Looduslik valik Bio IV Looduslik valik isendite valikuline ellujäämine ja paljunemine Tuleneb: Geneetilised erinevused isendite vahel Keskkonnatingimuste soosiv/pärssiv mõju Tulemus: Ellu jäävad ja järglasi annavad eelistatult mingite kasulike tunnustega (geenidega) isendid Vähemkohased isendid (geenid) kaovad Kohastumus ehk adaptatsioon pärilik omadus, mis tagab ellujäämise (ja paljunemise) mingites teatud keskkonnatingimustes Kohastumusi ja kohastumist kujundab looduslik valik Kohanemine = kohastumine
Sotsiaalne evo-inimühiskonna areng.suhtlemine. J.B.Lamarck 1807.a.Vanemate elu jooksul omandatud tunnused ja omadused päranduvad järglastele.nt kaelkirjaks->iga järgnev venitab kaela järjest pikemaks.Ch.Darwin 1859.a.-Iga elusolend erineb oma liigikaaslastest.elusolenditel on omadus kiiresti paljuneda.Populatsiooni arvukus on stabiilne.nt. inimene on arenenud algelistest selgriigstest.Teooria põhineb fossiilidel.. Looduslik valik-oma elukeskkonnas kohasemate organismide eelisatud ellujäämine ja paljunemine.n.kiirem saakloom jääb ellu. Olelusvõitlus-isendi sõltuvus tema ellujäämist takistavatest teguritest.n.kiskjad piiravad saakloomade arvukust. Paleontoloogia.teadusharu, mis uurib muistsete organismide maailma, kasutades selleks fossiile.Fossiilid- ammustel aegadel elanud organismide jäänused.Säilivad kivististena, mõned ka tervikuna.Kõikidel maal elanud organismidel pole fossiile säilinud.Ligikaudset vanust arvestatakse välja nn juhtfossiilide abil.Vanemad kihid all,
LÄÄNERINDEL MUUTUSETA Rich Maria Remarque Ellujäämine tandril ja tsiviilelus Aire Pruus Kristin Randla NRG 10.c 2015 Elu tandril Vaimselt raske Füüsiliselt kurnav Lähedaste kaotus Kohanemine ,,Meist on saanud kardetavad elajad. Me ei võitle, me kaitseme ennast hävitamise eest. Me ei viska käsigranaate inimeste pihta mida teame sel hetkel üldse sellest; me viskame neid käte ja kiivritega surma pihta, kes meid taga ajab." Tsiviilelu Kohanemisraskused Mälestuste alla surumine Viha Muutused iseendas ,,Ma kujutasin oma puhkust teisiti ette. Aasta tagasi oli see ka testsugune. Arvatavasti olen mina vahepeal muutund. Seekordse ja tolleaegse vahel on kuristik." Võrdlus Kuigi võis tunduda, et tandril oli raskem ellu jääda, jääb mulje, et Pauli argielu oli veelgi raske...
· Mis on olelusvõitlus? · Organismide ellujäämise ja sigimise sõltuvust teistest organismidest ja eluta looduse teguritest. · Olelusvõitluse suurim võit on järglaste andmine Millised tegurid piiravad ellujäämist ja paljunemist · Liigikaaslased suurimaks konkurendiks on sama populatsiooni isend, kuna toidulaud on ju sama. · Teise liigi isendid kuna toidulaud võib olla sama. · Nt rändtirtsud ja veised · Lisaks konkurentidele sõltub ellujäämine ja sigimine ka vaenlasest, parasiitidest või haigusetekitajatest · Eluta looduse tegurid: · Ebasoodne temperatuur, niiskus, valgus jt. · Loodusnähtused suuremad katastroofid · Uued parasiidid või haigused, kelle vastu puudub organismidel kaitsevõime · Igatahes jäävad ellu need isendid, kes erinevad oma liigikaaslastest mõne kasuliku tunnuse poolest. Kes jäävad ellu
- Bakterid, protistid, taimed, seened, loomad 5. Mis on bioloogiline evolutsioon ? - Maa elusa looduse arengut liikide üksteisest põlvnemise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. 6. Nimeta 4 taimeriigi hõimkonda. 1. õistaimed, 2. paljasseemnetaimed 3. sõnajalgtaimed 4. sammaltaimed 7. Mis on looduslik valik ? - Loodulik valik on antud keskkonnatingimustega paremini kohastunud liikide ellujäämine. 8. Mida nimetatakse kohastumiseks ? - Kohastumiseks nimetatakse liigi ellujäämist ja sigimist soodustavaid pärilikke omadusi. 9. Mille tagajärjel tekivad uued liigid ? - Uued liigid tekivad looduses loodusliku valiku tulemusena. 10. Mis põhjustab uute liikide tekke ? - Uute liikide tekkimise põhjustab populatsioonide eraldumine mitmesuguste tõkete tõttu või leviala laienemine isendite väljarände tõttu. 11. Mis on ristumisbarjäär ?
kõva vahakattega; ümbruse sookaskedel on pungad enamasti teritunud ja veidi kleepuvad. Kui palju leidub raba südames arukaski, sõltub naabrusest, sest neid külvavad ümbruse arumetsad. Laialdastest madal- ja siirdesoodest ümbritsetud rabadel ei pruugi arukaske olla. Rabades kasvab ka soo- ja arukase hübriide. Siin on olukord mõneti sarnane jäätmaadega (vt. EL eelmisest numbrist lk. 275) - kummaski kohas ei sõltu väikese taime ellujäämine konkurentsist seal juba kasvavate taimedega. Taimestikuta jäätmaadel ja värsketel kraavikallastel suudavad hübriidid ellu jääda siis, kui nad esimestena tühjale kohale saabuvad ja kiiresti suuremaks sirguvad, ent rabades peab ka õnne olema. Enamik siin tärganutest sureb isegi taimedeta turbal õige pea. Rabades leidub ikka kuivemaid kohti, kus turbasamblad on hääbunud ja puhmad-rohttaimed pole jõudnud maad katta. Just sellistel lappidel võib suvel sageli kohata äsjatärganud
*Evolutsiooni hakati tunnistama, kui üldist loodunähtust. *Käis 5 aastasel merereisil. *Uuris Lõuna-Ameerika, Austraalia, uus-Meremaa ja Vaikse ookeani saarte taimi, loomi ning geoloogiat. Tema 4 põhiseisukoht: *Muutlikus. (Muutlikus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast.) *Olelusvõitlus. (Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus seda takistavatest teguritest.) *Loodulik valik. (Paremini kohastanud isendite eelispaljunemine ja ellujäämine.) *Liigiteke. (Olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud vaid valiku käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikidest.)
