KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL (0)

1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused

1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid

• ravispaahotell ( medical spa hotel );
  
• spaa- või heaoluspaahotell (spa/ wellness spa hotel);
  
• ravi- ja heaoluspaahotell (medical and wellness spa hotel). (Eesti... 2007)
  

• eakate osakaalu suurenemine klientuuris (Aging... Raging );
  
• aasiapäraste raviteenuste, aga ka Aasia hotellide täituvuse kasv (All Eyes on Asia );
  
• soolainhalatsiooni populariseerimine ja uued tehnikad ( Salt Rooms and Salt Caves);
  
• spaabrändide globaliseerumine ja uute brändide saabumine (Spa Brandwagon);
  
• väga suurte allahindluste ja eripakkumiste tegemine (Deals Gone Wild );
  
• spaateenuste ravimõju teaduslik tõestamine ( Science of Spa);
  
• spaade maalähedus ja toote-teenuse otsepakkumine ( Hyper - Local Spas);
  
• kvaliteetsed ja valutud iluteenused kogu kehale ( Extreme Beauty: Spa Edition );
  
• spaade lahtiolekuaeg pikeneb (Spa, in a New York Minute);
  
• mitmekesine valik eriüritusi (Surprising Special Events) (Ellis 2010).
  

1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted

• turismitoodete kooslus , mis pakub külastajatele integreeritud elamust (Dorbek et al 2003);
  
• piirkond, kus turism on suhteliselt tähtis tegevus ja kus majandus võib olla oluliselt mõjutatud turismi aastatuludest ( Tourism Destination Management 2009);
  
• geograafiline ruum, kus eksisteerib turismiressursside klaster – atraktsioonid, infrastruktuur, turismiteenuste ja –toodete pakkujad jne (Pike 2008: 24);
  
• piirkond ehk maa, riik, väike- või suurlinn , mida on reklaamitud või mis reklaamib end ise kui turistide külastuspaik (Beirman 2003: 3);
  
• regioon, mille turist valib külastamiseks (Metelka 1990: 46, viidatud Cooper et al 2008: 112 vahendusel);
  
• sihtkoht kui piirkond; lõõgastumis- ja äriline piirkond; turismi sihtkoha tsoon; turismi ostlemise küla; turisti piirkond (McDonnel, Darcy 1998, viidatud Pike 2008: 24 vahendusel);
  
• asukoht, kus saab arendada ja turustada turismitoodet, olgu selleks siis looduslikult, ajalooliselt või kultuuriliselt atraktiivne linna- või maapiirkond (Maleki 1997, viidatud Sharpley 2002: 35 vahendusel).
  

• muuta potentsiaalsed ressursid atraktsioonideks;
  
• võimaldada turistidele piisaval hulgal majutust;
  
• võimaldada transport sihtkohta ja sihtkoha sees;
  
• tagada turismi edukas integratsioon püsivalt ja pikaajaliselt. (Howie 2003:24)
  

• rannikupiirkonnad ( coastal areas );
  
• turistilinnad ( tourist towns and cities);
  
• äri- ja konverentsisihtkohad (business and conference destinations);
  
• maapiirkonnad (countyside areas);
  
• pärimus- ja kultuurisihtkohad ( heritage and cultural destinations);
  
• eesmärgist lähtuvad sihtkohad ( purpose built) (Cooper et al 2008: 112; Glover et al 2009).
  

• naturaalne ilu ja tunnused (loodus);
  
• ajalugu ja kuulsad inimesed;
  
• ostukeskused;
  
• kultuuriga seotud vaatamisväärsused;
  
• rekreatsioon ja lõbustus;
  
• spordiväljakud;
  
• festivalid ja üritused;
  
• ehitised, monumendid ja skulptuurid ;
  
• muuseumid;
  
• muud vaatamisväärsused (Kotler et al 1999: 140).
  

• identifitseerida strateegilised sihtturud vastavalt potentsiaalse kliendi soovidele ja käitumisele;
  
• mõõta turismisihtkoha tuntust ja kuvandit;
  
• luua turismisihtkoha margikujunduse põhimõtted;
  
• panna paika turismisihtkoha positsioon sihtturgudel;
  
• arendada logod, reklaamid , müügiedendus brändi toetuseks ja positsioonimiseks;
  
• panna paika tegevuste ajakava ;
  
• määrata kõige efektiivsemad viisid oma toodete ja teenuste kättesaadavaks tege-miseks (Ritchie et al 2000).
  

1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid

2. Pärnu kuurordikontseptsiooni disainimine

2.1. Pärnu kuurort kui uurimisobjekt

• ekspert blokeerib intervjuu, sest ei osutu vastupidiselt ootustele vastava valdkonna eksperdiks;
  
• ekspert keskendub konfliktidele ning räägib intervjuu teema asemel asutuse siseasjadest ja intriigidest oma töövaldkonnas;
  
• ekspert lülitab end ümber eksperdi rollist eraisiku rolli ning nii saadakse mitte loodetud ekspertteadmist, vaid infot tema isiku kohta (Laherand 2008: 199–200).
  

2.2. Pärnu kuurordikontseptsiooni alusuuringute tulemused

2.3. Pärnu kuurordikontseptsioon

Kokkuvõte

Viidatud allikad

Summary