ja terapeut on psühholoogilises kontaktis (fenomenoloogiliste väljade erinevuse tunnetamine) · klient on mittekongruentsuse seisundis · terapeut on kongurentne kliendiga · terapeut pakub tingimatut positiivset tagasisidet · terapeudil on empaatiline mõistmine kliendist · klient tajub tingimatut positiivset tagasisidet ja püüab empaatiliselt tunnetada oma sisemist taustsüsteemi
· C.G.Jung elas 26.juuli 1875 6.juuni 1961 · Ta oli Sveitsi psühhiaater ja analüütilise psühholoogia rajaja · Õppis Baseli Ülikoolis arstiteadust · Aastast 1900 hakkas tegutsema psühhiaatria alal Eugen Bleuleri jurues Burghölzlis · Tema doktoritöö kandis pealkirja "Niinimetatud okultsete nähtuste psühholoogiast ja patoloogiast". · Aastal 1903 abiellus ta Emma Rauschenbachiga. · Carl Gustav Jungi looming on peale psühhoteraapia mõjutanud ka psühholoogiat, teoloogiat, etnoloogiat, kirjandust ja kunsti. · Psühholoogiasse on Jungi mõistetest võetud eelkõige kompleksi, ekstravertsuse, introvertsuse ja arhetüübi mõiste. · Kuigi esimesena analüüsis unenägusid Sigmund Freud, siis Jung on ka unenägude uurimises maailmas üks esimestest ja väga kuulus. · Jung keskendus unenägude uurimisel sellele, mida alateadvus unenägude kaudu öelda püüab.
Probleemidest rääkimine Lootusetusele mitte alla andmine, sümptomitest arusaamine Jõetuse ja huvi puudumisele vaatamata enda aja sisustamine Lähedaste käest abi küsimine Perearsti, psühholoogi ja psühhiaatri abi Depressioonis inimene vajab: Mõistmist ja kannatlikkust Abi igapäeva eluga toimetulekuks Aega üksi olemiseks Profesionaalse abi otsingute heakskiitu Depressiooni ravi Parimad tulemused saavutatakse antidepressantide ja psühhoteraapia kombineerimisel. Psühhiaater määrab sobiva ravi, psühholoog aitab aru saada depressiooni tekkepõhjustest ja annab nõu, kuidas lahendada tekkinud situatsiooni. Kordumise oht 1/3 patsientidel kordub depressioon aasta pärast uuesti, rohkem kui pooltel kordub see aga millalgi hiljem. Korduvatest depressioonidest võib saada krooniline depressioon. Vältimiseks peab aru saama selle tekket provotseerivatest faktoritest, tunda depressiooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