tasakaaluasendis) ja laevakerede kaudu. Samuti võivad võõrliigid sattuda võõrasse levilasse näiteks koduakvaarumite tühjendamisel looduslikesse veekogudesse või loomade põgenemisel kasvandustest. Veetranspordiga kaasnev võõrliikide sissetoomine uutesse piirkondadesse on paratamatu protsess. Läänemeres on võõrliike kokku registreeritud 125. 35% invasiivsetest liikidest Läänemeres moodustavad põhjaloomastik. Võõrliikide ellujäämine ja paljunemise edukus sõltub nende loodusliku levila sarnasusest uue levila vee- ja kliimaoludele Veekeskkonnas on võõrliike hakatud nimetama ka bioloogiliseks reostuseks. Võõrliigid võimad põhjustada pöördumatuid muutusid veekogus, sissetoodud liigid võivad hakata kohalikku ökosüsteemi mõjutama mitmel viisil - konkureerida kohalike liikide elupaiga ja toiduresurssi pärast, põhjustada liikide arvukuse vähenemist, muuta aine- ja energiaringet toiduahelas.
Transformerid Jaanika ja Margo 2011.a Filmist Meie koduplaneet on suures hädaohus, sest kaks vaenutsevat tulnukaleeri on valinud Maa oma lahinguväljaks. Ajal, mil kurjuse jõud otsivad piiritu energia allikat, sõltub kogu inimsoo ellujäämine täiesti tavalisest teismelisest nimega Sam Witwicky (Shia LaBeouf), kel endal pole asjast veel aimugi. Rezissöör Lavastaja Michael Benjamin Bay sündis 17. Veebruaril 1965, Los Angeleses. Peale filmikooli lõpetamist töötas Bay muusikatööstuses, tehes videosi sellistele nimedele nagu Tina Turner, Meat Loaf, Lionel Richie, Wilson Phillips ja Donny Osmond. Peale selle tegi ta ka reklaame sellistele brändidele nagu Nike, Reebok, Coca-Cola, Budweiser ja
Evolutsioonsüst pöördumatu areng,mitmekesistumine,täiustumine.elu areng.organismide põlvnemine. Darwinliigid pole algselt looduna muutumatud. Cuvierliigid algselt loodud ja muutumatud,hukkusid üleilmsetes katastroofides,kivistised. Lamarckelu tekib korduva isetärkamise teel,elu kestel omandatud muutused päranduvad,hindas üle keskkonnategureid ja organ.sisemist püüdlust täiustumisele. Darwin*looduslik valikparemini kohastunud isendite eelis paljunem ja ellujäämine.*muutlikkus välistingimused.*olelusvõitlus. Paleontoloogiateadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiilkivistis,organismi/osa kivistunud jäänus või jäljend.Makrosilmaga nähtav.Mikromikroskoobiga nähtav.Ürglind(linnu ja roomaja tunnused). Homoloogilineehitusplaanilt sarnased(selgroogsete loomade jäsemeluudinimene,vaal,nahkhiir). Rudimendidmandunud ja talitluselt tähtsusetud elundid, mis teistel lähedase ehitusega liikidel on vajalikud ja väljaarenenud(3
Tagasivoolu takistavad klapid. Põrn puhastab mürkainetest, hävitab haigustekitajad, lagundab vanad punalibled Leukotsüüdid: - õgirakud - lümfotsüüdid (toodavad antikehi) Antikeha on võõrvalgu vastu sünteesitud kaitsevalk Omadused: - jäävad kehasse kogu eluks - igale haigusetekitajale oma antikeha Antigeen- võõrkeha/võõrvalk Kaasasündinud immuunsus: - iseloomulik kõigile isenditele - pärandub järglastele - tagab ellujäämine Omandatud immuunsus: - haiguse läbipõdemisel - vaktsineerimisel - ei pärandu järglastele
Liik- looduslik organismirühm; isendid võivad vabalt ristuda Liikide väljasuremine- ebasobivatest elutingimustest ja org. omadustest tingitud liigi kadumine Populatsioon- väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm Geenivool- erinevate populatsioonide isendite ristumine Geenitriiv- juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris Pudelikaelaefekt- algsest populatsioonist jäävad alles mõned üksikud isendid Looduslik valik- organismide ebavõrdne ellujäämine ja paljunemine, mis tuleneb nende iseärasustest Hübriid- liikidevaheline järeltulija. Ellujäämist ja paljunemist piiravad: liigikaaslased, teiste liikide isendid, eluta looduse tegurid Loodusliku valiku vormid: 1. Stabiliseeriv valik- kõrvaldatakse erandid, keskmiste tunnustega org. eelispaljunemine. Tingimused: püsiv keskkond. Tagajärg: erandite kõrvaldamine. 2. Suunav valik- keskmisest teatud suunas organismide eelispaljunemine, liik muutub kindlas suunas
Tsakrate meetod on väga vana moodus oma füüsilise, emotsionaalse, mentaalse ja vaimse energia äratamiseks ja tasakaalu viimiseks. Mida vabamalt energiavool meie sees liigub, seda parem on me tervis ja edukam elu. Tsakrate meetodi järgi on lihtne teha nn. isiklikku diagnostikat, s.t. leida probleemi allikas üles iseenese seest, oma hingest, oma teadvusest. ESIMENE TSAKRA Ehk juurtsakra. Selle keskuseks on õndraluu, näärmeks neerupealised. Emotsionaalne tasand: Turvatunne ja ellujäämine. Raha ja materiaalsed väärtused, omamise tunne. Esimene tsakra on olemise algallikas ja seob meie keha Maaga. Inimese keha vajab suhtlemist loodusega, et esimene tsakra oleks korras. See tsakra on vastutav ellujäämise eest. See on instinktide tsakra. Esimese tsakra peamine tung on ellujäämine. Kui esimese tsakra vajadused ei ole rahuldatud, vaadatakse maailma läbi hirmu prisma. Et vabaneda hirmust, võtke ette üks jalutuskäik
Referaat Teadmusjuhtimine ja tema tähtsus Teadmusjuhtimine tuli kõne alla umbes 20 aastat tagasi. Seniajani pole selle juhtimisteooria aktuaalsus ja uuenduslikkkus kadunud. Üldises plaanis on teadmusjuhtimine juhtimisstiil, mida peaks tänapäevases inforikkas maailmas rakendama, et turul edukas olla. Teadmusjuhtimine on abiks kaasaegses kiiresti muutuvas keskkonnas selliste probleemide lahendamisel, nagu organisatsiooniline kohanemine, ellujäämine ja kompetentsus. (Toiger 2006) Organisatsioonilist edukat kohanemist on vaja, et saada hakkama kiirete muutustega organisatsioonide keskkonnas, mis kipuvad muutuste virrvarris kontrollimatuks muutuma. Ellujäämise all mõeldakse konkurentsi tajumist, mille tulemusel tõstetakse efektiivsust, et tagada ellujäämine. Kompetentsuse all peetakse silmas eelkõige seost infoühiskonna tehnoloogiatega ja oskust nendega toime tulla Mis on teadmus?
