Kuidas stereotüübid mõjutavad meie igapäevast elu? Igapäevaelus stereotüübid juba kujunesid meile loomulikuks nähtuseks – me võime tunda neid nii enda suhtes, kui ka projitseerime oma stereotüüpe teiste peale. Tihti me isegi ei pane seda tähele ning seepärast ei analüüsi, kuidas stereotüübid mõjutavad meid. Artiklis ühe stereotüübi teke olulise põhjusena on toodud taustainformatsiooni puudus antud olukorra kohta: inimeste käitumisest ja mõtetest, uudistest ja juhtumitest. Stereotüübid aitavad meid formuleerida ja panna kokku meie endi lähenemist või ootust. Minu meelest, see on veelgi olulisem tänapäeval, kuna globaliseerumise maailmas on nii palju informatsiooni mida inimene ei tea ning peab ilma selleta hakkama saama - tihti seda asendatakse stereotüüpidega.
4. Kas inimesed Eestis mõtlevad stereotüüpselt, s.t oodatakse, et mehed oleksid nagu punktis 2 ja naised nagu punktis 3? Too näiteid poolt ja vastu. 5. Sõnasta selgelt ühe lausega oma arvamus, toetudes oma tööle - kas Eestis kehtivad need stereotüübid ehk kas inimesed pigem mõtlevad sterotüüpselt või pigem mitte või esineb nii seda kui teist. Mehelikkuse ja naiselikkuse stereotüübid Eestis tänapäeval Stereotüübid on kinnistunud eelarvamused teatud grupi inimeste kohta. Näited stereotüüpidest on rassiline, kultuuriline ja sooline stereotüüp. Viimane on see millest siin arutluses lähemalt kirjutan. Soolised stereotüübid on alati ühiskonnas olemas olnud. Ainult, et 100 aastat tagasi oli täiesti kindel perekonna vorm see, et isa käis tööl ja teenis raha ning naine oli kodus, koristas ja hoolitses laste eest. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkavad piirid
Stereotüüp on psühholoogia mõistes kinnistunud seoste kogum, mis väljendub isiku hoiakutes, harjumustes ja käitumises. Stereotüüp on üldistatud püsiv mulje mingist nähtusest, mis tavaliselt vastab väga vähe tegelikkusele. Oluline on veendumus stereotüübi olemasolus. Stereotüüp on hindava iseloomuga, hoiakuline, intensiivne üldistus mingi grupi omaduste, käitumiste kohta. Tavaliselt aitavad stereotüübid toime tulla – sobivat käitumist valida, kui mingi nähtuse kohta on vähe infot. Sellest tingituna kehtib ka vastupidine: mida vähem on mingi grupi või olukorra kohta infot, seda rohkem on nende kohta tundeid ja arvamusi, seda tõenäolisemalt hinnatakse grupi liikmeid stereotüübist lähtuvalt Stereotüüp e. Eelarvamus on ilma eelneva teadmiseta kujundatud hinnang või arvamus, mis sageli põhineb piiratud informatsioonil.
isiksuse ja käitumise kohta Uskumus ,,ainult laisad ja rumalad jäävad töötuks": tõenäoliselt atributeerib töötuks jäämise inimesest tulenevatele, stabiilsetele ja kontrollitavatele teguritele · Atributsiooniviga: iseenda käitumist (eriti ebaõnnestumisi) kaldutakse seletama pigem situatsiooniliste teguritega, alahinnatakse isiksusest tulenevaid põhjusi. Teiste ebaõnnestumiste taga kaldutakse nägema ennekõike nende isiksuseomadusi Stereotüübid · Teatud sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel tehtud omistused inimeste omaduste ja käitumise kohta · Rahvus, sugu, vanus, amet, religioon ... · Sotsiaalne kategoriseerimine: meie-grupp ja nemad-grupp Meie-gruppi kuuluvad inimesed on kõik erinevad, nemad-grupis on kõik ühte nägu · Paremini pannakse tähele ja jäetakse meelde stereotüübiga kooskõlalist informatsiooni Ettekandja/raamatukogutöötaja Miks stereotüübid püsivad?
– atributsiooni e põhjuste omastamine. Teise inimese käitumise ja motiivide subjektiivne interpreteerimine. Nt prillikandjad ja ilma prillideta in. kaasaluse atributsiooniks nim sündmuste, iseenda ja teiste käitum põhjuste seletamist. – iseenda käitumist, eriti ebaõnnestumisi, kaldutakse situatioonist tingitud teguritega. – teiste ebaõnnestumist kaldutakse seletama teiste isiksuste omadusi silmas pidades. S O atributsiooniviga. – stereotüübid. Seotud sotsiaalse grupiga. Grupi alusel omistame teatud omadused inimesel ej akirjeldame ta käitumist ka selle tõttu vastavalt tolle grupi inimeste käitumisele. Karakteristik võib olla kirjeldab(ta on sihuke või toosugune) või normatiivne (kõik punapead on ..). nt meie ja nemad grupp. Stereotüübid on mõtlemise skeemid, mis sisaldavad otsusi teatud gruppi kuuluvate inimeste
Selle põhjal võib järeldada, et soostereotüübid on omadused ja iseloomustused, mille abil tihti kirjeldatakse mehi ja naisi, et soostereotüübid sisaldavad need käitumismudelid, mida tihti kirjutatakse meessoo ja naissoo juurde, et soostereotüüpides on üldistatud arvamused, arusaamad ja tähelepanekud selle kohta, millised on meeste ja naiste erinevused. Soostereotüübid võib jagada kolmeks rühmadeks. Esimeses rühmas on need stereotüübid, mis iseloomustavad mehi ja naise isiklike ja sotsiaalsete omaduste abil (fenimiinsus ja maskuliinsus). Tavaliselt nad näitavad, milline on tavaline (tüüpiline) mees või naine või näitavad, milline on ideaal, paleus. Selle kohta on palju tehtud uuringuid ja nende tulemused on tihti sarnased. Ühed uuringud näitavad, et tüüpiline mees on domineeriv, aktiiivne, agresiivne, iseseisev, ettevõtlik, talle meelmib matemaatika ja teadus
Mehelikkuse ja naiselikkuse stereotüübid- müüt või tegelikkus? Soolised stereotüüpid on meeste ja naiste lihtne üldistus missugune üks olema peaks. Ned on ebatäpsed omadused kummagi suhtes. Kuna iga indiviid pole nagu teised ei pea stereotüübid 100% mitte kunagi paika. Meie ühiskond on tekitanud ja vorminud praeguseid stereotüüpe juba aastatuhandeid. Kõigil selgelt eristatav arusaam mehest-naisest ning need mõjutavad meid sünnist saadik ning ühiskonna surve tõttu kogu meie elu. Teatud tegevusi ja iseloomujooni peetakse pigem naiselikeks ja mehelikeks, kuid tegelikkuses on kõik erinevad. Juba lasteiaias eristame tüdrukute- ja poiste värve. Roosa, lilla, kollane ja punane on pigem naiselik ja pelgatud poiste poolt
