Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks kolm varianti miks mitte kümme või ainult üks kõige sobivam?
  • Millest me räägime?
  • Kes on meie omandi volitatud hoidja ja vastutaja?
  • Miljöös Miks see on ostetud miks seal ollakse?
  • Miljööväärtuslik piirkond?
  • Miks uue Eesti Vabariigi algul merereostusest räägiti?
  • Kuidas mõjutab Pärnu ranna suurenenud külastuskoormus merevee kvaliteeti?
  • Mis teenivad ka tänu sellele rohkem?
  • Miks seda ei saa Pärnus rakendada?
  • Kes sõidab läbi ja kes tuleb randa?
  • Kuidas kirjeldate oma peret laps vanus huvid?
  • Kuidas ööbite koos perega hotellis ükskõik kus?
  • Milliseid sihtkohti ja miks olete koos perega külastanud Eesti välismaa?
  • Millist sihtkohta ja miks eelistate perega reisimisel?
  • Millised on Pärnu peamised probleemid sihtkohana?
  • Millistest allikatest saate informatsiooni Pärnus toimuvate ürituste kohta?
  • Kuidas olete rahul toitlustuse ja majutusega teeninduse seisukohast palun näiteid?
TARTU ÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Rahvamajanduse instituut
Tiina Niin
KUURORDIKONTSEPTSIOONI
DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL
Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks
(Teenuste disain ja juhtimine)
Juhendaja 1: lektor / teadur Diana Eerma
Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja
Tartu 2011
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused 6
1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid 6
1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted 13
1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid 21
2. Pärnu kuurordikontseptsiooni disainimine 28
2.1. Pärnu kuurort kui uurimisobjekt 28
2.2. Pärnu kuurordikontseptsiooni alusuuringute tulemused 38
2.3. Pärnu kuurordikontseptsioon 53
Kokkuvõte 60
Viidatud allikad 63
Summary 91

Sissejuhatus

Käesoleva magistritöö teema on aktuaalne, sest tulenevalt turismiedendajate pühendu-misest välisturgudele sisenemisele, on Pärnu kaotamas Eesti pereturisti segmenti . Lähenemisnurk teemale on Pärnu tingimustes uus, sest varem pole uuritud, kuidas Pärnu eestlaste seas taas atraktiivseks muuta ja millised on võimalused säilitada kuurorditraditsiooni kaasaegses kohalikke elanikke kaasavas võtmes.
Magistritöö uurimisprobleem on Eesti siseturisti, sh valdavalt Eesti pereturisti Pärnu külastamise vähenemise põhjuste kohta informatsiooni puudumine. Töö tulemusena soovitakse välja selgitada põhjused, miks Eesti pereturist ei taha enam Pärnusse tulla. Probleemi lahendamiseks uuritakse valitud sihtrühma soove ja ootusi Pärnu kuurort- linnale . Kuna teoreetiliste allikate ning varasemate uuringute põhjal on teada, et Eesti pereturisti peamiseks sihtkoha külastamise põhjuseks on puhkus ja lõõgastus, siis fokusseerutakse sobiva kuurordikontseptsiooni väljatöötamisele.
Magistritöö eesmärgiks on disainida Eesti pereturiste köitev ja Pärnusse toov kuurordi- kontseptsioon . See peab vastama valitud segmendi profiilile ja sobima kohalikele elani-kele. Sellest lähtuvalt on uurimisülesanded alljärgnevad:
  • selgitada kuurortide ja spaade ajaloolist kujunemist, liigitamist ning arengutrende;
  • välja tuua turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted;
  • käsitleda teenusedisaini aluseid ja trende;
  • uurida Pärnu kuurorti, sellele sobivaima arengusuuna leidmiseks;
  • koguda ja analüüsida Pärnu linnakodanike ning Eesti pereturistide soove;
  • disainida Pärnule kuurordikontseptsioon, mis toetaks nii Eesti pereturistide kui ka kohalike elanike huve.
    Magistritöö koosneb kahest peatükist: 1) kuurordikontseptsiooni disainimise teoree-tilised alused; 2) Pärnu kuurordikontseptsiooni disainimine. Käesoleva töö teoreetilised alused lähtuvad: 1) kuurortide ja spaade ajaloo akadeemilistest käsitlustest, liigitamisest ning arengutrendidest (põhiautorid: Kask , Saarinen , Raagmaa, Worthington, Järs, Yegül, Fagan, Smith, Puszkó ja Ellis ); 2) turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhi-mõtetest (põhiautorid: Howie, Pike , Kotler , Scheyvens, Gunn ja Gummesson); ja 3) teenuste disainimise alustest ja trendidest (põhiautorid: Martin, Mok, Jones ja Sama-lionis). Antud kolme teoreetilise baasi analüüsimisel ja sünteesimisel on võimalik leida kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetiline käsitlus, mis on magistritöö autori originaalne panus.
    Teoreetiliste materjalide valimiseks on mitmeid võimalusi, autor eelistab kasutada praktilise suunaga materjale, kuna ühest küljest kaitstakse käesoleva tööga kutse-magistri kraadi ja teisest küljest soovitakse leida lahendus pragmaatilisele uurimis -probleemile. Seega annavad esimesed kolm alapeatükki aluse empiiriliste uuringute suunale ja metoodika valikule.
    Empiiriline osa koosneb kolmest alapeatükist. Esimeses alapeatükis uuritakse Pärnut kui turismisihtkohta olemasolevate andmete põhjal. Teises alapeatükis edastatakse Pärnu kuurordiajaloo eksperdi arvamus ning käsitletakse valitud huvigruppide – Eesti pereturisti ja kohalike elanike – uurimistulemusi vastavalt autori läbiviidud uuringutele. Vastajaid valitakse lähtuvalt kvalitatiivuuringu kulust ja selle käigus tekkivatest vajadustest . Kõigepealt küsitakse Pärnu kuurordiajaloo eksperdi arvamust Pärnule sobiva arengusuuna kohta. Seejärel soovitakse Pärnu linna kodanike ja Eesti pereturis-tide käest teada saada, millisena nad Pärnut näha soovivad. Lisaks hüpoteetilisele visioneerimisele kogutakse ka konkreetseid ettepanekuid kuurordikontseptsiooni disai-nimiseks, mille autor loob erinevate arvamuste ühendamise tulemusena.
    Varasematest kvantitatiivsetest uuringutest on teada Pärnu linnakodanike ja turistide üldised seisukohad, kuid uuringute suunatuse tõttu välisturgudele sisenemisele, puuduvad täpsed andmed nõudluse ja pakkumise kohta siseturul. Samuti on Pärnu turismiedendajate otsustatud elamuskuurordi suund laiemale avalikkusele veel selgi-tamata ja kohalik kogukond strateegia rakendamisse reaalselt kaasamata. Kõigepealt on vaja teada saada, kuidas soovivad Pärnu linnakodanikud kuurordiarendusse kaasatud olla ehk millisel määral ja millises vormis.
    Magistritöö uuringute alusena kasutatakse varasemaid kvantitatiivsetel meetoditel tehtud uuringuid , mille tulemusi täiendatakse kvalitatiivsetel meetoditel kogutavate andmete analüüsil. Selleks küsitletakse süvaintervjuude käigus kümmet Eesti pereturisti, lühiintervjuudel kuut Pärnu linnakodanikku ning poolstruktureeritud intervjuul Pärnu kuurordiajaloo eksperti. Saadud andmete süntees annab sisendi magistritöö käigus disainitavale kuurordikontseptsioonile ning esitab Pärnu turismi arendajatele ja eestvedajatele visiooni selle kohta, mida tahavad Pärnus näha Eesti pereturistid ning kuidas on selle nõudluse rahuldamisse valmis panustama Pärnu linnakodanikud.
    Töö autor eeldab, et Eesti pereturist soovib saada personaalset ja isikupärast spaateenust koos tervikliku kuurordielamusega ning Pärnu linnakodanikul on soov pakkuda Eesti pereturistile sobivat teenust. Teoreetiliste ja empiiriliste uuringute käigus leiavad need väited loodetavasti tõestuse. See võimaldab viia nõudluse kohaliku perekeskse teenuse järele tekkivas kuurordikontseptsioonis kokku perekeskse teenuse pakkumisega. Toetuse eest magistritöö valmimisel soovib autor südamest tänada oma perekonda, juhendajaid – Diana Eermat ja Heli Müristajat, konsultanti – Ilona Gurjanovat, retsensenti – Anne Aidlat ning kõigi uuringute vastajaid asjalike märkuste ja sisukate vastuste eest.

    1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused

    1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid

    Käesolevas alapeatükis käsitletakse teadaolevaid teooriaid kuurortide ja spaade tekke-loo, arengu, liigitamise ja trendide kohta. Kuigi kuurortide ja spaade kohta pole kogutud palju teaduslikku materjali ning nende ajalooline käsitlus on teadusloomes väga lünklik, on see temaatika huvitanud mitmeid autoreid.
    Sama vana kui inimkond , on ka inimeste haigused ja terviseprobleemid. Nende raviks ja leevenduseks on kasutatud looduslikke vahendeid: taimed, külma- ja soojavee allikad, mere-, jõe- ja järvemuda, samas on abi saadud ka mõne geograafilise piirkonna ekst-reemsetest klimaatilistest tingimustest. Kuigi kuurordid ja spaad on tekkinud erinevates kohtades, on nende tekkepõhjused sarnased. Lisaks ravile olid nende eellased juba Vana- Rooma päevil mõeldud ka sotsiaalse suhtlemise ja terviseprobleemide ennetamise kohtadeks (Yegül 1995: 1–5, 30–38; Fagan 1999: 75–85). Seetõttu ei saa autori hinnangul kuurortide ja spaade mõisteid väga rangelt üksteisest eristada.
    Kuurortide ja spaade kõige suurem erinevus seisneb vormis – kuurordiks nimetatakse piirkonda, spaaks üldjuhul konkreetset hoonet. Ajalooliselt on neid alati veekogude lähedale rajatud, sellest tulenevalt saab need kõige üldisemalt jaotada kaheks – mere-kuurordid või looduslike mineraalveeallikate juurde ehitatud spaad. Kuid tänapäeval on nende mõistete piirid ka selles osas ähmastumas. Algselt oli mõlema vormi rajamise eelduseks tervistav kliima, nüüdisajal võib aga kuurort või spaa tekkida teistel põhjustel. Kui varem seoti kuurorte ja spaasid rangemalt vee olemasoluga, siis tänapäevane liigitamine haarab juba märksa mitmekesisemaid tervist edendavaid kooslusi (Kivimäe et al 1998: 133–134; Haedrich et al 1998: 680–685; Brödner 1976: 249–267).
    Tabelis 1 on esitatud kuurortide ja spaade liigitamine. Nagu näha, jaotatakse nii kuurorte kui ka spaasid tulenevalt raviliigist, asukohast, aga ka paljudest teistest loova -test teguritest. Ühtse rahvusvahelise klassifikatsiooni puudumise tõttu järeldab autor, et iga teenusearendaja võib pakkuda välja oma nimetuse. Seejuures on algne vannitamis-funktsioon (Veinpalu 1998: 3) paljudest kuurortidest ja spaadest kadunud.
    Tabel 1. Kuurortide ja spaade liigitamine (liigitatud R – raviliigi, A – asukoha, L – muu loova teguri järgi)
    Kuurortide liigid
    Spaade liigid
    Kliimakuurort (L)
    Ajurveedaspaa (R)
    Merekuurort (A)
    Heaoluspaa (L)
    Mägikuurort (A)
    Kruiisilaevaspaa (A)
    Kõrbekuurort (A)
    Thalassospaa (R)
    Metsakuurort (A)
    Termid (R)
    Talikuurort (L)
    Saunapark (R)
    Koopakliimakuurort (A)
    Veepark (L)
    Teemapargikuurort (L)
    Päevaspaa (L)
    Troopiline kuurort (A)
    Meestespaa (L)
    Kõik ühes kuurort (L)
    Spaalaager (L)
    Rannakuurort (A)
    Kasiinospaa (L)
    Golfikuurort (L)
    Hambaravispaa (R)
    Saarekuurort (A)
    Linnaspaa (A)
    Järvekuurort (A)
    Lennujaamaspaa (A)
    Suusakuurort (L)
    Ökospaa (L)
    Lemmiklooma sõbralik kuurort (L)
    Mobiilne spaa (L)
    Luksuskuurort (L)
    Luksusspaa (L)
    Mudaravikuurort (R)
    Ravispaa (R)
    Mineraalveekuurort (R)
    Mineraalveespaa (R)
    Spaakuurort (L)
    Kuurortspaa (L)
    Kuurortlinn (L)
    Spaalinnak (L)
    Allikas: autori koostatud (ENE 1990: 258; Types ... 2011; Resort 2011; Eesti... 2007; Scherriebi joonise, viidatud Haedrich et al 1998: 683 vahendusel; ja Põllula 2010 põhjal)
    Nagu kuurortide ja spaade liigitus, on segadusttekitav ja üksteisest läbipõimunud ka nendesse kuuluvate komponentide loetelu . Tabelisse 2 on koondatud kuurortide ja spaade võimalikud (mitte kohustuslikud) komponendid, mis on kohati väga sarnased ning tekitavad küsimuse, kas 21. sajandil on „kuurort“ ja „spaa“ veel kaks eraldiseisvat mõistet. Kasutatakse ju ka samas tähenduses mõisteid „kuurorthotell“ ja „spaahotell“. Vahe seisneb ehk vaid selles, et kuurorthotell on rohkem seostatav väliskeskkonna teguritega kui spaahotell, mis võib asuda kasvõi suurlinna kõrghoone katusel, ega pea olema tingimata looduslikult sobivas paigas. Hoolimata paljude, eriti uuemate, allikate suhteliselt vabast mõistekasutusest eelistab autor käesolevas töös mõistet „kuurort“ käsitleda laiemana ehk kui piirkonda, millesse sageli kuuluvad ka spaad.
    Tabel 2. Kuurortide ja spaade komponendid
    Kuurortide komponendid
    Spaade komponendid
    Mineraalvesi ja –allikad, hüdroteraapia.
    Vesi.
    Hea toit, jook .
    Toit, toitlustus , dieet ja toitumine.
    Suusatamine ja talispordialad.
    Liikumine, harjutused ja fitness .
    Ravimassaaž ja harjutused.
    Puudutus, massaaž ja kehatöö.
    Turism ja puhkamine on kohaliku elu osa, fookus turismil.
    Meel/keha/vaim.
    Iluteenused.
    Esteetika , kehahooldus, loomuliku ilu toetamine .
    Turismisihtkoht .
    Füüsiline keskkond, kliima, globaalne ökoloogia.
    Hooajalised, looduslikud turismiatraktsioonid.
    Sotsiaal-kultuurilised kunstid ja väärtused, spaakultuur.
    Kindel juhtimisstruktuur , sageli erafirma.
    Juhtimine, turundus , operatiivtasand.
    Vähemalt ühenädalased puhkepaketid.
    Aeg, rütm, tsüklid.
    Kuurordiarst.
    Kindlaksmääratud indikaatorite põhjal ja meditsiinilise kontrolli all toimuv ravimine.
    Mererand, puhas loodus.
    Asukoht mere ääres või merelise kliima mõjusfääris.
    Sise- ja välisveeatraktsioonid, nt ujumine ja veetorud.
    Inhalatsiooniks ja/või ravisupluseks, nt vannides , basseinides või meres, kasutatakse merevett.
    Ravivannid.
    Ravides kasutatakse meretooteid, nt muda või vetikaid.
    Päikesevannide võtmine.
    Päikeseravil kasutatakse eelkõige naturaalseid päikesekiiri, mida võib vajadusel asendada tehisliku UV-kiirgusega.
    Mägisuusatamine ja – matkamine .
    Värske õhu vannide võtmine ja mere ääres treenimine on reguleeritud.
    Hotellimajutus, sport, meelelahutus .
    Tervistumist toetavate meetmete kasutamine: interneerimine, tervislik toitumine, kehaline aktiivsus.
    Allikas: autori koostatud (Resort 2011; ISPA 2007; Thalasso 2011 põhjal)
    Üldiste mõistete sarnasusest rääkides on põhjendatud ka Eesti kuurortide tekkeloo ja eripära selgitamine . Tänu Eestis ajalooliselt valitsenud kohalike baltisakslaste suurele mõjule, tekkis siinne kuurort Saksamaa kaudu levinud kahe suuna baasil: 1) 1750. aastatel Inglismaalt alanud merekuurortide trend ja 2) Vana-Rooma termikultuur ehk sisemaiste kuurortide trend. Maailma merekuurortide tüüpiline tekkelugu erineb Tiit Kaski ja Jarkko Saarineni sõnul Lääne-Eesti rannikukuurortide – Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare – omast oluliselt kahel põhjusel. Esiteks ei ole Eesti kliima sobiv pika hooaja pidamiseks ja teiseks on Eestis majanduspoliitiline olukord alates kuurortide tekkimisest kolm korda märkimisväärselt muutunud. Seda on põhjustanud Eesti kuulu-mine Venemaa mõjusfääri (1721–1914), iseseisvumine (1918–1939), nõukogude liidu-vabariigiks saamine (1945–1990) ning taasiseseisvumine (alates 1990. aastast). (Saari-nen et al 2008: 466–467). Järelikult võib neid perioode Eesti merekuurortide ühe eelistatud lääne ja kvaliteedi suunalise arengu peamisteks pidurdajateks ning eripära tekitajateks pidada (vt joonis 1), sest Venemaalt tuldi Baltikumi merekuurortidesse just nende lääneliku elu-olu tõttu. (Worthington 2003: 382–383; Kask et al 2010: 169–170).
    Joonis 1. Lääne-Eesti merekuurortide (E1–E4) arengusuuna muutumine võrreldes ülejäänud Euroopa merekuurortidega (M1–M4) neljas arengufaasis (1 – Eesti Vene impeeriumi koosseisus , 2 – Eesti Vabariik I, 3 – Eesti NSV, 4 – Eesti Vabariik II).
    Allikas: autori koostatud (Worthington 2003, Saarinen et al 2008 ja Kask et al 2010 põhjal)
    Taasiseseisvumise järel on Eesti merekuurortides asutud arendama peamiselt spaasid. Kuurorti endasse suhtutakse pigem kui juba olemasolevasse kooslusesse: meri, päike ja õhk, mis eraldi arendamist ei vaja. Seepärast sooviti oma klassifikatsioon leida vaid spaahotellidele, nii kinnitas Eesti SPA Liit (ESPAL) 2007. aastal Eesti spaahotellide kategooriad:
    • ravispaahotell ( medical spa hotel );
    • spaa- või heaoluspaahotell (spa/ wellness spa hotel);
    • ravi- ja heaoluspaahotell (medical and wellness spa hotel). (Eesti... 2007)
    Sama allika kategooriate selgituses toodud informatsiooni põhjal kuuluvad tänapäeva Eesti spaad pigem viimase kategooria alla. Ravi- ja heaoluspaahotell on kõrgema järgu hotell , kus pakutakse ravi- ja heaoluspaa teenuseid. Erinevate spaahotellide kategooriate kombinatsioon on mõeldav juhul, kui hotell soovib ennast arendada nii kõrgema järgu ravi- kui ka heaoluspaana. (Ibid.)
    Üle maailma on võetud suund tervislikele eluviisidele ning terviseedendusele, seetõttu on ka kuurordi- ja spaatrendid liikumas samasse suunda. Mujal maailmas on need enamasti kallid kohad, eriti kui neil pole lisafinantseerimisallikat (näiteks meditsiiniliste ravide jaoks). See lülitab kuurordi- ja spaaturismi nõudlusest välja palju inimesi, kuna nad ei suuda maksta sissepääsupileti eest lõõgastusbasseinidesse, saunamaailmadesse, veeparkidesse, ravispaadesse ning spaahotellidesse ja kuurortidesse. Üldiselt tundub, et trendid on nii kohaliku kui ka globaalse tähtsusega. Isegi tegevused, mis on sajandeid eksisteerinud, võidakse uuesti avastada kusagil mujal ja pakettida uute turgude jaoks teistmoodi. Innovatiivsete arenduste üleküllus kogu maailmas muudab terviseturismi tiheda konkurentsi tõttu tarbijatele kättesaadavaks. Seepärast on tõenäoliselt tulemas säästuspaade (Budget Spas) loomise trend. Säästuspaasse sissepääs on kõigile tasuta, kuid iga teenuse eest tuleb eraldi maksta. (Smith et al 2009: 274–276; Järs 2010: 9)
    Kuurortravitrendid on juba mitmeid aastakümneid soodustanud järjest suuremate puhkekomplekside rajamist , mis on omakorda põhjustanud massiturismi teket (Järs 2010: 19). Teaduslikult on uuritud pigem massiturismi negatiivseid mõjusid kohalike elanike elukeskkonnale, aga mitte kuurorditrende. Melanie Smith ja Làzló Puczkó (2009: 274) andmetel leidub aga maailma spaamajanduses siiski mitmekesiseid trende. Kuna eesti keeles valitseb uute trendide terminite osas tühimik, siis pakub magistritöö autor vastavalt nende refereeritud tähendusele võimalikud eestikeelsed vasted (vt lisa 1, lk 71). Lisaks sellele selgub Smith et al uuringute põhjal spaatrendide jaotus maailma-osade vahel (vt tabel 3).
    Tabeli 3 järgi peaks Eestisse sobima heaolulad, tööspaad ja säästuspaad. Heaolula tüüpi spaasid on püütud ajalooliselt arendada esimese vabariigi ajal ja tööspaasid nõukogude võimu all, täpsemalt kirjeldatakse seda protsessi teises peatükis. Teised autorid ei ole küll spaatüüpe ennustanud, kuid Susie Ellis on 2011. aastaks pakkunud välja ka veelgi täpsemad spaatrendid:
    • eakate osakaalu suurenemine klientuuris (Aging... Raging );
    • aasiapäraste raviteenuste, aga ka Aasia hotellide täituvuse kasv (All Eyes on Asia );
    • soolainhalatsiooni populariseerimine ja uued tehnikad ( Salt Rooms and Salt Caves);
    • spaabrändide globaliseerumine ja uute brändide saabumine (Spa Brandwagon);
    • väga suurte allahindluste ja eripakkumiste tegemine (Deals Gone Wild );
    • spaateenuste ravimõju teaduslik tõestamine ( Science of Spa);
    • spaade maalähedus ja toote-teenuse otsepakkumine ( Hyper - Local Spas);
    • kvaliteetsed ja valutud iluteenused kogu kehale ( Extreme Beauty: Spa Edition );
    • spaade lahtiolekuaeg pikeneb (Spa, in a New York Minute);
    • mitmekesine valik eriüritusi (Surprising Special Events) (Ellis 2010).
    Vaatamata autorite erinevatele lähenemisnurkadele on spaatrendides siiski palju, mis sobitub omavahel üllatuslikult hästi. Nii on näiteks ökokuurortide teke kooskõlas suurte allahindluste ja sooduspakkumiste trendiga spaades. Siinkohal on märkimisväärne, et isegi spaatrendid rõhutavad mõistete „kuurort“ ja „spaa“ ühtlustamist, kui neid kasuta-takse kohati sünonüümidena. Seepärast on sobiv uurida ka nende keelelist teket: sõna „kuurort“ tuleneb saksakeelsest liitsõnast der Curort, mis tähendas algselt iga hoonet, kus pakuti ravi. Sõna „spaa“ pärineb ilmselt valloonikeelsest sõnast espa, mis on „allikas“ või akronüüm ladinakeelsest väljendist Sanitas per Aquas ehk „tervis läbi vee“, sest Vana-Roomas olid kasutusel teistsugused terminid: balnea – väike suplus -maja ehk tänapäevases mõistes linnasaun, term – suur ühiskondlikul otstarbel kasutatav pesemiskompleks. (Klinge 2008: 25; Tomasberg 2010; Brödner 1976: 249–267)
    Tabel 3. Peamiste globaalsete kuurortide ja spaade kontseptsioonide tulevikuasukohad
     
    Hea-olulad
    Spaa-laagrid
    Öko- kuuror-did
    Unis-tuste-maad
    Minu spaad
    Muun-dur-spaad
    Töö-spaad
    Säästu-spaad
    Euroopa
     
     
     
     
     
     
     
     
    põhjaosa
    x
    x
    x
    x
    lääneosa
    x
    x
    x
    x
    x
    x
    x
    kesk- ja idaosa
    x
    x
    x
    lõunaosa
     
    x
     
     
     
    x
     
     
    Ameerika
    põhjaosa
    x
    x
    x
    x
    x
    x
    x
    keskosa
    x
    x
    x
    lõunaosa
     
     
    x
     
     
    x
     
     
    Aafrika
     
     
    x
     
     
    x
     
     
    Aasia
    lähis-ida
    x
    x
    x
    x
    kaguosa
    x
    x
    x
    x
    x
    x
    x
    kaug-ida
     
     
     
    x
     
     
    x
    x
    Austraalia , Uus- Meremaa ja Vaikse ookeani lõunaosa
     
    x
    x
    x
    x
    x
    x
    x
    Allikas: autori tõlge Smith et al joonisest (2009: 276)
    Vaatamata tulevikutrendide kohta tõendusmaterjali puudumisele enamate autorite sõna-võttude näol, on siiski eeldatav, et paremini hakkavad tööle spaad nendes linnades, kus avalik sektor on koostöös erasektoriga kinnitanud tervet kuurordipiirkonda hõlmava kontseptsiooni , sest ilma kindla sihi ja struktuurita ei ole võimalik midagi arendada. Kuigi Inglismaalt alanud merekuurortide juhtimine toimus valdavalt riigi eestvedamisel, põhinevad tänapäeva läänemaailma kuurordid enamasti erakapitalil ja neid juhib üks eraettevõte ( Vunk 2004: 7). Sellegipoolest peab autor siinkohal mõistlikuks arvestada vaba läänemaailma kapitalistliku arengu eripärasid ja arvab Eesti arenguloo järgi, et siia sobib paremini riiklik või vähemalt kohaliku omavalitsuse hallatav juhtimisstruktuur, kuhu on kaasatud kolm osapoolt – avalik ja ettevõtlussektor ning kohalik kogukond. (vt joonis 2)
    Otsus taastada, säilitada ja hoida kuurordipärandit
    Otsustada hooaja pikkus Otsustada sihtgrupp
    Leppida kokku kuurordi põhisuund Luua kuurordi kontseptsioon
    Jagada kolme osapoole vahel rollid
    Lahendada praktilised küsimused (nt külastuskoormus, parkimine , kuurordimaks)
    Joonis 2. Kuurordikontseptsiooni elluviimise etapid kolme – avaliku ja erasektori ning kohaliku kogukonna – osapoole koostöös.
    Allikas: autori koostatud (Smith et al 2009: 274–276 ja Kask et al 2010: 169–170 põhjal).
    Käesolevas alapeatükis leiti, et kuurordid ja spaad on ajalooliselt tekkinud küll erineva-test vormidest , kuid 21. sajandil on need sulandumas ühtseks mõisteks „turismisiht-koht“. Seega vaadeldakse järgmises alapeatükis turismisihtkoha mõistet, selle arenda- mise ja turundamise põhimõtteid ning kohalike elanike kaasamise rolli turismisihtkoha planeerimises. Samuti tutvutakse turismisihtkoha positsioonimise võimalustega ja uuri-takse, kuidas jõuda soovitud sihtrühmani.