Agnese ja Gabrieli lugu Raamat ,,Vürst Gabriel" jutustab kahe noore inimese armumislugu. Agnes ja Gabriel märkasid üksteist juba esimesel kohtumisel metsas. Noorte tee ristus uuesti Kuimetsa mõisas. Kaspar von Mönnikhusen, Agnese isa, oli kutsunud Gabrieli oma teenistusse. Noormees päästis neiu põlevast mõisast väga vapralt. Tol hetkel oli esmatähtis põgenemine ja ellujäämine. Nad jooksid kiirelt metsa poole, et mitte vaenlaste kätte sattuda. Gabriel kandis öösärgis noorukit süles, et neiu oma jalgu ei vigastaks. Ta hoolitses Agnese eest väga hästi kogu metsas oldud aja. Algul nad ei julgenud oma tundeid avaldada üksteisele. Noorte teekond jõudis heinaküünini. Agnes läks väsinuna magama ning Gabriel lubas preilit terve öö valvata ja seda noormees ka tegi. Hommikul ei suutnud valvur oma kiustusele vastu panna ning suudles võrratut tütarlast
Üks ilus päev Kõik peavad ilusat päeva selleks, kus nad saavad tegeleda sellega, mida nad ise tahavad ja piirduvad sellest, mis neile on tähtis ja vaialik. Inimene arvab, et kui saab oma rahuldused rahuldatud, et siis on kohe parem päev ja ei ole enam probleeme. Aga paljude jaoks on ilus päev palju enamat kui mingite tähtsate asjade saamine, mida oli vaja vaid nende jaoks on näiteks ellujäämine, perekonna rahulolu, tervis ja hea enesetunde loomine, aitamine. Kui inimene ei pea muretsema sellepärast, kui tuleb maavärin ja kuhu ta edasi läheb, mingi haigus on küljes, aga ta ei nakatu, ei pea muretsema, et keegi tema elu kallale ei kipu,siis Inimesel on hea enesetunne ja ei ole midagi enamat vaja, et oleks üks tore ja hea päev. Millline päev oleks, kui telekast ei kuule enam sõja uudiseid? Internetist ei loe, et keegi pani käe külge endale kiusamise pärast
geopoliitilisel maakaardil, Põhja- ja Ida-Euroopa ristteedel. Nii pole parata, et Eesti faktiline asend mõlemal kaardil läheb mõnevõrra lahku soovitud või kujuteldavast asukohast, mis paljude eestlaste arvates peaks olema palju lähedasem põhjamaisele ideaalile. 10. Maailma väärtuste uuringu viimase uuringulaine (2011) andmed näitavad, et eesti- ja venekeelse elanikkonna väärtused erinevad oluliselt vaid ühe mõõtme – ellujäämine vastandina eneseväljenduse osas. (Eesti inimarengu aruanne 2012/2013)
teel. Geneetiline triiv alleeli- ja genotüübi sageduse juhuslikus suunas muutumine. Toime: vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides, suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel. Pudelikaelaefekt populatsiooni arvukuse ajutine vähenemine. Rajajaefekt uue populatsiooni rajava isendirühma väikene arvukus. Looduslik valik populatsiooni isendite valikuline ellujäämine ja ebavõrdne paljunemine. Olelusvõitlus org. elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest. Isendite edukuse hindamine toimub nende fenotüübi järgi. Stabiliseeriv valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Keskkonnating. ei muutu, väheneb fenotüübiline muutlikus ja kohastumused säilivad Suunav valik tavalisest vormist erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine. Tekivad
Agnese ja Gabrieli lugu Raamat ,,Vürst Gabriel" jutustab kahe noore inimese armumislugu. Agnes ja Gabriel märkasid üksteist juba esimesel kohtumisel metsas. Noorte tee ristus uuesti Kuimetsa mõisas. Kaspar von Mönnikhusen, Agnese isa, oli kutsunud Gabrieli oma teenistusse. Noormees päästis neiu põlevast mõisast väga vapralt. Tol hetkel oli esmatähtis põgenemine ja ellujäämine. Nad jooksid kiirelt metsa poole, et mitte vaenlaste kätte sattuda. Gabriel kandis öösärgis noorukit süles, et neiu oma jalgu ei vigastaks. Ta hoolitses Agnese eest väga hästi kogu metsas oldud aja. Algul nad ei julgenud oma tundeid avaldada üksteisele. Noorte teekond jõudis heinaküünini. Agnes läks väsinuna magama ning Gabriel lubas preilit terve öö valvata ja seda noormees ka tegi. Hommikul ei suutnud valvur oma kiustusele vastu panna ning suudles võrratut tütarlast
Aristotelese enda käsitluste olulisim tunnus on teoreetilise analüüsi sidumine praktilise kogemusega, tegelikkuse süstemaatilise uurimisega. Platon pidas eelkõige üleüldist üheselt mõistetavat eetikat, kuid Aristoteles lähtus üksikisikust. Aristoteles oli rohkem sellel arvamusel, millele enamik rahvast, mis tõttu oli lähemal tegelikkusele. Aristotelesel kaalutletud valikud. Platoni oma on ümbritsevate inimestega arvestav, Aristotelesel indiviidi ellujäämine, Platonil liigiline ellujäämine. 2. Kuidas haakub Aristotelese poliitika käsitlus tema eristatud nelja tegevuse tüübiga: kunst (technê), uurimistöö (methodos), praktilisel tegutsemine (praxis), valikute tegemine (proairesis)? Kõigel on suundumus mingi hüve poole. tuleb üldjoonteski püüda tabada, mis see on, millise teadmise või võime juurde kuulub. Tundub, et see peaks