Taju peamine funktsioon on aidata organismil Sotsiaalne taju ümbritsevat keskkonda tajuda võimalikult tõepäraselt Isiksuse tavateooria Isiklikud konstruktsioonid Taju konstantsus: tajuv organism käsitleb Stereotüübid stiimulite omadusi püsivatena, vaatamata konkreetse konteksti muutumisele (muutuv Kategoriseerimine valgustus, kaugus, orientatsioon jne) ja seega ka Enesetaju stiimuli tunnuste muutumisele 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 1 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 2
Carlos Ruiz Zafon, Hispaania kirjanik on kirjutanud, et ainuke arvamus, mis siin ilmas tõeliselt kanda on kinnitanud, on eelarvamus. Arvatakse, et taevas on armastajad prantslased, tantsijad hispaanlased, pankurid belglased, kokad itaallased, politseinikud inglased ja kõike organiseerivad sakslased. Igasugused stereotüübid on tänapäeval hell ja tundlik teema, sest alati varitseb neist rääkijat või kirjutajat oht saada vääriti mõistetud. Sageli hakatakse talle ette heitma eelarvamuste propageerimist. Palju kergem on identifitseerida käitumist, mis kipub kinnitama stereotüüpe, selle asemel et leida kust viimased on alguse saanud. Stereotüübid on säilinud ja edasi kantud mitmesuguste kommuniktasiooni vahenditega: igapäevane suhtlus, kultuurilised naljad,
...................................................................................................................... 2 Noorte seksuaalsuhtlus ja ühiskonna stereotüüpide omavaheline side .............................6 Soo-ja sugupoolesüsteem.......................................................................................... 6 Ühiskonna väärtused ja normid seksuaalelus.............................................................9 Ühiskonna antiseksuaalsed stereotüübid .................................................................12 Mõistetu ja arusaamade üleminek noortele.............................................................. 13 Noorsootöötaja roll ..................................................................................................15 .....................................................................................................................................16 KOKKUVÕTE..................................
Kollektivistlikumad inimesed aga eelistavad väiksemat distantsi. 2. STEREOTÜÜPSED KULTUURIERINEVUSED Stereotüüp on mingi grupi üldistatud kirjeldus, mis sõltub nii kirjeldatavast kui kirjeldajast. Ehkki enamasti suhtutakse stereotüüpide olemasolusse negatiivselt, ei pruugi neis olla midagi halba. Pigem väljendavad need inimeste püüdu maailma grupeerida ja seeläbi paremini mõista. Reeglina ei tekita negatiivsed stereotüübid konflikte, vaid vastupidi. Mida erinevamana või ohtlikumana vastaspoolt tajutakse, seda negatiivsemad on stereotüübid. Ühel hetkel aga hakkavad stereotüübid elama oma elu ning laienevad ka neile sama grupi liikmetele, kel minevikus toimunud konflikti või negatiivse isikliku kogemusega midagi pistmist pole. Kord omandatud hoiakutest, stereotüüpidest ja eelarvamustest sõltub, kas edaspidine suhtlemine on meeldiv, mõistev ja lähedane või halvustav, sõjakas ning tõrjuv
· Kirjeldab see kahtlemata protsessi, millele meid allutatakse vahetult pärast sündimist. · Ajaloolise pärandina saadud usuliste, poliitiliste ja eetiliste väärtushinnangute kogum. · Omandatakse sotsialiseerumise protsessis. · Osaliselt ühine inimestel, kes elavad või on elanud ühesuguses sotsiaalses übruses. · Annab rühmale identiteedi ning teeb ta ainulaadseks. · Üldnimetus mõtte-, tunde- ja toimimismallidele. Rahvuslikud stereotüübid Kultuuride kombed Paljude uurijate arvates jagunevad rahvad kolmeks: · Reaktiivsed (vaoshoitud ja seetõttu oskavad kuulata. Räägivad vähe ja on tagasihoidlikud. Teevad plaane pikaks ajaks ette, introverdid jaapanlased, soomlased). · Multi-aktiivsed (elavaloomulised ja seltskondlikud. Jutukad, meeldib klatsida. Tegeldakse mitme tegevusega korraga. Eelistavad silmast- silma kohtumist. Itaallased, hispaanlased, araablased).
regulatiivne funktsioon, mis ilmneb üksikute teistega interaktsioonis. Suhtlemine on mehhanism, mis reguleerib sotsiaalse ja psühholoogilise inimeste käitumist nendes ühistegevuses. 5. Loetle vähemalt kaks positiivset ja kaks negatiivset tagajärge/ omadust stereotüüpse mõtlemise puhul. 1.Stereotüpiseerimine- isiku kategoriseerimine ning talle vastavate stereotüüpide rakendamine. Kehtivad rahvuslikud, soolised, vanuselised, erialased jne stereotüübid. 2.Eelarvamused- negatiivsed põhjendamatud stereotüübid, mille all kannatavad enam vähemusrahvused, naised ja vanemad töötajad. (naiste...) 3.Haloefekt- mulje ühelt alalt hakkab domineerima isiku kohta tervikuna. On positiivne ja negatiivne halo. Teame inimesest vaid väikest osa, kuid teeme selle põhjal otsuseid inimese kohta tervikuna. (prillid) 4.Projektsioon- omistame teisele samu jooni ja tundeid, mis enesel. Ütleme-ta vihkab mind, kuid tegelikult vihkame ise. 5
Kuigi soolise ebavõrdsuse määr erinevate kultuuride ja ajastute suhtes varieerub, on populaarseks saanud naistele madalama sotsiaalse positsiooni omistamine. Sooline võrdõiguslikkus on meeste ja naiste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus ning teistes ühiskonna valdkondades. Sooline ebavõrdsus tugineb mingil määral inimbioloogial, kuid selle võimendajaks kujuneb siiski ühiskond. Nõnda kujunevad stereotüübid. Ma ei nõustu sellega, sest naiste-meeste vahel on küll füüsilisi erinevusi, kuid nad võivad vaimselt ühel tasemel olla. Ajast ja arust kehtivad siiani tobedad stereotüübid, mida on raske hävitada. Naised on loodud nõrgema inimsoo esindajana, kuid siiski võivad seista meestega samal pulgal. Kahjuks on erinevused tööturul eriti esilekerkivad. Ma aga ei näe probleemi, miks naine ei võiks olla ehitaja, kui see talle huvi pakub ning ületab nii mõnegi meie n-ö kalevipoja.