    1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted

    Turismisihtkoht on turismitegevuse keskne looduslik või inimese rajatud element, milleks võib olla nii konkreetne atraktsioon kui ka geograafiline piirkond. Sihtkohaks nimetatakse turistidele huvipakkuvat paika. Koht, mida turistid ei külasta, pole turismi- sihtkoht , kuid potentsiaalsete turistide tähelepanu saab köita suunatud turunduse abil. Seepärast on väga oluline, milliseid märke asukohaga juba seostatakse ja kui teadlikult need soovitud sihtrühmale positsioonitakse. Positsioonimisteooria kohaselt on iga siht-rühma huviäratajateks erinevad märgid. Mõistes soovitud turistide vajadusi ja kulutades nende rahuldamiseks ressursse, saab varem tundmatu asukoha muuta turismisihtkohaks. Seejuures sõltub turismisihtkoha jätkusuutlikkus positsioonimistegevuse eesmärgipära-susest ja järjekindlusest. (Howie 2003: 73)
    Turismisihtkohal on kindlad tunnused (Peedel 2009): selles on midagi atraktiivset, seal on turismirajatised ja vajalik infrastruktuur . Lisaks neile kindlatele tunnustele on enamus sihtkohti võimalik analüüsida läbi kuue A, mis tulenevad ingliskeelsetest termi-nitest – accessibility, attractions, amenities, available packages, activities , ancillary services . Seega võib sihtkohta suhtuda kui kombinatsiooni kõikidest toodetest, teenus-test ja elamustest, mida pakutakse kohalikul tasandil. (Dorbek et al 2003)
    Erinevad autorid ja allikad tõlgendavad turismisihtkohta järgnevalt:
    • turismitoodete kooslus , mis pakub külastajatele integreeritud elamust (Dorbek et al 2003);
    • piirkond, kus turism on suhteliselt tähtis tegevus ja kus majandus võib olla oluliselt mõjutatud turismi aastatuludest ( Tourism Destination Management 2009);
    • geograafiline ruum, kus eksisteerib turismiressursside klaster – atraktsioonid, infrastruktuur, turismiteenuste ja –toodete pakkujad jne (Pike 2008: 24);
    • piirkond ehk maa, riik, väike- või suurlinn , mida on reklaamitud või mis reklaamib end ise kui turistide külastuspaik (Beirman 2003: 3);
    • regioon, mille turist valib külastamiseks (Metelka 1990: 46, viidatud Cooper et al 2008: 112 vahendusel);
    • sihtkoht kui piirkond; lõõgastumis- ja äriline piirkond; turismi sihtkoha tsoon; turismi ostlemise küla; turisti piirkond (McDonnel, Darcy 1998, viidatud Pike 2008: 24 vahendusel);
    • asukoht, kus saab arendada ja turustada turismitoodet, olgu selleks siis looduslikult, ajalooliselt või kultuuriliselt atraktiivne linna- või maapiirkond (Maleki 1997, viidatud Sharpley 2002: 35 vahendusel).
    Turismiarendajate väitel mõjutab turismisihtkoha valikut uus oluline suundumus ini-meste reisimistavades. Kui varem suunas turismi arengut pakkumine, siis nüüd on selleks saanud nõudmine – turismiturg on küllastanud, sihtkohtade valik arvukas ja mitmekesine ning reisikaugus pole enam tähtis. ( Kiili et al 2005: 5) Ka Steven Pike nõustub, et lähtudes seisukohast , mille järgi toimub enamus turismitegevustest siht-kohtades, võib neid kirjeldada kui kohti, kus külastajad ajutiselt viibivad, et võtta osa turismiga seotud tegevustest (Pike 2008: 25–26)
    Ainuüksi inimeste julgustamisest ei piisa, et nad turismisihtkohta külastaks. Piirkond võib küll rahuldada kohalike elanike ja väljastpoolt tulevate klientide vajadusi pakkudes neile igapäevast meelelahutust, kuid ilma turistidele orienteeritud konkreetse arengu-suunata ei saa kohast turismisihtkohta. Frank Howie andmetel on selle loomiseks mitmeid olulisi meetmeid:
    • muuta potentsiaalsed ressursid atraktsioonideks;
    • võimaldada turistidele piisaval hulgal majutust;
    • võimaldada transport sihtkohta ja sihtkoha sees;
    • tagada turismi edukas integratsioon püsivalt ja pikaajaliselt. (Howie 2003:24)
    Rich Harrill juhib tähelepanu sarnasusele toodete-teenuste ja turismisihtkoha turunduses – mõlemad sõltuvad sellest, mida klient arvab või milliseid emotsioone see temas tekitab. Korduvkülastuse võimalikkuse määrab turismisihtkoha kuvand . (Harrill 2005: 54) Harsha E. Chacko andmetel on samuti oluline sihtkoha turundamine kindlatele siht-turgudele ja –rühmadele (nt pereturistid), pakkudes neile vajalikke teenuseid ja tegevusi (Chacko 1997). Sihtkoht kulutaks raha, kui püüaks olla atraktiivne kõigile, kes sinna reisivad, selle asemel peaks sihtkohad selekteerima sobivad sihtrühmad (Kotler et al 2003: 730).
    Chris Cooperi ja Michael Halli ning Vince Gloveri ja Hayley Daltoni järgi liigitatakse turismisihtkohti järgnevalt:
    • rannikupiirkonnad ( coastal areas );
    • turistilinnad ( tourist towns and cities);
    • äri- ja konverentsisihtkohad (business and conference destinations);
    • maapiirkonnad (countyside areas);
    • pärimus- ja kultuurisihtkohad ( heritage and cultural destinations);
    • eesmärgist lähtuvad sihtkohad ( purpose built) (Cooper et al 2008: 112; Glover et al 2009).
    Üldiselt peetakse turistide sihtkohta meelitajateks pakutavaid tegevusi või üritusi, mida nimetatakse atraktsioonideks (Gunn 2002: 221–225; The Business of ... 2006: 288; Harrill 2005: 116). Atraktsioone võib olla väga mitmesuguseid. Philip Kotler, Christer Asplund, Irving Rein ja Donald Haider toovad välja turismisihtkoha atraktsioonide kümme põhitüüpi:
    • naturaalne ilu ja tunnused (loodus);
    • ajalugu ja kuulsad inimesed;
    • ostukeskused;
    • kultuuriga seotud vaatamisväärsused;
    • rekreatsioon ja lõbustus;
    • spordiväljakud;
    • festivalid ja üritused;
    • ehitised, monumendid ja skulptuurid ;
    • muuseumid;
    • muud vaatamisväärsused (Kotler et al 1999: 140).
    Kenneth Robertsi andmetel on atraktsioonid unikaalsed , varieerudes maailma imetlus-väärseimaist jugadest teemaparkideni ning tõmmates turiste ligi kogu maailmast. Potentsiaalsete ja olemasolevate atraktsioonide inventeerimisel soovitatakse need jagada kahte gruppi: tuumik - (eeltoodud loetelus ) ja toetavad atraktsioonid. ( Roberts 2004:70) Tuumikatraktsioonid on peamised tõmbetegurid, kuid need ei saa olla ainsad atrakt-sioonid. Lisaks tuleb analüüsida ka toetavaid teenuseid, mida turistid külastusperioodil tarbivad. Nendeks on majutus , toitlustamine , transport, parkimine, avalikud teenused (politsei, esmaabi) jpm. Peale selle on oluline anda potentsiaalsetele külalistele turismi-sihtkoha kohta informatsiooni. (Dorbek et al 2003; Hall et al 2006: 123)
    Pereturistile positsioonimisest on kirjutanud mitmed autorid: Heli Tooman , Aare Mae, John Reith, Roger March , Arch G. Woodside, Maureen H. McDonough, Gary A. Ackert, Philip Kotler, Norma Polovitz Nickerson, Paula Kerr , Michael R. Solomon jpt. Kõik nad leiavad, et lastega perekonnad moodustavad puhkereiside turul olulise osa. Seepärast on vaja neile pakkuda vastavaid teenuseid ja tegevusi. Lapsesõbralikke paiku külastavad samad perekonnad sageli korduvalt. Seega on pereturisti kerge püsiklien- diks muuta. Puhkust planeeritakse tavapärasest rohkem ja sihtkohti valitakse hoolika- malt . Jällegi on tähtis roll info kättesaadavusel. (Tooman et al 1999: 187; Reith 1987: 22, viidatud Siimon 1997: 80–81 vahendusel; March et al 2005: 173; McDonough et al 2005: 173; McDonough et al 1986a, viidatud Dorbek et al 2003 vahendusel; Kotler et al 1999: 38; Nickerson et al 2001: 29; Solomon 1992: 286) Autor pakub tabelis 4 välja samade allikate põhjal sünteesitud pere- ja massituristi võrdluse.
    Lastel on perekonna reisiotsuse langetamisel tihti kaalukas osa. Arvatakse, et nende eest otsustab perekond, kuid tegelikult võib olla ka vastupidi. Samas on lapsed väga reklaa-mitundlikud, mis võib samuti turismisihtkoha valikut mõjutada. Kuid reklaamitund- likkus sõltub eelkõige laste vanuserühmast. Kuna lapsed ei oska hinnata turismisihtkoha tegelikku väärtust perekonna jaoks, siis ei ole nad hinnatundlikud ning nende mõjul võidakse isegi kaalutletud ja pikaajalise otsustusprotsessi tulemusel plaanitust rohkem kulutada. Lisaks lastega perede tundlikkusele sihtrühmana on oluline veel laste ostuhar-jumuste kujunemine teismelise aastate jooksul. (Schiffman et al 1987: 406; Block et al 1987: 185)
    Tabel 4. Pereturisti ja massituristi profiili võrdlus
    Pereturist
    Massiturist
    Tinglik vanus
    20–60 eluaastat .
    20–40 eluaastat.
    Tüüpiline perekonnaseis
    Abielus, lapsed või ka laiendatud pere.
    Vallaline , lasteta .
    Otsustusüksused
    Pere, lapsed.
    Ise.
    Peamised otsustusmõjurid
    Laste vajadused.
    Hind, seltskond .
    Vajadused
    Olla perega koos, puhata .
    Leida seltskond, odavalt pidutseda.
    Sobiva teenuse omadused
    Personaalne , unikaalne , privaatne, individuaalne, hind sõltub kvaliteedist.
    Kõigile võrdselt ühesugune, standartne, avalik, seltskondlik, hind minimaalne.
    Ootused sihtkohale
    Vaikus , rahu, perekesksus , turvalised olukorrad, lasteatraktsioonid.
    Melu, pidu, uued sõbrad ja olukorrad, noorteatraktsioonid.
    Kliendisuhe
    Püsiv, põhineb usaldusel.
    Uus, põhineb põnevusel.
    Allikas: autori koostatud (Tooman et al 1999: 187; Reith 1987: 22, viidatud Siimon 1997: 80–81 vahendusel; March et al 2005: 173; McDonough et al 2005: 173; McDonough et al 1986, viidatud Dorbek et al 2003 vahendusel; Kotler et al 1999: 38; Nickerson et al 2001: 29; Solomon 1992: 286; Schiffman et al 1987: 406; Block et al 1987: 185 põhjal)
    Turismi planeerimisel sihtkohta on tähtis kohaliku kogukonna kontroll kõigi tegevuste ja situatsioonide üle (Scheyvens 2002: 8). Kogukonna tasandil turismi planeerides puututakse ühelt poolt kokku inimeste ja nende poolt pakutavate teenuste, kuid teiselt poolt laiaulatuslike maa-alade kasutusplaanide ja arengukavadega ( Guide ... 2001: 25). Seetõttu on otsuste tegemine turismisihtkoha planeerimisel ja arendamisel üks kõige raskemaid protsessi osi, kuid väga tähtis on kõigi kolme osapoole (kohalik kogukond, avalik ja erasektor ) kaasamine. Otsustusprotsessi keerukus tuleneb tihti kohaliku kogu-konna puudulikest teadmistest, kogemustest ja vähesest ettevalmistatusest turismi vald- konnas . (Gunn 2002: 241)
    Turismisihtkoha planeerimisel peab teadvustama kohaliku kogukonna taluvuspiiri. See tähendab, et mõned muudatused on kohalikele elanikele vastuvõetavad ainult teatud ulatuses. Nende tegemisel peab arvestama, et planeerijal-arendajal on vastutus kohaliku kogukonna ees ja kõik uued võimalused peavad olema positiivse mõjuga kogukonna elukvaliteedile, loodus- ja kultuuriressurssidele. Valdkonnad, millele turismisihtkoha planeerimisel mõju avaldatakse, võib jagada kolmeks: sotsiaalne ja kultuuriline, majan-duslik ja keskkondlik. (Elliott 1997: 150–152; Godfrey et al 2000: 4; Brown 2002: 66)
    Kui turismisihtkoha arendus toimub eelnimetatud kolme osapoole koostöös, on tule-museks positiivne ettevõtluse areng, mis loob piirkonda uusi töökohti ja võimaldab kohalikel elanikel meelepärast tööd leida. Samuti tõuseb ettevõtlike kodanike soov siseneda ettevõtlusturule. See muudab piirkonna omakorda investoritele atraktiiv-semaks. Kohalik kapital ja ettevõtete omanikud tagavad turismist ja teenindusest saadava kasu piirkonda jäämise, võimendades seeläbi veelgi motivatsiooni turismiga tegeleda ja ressursside sissevoolu , mida saab suunata turismi toetavate sfääride arenda-misse. (Guide... 2001: 25; Brown 2002: 71–72; Leiper 2004: 230; Li 2006: 133; Mason 2003: 43; Scheyvens 2002: 120–138; Gunn et al 2002: 20–21)
    Turismisihtkoha turundus on võrreldes tavaturundusega kohalikku keskkonda arvestav ning moodustab sihtkohast koos tavalise toote või teenusega terviku. Frederic Dimance (2005: 6) arvab, et turismisihtkoht peab olema atraktiivne ja pakkuma kvaliteetset elamust, mis on sama hea või parem võrreldes sellega, mida alternatiivsed turismisiht-kohad samale sihtturule pakuvad. Sihtkoha turundus pole uus ega eriline lähenemine, see toob vaid esile turismisihtkoha identiteedi ja eripära unikaalsemas kompositsioonis. Selle aluseks on professionaalse turundusstrateegia loomine, mis põhineb enamasti riigi üldisel turismistrateegial või arengukaval ja mille ülesehitamiseks on J. R. Brent Ritchie ja Geoffrey Ian Crouch pakkunud erinevaid võimalusi:
    • identifitseerida strateegilised sihtturud vastavalt potentsiaalse kliendi soovidele ja käitumisele;
    • mõõta turismisihtkoha tuntust ja kuvandit;
    • luua turismisihtkoha margikujunduse põhimõtted;
    • panna paika turismisihtkoha positsioon sihtturgudel;
    • arendada logod, reklaamid , müügiedendus brändi toetuseks ja positsioonimiseks;
    • panna paika tegevuste ajakava ;
    • määrata kõige efektiivsemad viisid oma toodete ja teenuste kättesaadavaks tege-miseks (Ritchie et al 2000).
    Sageli ei lähtuta turismisihtkoha turundamisel strateegia ülesehituse teoreetilistest põhi-mõtetest. Võrreldes konkurentidega jäävad enamasti puudulikuks hindamine ja kontroll. Arvestatakse riikliku finantseerimisega, selmet lähtuda tegelikest vajadustest. Turundus-tegevuste planeerimisel tuleks lähtuda turismisihtkoha visioonist, trendidest ja ressurs-sidest. Sihtkoha turunduse olulised tööriistad on seega kuvand, positsioonimine ja brändikujundus. Viimane on ilmselt parim vahend tänapäevastele sihtkoha turun-dajatele. ( Morgan et al 2004: 11; Park et al 2006: 263)
    Turismisihtkoha kui brändi eripäraks on tema unikaalsus. Sihtkohad püsivad konku-rentsis tänu brändi identifitseerimisele ja positsioonimisele reisijate jaoks. Sihtkoha turunduse edukus sõltub kuvandi või brändi tugevusest, selle ehedusest, originaalsusest ja vastupidavusest. Brändist arusaamise , sellele toe ja usalduse tekkeks peaks juhtimise koondama ühe organisatsiooni kätte. Bränd annab turismisihtkoha konkurentsivõimele tähenduse ja väljenduse. See loob elamuse ja kuvandi, edastab väärtussüsteemi ja siht-koha positsiooni turul. ( Lennon et al 2006: 235; Fabricius 2006: 44)
    Võimalikud probleemid sihtkohas ei tulene tavaliselt vaid külastajatest, pigem on need turismivaldkonna puuduliku planeerimis-, arendamis- ning juhtimistöö tulemus. Näiteks samal ajal, kui ettevõtlussektor toetab turismi arengut, võivad teised osapooled selle vastu olla. Tüüpilisemalt tugineb vastasseis arusaamal, et turism võib kasvatada sot-siaalset, psühholoogilist ja majanduslikku konkurentsi ressursside pärast, põhjustades seeläbi teisi negatiivseid mõjusid. Kui poliitilised, keskkonnateadlikud, religioossed, kultuurilised, etnilised ja teised kohaliku kogukonna huvigrupid informeerimata jätta, on tulemuseks palju turismi arendamist segavaid takistusi. (Elliott 1997: 147; Holden 2006: 152–157; Godfrey 2000: 3; Gunn 2002: 75; Mason 2003: 43; Leiper 2004: 230; Weawer et al 2002: 262)
    Lisaks eeltoodud probleemidele viib turismiplaneerimatus pikemas perspektiivis siht-koha tühjenemisele kohalikest elanikest, kes leiavad, et elukeskkond on muutunud sobimatuks. Peale selle on tõenäoline, et samal ajal, kui hooajaline massiturism vallutab nende elupiirkonna, reisivad nad ise meeldivamatesse turismipiirkondadesse puhkama . See tekitab probleeme kohapealse tööjõu leidmisel ja naastes on muutunud ka elanike hoiakud, nägemus teenustest ja nende kvaliteedist, mis omakorda võib põhjustada muutunud suhtumist turistidesse ja negatiivsete hoiakute jõudmist käitumismustritesse. Massiturismi ebasoodne mõju avaldub veel liiklusummikutes, arvukates jalakäijate gruppides, müras, prügis, parkimisprobleemides ning loomulikult ka kuritegevuse kasvus . Pidevad turistide vood põhjustavad taime- ja loomaliikide, parkide ning teiste looduslike kohtade hävimist. Pinnase, õhu ja vee reostus kandub läbi toidu ja jookide inimestele ja loomadele, põhjustades haigusi. Turistide uudishimu, vaba ning tihti üleolev käitumine tugevdab kohalikus kogukonnas eemaletõukavat suhtumist ja veelgi suuremat eraldumist. (Guide... 2001: 29–31; Gunn et al 2002: 20–21; Weawer et al 2002: 37–38; Brown 2002: 69–71)
    Evert Gummessoni järgi tuleb teenuse positsioonimisel ühele kindlale sihtrühmale arvestada kliendi poolt tajutud kvaliteedi ja kliendi kulutuste suhet. Need moodustavad kokku tajutud väärtuse, mis on kliendi rahulolu eelduseks ning mõjutab tema pühen-dumist, sidemeid teenusepakkujatega ja nende suhete tugevust. Mida suurem on suhete tugevus ja sihtrühma lojaalsus, seda vähem tõenäoline on alternatiivsete teenuste vali-mine. (Gummesson 2002: 231–232) Autor näeb siin seost turismisihtkoha positsiooni-misega, mistõttu kohandatakse ja disainitakse joonis 3 vastavaks turismisihtkoha tasu-vuse mudelile.
    Joonisel 3 on näha komponendid, millest koosnevad suhte tulem ja turismisihtkohaga suhtes olemise kulud sihtrühma kuuluva kliendi jaoks. Lisaks tulude ja kulude omava-helisele suhtele mõjutavad kliendi silmis turismisihtkoha väärtust ka kõik üksikute komponentide vahelised seosed. Nii koosneb struktuuriline kapital suhetest, mis on seotud turismisihtkoha kultuuri, süsteemide, lepete, imago ning võrgustikuga, kuhu turismisihtkoht kuulub. Mida edukamalt ühendab turismisihtkoht suhteid oma struktuu-riga, seda sõltumatum on ta individuaalsetest teenusepakkujatest. Gummessoni arvates on oluline leida võimalus sihtrühma info salvestamiseks ühiselt kasutatavatesse andme-baasidesse, et see jääks turismisihtkohta, kui teenusepakkujad lahkuvad või vahetuvad.
    Joonis 3. Turismisihtkoha tasuvuse mudel
    Allikas: autori koostatud (Gummesson 2002: 231 põhjal)
    Käesolevas alapeatükis selgus, et sarnaselt kuurordi arendamise teooriale on ka sihtkoha arendamise teooria järgi vajalik kindla juhtimisstruktuuri määratlemine ja kohaliku kogukonna kaasamine otsustusprotsessi. Veel tuvastati vajadus positsioonida ühele kindlale sihtrühmale, kirjeldati positsioonimisprotsessi, leiti kahe sihtrühma – pereturisti ja massituristi – erinevused, massiturismi tekkepõhjused ja disainiti turismisihtkoha tasuvuse mudel.

    1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid

    Kahest esimesest alapeatükist ei selgunud veel disainitavale kuurordikontseptsioonile sobiva organisatsiooni profiili ja empiirilistele uuringutele sobivat metoodikat. Seega on põhjendatud järgnevalt 21. sajandi teenusedisaini aluste ja arengutrendide käsitlemine. Selles alapeatükis koondatakse tunnustatud autorite – Roger D. Martin, Clement Mok, Mark Jones ja Fran Samalionis – teooriad ühtseks tervikuks ning sünteesitakse nende põhjal sobivaim huvigruppidelt saadavate andmete kogumise meetod.
    Maailma teenusedisainerid püüavad leida vastust küsimusele, kuidas klientide soove paremini tuvastada ja seeläbi ettevõtte teenust edukamalt müüa. Teenuse kliendikesk-semaks muutmisel on tähtis tunda hästi kliente ja uurida nende vajadusi. Ettevõtted võitlevad praegu turgudel kohandumise, konkurentsikasvu, teenusepõhise majanduse laienemise ja teadmiste revolutsioonilise arengu tingimustes jätkusuutlikkuse saavu -tamise nimel. Kõik need tegurid suunavad ettevõtteid innovaatiliselt ümber kujundama nende seniseid ärimudeleid ja tõstma oma suutlikkust – kuid viimasega võrdselt oluline on organisatsioonistruktuuri kliendikeskseks muutmine disaini abil.
    Johan Frishammar ja Henrik Florén arvamuse kohaselt peavad pakkujad oma teenust turul konkureerimiseks pidevalt uuendama. Siiski on uute teenuste turule toomine väga haruldane . Veelgi haruldasemad on turgu täielikult ehk radikaalselt muutvad teenused. Radikaalse innovatsiooni tegemiseks peavad praegu ettevõtetes töötavad äriinimesed õppima disaineritelt uusi tööviise. Radikaalne innovatsioon põhineb kliendivajaduste ja turutrendide arendamisel. Need muutused on raskesti saavutatavad ja teenuse edukus võib sõltuda ühest pisidetailist, mida on pilootuuringuta raske välja selgitada. Riskijuhtimisel tuleb õppida prototüüpima, mitte oodata kuni teenus saab perfektseks. (Frishammar et al 2010)
    Teenusedisaini enim tsiteeritud autori Roger Dean Martini hinnangul põhinesid paljud varasemad filosoofilised tõekspidamised konkurentsieelisel ja on välja kasvanud nn teiloristliku organisatsioonikäsitlusega maailmast. 20. sajandi loovus seisnes heuristika asendumises algoritmidega. See tähendas efektiivsuse saavutamist mistahes teenuste disainis massivalemite kasutusele võtmise abil. Kõigile inimestele sobivaim teenus disainiti detailselt, määrati igale disainiprotsessi etapile kuluv aeg ja koostati selle põhjal teenuse ühtsustamise valem ehk algoritm . Kahjuks välistas selline kvantitatiivne lähenemine võimaluse tõsta teenuse tegelikku kvaliteeti. Traditsioonilise teiloristliku vaate järgi oli ettevõte tsentraalselt juhitav isik, mis kujunes ühe ja sama asja tegemises järjest paremaks ja paremaks. Kuid ettevõtete kiire laienemise ja efektiivsuse tõusu tagajärjel tekkinud masstootmine ei sobi enam tänapäevasesse ühiskonda, kuna inimeste väärtushinnangud on muutunud. Kõigile ühtselt sobivaid laiatarbekaupu ja –teenuseid ei taheta. Inimkond otsib individuaalsust ja personaalsust, mistõttu tuleb inimeste soovide teada saamiseks ja nõudlusele täpseks vastamiseks muuta ka teenuse disainimise tehnikad taas heuristikapõhisteks, nagu näha jooniselt 4. (Martin 2004)
    Amit Pateli (2011) järgi on uueks suunaks heuristika ehk reeglite, näpunäidete või juhiste kogum, mis aitab leida sobivad lahendused läbi võimaluste organiseeritud uurimise. Inimesed hakkasid heuristikat arendama, et leida igale küsimusele või prob -leemile efektiivseim lahend. Selle tõttu leiutati näiteks kunstis arvamuslikult „õige“ joonistamistehnika, mida nimetatakse perspektiiviks. Perspektiivi eesmärgiks on tekitada silmale tunne, nagu vaataks paberil kolme-, mitte kahemõõtmelist dimensiooni. See joonistusstiil on kokkuleppeline ja puudub teaduslik tõestus selle ainuõigsuse kohta. Muusikas toimitakse samamoodi – õpitakse akordid selgeks ja luuakse tuttavaid laulu-tüüpe nagu ballaadid, rahvalaulud või bluus. Teatud juhtnööre järgides võib seega väga kergelt luua midagi, mida inimestele kuulata meeldib. ( Patel 2011; Martin 2004)
    Joonis 4. Teenuste disainimise tehnikate muutumine 19.–21. sajandil
    Allikas: autori koostatud (Frishammar et al 2010, Martin 2004, Patel 2011 põhjal)
    Informatsiooni korjatakse ja kasutatakse nüüd iga kliendi vajadusele vastamiseks. Tulevikus edukaks saamiseks peavad äriinimesed saama ilmselt rohkem disainerite sarnaseks, kes on kogu aeg lähtunud otseselt konkreetse kliendi soovidest. Algoritmi-juhtimise asemel tuleb kasutusele võtta uut tüüpi äriettevõtted (Kotchka 2004). See omakorda vajab põhjalikku muutust mõnedes senistes tööviisides. 20. ja 21. sajandi ettevõtete vahe on erinev, nagu traditsioonilistel ettevõtetel ja kunstipoodidel. Autori arvates mõjutab ettevõtetes toimuv areng otseselt turismisihtkohtade arengut, sest neid juhivad sageli ettevõtted. Isegi, kui mõnel juhul on juhtpositsioonil avaliku sektori esin -daja, on tema töövõtted ja eesmärgid sarnased. Seepärast muudetakse tabel 5 sobivaks turismisihtkohtade juhtimisteooriale.
    Kuna traditsioonilised ettevõtted organiseeruvad ümber jooksvatelt ülesannetelt ja ajutistelt kohustustelt nn kunstipoodideks, siis käib töö projektide kaupa koos kindlate tingimustega. Kui traditsiooniliste ettevõtete staatust näitab suurte eelarvete ja mees-kondade juhtimisoskus, siis disainipoodides lahendatakse pidevalt raskeid unikaalseid probleeme. Et aga traditsiooniliste firmade tööstiil tähendab rollijaotust ja parima vastuse otsimist, siis disainifirmade tunnusjoonteks on ulatuslik koostöö, ajurünnakutele orienteeritus ja pidev dialoog klientidega. (Turner et al 2002)
    Tabel 5. Traditsiooniliste turismisihtkohtade ja kunstipoodide võrdlus
    Tunnusjoon
    Traditsioonilisest turismisihtkohast”
    Kunstipoeks”
    Töökorraldus
    Jooksvad ülesanded, ajutised kohustused.
    Projektid , määratud tingi -mused.
    Juhtimiskultuur
    Suurte eelarvete ja meeskondade juhtimine.
    “Raskete ja unikaalsete probleemide” lahendamine.
    Tööstiil
    Rollijaotus, õige hetke ootamine.
    Koostöö, interaktiivsus.
    Mõtteviis
    Deduktiivne , induktiivne .
    Deduktiivne, induktiivne, abdaktiivne.
    Domineeriv hoiak
    Tulemusele orienteeritus. Võib teha ainult seda, mida eelarve ette näeb.
    Protsessile orienteeritus. Muutused suurendavad väljakutset ja elevust.
    Allikas: autori koostatud (Martin 2004 põhjal)
    Disainerid õpivad läbi tegevuse. Traditsioonilistes ettevõtetes on mõtteviis enamasti induktiivne – tõestatakse, et miski tõeliselt töötab, ja deduktiivne – tõestatakse, et miski peab olema. Disainipoed lisavad uue abduktiivse mõtestatuse, mis sisaldab soovitamist, et midagi võib olla ja jõutakse välja selle uurimiseni. Disainerid ei pruugi olla võime-lised tõestama, et midagi on või peab olema, kuid nad ei välista võimalust, et see võib olla ja selline mõtteviis on loomingulise protsessi juures määravaks kriteeriumiks. Kuna traditsiooniliste firmade domineeriv hoiak on muutuste vaenulik ja eelarvete põhine, siis on neil raske mõista disainifirmade baasarvamust, et midagi ei saa kindla peale teha ja muutused tõstavad kliendi naudingutaset. (Jones et al 2008)
    Harry Rawlinson juhib tähelepanu vajadusele kõigepealt vaadelda ja mõista disainerite suhtlemisviise , kui soovitakse oma oskusi teenuste disaini alal efektiivselt rakendada. Lõppenud sajandi tehnoloogilised eelised suurendasid kvantiteeti ja sidusid infor-matsiooni inimolendite loomusega. Seetõttu on ka esitlemise, manipuleerimise, jaota -mise ja infovahetuse tööriistad muutunud üha keerulisemaks. Iga informatsiooniga kokkupuude (nagu loomine, ladustamine , taastamine ja jaotus) toob kaasa disaini-vajaduse. (Rawlinson 2003)
    Edu saabub disainerite kaasamisel kogu protsessi ja nende võimekusel integreerida disainioskuste kasutamisest tulenev efekt igapäevatöö konteksti. Struktuuri loomine ja sellele toetumine on edukaks disainipraktikaks alati oluline, kuid Clement Moki (2006) andmetel on disainikonsultatsiooni mudel minetanud oma asjakohasuse ja saanud üheks järjekordseks eelarvest lähtumise harjutuseks. Seega ei ole isegi disainiorganisat-sioonide struktuurid reeglina kliendikesksed, teistest teenindusettevõtetest rääkimata. Praegune viis ei erine 30 aasta tagusest. See on nagu kiirtoitlustus: saadakse tellimus, vaieldakse ülesanne selgeks, minnakse tagasi stuudiosse ja rakendatakse oma võlukunsti – seejärel tullakse kliendi juurde tagasi kolme variandiga. Valikuvõimalusi andes tekib küsimus: miks kolm varianti, miks mitte kümme või ainult üks, kõige sobivam ?
    Oliver King arvab, et kogu ebamugavuse juures on praegune majanduslik olukord siiski tarbijatele soodne. See aitab saada üle üldisest võimust võtnud teenindussektori kallakust, mis tulenes majanduse ülekuumenemisest. Nüüd ollakse silmitsi teemadega, mida on aastaid kunstlikult välditud – teenusedisaini saatuse , tuleviku ja professio-naalsuse teemad, olulisuse ja mõju teemad, uute teenuste ja väärtuste loomine ette-võtetes, sotsiaalsed ja kultuurilised tagajärjed. Eraettevõtete kõrval pole suutnud ka avalik sektor pakkuda muutunud maailmas kontseptuaalset innovatsioonituge. (King 2009: 25)
    Siiski on teenusepakkujate struktuuri põhjalik innoveerimine ja kõigi teenuste kontsept-sioonide ülevaatamine edu saavutamiseks hädavajalik. Seepärast uuriti paljude autorite arusaamu radikaalse innovatsiooni aluste kohta, näiteks Alison Prendiville ja Leslie McKee vastasid portaalile Service Design Research antud usutluses, et selle aluseks saab olla vaid kvalitatiivsel meetodil teostatud sotsiaaluuring, eriti hea on kasutatada avatud intervjuusid, et saavutada kohaliku kogukonnaga varajane kontakt. Kõige täht-samaks peetakse aga innovatsiooni põhimõtete elluviimise – õige idee valimise, mees-konna koostamise, arendusprotsessi loomise, eestvedamise, riski juhtimise, sihtrühma määratlemise, turuajastamise jne – oskust. Innovatsioon pole vaid “ ahhaa ”-ideed. See on pigem distsiplineeritud lähenemist vajav protsess, mille käigus parimad ideed välja sõelutakse. (Prendiville 2011 ja McKee 2011) Innovatsiooniprojektide edu tagamiseks lõid Mark Jones ja Fran Samalionis viieastmelise raamistiku , mis on koondatud tabelisse 6.
    Tabel 6. Tulemusliku innovatsiooniprotsessi etapid
    Etapid
    Edu tagavad tegevused
    1.
    Turu tundmaõppimine, raamistiku arendamine.
    2.
    Radikaalse väärtuse väite loomine.
    3.
    Loovate teenindusmudelite uurimine .
    4.
    Kättetoimetamise reeglite paindlikuks muutmine.
    5.
    Uue teenuse testimine ja rafineerimine .
    Allikas: autori koostatud tabel (Jones et al 2008 põhjal)
    Juba tuntuim innovatsiooniteoreetik Austria majandusteadlane Joseph Schumpeter väitis, et esiteks tuleb end turu osas harida: õppida paralleelselt tundma kliente, äri ja tehnoloogiat (Innovation… 2006). Lihtsalt klientide vaatlemine ei pruugi viia innovat-sioonideni, mis muudavad turge. Inspiratsioon võib tulla mitmetelt aladelt, seega tuleb olla väga tähelepanelik ja näha alternatiivseid ärimudeleid, turuomadusi ning operat -sioonilist ja tehnoloogilist infrastruktuuri. Innovatsioonid tekivad erinevate tuleviku-väljavaadete ühendamisest ja on edukad siis, kui vastavad klientide vajadustele. Selleks tuleb arendada raamistik , mis kirjeldab selgelt “valupunkti” ja mitut alternatiivset lahendit. Turu mõistmiseks tehtav on sageli tähtsam kui mõistetu ise. Näitab see ju kliendile meelepärast empaatiavõimet ja aitab seetõttu soovitud sihtrühmale paremini positsioonida.
    Selle alapeatüki kokkuvõtteks võib järeldada, et kuurorditeenuse kontseptsiooni disaini-mine nõuab lähtumist tänapäeva klientide muutunud vajadustest ja nende taotlusest privaatse personaalsuse järele. Massituristile suunatud suurettevõtted ja suured turismi-sihtkohad ei püsi muutumatul kujul enam konkurentsis. Nagu eelmises alapeatükis, põhineb ka teenuste disaini teooria kandval ideel, mille järgi peab avalik sektor oma piirkonna ettevõtteid toetama kindla kontseptsiooni määratlemisel ja kujundamisel.
    Teooriaosa tähtsaimateks üldistusteks on, et mõisteid „kuurort“ ja „spaa“ kasutatakse tänapäeval sarnases tähenduses ja maailma merekuurorte ei saa üks-üheselt Eesti mere-kuurortidega võrrelda, sest nende ajalugu on olnud väga erinev. Turismisihtkoha turunduse põhimõtetest selgus, et sihtkoha arendamisse tuleb juba algfaasis kaasata kolm osapoolt – kohalik kogukond, avalik ja erasektor. Lisaks sellele tuleb teenuse-disaini arengutrendide põhjal uurida eraldi iga potentsiaalse kliendi arvamusi , mitte piir-duda püüdega ühtsustada kõigi sihtrühma liikmete soove kvantitatiivsetel meetoditel kogutud andmete sünteesimisega. Selle asemel tuleks disainida teenusekontseptsiooni mudel ja seda prototüübina testida.