Toimus näiteks siis, kui uue põlvkonna moodustamisest võtab osa ainult väike osa eelmise põlvkonna sugurakkudest. Võib olla põhjustatud mõne looduskatastroofi poolt (metsatulekahju, üleujutus vms.) Pudelikaela efekt tähendab, et algsest populatsioonist jäävad ellu vaid mõned isendid ja see muudab populatsiooni geenifondi. Asutaja efekt toimub väikestes populatsioonides, kus mõned geenialleelid võivad kaduma minna. Olelusvõitlus ütleb, et organismide ellujäämine ja sigimine sõltuvad teistest organismidest ja eluta looduse teguritest nagu näiteks temperatuur, niiskus, valgus jne. Looduslik valik on paremini kohastuvate organismide eelispaljunemine ning ellujäämine. Selle kolm vormi: Stabiliseeriv valik - toimub, kui keskkonnatingimused püsivad muutumatutena. Kõrvaldatakse erandid ja eelispaljunevad keskmiste tunnustega isendid. Suunav valik toimub, kui muutub elukeskkond või asutakse uude elukeskkonda
Kõikidel inimestel on õigus olla õnnelik, kuid mõni inimene teeb õnne jaoks valesid otsuseid. Kuigi inimesed on väga erinevad iseloomult ja välimuselt, on siiski enamus inimestel sarnased ootused, et saada õnnelikuks. Kes ei sooviks olla rikas,edukas,ilus,tark,vaimukas ja mõistlik? Mina usun, et kõikide nende erinevuste vahel ootavad inimesed elult ikka kõike head. Kuigi mõndades riikides on vaesus, nälgimine ja haigused loodavad nad ikka sama, kuigi esialgu tundub tähtis ellujäämine. Samas teeb ka inimesi õnnelikuks teiste inimeste aitamine. Sellejaoks on korraldatud palju heategevusi, et inimesed ei peaks nälgima, kuigi kõiki inimesi ei jõua ära toita. Mis teeb inimese õnnelikuks? Nii mõnigi inimene on ilmselt öelnud, et kui mul vaid see olemas oleks, kui ma vaid seda suudaksin, siis ei jääks mul õnnest küll midagi puudu. Teised leiavad jällegi, et õnne polegi olemas,on vaid eesmärk ja selle poole püüdlemine. Minu arvates teebki
Karl Ernst von Baer (1792-1876) koostas esimese evolutsioonipuu. Embronaalne areng on erinevatel loomadel sarnane Charles Darwin (1809-1882) Evolutsiooni hakati tunnistama, kui üldist loodusnähtust. Muutlikkus muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimusest ja elukeskkonnast. Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus seda takistavatest teguritest. Looduslik valik paremini kohastunud isendite eelispaljunemine ja ellujäämine. Liigiteke Olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud vaid valiku käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikidest Hilisemad evolutsiooni teooriad on geneetiliste alustega
alamliiki või madalamat taksonit, kes on inimtegevuse vahendusel sattunud piirkonda, kuhu ta looduslike tõkete tõttu ise levida ei saaks. See hõlmab organismi mis tahes osa või mistahes elustaadiumit, kes võib uues keskkonnas ellu jääda ja paljuneda. Krüptogeenseks nimetatakse teadmata päritoluga liiki, mida ei saa pidada ei kohalikuks ega ka võõraks. Invasioon kaasavõtmine doonorregioonist transport vabastamine uud keskkonda ja esialgne ellujäämine Paljuneva populatsiooni moodustamine Võõrliikide sissetoomised võivad olla juhuslikud või tahtlikud. Üle poole Euroopa veelistest võõrliikidest on põhjaselgrootud, arvukuselt teine organismirühm on makrovetikad. VÕÕRLIIKIDE LEVIMISE VIISID MERES Laevade ballastvesi Tänapäeval kõige olulisem levikuviis Igal ajahetkel ballastvees liikvel üle 4500 liigi Suuremad ja kiiremad laevad, tihedam liiklus Ballastvee mahutite seinad ja põhjasetted
Põnev PÖFFi-pärl Islandilt Raha on võimalik teenida mitmeti, kuid millise hinnaga? Kas isa peaks jätma oma pere nädalateks, et tuua lisa toidulauale, isegi kui plaan on ohtlik? Oskar Jonasson on kokku pannud huumoririkka action-filmi ,,Reykjavik-Rotterdam", kuhu on mahtunud ka keerulised inimsuhted ning petmised. Selle Islandi filmi peategelaseks on Kristofer, kellel on armastav abikaasa ja kaks hüperaktiivset poega. Tema elu oleks täiuslik, kui nende pere ei vaevleks rahamurede küüsis - isegi nende mööbel on sõpradelt saadud. Kui tema parim sõber, kes on ka Kristoferi naise eksabikaasa, teeb talle ettepaneku salaviina vedamiseks Rotterdamist Islandile, ei oota Kristofer kaua, et vastata ,,jah". Kuid tema sõbral ei ole peas puhtad mõtted kui ta saadab Kris'i ära, vaid ta teab, et on lõpuks leidnud võimaluse oma eksnaist tagasi saada ja oma parimat sõpra trellide taha vedada. Nüüd peab Kristofer päästm...