geograafilised jne. Kuid on ju selge, mõlemad riigid on erineval mandril ning erineva usuga, ning see erinevus on minu arvates algallikas sellele sõjale. Mida arvavad ameeriklased eurooplastest kõikide filmide järgi? Et Euroopa on väga väike(`'La Manche is as long as my swimming pool'' ütleb ameeriklane, filmist Eurotrip) ning seal on rikkad ning veidrad inimesed ning tihti saab seal `'nalja''. See on ju muidugimõista vale, kuid kõik need stereotüübid, mis tekkivad inimeste pähe, jäävad ju sinna ning muudavad nende mõtlemisviisi :kuidas ja mida nad teistest inimestest arvavad, keda nad pole kunagi kohanud. Ka koolis on stereotüübid alati olemas. See, mida inimesed üksteisest mõtlemad ei ole alati tõsi : kui tuleb kooli India päritoluga õpilane, siis arvavad paljud, et ta kummardab mingit `'Shantit või mis iganes'' ning tal on selline aktsent nagu on Apu-l Simpsonitest. Ning see arvamus jääbki ükskõik kellele
9 Tabel 2. Rahvuslikud erinevused väärtushinnangutes 17 17 Kraav: Püsivat ja muutuvat Eesti noorte väärtushinnanguis võrdluses naabermaadega 10 5. STEREOTÜÜBID Stereotüübistamine on inimeste gruppidesse liigitamine mingit omaduste või käitumise põhjal. Kõige tavapärasemad on stereotüübid rahvuse, soo, vanuse, ameti ja religiooni kohta. Steretüüpe liigitatakse kirjeldavaks ja normatiivseks. Stereotüübid rahvuse kohta on tavaliselt kirjeldavad, see tähendab, et sisaldavad omadusi või käitumisi, mida peetakse selle rahvuse liikmetele iseloomulikuks18. Suurel osal inimestel on tavaliselt kindel arvamus, millised ühest või teisest rahvusest inimesed on. Eriti kindlad seisukohad tekivad naaberrahvaste kohta. Milliseid iseloomujooni
.................................................................7 3.SOOROLLI STEREOTÜÜP...................................................................................9 4.MEES KUI ANDJA,NAINE KUI VASTUVÕTJA...............................................10 5.NAINE ON SEE,KES LOOB ARMASTUST........................................................12 6.NAISTE HUVID........................................................................................................5 6.1.Kultuurilised stereotüübid naiste ja meeste koostöös .............................................15 6.2.Poliitikas osalemine.................................................................................................17 6.2.1.Naiste võimalik roll rahvuspoliitikas....................................................................18 KOKKUVÕTE..............................................................................................................9 KIRJANDUSALLIKAD...........................................
lihtsustavad maailmataju, aidates inimesel tundmatus olukorras käituda ning suhtuda. Teisalt muudavad nad meie iskutaju pealiskaudseks, ja just sellepärast, et ei süveneta inimese tegelikku olemusse (McKay, Davis ja Fanning 1995). Stereotüüpide kasutamine muutub eriti ohtlikuks siis, kui tekib arvamus, et mingile grupile omistatud negatiivsed ja alaväärsed jooned on tingitud rahvusest, päritolust või koguni bioloogilistest eripäradest. Välja on kujunenud negatiivsed stereotüübid einevate rahvuste, rasside, vanuserühmade, maailmavaateliste gruppide, meeste ja naiste ning paljude teiste kohta. Väga sageli tekitatakse üldlevinud valearvamusi just nende gruppide kohta, kellest inimesed palju ei tea, see on ka põhjuseks, miks läbi ajaloo on tekitatud niivõrd palju eelarvamusi, mis jätkub jõudsalt tänapäeval (McKay, Davis ja Fanning 1995). Kõige masendavam on stereotüüpide kujundamise juures asjaolu, et kord kinnistunud
osavõtmatud ning laskvat elul minna nii, nagu too seda soovib. Samas aga jätkuvat neil küllalt pealehakkamist, et teisi ninapidi vedada- Henna sõnul peab ta koguaeg valvel olema, sest tema rahvusest teadlikuks saanuna üritavad mõningad eestlastest korteriomanikud ja müüjad tihtilugu neiul rahaliselt nahka üle kõrvade tõmmata. Siin tulevad esile ka eestlaste poolt soomlaste kohta usutavad stereotüübid, mille kohaselt olevat tüüpiline ,,põder" rohkelt alkoholi tarbiv ja aeglase mõttekäiguga, kuid see-eest raske rahakotiga tegelane. Üldiselt on mõlemad tüdrukud aga rahul oma otsusega tulla õppima just siia, Eestist on saanud neile justkui teine kodumaa ning elu huumoriga võttes on kõik raskused ületatavad. Eesti inimesega on raske kontakti luua, sest tolerantsi osas on meil kui rahvusel veel palju õppida. Võites aga eestlase usalduse, oled saanud
Meeste stereotüübid meedias. Tänaseks on ka selge, et stereotüübi kui meediaanalüüsi kriitilise tööriistaga on seotud rida probleeme. Stereotüüpide kriitika eeldaks justkui, et meedia ideaal on kujutada reaalsust nii täpselt kui võimalik, samas on kaasaegne meediateooria seisukohal, et see pole võimalik. Meedia on olemuslikult, kujutamise konventsioonidest tingitult, tegelikkuse suhtes alati valikuline ja nihkes. Soouurijad on huvitaval kombel üsna hiljuti, seose meesuuringute tulekuga tuvastanud, et ka meeste soolisus seostub meeste aktiivsusega avalikus sfääris poliitika, majandus, spordi, tippkultuuri ja kriminaalvaldkondades. Meeste soolisus on seotud positsiooniga avalikus sfääris, kohaga ühiskondlikes hierarhiates. Pole alust arvata, et meeste meediastereotüüp muutuks ja mehi hakataks peavoolumeedias kujutama läbi privaatsfääri ja naisi läbi nende tegevuse avalikus sfääris, et tippmeessportlaste...