    2. Pärnu kuurordikontseptsiooni disainimine

    2.1. Pärnu kuurort kui uurimisobjekt

    Magistritöö teooriaosas selgus, et kuurordikontseptsiooni loomiseks on oluline kaasata kolm asjasse puutuvat osapoolt: avalik ja erasektor ning kohalik kogukond. Edu taga-miseks on soovitav muuta kuurorti juhtiva organisatsiooni struktuur kliendikeskseks ja positsioonida ühele kindlale sihtrühmale. Seepärast otsustas autor valida selleks tema arvates Pärnu kuurorti kõige paremini sobiva sihtrühma – Eesti pereturistid. Sihtrüh- male positsioonimiseks tuleb seda hästi tundma õppida ning teha hetkeseisu audit uurimisobjekti – Pärnu kuurordi – ja huvigruppide – kohaliku kogukonna ja Eesti pere-turistide – soovide kaardistamiseks. Kuna varasemates kvantitatiivsetes uuringutes on lähtutud avaliku ja erasektori huvidest ning uuritud teistsuguseid sihtrühmi, siis jäetakse need käesolevast uurimusest välja ning keskendutakse ainult ühe Pärnu kuurordimudeli disainimisele. See ei välista tulevikus mitme mudeli kasutuselevõttu ja üheaegset eksis-teerimist.
    Ajalooliste allikate lünklikkuse ja ühekülgsuse (Järs 2010: 9) tõttu uuritakse Pärnu kuurorti peamiselt kolme teadusartikli baasil. Põhiautoriteks on Barry Worthington, Jarkko Saarinen, Tiit Kask ja Garri Raagmaa, kes on oma uuringutes keskendunud majandusgeograafilistele aspektidele. Varasemates käsitlustes on rohkem subjektiivseid ühe sündmuse põhiseid kirjeldusi või arstiteaduslikke avastusi ravi- ja profülaktika-teraapiates. Samas on käesoleva magistritöö kontekstis tähtis teada saada, millises seisus on Pärnu kuurort ja miks see selliseks on kujunenud. Lisaks ajaloo tundmaõppi-misele võimaldab see paremini mõista varasemaid, hetkel toimivaid ja tulevikku sobi-vaid kliendisuhteid, mis on turismisihtkoha edu eelduseks.
    Kuurordi kujunemist Pärnus on mõjutanud geopoliitiline kuuluvus mitme riigi koos-seisu. Pärnut suunas valitseva riigi poliitiline ja kultuuriline mõjuväli. Kuurordi algus- aegadel kuulus Eesti Tsaari-Venemaa koosseisu, kuid Vene kõrgklass ei külastanud Pärnut ravi eesmärgil ning seetõttu läksid Haapsalu ja Narva kuurordid esialgu Pärnust mööda ( Eerme 1939: 6). Kuna Pärnul on looduslik eeldus just merekuurordi tekkeks, siis oli Inglismaa suund esimese vabariigi aegse kuurordi aluseks (Kask 2003: 61). Alles teise vabariigi jooksul võeti suund termikultuurile, mis jõudis Pärnusse Saksamaa kaudu, kuhu see oli levinud Austria, Ungari ja Belgia mõjul, kus on looduslikud mineraalvee allikad (Kase et al 2004: 186–213).
    Vunki järgi oli merelinn Pärnu 19. sajandi algul, kui Läänemere ääres avastati Suurbri-tannia eeskujul üha uusi merevees kümblemise kohti, Vene impeeriumi militaarobjekt koos sellest tulenevate kitsendustega. Samal ajal olid just Napoleoni sõdade järgselt tervist parandavad kõrgemad ohvitserid püsivateks külastajateks kohalike mõisnike rajatud esimestele puhkekohtadele Riia rannas Kemeris ja Dubultis (Jurmala) (Vunk 2004: 7). 15. juulil 1835. aastal kustutati uute tulirelvade vastu oma muldkindlustuste suhteliselt väikese pindala tõttu üha kaitsetumaks jääv Pärnu Vene sõjaministri käsk- kirjaga (Vene... 1835) impeeriumi kindluslinnade nimekirjast ja linnale anti üle kogu kindlustuste vöönd koos selle juurde kuuluvate hoonetega (Schlossman 1939). See lubas Balti-Saksa arstil, Abraham Hunniusel, alustada esimeste mudavannidega kõigepealt Haapsalus , edasi teistes Eesti algelistes kuurortides (Aaulittz-Niedecht 1992).
    Pärnu linna asus ilma komandandi kitsendusteta taas juhtima raad , kes suure osa sõjaväele kuulunud hooneid ladudena rendile andis. Tõsisem töö kindlustusvööndi muldkehade ja vallikraavide tasandamiseks ning nende asemele parkide ja alleede rajamiseks võeti ette siiski alles aastatel 1860–1878, pärast vastava loa hankimist Balti mere rannakaitse komiteelt (Vunk 2004: 7). Esimene ravi eesmärgil loodud ehitis avati 1838. aastal. Tänapäevasel kujul tuntud ujumist sel ajal ei eksisteerinud. Vette mindi arsti käsul otse rannakarjamaa taimestikult, mille meri sageli üle ujutas. Vees käimine oli ebameeldiv protseduur , mida tehti iga ilmaga alasti, veetemperatuuri mõõtmata. Riietumiseks oli rannakarjamaale paigaldatud lihtne hurtsik. ( Raik 1958: 12)
    1889. aastal Pärnu kuurordi esimese raviasutuse munipalitseerinud linnavalitsus koosnes peamiselt sakslastest ja nende mõjul otsiti arenguideid ümberkaudsetest kuuror-tidest ehk tänapäeva mõistes käidi ühel õppereisil Kuressaares ja Riia rannas (Eerme 1931 : 7). Naastes leiti, et Pärnul pole eeldusi saada puhkekuurordiks, mistõttu tehti ambitsioonikas plaan ravikuurordi rajamiseks. See hõlmas kogu rannapiirkonna välja-ehitamist ja järgneva 25 aasta jooksul tõusiski Pärnu kuurort Läänemere piirkonnas arvestatavaks konkurendiks. Lisaks linna raviasutusele eksisteerisid sel ajal vaid üksikud eraarstipraksised ehk eraravilad, kus kasutati samuti raviks muda ja merevee vanne (Cur-... 1904 : 8–9). Iga eraldiseisvat ravikohta nimetati sel ajal kuurordiks.
    I Maailmasõda katkestas Eesti merekuurortide tekkimise ligi 10 aastaks. Alles 1930. aastatel jõudis Pärnu turistide koguarv taas sõjaeelsele tasemele . Uued turud , külasta-jatega Põhjamaadest, alles arenesid. Linnavõimu esindajad hakkasid jälle investeerima kuurordi infrastruktuuri ja keskkonda ning kaasama linnakodanikke turismiarendamisse. Samas lansseeriti veel turunduskampaaniaid, mis muutsid kuurordid tuntuks kogu Eestis. (Kask et al 2010: 169–170) Nõukogude Liidu tekkimine I Maailmasõja käigus elimineeris suure Vene turu ja siseturism ei suutnud jätkata 1914. aastal loodud infra-struktuuri baasil (Worthington 2003: 373).
    Suurem osa peale I maailmasõja järgse kuurordi tegevusest toimus supelsildadel. Neid oli kaks: eraldi meestele ja naistele. Supelsildadelt ujuma minemine oli tasuline ja seda said endale lubada vaid kõrgema klassi ravituristid. Enamasti peatuti Pärnus korraga mitu kuud, alla ühe kuu kestvat ravipaketti ei tuntud. Seltsielu sel ajal mere ääres veel ei toimunud. Hiljem eraldati liivavallidega naiste, meeste, perekonna, koeraomanike jne rannad , mis püsisid veel 1920. aastatel, nn naiste rand on säilinud tänaseni. (Vunk 2004: 9) Ainus suveklubi asus Vanas Pargis . Põhimõtteliselt käidi ujumas ära, võeti voori-mees, kellel lasti end sõidutada rannakarjamaalt mööda suhteliselt viletsat teed (lagendik ümberringi) linnakorterisse, vahetati riided ja mindi Vanasse Parki prome-neerima, keeglit veeretama või kontserti kuulama . Rannas ei toimunud sel ajal mitte midagi. (Aller 1977: 13–15)
    Esimese Eesti Vabariigi ajal, 1919. aastal ei olnud tegelikkuses veel selge, milline suund võetakse. Loodi küll haljastus- ja kuurordikomisjon, kuid 1924. aastani oli ranna-piirkond vaikne ja linnal oli mõte anda kuurordimajandus erakätesse. Siis katsetati Tallinna eeskujul Raekülas esmakordselt segaranda. Tallinnas tehti segarand juba 1923. aastal. Päris segaranna sai Pärnu keskranna näol alles 1925. aastal. Sellest hetkest algas tõeline rannaelu ja pruuniks päevitamise kultuur. ( Schmidt 1986: 69) Seetõttu hakati tegema liivarandu, liiva veeti randa nii käsitsi kui ka hobusega . Kuni 1940. aastani oli Pärnu rannas ainult märgliiv, sest puudus tehnoloogia ranna täitmiseks piisaval määral, et pealmine liivakiht saaks kuivaks jääda. Seni oli maapind madal ja vesine. (Kask et al 2010: 166)
    1915. aastal maha põlenud mudaravila asemele uue ehitamiseks kuulutas Pärnu linn 1922. aastal konkursi. 1925. aastal määratleti kaardi peal kuurorditerritoorium, sest selleaegne vastutav ministeerium kohustas kõiki omavalitsusi , kes soovivad puhke-majandusega tegeleda, panema paika piirid, mille vahel suvitustegevus toimub. (Raik 1958: 14) Üks piir läks Ammende villa tagant mereni ja teine piir oli praeguse Tervise Paradiisi juures. 1935. aastal tuli lisaks praeguse Seedri tänava ja jahtklubi territoorium , kokku jooksis see Tallinna Värava ja Munamäe piirkonda. Sellest sai avalik puhke-tsoon. Linn muutus seega selle tsooni eest vastutajaks, kohustuslikult tuli ala korras hoida, jälgida vastavust tervishoiu nõuetele ja üldist puhtust. (Worthington 2003: 374) Praegu on kuurordiala sisuliselt sama, mis 1925. aastal. Arvestades vahepeal mitmekor-distunud suvist külastuskoormust on vaja leida võimalusi turistide hajutamiseks ranna- piirkonnast teistesse linnaosadesse või lähivaldadesse (Kask et al 2010: 168–169).
    II Maailmasõda katkestas uuesti kuurordi tegevuse 1940. aastal. 1940.–1941. aastal oli Nõukogude okupatsioon , 1941.–1944. aastal Saksa okupatsioon (Kask et al 2010: 167). Seejärel hakkas ravipoolega tegelema Nõukogude riik: Pärnusse pääses ravile 15–25-päevaste tuusikutega konveiersüsteemil. Siinne läänelik maailmaklassi hoolitsus põhjustas küll palju vargusi, ent see-eest olid turistid väga rahul ja külastatavus kasvas hoogsalt. (Kask 2009a: 39–45) Suurimat mõju kommunistliku kuurordi süsteemile avaldas leninlik tööstusorganisatsioonide kontseptsioon ehk funktsionaalne spetsiali-seerumine ja ajakasutus koos tegevusstandarditega, mis said sel ajal omamoodi „normideks“ (Goldberg 1992: 329–331).
    1960. aastatel tekkis ka Eesti kohalikel kolhoosnikel võimalus tuusikuid saada. Kogu selle aja jooksul kasvas jõudsalt reguleerimata eramajutus, sest erasektor pidi tulema toime ka suvitajatega, kes võisid aastaid käia väikese tasu eest mõne tuttava perekonna juures ja rääkida kohast edasi oma tuttavatele. (Raagmaa 1997: 148–179) 1970. aastal oli Pärnus ametlikult vaid 200 hotellikohta, olid kas ametkondlikud majutusasutused või töökoha suunamiskirja ehk tuusiku alusel kasutatavad sanatooriumid. Alles enne Moskva olümpiamänge 1980. aastal lisandus Pärnusse majutusvõimalusi. (Kask 2009b: 89) Lõpuks oli juhtimine erinevate osapoolte vahel killustunud ja strateegilised otsused tulid läbi mitmete selleks otstarbeks loodud agentuuride. Omal initsiatiivil ja oma eelar-vega tegutsevaid iseseisvaid ettevõtteid sel ajal ei olnud. (Worthington 2003: 375–376)
    Kohalik mõju uuele süsteemile, kus taastusravi ja siseturism ühendati ametiühingu kaudu, oli märkimisväärne. Eesti taastusravi- ja terviseressursid olid ametiühingule eriti ihaldusväärsed, k.a rannad, merekuurordid, hotellid ja sanatooriumid mudaraviga. Need olid taseme poolest võrdväärsed iga Lääne-Euroopa sihtkohaga. Niiviisi algas ka Pärnus uus elustiil nõukogude kuurordina ja infrastruktuur laienes. (Aller 1977: 13–15; Worthington 2003: 376)
    Kuigi taastusravi ei olnud ühegi kohaliku ametiühingu juhitud, ehitasid viimased endale ka oma sanatooriumid ja puhkekeskused, samuti olid oma töötajate tarbeks keskused loodud suurtel tööstusettevõtetel ja riiklikel ministeeriumitel (Saar 1993). Korra pehme-nemisel nn Gorbatšovi sula perioodil elustus igatsus autonoomia järele. See mõjutas tugevalt Eesti merekuurortide arengut, eriti Pärnus. Taaskehtestati traditsioonilised mustrid ja voolud , hakati taastama Eesti Vabariigi aegset kuurorti. Samal ajal ei olnud sellised arengud teistes Nõukogude Liidu piirkondades võimalikud. (Worthington 2003: 383; Balàž et al 2005: 79–93) Seegi näitab Pärnu kuurordi arengu eripära võrreldes teiste maailma merekuurortidega.
    1989.–1992. aastal oli Pärnu kuurordi üleminekuperiood, kohandumine uue riigi-korraga. Teadmiste puudumise tõttu tehti stiihilist turundust. Linnale kujundati ja kehtestati uus organisatsioon . 1992.–1994. aastal tegeleti Pärnus projektide ja koostöö-võrgustike põhise turundusega, hakati aru saama, et soomlastele võiks juba midagi pakkuda. Soome turistid sattusid Pärnusse Tallinna kaudu nn vodkaturismi käigus, kuid neid ei olnud palju, sest tegemist oli esimeste avastajate ja seiklejatega. 1994.–1996. aastal alustati kultuurisündmuste kalendripõhise turundusega. 1996. aastal taaselustati Pärnus Eesti suvepealinna tiitel . Siis oli Pärnut lihtsam turundada, sest see andis selge sõnumi. Sel ajal puudusid veel teised Eesti kuurorthotellid. (Worthington 2003: 379; Kask 2009b: 104–105)
    Peale 2001. aastal peetud Pärnu linna 750. sünnipäeva tähistamist tundub, et Pärnut ei osata enam eestlastele müüa. Jooniselt 5 on näha, et kuni selle ajani mõjutas Eesti siseturisti tulekut peamiselt ilm (suur kõikumine aastast aastasse ). 2001. aasta ilusad ilmad tõid Pärnusse aga viimast korda suurima hulga siseturiste – 270 000. Kui välis-külastajate hulk on pidevas ja suhteliselt stabiilses kasvutendentsis, siis eestlaste külastused on peale murdepunkti järjekindlas languses. Majandustõusus suurenenud sissetulekud tõid siia ühest küljest küll rohkelt välismaalasi, kuid teisest küljest viisid samas eestimaalased puhkama pigem ihaldatud välismaistesse kuurortidesse, mis varem polnud eestlastele taskukohased. Majanduskriisiaegne langus on näha mõlema siht-rühma külastuste vähenemises. 2010. aasta näitab küll väikest taastumist, kuid Eestis on majanduskriisi mõju pikaajalisem, mistõttu oli langus järsem ja taastumine kestab samuti kauem kui välismaiste turistide puhul.
    Joonis 5. Pärnu külaliste arvu dünaamika päritolu lõikes aastatel 1995–2010
    Allikas: Pärnu suvekülaline 2010 ( Marjapuu 2010: 10)
    Tiit Kask ja Garri Raagmaa on 2010. aastal avaldatud artiklis „The spirit of place of West Estonian resorts“ uurinud kuurordi ümberorienteerumise võimalikkust, leidmaks teed, mille kaudu saaks tõsta kuurordi järsult halvenenud statistilisi näitajaid. Nende järgi on suuna muutmisel edu tagamiseks vaja täita mitu tingimust:
    1) muutused peavad olema aktsepteeritud nii kohalike kui ka külastajate poolt;
    2) rannapiirkonna ülekoormatust tuleb hajutada;
    3) liiga kiire arengu asemel on parem valida rahulik edenemine. (Kask et al 2010: 164)
    Lisaks sellele toovad Kask ja Raagmaa välja ülemaailmse majandustõusu tingimustes Eestit tabanud kinnisvarabuumist (tipuga 2007. aastal) tingitud üldise majanduse üle- kuumenemise ja hinnatõusud, mis muutsid puhkuse veetmise näiteks Kuressaares kalli-maks kui paketireisi Vahemere äärde või Egiptusesse . Samuti on hilisemates analüü- sides tuvastatud märke kuurordi identiteedi mitteintegreerumise kohta: konfliktid polii-tiliste jõudude vahel, töötavate strateegiate puudumine, maakasutuse planeerimise vaid-lused ja lõpuks paljude uute puhkajate saabumine linna, kus isegi kohalike elanike jaoks ei ole sihtkoht enam rahuldustpakkuvalt elamisväärne. Selline kiire muutumine koos füüsilise keskkonna muutustega , välisäridesse sisenemine, äärelinnastumine ja järsk mitme maja omanike arvu kasv on saanud ohuks Lääne-Eesti kuurortide vaimule . (Kask et al 2010: 169–170; Baum 2006: 167–175)
    Piret Hallik -Sassi ja Heli Müristaja uuringutel põhineva „Elamuskuurordi klastri strateegia aastateks 2011–2014“ järgi on Pärnu linna turismiedendajate eesmärgiks ajaloolise kuurordi viimine uuele, 21. sajandisse sobivale tasandile . Sellest tulenevalt ja toetudes põhjalikele, peamiselt kvantitatiivsetele uuringutele on välja pakutud erine- vused möödunud sajandi ja uue ehk 21. sajandi kuurordi vahel võrdlusena tabelis 7. Kohaliku kogukonna aktiivne kaasamine kuurordiarendusse on kooskõlas ka käesoleva magistritöö teooriaga.
    2005. aastal tehtud Pärnu linnakodanike uuringust selgus, et huvigrupp suhtub turistidesse tolerantselt ja mõistab nende vajalikkust linnamajanduse seisukohast. Uuriti ka, kas turism julgustab kogukonda tegelema mitmete kultuuriliste tegevustega nagu käsitöö, kunst ja muusika ning 83% vastanutest leidis, et see on nii. Lisaks leidsid 2/3 intervjueeritavatest, et tänu turismi arendamisele on kohalikel elanikel rohkem vaba aja veetmise võimalusi ning 1/3 jällegi, et turismi areng ei ole mõjutanud vaba aja veetmise kohtade valikut linnas. (Müristaja 2005: 5)
    Tabel 7. 20. ja 21. sajandi Pärnu kuurordi võrdlus
    20. sajandi Pärnu kuurort
    21. sajandi Pärnu kuurort
    Kultuur – meelelahutuslik, passiivne osa- lemine .
    Loov, elamusi ning osalust pakkuv .
    Tervis – vee, muda, massaaži jm passiivsete protseduuride kaudu.
    Tervistav – individuaalsed tooted, aktiivne tervise taastamine ja tervenemine, tervendav toit ja keskkond, tervistav nii vaimselt kui füüsiliselt.
    Miljöö, rand, pargid.
    Maa ja linna sidusus. Puhas loodus ja terviklik elu – puhas õhk, puhas vesi, puhas toit. Kolm põlvkonda koos.
    Kohalik kui teenindaja .
    Õnnelik kohalik ehk heaolukuurort elanikule. Kohalik kui kasutaja, arendaja , testija ja kasu saaja.
    Allikas: Hallik- Sass et al 2011: 5.
    Käesoleva töö kontekstis tuli 2005. aastal tehtud kohalike elanike turismiuuringust veel välja oluline fakt: 72% vastanutest turism ei häiri ja vaid ligikaudu 20% häirib. Teistest keskmiselt enam häirituna tundsid ennast inimesed, kes elavad Kesklinnas (seal on aastaringne turismi surve kõige suurem), mehed ning vastajad vanusegrupis 35–54 aastat. Eesti keelt emakeelena mitterääkivad inimesed tundsid oma igapäevast elu turismist vähem häirituna. Väitega, et turistide arvu kasv põhjustab turistide ja kohalike elanike võõrandumist, ei olnud nõus 64% vastajatest, 22% ei osanud vastata ning 14% leidsid et see on just nii. Enim oli nõustujaid 15–24 aastaste vanusegrupis (28%).
    Magistritöö autori 2004. aasta diplomitöö käigus läbi viidud Pärnu pereturisti fookus-grupi intervjuust selgunud linnakodanike valdav vastumeelsus turistide suhtes ei leidnud Müristaja uuringu põhjal üldiselt kinnitust. Küsimusele, kas turistide tõttu on üha raskem leida vaikset paika oma vaba aja veetmiseks, vastas 64% vastanutest eitavalt, 8% ei osanud vastata ning 28% leidsid, et olukord on just selline. Keskmisest väiksemat negatiivset mõju tunnevad nende piirkondade elanikud, kes turistidega väga palju kokku ei puutu. Keskmisest tugevamat survet vaba aja veetmise võimalustele tunnevad eesti keelt emakeelena rääkivad inimesed ning inimesed vanuses 15–34 aastat, mis sobib fookusgrupis osalenud inimeste arvamusega, kes kuulusid just sellesse gruppi. Magistri-töösse objektiivsemate andmete saamiseks koostatakse Pärnu linnakodanike valim seekord mitme erineva vanuserühma baasil.
    Veel selgus 2004. aastal magistritöö autori poolt läbiviidud Pärnu pereturisti ankeet-küsitlusel (361 vastajat ) ja fookusgrupiintervjuul, et spaadest otsitakse lisaks elemen-taarsetele basseinis, mullivannis ning saunas lõõgastumise võimalustele ka aktiivsemat tegevust nõudvaid atraktsioone. Tootearendusele suunatud fookusgrupist tuli siiski välja ka vajadus perekeskse, personaalse ja privaatse teenuse järele.
    Kohalike elanike turismiuuringus paluti 2005. aastal anda hinnang ka turismi mõju kohta linna kuritegevusele. 38% vastajatest leidis, et turistide arvu kasvuga suureneb ka kuritegevus linnas, 14% ei osanud hinnangut anda ning 48% arvasid, et turismi kasv ei mõjuta kuritegevuse taset linnas. Teistest suuremana tajusid ohtu inimesed, kes elavad Eeslinnas, Raekülas ning Vana-Pärnus, mehed võrreldes naistega (49% meestest nõus-tus väitega ning naistest 29%) ning eesti keelt emakeelena kõnelevad elanikud (39% võrreldes 24% eesti keelt emakeelena mitte kõnelevad inimesed). (Müristaja 2005: 5) Autori arvates on vaja mõelda, kuidas tõsta kohalike elanike turvatunnet.
    Käesoleva alapeatüki kokkuvõtteks võib öelda, et Pärnu on suutnud end välisturgudel kehtestada järjepideva arenguga, aga kuna siseturuga ei ole nii teadlikult tegeletud, siis oleks vaja just siseturistide peibutamiseks mõeldud kuurordikontseptsioon disainida. Eelnenut arvesse võttes uuritakse magistritöö järgmises alapeatükis Pärnu kuurordi kohta eksperdi, kohaliku kogukonna ja Eesti pereturisti arvamust. Meetodina kasu-tatakse eksperdiintervjuud, lühiintervjuusid ja avatud intervjuusid. (vt joonis 6)
    Uurimuslike intervjuude tüüpe on arvukalt ja erinevad autorid on neid erinevalt nime- tanud . Struktureerituse taseme järgi on skaala ühes otsas struktureeritud intervjuu ja teises avatud intervjuu. Viimasel on palju erinevaid nimetusi, sisu poolest on see struk -tureerimata ja suunamata intervjuu. Kõigist intervjuu vormidest on just avatud intervjuu kõige lähemal harilikule vestlusele. Siin võib käsitleda mida tahes ning teemavahetus intervjuus leiab tavaliselt aset intervjueeritava initsiatiivil. Intervjuu olukorra ebamää- rasus nõuab intervjueerijalt märksa enam oskusi ja kogemusi kui muud intervjuutüübid. Intervjuu struktureeritakse intervjueerija poolt hiljem, transkribeeritud tekstist kokku-võtete tegemise käigus. (Hirsjärvi et al 2006: 43–46)
    Joonis 6. Empiiriliste uuringute meetodid ja vastajad
    Eksperdiintervjuu on poolstruktureeritud intervjuu vorm, mida 2002. aastal tutvustasid Michael Meuser ja Ulrike Nagel (2002). Vastaja pakub selles uurijale huvi eelkõige eksperdina teatud valdkonnas. Seega on intervjuu skeemil suunav funktsioon: see aitab välistada ebaproduktiivseid teemasid. Meri-Liis Laherandi andmetel võivad eksperdi-intervjuu ebaõnnestumisel olla põhjused:
    • ekspert blokeerib intervjuu, sest ei osutu vastupidiselt ootustele vastava valdkonna eksperdiks;
    • ekspert keskendub konfliktidele ning räägib intervjuu teema asemel asutuse siseasjadest ja intriigidest oma töövaldkonnas;
    • ekspert lülitab end ümber eksperdi rollist eraisiku rolli ning nii saadakse mitte loodetud ekspertteadmist, vaid infot tema isiku kohta (Laherand 2008: 199–200).
    Vahevariant eduka ja ebaõnnestunud intervjuu vahel on „retooriline intervjuu“. Siin peab ekspert loengu oma teadmistest, selle asemel et minna kaasa intervjueerija küsimuste-vastuste mänguga. Kui loeng puudutab intervjuu teemat, võib see ka kasulik olla. Kui ekspert räägib teemast mööda, on intervjueerijal raske olulise teema juurde tagasi pöörduda. ( Flick 2006: 165) (vt eksperdiintervjuu kokkuvõtet lisa 2, lk 74)
    Saamaks võimalikult palju informatsiooni, näiteid ja ettepanekuid Pärnu linnale loodava kuurordikontseptsiooni kohta, kasutatakse käesolevas alapeatükis Eesti pereturistide küsitlemisel poolstandardiseeritud avatud intervjuu tüüpi, mida mõnede allikate järgi nimetatakse teemaintervjuuks (Flick 2006: 155–161). Lisaks avatud intervjuu sarnaselt hilisemale andmete struktureerimisele on eelnevalt koostatud ka 11 küsimusega piloot -uuring (vt lisa 3, lk 87), mida testiti esimese vastaja peal. See oli vajalik nägemaks, kas vabatahtlik intervjueeritav on ka tegelikult koostööaldis ja püsib kergesti teemas või tuleb teda mõjusalt raamistada. Ühtlasi muutusid intervjuude vastused niiviisi kergemini võrreldavateks ning selgus, millise küsimuse kohta peaks olema vastajal arvamus ja mida pole mõtet küsida. Samas säilitati avatud intervjuule iseloomulik võimalus lisa- ja täpsustavate küsimuste esitamiseks . Sarnaselt koostati ka lühiintervjuude küsimustik Pärnu linnakodanikele (vt lisa 4, lk 88).
    Kui käesolevas alapeatükis selgitati peamiselt Pärnu kuurordi omadusi, siis järgmises jätkatakse eelkirjeldatud kvalitatiivsetel meetoditel. Kõigepealt tutvustatakse eksperti ja huvigruppidelt andmete kogumiseks moodustatud valimite koostamise põhimõtteid. Seejärel kirjeldatakse kvalitatiivintervjuude käigus saadud andmeid, võrreldakse lühi-dalt huvigruppide profiile ja koondatakse ülevaatlikult kuurordikontseptsiooni jaoks tehtud ettepanekud.