kuulmisaparaadi- kaladelt, viievarbalised jäsemed ja kopsuhingamise- kahepaiksetelt, lootekestad- roomajatelt, püsisoojasuse ja piimanäärmed- ürgimetajatelt, poegade ülessünnituse- esimestelt pärisimetajatelt, ruumilise nägemise seoses silmade ümberpaiknemisega pea külgedelt ette- ahvidelt. 22. Bioloogiline evolutsioon on elu areng Maal esimestest elusolenditest inimeseni. 23. Looduslik valik on organismide ebavõrdne ellujäämine ja paljunemine, mis tuleneb nende individuaalsetest iseärasustest ja elutingimuste piiravast toimest, geenitriiv on geneetilise muutlikkuse allikas. 24. Pärilik muutlikkus on, kui organism sarnaneb oma vanematega, geenisiire on erinevatesse populatsioonidesse kuuluvate isendite ristumine. 25. Inimese aju muutus evolutsiooni käigus väiksemaks, arenenumaks. 26. Inimese evolutsiooni määravad paljud loomariigi evolutsiooni astmed, ahvilaadsete eellaset arengut pärisinimeseni.
lennuvõimestub vaid üks järglane, kuna nõrgem tõugatakse tugevama poolt üle pesa ääre. Mõnel loomaliigil võivad vanemad mõnikord takistada oma järglastel sigima hakkamast ja sundida neid ennast abistama. Väga rasketes elutingimustes, ootamatu stressi olukorras või siis, kui keskonnatingimuste tõttu tasub pigem säästa oma tervist järgmiseks sigimiskatseks kui kulutada oma energiat sellise pesakonna üleskasvatamisele, mille ellujäämine on vähetõenäoline, esineb oma järglaste hülgamist või tapmist loomvanemate poolt
ning kaheidulehelised. Üheidulehelisuse teke on katteseemnetaimede evolutsioonilise morfoloogia üheks põhiküsimuseks, millele on pühendatud hulgaliselt spetsiaalseid uurimusi. Paljasseemnetaimedel on idulehti ühest kaheksateistkümneni . Seemne üheks oluliseks funktsiooniks on areneva idu varustamine toitainetega. Seemne esinemine loob seemnetaimedele olulise eelise sõnajalgtaimede ees: seemned sisaldavad varuaineid, eosed aga mitte. Seega on eoste kasvamaminek ja noore taime ellujäämine sõnajalgtaimede puhul vähem tõenäoine. Seemnete varuained võivad paikneda: Seemnete põhiline bioloogiline funktsioon on anda algus uuele taimele, kaitsta idu ebasoodsate tingimuste eest ja kindlustada idanevale taimele toitainevarud. Tähtis on ka levila laiendamise funktsioon seemnete ja viljade kauglevi teel.
Zeus! Kronose valitsemise tõttu pääses maailma kõiksugu kurjust seega näis Zeusi sünd lootuste sünnina ning tema ellujäämine paistis olevat parema maailma eest võitlemise algus. Kõik Kreeta jumalikud tõttasid lapsukesele toeks, kes nägi päevavalgust Dikte mäel. Kõik arvasid et just Zeusi käed vabastavad maailma ahelaist. Nümfid ja metsade drüaadid hoolitsesid lapsukese eest väga hästi. Kõik aga kartsid et Kronos võib kuulda lapse nuttu, seepärast alati kui pisike nutma hakkas tegid Kureedid niipalju kolinat, et see mattis enda alla lapsukese nutuhääle.
I Selgita mõiste ja lisa näide! 1. Bioloogiline evolutsioon elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. (nt inimese areng ahvist. Inimese ja ahvi DNA on hinnanguliselt 99% sarnased.) 2. mikroevolutsioon haarab liigi ja populatsioonisiseseid muutusi. (nt. metskitse tekkimine) 3. populatsiooni geneetiline struktuur - alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis. 4. looduslik valik ebavõrdne ellujäämine, paljunemine. (nt. stabiliseeriv valik, suunav valik) 5. geenitriiv alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades. (näiteks looduskatastroofi puhul. põleng/üleujutus, mille elab üle väike arv isendeid. geneetiline struktuur muutub. nn. pudelikaelaefekt) 6. mutatsiooniline muutlikkus muutused raku geneetilises materialis. (nt. geenmutatsioon,
Tarbimise ja tootmise suurenemisega tekivad jäätmeprobleemid.[5] Looduslike materjalide kõrval kasutatakse tehismaterjale, mis ei lagune looduslikes laguahelates.[2, lk18] Keskonnaeetika Ökoloogilise eetika probleemistik on tihedalt seotud globaalprobleemidega. Kui esimene väärtustab inimese ja looduse suhtlemise printsibid ja normid, siis teine vaatleb konkreetseid maailma valupunkte ja vastuolusid, mille ületamisest sõltub inimkonna ellujäämine. Juba lihtne üleilmsete problemide loetelu näitab, et enamikul neist on sügav eetiline tähendus.[1, lk 145] Keskkonnaeetika põhjendus peitub meis endis. Selle aluseks on avastus, et anastaval viisil ei saa enam loodusesse suhtuda. Inimene kuulub omaloodud tehiskeskonnagaparatamatult looduslikku keskkonda, mida ta peaks mõistma. Mõistmise piiratus on takistanud üldiselt keskkonda eetika objektiks pidamast.[4, lk16] Kasutatud kirjandus 1. Laanemäe, A. Insenerieetika. Tallinn, 2003 2