Isikutaju mõju Isikutaju mõju võib olla ESMAKOHTUMISEL ja KORDUVAL KOHTUMISEL erinevad. Esmakohtumisel tehakse esmased hinnangud teiste kohta ning otsustatakse, kas soovitakse edaspidi suhelda või mitte. Võivad tekkida valed järeldused ja anda valesid hinnanguid. (välimus, suhtlemine, kehakeel, hääletoon) Korduval kohtumisel võrreldakse esmakohtumisel saadud hinnanguid ja vaadatakse, kas teise inimese väärtused ja käitumine on sama, nagu esimesel korral. Tekivad stereotüübid. Viide: http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Liina/ %C3%95ppekavakeskus/Anna/Suhtlemise%20alused%20lihtne%20keel%202d.pdf
räägib konkreetse rahvuse traditsioonidest ja päritolust ning kujuneb ajalooliselt. Kultuurivahelist suhtlust mõjutavad sellised kultuurilised tegurid nagu kultuurierinevused ja nendest tulenevad suhtlemisnormid ja -reeglid. Sotsiaalkultuurilised mõjutegurid on sellised nagu kultuuri identiteet, grupikuuluvus, rollisuhted ja suhted inimeste vahel, kes suhtlevad ühe kultuuri raames. Mõjutavad ka sellised psühhokultuurilised mõjutegurid nagu inimeste ootused, hoiakud ja stereotüübid ühe või teise kultuuri suhtes. Samas suhtlemiserinevuste määratlemisel on väga tähtsad ka sellised keskkondlikud mõjutegurid nagu psühholoogiline keskkond (territoriaalsus, aeg, inimese-looduse suhe, privaatsus) ja füüsiline keskkond (kliima, geograafia, arhitektuur, maastik) (Jüristo 2010 :3). 2. Erinevad rahvused ja kultuurid Eestis Eestis on kõige rohkem eestlasi, venelasi, soomlasi, ukrainlasi, armeenlasi jne. Mõnikord
- olukorra emotsionaalsus; - kommunikatsiooni vähenemine; - ebaselge probleem; - jäikus, enda arvamuse külge klammerdumine. Konflikti lahendamist toetavad tegurid: - selge arusaam probleemist; - selged eesmärgid (mida soovitakse saavutada?); - enesetõhususe tunne; - arvestatakse teiste seisukohtadega; - motivatsioon, koostöövalmidus; - sõnastus selge, emotsioonide kontrollimine jms.. Tajuvigadele tähelepanu pööramata jätmine (moonutatud sotsiaalne taju – stereotüübid, haloefekt, selektiivsus jms.) Rusikareeglite kasutamine (toetutakse kogemusele) Mäluvead Tagasisidega arvestamata jätmine Tendents reageerida positiivselt negatiivsele käitumisele juhul, kui (lähedussuhte näitel): suhtele pühendutakse, alternatiiv puudub, investeeringud suhtesse, sotsiaalse toetuse tajumine, suhe elus oluline Suhe või eesmärk? Suhe või eesmärk? Tagasitõmbumine ja probleemi ignoreerimine
” (E. Savisaar) Vastase ründamine "Ta [Savisaar] ei pea lugu parlamendidemokraatiast ja kasutab nõukogulikke meetodeid meediaga suhtlemisel.“ (Marju Lauristin) Siltide külgekleepimine “Eestit juhivad kommarid [viidates Ansipile]!” (Andres Langemets) ARGUMENTUM AD POPULUM ENAMUSELE APELLEERIMINE Mõjutamine grupi kaudu „Sa kas oled meiega või oled terroristidega.” (George W. Bush) Eelarvamused ja stereotüübid Muslim = terrorist rõhutamine Mõjutamine arvamusliidri kaudu “Jää iseendaks ja austa teiste õigust olla vaba!” (José Mujica, Uruguay president) EMOTSIONAALNE MÕJUTAMINE Hirmutamine, kiitmine, meelitamine “Kui sa sõna ei kuula, siis päkapikud ei tule!” (keskmine Eesti lapsevanem) “…, tule tahvli juurde, ma annan šokolaadi ka.” (Arvo Press) Kuulaja kasu rõhutamine “Me teeme seda kõike teie jaoks.” (McDonald’si kunagine hüüdlause)
Uude kultuuri sattudes on vajalik omandada uus kultuuriteadlikkus, et keskkonnas paremini kohaneda ja hakkama saada. Inimese käitumist mõjutavad nii omaksvõetud hoiakud ja väärtused kui ka ühiskonna poolt peale surutud normid ja tavad. Oluline on inimese sotsiaalsete suhete kujunemises see, kuidas tehakse otsustusi keskkonna ja selles tegutsevate inimeste omaduste üle. Mille alusel hinnatakse, ennustatakse teiste inimeste käitumist ja reageerimisviise? Sageli on otsustuste aluseks stereotüübid. (2002. Psühholoogia gümnaasiumile, lk. 222) Kultuuri kuuluvad inimese teadmised, uskumused, oskused, kõlbelised tõekspidamised, tavad ja harjumused, sest ükski neist pole meile sünniga kaasa antud ja me oleme omandanud nad kas õppimise või jäljendamise teel. Taolised kirjeldavad definitsioonid annavad küll aimu, mida kultuuri all mõeldakse, kuid ei anna uurijale täpsemaid juhtnööre, kuidas uuritavaid
pere, migrant- muulane, neeger- mustanahaline- afroameeriklane, abielu- püsisuhe, perekond- leibkond. Kriitiline diskursuseanalüüsis selgitatakse keelekasutuse põhjuseid kas piiratud ulatuses või ei tehta seda üldse. Otsitakse kõneleja või kirjutaja eesmärkidest konkreetse keelekasutuse põhjuseid. Kriitiline diskursuseanalüüs õpetab, kuidas kindlate grammatiliste struktuuride ja sõnavara valik lugejaga manipuleerida võivad. Kriitilise analüüsimise eesmärk on kindlaks teha stereotüübid, eelarvamused ja arutlusvead. Rollid meediasuhtluses ja ajastule omaste rollide loomulikustamine meedias- Võimalikud rollid teledikussioonides: ohver, patuoinas, süüdistaja, lepitaja, kõiketeadja, õigustaja jne. Võimalikud viisid rolle loomulikustada: artiklid, filmikunst, telesaated jne.