    2.2. Pärnu kuurordikontseptsiooni alusuuringute tulemused

    Enne huvigruppidelt ideede kogumist otsustati uurida eksperdi arvamust võimaliku Pärnu kuurordikontseptsiooni kohta. Peamiselt sooviti teada, kas eksperdi hinnangul on vajadus kuurordikontseptsiooni järele ja kas eksperdil on ka oma nägemus Pärnu kuurordi arengusuuna kohta. Lisaks uuriti, millist sihtrühma näeks ekspert Pärnus. Intervjuu suunamisel toetus autor teooria peatüki üldistustele ja eelmises alapeatükis käsitletud uuringute tulemustele. Eksperdiintervjuu küsitletavaks valiti Tiit Kask, kes on Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi doktorant ning tegeleb Pärnu kuurordi ajaloo uurimisega. Veel kuulus 1996. aastal Pärnu abilinnapeana töötanud Tiit Kask Pärnule suvepealinna tiitli välja pakkunud töörühma. Eesti Vabariigi algus-päevadest alates on ta uurinud Pärnu kuurordi ajalugu ja nõustanud Pärnu linna juhte kuurordi arendamisel.
    Tiit Kask hindas ajalooliselt kuurordi kontseptsiooni välja töötanud, selle eest vastu-tanud ja seda jõuliselt suunanud esimese Eesti Vabariigi aegset linnapead Oskar Kaske Pärnule kõige olulisema panuse andjaks. Teise vabariigi algul alustati linnavalitsuses küll uuringuid, milline suund võtta, ja nähti kohalike ettevõtete peamise reklaami-argumendina kuurordit, kuid hetkel puudub kindla seisukohaga liider ja ühes sellega ka otsustusjulgus. Eksperdi arvates ei ole kuurort praegu teemana päevakorral. Seepärast on oluline põhisuuna leidmine kohaliku kogukonna, avaliku ja erasektori kokkuleppel.
    Sarnaselt teooriaosas välja toodud põhimõtetele leidis ka ekspert, et kõigepealt tuleks ühiselt otsustada, kas kuurordipärandit soovitakse säilitada ja alles seejärel saab arutada, kuidas seda teha. Hetkeolukord Pärnu teenindusettevõtetes jätab soovida . Turistid tunnetavad Pärnu nn peata olekut madala teenindustaseme ja nõrga külalislahkuse näol. Palju on ka kuurordiküsimuse lahendamatuse pärast tekkinud rahvamasside suuna-matusest tingitud probleeme, näiteks parkimis - ja toitlustuskohtade puudus, või üldsuuna otsustamatuse tõttu vähenenud üritused ja kuurordiga seotud tegevused, mis võiks Eesti pereturisti Pärnusse tuua. 2010. aasta suvel proovitud supeltänava elus-tamisüritus „Augustiunetus“ oli esimene katse Pärnus kuurordiüritusi taastada.
    Kuurordi sihipärane arendamine ja töö külastuskoormuse suunamisel-hajutamisel aitab kindlasti kaasa positiivse maine ja kuurordi kuvandi loomisele, kuid päris ilma kuuror-dimaksuta ei ole võimalik ülerahvastatust murda. Rahaliste vahendite kasutamine tuleb samuti enne läbi mõelda, valedel alustel kehtestatud kohalik maks ei hakka tööle. Eksperdi hinnangul tuleks selleks koostada vastav töökomisjon, kes kuurordimaksu rakendamist maailma eri paigus uurib ja siis Pärnule sobivaima variandi sünteesib. Samas olid esimesed kümblused Pärnu rannas tasulised ja ravi eesmärgil. Ka nüüd peab linnakodanik mõistma, mida ta turistidelt kogutud raha eest saab, ja turist tunnetama, mille eest ta maksab.
    Piiratud kuurordialale loodav kontseptsioon ja seal toimuvad tegevused peavad selek-teerima sihtgrupid. Läbi tuleb mõelda ka rannapiirkonna elanike huvid ja elukorral-duslike muudatuste läbiviimine. Siinkohal on jällegi oluline kohalike elanike kaasa-mine, ühiste eesmärkide püstitamine ja nende suunas liikumine. Kuurordiala kehtes-tamist ei saa otsustada ainult ettevõtted ja linnavalitsus. Lisaks sellele peavad olema kokku lepitud kuurordiala struktuur ja sellel kehtivad mängureeglid. Olgu selleks siis kaheksa autovaba nädalavahetust suvel või kuurordimaks. Võrdluseks toob ekspert välja Tallinnas alanud Pirita täisehitamise protsessi, kus kohalik elanikkond on algatanud avaliku linnaruumi suunatud kasutamise osas vaidluse, soovides säilitada harjumuslik elukeskkond. Sellest tulenevalt on eksperdi arvates hea mõte magistritöö käigus koha-likke elanikke küsitleda, et neid turismi arendamisse kaasata.
    Kitsa kuurordi piirkonna arendamine annab võimaluse luua teistele linnaosadele samuti oma kontseptsioon. Nii ei pea Pärnu piirduma ainult ühe, pealegi suures osas hooajalise, suuna arendamisega. Ajalooliselt aitas kuurordi arengule kaasa näiteks tööstuse areng. Aeg-ajalt küll üksteisele vastandudes oli nende kõrvuti eksisteerimine siiski võimalik ja vajalik. Tööstus- ja turismisektor täiendasid üksteist, andsid kohalikele elanikele tööd ja põhjuse tuua Pärnu maailmakaardile. Teistes maailma turismilinnades mõeldakse välja teemat, mida kuurordis arendada, Pärnu eeliseks on kuurordi pikaajaline ajalugu, mida tuleks oskuslikult säilitada ja jätkata.
    Kokkuvõttes selgus eksperdiintervjuust, et kuurordikontseptsiooni loomise idee on hea. Kontseptsioon, olgu see milline tahes, annab võimaluse linna arengut teadlikult suunata. Hea näitena tõi ekspert esimese Eesti Vabariigi aegse linnajuhtimise, kus juhustele ei jäetud ruumi. Magistritöö käigus loodava kontseptsiooni aluseks sai autor eksperdi-intervjuust olulist kinnitust teooriaosa paikapidavusele ja selgusid enim tähelepanu vajavad aspektid. Kõige tähtsam on soodustada koostööd kolme osapoole – linna-kodaniku, -valitsuse ja -ettevõtte – vahel juba varases planeerimisstaadiumis. Ebameel-divuste ennetamiseks tuleb leida osapoolte ühisosa ja kõigi jaoks parimad lahendid . Võimalikult palju tuleks eelnevalt n.ö paberil läbi mängida.
    Pärnu kohalike elanike huvigrupi valim moodustati põhimõttel, et oleks võimalikult palju informatsiooni jagavaid ja kindla seisukohaga vastajaid. Kuna eeltoodud Heli Müristaja tehtud kvantitatiivse uuringu käigus on kogutud juba piisavalt informatsiooni linnakodanike turismi suhtumise ja hinnangute kohta, siis on magistritöö jaoks seda infot vaja kvalitatiivse meetodiga ainult kontrollida ning peamiselt kuurordikontsept-siooni ettepanekuid koguda. Uue ajamahuka kvantitatiivuuringu läbiviimine ei annaks kuurordikontseptsioonile vajalikku sisendit .
    Pärnu linnaelanikud hindasid Pärnu kuurordi hetkeolukorda suhteliselt masendavaks. Peamiselt leiti, et Pärnu turismiedendajad ei peaks omapead tegutsema, vaid võimalus tuleks anda ka eramute omanikele. Seda näiteks turismiklastri (turismiettevõtjad ja avalik sektor) elamuskuurordi kontseptsiooni sidumisel kohalike elanike väikeettevõt-luse soodustamisega. Põhimõtteliselt arvati, et linnavalitsus peab lubama nõukogude ajal hästi toiminud eramajutuse, toitlustuse ja meelelahutuse taaselustamist ning sidumist tänapäevaste spaavõimalustega. Kohalikud elanikud leidsid, et Eesti pereturisti ei ole võimalik Pärnusse tagasi tuua ainult olemasoleva infrastruktuuri baasil. Seepärast soovitakse väikeettevõtluse toetamist eraisikutele esitatud nõuete alandamise, tegevus-lubade saamise lihtsustamise ning ühtse parkimis- ja transpordisüsteemi loomise näol.
    Tabelis 8 on võrdlusena esitatud Pärnu linnaelanike ja turismiklastri huvid. Kohalikud elanikud vastasid intervjuude käigus, et soovivad pereturisti ise vastu võtta, sest sellele sihtrühmale vajalikku personaalset ja paindlikku teenust ei suuda suured spaahotellid pakkuda. Põhiprobleemile lisaks toodi välja parkimisprobleemid, mille lahendamiseks soovitatakse ehitada linnapiiridele suured valvega parklad , kust turistid saaksid edasi linna liikuda ühistranspordi toel. Linna piires võiks toetada autode mitte kasutamist ja jalakäijaltele mõeldud ala laiendamist, kuid ühtlasi peaks parkimissüsteem olema selgem, paremini tähistatud ja kõigile kättesaadav.
    Tabel 8. Pärnu linnakodanike ja Pärnu turismiklastri huvide võrdlus
    Pärnu linnakodanike huvid
    Pärnu turismiklastri huvid
    Pärnu üheks sihtrühmaks teiste hulgas on siseturist .
    Pärnu peamiseks sihtrühmaks on välisturist.
    Kuurordi üheks teenusepakkujaks teiste hulgas on eraisikute baasil loodud pere-ettevõtlus.
    Kuurordi teenusepakkujaks on suuremad turismiettevõtjad.
    Avaliku sektori poolne luba eraisikutel kuurordisse lihtsustatud korras pereettevõtluse rajamiseks.
    Avaliku sektori toetus turismiklastrisse koon-dunud ettevõtjate huvidele.
    Pärnu infrastruktuuri parandamine linna siseselt (parkimiskorraldus ja ühistransport).
    Pärnu infrastruktuuri parandamine linna siseselt ja väliselt (maa-, mere-, lennu- ja raudteetrantsport).
    Pärnu kuurordi miljöö säilitamine.
    Pärnu kuurordi miljöösse uute turismi- magnetite toomine.
    Pärnu linnakodanikele ja avalikule sektorile on kuurort sissetulekute allikaks.
    Pärnu turismiklastri turismiedendajatele on kuurort sissetulekute allikaks.
    Pärnu linnakodanik saab end ettevõtluse arendajana väärtusliku ja kaasatuna tunda.
    Pärnu linnakodanik saab juurde teenuseid ja hüvesid, mille kaudu end väärtuslikuna tunda.
    Pärnu linnakodanik on aktiivne pakkuja .
    Pärnu linnakodanik on aktiivne tarbija.
    Allikas: autori koostatud Hallik-Sass et al 2011 ja Pärnu linnaelanike intervjuude põhjal
    Hinnataset peeti Pärnus liiga kõrgeks ja selle tekkepõhjusena nähti suuri turismi-ettevõtteid. Väikese eraettevõtluse puhul tekkiv sõbralik konkurents toob hinnad alla, kaotab linnast massituristi ning loob kokkuvõttes elamisväärsema keskkonna. Mitmed, praegu teenindajana töötavad, linnaelanikud näevad end pigem linna arendaja, testija ja kasu saajana. Sellest tulenevalt vajatakse pereettevõtete rajamiseks peamiselt avaliku sektori suuremat tuge.
    Turismi hooajalisust näevad Pärnu linnakodanikud küll probleemina, kuid enne talve-perioodi kasutusele võttu soovitakse käivitada korralikult suvine kuurort. Näiteks toodi lähematest sihtkohtadest eeskujuks Palangat ja kaugematest Vahemere äärseid maid. Kõige rohkem paralleele tõmmati nõukogude aegse kuurordi hiilgeajaga, kus kohalikud elanikud said linnalt õiguse eramajutuse ja -toitlustusega tegelemiseks ilma, et oleks pidanud järgima erinõudeid ning maksma makse. Linna tuluallikana nähakse sel juhul kaudseid laekumisi muudest turistide poolt kasutatavatest teenustest ja toodetest. Leiti, et linnavalitsus peaks täielikult kodanike huvides tegutsema ja poliitikate välja tööta-misel küsima kõigepealt elanike ja alles seejärel mitmetest meetmetest toetatud suurette-võtetelt, mis oma tegevusega Pärnu madalarhitektuuri hävitavad.
    Kui eramute (rannas asuvate puitvillade ja ka teiste majade) kasutusele võtu osas elanikkond otsest rahaliselt tuge ei oota , siis tänavate täitmisel ürituste ja meele-lahutusega nähakse Pärnu turismiklastril suurt rolli. Soovitakse heade ideede generee-rimist ja elluviimist; ei taheta, et Pärnu üritusi käiakse korraldamas Tallinnast või mujalt Eestist, kui kohapealne teadmus võiks olla küllaldane. Kindlasti peaks kohalike elanike arvates toetama ja arendama tänavakaubandust (kohalik käsitöö ja värsked aiasaadused), mitte pingsalt nõudeid järgima ja iga müügilauakese eest kõrget tasu küsima.
    Pärnu parke tahetakse enam kasutusele võtta just üksikisikute müügilettide lubamisega. Näiteks kirjeldas üks vastaja (Anne, 65), kuidas nõukogude ajal eraisik korjas oma aiast tikreid, maasikaid või mustsõstraid ja müüs neid klaasikaupa sealsamas tänaval. Ostjaid leidus alati, sest hinnad olid mõistlikud ja toodang värske. Selle jaoks pole vaja rakendada keerulist lubade taotlemise süsteemi ja paari marja müügi tulumaksustamist. Just vastupidi, see aitaks langetada ka välismaiste kemikaalidega pritsitud ja madalama toiteväärtusega puu- ja köögiviljade hindu. Konkurentsis jäävad kohalikud kindlasti ellu, kui nad ei pea võistlema suurtootjatega.
    Arvamus, et rannajoon tuleks pikemas osas kasutusele võtta, on kooskõlas turismi-klastri elamuskuurordi strateegiaga. Üks vastaja (Anneli 24) leidis, et esialgu piisaks selle pikendamisest üht otsa pidi Raekülani. Samas leiti, et kogu rand tuleks korralikult hooldada , mitte piirduda praeguse keskrannaga. Linnapoolse investeeringu tegemist nähti esimese sammuna ja alles seejärel on võimalik tehtud kulutused turisminduse uue tõusuga tagasi teenida. Nagu parkimise puhul sooviti enne trahvide määramist näha investeeringuid turismi paremasse korraldamisse.
    Peale Eesti pereturismi taastamist nimetati kõige rohkem kordi vajadust tuua Pärnusse tagasi Vene turist. Nagu nõukogude ajal, on ka nüüd võimalik luua venelastega väga head suhted, nad oleks sarnaselt Soome pereturistidele kindlasti kultuursed ja pikaaja-lised kliendid. Seda enam, et Anne väitel on paljudel Pärnu peredel on säilinud Moskva ja Sankt Peterburgi elanikest turistidega siiamaani side, suheldakse nagu oma sugu-lastega: peetakse perekonniti kirjavahetust ja varem külastati üksteist. Kahjuks ei ole sealsetel venelastel aga enam hinnataseme tõusu tõttu võimalik Pärnusse tulla. Kõrge hinna küsimise asemel nähakse lahendusena suurema täituvuse tagamist.
    Väga põneva lahendina pakuti idee, mis tekkis kohalike söögikohtade ebakvaliteetse ja mõnikord riknenud toorainete kasutamisest. Tõnu (35) selgitas, et võiks olla vähemalt üks rannavilla, mille kööki saaks rentida sõpradega aias grillipeo korraldamiseks. Sel juhul küpsetavad kliendid ise endale süüa, ega pea muretsema toidu kvaliteedi pärast. Anne (65) lisas , et eramajutuses kehtis vanasti toidu ja ööbimise puhul pakkuja-tarbija vaheline kokkulepe ning kui klient poleks rahul olnud, siis ei oleks ta ju rohkem tulnud. Seda ilma igasuguste euronõuete järgimiseta.
    Kõige tähtsamaks peetigi kvaliteeditõusu, mis kaasneb inimestele eramute rakendamisel vabama regulatsiooni andmisega. Üks vastaja (ettevõtluskogemusega, Taavi , 42) arvas , et omanik teenindab klienti tunduvalt kõrgemal tasemel kui suurettevõtete suvehooajaks palgatud personal. Selle tagajärjel paraneb kindlasti Pärnu maine ja kultuursema kliendi tulek Pärnusse toob kaasa ka kuritegevuse (sh joomise ja narkootikumide tarbi-mise) vähenemise. Kuna eestlane on loomult väga ettevõtlik, siis arvati, et oleks vaja vaid koolitusvõimalusi laiendada (näiteks spaateenuste ja – hoolduste pakkumiseks). Üks vastaja (Maria, 40) leidis, et kuurordis võiks toimida ka joogide, kaardimooride, naeruterapeutide jms spetsialistide kohapeale tellimise võimalus, eesmärgiga pakkuda külalisele võimalikult palju erinevaid teenuseid.
    Kuurordikontseptsioonis pereettevõttena osalemiseks avaldasid soovi kõik vastajad, v.a üks (Kristo, 23), kes pidas ennast ettevõtte loomiseks liiga kogenematuks. Teiste arva -musest kujunenud pildi võttis üks vastaja (Maria, 40) kokku kärgperede tekke ideega. Ta rääkis: „Väga põnev oleks ju ka see, et näiteks igat spaad peab omaette väike pere, kelle traditsioonidest saaks külastajad osa. See tekitaks järgmisel korral tunde, nagu tuleks koju. Lähestikku paiknevad rannavillade omanikud moodustaksid ühise sõprus-konna puhul nn kärgpere. Kui piirkonnas külastajat vastu võetakse, siis saab ta täiesti unikaalse kogemuse osaliseks. See toimib väga paljudes lõunamaades. Kindlasti peaks soodustama omavahelist infoliikumist. Õhtuti saaks teha ühisüritusi. Inimeste vaheline suhtlemine on üks osa sellest, mis ravib, mitte ainult muda- või veeprotseduur.“
    Eesti pereturisti valim moodustati põhimõttel, et oleks võimalikult võrdselt mehi ja naisi (soolistest iseärasustest tulenevate eriarvamuste kaardistamiseks) ning erinevaid vanuse-gruppe (ealistest iseärasustest tulenevate eriarvamuste kaardistamiseks). Pereturisti kate-gooriasse kuulumise põhikriteeriumiks oli laste olemasolu, lisaks sellele ka lastega reisi-mise kogemus ja Pärnu tundmine külastajana. Täpsustamata eeldati, et juhtival ameti-kohal töötav pereturist on Pärnu kuurordi külastamiseks ja selles pakutavate teenuste kasutamiseks piisavalt maksejõuline. Seetõttu saadeti riigiasutuste juhtide e-postilisti kiri, milles paluti eeltoodud kirjeldusele vastamise korral osaleda magistritöö uuringus. Kirjale vastas 30 inimest, kelle antud autobiograafilise kirjelduse põhjal koostati võima-likult mitmekesine valim. Enne intervjueerimist selgitati küsitletavatele magistritöö käigus loodava kuurordikontseptsiooni vajalikkust ja paluti intervjuu lõpus teha sellesse ettepanekuid.
    Ühtekokku intervjueeriti kümmet Eesti pereturisti segmenti kuuluvat inimest, neist viis olid naised ja viis mehed. Üks pere erines teistest selle poolest, et pereliikmeks loetakse ka vanaema ja selles koosluses reisitakse väga palju. See fakt on oluline arvesse võtta sihtrühma vanusepiiride määratlemisel. Järgnevalt on koostatud kokkuvõtlik võrdlus-analüüs pereturistidelt sarnastele küsimustele saadud vastuste kohta. Kuna tegemist oli siiki avatud intervjuudega, ei ole võimalik kõiki vastuseid omavahel võrrelda.
    Esimeses küsimuses paluti vastajatel kirjeldada oma peret. Vaatamata erinevatele pere-kooslustele selgus, et poisslaste huvid on peamiselt sportlikud. Tüdrukuid huvitas enam ajalugu ja poodlemine . Sellest tulenevalt vajavad poistega pered sihtkohas hulgaliselt liikuvaid tegevusi. Tüdrukutega pered ootavad aga enam kultuuriüritusi, võimalust vaatamisväärsustega tutvuda ja niisama poes käia. Vanemad inimesed eelistavad oma aega rohkem rannaliival veeta. Spaahoolitsused sobivad aga kõigile vastanud täiskasva-nutele, kes võimalusel viibiksid protseduuridel koos lastega. Kõrgelt hinnati privaatset ja personaalset teenindust . (Vt tabel 9)
    Hotelliööbimisi kirjeldati oma pere seisukohast pooltel kordadel esmatähtsana ja pooltel kordadel teisejärgulisena. Õhtuti peetakse oluliseks väljasistumise kohti, kus on elav muusika ja võimalus tiheda päevakava järel puhata. Väiksemate lastega pered eelistavad reeglina rohkem ette planeerida ja tarbida kohapeal ka enim hotelliteenuseid, mistõttu peaks neile paremini sobima tegevused lähiümbruses. Vanemate lastega pered soovivad oma aega sihtkohas päevasel ajal veidi mitmekesisemalt sisustada. Sellest tulenevalt on vanemate lastega pered ka tolerantsemad ja spontaansemad hotelli valikul , kuid väikse-mate lastega pered on hotellile lojaalsemad. Paljud ööbivad Eesti piires sõprade ja sugulaste juures, ära ei öelda ka alternatiivsest võimalusest peatuda suvel kämpingutes.
    Mitme lapsega pered eelistavad hotellis ööbimisel ühe toa võtmist, näiteks kirjeldas kolme lapse ema, et nendel on traditsioon lugeda õhtuti unejutte, kuni igaüks oma voodis magama jääb. Samas rõhutas ta Pärnu spaahotellide paindumatust viie inimese ühte ruumi paigutamisel. Lahendiks pakutakse kas sviiti, mis maksab tunduvalt rohkem kui standardtuba, või soovitatakse võtta kaks standardtuba. Kuna sellele konkreetsele perele need lahendid ei sobi, eelistatakse hotellis ööbimisega reise teha pigem välis-maal. Eriti lõunapoolsetes riikides kasutatakse palju apartment -tüüpi hotelle, kus pere end kõige vabamalt tunneb, sest peale võtmete saamist ei otsusta teenindav personal nende eest, kes kus magama peab. Pooleteist-aastase lapse isa ütles aga, et nad eelis-tavad abikaasaga just kahetoalisi sviite, kuna saavad siis lapse magamistuppa magama panna ja ise eestoas õhtuti kauem aega veeta. Samas pidas ta seda kalliks.
    Erinevate välismaiste sihtkohtade külastamise põhjuste uurimisel selgus, et enamasti on tagant tõukavateks mõjuteguriteks uute kohtade avastamine ja mugavus. Toodi välja ka klimaatiline ja kultuuriline eelis, mis on esimeste teguritega seotud. Pärnus meeldib käia kolmel perel , kuid vaid üks vastaja nimetas seda esimese eelistusena. Kaks peret ei pidanud Pärnut sihtkohana üldse atraktiivseks, peamiselt üksikute huvipakkuvate tege-vusvõimaluste ja pereürituste vähesuse tõttu. Kaugematest sihtkohtadest nimetati lemmikuks kõige rohkem Kreekat (neli korda), järgmisena Mehhikot (kaks korda) ja ülejäänud nimekiri erines pereti väga palju. Võis täheldada, et enam reisinud pered eelistavad kaugemaid paiku, kus ei lokka eestlaste massiturism, ning vähem reisinud (ühtlasi ka väiksemate lastega) pered soovisid veeta oma puhkust just Vahemere ääres, sest seal on nende arvates küllaltki turvaline ja korduvalt käies on täpselt teada, milli -sesse hotelli tasub minna.
    Tabel 9. Pärnu linnakodanike ja Eesti pereturistide huvide võrdlus.
    Pärnu linnakodanike huvid
    Eesti pereturistide huvid
    Pärnu üheks sihtrühmaks teiste hulgas on siseturist.
    Pärnu on sihtkohana atraktiivne: hubane pargilinn, kuid tegevuste poolest kultuurselt meelelahutuslik.
    Kuurordi üheks teenusepakkujaks teiste hulgas on eraisikute baasil loodud väike-ettevõtlus.
    Kuurordi teenusepakkujateks on lisaks suur-ettevõtetele pereettevõtted, kus saab perega privaatselt aega veeta.
    Avaliku sektori poolne luba eraisikutel kuurordisse lihtsustatud korras pereettevõtluse rajamiseks.
    Avalik sektor lubab pereettevõtte ja turisti kokkulepet pakutava teenuse hinna ja kvali - teedi suhtes; kontroll on mõistlik.
    Pärnu infrastruktuuri parandamine linna siseselt (parkimiskorraldus ja ühistransport).
    Pärnu infrastruktuuri parandamine linna siseselt (parkimiskorraldus ja ühistransport).
    Pärnu kuurordi miljöö säilitamine.
    Pärnu kuurordi miljöösse sobivate pereürituste lisamine.
    Pärnu linnakodanikele ja avalikule sektorile on kuurort sissetulekute allikaks.
    Pärnu hinnatase on mõistlik, valik mitme-kesine ja kodune.
    Pärnu linnakodanik saab end ettevõtluse arendajana väärtusliku ja kaasatuna tunda.
    Pärnu linnakodanikku saab külastada ja koos üritustel osaleda.
    Pärnu linnakodanik on aktiivne pakkuja.
    Eesti pereturist on aktiivne tarbija ja osaleja.
    Allikas: autori koostatud intervjuude põhjal.
    Andes vastajale vabaduse valida unistuste sihtkoht, kuhu tahaks perega minna, leidis kuus inimest, et sooviks puhata mõnes Lõuna-Euroopa kuurordis. Täpsemalt nimetati Hispaaniat, Kreekat ja Itaaliat . Kaks vastajat soovisid minna Mehhikosse või Aasia-maadesse. Kõiki teisi sihtkohti nimetati vähem, mõne vastaja puhul välistati Egiptus . Enim sooviti puhata kohas, kus on ujumiseks puhas vesi, kliima Eestist pikemalt ette prognoositav, huvitavad kultuurilised ja ajaloolised vaatamisväärsused ning hulgaliselt tegevusi kogu perele koos või ka erinevatest huvidest lähtuvalt. Kahele vastajale sobivad ka talvised suusareisid Alpidesse, kuid ainult üks näeks oma peret mägedes isegi suvel. Samas leidsid pooled vastajad, et suvel pole mõtet Eestist kaugemale sõita ja nende esimene eelistus oleks Pärnu, kuid nad ei soovi hotellis ööbida, vaid tahavad olla sugulaste juures või sõita ööseks koju. Põhjustena nimetati Pärnu hotellide suurust, kõrget hinnataset ja teeninduse ebasõbralikkust.
    Pärnu kui sihtkoha peamisteks puudusteks peeti väheseid kogu perele mõeldud tegevusi (üheksa korda), rannatänava ja –kohvikute puudumist ( seitse korda), ranna ülerahvas-tatust (kuus korda), ürituste ja meelelahutuspaikade halba kommunikeerimist ( sildid , viidad, reklaam ) ja organiseerimist (viis korda), söögikohtade vähesust ja ootejärjekordi (neli korda), Pärnu valet hõngu ning tõmbenumbri puudumist (neli korda), noorte alkoholi ja narkootikumide tarbimist rannas (kolm korda), parkimisraskusi (ruumi-puudus ja maksmise segadus – kaks korda), lõbustuspargi puudumist (kaks korda), musta vett (kaks korda), suveõhtu veetmise võimatust (kaks korda), ranna üldist ebaturvalisust (hirm peksa saada – kaks korda). Lisaks mainiti Pärnu identiteedikriisi, ajutisi tualette, päikesesirmide ja rannamööbli laenutuse ebamugavust. Samas märkis üks vastaja, et teda ei häiri Pärnus miski ja ülerahvastatus on kahepalgeline asi. Kui peole minna, siis on hea, et on palju rahvast, aga päevitama ja omaette lõõgastuma ta linnaranda ei läheks. Ühtlasi oli ta ainus vastaja, kes leidis, et Pärnu on väga turvaline paik.
    Ürituste info tundub olevat enim kommunikeeritud välisturistidele. Üheksa vastajat leidis, et Eesti pereturistil on väga raske infot leida. Üksikuid interneti lehekülgi suutis nimetada neli vastajat. Kaks vastajat arvasid, et kohalikele annab kõige rohkem infor-matsiooni ajaleht Pärnu Postimees . Enamus avastab Pärnus käies kohti juhuslikult (plakatilt, ürituste tulbalt). Väga suurele osale annab infot mõni Pärnu linnakodanik. Probleemiks peeti ka ürituste suuremat kajastamist peale nende toimumist . Vastajad, kes pole käinud internetis Pärnu koduleheküljel, pakkusid , et ürituste info võiks ehk seal olla. Veel arvati, et hea oleks võtta eeskuju välismaistest hotellidest, mille vastuvõtus on hulgaliselt infokuponge. Informatsioon peaks olema liigitatud erinevate sortide ( teatrid , kohvikud , üritused jne) ja erinevate sihtrühmade (väikelastele, noorukitele, kultuuri-huvilistele, sportlastele jt) järgi. Neli inimest ei teadnud , kus asub Pärnu Turismiinfo-punkt. Ainult üks inimene on seal käinud ja pole rahul informatsiooni adekvaatsusega, näiteks pidi MiniZoo olema avatud, aga sinna oli I-punkti töötajate juhendamisel raske jõuda ja see oli tegelikult suletud; ühtegi silti väljas polnud. Kohalikele elanikele otsepostina saadetavat suveürituste kogumikku oli näinud üks vastaja, kuid tema hinnangul oli see liiga väikeses kirjas, seetõttu ebamugav kasutada. Lisaks sellele leidis ta, et keegi ei viitsi puhkuse ajal hakata mitme kuu üritusi lugema ja neid siis meeles pidama , soovitakse pigem mõne päeva jagu ette teada. Kaks vastajat soovitasid teha Pärnusse, kas randa, sissesõitudele või kaubanduskeskustesse internetipõhised puute-tundliku ekraaniga infoportaalid, millelt on näha tänane-homne-ülehomne informat- sioon ürituste, püsiasutuste (kohvikud, restoranid, meelelahutuskohad jm), hotelli-kohtade ja nende broneerimisvõimaluste kohta. (vt tabel 10 , kuhu on kogutud Eesti pereturistide tehtud ettepanekud, mida tulevases kuurordikontseptsioonis arvestada)
    Toitlustuse ja majutuse osas leidsid vastajad, et teenindaja ei ole Pärnus teenindaja rollis (kuus korda), samuti pannakse klient enamasti sundvaliku ette (seitse korda). Pereturist ootab toitlustuse osas suuremat paindlikkust ja laste vajadustega arvestamist. Kaks vastajat soovisid võimalust valida toidu kogust, kaks vastajat aga mitmekesistada valikut. Kõik soovisid kohvikute lastemenüüs näha tervislikumaid toite. Üks vastaja nentis, et vaatamata toidukoha stiilile pakutakse lastele ainult viinerit-friikartulit; teine vastaja lisas, et miskipärast on viinerid fritüüritud ja pakkus, et laste jaoks võiks viine - reid keeta . Üksmeelselt arvati, et suvine ja talvine teenindus on erinevad. Suvel on kiirem ja teenindatakse halvasti; talvel on söögikohad tühjad ja toidu saab meeldivamalt kätte. Näiteks teenindajad naeratavad talvel rohkem ja ooteaeg on tunduvalt lühem.
    Majutusasutustena on spaahotellid Eesti pereturisti jaoks liiga suured, puudub perso-naalne tähelepanu ja süsteem toimib konveierina. Suvel lisandub vastajate arvates üle-rahvastatuse probleem, mistõttu klient jääb oma murega tihti üksi või pole võimalik leida vaba hotellituba. Majutusteenuse tarbimiseks peab ise aktiivne olema ja endale kõik vajaliku välja kauplema . Kaks vastajat ütles, et peale hotelli registreerumist lõpeb teenindajate poolne huvi ja nendelt ei saa mingisugust informatsiooni. Kõik vastajad soovivad väiksemaid ja hubasemaid hotelle kasutada, kui nad tulevad perega Pärnusse.
    Kõikidest küsitletavatest vaid kolm ei olnud külastanud ühtegi Pärnu spaahotelli. Üle-jäänud tõid positiivse näitena suurte spaade üldiselt väga hea infrastruktuuri olemasolu (viiel korral), komplekssuse ( neljal korral), vähese rahvahulga ajal spaasse sattumise (kahel korral) ja ise endale ajaveetmise lõbusaks tegemise (kahel korral). Veel märgiti positiivselt ära lastele suunatud Tervise Paradiisi pakett „Minu esimene spaa“, sest see võimaldab ka täiskasvanul saada mõned tasuta hoolitsused. Ühele vastajale meeldis Tervise Paradiisi turvasüsteem, et kõik ei ole vile ja plaksu peale nagu Hispaania spaades. Lisaks sellele meeldib väikelaste vanematele, et Tervise Paradiis asub suhte-liselt looduslikus keskkonnas ja õues on suur ala, kuhu võiks laiendada suvisel ajal laste mänguväljaku. Praegu on Tervise Paradiisi külastamisel võimalik suvel tasuta batuudil hüpata ja liumäge kasutada. Kolm lapsevanemat arvas, et sinna võiks lisada vähemalt liivakasti ja kiiged.
    Negatiivseks peeti Pärnu spaades väga erinevaid asju: protseduuri kestel sõimata saamine, puudulik sildimajandus, klientide otsustusõiguse piiramine, vetelpäästjate ükskõiksus, üldise hoolivustunde puudumine, halb teenindus, vähene külalislahkus, registreerimise järel huvi puudumine, spaa hõivatuse korral alternatiivide mitte pakkumine, koolivaheajal ringi jooksvad, karjuvad ja tõuklevad lasterühmad, vigas-tused ja eluohtlikud olukorrad, halvas tujus teenindajad, lobisevad massöörid, ülerah-vastatus, lõõgastumise ja spaaelamuse nautimise võimatus, hoonete amortiseeritus, haigla tunne ning kole nagu kolhoosis. Kokkuvõtlikult nimetati puudulikuks teenindust ja külalislahkust, raviprotseduuride süsteemi, ülerahvastatust ja hoonete vanust . Interv-juude põhjal soovib Eesti pereturist personaalsust, mugavust ja väiksemat hoonet, et tekiks teatud intiimsus ehk oma perega koosolemise võimalikkus. See kinnitab teooria-osas väljatoodut.
    Kohalviibimise aja pikendamiseks Pärnus soovitakse näha rohkelt tegevusi ja pere-üritusi (10 korda), vabas õhus istumise võimaluse ja elava muusikaga kohvikuid (10 korda), paremat teenindust ja külalislahkust (üheksa korda), rannaala taaselustamist kuurordina (kaheksa korda), erinevaid väikseid hubaseid hotelle (kuus korda), mada-lamat hinnataset (neli korda), hotellidele välibasseine (kolm korda) ja turvalisuse tõusu (kolm korda) politseinike liikumise või turvakaamerate abil tagatuna. Ülejäänud aspek-tides soovis iga pereturist erinevat lähenemist, näiteks suuremaid hotellitube, laiemaid voodeid, loogilisust linnapildis, pubikultuuri läänelikumaks muutumist, väikelastele mõeldud atraktsioonidega lõbustusparki, korralikku ranna- ja kohvikumööblit, puhast vett suvel, üritusi talvel, linna liigendamist rahulikemaks ja meelelahutuslikumateks tsoonideks, sobivat ilma rannapuhkuseks, seiklusparki, keskmise hinnaga ja vähemalt 3* hotelli. Veel arvati, et hommikusöök peaks olema hinna sees ja õhtuti hea söögivalik hotellis. Sooviti ka mugavat baasi, kust edasi-tagasi liikuda ning hotelli lähedal paik-nevat meelelahutust ja toitlustust.
    Magistritöö käigus koostatav kuurordikontseptsioon peaks vastajate arvates olema tehtud Pärnu rannapiirkonnale. Sellega soovitakse liita rannajoon kesklinnaga ühtseks terviklikuks kuurordiks. Peateljena nähakse Supeluse tänavat, mille ääres asuvatesse rannavilladesse peaks koonduma meelelahutus ja toitlustus. Piirnevatesse tänavatesse rahulikumad perespaad. Kogu piirkonnas peaks toimima ühtne infosüsteem, mis annaks paar päeva ette teada kõigist üritustest, festivalidest ja rannavillades toimuvast. Kuuror-dialal peaks lisaks ravivõimalustele olema tänavaspordi üritused, näiteks jalgpall, korvpall ja jalgratastega vigursõit. Ronimiseks ja mängimiseks tuleks Rannapargis asuvale mänguväljakule rajada atraktsioone mitmele vanuserühmale. Rannaliiva võiks liigendada erinevate huvigruppide vahel, näiteks väikeste lastega pered, tavakülastajad, rahuotsijad, alasti päevitajad, ekstreemalade harrastajad, koertega jalutajad jt. Füüsilise ruumilahendusega peaks kuurordis võrdsel tasemel oluline olema inimlik teenindus ja külalislahkus.
    Meelelahutused võiks olla hajutatud piki rannajoont Uulu -Valgeranna suunal ja rannast Rüütli tänavani. Kuurordialal peaks olema korras sildimajandus ja informatsioon teistes linnaosades, ka lähivaldades, toimuva kohta. Pärnu üritused võiks olla mitmekesised, kuid rõhuga pereturistil. Kuurordiga üheskoos peaks taassündima kõrgkultuur. Rannas ei soovita enam näha diskomuusikaga üritusi, heliliselt võiks lahendada kohvikuüritused rahulikuma elava muusikaga. Mõned meelelahutuskohad peaks võimaldama tantsimist, mõned taustamuusikat söömisele ja suhtlemisele. Iga koht peaks olema erineva menüü ja stiiliga. Rohkem võiks pakkuda tegevusi vabas õhus, samuti istumis- ja söömis-võimalust õues. Kogu rannaala peaks olema ligipääsetav nii lapsevankri kui ka ratas-tooliga. Kuurordis tuleks toitlustust pakkuda vähemalt kella kaheni öösel.
    Pärnust peaks saama tipptasemel kuurort, mille kaudu Eestit laiemalt tuntakse. See annaks Pärnule väga tugeva selgroo. Selline piirkond võimaldaks Pärnut rikastada nii tervislikust kui ka meelelahutuslikust aspektist. Kui Pärnus on kuurort käivitunud, võiks ühes rannajoone pikendamisega planeerida lähivaldadesse suuremate komplekside ehitust: teema- ja seikluspargid, eriilmelised piirkonnad. Esialgne visioon võiks aga keskenduda kuurordi taastamisele ja puitvillade säilitamisele. Heaks näiteks on kohvik Supelsaksad. Kindlasti peaks säilima väikelinna miljöö, pargid ja puhkealad. Rüütli tänaval ja selle ümbruses kesklinnas olevad ööklubid sobivad ööelu jätkamiseks. Kuna ööklubisid on Pärnus piisavalt, siis neid ei ole vaja kuurordialale otseselt juurde planee -rida. Kuurordiloogika järgi peaks tegevus algama rannast ja liikuma õhtu edenedes Rüütli tänava poole.
    Tabel 10. Eesti pereturistide ettepanekud Pärnu kuurordikontseptsiooni
    Valdkond
    Ettepanekud
    Linnakorraldus
    1) Parkimiskorraldus selgemaks.
    2) Teed, tänavad korda.
    Ettevõtlus
    1) Ettevõtlus peretasandile.
    2) Teenus kliendikesksemaks.
    Majutus
    1) Hotellid hubasemaks: väiksemaks või liigendatumaks.
    2) Teenuse pakkumine paindlikumaks.
    Toitlustus
    1) Söögikohad omapärasemaks.
    2) Köök pikemalt avatuks.
    Transport
    1) Ühistranspordi skeem toimivaks.
    2) Transpordivahendite rentimine mitme-kesisemaks.
    Meelelahutus
    1) Tänavatele rohkem pereüritusi.
    2) Üritused mitmekesisemaks.
    Lõõgastus
    1) Enam võimalusi koos perega olemiseks.
    2) Teenus personaalsemaks.
    Rand
    1) Rannajoon pikemaks.
    2) Liivala sihtrühmiti liigendada.
    Kommunikatsioon
    1) Info õigeaegseks ja kõigile kättesaadavaks.
    2) Info traditsiooniliste edastamisviiside kõrval interaktiivseks.
    Allikas: autori koostatud Eesti pereturistide intervjuude põhjal
    Kohalik elanik võiks sarnaselt Kreeka väikesaartel paiknevatele turismisihtkohtadele säilitada kuurordis elamisväärse keskkonna. Selleks peaks soodustama väikeste ja keskmise suurusega pereettevõtete tekkimist. Kui miski on Pärnu elanikule kallis, siis seda väärtustatakse ka väljaspool. Aastaringselt võiks rannavillades elada näiteks teisel korrusel, alumisel aga alustada pereäri. Kuurordi hooajalisust ei maksa karta – see on aeg hoonete ja rajatiste renoveerimiseks ning kohalike elanike puhkamiseks. Talviseid üritusi võiks olla vähem, kuid pidevalt – aastaringi erinevate traditsioonidega meele-lahutusi. Läbivaks jooneks peaks olema perekesksus – nii kohalikul kui ka turismi-tasandil, mõlemal: teenusepakkuja ja –tarbija poolel. Igakordne külastuselamus võiks olla kombineeritav erinevalt, see soodustab korduvkülastuste kasvu ja pikendab kohal-viibimise aega.
    Olemasolevate hotellide juurde peaks rajama välikohvikud ja - basseinid . Seeläbi saaks kuurordiala veelgi laiendada. Stiililt peaks olema iga asutus erinev ja suuremad spaa-hotellid tuleks liigendada erinevate teemade järgi. Kliendil peab kaduma tunne, et peatutakse ühes suures hotellis. Sellest kokku moodustuv kuurortlinn ühendaks ajaloo tänapäevaste võimalustega, ega laseks massiturismil jätkuda. Samuti lihtsustuks turisti-voolu hajutamine lähimaakondade toel. Kohalikele elanikele tähendaks läbimõeldud kontseptsioon ilmselt paremaid suhteid turistidega, rahuliku ja rohelise elukeskkonna säilimist ning võimalust arendada ise oma linna. Perefirmade loomine annaks ka püsiva sissetuleku ja suurendaks inimeste soovi Pärnus elada.
    Kokkuvõttes leidsid nii kohalikud elanikud kui ka Eesti pereturistid, et turismi aren - damine Pärnu linnas võiks põhineda kultuursel kuurorditraditsioonil. Omanäoliste lõõgastuslike ja meelelahutuslike pereettevõtete loomine taastaks Pärnus tugeva turismi-majanduse, mille läbi võidaksid kõik. Pärnu jääks rahulikuks, kuid muutuks kultuurseid elamusi pakkuvaks soliidses eas kuurortlinnaks, kus alati toimub midagi põnevat ja kuhu võib suvel tulla ka vihmase ilma korral. Talviseid tegevusi saab samuti regu-laarselt korraldada, mis vähendab omakorda hooajalisust. Linnakodanike kaasalöömisel loodud oma kuurort ei jäta külmaks ühtegi elanikku ega külalist. See soodustab kogu-konnas ühtsustunde tekkimist linna ja maakonna tasandil, mis võimaldab luua aluse tugevale laiapõhjalisele arengule ja muudab Pärnu maailmamajanduse kõikumise suhtes vähem sõltuvaks.