Romaani tegevus algab 1861. aastal, mil kapten John Hatterase juhitud Briti ekspeditsioon suundub prikil Forward põhjapoolust avastama. Ülimalt raskete tingimuste, karmi talve ning Hatterase kinnisideede tõttu puhkeb mäss, mis päädib priki püssirohukambri plahvatuse ning laeva hävimisega. Hatteras koos paari kaaslasega jätkab teekonda pooluse suunas. Uus- Ameerika saare rannikult leiavad nad Ameerika Ühendriikide laeva vraki ning talvituvad sellel saarel. Karmides oludes ellujäämine õnnestub neil peamiselt tänu doktor Clawbonny geniaalsusele, kes suudab süüdata tuld jääst läätse abil, valmistada tahkeks külmunud elavhõbedast püssikuuli ning tõrjuda jääkarude rünnakud musta püssirohu kaugjuhitava plahvatusega. Talve lõppedes muutub saart ümbritsev meri jäävabaks ning ekspeditsioon poolusele jätkub laevavrakist ehitatud luubis. Pärast mitmeid katsumusi jõutakse poolusel asuvale saarele, mille keskel kõrgub tegevvulkaan
Need, kellel on tervis korras ei oskagi sellistest enesestmõistetavatest asjadest rõõmu tunda. Õnn ja edu kõik inimese mõtlemises kinni. Juba filosoof Schopenhauer on öelnud, et tegelikult elavad kõik inimesed erinevates maailmades: rõõmsameelne inimene elab näiteks teistsuguses kui kurvameelne. Võtame näitena liiklusõnnetuse, kus ohver jääb liikumisvõimest ilma ja peab kogu oma ülejäänud elu ratastoolis veetma. Rõõmsameelne inimene leiab, et ellujäämine on positiivne ning talle on antud võimalus elada ja end tõestada teistsugusena. Kurvameelne inimene tõmbub endasse, kibestub ja hakkab teisi süüdistama ning soovib, et ta oleks parem surnud. Kõik sõltub ainult inimese mõtlemisest. Tuleb olla rõõmsameelne, mitte kurvameelne inimene. Inimene seab ise eesmärgid, milleni jõuda. Mida väiksemad on eesmärgid, seda lihtsam on neid täita. Alati on võimalus, et kõik õnnestub paremini, siis on rõõm veel suurem. Tänapäeva
kehaehitusega, tumedamavõitu nahaga, elavate silmadega ja ausa näoga. Pencroff oli põhjaameeriklane. Ta oli sõitnud kõigil maailma meredel ning teinud läbi tohutult ebatavalised seikluseid. Pencroffil ettevõtlik loomus, ta oli inimene, kes on valmis kõigega riskima ja keda miski ei üllata. Meestel ei saa töökohti täpselt ära jaotada, sest kõik tegid kõike ja töötasid grupina. 5. Tegevusliiniks on peategelaste sattumine Lincolni saarele ja nende ellujäämine seal. Toimus Ameerika kodusõda ja peategelased olid kõik vaenlase vangilaagris. Järsku tuli eikusagilt välja Nab, kes aitas mehed kongist välja. Nad jooksid kuumaõhupalli ja lihtsalt tõusid õhku, teadmata, kuhu nad jõuavad. Torm kandis nad Vaiksele ookeanile ja nad sattusid üksikule saarele. Meeste eesmärk oli tagasi tsivilatsiooni juurde pääseda. 6. Tegelastel ei olnud kliimaga väga probleeme. Ainukene oligi esimese talve üleelamine. Graniitlossi
ning kes omavahel ristudes annavad sigimisvõimelisi järglasi. Sama liigi isendite rühm, kes elavad samal ajal samas elupaigas Kohastumus- liigi säilitamine, selle isendite ellujäämist ja sigimist soodustavaid pärilikke omadusi 2. Miks annavad elusorganismid rohkem järglasi, kui neid ellu jääb? Too ka näide. Enamik organisme annab rohkem järglasi, kui neid saab ellu jääda, sest organismide ellujäämine ja paljunemine sõltuvad teistest organismidest ja eluta looduse tingimustest, st. organismide vahel toimub konkurents e. olelusvõitlus. Näiteks kalad koevad ühe hooaja jooksul tohutu hulga marja, millest suurem osa hukkub. 3. Kuidas kindlustatakse looduses organismide arvukuse stabiilsus? Too ka näide. Nõrgemad surevad, tugevamad jäävad ellu ja annavad tugevamaid järglasi. 4. Too näide olelusvõitlusest: a) sama liiki organismide vahel:
mitte ükski vabandus linnast väljumiseks, ükskõik kas sul oli keegi haige väljaspool linna või olid lihtsalt läbisõidul, pidi sa ootama katku lõppemiseni. Kuid samas kerkis roll ka arstidel igasuguste läbipääsu lubadega, Rieux sai endale välja kaubelda piirivalvurilt ühe supluse meres koos sõbraga. Lootus on kindlasti kõigi inimeste sisemuses peidus, kuigi ta seda ei pruugi välja näidata. Suurimaks lootuseks teoses on kindlasti linnast pääsemine ning ellujäämine. Samuti püüavad linnajuhid inimestele lootust anda sellega, et kästakse ajalehes kirjutada, et surmajuhtumite arv on väike, kuigi reaalselt ei olnud see nii väike nagu kästi kirjutada. Inimesed on väga skeptilised ning nad ei usugi seda, isegi siis nad ei uskunud kui öeldi, et linn saab karantiinist välja. Nii mõnedki perekonnad veetsid aga vaikides selle õhtu, mis teistele oli lärmakas ja lõbus
võtta,siis nad hakkavad kasvõi siis vastu,kui nad teavad,et võit pole kaugeltki kindel.Sõna ''vabadussõda'' tähendab suurt vastuhakku ,et saavutada rahva vabadus ja iseseisvus. 2)Eestlane on alati olnud selline inimene,kellele meeldib muutuda ,ning igas rahvas leidub inimesi ,kes pole vaimselt või füüsiliselt sellisele olukorrale võimelised vastu panema.Nad valivad hoopis vastaspoole,et säilitada kindel heaolu ja ellujäämine - ''Parem saatanaga koostööd teha,kui talle endale jalgeette sattuda''. 3)Siin võib palju põhjusi olla,aga ma arvan,et peamine põhjus oli ikka isamaalisustunne ning vabadusejanu.Vanasti olid inimesed palju rohkem vabadusejanulised,sest nad olid kasvanud võõrvõimu all üles ja elasid ,nagu orjad põhimõtteliselt.Tänapäeva inimesel see tunne puudub,sest meie oleme harjunud juba sellise olukorraga,me