immigrantide liikumine läände.4 Võib öelda, et pole ühtegi teist filmižanri, mis käsitleks mingi ajalooperioodi olusid nii spetsiifilisena. Ameerika 19. sajandi teine pool ja sellega kaasnenud rahvusliku kultuuri teke on tõeliselt viljakas algmaterjal vesternidele. Seetõttu võiks pidada vesterni justkui ainult Ameerikale omaseks žanriks, kuna selle algidee põhineb puhtalt jänkide enda ajalool. Vesternist teeb žanri justkui rohkem taustsüsteem ja stereotüübid, mitte mingid kindlad reeglid nagu mõnel teisel žanril on. Näiteks komöödia üheks eesmärgiks on pakkuda rahvale kerget süžeed, mis ajaks naerma. Draamad keskenduvad tõsisematele teemadele realistliku vaatenurga alt. Vestern võib aga olla nii komöödia või draama – see on universaalne žanr, mille algidee loomiseks piisab võtta mõni iseloomulik nähtus Metsikust 1 Roland Bergan. Film (sarjast silmaringi teatmik). Tallinn: Varrak, 2008, lk. 174. 2 Ibid., lk. 174. 3
Sallivus, kui ühiskondlik väärtus. Eestlased on astumas passiivsest sallivusest teadliku sallivuse poole. Tundub, et varasemad arusaamad eestlaste sallivusest on pea peale pööratud. Ksimus mitte-eestlaste kasulikkuse kohta on piisavalt ldine ja ebamrane, vimaldades hulgaliselt erinevaid tlgendusi. Alates sellest, et pooled eestlased peavad muulasi vaenlasteks ja soovivad nende lahkumist, kuni selleni, et muulasi alahinnatakse. Teadlased aga ei ehita analse üles ühele küsimusele. See on tendentslik ja eksitav. Teaduslikud uuringud on reeglina mahukad, et mta ja hinnata asju eri aspektidest. Ma ei tea, kas ühe shokeeriva küsimuse pinnal ligi poolte eestlaste piiratuse näitamine muudab eestlaste suhtumist. Kas see, kui sulle demonstreeritakse su rumalust, muudab sind sallivamaks, aitab kujundada austust ja lugupidamist kellegi vastu? Kaldun arvama, et mitte eriti. Sallivus ei ole asi, mida saab käsukorras l...
Mehelikkuse ja naiselikkuse stereotüübid – müüt või tegelikkus? Keskkond meie ümber on viimaste aastate jooksul trastiliselt muutunud. Sarnaselt on teisenenud ka inimeste arusaam klassikalistest mehe ja naise stereotüüpidest. Ühiskond on kahtlemata selles valdkonnas omandanud vabama vormi, võrreldes möödunud sajandi karmide normidega. Arenenud riikides pooldatakse kindlakäeliselt inimese vabadust olla täpselt selline nagu talle on meelepärane. Kuigi juurdunud stereotüüpide järgi toimine on praegusel ajal kahvatuma löönud, on meil sellegi poolest vaja rahuldava soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ületada veel nii mõnigi tõke. Naiselikkus ja mehelikkus väljendab seda, mil määral inimene end naisena või mehena tajub, ning sõltub sellest, kuidas mõistetakse naiseks ja meheks olemist ühiskonnas ehk sellest, kui sügavalt on ühiskonnas juurdunud soo põhjal liigselt üldistavate hoiakute võtmine. Soostereotüübid on liht...
nõudvad sissetulijad kohalike halvakspanu teenivad. Kui suurriikide puhul ei ohusta taoline immigratsioon algse rahva püsimajäämist, siis väikeriikide puhul muutub see küsimus aina sagedasemaks. Eestlasi oma miljonilise hingearvuga on peetud kokkuhoidvaks, kuid samas on meid kritiseeritud sallimatuses ja suutmatuses leppida vähemusrahvuste nõuetega. Kuigi see ei pruugi kõigile meeldida, on see võimaldanud meie rahvaarvu kahanemist aeglustada. Mis sallimatust põhjustab, on stereotüübid ja kultuuride erinevus. On üldiselt teada, et eestlased on kinnised ja visad hoogu sisse saama. See viib meid nii mõnigi kord konflikti venelaste ja muude slaavlastega, kuna nemad on loomult temperamentsemad. Sageli tabame end mõttelt ka telereportaaze vaadates osad kultuurid on palju kuumaverelisemad ning täname õnne, et meie elukeskkond rahulik on. Kedagi takistada riiki sisenemast tema kasvatuse tõttu on väär, ent kas
1)*Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja, mille teel toimub partneri ja tema poolt antava informatsiooni kindlaksmääramine, analüüs ja hindamine. *Tajutakse situatsiooni, kontakti olemasolu, distantsi, partneri seisundit, teksti ja palju muudki. *Tajumise tõesus, sügavus ja detailsus võib olla erinevate inimeste puhul erinev. Isikutaju on tugeva subjektiivse ja hinnangulise värvinguga. 2)*Inimene on juba kord oma vajadustest lähtuv olend ja turvalisuse vajadus paneb meid kõigele tajutule põhjust otsima. Suheldes on väga oluline kes, kuidas ja miks just nii suhtleb? *Vahetul suhtlemisel omandab võtmetähenduse isikutaju- inimeste vastastikune tajumine, tunnetamine, hindamine. See, kellena ja millisena partnerit tajutakse, tingib pöördumisviisi, suunab rollivalikule, määrab avatuse suhtlemisel ja suhtlusvahendite kasutamise. *Ühe eksperimendi raames on tõestatud, et inimestel on kalduvus tajuda ja tõlgendada teisi inimesi vastavalt n...
Võõral maal elades või seda külastades tuleb aga kohaliku kultuuri eripärad selgeks teha ja nendega arvestada. Enda kultuuri liigne ja pealesurutud levitamine ei too kindlasti kaasa head. Teise rahva vaimumaailma ja kombete hoomamine, sellega kontakti loomine võib alguses tunduda täiesti vastumeelne ja võimatu. Aegamööda tuleb aga mõistmine ning see, mis näis olevat täiesti irratsionaalne, võib osutuda hoopis kultuuri rikastavaks teguriks. Maha tuleb jätta segavad stereotüübid, sest need on loonud inimesed, kes ei näe oma ninaotsast kaugemale. Käitu võõrsil nii, nagu välismaalasi kodumaal käitumas näha soovid.
Enda avamine, usaldus, suhted, suhete kujunemine Hinde, A.R. (1997). Relationships. A Dialectical Perspective. UK: Taylor & Francis Johnson, W.D. (1997). Reaching out. Interpersonal Effectiveness and Self-Actualization. 6th Ed. USA: Allyn & Bacon Enda avamine ja avatus suhetes - iseenda kohta informatsiooni (faktid, emotsioonid, väärtused jne.) jagamine, mille alusel kujunevad suhted - kui intra- ja interpersonaalne dialektiline protsess - seosed suhetega rahuloluga, läheduse kogemisega, usaldusega - teemade hulk ja sügavus; kultuuri mõju (nt x on tabuteema); suhe Avatust x olukorras sõltub: isikule tüüpiline käitumine avatuse määr teise isiku käitumine suhe Avatud teistele Enda avamise plusse - Mõju suhetele: - rahulolu suhetega - võimalus määratleda kattuvad eesmärgid, huvid, vajadused jne -> suhte areng - Tõlgenduste võrdlemine, adekvaatsem reaalsuse taju - Võimalus õp...
palju teavet, et inimesed saaksid liiga lühikese aja jooksul seedida, mis viib publikuni ebaõnnestumiseks, et anda sündmusele reageerimise tase. Ülaltoodud funktsionaalsuse teostamisel kasutab massimeedia vahendeid, kuidas tõsta ja luua stereotüüpe ja arvamusliidreid, kes tavaliselt kokku tulevad, st on usaldusväärsed inimesed, kellele pidevalt palutakse kommenteerida olulisi asju, mis aitavad kõige enam seadistada stereotüübid nende sündmuste kohta. See aitab ka mõjutada publiku praegust ideoloogiat poliitika, sotsiaalse suhtluse, elustiili ja muude aspektide suhtes .
erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Sallivuse vastand on sallimatus. Sallimatus on üks suurimaid probleeme meie ühiskonnas, sest selle tõttu, et mõned inimesed üksteist ei salli võivad tekkida konfliktid mis võivad lõppeda suurte rahutuste, sõja või millegi muu halvaga. Minu arvates on kõige jubedam see, kui inimesed ei salli teist inimest ainult tema rassi, religiooni või seksuaalsuse tõttu. Näiteks, on välja kujunenud stereotüübid, et mustanahalised on kriminaalid ja ohtlikud meile, aga see on ju täiesti vale. Nemad on täpselt samasugused nagu kõik teised, erinev on vaid nende nahatoon ja kultuur. Võtame ka näiteks moslemid: mina tunnen, et neid sallitakse kõige vähem, sest nendes nähakse terrorismiohtu ja sellepärast neid tihtipeale välditakse ja üritatatakse ka riigist välja ajada. Kindlasti on olemas ka neid mustanahalisi või moslemeid kes tõesti ongi kurjategijad ja on meie
SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE Ühiskonna ja ühiskondlike suhete teadusliku uurimine. aine, mida uuritakse meetod, kuidas uuritakse Meetodid: dokumentide analüüs, eksperiment, vaatlus, küsitlus anketeerimine ankeetide koostamine Sotsioloogia uurib inimest ja ühiskonda. 3 vaatenurka: isiksuse käitumine ja tegevus grupid ja sotsiaalsed protsessid ühiskonna struktuur Struktuur: a. sotsiaalsed institutsioonid (pere, kool, majandus) b. sotsiaalsed kooslused (sotsiaalsed kihid, etnilised ja territoriaalsed kooslused, väikegrupid) c. sotsiaalsed muutused ja sotsiaalsed protsessid (linnastumine, sotsialiseerumine, migratsioon, sotsiaalne desorganisatsioon (nt. narkomaania, alkoholism, vägivald) Keskastmeteooriad (R.K. Merton) - uuritakse ühtse sotsiaalse terviku ühtesid või teisi osi. Sotsioloogia harud - teadusliku analüüsi rakendamine suhteliselt piiratud sotsiaals...
Osatäitjate poolt esitatud laulud, mis olid kirjutatud Charles Hart’i poolt, olid esitatud võimsalt ning puhtalt. Laulud olid kaunite viisidega, mille sümfooniaorkester elavaks muutis. Mulle meeldis see, kuidas laulud kajastasid ka tegelaste tundeid, olenemata sellest, et lauluviis oli ühesugune. Kõik oli omavahel seotud ning tegelaste käitumine mängiti hästi välja. Välja oli toodud nii kurbi kui ka rõõmsaid hetki. Kerkisid esile stereotüübid ning tegelaste suhtumine. Oli näideldud viha ja raevu ning selle kõrvale siirast armastust ja õnne. Seega oli võimalus tuua välja paralleele ka tänapäeva eluga. Omatte tubli töö olid ära teinud nii kostüümikuntsnik Ellen Cairs kui ka koreograaf Adrienne Abjörn. Kostüüme oli palju ja nende rikkalik valik lummas pilku. Iga näitleja sai välja kanda vähemalt paar kostüümi kui mitte rohkem. Need olid uhked ja pilkupüüdvad ning kajastasid antud tegevust, olukorda või tööd
tööle. See viib sind otseses mõttes teisele planeedile, kui sulged silmad ja süvened aina enam muusikasse. Samuti kui hommikul väjud majast, mis on esimene asi mida paljud teevad? Panevad pähe kõrvaklapid ja oma lemmik muusika, nii ka mina. Sest miks mitte vara hommikul mõelda läbi kõik mõtted koos muusikaga, mida aju üritas sulle selgeks teha öösel ja vaikuses. Teiseks ma väidan, et meie muusikastiili valikust lähtuvalt on tekkinud teatud stereotüübid ja isikupärased omadused . Olete te kunagi näinud hipi stiilis riietuvat noort, kes on täis pühendumusega hardcore metal või death metal-i kummardaja? Jah tõsi, on olemas alati erandeid. Aga kui ma iseloomustaks teile hetkel ühte võõrast inimest ja lisaks tema kirjeldusse, et ta lemmikuks muuuskiastiiliks on heavy metal, millisena te teda ette kujutaks? Muidugi te arvaks, et uksest siseneb kohe varvasteni musta mantliga mees, kellel on tank saapad jalas ja pikad mustad juuksed tuharani