    2.3. Pärnu kuurordikontseptsioon

    Käesolevas peatükis kajastatud empiiriliste uuringute põhjal kinnitati probleeme – Eesti pereturist on Pärnust kadumas ja linna külastuskoormus on tänu ohjamatule massi-turismile jõudnud taluvuspiiri lähedale. Põhjusena saab välja tuua töö käigus kinnitust leidnud kaks suuremat tegurit: 1) Pärnu linn ei ole veel kinnitanud kuurordi selget aren-gustrateegiat ja 2) turismiettevõtted on suunanud oma tegevuse peamiselt suurtele välis-turgudele. See on tekitanud olukorra, kus turu jagavad omavahel 20. sajandi normide järgi suured ettevõtted ja väikeettevõtlusele ei anta võimalust. Ometi selgus teoorias ja empiirilistes uuringutes vajadus just suurettevõtete taandumisel spetsiaalse perekuurordi ettevõtlusvormi arendamise järgi. Sellest lähtudes disainitakse selles alapeatükis Pärnu kuurordikontseptsioon, kuid enne lõplikku suuna otsustamist esitatakse (vt lisa 5, lk 89) ja võrreldakse tabelis 11 kolme võimalikku Pärnu kuurordimudeli prototüüpi.
    Pärnu kuurordimudelite prototüüpide disainimiseks kasutati ärimudelite disainimis- tehnikat , mille töötasid mitmete konsultantide teooriate järgi välja Alexander Oster -walder ja Yves Pigneur. Tavapäraselt moodustatakse sel meetodil ajurünnaku tege-miseks fookusgrupp ärimudeli prototüüpe looma hakkava ettevõtte töötajatest, kes genereerivad ideid, mis omakorda märkmepaberitega seinajoonistele kleebitakse (Oster-walder et al 2010: 15–166). Autoril oli aga info juba analüüsitud, mistõttu sai ta sama tehnikat kasutada empiiriliste andmete koondamiseks ja võrdlemiseks.
    Tabelis 11 on kujutatud Pärnu kuurordi kolme võimalikku arengusuunda. Arengu-suunad on disainitud käesoleva magistritöö teoreetiliste materjalide ja empiiriliste uuringute alusel. Nagu näha, võiks esimesel juhul saada kuurordi kandvaks vedajaks Pärnu Linnavalitsus ja oodatavaks tulemuseks oleks ajalooline kuurort, mida külastaks peamiselt välisturist, teisel juhul saaks sõnaõiguse Pärnu turismiklaster ja eeldatavalt tekiks modernne kuurort välisturistile, kolmanda võimalusena veaks aga tegevusi kohalik elanikkond, kes pakuks pereettevõtluse vormis perekuurordit Eesti pereturistile. Eeldatav sissetulekute baas on kõige laiem ajaloolise kuurordi mudeli puhul, kuid kohaliku kogukonna rahulolu suudaks kõige paremini tagada perekuurordi mudel. Siinkohal tuleks Pärnu turismiarendajatega läbi rääkida, millised on võimalused kõigi kolme huvigrupi huvide koondamiseks või kolme mudeli kõrvuti eksisteerimiseks.
    Tabel 11. Pärnu kuurordimudelite prototüüpide võrdlus
    Ajalooline kuurort
    Modernne kuurort
    Perekuurort
    Sihtrühm
    välisklient
    välisklient
    Eesti pereturist
    Kliendisuhted
    1) peamiselt välisturg;
    2) osaliselt Eesti siseturg ;
    3) turismiettevõtted;
    4) teised maailma linnad.
    1) väliskliendid;
    2) transpordiettevõtted;
    3) välispartnerid.
    1) Eesti pereturistid;
    2) palju väikseid teenuse- pakkujaid .
    Sissetulekud
    1) tulumaks ;
    2) kuurordimaks;
    3) parkimistasu;
    4) projektid;
    5) jt otsesed ja kaudsed maksud .
    1) ärikasum;
    2) projektid.
    1) ärikasum;
    2) mitmesugused toetused;
    3) sponsortasud;
    4) vastastikused kokku- lepped ;
    5) projektid.
    Võtmeressursid
    1) linnaeelarvelised vahendid;
    2) riiklik dotatsioon ;
    3) Euroopa Liidu toetused;
    4) kuurordimaks.
    1) ärikasum;
    2) Euroopa Liidu toetused.
    1) ärikasum;
    2) linna dotatsioon;
    3) Euroopa Liidu toetused.
    Võtmetegevused
    1) linnakuurordi arendamine;
    2) ajaloolise kuurordipärandi säilitamine;
    3) turismikoormuse hajuta-mine;
    4) linnagiidide ja teenindus-töötajate koolitamine.
    1) hoonete ehitamine ja moderniseerimine ;
    2) välisturgudel laienemine.
    1) spetsiaalse perekuurordi ettevõtlusvormi väljatööta-mine;
    2) turismikoormuse hajuta-mine;
    3) tegevusturu jagamine;
    4) teenindusliku hoiaku kujundamine.
    Võtmepartnerid
    1) Pärnu Linnavalitsus;
    2) Pärnu Maavalitsus ;
    3) Vabariigi Valitsus.
    1) suured turismiettevõtted.
    1) Pärnu linnaelanikud;
    2) Pärnu Linnavalitsus;
    3) Pärnu Maavalitsus;
    4) palju väikseid teenuse-pakkujaid.
    Väljaminekud
    1) linna korrashoid ;
    2) infrastruktuuri renoveeri-mine;
    3) kuurordi turundamine.
    1) hoonete moderniseerimine ja ekspluateerimine ;
    2) ettevõtete turundamine.
    1) elamute kohandamine külaliste vastuvõtmiseks;
    2) kuurordi turundamine.
    Allikas: autori koostatud (magistritöö käigus läbiviidud empiiriliste uuringute põhjal)
    Autori hinnangul sobib Eesti pereturistile käesoleva magistritöö empiiriliste uuringute põhjal koostatud tabeli järgi kõige paremini perekuurordi mudel, seepärast koostatakse järgnevalt Pärnu perekuurordi kontseptsioon (vt tabel 12). Kontseptsiooni on koondatud mitmed erinevad vajadused, millega tuleb kuurordi arendamisel kindlasti tegeleda. Vajadused on rühmitatud valdkondade kaupa ja lisaks sellele on toodud välja nende seosed magistritöö alapeatükkidega 1.1.–2.2.. Alljärgnev sisututvustus kirjeldab kõiki valdkondi täpsemalt.
    Üldine linnaruumi korraldamatus on teooriast tulenevalt ja magistritöö uuringutes kinnitust leidnud andmete kohaselt viinud probleemideni, mis väljenduvad linna üle-rahvastatuses, hea teeninduse ja külalislahkuse puudumises, parkimissegaduses, liiklus -skeemi arusaamatuses, turvatunde ja ürituste vähesuses jne. Seetõttu soovib autor pakkuda Pärnu linnale ajalooliselt ja kaasaegsete trendide järgi sobivat kontseptsiooni kuurordi omanäoliseks muutmiseks ning sellest massiturismi kaotamiseks. Uuringutest selgus, et rannaalale jäävad puitvillad on sündinud ühes Pärnu kuurordiga ning vajavad eksperdi, linnakodanike ja Eesti pereturistide arvates säilitamist.
    Pärnu linnakodanikud kinnitasid turismiklastri uuringutulemusi, mille kohaselt tahavad nad olla kuurordi taastamisel osalised ja arendajad . Erinevalt klastri liikmete arvamusest soovib kohalik kogukond veelgi suuremal määral kaasa lüüa. Soovitakse saada Pärnu Linnavalitsuselt õigus arendada kuurort välja eraisikute loodavate pereettevõtete baasil, millele tuleb anda eristaatus (madalamad nõuded, soodustingimustel maksustamine, vajaliku infrastruktuuriga toetamine). Suurte turismiettevõtete kaasamist peavad nad mõistlikuks, kuid soovivad, et viimased kujundaks oma stiili ümber väikelinna sobivalt maalähedaseks – madalad hooneid, personaalne teenindus koos isikupärase tootega.
    Eesti pereturistide soovidest lähtuvalt on autori arvates võimalik kujundada Pärnu aktiivsete linnakodanike baasil eelkõige suviseks elamuskuurordiks, mille tegevustelg asub Supeluse tänaval. Hiljem saab tegevust laiendada kogu linnale ja maakonnale. Esialgu võiks välja arendada üksikud tõmbekeskused, kuid teooria põhjal on tähtis luua nende vahel hea inforinglus . Majandusgeograafide hinnangul on parem valida rahulik areng, seega on see plaan sobiv hilisema nn tühimike täitmisega. Siiski vajab eksperdi ja Pärnu linnakodanike hinnangul Pärnu koheselt infrastruktuuri loomist, et tulevikus oleks olemas kõik vajalik kogu linna turismimajanduse ühtlaseks arendamiseks . Liikluskorralduse ja parkimisprobleemide lahendamiseks pakkusid Pärnu linnakoda-nikud suurte tasuliste parklate loomise linnapiiridele. Linnas sees tuleks parkimisala vähendada või jätta see peamiselt linlastele. Põhiliseks liikumisvahendiks saab kujun-dada ühistranspordi.
    Pärnu linna teedevõrk vabaneks autori arvates transpordi teadlikul suunamisel ja vähen-damisel ülekoormusest, kaasneks saaste vähenemine. Ühistransport peab võimaldama liikuda soovitud ajal soovitud sihtpunktide vahel, näiteks linnapiiril asuvast parklast võiks buss väljuda iga 15 minuti järel. Ühistranspordiskeem ja –süsteem tuleb korral-dada arusaadavalt nii linlase kui ka turisti jaoks, näiteks tunni-, päeva- ja nädalapiletite kasutamine. Parkimisskeem ja –süsteem peavad samuti selged olema – paremini tähis-tatud parkimiskohad, mille juures on informatsioon parkimispileti ostmise ja ostukoha leidmise kohta. Kohalikele elanikele on vaja lisaks selgitada, kuidas ühistranspordi tõhustamine nende äritegevusele kaasa aitab.
    Linna kuurordiarendajatest eraisikud peaks autori arvates saama õiguse kujundada oma elukoht sobivaks turistide majutamiseks, toitlustamiseks ja neile meelelahutuse pakku-miseks. Lisaks sellele tuleb eksperdi ja Pärnu linnaelanike sõnul linnal suunata ja koolitada oma kodanikke kuurordisse sobivate teenuste pakkumiseks. Eesti pereturistid, nagu teooria põhjal kõik pereturistid, soovivad kasutada privaatset ja personaalset teenust, mistõttu on vaja linn täita eramajades asuvate omanäoliste kohvikute, spaade jt meelelahutuskohtadega. Autor näeb oma kohta kindlasti ka praegustel kaubanduskes-kustel ja suurtel hotellidel, mida saab Eesti pereturistide näpunäidete järgi omanäoli-semaks ja hubasemaks ümber kujundada mitmesuguse liigendamise teel.
    Eesti pereturisti soovil toimuks tänavatel meelelahutus (pillimängijad, taidlejad), keda tasustavad piirkonna ettevõtjad ja linnavalitsus. Külastajatelt küsitakse eksperdi hinnangul raha vaid konkreetsete teenuste eest, nagu toitlustamine, majutamine, protse-duurid vmt. Pärnu endise lõbustuspargi territooriumil soovivad Eesti pereturistid näha väikelastele mõeldud atraktsioone (rongid, põrkeautod jms). Lõbustuspark peaks olema väike ja sobituma kuurordi stiiliga. Kuna rannapargis on ruumi veel piisavalt, saab sinna luua teisigi atraktsioone, näiteks vigursõidu pargi . Kuurordimelu ulatuks rannast Rüütli tänavani, kuid jätkuks eramajutuse ja –toitlustuse pakkujate soovil teistessegi linna piir-kondadesse.
    Kesklinn jääks autori arvates Pärnu linnakodanike kooskõlastusel pigem ööelu jaoks. Rannakuurordi külastajad vajavad kõige rohkem võimalust pika ja tegevusterohke päeva järel perega koos istumiseks. Toitlustamine peaks seetõttu olema paindlik ja Eesti pereturistid soovivad süüa saada vähemalt kella kaheni öösel. Väiksemate müügiletti-dega kauplejad saavad rannaparke ja puhkealasid äritegevuseks kasutada kuni jätkub kliente. Peamiselt näevad linnakodanikud sellist tegevust pealelõunast õhtuni. Hiljem domineerivad ikkagi elava muusikaga kohvikud ja söögikohad, kuhu kogu pere lapse-vankrite, ratastoolide jms liikumisvahenditega mugavalt ligi pääseb. Ligipääsetavuse tagamiseks on hea kõigi tegevuste toomine otse tänavale, aeda või vähemalt esimesele korrusele.
    Randa soovivad Eesti pereturistid, Pärnu linnakodanikud ja turismiklastri liikmed laiendada vähemalt Raekülani, hiljem võib kasvõi Uulust Valgerannani. Eksperdi hinnangul peamiselt sellepärast, et hajutada ranna koormust ja liigendada uute alade kasutusele võtmisel rand mitmete erinevate sihtrühmade vahel, näiteks väikeste lastega pered, alasti päevitajad, ekstreemspordi harrastajad, koertega jalutajad jt. Rannapiir peab Eesti pereturistide arvates muutuma kvaliteetsema ja omanäolisema mööbli ning söögiga rannakohvikute alaks, kus saab mugavamalt rannamööblit laenutada. Sarnaselt Vahemere äärsetele piirkondadele soovitakse valida päikesevannide võtmise koht juba rannaliivale laotatud lamamistoolide järgi. Eesti pereturistil on reeglina liiga palju asju kaasas, et hakata veel päevitustooli kaasas tassima.
    Seoses turvalisusega tuli empiirilistest uuringutest välja, et randa soovitakse ka paremat järelvalvet. Hea oleks mõelda, milline turvavahend kõige paremini sobib või kasutada lõunamaiste kuurortide eeskujul turismipolitseid. Kahjuks peavad külastajad Pärnu randa praegu alkohoolikute ja narkomaanide kohtumispaigaks. Väidetavalt toimub peksmisi seal tühistel põhjustel ja isegi päeva ajal. Suuresti loodetakse muidugi teoorial põhinevat massiturismi kadumisega seotud kuritegevuse iseeneslikku langust, mis võiks kaasneda Pärnusse kultuursema külastaja saabumisega.
    Kolme osapoole vaheline koostöö on teooria ja eksperdi arvamuse järgi vajalik. See soodustab ka info liikumist ja ühisürituste tegemist. Ühtlasi võiks linn paigutada Eesti pereturistide soovil strateegilistesse punktidesse puutetundlike ekraanidega infotermi-naalid paari päevase ürituste kava ja püsiasustuse broneerimissüsteemiga. Nende asupaigaks sobiks näiteks kaubanduskeskused, hotellid, rand, Supeluse tänav ja linnapiiri parklad. Infot võiks jagada lisaks Pärnu kuurordis toimuvale ka maakonna turismiatraktsioonide ja tegevuste kohta. Kuurortlinn teeks turismiklastri abil tihedat koostööd naabervaldadega, mis tähendab mitmesuguste ürituste toimumist laiemal maa-alal ja ühtset kommunikeerimist Pärnu linna juhtimisel.
    Tabel 12. Pärnu kuurordikontseptsioon (sh seosed alapeatükkide 1.1.–1.2. kaupa)
    Valdkond, vajadused
    Seosed
    Valdkond, vajadused
    Seosed
    Linnakorraldus
    1.1.
    1.2.
    1.3.
    2.1.
    2.2.
    Transport
    1.1.
    1.2.
    1.3.
    2.1.
    2.2.
    1) renoveerimistoetus;
    1) parkimiskorraldus;
    2) avalikud tualetid;
    +
    2) tänavaremont;
    +
    3) lõbustuspark;
    +
    3) liiklusskeem;
    4) kuurordi kodukord;
    4) parklad linnapiiridel;
    +
    5) turismipolitsei.
    +
    5) ühistranspordiskeem.
    Majutus
    1.1.
    1.2.
    1.3.
    2.1.
    2.2.
    Toitlustus
    1.1.
    1.2.
    1.3.
    2.1.
    2.2.
    1) elamud , puitvillad;
    1) lihtsus, kodusus;
    2) paindlikkus ;
    2) värskus, kvaliteetsus;
    +
    3) külalislahkus;
    3) kohalikkus;
    4) lihtsus, kodusus;
    +
    4) paindlikkus;
    +
    5) personaalsus.
    +
    5) hinna/kvaliteedi suhe.
    Meelelahutus
    1.1.
    1.2.
    1.3.
    2.1.
    2.2.
    Lõõgastus
    1.1.
    1.2.
    1.3.
    2.1.
    2.2.
    1) tänavamelu;
    1) kehale ja vaimule;
    2) mitmekesisus ;
    2) perekesksus;
    +
    3) sport ja seikluslikkus;
    +
    3) rannapuhkus;
    4) kuurordimuusika;
    4) personaalsus;
    +
    5) kogupereüritused.
    +
    5) aeg iseenda jaoks.
    Rand
    1.1.
    1.2.
    1.3.
    2.1.
    2.2.
    Kommunikatsioon
    1.1.
    1.2.
    1.3.
    2.1.
    2.2.
    1) pikk rannajoon;
    1) info õigeaegsus;
    +
    2) liivaala liigendus ;
    2) info kättesaadavus;
    3) värsked aiasaadused;
    +
    3) kogu piirkonna info;
    4) rannatarvikute rent;
    4) infoterminaalid;
    5) liikumissüsteem.
     