(elu tekkis ja tekib Maal isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus), C. Darwin (liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi looduslik valik, olelusvõitlus), teooriad muutlikkus ( organismidele on omane individuaalne pärilik muutlikkus), olelusvõitlus (elusolendite ellujäämise ja paljunemise sõltumine takistavatest teguritest), looduslik valik (paremini kohastunud isendite eelistatud ellujäämine ja paljunemine), liigi teke (olemas olevad liigid ei tekkinud ega loodud, vaid on valiku käigus välja kujunenudvarem eksisteerinud liikidest), tänapäeval ei teki õhuhapnik atmossfääris, rohke elektrienergia, kõrge temp, osooni kihi kaitse UV eest, gaasid, evolutsiooni geneetilised alused (aluseks on muutlikkus) mutatsiooniline muutlikkus (muutus DNA järjestuses), kombinatiivne muutlikkus (ristsiire), geenisiire (eri populatsiooni
karmistada karistusi, siis selle tagajärjel inimesed soovivad vähem kuritegusi sooritada. Eetika ja moraal koos aitavad ühiskonnal liikuda õnne ja hea elu suunas. Thomas HOBBES (1588-1679) Oma teoses ,,Leviathan" iseloomustab loodusseisundit inimene sünnib ilma normide, eetika, moraali ja riiklike seadusteta. See seisund on ,,kõikide sõda kõikide vastu" (darwinistlik olelusvõitlus, ainsaks tungiks on soov ellu jääda). Elu loodusseisundis on üksildane, räpane, brutaalne; ellujäämine sõltub sellest, kes on tugevam. Järelikult moraal: 1. aitab hoida ühiskonda koos 2. vähendab inimkonna kannatusi 3. aitab õiglaselt ja kindlalt lahendada huvikonflikte 4. jagab kiitust, laitust, tunnustust, karistust ja süüd Eetikas on olemas normid reeglid, mis ütlevad, mida inimene peaks tegema ja mida tegemata jätma. Normid on kohustuslikud, st. nende täitmist saab nõuda. Eetika tegeleb nende normide põhjendamisega. Moraalinormide kõrval on olemas nt
HEA ELU, MORAAL JA SOTSIAALNE ÕIGLUS: Aristotelesest tänapäevani. Elu mõtet on raske võtta ühe lausega kokku ja täpne sõnastus puudub tegelikult. Kui mõelda inimese elu mõttele, siis esmalt enamus vastaks- ellujäämine, eksisteerimine. Kuid see pole päris nii. Me kõik soovime midagi teha ja näidata, teostada end, mis tuleb just meie endi püstitatud eesmärkidest. Elu koosneb eesmärkidest ja nende ergonitest! Kõik me soovime elada õnnelikku ja head elu, kuid selle saavutamine tuleb kategoorilisest soovist eesmärke teostada. Bioloogilisest vaatenurgast on elu põhimõtteliselt ainukeseks mõtteks hoopis järglaste saamine. Kuid kas see on see kõik, mida vajame eluks, õnnelikuks eluks
BIHEIVIORISM- on positivistliku lähenemise põhivool, mis politiikateaduses kujunes välja USA-s Chicago koolkonna ning nende järgijate ( Georg Herbet Mead ) , Harold Lasswell, Robert King Merton ideedest. Biheivioristide põhieelduse järgi saab kõiki sotsiaalseid nähtusi seletada mikrotasandi, s.t üksikisiku käitumise põhjal (termin „biheiviorism“ tulebki ingliskeelsest sõnast behaviour- käitumine). Poliitika formaalsed struktuurid, nagu institutsioonid ja õigusnormid, olid nende jaoks teisejärgulised võrreldes inimeste hoiakute, uskumuste ja poliitilise käitumisega. Biheiviorismi pooldavad poliitikateadlased otsivad üksikisikute käitumise regulaarsusi, laialt levinud mustreid. Selle poolest erinevad nad psühholoogidest ja teistest käitumisteaduste esindajatest, kes uurivad üksikisikut kui autonoomset indiviidi. Positivismile omaselt pooldasid biheivioristid seda, et poliitikateadus oleks neutraalne ja hinnanguteta. Nende me...
Sotsioloogia mõiste Positivism – filosoofia vool mis rõhutab teaduse olulisust Sotsiaalne staatika ja sotsiaalne dünaamika Ühiskonnaarengustaadiumid Teoloogiline (-1300 a.) Metafüüsiline(1300-1800) Positiivne (1800-) Herbert Spencer (1820- 1903) Evolutsionism Evolutsioon tasandid - anorgaaniline - orgaaniline - sotsiaalne Evolutsiooni olemus - kasv - diferentseerumine Sotsiaaldarvinism Suvival of the fittest –tugevamate ellujäämine See kehtib nii inimeste kui ühiskondade vahelistes suhetes Sotsiaaldarvinism Tänapäeval on see eelkõige sõimusõna, millega tähistatakse igasuguseid rassistlikke ideid Organism ja ühiskond ORGANISM –rakk, kude, skelett, vereringe, närvisüsteem, toitumine ÜHISKOND – inimene, grupp, tee, ehitised, hüvede jaotus, käskuste, majandus Materialism Elatusvahendite hankimise viis määrab ära inimese mõtted, soovid jms. Ühiskonna osad Baas 1
Evolutsioon Nimi Kool Klass Evolutsioon Mis on evolutsioon? Evolutsiooni vormid Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Elu areng Maal Evolutsiooni tõendid Mis on evolutsioon Evolutsioon on ladina keelne sõna, mis tähendab lahtirullumist. Evolutsioon on pöördumatu ajalooline areng, järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. Enamasti peetakse evolutsiooni mõiste kasutamisel silmas elu arengut Maal. Võib eristada nelja evolutsioonivormi: Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni vormid Füüsikaline evolutsioon Füüsikaline evolutsioon on ebapüsvate elementaarosakestest raskemate aatomite, tähetede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. 15 miljardit aastat tagasi tekkis universum. 5 miljardit aastat...