tegutsevad. Tähtsamad isikud on üldiselt ahned ja pilkavad vaesemaid, kuid vaesed on seevastu kavalad ja suudavad oma nutikusega tihti endast mõjuvõimsamate inimestega toime tulla. Inimesed on küll seisustesse jaotatud, kuid ebaausaid meetmeid rakendades on võimalik ka kõrgematesse seisustesse pääseda. Madalaim on talupojaseisus ning kõrgeim kuningaseisus. Maailm oli juba tol ajal hierarhiliselt välja kujunenud ning samuti olid välja kujunenud inimeste stereotüübid. Teoses peetakse tähtsaks abielu austamist ning truudust, aga siiski esineb olukordi, kus antakse omaenda ihadele järele. Armastus on väga tähtsal kohal ning naudingu saamise nimel on kõik lubatud ja nii mõnelgi korral vaikitakse teiste patud maha. Tegelaste eetika lähtub aususest ja hoolimisest, kuid tihtipeale eiratakse neid ja siis avaldub ahnus ning maistele naudingutele allumine. Võrreldes tänapäeva eetikaga, oli tolle aja moraal suhteliselt
genotsiidini? Sest tavaliselt karikatuuride abil näidatakse inimesi halvas valguses stereotüüpide läbi. Näiteks, juutide juhul veendi, et nad on pahategijad, kes ohustavad sakslaste rahulikku elu. Selle pärast algul ilmneb usaldamatust, seejärel sallimatust. Kokku see tekitab vihkamist, mis viib genotsiidile. 2. Mida oleks saanud teha, et sellist arengut (eelarvamustest-genotsiidini) ei oleks toimunud? Kui inimesed sai aru, kus on stereotüübid, aga kus tõsi, siis võib olla seda ei toimunud. 3. Millisel püramiidi astmel on igaühel meist kohustus asjade kulgu sekkuda? Astmel, mis on seotud eelarvamustest lähtuvad tegudega, sest sellel astmel mõtted üle kasvavad reaalseteks tegudeks. Eriti kui alandamiseks kasutatakse huumorit paljud alustavad arvata, et niisugune suhtumine inimesesse või inimgrupisse on normaalne ja selles pole midagi halba, et süüdistada neid millegagi. 4
valikute tegemistes vabad stereotüüpsetest soorollidest. Naised ja mehed ei pea olema ühesugused oma püüdlustes ja vajadustes, kuid nende areng ja eneseteostus ei tohi olla piiratud lähtudes nende soost. Sooline võrdõiguslikkus on nii demokraatia kui ka inimõiguste alane küsimus. Sooline kihistumine seab takistused demokraatliku ühiskonna arengule ja viib inimõiguste rikkumisele. Eestis on laialdaselt levinud klassikalised stereotüübid, mis väljenduvad elukutse valikul jaotades ametid naiste ja meeste aladeks, kui ka koduses majapidamises tööde jaotuses meeste ja naiste töödeks. Meestele pandud pere ülalpidaja rolliootusest on tinginud meeste kõrge stressitase, mis omakorda viib südameveersoonkonna haiguste tekkele ja meeste enneaegsele suremusele. Meeste ja naiste palgalõhe on ajakirjanduses viimasel ajal kuum teema ja kindlasti vajab palgapoliitika sisukat analüüsi
Meeste ja naiste võrdõiguslikkus Eestis - müüt või tegelikkus? Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg ütleb, et sooline võrdõiguslikkus on inimõiguste, avaliku hüve ja demokraatia küsimus. Laiemas mõttes tähendab see sellist olukorda ühiskonnas, kus kõik inimesed on vabad arendama oma isiklikke võimeid ja tegema valikuid, mida ei piira traditsioonilised soorollid ning -stereotüübid ja naiste ning meeste vaheline hierarhiline võimusuhe. Kitsamas mõttes tähistab meeste ja naiste võrdõiguslikkus poliitikavaldkonda, mis tegeleb ühiskonna kahe kõige suurema sotsiaalse grupi naiste ja meeste sotsiaalsete suhete, sealhulgas võimusuhete tasakaalustamisega. Kas meeste ja naiste võrdõiguslikkus on müüt või tegelikkus? Võrdõiguslikkus on Eesti ühiskonnas tekitanud eriti palju diskussiooni just viimasel ajal. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse alla saab lahterdada...
trastiliselt arenenud-muutunud ning seda arengukiirust ei ole siiani pidurdamas miski ja sellel progressil ei paista kunagi lõppu tulevat. Oma aktuaalsuse ja võimaluste poolest on see midagi, millest ma ei taha saada osa ainult kõrvaltvaatajana. See tõttu olen ma esmakursuslane Tallinna Tehnikaülikooli informaatika instituudis. Poleks kunagi uskunud, et lähen informaatikat õppima. Mõeldes arvutispetsalistide peale tulevad kohe silme ette inimeste stereotüübid, mis ei ühti minu imagoga üldse. Aga lõpetanud gümnaasiumi ei üritanud ma meeleheitlikult ülikooli saada, vaid veetsin aasta "elukoolis" ja oli piisavalt aega mõelda, millega ma tulevikus tegelema tahan hakata, seega minu eriala valik ei olnud juhuslik. Valik sai tehtud huvist valdkonna vastu ja pragamaatilistel kaalutlustel kuna fakt on see, et antud eriala spetsialistidest on suur puudus nii eestis kui välismaal ning fakt on ka see, et infotehnoloogia sektori töötajad on
18. Mida tähendavad informatsiooni valikuline vastuvõtmine, organiseerimine ja interpreteerimine? Võime töödelda tetud informatsiooni ja filtreerida välja muu 19. Kuidas me loome arusaamise iseendast? *enesehinnang *enesekontseptsioon 20. Kuidas me loome arusaamise teistest?*esmamulje*füüsiline atraktiivsus*väljendusrikkus*stereotüübid ja per.üldistuse 21. Mida tähendab esmamulje efekt? Esimene informatsion on kõige otsustavam mulje kujundamisel 22. Mis on stereotüübid? Stereotüübid on teatud rühma liikmete või isikute kategooria kohta tekkinud arvamused või kaalutlused, mis põhinevad üksnes nende kuuluvusel sellesse rühma. Enamik stereotüüpe viitavad väga negatiivsetele seisukohtadele, mis kannavad edasi eelarvamusi. 23. Mis mõjutab meie tunnetuse täpsust? *vastuvõtja enesekindlus *konteksti mõju jne 24. Mida tähendab sümbolite kasutamine inimkommunikatsioonis? 25. Mis on sõnade põhi- ja kaastähendus