    5) telereklaam.
     
     
     
    Allikas: autori koostatud (teoreetiliste ja empiiriliste materjalide põhjal)
    Pikemas perspektiivis (kui kuurort on hästi vastu võetud ja sisse töötanud) võiks pikendada hooaja aastaringseks, lisades talviseid spordi- ja vabaajaveetmise üritusi, mis võimaldavad kutsuda Eesti pereturisti teistmoodi aega veetma ja puhkama. Kuna rannavillad on ehitatud aastaringseks elamiseks, on seal võimalik pakkuda ka talvel spaateenuseid. Kohvikud saavad talveks samuti sisetingimustesse kolida , kuid meele-olukaid talveüritusi saab tänavatel ja rannas sellele vaatamata organiseerida.
    Vaatamata eksperdi sõnul aastaid kestnud aruteludele, mida Pärnus kuurordiga peale hakata ja kas seda on üldse vaja, on linna ettevõtjad end läbi aegade kuurordi abil reklaaminud, kindla kontseptsiooni ja turundusega toetamine linna poolt annaks neile võimaluse oma tegevust veelgi täpsemalt positsioonida. Tekkiv kogukonna ühtsus väärtustaks autori arvates elukeskkonda nii linnakodaniku kui ka turisti jaoks. Suurte turismiettevõtete soovitud välismaiseid sihtrühmi oleks samuti lihtsam Pärnusse tuua, kui eelnev baas on tugev ja siseturisti peal testitud.
    Käesolevas magistritöös koostati ühe võimaliku arengusuunana Pärnule kuurordi-kontseptsioon. See vastab nii Eesti pereturistide kui ka kohalikku kogukonda kuuluvate inimeste soovidele ja vajadustele. Mõistagi ei kata perekeskse kuurordi kontseptsioon kõigi Pärnu võimalike sihtrühmade ootusi. Kuurorditraditsiooni säilitamisega kõrvuti näeb autor eksisteerimas ka olemasolevaid ja tekkivaid turismiettevõtluse liike. Kuigi positsioonimisteooriat on kõige lihtsam rakendada ühe kindla sihtrühma peal, aitab siht-koha arendamine mitme sihtrühma soovide järgi kaasa lisaks turismituru nišistumisele ka selle mitmekesisemaks muutumisele.

    Kokkuvõte

    Magistritöös uuriti Eesti siseturisti, sh valdavalt Eesti pereturisti Pärnu külastamise vähenemise põhjuseid. Lisaks lühikesele hooajale tuvastati põhjustena massiturismi ilmingud, kõrge hinnatase, madal teeninduskvaliteet , turismiedendajate suund ainult välismaistele sihtturgudele, aga ka ürituste ja võimaluste halb kommunikatsioon. Probleemi lahendamiseks uuriti sihtrühmaks valitud Eesti pereturisti soove ja ootusi Pärnu kuurordikontseptsioonile.
    Kuurortide ja spaade ajalugu kirjeldas põhjusi, miks maailma merekuurordeid ei saa üks-üheselt Eesti merekuurortidega võrrelda, sest nende ajalugu on olnud väga erinev. Samal ajal, kui merekuurortide trend Inglismaalt alguse sai, kuulus Eesti alles Tsaari-Venemaa koosseisu. See ning edaspidisest erinevate poolte ning suundade vahelisest kõikumisest tingitud lünklik areng on kuni taasiseseisvumiseni ühtse suuna võtmist ja järgimist takistanud. Veel selgus, et mõisteid „kuurort“ ja „spaa“ kasutatakse tänapäeval sarnases tähenduses.
    Turismisihtkoha turunduse põhimõtetest selgus, et sihtkoha arendamisse tuleb juba algfaasis kaasata kolm osapoolt – kohalik kogukond, avalik ja erasektor. Kui aga jätta turismisihtkoht arendamata ja lubada sinna tekkida nn iseeneslik turism koos reguleeri-mata kodukorraga, on tulemuseks massiturism. See on suur oht kohaliku kogukonna elukvaliteedile ja sobiva keskkonna säilimisele. Seepärast on turismisihtkoha arenda- jaks tavapäraselt üks konkreetne eraettevõte või avaliku sektori esindaja. Arendamisel valitakse sobiv sihtrühm ja positsioonitakse turismisihtkoha võimalused täpselt sellele. Näiteks pereturisti sihtrühma valimisel arvestatakse, et turistid külastavad sihtkohta koos lastega ja nende vajadused on seetõttu massituristide vajadustest erinevad.
    Nüüdisaegne teenusedisain vastab personaalsust, omanäolisust, privaatset ja reaalajas kujunevat teeninduselamust taotleva kliendi vajadustele. Arengud inimühiskonnas on aluseks indiviidide soovide muutumisele, nõudmiste kasvule ja uut tüüpi ootuste püstitamisele. Seega on enne nõudlusele vastamist vaja seda põhjalikult uurida ning pidevalt arengule tähelepanu pöörata. Lisaks sellele tuleb teenusedisaini arengutrendide põhjal uurida eraldi iga potentsiaalse kliendi soove, mitte piirduda püüdega ühtsustada kõigi sihtrühma liikmete vajadusi kvantitatiivsetel meetoditel kogutud andmete süntee-simisega. Selle asemel tuleks disainida teenusekontseptsiooni mudel ja seda proto-tüübina testida.
    Kuurordi kliendikeskne organisatsioonistruktuur peab jooksvalt ja teadlikult reageerima kõigile klientide vajadustele. Seda ei saa luua konkreetse mudeli järgi, sest nii palju kui on erinevaid sihtrühmi, kellele soovitakse meelepärast teenust pakkuda, on ka võimalusi muuta organisatsioon kliendiga arvestavamaks ja paindlikumaks. Pereettevõtluse vormi suurima takistusena nähti hetkel kehtivat seadusandlust ja linnakodanike vähest kaasa-mist turismiedendajate poolt. Esimese sammuna selle probleemi lahendamisel esitatakse käesoleva töö uuringute käigus kogutud informatsioon Pärnu Linnavalitsusele.
    Teoreetiliste allikate põhjal võib Eesti pereturistile sobivaimaks spaatüübiks pidada heaolulat, ning kuurortlinna kontseptsiooni aluseks pereettevõtteid. Pereturisti segmenti iseloomustab soov saada meelelahutust, ühistegevusi lastele ja täiskasvanutele, veeta kogu perega ühiselt nn kvaliteetaega. Pereturist on sarnaselt üldisele inimkonna arengule käesoleval sajandil suunatud otsima mugavust, privaatsust ja personaalsust. Kuurordis tahetakse enamasti näha seda, mida mujal ei ole.
    Eksperdiuuringu käigus selgus, et konkreetse kuurordiala piiritlemine on 21. sajandi tingimustes mõeldamatu. Ülerahvastatus lubatakse turismiedendajate poolt hajutada naabervaldade toel. Linnavalitsus peab aga vastutama üldise kontseptsiooni eest ning tagama olemasolevatele ja tulevastele ettevõtjatele sobiva infrastruktuuri, sest iseenesest ei hakka turismisihtkoht kuurordina tööle. Läbimõeldud lahendused toetavad kuurort-linna maine paranemist ja kuurordi kuvandi säilimist.
    Linnakodanikelt kogutud info põhjal võib järeldada, et lisaks mitmele välisriigi siht-rühmale on Pärnusse oodatud ka Eesti pereturist, kellel on massituristist erinevad soovid ja vajadused. Nende rahuldamiseks on Pärnus täitmata nišš, millesse on valmis panus- tama kohalik kogukond. Eesti pereturist ootab ja Pärnu linnaelanik soovib pakkuda pereettevõtluse baasil toimivat eramajutust, -toitlustust ja -meelelahutust, kus ajaloolise kuurordi pärand ühendatakse nüüdisaegsete spaavõimalustega. Seega on magistritöö uurimisprobleem, teoreetilised seisukohad ja empiirilise osa järeldused omavahel kooskõlas ning lisaks toetamisele ka täiendavad üksteist.
    Magistritöö käigus loodi kuurordikontseptsioon, mis arvestab Eesti pereturistide huve. See vastab valitud segmendi profiilile ja sobib samas ka kohalikele elanikele. Pärnu Linnavalitsusele prototüübina esitatav kontseptsioon on mõeldud eelkõige teoreetiliseks aruteluks, kuidas on võimalik klastristrateegiasse kaasata kohalikke elanikke ning kas ja kuidas soovib linnavalitsus linnaelanike osalust toetada. Visiooni võimalik hilisem elluviimine jääb juba linnavalitsuse otsustada ja vedada. Parim kontseptsioon aitab kaasa kuurordi säilitamisele ja arendamisele, kuid tagab eelkõige kohaliku elanikkonna rahulolu. Pikemas perspektiivis võib mõelda hooaja aastaringseks pikendamisele.