Iga asi on millegi jaoks kasulik. Ka tuhandeid inimelusid nõudvatel õnnetustel on oma hea külg. Tihti aitavad sellised katastroofid mõista, kui habras on elu, ja õpetavad inimesi elu rohkem väärtustama ning sellest rõõmu tundma. Sageli kasvab rõõm üle tänutundeks. Otsitakse kedagi, kellele elu päästmise eest tasuda. Sellistes olukordades avastavad paljud enda jaoks Jumala. Muidugi on neid, kes usuvad, et nende ellujäämine oli vaid õnnelik juhus ning Jumalal pole sellega midagi pistmist. Siiski on palju ka neid inimesi, kes usuvad, et Jumal on vastutav selle eest, et nad paljude teiste kombel elu ei kaotanud. Usklikud arvavad, et iga inimene leiab elu jooksul oma tee Jumalani. Võib- olla on neil ka õigus. Kõik usuvad ju millessegi. Ühed nimetavad seda Jumalaks, teised saatuseks. Kolmandad on veendunud, et on olemas mingid kõrgemad jõud. Ka ateistid usuvad
aastaaegadega. 4)Toit toit on mitmekesine; toitu jagamine perekonnas kui ka väljapoole perekonda. 5)Keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus võimaldab inimesel käituda paindlikult ja oskuslikult. Suudab muuta käitumist vastavalt oludele kiiremini kui ükski teine loom (ajumaht). 6)Elamine perekonniti kooselu/abielu (laste kasvatamine, majanduslikud/kultuurilised aspektid) toimub keelekasutusele. 7)Tehnoloohilised oskused sõltub ellujäämine tehn. oskustest ja tööriistadest. 8)Ruumikasutus eluviis lagedal maal, metsast väljas. (nt toiduotsing, minnakse ühest kohast kodust päeva lõpus, minnakse sinna tagasi) 3.Neoteenia inimese füüsiline taandareng võrreldes loomariigiga (vastsündinud simpans on füüsiliselt arenenud nagu inimese 3 aastane laps). 4.Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi kaudu toimuv regulatsioon (kesknärvisüsteem
Unustatakse ka kaitseriietuse ning turvajalanõude korrektne kandmine või ei kasutata kaitseprille ohtliku sedmega töötamisel. Tuleks järgid täpseid juhiseid ja ohutusnõudeid, mis on ettenähtud teatud töö tegemiseks või ohtliku masinaga töötamiseks. Abi võiks olla kätte saadavam, ka vähem asustatud kohtades, näiteks väikelinnades, külades ja metsavahe teedel, kus juhtub tavaliselt palju õnnetusi. Vahest sõltub inimese ellujäämine abisaamise kiirusest või kas seal lädal on keegi kes suudab teda aidata ning hädaaabi numbri valimise kiirusest. Kui inimene suudab päästajate juhiste abil ka ise kannatanut aidata siis on suurem tõenäosus, et ta olukord paraneb ja kannatanu jääb elama. Mina arvan, et mina suudaks küll inimest mingilmääral ohuolukorras aidata. Näiteks elustamis ja haavade sidumisega saaks ma arvatavasti hakkama. Olen üsna külmanärviga ning
tähtsaimaks ülesandeks on enesesäilitamine, siis vajab ta teatavat kõikehaaravat ning sundivat jõudu, mis iga tema osa tervikule sobivamail kombel liikuma paneks nind neid juhiks. Ühiskondlik leping kehtestab kodanike vahel säärase võrdsuse, et nad kõik võtavad endile kohustused ühtedel ja samadel tingimustel ning neil kõigil peavad olema ühesugused õigused. Ühiskondliku lepingu eesmärk on lepinguosaliste ellujäämine. Ühiskondliku lepinguga anti riigile eksistentsi ja elu. Seadus pole õigupoolest midagi muus kui kodanike ühenduse tingimused. Seadustele allutatud rahvas peab neid ise looma. Kui uurida, milles täpselt seisneb suurim võimalik hüve, mis peab olema iga seadusandluse süsteemi eesmärgiks, siis selgub, et see taandub kahele põhipunktile: vabadusele ja võrdsuele. Võrdsuse tagab hoopis võim, mis seisab kõrgemal igasugusest vägivallast jamida teostatakse
.. · Kõige mastaapsem väärtuste pildistamine - R. Inglehart ja Co Arengusuund: autonomiseerumine · Tegutsev ja otsuseid langetav subjekt inimese varasemas ajaloos inimrühm, mitte üksikindiviid · Elu võtmeotsused väljastpoolt (kellega abielluda, kus elada, sõtta minna), tasuks rühma toetus ja kaitse (veritasu, orbude ja vanurite ülalpidamine) · Rühmasisene hierarhia, selged soorollid (millega täna võideldakse). Naine ja lapsed kui omand, sati · Miks - ellujäämine võimalik vaid rühma liikmena, väljaspool perekonda-sugukonda-kooslust praktiliselt võimatu · Arengusuund individuaalne otsustusõigus, valikuvabadus, individuaalsed õigused. Rühm lahustub autonoomseteks indiviidideks · Autonomiseerumisprotsessi kultuurierinevused! Autonomiseerumise peegeldus teadvuses. Meie ja Mina · Pikka aega enesemääratlus Meie kaudu (jaagu poeg, jõetaguse külast), mitte erladiseisev Mina. Nimede saabumine!
- Toitanete sisaldus Sünergism - erinevate keskkonnatingimuste koosmõju Nähtav valgus - fotosüntees, nägemine Energia ökosüsteemides valdav osa pärineb päikese kiirgusenergiast. Taimet sünteesivad anorgaanilisest ainest orgaanilise ning muudavad selle keemiliseks energiaks! Fotosünteesi käigus saab valgus keemiliseks energiaks ja anorgaanilistest ühenditest sünteesitakse orgaaniline. Püsisoojane temp ühtlane, kõigusoojane sõltub tempist Ekstreemsetes tingimustes ellujäämine tohutu toiduvaru, verevarustus lihased, rasvakiht/sulestik, kolooniad, varjumine merre, püsisoojased suured, kõigusoojased kuni 13mm Vee ülesanded meie kehas lahustumine ja keemilised reaktsioonid, toitainete transport, jääkainete eemaldamine, termoregulaator, biovedelike koostisosa Põhibioelemendid H, C, O, N, P, S Makrobioelemendid Ca, Na, K, Mg, Cl Mikrobioelemendid Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As
Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks Allikas: Hayes, N. (2002) SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA ALUSED. Kirjastus Külim 1) Rolli mõiste ja tähtsus. Roll on sotsiaalne osa, mida inimene ühiskonnas mängib. Me võtame endile erinevaid rolle, mis ütlevad, kuidas me peaksime käituma teiste inimestega ja loomulikult mängime meie oma osa ja teised mängivad oma rolle. 2) Iseloomusta sotsiaalsed rolle, nimeta neid. Sotsiaalsed rollid on meie igapäevased rollid, mida kasutame teistega suheldes. Sotsiaalsed rollid on: 1. Pikaajalised rollid: hõlmavad perekonnasuhteid tütar, poeg, lapsevanem, elukaaslane. 2. Lühiajalised ja mööduvad rollid: bussireisija, pikaajaliste, kuid siiski ajutiste hulka kuulub ka üliõpilase roll. Sotsiaalsed rollid on alati vastastikused nad esinevad paaridena, kuna rolli saab hoida ainult suhetes teiste inimestega. (NT: Meditsiiniõe ro...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