2) Analüütiline teema arendus (mõtete loogiline arendus, probleemide lahkamine, analüüs ja lahendused); 3) Teksti liigendamine (tekst on loogiliselt lõikudeks liigendatud); 4) Sobivate teemakohaste näidete kasutamine; 5) Teksti osad (sissejuhatus, teema arendus, kokkuvõte ja lõppsõna); 6) Sõnavara (kasutatud rikkalikku ja sobivat sõnavara); 7) Stiil (korrektsed ja arusaadavad laused); Teemad: 1) Erinevad kultuurid ja stereotüübid 2) Vähemusgrupid - sallivus ja sallimatus 3) Rollid perekonnas 4) Nimi saatmas inimest sünnist loojanguni 5) Tänapäeva perekonna väärtused NIMI SAATMAS INIMEST SÜNNIST LOOJANGUNI Igale uuele ilmakodanikule antakse nimi, mis jääb temale terveks eluks. Selle panevad enamasti lapse vanemad. Tänapäeval levib väga palju erinevaid nimesid, mis oma lastele pannakse. Mõned on üpris lühikesed, kuid leidub ka pikki nimesid. Nimi, mis inimesel
erimenetlust. Filosoofia Teema: Feminism Näidisküsimus: Kas võrdsete õiguste poliitika tagab mõlemale sugupoolele võrdse elustandardi? Materjal: http://filosoofialeht.weebly.com/12-klass.html, Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse (J. Wolff) lk 215-219 Tagab, sest feminism on juba oma olemuselt arusaam, et mehe ja naise suhted peavad olema võrdõiguslikud. Feministid püüavad välja selgitada ebavõrdsuse allikaid ja leida võimalusi muutmaks ebavõrdseid olukordi, näiteks kaotada stereotüübid mis arvavad, et enamus med-õdesid on naised ning et enamus veoautojuhte on mehed. Tänu feminismile on naised saanud hääleõiguse ning õiguse lahutada näiteks abielu. Mõlema sugupoole eneseteostusvõimalused on kõvasti suurenenud.
See fakt ütleb meile sellest, et suhtlemine venelastesse eriti ei muutu. Venelaste ja eestlaste vahel on alati olnud pingulised suhted, mida iga venelane tunneb oma elus. On veel suuremaks probleemiks - sooline ebavõrdsus. Naised ja mehed moodustavad igas ühiskonnas kaks kõige suuremat sotsiaalset rühma, mis erinevad teineteisest elutingimuste, staatuse, kogemuste ja vajaduste poolest. Naised ja mehed on erinevad, aga võrdsed. Põhiliseks probleemiks peetakse seda, et on stereotüübid, mis ütlevad, et naised midagi teevad halvemini kui mehed, kuigi tihti see ei ole nii. Statistikaandmed: Eesti tööturul esineb Euroopa Liidu liikmesriikidest suurim sooline lõhe naiste ja meeste keskmistes palkades, ulatudes ligi 30 %-ni. Eesti tööturgu iseloomustab suur horisontaalne ja vertikaalne sooline segregeeritus see tähendab, et naised ja mehed on koondunud erinevatesse tööturu sektoritesse ja valdkondadesse ning ametikohtadele.
järgmiste tunnuste poolest: · Tunnetatavat nähakse ja mõistetakse sotsiaalse objektina, tajus on esiplaanil sotsiaalset huvi pakkuvad jooned ja omadused: positsioon ühiskonnas, roll, päritolu, rahvus, perekonnaseis jne. · Teise isiku hindamine ja tõlgendamine on sotsiaalselt määratletud tajuja enda positsiooniga ühiskonnas, tema tööga ja rolliga. Oma osa mängivad ka sotsiaalsed stereotüübid, kõlblusnormid, ideaalid ja eelarvamused. · Ühe inimese tajumine teise poolt sõltub otseselt nendevahelistest suhetest. · Isikutaju objekt - see, keda hinnatakse, on sageli agar ilmutama teatud käitumisviise, mis tagavad positiivsema hinnangu. Teisele näidatavas fassaadis on mõned olemuslikud jooned teadlikult varjatud. Nii igapäevasuhete kogemused kui teaduslikud uuringud lubavad teha järelduse, et vahetul
mitteverbaalsest käitumisest. 13. Isikutaju mehhanismid (stereotüpiseerimine, eelavamused, haloefekt, projektsioon, empaatia, loogiline järeldamine, välimuse ja isiksuse omaduste seostamine, tavatõdedest lähtumine) (ülesanne) 1. Stereotüpiseerimine- isiku kategoriseerimine ning talle vastavate stereotüüpide rakendamine. Kehtivad rahvuslikud, soolised, vanuselised, erialased jne stereotüübid. 2. Eelarvamused- negatiivsed põhjendamatud stereotüübid, mille all kannatavad enam vähemusrahvused, naised ja vanemad töötajad. 3. Haloefekt- mulje ühelt alalt hakkab domineerima isiku kohta tervikuna. On positiivne ja negatiivne halo. Teame inimesest vaid väikest osa, kuid teeme selle põhjal otsuseid inimese kohta tervikuna. 4. Projektsioon- omistame teisele samu jooni ja tundeid, mis enesel. Ütleme-
kalgiks muutuvad. Romaani kõige olulisemaid sündmused on Krõõda ning Jussi surmad, milles mõlemas oli Andresel väga suur roll, kui mitte isegi põhjustaja. Mõlema hinged jäävad peale maisest ilmast lahkumist veel hiljemgi teose tegelasi kummitama, külvates peamiselt paksu verd ning vihmapilvi, kohati ka äikesetorme, ning jäädes ikka tähtsale kohale, kui meenutus endistest, olnud aegadest. Tegelased on justkui stereotüübid Eesti elanikest: nooruses elurõõmsad, kuid aastatega puiseks muutunud mehed, tegusad ning rohke pisaravooluga leplikud naised, noored rammumehed, naiivsed noorpreilid, uudishimulikud lapsed kõik need on leidnud koha ka tänapäeva modernses ühiskonnas. Peategelane Andres on väga vastuoluline tegelane, kelles aastatega toimub areng. Kord lootusrikkast ning õnnelikust Vargamäele tulnud mehest jätab võitlus maaga omad jäljed, tehes ta kalgiks ning puiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