    Viidatud allikad


  • Aaulittz-Niedecht, Alfred . Haapsalu – Põhjamaade Veneetsia . Haapsalu: 1992. (anonüümne kordustrükk)
  • Aller, Rudolf . Pärnu. Tallinn: Perioodika, 1977, 56 lk.
  • Balàž, Vladimir, Williams, Allan . International tourism as bricolage: an analysis of central Europe on the brink of European Union membership. – International Journal of Tourism Research. Oxford : John Wiley and Sons ., 2005, 7(2), pp. 79–93.
  • Baum, Tom. Revisiting the TALC : Is there an off- ramp ? – Butler, Robert. (ed.) The Tourism Area Life Cycle. Clevedon: Channelview, 2006, Vol. 2: Concepts and Issues , 167–175.
  • Behrendt, Joachim . Freizeitspassbad. Meyer & Meyer Verlag, 1999, 200 s. (saksa keeles)
  • Beirman, David. Restoring Tourism Destination in Crisis : a strategic marketing approach . CABI Publishing, 2003, 288 p.
  • Block, Stanley B., Gallagher, Timothy J. The Use of Interest Rate Futures and Options by Corporate Financial Managers. – Financial Management. Tampa: University of South Florida, 1987, pp. 73–85.
  • Borden, Neil H. The Concept of the Marketing Mix. – Journal of Advertising Research, June 1964, 360 p.
  • Brown, Frances. Tourism reassessed: blight or blessing? Oxford: Butterworth -Heinemann, 2002, 141 p.
  • Brödner, Erika. Untersuchungen an frühen Hypokaustenlagen. – Tecnische Gesellschaft. Berliin : Berlin Verlag, 1976, XLIII, pp. 249–267. (saksa keeles)
  • Chacko, Harsha E. Positioning a Tourism Destination to Gain a Competitive Edge. – Asia Pacific Journal of Tourism Research, 1997. [ http://www.hotel-online . com/ Trends /AsiaPacificJournal/PositionDestination.html]. 03.05.2011
  • Cooper, Chris, Hall, Colin Michael. Contemporary Tourism: an International Approach. London: Elsevier, 2008, 377 p.
  • Crebbin-Bailey, Jane , Harcup, John W. and Harrington, John. The Spa Book: The Official Guide to Spa Therapy . London: Cengage Learning EMEA, 2005, 1959 p.
  • Cur- und Seeband Pernau in Livland. Pernau, 1898 . (saksa keeles)
  • Dimanche, Frederic. Conceptual framework for City Tourism Competitiveness. WTO Forum: New Paradigms for City Tourism Management. Istanbul, Turkey , 01.–03.06.2005. [ http://www.skema.edu/en/pdf/Faculte/dimanche-skema.pdf ]. 03.05.2011.
  • Dorbek, Ingrid , Kits, Kirke , Maripuu, Tiina, Metsamägi, Fia, Mikiver , Kadri, Müristaja, Heli. Pärnumaa turismi- ja puhkemajanduse alase infovõrgustiku kont -septsioon. Pärnu, 2003. [ http://www.mv.parnu.ee/index.php?id=227 ] 03.05.2011
  • Eerme, Karl. 100 aastat Pärnu kuurorti. – Pärnu ja ta kuurort. Pärnu, 1939, 95 lk.
  • Eesti spaahotellide kategooriad ja järgud. Eesti SPA Liit, 2007. [ http://www.estonianspas.eu/et/Spaa-hotellide-jargunouded ]. 01.11.2010
  • Elliott, James. Tourism: politics and public sector management. London; New York: Routledge, 1997, 279 p.
  • Ellis, Susie. SpaFinder’s 2011 Trends Report , 2010. [ http://www.spafinder.com/ about/press_release.jsp?relID=205]. 04.05.2011
  • Fabricius, Mike . Maximising the Destination Brand. UNWTO Conference „Creating competitive advantage for your destination. Budapest, UNWTO February 2006, 64 p. [ http://www2.ihis.aau.dk/~kvist/teaching/Fabricius_destination _ branding_07.pdf]. 03.05.2011.
  • Fagan, Garrett G. Bathing in Public in the Roman World. Michigan: University of Michigan Press, 1999, 104 p.
  • Flick, Uwe. An introduction to qualitative research. London: Sage, 2006, 510 p.
  • Frishammar, Johan and Florén, Henrik. Achieving Success in the Fuzzy Front End Phase of Innovation. – Innovation Management, 2010. [ http://www . innovationmanagement.se/2010/10/20/aschieving-success-in-the-fuzzy-front-end-phase-of-innovation/]. 13.02.2011
  • Glover, Vince, Dalton, Hayley. Assessment guidance for Edexcel GCE in Travel and Tourism – Unit 3: Destination Europe. [ http://www.edexcel.com/migration documents/Applied%20GCE/260930_Unit3_Destination_Europe_guidance.pdf]. 03.05.2011
  • Godfrey, Kerry, Clarke, Jackie . The Tourism Development Handbook . A Practical Approach to Planning and Marketing. London. New York: Continuum, 2000, 232 p.
  • Goldberg, Walther A. The Rocky Road from a Command Economy to a Market Economy. – Technological Forecasting and Social Change . 1992, 41: pp. 329–331.
  • Guide for Local Authorities on Developing Sustainable Tourism. Madrid: World Tourism Organisation , 2001, 194 p.
  • Gummesson, Evert. Total Relationship Marketing. Oxford: Butterworth-Heinemann, Second Edition, 2002, 350 p.
  • Gunn, Clare A. Tourism Planning. 4th ed. Routledge: New York and London, 2002, 442 p.
  • Gunn, Clare A., Turgut, Var. Tourism Planning: Basics, Concepts, Cases . New York; London: Routledge, 4th ed., 2002, 442 p.
  • Haedrich, G., Kaspar , G., Klemm , C., Kreilkamp, M. K. Tourismus-Manage- ment . Berlin. 1998, 740 s. (saksa keeles)
  • Hall, Colin Michael, Page, Stephen J. The Geography of Tourism and Recreation. Environment, place and space . Third edition. London: Routhledge, 2006, 427 p.
  • Hallik-Sass, Piret, Müristaja, Heli. Elamuskuurordi klastri strateegia aastateks 2011–2014. 28.02.2011, 22 lk. (avaldamata)
  • Harrill, Rich. Fundamentals of Destination Management and Marketing. s.l., 2005, 281 p.
  • Hirsjärvi, Sirkka . ja Hurme, Helena. Tutkimushaastattelu – Teemahaastat-telun teoria ja käytäntö. 4. painos. Helsinki : Yliopistopaino Kustannus, 2006, 213 s. (soome keeles)
  • Holden, Andrew. Tourism Studies and the Social Sciences . London, New York: Routhledge, 2006, 228 p.
  • Howie, Frank. Managing the Tourist Destination: A Practical Interactive Guide. Cengage Learning EMEA, 2003, 337 p.
  • ISPA Global Consumer Report 2007. International Spa Association , 2007. [ http://www.experienceispa.com/ ]. 01.11.2010
  • Innovation and Schumpeter’s theories, 2006. [ http://innovationzen.com/blog/ 2006/07/29/innovation-management-theory- part -1/]. 12.04.2011
  • Jones, Mark ja Samalionis, Fran. Radical Service Innovation. – BusinessWeek. Edited by University of London. London, 20.10.2008, pp. 20–26.
  • Järs, Anu. Eesti kuurortide supelkultuurist 19. ja 20. Sajandil. Tartu Ülikooli Ajaloo instituut, 2010, 125 lk. (magistritöö)
  • Kase, Uno, Müristaja, Heli, Raagmaa, Garri, Kask, Tiit, Hinsberg, Ain. From publicly encouraged networks to cluster formation in Pärnu holiday - making industry. Hacker, R. S., Johansson , B. & Karlsson, C. (eds.) Emerging Market Economies and European Economic Integration. London: Edward Elgar, 2004, 300 p.
  • Kask, Tiit, Meeras, Liis, Müristaja, Heli, Tooman, Heli, Viin , Tiina. Pärnu maakonna puhke- ja turismimajanduse arengukava aastateks 2005–2008, 2005. [ http://uus.mv.parnu.ee/index.php?id=52 ]. 18.02.2011
  • Kask, Tiit. Pärnu kuurordi kujunemis- ja arengulugu aastatel 1838–1940. Tartu Ülikooli Geograafia instituut, 2003, 75 lk. (magistritöö)
  • Kask, Tiit. Pärnu kuurort 1940–1955. – Reis [nõukogude] läände. Tallinn: Uniprint, 2009a, lk 38–50.
  • Kask, Tiit. Pärnu kuurort 1956–1988. – Reis [nõukogude] läände. Tallinn: Uniprint, 2009b, lk 88–105.
  • Kask, Tiit, Raagmaa, Garri. The spirit of place of West Estonian resorts. – Norweigian Journal of Geography. London: Routledge, 2010, 64: 3, pp. 162–171.
  • Kiili, Jaanus, Sarv Aat, Loit , Silver, Kikas , Tavo, Susi , Tiiu, Kiviste , Ülle. Rapla maakonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2006–2013. Rapla, 2005, 23 lk. [ http://www.raplamv.ee/kl/uploads/arendus/turism.pdf ] 03.05.2011
  • King, Oliver. Service Design. – New Design. London: Engine , 2009, pp. 25.
  • Kivimäe, Jüri, Kriiska, Aivar , Põltsam, Inna, Vunk Aldur. Merelinn Pärnu. Pärnu: AS Trükk, 1998, 174 lk.
  • Klinge, Matti. Läänemere maailm. Tallinn: Ilo, 2008, 175 lk.
  • Kotchka, Claudia. Designing for Success at P&G. – Rotman Management, Winter, 2004, London: University of Toronto, 2004.
  • Kotler, Philip, Rein, Irving, Haider, Donald, Asplund Christer 1999. Marketing Places Europe. Harlow: Prentice Hall, 1999, 302 p.
  • Kotler, Philip, Bowen, John, Makens, James. Marketing for Hospitality and Tourism. Third Edition. Upper Saddle River: Prentice Hall, 2003, 893 p.
  • Laherand, Meri-Liis. Kvalitatiivne uurimisviis . Tallinn: OÜ Infotrükk, 2008, 384 lk.
  • Leiper, Neil. Tourism Management. Frenchs Forest: Pearson Hospitality, 3rd ed., 2004, 455 p.
  • Lennon, John, Smith, Hugh, Cockerell, Nancy, Trew, Jill. Benchmarking National Tourism Organisations and Agencies. Understanding Best Practice . Oxford: Elsevier. 2006, 274 p.
  • Li, WenJun. Community Decision -making Participation in Development. – ANNALS of Tourism Research. A Social Sciences Journal, 2006, Vol. 33, No. 1, pp. 132–143.
  • March, Roger, Woodside, Arch G. Tourism Behaviour. Traveller’s Decisions and Actions . CABI Publishing, 2005, 280 p.
  • Marjapuu, Ester . Pärnu suvekülaline 2010. [ http://www.klaster.turundustug i. ee/files/Suvekylaline_2010_raport.pdf]. 06.02.2011 (uuringu raport )
  • Martin, Roger Dean. The Design of Business. – BusinessWeek. Edited by University of London. London, 14.10.2009.
  • Mason, Peter. Tourism Impacts, Planning and Management. Oxford: Butterworth-Heinemann, 2003, 295 p.
  • McKee, Lesley. (PhD Researcher / Associate Lecturer, University of Dundee, Scotland, UK). Regional planning and policy development. Interview , Service Design Research, 2010. [ http://www.servicedesignresearch.com/interdisciplinarity-and-change/ ]. 13.02.2011
  • Meuser, Michael, Nagel, Ulrike. ExpertInneninterviews – vielfach erprobt, wenig bedacht. Ein Beitrag zur qualitativen Methodendiskussion, in: Bogner, Alexander / Littig, Beate / Menz, Wolfgang (Hg.), Das Experteninterview. Theorie, Methode, Anwendung. Opladen: Leske und Budrich 2002, 71-93. (saksa keeles)
  • Mok, Clement. Time for Change. [ http://www.aiga.org/content.cfm/timefor change]. 26.01.2006.
  • Morgan, Nigel, Pritchard, Annette . Destination Branding : Creating the Unique Destination Proposition . Oxford: Butterworth-Heinemann, 2004, 117 p.
  • Müristaja, Heli. Kohalike elanike turismiuuring, 2005. [ http://www.klaster . turundustugi.ee/turismisihtkohta-ja-selle-arendust-puudutavad-uuringud]. 18.02.2011
  • Nickerson, Norma Polovitz, Kerr, Paula. Snapshots an Introduction to Tourism. Second Canadian edition. Toronto: Prentice Hall, 2001, 340 p.
  • Osterwalder , Alexander, Pigneur, Yves. Business Model Generation. New Jersey : John Wiley & Sons, Inc., 2010, 278 p.
  • Patel, Amit. Heuristics. – Game Programming, 2011. [ http://theory.stanford.edu/ ~amitp/GameProgramming/Heuristics.html]. 13.02.2011
  • Park, Sun-Young, Petrick, James F. Destinations’ Perspectives for Branding. – Annals of Tourism Research, 2006, Vol. 33, No. 1, pp. 262–265.
  • Peedel, Malle. Turismisihtkoht ja vaatamisväärsus. – Eesti turismigeograafia , 2009. [ http://cmsimple.e-ope.ee/eesti_turismigeograafia/?Turismisihtkoht_ja_vaata misv%E4%E4rsus]. 03.05.2011
  • Pike, Steven. Destination Marketing. An Integrated Marketing Communication Approach. s.l.: Elsevier, 2008, 406 p.
  • Prendiville, Alison. ( Deputy Director of C4D, LCC, University of the Arts , London). Interdisciplinarity and change. Interview, Service Design Research, 2011. [ http://www.servicedesignresearch.com/interdisciplinarity-and-change/ ]. 13.02.2011
  • Põllula, Krista. Spaateenused, 2010. [ http://www.hkhk.edu.ee/spaa/spaa_liigid . html]. 04.05.2011 (õpiobjekt)
  • Raagmaa, Garri. Growth in the hidden economy: The case of Estonia. Hood, N., Kilis, R. & Vahlne, J.-E. (eds.) Transition in the Baltic States : Microlevel Studies. London: Macmillan, 1997, pp. 148–179.
  • Resort. – Wikipedia, 2011. [http:en.wikipedia.org/wiki/Resort]. 05.05.2011
  • Raik, Ants. Pärnu kuurort (1838–1958). Tallinn: Valgus, 1958.
  • Rawlingson, Harry. Impact of Design Leadership on the Valuation of Innovative Companies . – Design Leadership Forum. London: Aalto Design Management, 2003. (Inaugural Presentation)
  • Ritchie, J. R. Brent, Crouch, Geoffrey Ian. The Competitive Destination: A Sustainability Perspective. – Tourism Management, 2000, Vol. 21, No. 1, pp. 1–7.
  • Roberts, Kenneth. The Leisure Industries. New York: Palgrave Macmillan, 2004, 230 p.
  • Saarinen, Jarkko, Kask, Tiit. Transforming Tourism Spaces in Changing Socio- Political Contexts: The Case of Pärnu, Estonia, as a Tourist Destination. – Tourism Geographies. Oxfordshire: Taylor & Francis, 2008, Vol. 10, No. 4, pp. 452–473.
  • Saar, Kristi. Estonia: A New Tourism Destination. Tallinn: Informare, 1993. (brošüür)
  • Scheyvens, Regina. Tourism for development: empowering communities. Harlow [etc.]: Prentice Hall, 2002, 273 p.
  • Schlossman, Karl. Estonian Curative Sea Muds and Seaside Health Resorts. London: Boreas Publishing, 1939.
  • Schmidt, Rolf Diedrich. Pernau. Eine Livländische Hafenstadt. – Schriftenreihe der Carl-Schirren-Gesellschaft, Bd. 5, Essen, 1986. (saksa keeles)
  • Schmitt, Bernd ja Simonson, Alex . Marketing Aesthetics . New York: Free Press, 1997, 345 p.
  • Sharpley, Richard. Aspects of Tourism, 5: Tourism and Development: Concepts and Issues. Channel View Publications, 2002, 404 p. [ http://site.ebrary.com/lib/ tartu/Doc?id=10022466&ppg=42] 03.05.2011
  • Schiffman, Leon G., Kanuk, Leslie Lazar. Consumer Behavior . 3rd Ed. New Jersey: Prentice-Hall, 1987, 724 p.
  • Siimon, Aino. Hotellimajanduse alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997, 192 lk.
  • Solomon, Michael R. Consumer Behavior. Buying, Having and Being. s.l., 1992, 618 p.
  • Smith, Melanie and Puzkó, Lazlo. Health and Wellness Tourism. Budapest: Elsevier, 2009, 400 p.
  • Thalasso. Euroopa Spaade Assotsiatsioon, 2011. [ http://www.espaehv.com/ index.php? option =com_content&view=article&id=188&Itemid=318]. 09.02.2011
  • The Business of Tourism Management. Harlow: Prentice Hall, 2006, 577 p.
  • Tomasberg, Kai. Spaafilosoofia, 2011. [ http://www.e-ope.ee/-download/enn i_ respository/file/ 1516 /Spaa mõiste.pdf]. 04.05.2011 (õpiobjekt)
  • Tooman, Heli, Mae, Aare. Inimeselt inimesele. Turismi-, hotelli- ja teenindusala käsiraamat. Tallinn: Avita , 1999, 244 lk.
  • Tourism Destination Management. The Sustainable Tourism Gateway . [ http://www.gdrc.org/uem/eco-tour/destination-mgmt.html ] 03.05.2011
  • Turner, Raymond and Topalian, Alan. Core Responsibilities of Design Leaders in Commercially Demanding Environments. – Design Leadership Forum. London: Aalto Design Management, 2002. (Inaugural Presentation)
  • Types of Timeshare Resorts. – Vacation Timeshare Rentals, 2011. [ http://www . vacationtimesharerentals.com/Resort-Types/]. 05.05.2011
  • Veinpalu, Liidia. Pärnu kuurort 160. Pärnu: Akriibia/Uniprint, 1998, 32 lk.
  • Vene sõjaministri käskkirja ärakiri. 1000-1-1704.L 119 jj. Eesti Ajalooarhiiv.
  • Vunk, Aldur. Pärnu kuurordi kujunemise eellugu . – Päikesereis. Tallinn: Iloprint, 2004, lk 7–9.
  • Weawer, David, Lawton, Laura. Tourism Management. Milton : Wiley, 2nd ed., 2002, 480 p.
  • Worthington, Barry. Change in an Estonian resort. Contrasting Development Contexts. – Annals of Tourism Research. London: Elsevier Science Ltd, 2003, Vol. 30, No. 2, pp. 369–385.
  • Yegül, Fikret K. Baths and Bathing in Classical Antiquity. New York: MIT Press, 1992, 68 p.
    Lisa 1. Spaaliigid tulevikus
    Heaolula (Wellpital) – haiglate ja spaade segu võib tekitada uue fenomeni, „heaolula“. Heaolula pakub nii erinevaid meditsiinilisi kui ka lõõgastus- ja spaateenuseid. Seda ilma haigla, kliiniku, sanatooriumi või isegi standardhotelli tunde ja imagota. See võib ilmneda kas spaa edasiarenduse, modifitseeritud haigla või isegi kruiisilaeva kujul. Esimese Eesti Vabariigi aegse kuurordisuunana tuntud heaolula tüüpi spaade laadsete asutuste rajamine muutus Nõukogude Liitu kuulumise perioodil Pärnus töölisklassile suunatud suurte sanatooriumite väljaehitamiseks.
    Spaalaager (SpaLiving Environment) – paljud inimesed võivad Põhja-Ameerika moodi nautida spaavõimalusi lähinaabruses. Inimesed saavad alaliselt või ajutiselt (nt suvi-tama) liikuda spaalaagritesse, see võib soodustada ühist ajaveetmist. Linnaelanikud saavad ka lähedusse sarnased teenused, kuna järjest enam arendatakse spaasid linnas-tunud piirkondade ümber. Holistiline ja spirituaalne turism ei ole kunagi massidele ja rahateenimiseks – see oleks spaalaagri vastand .
    Ökokuurort (Eco-Fit Resort) – see spaa annab inimestele võimaluse lõõgastuda ja tugevdada nende füüsilist ja vaimset tervist loodusel põhineval rekreatsioonil loodus-sõbralikus keskkonnas. See võib sisaldada spordi- või fitnessitegevusi aktiivsest seiklemisest (nt džunglisõidud, liivalauatamine kõrbes) kuni kerge liikumiseni (nt rahulik ujumine või jalutamine). Eridieedi programmid koostatakse samuti värsketest, orgaanilistest ja kohalikest toiduainetest. Kõik ilu- ja hoolitsusteenused kasutaks samuti traditsioonilisi ja põliseid tooteid.
    Unistustemaa (Dreamscape) – operaatorid otsivad pidevalt uusi segmente , kellele pakkuda midagi uut, luksuslikku ja kelle jaoks kujundada trende. Just trendiinimesed on arendajatele väga hea turg . Seega püütakse kombineerida luksuslikke brände ja kõrg-tehnoloogilist varustust, näiteks muusika, mängud või kino koos spaavõimalustega võiks seda segmenti tõmmata. Unistustemaa kui kogemustevabrik oleks fantastilise , futuristliku või sõnulseletamatu arhitektuuriga (oma märgiga) või asukohaga spaa. Vähemalt üks unistustemaa omadustest oleks kirjeldatav kui suurim, kõrgeim, kõige suurejoonelisem vmt. See tekitaks tunde, et külastajad transporditakse hoopis teise maailma, mis neid täielikult haarab.
    Lisa 1 järg
    Minu spaa (MySpa) – see on rohkem elustiili trend kui turismiga seotud, kuid see võib samuti anda tegevjuhtidele ja arendajatele mõned ideed. Tehnoloogia areng võib pakkuda spaadele, haiglatele jt konkurentsieelist läbi väga teadlike lahenduste. Reaal-ajas informatsiooni terviseolukorra kohta ravi jooksul võib kasutada personaalsete soovituste tegemisel. See võib jätkuda kogu kohaloleku aja jooksul, nagu online klienditugi või võib isegi eelneda visiidile. Külastajad koguvad järjest enam infor-matsiooni tervise ja lõõgastumise kohta ja spaakonkurents tugevneb. Üks lahendusi on pakkumise kohandamine, mis eeldab palju oskusi ja ruumi ning selle baasil loob midagi personaalset iga külastaja jaoks. Mõistagi vajab see palju paindlikumat juhtimist ja kommunikatsiooni, kuid tasub kindlasti ära. Spetsiaalsed vahendid, monitorid, muusika-aparaadid ja mängukonsoolid jõuavad varsti spaadesse.
    Muundurspaa (Hol-Life Retreat) – see on teraapiline lõõgastuskeskus või spaa, kuhu inimesed lähevad mõneks ajaks, et eemalduda oma stressirohkest elust ja töökohast. Seal taastutakse ja fokusseerutakse ümber iseendale ja oma vajadustele. See ei tähenda otseselt igapäevaelu eest põgenemist. Vastupidi – inimene viiakse paljudele kursustele, õppeklassidesse või töötubadesse õppima, kuidas juhtida ja tasakaalustada oma elu paremini siis, kui naastakse koju. Sinna on koondatud kõik eluaspektid, nt füüsiline tervis, sotsiaalne suhtlus, tööelu tasakaal, emotsionaalne heaolu ja vaimsed vajadused.
    Tööspaa (WellWorking) – korporatsioonide omanikud ja stressis töötajad leiavad, et töötamise ja heaolu ühendamine on vajalik. Tööheaolu ei ole paljudele läänelikele ette-võtetele ja töötajatele enam uus termin (nt Google!), kuid see eeldatakse olevat üks kiiremini kasvavaid spaavorme, mis enamasti ei puuduta turismi. Enamikus firmades on inimressursijuhtimine nn kohvikusüsteemis, kus töötajad saavad menüüst valida teenuseid ja saadavat kasu kindlas koguses aastas. Fitnessklubi osalejakaart on alati n.o menüüs ja varsti võib oodata, et ka tervisele ja wellnessile orienteeritud reisid ja ravid jõuavad sinna. Ameerika Ühendriikides, kus ravikindlustus ei ole kohustuslik, mõtlevad tööandjad, kas hakata ka töötajate kirurgilist ravi finantseerima. Tööspaade laadseid töölisklassile mõeldud suuri sanatooriume rajanud ja konveiermeetodile kohandanud
    Lisa 1 järg
    Nõukogude Liidu aegsete ametiühingute struktuur on ehk tänapäevase ettevõtete terviseedenduse vormi eelkäija.
    Allikas: autori koostatud Smith et al 2009 põhjal.
    Lisa 2. Eksperdiintervjuu – Tiit Kask, 07.02.2011
    Käesolev lisa on kirjutatud 7. veebruaril 2011. aastal tehtud eksperdiintervjuu salves-tatud ja transkribeeritud teksti põhjal, küsitletavaks oli kuurordi ajaloo ekspert Tiit Kask.
    Kas Teie arvates on Pärnule kuurordikontseptsiooni vaja ja milline osapool peaks olema kuurordi eestvedaja ?
    Kõigepealt tuleb linnal ja ettevõtjal kokku leppida, et see ongi riskiga bisness. Aga et me koos püüame seda riski maandada ja ohjata . Mina ütlen ikkagi julgelt välja, et Pärnu on suvepealinn . Selles mõttes, et näiteks avalik sektor ütleb välja selle. Valmistame ette selleks trükised. Kõik messid, millel me osaleme, kannavad kolmest või viiest sõnumist ühe põhisõnumina seda, et Pärnu on kuurortlinn ja suvepealinn. Ja nüüd tuleks ettevõtjaga veel kokku leppida, mis on tema jaoks need tähtsad võtmesõnad, kas see teemapark või terviseoaas või ükskõik, kuidas me seda nimetame . Neid võtmesõnu me ka paljundame, aga see, kas ettevõtjal on voodi pehme, kas administraator naeratab ja kas ta suudab seda äri ajada aastaringselt või hooajaliselt, on ettevõtja risk. See on ettevõtja äriidee – edu või läbikukkumine. Aga isegi põhisuund ei ole minu meelest laias plaanis läbi mängitud. 26. jaanuaril 2011. aastal toimunud Pärnu Visioonikonverentsil tegi Heli Tooman ettepaneku: „Peaks ettevõtjatega rohkem rääkima, kuidas saaks Pärnu külastaja positiivse emotsiooni osaliseks, et teda võetaks vastu külalislahkelt“. Kuidagi jäi see sõnum õhku rippuma selles mõttes, et näha oli, et see nagu ei haakunud ja sellele vastas linnapea Toomas Kivimägi väga südikalt, et tal on kavas Vabariigi aastapäevaks kirjutada artikkel, kus ta niikuinii räägib hoolivusest teine-teise suhtes. See oli kogu reaktsioon . Siis tundus, et see jääbki Pärnu jaoks õhku rippuma. Aga täna meedias üheks Tallinna poolseks põhiuudiseks oli see, et seoses Tallinna kultuuripealinna 2011 tiitliga on seesama SA Tallinn 2011 tellinud külalislahkuse ehk klienditeeninduse koolituse ja võimaldab seda tasuta kuni 3000 Tallinna ettevõttele. Kusjuures selle koolituse üks põhiõppejõude on Heli Tooman. Need on täiesti erinevad ja võrreldamatud lähenemised linna tasandil: ühel pool pakutakse välja, tahetakse ja nähakse, et see on vajalik; teisel pool ei teki isegi diskussiooni. Oleks keegi siis vähemalt öelnud, et ah, me oleme niigi külalislahked,
    Lisa 2 järg
    oleks ka juba midagi olnud. Kuigi ma ütleks, et see on väär arvamus, sest külalislahkust saab pidevalt edasi arendada. See on lühidalt taustsüsteem ja ma näen väga ohtlikke tendentse tegelikult Pärnu jaoks. Viimased 6–8 aastat Pärnu mõnuleb muretult ja laseb vanal rasval liugu. Mind huvitab selle situatsiooni juures see, et kuidas sellest nullpunktist või miinusest või kaosest kuhugi jõuda. Ma ei ütleks, et seis on lootusetu, aga ikkagi selline seis, kus erinevad huvigrupid ei oska kokku leppida isegi põhimõttelistes asjades: mida me selle kuurordipärandiga teeme, kas paneme ta muuseumisse kappi – ütleme, et olid sellised ajad, tehti nalja , tehti pulli , kergelt võeti Pärnut kui turismilinna. Visioonikonverentsil olid ka arvamusliidrite videoklipid tehtud, kus olid arvamusavaldused Pärnu kohta. Enam-vähem kõik jõudsid selleni, et loomulikult Pärnu saab olla mitmekesine ja mitmeplaaniline linn, aga see telg , mille ümber asjad nii või teisiti käivad, on ikkagi märksõna „kuurort“. Viimasena võttis sõna Jürgen Ligi, kes ütles, et Pärnu võiks ikka tõsiseks linnaks saada, aitab sellest muretust vahemere tilu-lilu kuurortilinna staatuse mängimisest küll. Siin, selle kahe arvamuse vahel need linnavalitsuse arvamused ongi. Mulle tundub millegipärast, et kuigi maavanemana oli praegune linnapea Jürgen Ligiga konfliktis , mistõttu sellest võib olla ajendatud ka Jürgen Ligi suhtumine Pärnusse, et Pärnus ollaks vahemere äärselt kerglased ja püütakse leida igasuguseid emotsionaalseid argmente, mis tegelikult on riigi tasandil tühised. Jürgen Ligi süüdistas pigem, et Pärnul ei ole mõtet väga oma rida ajada, et siin ollakse selles kerglase staatuses kramplikult kinni, aga mulle tundus, et meie linnaisad võtsid seda osaliselt tõsiselt ja lõid pilgu maha, kuna neile endale ka tundub sisimas umbes sama. Seda enam, et osa neist olid ka hästi päevitunud, peale aastavahetust just lõunamaa puhkuselt naasnud ja kostsid, et nagu meie nägudest näha, on kuskil ka praegu kuurort, aga meie ei suuda niikuinii aastaringselt seda teemat siin välja vedada. Seega, millest me räägime?
    Võib-olla ei olegi Pärnul vaja aastaringselt suvekuurorti kujul tegutseda?
    Just. See on väga oluline vahe. Mis puutub praegu Pärnu suvisesse poolde, siis peaks Pärnu üks suuremaid muresid olema, kuidas hea suve korral riske hajutada. Kuidas suudetakse inimmassi hästi teenindada, toitlustada ja jätta Pärnust lõppkokkuvõttes
    Lisa 2 järg
    positiivse külastuselamuse? Riske on vaja hajutada nii füüsiliselt, ruumiliselt kui ka igas muus mõttes ja see on väga oluline. Riskide hajutamisel peab ettevõtjatel olema partner avaliku sektori näol, et neid ühise katuse alla koondada. Selge, et igaüks müüb oma voodit ja patja ise, aga visioon peab olema üks. 1990. aastate alguses tegime analüüsi, sest ei olnud lihtne selgitada, miks peaks linn hakkama reklaamima üht ettevõtlust või suunda rohkem kui teisi. Kokkuvõttes tuli välja, et kuurordi sõnum on atraktiivne ka investoritele ja välismaistele tarbijatele, sest nemad hindavad seda, millises keskkonnas töötavad tootjad ja kus toode valmistatud on. Välismaalased mõistavad, et kui inimene toodab midagi õnnelikult, siis selle produkti kvaliteet on ka parem, mistõttu see tekitab ka tarbijal rohkem õnne. Toote potentsiaal on niiviisi suurem. Selle analüüsi tarvis kogusin kokku sel ajal töötanud ettevõtete trükised ja neid lugedes selgus, et esimese kolme lausega jõudsid kõik majutus- ja teenindusettevõtted oma reklaamidega selleni, et nad asuvad Pärnu roheluses, ajaloolises kuurordis, väga lähedal liivarannale ja ilusale merevaatele. Küsisin seepeale , kelle oma on merevaade, liivarand, pargid ja alleed. See on meie kõigi omand. Kes on meie omandi volitatud hoidja ja vastutaja? See on linnavalitsus ja avalik sektor. Järelikult ei müü ettevõtjad patja ja tekki, vaid ööbimisvõimalust selles keskkonnas. Sellest tulenevalt on keskkond turistidele Pärnusse tulemise põhimotivatsioon. Selle seose tõttu ei saa linnavalitsus eirata vajadust oma ettevõtjaid visiooniliselt koondada ja Pärnu arengut omasoodu minna lasta. Suvel peab ürituste korraldajate eest välja astuma , kuigi nad müüvad meie kodurahu, meie mugavust – ma pean näiteks õhtul töölt tulles poes veidi pikemates järjekordades seisma.
    Magistritöös loodava kontseptsiooni järgi peaks kuurordiala saama kindlad piirid, mis võimaldaks kohalikule elanikule samuti inimväärsemat elu. Nii on tehtud enamuses turismisihtkohtades.
    Võib-olla ma eksin ja mul ei ole seda millegagi tõestada, aga mul on selline tunne, et kui selle süsteemiga süvitsi minna, siis võib tekkida olukord, kus kuurordi vastaseid ja või ükskõikseid tuleb hoogsalt juurde. Sest kuurort ei ole enam linlase elukvaliteedi üks komponent, vaid sellest saab nagu võõrkeha. Kui soovitakse kuurordi tõttu suvel palju
    Lisa 2 järg
    teenida, et kolme kuu rahaga üheksa kuud ära elada, siis võibki kuurordipiirkonna hinnatase tõusta nii kõrgeks, et kohalikul elanikul ei ole üldse enam siia asja. See tekitab apaatse suhtumise, et mul ükskõik, kas Pärnu on kuurortlinn või ei ole. Selle tõttu mõeldakse suurest tüütusest eemale kolimisele, näiteks Tahkuranna taha.
    Magistritöö kontseptsiooni idee on vastupidine – kui kuurort on ühes kohas, siis on linlasel pelgupaiku, kuhu minna.
    Kena, kirjuta läbi, tõesta ära, mul ei ole argumente, kuna ma ei ole uuringut teinud.
    2004. aastal diplomitöö käigus tehtud ankeetküsitlus andis vastuseks , et pärnakad otsivad sarnaselt Eesti pereturistile spaadest peamiselt lõõgastust, kogu pere tegevust. Mitte keegi ei soovinud mammutspaasid praegusel kujul. Juba sellest jooksis välja vajadus personaalsuse ja piiratud kuurordi järele, sest kohalikud ei soovi linna massiturismi.
    Sel juhul ongi küsimus selles, kuidas selles ühises linnaruumis luua kuurort erineva tähenduse ja struktuuriga alaks. See ruum peab olema avalik, aga see peab samas olema pakutav ja seal peavad toimuma tegevused, mis selekteerivad ära, kes kus käib.
    Tänavapillimehed võiks olla tasustatud turismiettevõtete poolt, kuid inimestele tasuta. Omanäoliste perespaade hooldused ja kohvikutes toitlustamine võiks olla inimesele tasuline. Nii jääb võimalus jalutada ja nautida tasuta või tarbida erinevaid teenuseid. Kogu piirkonna võiks muuta autovabaks.
    Esialgu võiks proovida autovabaks kuulutada näiteks kaheksa nädalavahetust suvel (reedest pühapäevani). Samas, isegi kui eesmärk on iseenesest õige, aga deklareerida seda kui kohalikuvaba linnaruumi, siis võime jõuda sama probleemini, mis oli Soomaal. Soomaa ruumilise planeerimise skeemi järgi viirutati kaardil nn tabu -alad. Nende alade legendi järgi oli tabu juhatada turiste kohalike elanike koduõuedesse. Kohalikud elanikud ei soovinud rahvuspargi külastajat nendes piirkondades ilma etteteatamata näha. Kui selline kokkulepe on arendajal algusest peale teada, siis on väga hästi. Siin oleks vaja samuti kontseptsioonis nn tabu-alad vaja läbi rääkida ja kokku leppida. Siit
    Lisa 2 järg
    paralleel erainvestorite, arendajate ja üldsuse huvide konfliktiga Pirital. Pirita olümpiakeskusest linna poole soovitakse ehitada majutusblokid, mis võtaks avaliku ruumi avalikust käibest ära ja kataks osaliselt ka merevaadet. Selle vastased oponendid ütlevad, et nemad tahaks näha seda ruumi üldises kasutuses olevana, kohvikute jt vabaaja veetmise võimalustega. See avalik ruum võiks kasvada kokku Kadrioru ja Lauluväljaku piirkonnaga ja see kokku võiks olla linnaline rahvuspark . See võiks olla linnamiljöö osa, kultuurimaastikud ja vaated võiks olla ühendatud kvalitatiivseks tervikuks. Sellel peaks olema kontseptsioon, mille nimel ja kuidas seda arendatakse-kaitstakse. Siin on olemas paralleel või isegi analoog . Ma ei ole lõpuni seda läbi mõelnud, aga vaadates seda viimaste nädalate protsessi Tallinnas, tundub, et sellel on mingi paralleel Pärnuga sees. Kui me tahame, et kõik villad saaksid ühtse kuurordi arenduse ja kaitseala alla, siis tuleks otsustada täpne suund, kas säilitada olemasolevat kultuuripärandit või ehitada täis. Samal ajal tekitab ehitamine omapärase efekti – inimene, kes villat soetama asudes on seisukohal, et tema peab sinna ka veel elama pääsema, muutub ehituse lõppedes tõrjuvaks kohalikuks, kes enda ligi ei soovi turisti varjugi. See on mujal maailmas üks avaliku ruumi väga levinud fenomen. 1990. aastate teisel poolel tekkinud kinnisvara buum on seda konflikti järjest juurde tootnud, kus seda vaadataksegi nii, et mina saan oma miljonivaate kätte, siis selle väärtuse säilitamiseks võitlen edasi teises huvigrupis uusehituste vastu. Kõik, kes jäävad ajaloolise teemapargi või kuurordi sisse, on omandanud teatud privaatse ruumi 170 aastat Pärnu linna poolt välja arendatud ajaloolises miljöös. Miks see on ostetud, miks seal ollakse? Mõned on ostnud selle võib-olla seepärast, et raha on liiga palju, aga teisest küljest soovivad väga paljud sellega endale ikkagi privaatsust osta. Ja niikui see jupp on käes, siis ei olda enam huvitatud avalikest üritustest, rahvarohketest promeneerimistest. Selliseid protsesse peab linn väga tõsiselt jälgima. Selles mõttes on linn võtmestaatusega ja väga kindla kontseptsiooniga partner, kes ütleb, millised on mängureeglid ja kui vaja, siis toetuma pärnakate huvile. Selle täitmist tuleb pidevalt kontrollida, edasi uurida ja kujundada. Aga sellega paraku ei tegelda.
    Lisa 2 järg
    Just see teadmine ajendas mind magistritööd kirjutama. Olgu suund milline tahes, aga olgu olemas ja kui see on olemas, siis tuleks seda järgida. Võimalik, et linnaelanikud ise ei tule selle peale, et neile on vaja sellist linna tuge.
    See on kontseptuaalne alus, millest peavad lähtuma planeeringud, muud arendusprojektid ja kõik otsused. Aluskokkulepe või teatud konsensus praegu puudub. Seega tuleb töö suures osas teoreetiline, et juhul kui, kuidas siis oleks.
    Diplomitöö baasil võib väita, et kohalik elanik soovib turismipiirkonna eraldatust, et saada tagasi oma privaatsus . Rannavillade piirkonna üks probleeme on järjest pealetungiv meri, seetõttu saab linn targalt planeerides suunata inimesed aasta läbi elamiseks mittekõlblikust piirkonnast mugavamasse kohta.
    Samas – kas inimest, kes üks kord iga 20–30 aasta tagant peab läbi köögiakna end paadiga evakueerima, ajendab see kindlapeale kolima või on see tema jaoks harjumuslik elukeskkond ja ikkagi miljööväärtuslik piirkond? Seda peaks selle inimese käest küsima.
    Küsimus on pigem selles, et see olukord ei kesta. Teadlased ennustavad lähiajal üleujutuste sagenemist.
    Omandiküsimused ikkagi jäävad. Selleks, et kedagi sealt püsivalt evakueerida, peab linn leidma väga tõsised argumendid. Kui linn kuulutab selle ohutsooniks või potentsiaalseks katastroofialaks, siis võib see teistpidi vastulöögi anda. Mujal maailmas on sarnased näited. Tai või India ookeani kuurortides on üleujutused sagedased, kuid jälle ehitatakse kõik üles. Mind pani mõtlema selle drastilisus, et kuivõrd erinevalt inimesed ikkagi neid asju vaatavad. Näiteks 2004. aasta Phuketi üleujutuse järel toodi turistigrupid juba nädal peale katastroofi piirkonda ja muuhulgas külmhoonetesse identifitseerimata laipu vaatama. Põhjenduseks oli, et me püüame turismi abil majanduse kiiremini taastada, ainult nii saab kiiresti raha ja investeeringuid. Kõrvaltvaatajale tundub selline turismile kiire hinge sissepuhumine haige, aga ma ei oska sellesse üheselt suhtuda. See oli minu jaoks väga võõras ja kohati eemaletõukav,
    Lisa 2 järg
    aga teisest küljest rääkis seda kommenteerinud inimene nii iseenesestmõistetavalt, nagu see oleks õilis tegu ja püütakse aidata. Nende arusaamiste vahel turism kõigub. Kultuurilised erinevused, eetika ja väärtused võivad olla seinast -seina, mille nimel kuskil turismi tehakse.
    Pärnus ei ole üleujutused õnneks suvel ja need on ka väga hästi ette prognoositavad. Meil võiks ikkagi planeerida püsielanikud rannast eemale, kuid hooajalisi turiste see ei ohusta.
    Kui mõelda, millised majad said viga ja kus oli probleem, siis vanad, sajand tagasi ehitatud maakivist vundamendiga majad pidasid vastu, ainult uute puhul ei ole ehituslikult arvestatud üleujutuse ohtu. Esimesed asunikud teadsid väga hästi, et tuldi vesistele karjamaadele ja suhteliselt kasututele maa- aladele linna kõrval, mis olid sajandeid ohtlikud ja sinna ei tekkinud isegi mingit tahtmist midagi ehitada. Siis tuli rannapromeneerimise värk peale ja mindi edevaks. Tänu sellele makstakse ka lõivu. See on jällegi sisuline küsimus, et kui linn annab loa rannapiirkonda ehitamiseks, siis ta peab ka tutvustama taustsüsteemi, tegema hoiatuse või esitama erinõuded. See oleks avaliku sektori poolne vastutustundlik käitumine. Sarnaselt erasektori äriidee puhul tehtavale analüüsile (kasvõi lihtne SWOT), kus kaalutakse läbi kõik plussid ja miinused, peaks avalik sektor oma plaane samuti eelnevalt kaaluma . Seda ei saa eraettevõtja kaela lükata. Eraettevõtja tuleb niigi oma riskiga. Kuurordi käekäigu suhtes üldisemalt ei saa keegi peale linna vastutust võtta. Kinnisvara buum näitas samuti, et ehitati üles ikka igasugu papimaju.
    Magistritöös koostatud kontseptsiooni järgi ei peaks tegema randa suureulatuslikku püsiehitust, vaid säilitama olemasolevat ajaloopärandit. Ajutist laadi kergehitistena näeks vaid võimalikke varikatuseid ja põrandaid, mis peaksid lihtsustama turistide liikumist. Kuna linn ei ole hetkel majanduslikult tugev partner, võiks kaaluda kogu kontseptsiooni teostamise poole erasektorile andmist, kasvõi ühe suuroperaatori näol. Samas peaks linn olema ikkagi visiooni täitmist kontrollivas ja toetavas positsioonis.
    Lisa 2 järg
    Peaks mõtlema sellele, et keegi teine ei tule seda väärtustama ja kui see legend ei lähe läbi selle, et sina pead seda väärtuseks. Kuigi praegu on pigem nii, et väljast väärtustatakse seda piirkonda kohati rohkem, kui me ise seda sõnumit välja öelda oskame . Samas me ei pea seda välja mõtlema, me ei pea kasutama reklaamibüroo teenust. Ta on meil olemas. Mujal mõeldakse välja, et tekitada huvi, külastusvoogu, elamust. Meil ollakse lihtsalt äraootaval seisukohal ja mõeldakse, et ei tea, kas see on ikka väärtus, mida sellega teha, ta on kohati tüliks. Kuurort on meile ebamäärane asi, nagu on ja nagu ei ole. Linnavalitsuse poolt on praegu väga imelik batiseis. Ühest küljest – kui on suvi ja kõik läheb hästi, öeldakse, et see on iseenesest mõistetav. Teisest küljest – kui mõni ettevõte kinni pannakse, öeldakse, et kuurordiarendajad on söönud välja kogu muu tööstuse. Kuurort on kord tont, kord esindusfassaad. Ise ka kõigume ja materdame ja vahepeal ütleme, et jaa-jaa on küll, aga siis paneme jälle jalaga...
    Linna areng peaks olema jätkusuutlik, kui on üks suund võetud, siis peaks selles ka liikuma. Magistritöö kontseptsiooni järgi jagub ruumi ka teistele arengusuundadele. Kui turism on rannapiirkonnas, siis saab teises kohas elada ja kolmandas tööstust arendada. Pärnu identiteet jääks aga alles.
    Loomulikult, see ongi mingis mõttes kompromiss ja pidev kombineerimine. Kuurordi esimesel õitseajal – 19. sajandi lõpul, 18. sajandi algul – oli samamoodi: kuurordi rajamine sattus täpselt sellele ajale, kui Pärnusse tuli linna jaoks ja vaat et terve Vene impeeriumi jaoks suurim tööstusettevõte, Waldhofi tselluloosivabrik . Lõpuks töötas seal üle 3000 inimese.
    Tööstussektori areng loobki töökohti, mille tõttu kolitakse kohapeale elama, tuuakse kaasa oma pered, kes omakorda vajavad tööd, mida võib pakkuda turismisektor.
    Halenaljakas oli seejuures see, et sel ajal tekkisid lisaks kuurordi teemalistele postkaartidele ka postkaardid , kus kujutati industriaalküla koos nelja suure võimsa suitseva korstnaga. Ka neid kaarte saadeti oma tuttavatele. Kuigi samal ajal oli tööstuse tõttu palju konflikte – jõgi reostati sellisel määral, et kala kadus ära. Kalamehed saatsid Peterburgi riigiduumale selle kohta kollektiivse märgukirja, Tartu professorid hakkasid
    Lisa 2 järg
    sõna võtma, et on must huumor nimetada end tervisekuurordiks. Kusjuures mõlema – kuurordi ja tööstuse – nõukogu eesotsas oli üks ja seesama linnapea Brackmann, kes püüdis mõlemat haru arendada kompromisside teel. See õnnestus tal – kuni esimese maailmasõjani oli Pärnu nii kuurort- kui ka tööstuslinn ja arenes. Selles mõttes on see kogu aeg olnud tõsine töö, et leida õiged kompromissid ja tasakaal jõujoonte paika panemisel. Edasi tuli sõda vahele. Venelasest linnakomandant lasi 1915. aastal suuremad tööstusettevõtted õhku, kartuses , et sakslased tulevad ja võtavad linna ära. Pärast sõda ei suudetud enam suurt tööstust taastada. Seetõttu sai loodus tasapisi reostusest jagu.
    Miks uue Eesti Vabariigi algul merereostusest räägiti?
    Kahel põhjusel. Esiteks on Pärnu jõe jõgikond hästi laiaulatuslik ja 1970.–80. aastatel põllumajandustoodangut taga ajades kasutati kolhoosides-sovhoosides kontrollimatult palju väetisi. Kogu väetamis- ja virtsamajanduse jääk lasti kevaditi jõkke. Teiseks tekkis ka Nõukogude ajal jõe äärde palju tööstust. Seega jätkati jõe kallastel tööstuse arendamist nõukogudelikult muretul viisil. Need olid kaks suurt põhjust. Kui tööstus 1980. aastate lõpul langes ära ja kolhoosid kukkusid kokku, siis suur osa reostusest jällegi kadus. Siiski seis oli selleks ajaks katastroofiline, sest 1980. aastate lõpul oli Pärnu lahe veekvaliteet ikka väga vilets. Samas tundus aeg sobiv panemaks venelaste tehtut suure kella külge, sarnaselt fosforiidisõjaga Kirde-Eestis. Pärnakad astusid samasuguse aktsiooni etteotsa: vaadake, mis venelased on meie majanduse ja Eesti loodusega teinud. Kuna seda oli päris hästi uuritud, siis kõik drastilised näitajad tehti Euroopas avalikuks. Need näited olid nii mahlakad, et said kiiresti mitmete poliitikute ja teadlaste (kuni National Geographic välja) sõnavaras stampnäideteks. Kogu emotsionaalne taust tuli kaasa. 1993. või 1994. aastal tuli suure New Yorki kirjastuse fotograaf tegema ettevalmistusi uue baltikumi reisikirja välja andmiseks , siis Pärnu kohta oli tal ajaliselt graafikus paar tundi, sest siin pidavat kõik saastatud olema ja kaua ei lähe, et see üles pildistada. Mina võtsin teda siin vastu ja küsisin, et miks Pärnusse nii lühikest aega, siis ta vastaski, et teil pole ju siin midagi. Seepeale tegin ettepaneku vaatama minna lahe vett. Peale 3–4- tunnist ringi palus ta aja maha võtta ja püüdis
    Lisa 2 järg
    suures segaduses Victoria hotellist helistada kuskile. Peale telefonikõnet palus ta luba veel ringi käia ja võimalust Victoria hotellis ööbida, sooviga jääda kauemaks. Kui fotograaf oli ühe öö ära olnud ja järgmisel päeval ka tiirutasime ringi, siis ütles ta, et tal oleks aeg Saaremaale edasi sõita. Viisin ta bussijaama. Kui ta mingi aja pilet näpus nõukogude aegses väsinud Ikarus bussis ära istus, siis marssis ta oma kottidega sealt välja ja ütles mulle, et anna andeks, aga ma ei usalda seda bussi , kas ma saaks veel ühe öö Victoria hotellis ööbida? Seega ei ole Pärnu lähiajalugu olnud lihtne, need on olnud väga emotsionaalsed ja spontaansed ning mõnikord üle meie peade käinud infovood, mis töötasid meie teadmata meile niivõrd kahjuks. Aga sel ajal – 1980. aastate lõpul oli meile jälle kasuks näidata maailmale reaalseid numbreid . Hea oli ju ka näidata, et me võitleme oma elukeskkonna eest, mitte kommunismi vastu. Me võitleme sissetoodud väärtushinnangute vastu ja meid tahetakse välja suretada. Viimati arutati linnavalitsuses, kas rand reostuse tõttu kinni panna ja kuulutada ujumine mitte soovitavaks, 1994. aasta kevadel. Asi ei olnudki mitte niipalju konkreetses reostuses, vaid selles, kas me suudame tagada terve suve jooksul ühtlaselt normide kohase veekvaliteedi. Tegelikult suutsime ja samal aastal sai Jahtklubi sinise lipu. See küll ei näidanud merevee kvaliteeti, sest sel ajal olid näitajad kohati nii ebastabiilsed ja kahtlased, et niikuinii ei oleks saanud taotleda ranna sinilippu. Ranna sinilipu saime alles kuus aastat hiljem. Seega tuli 1990. aastatel merevee kvaliteediga tõsiselt tööd teha veeproove regulaarselt jälgides. Euroopale võisime ausalt öelda alles 1998.–1999. aastal, et olukord on kontrolli all ja selliseid tagasilööke enam ei tule.
    Kuidas mõjutab Pärnu ranna suurenenud külastuskoormus merevee kvaliteeti?
    Ma arvan, et see on tööstuse ja põllumajanduse järel alles võib-olla 5.–6. faktor, mis merevee kvaliteeti mõjutab. Kindlasti see ka oli, aga mitte nii oluline. Kuigi praegu ma olen küll sedameelt, et tööstuse ja põllumajanduse lõppemisel võib nüüd olla küll suvine külastuskoormus olulisim mõjur, kuid mitte nii drastiline . Mina küll pelgan 30 000 – 40 000 suvitajaga nädalavahetusi 25 või enama päikesepaistelise päeva korral aastas, sest rannatsoon on jäänud praktiliselt samaks, mis 1925. aastal volikogu vastu võttis. Volikogu kehtestas sel ajal suvituspiirkonna, millest käis läbi terve suve hooaja jooksul
    Lisa 2 järg
    maksimaalselt 1000 inimest. Kui nüüd mõelda, et ühel päeval käib läbi 30 000 inimest, siis tekib kõhe tunne küll. See on ikka suur ökoloogiline ja sotsiaalne kriisikolle . Sellest tulenevalt on ohtlik mitte pakkuda lahendusi inimmassi hajutamiseks. Meie mainest ja kuurordi kuvandist ei jää midagi järgi niimoodi . Koostöös naabervaldadega tuleb külastuskoormus saada kontrolli alla.
    Päris tasulist randa ei saa ju teha?
    Kuurordimaksu kehtestamine on kogu aeg linnas õhus olnud. Näiteks Jurmalas on kuurordisse sissesõidu maks. Me peaks ka mõtlema, kuidas 170 aastat ehitatud kuurordit ja kaunist loodust säilitada, selleks on vaja rahalisi vahendeid. Raha korjamine on teoreetiliselt võimalik, aga tuleks läbi mõelda, et see ei paneks erinevaid tegijaid ebavõrdsesse olukorda. Kõige lihtsam on raha kätte saada sanatooriumite ja majutusasutuste kaudu, sest külastajad on registreeritud. Ettevõtjad tõstavad lihtsalt teenusehinda. Sellega tundub asi lahendatud olevat, aga kuhu jäävad toitlustajad ja teised teenindusettevõtted, mis teenivad ka tänu sellele rohkem? See tuleb tõsiselt läbi mõelda, et see töötaks õiglaselt.
    Jurmala näide on väga hea. Miks seda ei saa Pärnus rakendada?
    Riiast Jurmalani on umbes paarkümmend kilomeetrit, sissesõidutee on kaks rada ja kaks rada, lisaks on seal vahel lennuväli, neid voogusi on lihtne kontrollida. Eriti lihtne on sissesõidu maksu kehtestada saartel, saab teada ka suhtelist täpse statistika külastuskoormuse kohta. Pärnu aga asub Riia ja Tallinna vahel, nagu transiidikoridor. Meil on seda väga raske teha. Oleks transiit väljaspool linna, aga ei ole. Kuidas vahet teha, kes sõidab läbi ja kes tuleb randa? Via Baltica ümbersõit valmib heal juhul alles 30 aasta pärast. Praegu peaksime maksustama kõik, kes linna läbivad. Meile Jurmala süsteem ilmselt ei sobi.
    Parkimisautomaatide sarnaselt saaks maksu koguda ja siis kontrollida neid, kes linnas peatuvad.
    Lisa 2 järg
    Sel juhul võib süsteemi administreerimine ja kontrollimine osutuda sama kalliks kui kuurordimaksust kogunev summa. Mõnes mõttes töötab see vastu ka külalislahkusele. Muidu võiks ühitada ka mõne boonuskaardiga või teha pärnaka kaart. Sellega kaupluses makstes läheb kas midagi maha või tänu sellele ei lähe midagi juurde ostusummale. Nii saab teenuse n.ö kohaliku inimese hinnaga. Aga külaline, kellel seda kaarti ei ole, saab teenuse kallimalt osta. Külastajal on teine variant osta piiratud tähtajaga ajutine kaart. Tähtaja saabudes kaotab kaart kehtivuse, seda saaksid kasutada pikemalt kohapeal viibivad turistid. Samas maksab selliste magnetkaartidega süsteemi juurutamine jällegi nii palju, et see hakkab tööle ainult suurte turismivoogude korral suurlinnades. Kümmekond aastat ehitatakse süsteemi välja, sarnaselt suurlinnades toimiva linnapiletiga. Näiteks Tallinna pilet ööpäevaks või nädalaks, selle aja jooksul on võimalik tasuta linnatransporti kasutada, käia muuseumides jne. Pärnu on liiga väike, et selle alla piisavalt teenuseid koondada. Kui paketil pole piisavalt emotsionaalset väärtust, siis ei hakka see tööle. See ei ole küll võimatu, aga eeldab väga peent planeerimist ja selle saab ehitada üles pikaajalise süsteemi peale.
    Kas olemasolevatele pangakaartidele saaks nn pärnaka või eestlase märke peale panna?
    Põhimõtteliselt küll. Ainult et, siis tuleb täpselt uurida, kas see läheb juriidiliselt kohaliku maksu alla või mis see on. See peab olema kooskõlas nii Eesti Vabariigis kehtiva kui ka Euroopa Liidu seadusandlusega , et vältida võimalikke pretensioone diskrimineerimise kohta. Selleks peaks linnavalitsus moodustama pädeva töögrupi, kes uurib ja analüüsib maailmas kehtivaid kuurordimakse ning teeb selle baasil mõistliku Pärnule sobiva ettepaneku. Lisaks peab sel juhul olema kindel suund juba praegu, et me tahame olla nt selline kuurort 20 aasta pärast. Muidu juhtub nii, nagu kleiti ostma minnes, ei tea suurust ega värvi, aga tahaks lihtsalt ilusat kleiti. See on ju absurd . Tahame kuurordimaksu, aga ei tea veel milleks või millist kuurorti soovime . Mõnes mõttes peaks saadav raha kompenseerima ka seda, et me praegu ei oska müüa merekohinat, päikesepaistet, kajakakisa ja sedasama, mida on 170 aastat loodud ehk me ei suuda seda tsooni siin eraldi müüa kui teemaparki. Jube uhke oleks Lõuna tänavat
    Lisa 2 järg
    mööda rannarajooni minna nagu legolandi, ostad päevapileti, mille eest võib ringi käia. Teenuste eest tuleb muidugi eraldi juurde maksta. Sellega oled panustanud nii loodusliku kui ka ajaloolise keskkonna eest ja saad seda kõike nautida.
    Üks variant oleks rannapiirkond muuta kinniseks ja küsida sümboolset tasu, mis oleks kõigile taskukohane.
    Jah, siin on võimalusi, aga see tuleb väga targalt planeerida. Ei tohi ka unustada, et meri jt loodusvarad kuuluvad riigile ehk on üldkasutatavad, neid ei saa suvaliselt piirata. See tuleb reguleerida nii, et kohaliku elaniku elukvaliteet ei lange siinse aastaringi kõrgema hinnataseme tõttu. Muul juhul unistavad järgmise 5–10 aasta jooksul kõik sellest, et elada kasvõi meetri jagu linnapiirist väljapool, sest linn pigem röövib kui annab juurde. Kogu kuurordiga seonduv on väga spetsiifiline ja mitmetest probleemidest läbipõimuv. Ükski otsus ei saa olla lõplik, kogu aeg tuleb olla paindlikult valmis uuendusteks ja selle jaoks on vaja luua linnavalitsuses pädev üksus. Pärnu suguse linna jaoks ei piisa ühest turismispetsialistist. Kogu aeg peaks toimuma seire , mis meil linnas toimub, kes umbes tulevad, millise hoiakuga on puhkajad jne. Sealt edasi, millist sõnumit peaks kandma trükised. Vastavalt välja öeldud sõnumile saab kujundada hoiakuid ja potentsiaalset külastajaskonda. Mida teadlikumalt ma seda teen, seda targem ma sihtkoha arendajana olen. See on väga keeruline, aga see ei ole võimatu. See võimekus ja pädevus on linnavalitsusest ära kadunud, kuna struktuuri on järjest muudetud. Kunagi oli linnavalitsuses eraldi turismiarenduse üksus, kus töötas 3–4 inimest. Seega on igasugune väljastpoolt tulev nõuanne teretulnud, ka selle magistritöö kujul, aga oleks suur saavutus praeguse seisu juures asju reaalselt muuta. Magistritöö jääb suure tõenäosusega suhteliselt teoreetiliseks.
    Tänan intervjuu eest!
    Lisa 3. Eesti pereturisti avatud intervjuude pilootuuringu küsimustik, 09.02.2011
    Käesolevas lisas esitatakse 09.02.2011 Eesti pereturisti segmendi (intervjuud tehtud 09.02.–23.02.2011) vastamisvalmiduse testimiseks tehtud pilootuuringu küsimused:
  • Kuidas kirjeldate oma peret (laps, vanus, huvid)?
  • Kuidas ööbite koos perega hotellis (ükskõik kus)?
  • Milliseid sihtkohti ja miks olete koos perega külastanud (Eesti, välismaa)?
  • Palun kirjeldage positiivseid näiteid Pärnu spaakülastustest.
  • Palun kirjeldage negatiivseid näiteid Pärnu spaakülastustest.
  • Millist sihtkohta ja miks eelistate perega reisimisel?
  • Millised on Pärnu peamised probleemid sihtkohana?
  • Millistest allikatest saate informatsiooni Pärnus toimuvate ürituste kohta?
  • Kuidas olete rahul toitlustuse ja majutusega teeninduse seisukohast (palun näiteid)?
  • Millistel tingimustel olete nõus koos perega tulema Pärnusse (kohalviibimise aeg vähemalt üks nädal)?
  • Kuidas peaks välja nägema magistritöö käigus koostatav kuurortlinna spaakontsept-sioon Pärnu tingimustes?
    Kümne potentsiaalse Eesti pereturistist vastaja (iga intervjuu umbes 1h) profiilid :
  • Ly – 36-aastane, ema, kolm last, tippjuht , pere sissetulek kõrge;
  • Marek – 30-aastane, isa, üks poeg, algastme juht, pere sissetulek keskmine;
  • Enn – 45-aastane, isa, poeg ja tütar, keskastme juht, pere sissetulek keskmine;
  • Ain – 40-aastane, üksikisa, kaks tütart, keskastme juht, pere sissetulek keskmine;
  • Evelin – 33-aastane, ema, kaks poega , keskastme juht, pere sissetulek kõrge (abi-elus Rauliga);
  • Lembe – 38-aastane, ema, üks tütar, tippjuht, pere sissetulek kõrge ( perre kuulub vanaema);
  • Agnit – 40-aastane, ema, kaks poega, keskastme juht, pere sissetulek keskmine;
  • Raul – 32-aastane, isa, kaks poega, tippjuht, pere sissetulek kõrge (abielus Eve-liniga);
  • Allan – 30-aastane, isa, tütar ja poeg, keskastme juht, pere sissetulek kõrge;
  • Piret, 47 – 47-aastane, üksikema, poeg, keskastme juht, pere sissetulek keskmine.
    Lisa 4. Lühiintervjuud Pärnu linnakodanikega, 27.02.2011
    Käesolevas lisas esitatakse 27.02.2011 Pärnu linnakodanikega tehtud lühiintervjuude põhiküsimused:
  • Kohalike elanike nägemus turismist Pärnus praegu.
  • Kohalike elanike ettekujutus kuurordi taaselustamise võimalustest Pärnus.
  • Kohalike elanike visioon ajaloolise kuurordi ühendamise kohta tänapäevaste spaa-võimalustega.
    Vastajate (iga intervjuu umbes 0,5h) profiilid:
  • Tõnu – 35-aastane, mees, keskastme juht, elukoht Pärnu rannarajoon;
  • Kristo – 23-aastane, mees, üliõpilane ja lihttööline, elukoht Pärnu rannarajoon;
  • Maria – 40-aastane, naine, töötu, elukoht Pärnu rannarajoon;
  • Anne – 65-aastane, naine, ettevõtlik pensionär, elukoht Pärnu rannarajoon;
  • Taavi – 42-aastane, mees, endine firmaomanik, elukoht Pärnu rannarajoon;
  • Anneli – 24-aastane, naine, ettevõtja, elukoht Pärnu rannarajoon.
    Lisa 5. Pärnu kuurordimudelite prototüüpide disainimine
    Ajaloolise kuurordimudeli prototüüp
    KP
    KA
    VP
    CR
    CS
    Pärnu Linnavalitsus
    linnakuurordi arend .
    ajalooline kuurort
    pms välisturg
    välisklient
    Pärnu Maavalitsus
    ajal. kuurordipär. säil.
     
    osal. Eesti siseturg
     
    Vabariigi Valitsus
    turismikoorm. hajut.
     
    turismiettevõtted
     
     
    giidide ja teenin. koolit .
     
    teised mm linnad
     
     
     
     
     
     
     
    KR
     
    CH
     
     
    linnaeelarvelised vah.
     
    riiklik välisturundus
     
     
    riiklik dotatsioon
     
    linna veebileht
     
     
    EL toetused
     
    trüki- ja telemeedia
     
     
    kuurordimaks
     
    linna ettevõtted
     
     
     
     
    C€
    R€
    linna korrashoid
    tulumaks
    infrastruktuuri renoveerimine
    kuurordimaks
    kuurordi turundamine
    parkimistasu
     
    projektid
     
    jt otsesed ja kaudsed maksud
    Allikas: autori koostatud (magistritöö käigus tehtud empiiriliste uuringute põhjal) Osterwalder et al 2010 modifitseeritud meetodil
    Modernse kuurordimudeli prototüüp
    KP
    KA
    VP
    CR
    CS
    suured turismi-ettevõtted
    hoonete ehit ./modern.
    modernne kuurort
    väliskliendid
    välisklient
     
    välisturgudel laienem.
     
    transpordiettevõtted
     
     
     
    välispartnerid
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    KR
     
    CH
     
     
    ärikasum
     
    trüki- ja telemeedia
     
     
    EL toetused
     
    veebikeskkonnad
     
     
     
    välispartnerite kanalid
     
     
     
     
     
     
     
    C€
    R€
    hoonete moderniseerimine ja ekspluateerimine
    ärikasum
    ettevõtete turundamine
    projektid
     
     
     
     
     
     
    Allikas: autori koostatud (magistritöö käigus tehtud empiiriliste uuringute põhjal) Osterwalder et al 2010 modifitseeritud meetodil
    Lisa 5 järg
    Perekuurordi mudeli prototüüp
    KP
    KA
    VP
    CR
    CS
    Pärnu linnaelanikud
    elukoha kohandamine
    perekuurort
    Eesti pereturistid
    Eesti pereturist
    Pärnu Linnavalitsus
    turismikoorm. hajut.
     
    palju väikseid teen.
     
    Pärnu Maavalitsus
    tegevusturu jagamine
     
    pakkujaid
     
    palju teenusepakkujaid
    teenind. hoiaku kujun.
     
     
     
     
     
     
     
     
    KR
     
    CH
     
     
    ärikasum
     
    isiklikud kontaktid
     
     
    linna dotatsioon
     
    kommunikats.süsteem
     
     
    EL toetused
     
    suust - suhu reklaam
     
     
     
    tänavareklaam
     
     
     
    linna veebileht
     
    C€
    R€
    elamute kohandamine külaliste vastuvõtmiseks
    ärikasum
    kuurordi turundamine
    mitmesugused toetused
     
    sponsortasud
     
    vastastikused kokkulepped
     
    projektid
    Allikas: autori koostatud (magistritöö käigus tehtud empiiriliste uuringute põhjal) Osterwalder et al 2010 modifitseeritud meetodil
    Kasutatud lühendid
    CS – sihtrühm (Customer Segments)
    VP – pakutav tulemus ( Value Propositions )
    CH – turunduskanalid ( Channels )
    CR – kliendisuhted (Customer Relationships)
    R€ – sissetulekud (Revenue Streams)
    KR – võtmeressursid (Key Resources)
    KA – võtmetegevused (Key Activities)
    KP – võtmepartnerid (Key Partners )
    C€ – väljaminekud ( Cost Structure)

    Summary

    DESIGN OF RESORT CONCEPT AT THE EXAMPLE OF PÄRNU
    Tiina Niin
    The topic of the current thesis is “Design of resort concept at the example of Pärnu”. The thesis was prepared due to the actuality: Pärnu is going to loose the segment of Estonian domestic family tourists, because tourism leaders are focused on breaking foreign markets . The topic is fairly novel in the local conditions , because there has not been a research about finding the possibilities for Pärnu to attract Estonians and maintain the tradition of resort in modern way that helps to involve local people.
    The problem of the thesis is the lack of information about the reasons , why the segment of Estonian domestic tourists (mostly family tourists) is decreasing in Pärnu. As a result of solving the problem the thesis contains some researches about the needs and desires of the potential segment. According to the theoretical and empirical sources the main reasons of family tourist’s for visiting the destination are recreation and relaxation . That causes the need of focusing on producing an appropriate resort concept.
    The resort concept should be designed as an answere due to the needs of Estonian domestic family tourist’s profile and suitable for local people. According to that are designed the research tasks were to:
    1) explain the historical formation and development trends of resorts and spas;
    2) find out the developing and marketing principles of tourism destination;
    3) learn the foundation and development trends of service design;
    4) research Pärnu resort to the best development focus of it;
    5) analyse the desires of local people and Estonian domestic family tourists;
    6) design the initials of the resort concept of Pärnu.
    This thesis includes two chapters : 1) theoretical basis of the resort design and 2) design of the resort concept of Pärnu. It is based on the theory of the main authors of resort and spa design (like Kask, Saarinen, Worthington, Raagmaa, Järs, Yegül, Fagan, Smith, Puzkó and Ellis), developing and marketing the tourism destination (like Howie, Pike, Kotler, Scheyvens, Gunn and Gummesson) and service design (like Martin, Mok, Jones and Samalionis). There are some different ways of completing the theoretical materials but author prefers practical materials to solve a pragmatic problem.
    The empirical part of the thesis includes three units: 1) reasearching Pärnu as a tourism destination; 2) interviewing the selected segments – expert of the resort history and development, Estonian domestic family tourists and local people; and 3) designing the concept of Pärnu resort. As a foundation of the research there are some earlier results of the quantitative researches. But the significant extent of the resort concept is gathered by interviewing the people. The specific research objective for the thesis was to design a desirable resort concept that attracts Estonian domestic family tourists.
    As a result of the above mentioned analyses the author confirmed that the reasons of the decrease of visiting Pärnu are short season , masstourism, high prices, low service quality , the tourism leader’s focus on foreign markets, and also low communication of enterprises and other possibilities amoung Estonian people. The process of solution held expert of the resort – Tiit Kask, six local people and ten Estonian domestic family tourists.
    The historical formation of resorts and spas described the reasons why the world’s searesorts are uncomparable to the Estonian searesorts. While the trend of English searesorts began Estonia was still a part of the Czarist Russia . The political fluctuation caused the gaps of developing the resort until 1990. It also turned out that the term “resort” and “spa” is used in a quit similar meaning nowadays .
    According to the basis of the destination marketing the development should held three parts: local community, public and private sector. The non-involving some parts or non-developing the destination results a masstourism. A masstourism is a threat to the lifequality and the environment of the local people. That is the reason to develop the tourism destination by a concrete company or public sector agent . The development of the tourism destination consists of positioning the destination to an appropriate target group, as selecting a domestic family tourist as a target group. The needs of family tourist and masstourist are different.
    The development of society is the basis of changing individe’s desires, demands and a new level of expectations raise . The service design is now the answer to the needs of modern customer who applies for personality, distinctiveness, private and real time service. That is the reason why the thesis contains so many qualitative reasearches. One cannot answer to the demand , if the research is not complete . By the trends of service design the knowledge gathering about the customers is a continuing process and the conceps should be tested by prototyping.
    Customer oriented organisation structure of the resort needs to respond immediately on all customer’s needs. This cannot be created by a conqrete model because of the uniqness of every segment. Every segment gives an opportunity to respond on customer’s needs more flexible and emphatic way. The biggest distractions of family enterprises are Estonian legislation and the little involvement of the local people by tourism leaders. As a solution of the problem the results of that thesis will be introduced to Pärnu Town Government .
    According to the theoretical sources the most suitable spa type for the segment of Estonian domestic family tourists is a Wellpital. The basis of the resort concept could be family enterprises. The segment of family tourists characterises a desire of the entertainment, a joint action to the children and adults, and a quality of the united spare time. Like the development of society, family tourist seeks comfortablity, privacy and personality. The resort is mostly a place of dreams come true.
    In the empirical process was clarified that one cannot circumscribe the resort area on the 21 century . Overcrowded beach area will be dispersed in the county by tourism leaders. But Pärnu Town Government needs to take a responsibility of resort concept and provide suitable infrastructure to the entrepreneurs because no tourism destination works without developing. Thoughtful solutions will support the recovery of resort reputation and the retention of resort image .
    According to the empirical data the author drew a conclusion that the local people is waiting for a segment of the domestic tourists. Foreign segments are also welcome, but Estonians want to visit and local Estonians want to greet domestic Estonians in their homes. This special kind of tourism includes accommodation, catering and entertainment. It also connects the historical resort heritage to modern spa opportunities. Therefore the problem of the thesis, theoretical viewpoints and empirical conclusions are harmonised.
    As the result of the thesis is the initial resort concept that count to the interests of the segment of Estonian domestic family tourists. The concept is an answer to the profile of the selected segment and is suitable for local people. The thesis is ment to be the discussion object in theoretical disputations, as a prototype of the resort concept. It gives an aim about possibilities to involve local people into tourism cluster strategy and the town government to provide support to the locals. The vision is given , but implementation will relay on the local leaders and the government. The best concept helps to maintain and develop the resort, but also assures the satisfaction of the local people. In perspective, it will be possible to lengthen the season all year long.
    2
  • Vasakule Paremale
    KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #1 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #2 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #3 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #4 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #5 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #6 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #7 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #8 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #9 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #10 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #11 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #12 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #13 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #14 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #15 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #16 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #17 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #18 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #19 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #20 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #21 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #22 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #23 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #24 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #25 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #26 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #27 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #28 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #29 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #30 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #31 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #32 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #33 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #34 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #35 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #36 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #37 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #38 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #39 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #40 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #41 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #42 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #43 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #44 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #45 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #46 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #47 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #48 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #49 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #50 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #51 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #52 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #53 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #54 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #55 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #56 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #57 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #58 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #59 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #60 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #61 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #62 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #63 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #64 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #65 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #66 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #67 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #68 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #69 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #70 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #71 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #72 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #73 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #74 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #75 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #76 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #77 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #78 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #79 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #80 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #81 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #82 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #83 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #84 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #85 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #86 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #87 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #88 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #89 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #90 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #91 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #92 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #93 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #94 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #95
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 95 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 54 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor tiina.niin Õppematerjali autor
    Antud materjal vastab küsimustele, mis võivad olla seotud kuurordi arenguga ja linnale kuurordikontseptsiooni loomisega, samuti spetsiifilisemalt Pärnut puudutava uuringuga. Tegemist on minu 2011. aastal valminud magistritööga.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Narva-Jõesuu turismi- ja puhkemajanduse analüüs
    8
    docx

    Narva-Jõesuu turismi- ja puhkemajanduse analüüs

    TURISMI PLANEERIMINE 1. OSA Narva-Jõesuu turismi- ja puhkemajanduse analüüs Pärnu 2012 Koostas: TÜ Pärnu kolledzi AÜTH3 kursuse üliõpilased Taivi Kaljura , Ilona Poshehonova , Ljubov Morozova . Allikad: 1. Eesti Statistikaamet. Rahvastikunäitajad ja koosseis. [http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/Saveshow.asp] 15.10.2012. 2. Hall, C.,M. (2005). Tourism ­ Rethinking the Social Science of Mobility. Pearson Education Limited, Harlow, 448p. 3. Ida- Virumaa. Majandus. [http://www.ida-virumaa.ee/index.php?

    Turism
    Kodukoha kultuuriline identiteet
    8
    doc

    Kodukoha kultuuriline identiteet

    Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Kodukoha kultuuriline identiteet 2012 Kodukoha kultuuriline identiteet Pärnu on rikka ajaloo ja atraktiivse olevikuga pea 175-aasta vanune kuurortlinn, kus on mõnus elada, suurepärane puhata ning hea töötada. Linn on koduks umbes 43 000 inimesele ning võtab igal aastal koos maakonnaga vastu ligikaudu 700 000 väliskülalist. Pärnu looduslikult soodne asukoht mere ja jõe vahetus läheduses, lõunasse avanev madalaveeline liivarand, siinsete inimeste külalislahkus ning mõnus linnakeskkond on kaasa aidanud Pärnu arengule ja tuntusele ning kujundanud Pärnust hansa-, sadama-, kuurort- ja suvepealinna. Pärnu ajalugu algab aastal 1251, kui linna esmakordselt mainiti. 14.-15. sajandil oli Pärnu tähtis hansalinn, 17. sajandil kuulus Rootsi võimu alla, 19. sajandil algas Pärnu kui kuurortlinna areng. 1996

    Eesti keel
    Ökoturism
    14
    docx

    Ökoturism

    TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Kateriina Ehapalu TH1 ÖKOTURISM Referaat Juhendaja: Airi Noppel Pärnu 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Ökoturism on aina suuremat populaarsust koguv turimisviis maailmas, mille on tinginud vajadus hoida loodus- ja kultuuripärandit ning samaaegselt ka toetada kohalike elanike heaolu. Antud referaat keskendub ökoturismi ja -turisti olemuse selgitamisele. Uurimise alla tuleb ökomärgistus ja selle eesmärk. Referaadiga püütakse leida ökoturismi positiivsed jooned ja tugevused ning analüüsida ka kitsaskohti. Samuti

    Giidindus
    Turismimajanduse alused kodune kontrolltöö
    7
    doc

    Turismimajanduse alused kodune kontrolltöö

    inimese viibimisega reisisihtpunktis ning reisiprogrammi sisustamisega, mille eesmärk on reisijatele pakkuda eelkõige mugavat ja meelejäävat reisielamust või -elamusi. Peale turismiettevõtluse on turismimajanduse reguleerimisel ja korraldamisel oluline roll ka avaliku sektori ja kolmanda sektori organisatsioonidel. Tatjana Koor 1 TÜ Pärnu kolledz Turismimajanduse alused Sügis 2010 Jrk.nr Küsimus / Vastus Punkte 2. Selgitage, mis on turismitoode. Tooge näide. 1 p. Turismitoode on terviklik külastuselamus, mis tugineb füüsilistele, emotsionaalsetele ja elamuslikele elementidele, koosnedes erinevatest toodetest, teenustest ja viisist, kuidas neid külastajale pakutakse.

    Turismi -ja hotelli ettevõtlus
    Artikkel teemal turism maapiirkonnas
    5
    docx

    Artikkel teemal turism maapiirkonnas

    Tourism Management. Vol 46, pages 562-570. Retrieved from https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0261517714001526 2. Fleischer, A., Felsenstein, D., (2000). Support for rural tourism: does it make a Difference? Annals of Tourism Research, Vol. 27, pages 1007-1024. Reitrieved from http://citeseerx.ist.psu.edu/viewdoc/download? doi=10.1.1.451.9941&rep=rep1&type=pdf 3. Kahro, K. (2013). Turimisteenuste arendamine maapiirkonnas Prangli saare näitel. Loetud aadressil https://dspace.ut.ee/handle/10062/31350 4. Komppula, R. (2014). The role of individual entrepreneurs in the development of competitiveness for a rural tourism destination e A case study. Tourism Management. Vol 40, pages 361-371. Retrieved from http://www.ifsulibrary.com/ejournal/uploads/file/pdf/20180416_050116.pdf 5. Lõhkivi, K., (2015). Turismiteenuste arendamine maapiirkonnas Kohila valla näitel Loetud aadressil http://dspace.ut

    Turismi -ja hotelli ettevõtlus
    Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele
    73
    docx

    Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele

    TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Liivi Hiienurm ELAMUSEL PÕHINEVA TEEMAPARGI ARENDAMINE LASTEGA PEREDELE HÕBEVALGE MÜSTEERIUM OÜ NÄITEL Diplomitöö Juhendaja: Karin Maandi Pärnu 2012 SISUKORD Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Teoreetilised käsitlused..................................................................................................5 1.2. Elamuse mõiste...............................................................

    Turism
    Referatiivne ülevaade 2st turismiartiklist
    2
    docx

    Referatiivne ülevaade 2st turismiartiklist

    TURISMIMAJANDUSE ALUSED Loodusõnnetuste mõju turismimajandusele Islandi ja Haiti näitel Pärnu 2010 Koostas: TÜ Pärnu Kolledzi TH 1. kursuse üliõpilane Maris Ojala [email protected] Allikad: Päärt, V. Islandi vulkaanid võivad lennuliiklust häirida veel aastaid. [http://www.novaator.ee/ET/kliima/islandi_vulkaanid_voivad_lennuliiklust_hairi da_veel_aastaid/] 26.09.2010. Pawlowski, A. CNN. Before quake, signs of hope for Haiti tourism. [http://articles.cnn.com/2010-01-19/travel/haiti.tourism_1_haiti-caribbean- tourism-organization-dominican-republic?_s=PM:TRAVEL] 26.09.2010

    Turismi -ja hotelli ettevõtlus
    Turismitrendid
    18
    docx

    Turismitrendid

    TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond TURISMITRENDID Referaat Juhendaja: Pärnu 2013 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Turism on kasvanud üheks populaarseimaks puhkuse veetmise viisiks tänapäeval. Turism mõjutab ka tänu oma tugevate sidemete tõttu teise majandusharudega kogu majandust ning suurendab ka nõudlust erinevate toodete ja teenuste peale, mis kuuluvad teistesse elu valdkondadesse. Antud referaadi eesmärgiks on erinevat kirjandust uurides koostada ülevaade tursimi üldistest asjaoludest ja ka trendidest selle valdkonnas. Töös

    Turism




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun