Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks kolm varianti, miks mitte kümme või ainult üks, kõige sobivam ?
  • Millest me räägime ?
  • Kes on meie omandi volitatud hoidja ja vastutaja ?
  • Miljöös. Miks see on ostetud, miks seal ollakse ?
  • Miljööväärtuslik piirkond ?
  • Miks uue Eesti Vabariigi algul merereostusest räägiti ?
  • Kuidas mõjutab Pärnu ranna suurenenud külastuskoormus merevee kvaliteeti ?
  • Mis teenivad ka tänu sellele rohkem ?
  • Miks seda ei saa Pärnus rakendada ?
  • Kes sõidab läbi ja kes tuleb randa ?
  • Kuidas kirjeldate oma peret (laps, vanus, huvid) ?
  • Kuidas ööbite koos perega hotellis (ükskõik kus) ?
  • Milliseid sihtkohti ja miks olete koos perega külastanud (Eesti, välismaa) ?
  • Millist sihtkohta ja miks eelistate perega reisimisel ?
  • Millised on Pärnu peamised probleemid sihtkohana ?
  • Millistest allikatest saate informatsiooni Pärnus toimuvate ürituste kohta ?
  • Kuidas olete rahul toitlustuse ja majutusega teeninduse seisukohast (palun näiteid) ?
 
Säutsu twitteris
TARTU ÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Rahvamajanduse instituut


Tiina Niin

KUURORDIKONTSEPTSIOONI
DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL

Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks
(Teenuste disain ja juhtimine)
Juhendaja 1: lektor / teadur Diana Eerma
Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja

Tartu 2011
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused 6
1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid 6
1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted 13
1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid 21
2. Pärnu kuurordikontseptsiooni disainimine 28
2.1. Pärnu kuurort kui uurimisobjekt 28
2.2. Pärnu kuurordikontseptsiooni alusuuringute tulemused 38
2.3. Pärnu kuurordikontseptsioon 53
Kokkuvõte 60
Viidatud allikad 63
Summary 91

Sissejuhatus

Käesoleva magistritöö teema on aktuaalne, sest tulenevalt turismiedendajate pühendu-misest välisturgudele sisenemisele, on Pärnu kaotamas Eesti pereturisti segmenti . Lähenemisnurk teemale on Pärnu tingimustes uus, sest varem pole uuritud, kuidas Pärnu eestlaste seas taas atraktiivseks muuta ja millised on võimalused säilitada kuurorditraditsiooni kaasaegses kohalikke elanikke kaasavas võtmes.
Magistritöö uurimisprobleem on Eesti siseturisti, sh valdavalt Eesti pereturisti Pärnu külastamise vähenemise põhjuste kohta informatsiooni puudumine. Töö tulemusena soovitakse välja selgitada põhjused, miks Eesti pereturist ei taha enam Pärnusse tulla. Probleemi lahendamiseks uuritakse valitud sihtrühma soove ja ootusi Pärnu kuurort- linnale . Kuna teoreetiliste allikate ning varasemate uuringute põhjal on teada, et Eesti pereturisti peamiseks sihtkoha külastamise põhjuseks on puhkus ja lõõgastus, siis fokusseerutakse sobiva kuurordikontseptsiooni väljatöötamisele.
Magistritöö eesmärgiks on disainida Eesti pereturiste köitev ja Pärnusse toov kuurordi- kontseptsioon . See peab vastama valitud segmendi profiilile ja sobima kohalikele elani-kele. Sellest lähtuvalt on uurimisülesanded alljärgnevad:
  • selgitada kuurortide ja spaade ajaloolist kujunemist, liigitamist ning arengutrende;
  • välja tuua turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted;
  • käsitleda teenusedisaini aluseid ja trende;
  • uurida Pärnu kuurorti, sellele sobivaima arengusuuna leidmiseks;
  • koguda ja analüüsida Pärnu linnakodanike ning Eesti pereturistide soove;
  • disainida Pärnule kuurordikontseptsioon, mis toetaks nii Eesti pereturistide kui ka kohalike elanike huve.
    Magistritöö koosneb kahest peatükist: 1) kuurordikontseptsiooni disainimise teoree-tilised alused; 2) Pärnu kuurordikontseptsiooni disainimine. Käesoleva töö teoreetilised alused lähtuvad: 1) kuurortide ja spaade ajaloo akadeemilistest käsitlustest, liigitamisest ning arengutrendidest (põhiautorid: Kask , Saarinen , Raagmaa, Worthington, Järs, Yegül, Fagan, Smith, Puszkó ja Ellis ); 2) turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhi-mõtetest (põhiautorid: Howie, Pike , Kotler , Scheyvens, Gunn ja Gummesson); ja 3) teenuste disainimise alustest ja trendidest (põhiautorid: Martin, Mok, Jones ja Sama-lionis). Antud kolme teoreetilise baasi analüüsimisel ja sünteesimisel on võimalik leida kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetiline käsitlus, mis on magistritöö autori originaalne panus.
    Teoreetiliste materjalide valimiseks on mitmeid võimalusi, autor eelistab kasutada praktilise suunaga materjale, kuna ühest küljest kaitstakse käesoleva tööga kutse-magistri kraadi ja teisest küljest soovitakse leida lahendus pragmaatilisele uurimis -probleemile. Seega annavad esimesed kolm alapeatükki aluse empiiriliste uuringute suunale ja metoodika valikule.
    Empiiriline osa koosneb kolmest alapeatükist. Esimeses alapeatükis uuritakse Pärnut kui turismisihtkohta olemasolevate andmete põhjal. Teises alapeatükis edastatakse Pärnu kuurordiajaloo eksperdi arvamus ning käsitletakse valitud huvigruppide – Eesti pereturisti ja kohalike elanike – uurimistulemusi vastavalt autori läbiviidud uuringutele. Vastajaid valitakse lähtuvalt kvalitatiivuuringu kulust ja selle käigus tekkivatest vajadustest . Kõigepealt küsitakse Pärnu kuurordiajaloo eksperdi arvamust Pärnule sobiva arengusuuna kohta. Seejärel soovitakse Pärnu linna kodanike ja Eesti pereturis-tide käest teada saada, millisena nad Pärnut näha soovivad. Lisaks hüpoteetilisele visioneerimisele kogutakse ka konkreetseid ettepanekuid kuurordikontseptsiooni disai-nimiseks, mille autor loob erinevate arvamuste ühendamise tulemusena.
    Varasematest kvantitatiivsetest uuringutest on teada Pärnu linnakodanike ja turistide üldised seisukohad, kuid uuringute suunatuse tõttu välisturgudele sisenemisele, puuduvad täpsed andmed nõudluse ja pakkumise kohta siseturul. Samuti on Pärnu turismiedendajate otsustatud elamuskuurordi suund laiemale avalikkusele veel selgi-tamata ja kohalik kogukond strateegia rakendamisse reaalselt kaasamata. Kõigepealt on vaja teada saada, kuidas soovivad Pärnu linnakodanikud kuurordiarendusse kaasatud olla ehk millisel määral ja millises vormis.
    Magistritöö uuringute alusena kasutatakse varasemaid kvantitatiivsetel meetoditel tehtud uuringuid , mille tulemusi täiendatakse kvalitatiivsetel meetoditel kogutavate andmete analüüsil. Selleks küsitletakse süvaintervjuude käigus kümmet Eesti pereturisti, lühiintervjuudel kuut Pärnu linnakodanikku ning poolstruktureeritud intervjuul Pärnu kuurordiajaloo eksperti. Saadud andmete süntees annab sisendi magistritöö käigus disainitavale kuurordikontseptsioonile ning esitab Pärnu turismi arendajatele ja eestvedajatele visiooni selle kohta, mida tahavad Pärnus näha Eesti pereturistid ning kuidas on selle nõudluse rahuldamisse valmis panustama Pärnu linnakodanikud.
    Töö autor eeldab, et Eesti pereturist soovib saada personaalset ja isikupärast spaateenust koos tervikliku kuurordielamusega ning Pärnu linnakodanikul on soov pakkuda Eesti pereturistile sobivat teenust. Teoreetiliste ja empiiriliste uuringute käigus leiavad need väited loodetavasti tõestuse. See võimaldab viia nõudluse kohaliku perekeskse teenuse järele tekkivas kuurordikontseptsioonis kokku perekeskse teenuse pakkumisega. Toetuse eest magistritöö valmimisel soovib autor südamest tänada oma perekonda, juhendajaid – Diana Eermat ja Heli Müristajat, konsultanti – Ilona Gurjanovat, retsensenti – Anne Aidlat ning kõigi uuringute vastajaid asjalike märkuste ja sisukate vastuste eest.

    1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused

    1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid

    Käesolevas alapeatükis käsitletakse teadaolevaid teooriaid kuurortide ja spaade tekke-loo, arengu, liigitamise ja trendide kohta. Kuigi kuurortide ja spaade kohta pole kogutud palju teaduslikku materjali ning nende ajalooline käsitlus on teadusloomes väga lünklik, on see temaatika huvitanud mitmeid autoreid.
    Sama vana kui inimkond , on ka inimeste haigused ja terviseprobleemid. Nende raviks ja leevenduseks on kasutatud looduslikke vahendeid: taimed, külma- ja soojavee allikad, mere-, jõe- ja järvemuda, samas on abi saadud ka mõne geograafilise piirkonna ekst-reemsetest klimaatilistest tingimustest. Kuigi kuurordid ja spaad on tekkinud erinevates kohtades, on nende tekkepõhjused sarnased. Lisaks ravile olid nende eellased juba Vana- Rooma päevil mõeldud ka sotsiaalse suhtlemise ja terviseprobleemide ennetamise kohtadeks (Yegül 1995: 1–5, 30–38; Fagan 1999: 75–85). Seetõttu ei saa autori hinnangul kuurortide ja spaade mõisteid väga rangelt üksteisest eristada.
    Kuurortide ja spaade kõige suurem erinevus seisneb vormis – kuurordiks nimetatakse piirkonda, spaaks üldjuhul konkreetset hoonet. Ajalooliselt on neid alati veekogude lähedale rajatud, sellest tulenevalt saab need kõige üldisemalt jaotada kaheks – mere-kuurordid või looduslike mineraalveeallikate juurde ehitatud spaad. Kuid tänapäeval on nende mõistete piirid ka selles osas ähmastumas. Algselt oli mõlema vormi rajamise eelduseks tervistav kliima, nüüdisajal võib aga kuurort või spaa tekkida teistel põhjustel. Kui varem seoti kuurorte ja spaasid rangemalt vee olemasoluga, siis tänapäevane liigitamine haarab juba märksa mitmekesisemaid tervist edendavaid kooslusi (Kivimäe et al 1998: 133–134; Haedrich et al 1998: 680–685; Brödner 1976: 249–267).
    Tabelis 1 on esitatud kuurortide ja spaade liigitamine. Nagu näha, jaotatakse nii kuurorte kui ka spaasid tulenevalt raviliigist, asukohast, aga ka paljudest teistest loova -test teguritest. Ühtse rahvusvahelise klassifikatsiooni puudumise tõttu järeldab autor, et iga teenusearendaja võib pakkuda välja oma nimetuse. Seejuures on algne vannitamis-funktsioon (Veinpalu 1998: 3) paljudest kuurortidest ja spaadest kadunud.
    Tabel 1. Kuurortide ja spaade liigitamine (liigitatud R – raviliigi, A – asukoha, L – muu loova teguri järgi)
    Kuurortide liigid
    Spaade liigid
    Kliimakuurort (L)
    Ajurveedaspaa (R)
    Merekuurort (A)
    Heaoluspaa (L)
    Mägikuurort (A)
    Kruiisilaevaspaa (A)
    Kõrbekuurort (A)
    Thalassospaa (R)
    Metsakuurort (A)
    Termid (R)
    Talikuurort (L)
    Saunapark (R)
    Koopakliimakuurort (A)
    Veepark (L)
    Teemapargikuurort (L)
    Päevaspaa (L)
    Troopiline kuurort (A)
    Meestespaa (L)
    Kõik ühes kuurort (L)
    Spaalaager (L)
    Rannakuurort (A)
    Kasiinospaa (L)
    Golfikuurort (L)
    Hambaravispaa (R)
    Saarekuurort (A)
    Linnaspaa (A)
    Järvekuurort (A)
    Lennujaamaspaa (A)
    Suusakuurort (L)
    Ökospaa (L)
    Lemmiklooma sõbralik kuurort (L)
    Mobiilne spaa (L)
    Luksuskuurort (L)
    Luksusspaa (L)
    Mudaravikuurort (R)
    Ravispaa (R)
    Mineraalveekuurort (R)
    Mineraalveespaa (R)
    Spaakuurort (L)
    Kuurortspaa (L)
    Kuurortlinn (L)
    Spaalinnak (L)
    Allikas: autori koostatud (ENE 1990: 258; Types ... 2011; Resort 2011; Eesti... 2007; Scherriebi joonise, viidatud Haedrich et al 1998: 683 vahendusel; ja Põllula 2010 põhjal)
    Nagu kuurortide ja spaade liigitus, on segadusttekitav ja üksteisest läbipõimunud ka nendesse kuuluvate komponentide loetelu . Tabelisse 2 on koondatud kuurortide ja spaade võimalikud (mitte kohustuslikud) komponendid, mis on kohati väga sarnased ning tekitavad küsimuse, kas 21. sajandil on „kuurort“ ja „spaa“ veel kaks eraldiseisvat mõistet. Kasutatakse ju ka samas tähenduses mõisteid „kuurorthotell“ ja „spaahotell“. Vahe seisneb ehk vaid selles, et kuurorthotell on rohkem seostatav väliskeskkonna teguritega kui spaahotell, mis võib asuda kasvõi suurlinna kõrghoone katusel, ega pea olema tingimata looduslikult sobivas paigas. Hoolimata paljude, eriti uuemate, allikate suhteliselt vabast mõistekasutusest eelistab autor käesolevas töös mõistet „kuurort“ käsitleda laiemana ehk kui piirkonda, millesse sageli kuuluvad ka spaad.
    Tabel 2. Kuurortide ja spaade komponendid
    Kuurortide komponendid
    Spaade komponendid
    Mineraalvesi ja –allikad, hüdroteraapia.
    Vesi.
    Hea toit, jook .
    Toit, toitlustus , dieet ja toitumine.
    Suusatamine ja talispordialad.
    Liikumine, harjutused ja fitness .
    Ravimassaaž ja harjutused.
    Puudutus, massaaž ja kehatöö.
    Turism ja puhkamine on kohaliku elu osa, fookus turismil.
    Meel/keha/vaim.
    Iluteenused.
    Esteetika , kehahooldus, loomuliku ilu toetamine .
    Turismisihtkoht .
    Füüsiline keskkond, kliima, globaalne ökoloogia.
    Hooajalised, looduslikud turismiatraktsioonid.
    Sotsiaal-kultuurilised kunstid ja väärtused, spaakultuur.
    Kindel juhtimisstruktuur , sageli erafirma.
    Juhtimine, turundus , operatiivtasand.
    Vähemalt ühenädalased puhkepaketid.
    Aeg, rütm, tsüklid.
    Kuurordiarst.
    Kindlaksmääratud indikaatorite põhjal ja meditsiinilise kontrolli all toimuv ravimine.
    Mererand, puhas loodus.
    Asukoht mere ääres või merelise kliima mõjusfääris.
    Sise- ja välisveeatraktsioonid, nt ujumine ja veetorud.
    Inhalatsiooniks ja/või ravisupluseks, nt vannides , basseinides või meres, kasutatakse merevett.
    Ravivannid.
    Ravides kasutatakse meretooteid, nt muda või vetikaid.
    Päikesevannide võtmine.
    Päikeseravil kasutatakse eelkõige naturaalseid päikesekiiri, mida võib vajadusel asendada tehisliku UV-kiirgusega.
    Mägisuusatamine ja – matkamine .
    Värske õhu vannide võtmine ja mere ääres treenimine on reguleeritud.
    Hotellimajutus, sport, meelelahutus .
    Tervistumist toetavate meetmete kasutamine: interneerimine, tervislik toitumine, kehaline aktiivsus.
    Allikas: autori koostatud (Resort 2011; ISPA 2007; Thalasso 2011 põhjal)
    Üldiste mõistete sarnasusest rääkides on põhjendatud ka Eesti kuurortide tekkeloo ja eripära selgitamine . Tänu Eestis ajalooliselt valitsenud kohalike baltisakslaste suurele mõjule, tekkis siinne kuurort Saksamaa kaudu levinud kahe suuna baasil: 1) 1750. aastatel Inglismaalt alanud merekuurortide trend ja 2) Vana-Rooma termikultuur ehk sisemaiste kuurortide trend. Maailma merekuurortide tüüpiline tekkelugu erineb Tiit Kaski ja Jarkko Saarineni sõnul Lääne-Eesti rannikukuurortide – Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare – omast oluliselt kahel põhjusel. Esiteks ei ole Eesti kliima sobiv pika hooaja pidamiseks ja teiseks on Eestis majanduspoliitiline olukord alates kuurortide tekkimisest kolm korda märkimisväärselt muutunud. Seda on põhjustanud Eesti kuulu-mine Venemaa mõjusfääri (1721–1914), iseseisvumine (1918–1939), nõukogude liidu-vabariigiks saamine (1945–1990) ning taasiseseisvumine (alates 1990. aastast). (Saari-nen et al 2008: 466–467). Järelikult võib neid perioode Eesti merekuurortide ühe eelistatud lääne ja kvaliteedi suunalise arengu peamisteks pidurdajateks ning eripära tekitajateks pidada (vt joonis 1), sest Venemaalt tuldi Baltikumi merekuurortidesse just nende lääneliku elu-olu tõttu. (Worthington 2003: 382–383; Kask et al 2010: 169–170).
    Joonis 1. Lääne-Eesti merekuurortide (E1–E4) arengusuuna muutumine võrreldes ülejäänud Euroopa merekuurortidega (M1–M4) neljas arengufaasis (1 – Eesti Vene impeeriumi koosseisus , 2 – Eesti Vabariik I, 3 – Eesti NSV, 4 – Eesti Vabariik II).
    Allikas: autori koostatud (Worthington 2003, Saarinen et al 2008 ja Kask et al 2010 põhjal)
    Taasiseseisvumise järel on Eesti merekuurortides asutud arendama peamiselt spaasid. Kuurorti endasse suhtutakse pigem kui juba olemasolevasse kooslusesse: meri, päike ja õhk, mis eraldi arendamist ei vaja. Seepärast sooviti oma klassifikatsioon leida vaid spaahotellidele, nii kinnitas Eesti SPA Liit (ESPAL) 2007. aastal Eesti spaahotellide kategooriad:
    • ravispaahotell ( medical spa hotel );
    • spaa- või heaoluspaahotell (spa/ wellness spa hotel);
    • ravi- ja heaoluspaahotell (medical and wellness spa hotel). (Eesti... 2007)
    Sama allika kategooriate selgituses toodud informatsiooni põhjal kuuluvad tänapäeva Eesti spaad pigem viimase kategooria alla. Ravi- ja heaoluspaahotell on kõrgema järgu hotell , kus pakutakse ravi- ja heaoluspaa teenuseid. Erinevate spaahotellide kategooriate kombinatsioon on mõeldav juhul, kui hotell soovib ennast arendada nii kõrgema järgu ravi- kui ka heaoluspaana. (Ibid.)
    Üle maailma on võetud suund tervislikele eluviisidele ning terviseedendusele, seetõttu on ka kuurordi- ja spaatrendid liikumas samasse suunda. Mujal maailmas on need enamasti kallid kohad, eriti kui neil pole lisafinantseerimisallikat (näiteks meditsiiniliste ravide jaoks). See lülitab kuurordi- ja spaaturismi nõudlusest välja palju inimesi, kuna nad ei suuda maksta sissepääsupileti eest lõõgastusbasseinidesse, saunamaailmadesse, veeparkidesse, ravispaadesse ning spaahotellidesse ja kuurortidesse. Üldiselt tundub, et trendid on nii kohaliku kui ka globaalse tähtsusega. Isegi tegevused, mis on sajandeid eksisteerinud, võidakse uuesti avastada kusagil mujal ja pakettida uute turgude jaoks teistmoodi. Innovatiivsete arenduste üleküllus kogu maailmas muudab terviseturismi tiheda konkurentsi tõttu tarbijatele kättesaadavaks. Seepärast on tõenäoliselt tulemas säästuspaade (Budget Spas) loomise trend. Säästuspaasse sissepääs on kõigile tasuta, kuid iga teenuse eest tuleb eraldi maksta. (Smith et al 2009: 274–276; Järs 2010: 9)
    Kuurortravitrendid on juba mitmeid aastakümneid soodustanud järjest suuremate puhkekomplekside rajamist , mis on omakorda põhjustanud massiturismi teket (Järs 2010: 19). Teaduslikult on uuritud pigem massiturismi negatiivseid mõjusid kohalike elanike elukeskkonnale, aga mitte kuurorditrende. Melanie Smith ja Làzló Puczkó (2009: 274) andmetel leidub aga maailma spaamajanduses siiski mitmekesiseid trende. Kuna eesti keeles valitseb uute trendide terminite osas tühimik, siis pakub magistritöö autor vastavalt nende refereeritud tähendusele võimalikud eestikeelsed vasted (vt lisa 1, lk 71). Lisaks sellele selgub Smith et al uuringute põhjal spaatrendide jaotus maailma-osade vahel (vt tabel 3).
    Tabeli 3 järgi peaks Eestisse sobima heaolulad, tööspaad ja säästuspaad. Heaolula tüüpi spaasid on püütud ajalooliselt arendada esimese vabariigi ajal ja tööspaasid nõukogude võimu all, täpsemalt kirjeldatakse seda protsessi teises peatükis. Teised autorid ei ole küll spaatüüpe ennustanud, kuid Susie Ellis on 2011. aastaks pakkunud välja ka veelgi täpsemad spaatrendid:
    • eakate osakaalu suurenemine klientuuris (Aging... Raging );
    • aasiapäraste raviteenuste, aga ka Aasia hotellide täituvuse kasv (All Eyes on Asia );
    • soolainhalatsiooni populariseerimine ja uued tehnikad ( Salt Rooms and Salt Caves);
    • spaabrändide globaliseerumine ja uute brändide saabumine (Spa Brandwagon);
    • väga suurte allahindluste ja eripakkumiste tegemine (Deals Gone Wild );
    • spaateenuste ravimõju teaduslik tõestamine ( Science of Spa);
    • spaade maalähedus ja toote-teenuse otsepakkumine ( Hyper - Local Spas);
    • kvaliteetsed ja valutud iluteenused kogu kehale ( Extreme Beauty: Spa Edition );
    • spaade lahtiolekuaeg pikeneb (Spa, in a New York Minute);
    • mitmekesine valik eriüritusi (Surprising Special Events) (Ellis 2010).
    Vaatamata autorite erinevatele lähenemisnurkadele on spaatrendides siiski palju, mis sobitub omavahel üllatuslikult hästi. Nii on näiteks ökokuurortide teke kooskõlas suurte allahindluste ja sooduspakkumiste trendiga spaades. Siinkohal on märkimisväärne, et isegi spaatrendid rõhutavad mõistete „kuurort“ ja „spaa“ ühtlustamist, kui neid kasuta-takse kohati sünonüümidena. Seepärast on sobiv uurida ka nende keelelist teket: sõna „kuurort“ tuleneb saksakeelsest liitsõnast der Curort, mis tähendas algselt iga hoonet, kus pakuti ravi. Sõna „spaa“ pärineb ilmselt valloonikeelsest sõnast espa, mis on „allikas“ või akronüüm ladinakeelsest väljendist Sanitas per Aquas ehk „tervis läbi vee“, sest Vana-Roomas olid kasutusel teistsugused terminid: balnea – väike suplus -maja ehk tänapäevases mõistes linnasaun, term – suur ühiskondlikul otstarbel kasutatav pesemiskompleks. (Klinge 2008: 25; Tomasberg 2010; Brödner 1976: 249–267)
    Tabel 3. Peamiste globaalsete kuurortide ja spaade kontseptsioonide tulevikuasukohad
     
    Hea-olulad
    Spaa-laagrid
    Öko- kuuror-did
    Unis-tuste-maad
    Minu spaad
    Muun-dur-spaad
    Töö-spaad
    Säästu-spaad
    Euroopa
     
     
     
     
     
     
     
     
    põhjaosa
    x
    x
    x
    x
    lääneosa
    x
    x
    x
    x
    x
    x
    x
    kesk- ja idaosa
    x

    x
    x
    lõunaosa
     
    x
     
     
     
    x
     
     
    Ameerika


    põhjaosa
    x
    x
    x
    x
    x
    x
    x
    keskosa
    x
    x
    x

    lõunaosa
     
     
    x
     
     
    x
     
     
    Aafrika
     
     
    x
     
     
    x
     
     
    Aasia


    lähis-ida
    x
    x
    x
    x
    kaguosa
    x
    x
    x
    x
    x
    x
    x
    kaug-ida
     
     
     
    x
     
     
    x
    x
    Austraalia , Uus- Meremaa ja Vaikse ookeani lõunaosa
     
    x
    x
    x
    x
    x
    x
    x
    Allikas: autori tõlge Smith et al joonisest (2009: 276)
    Vaatamata tulevikutrendide kohta tõendusmaterjali puudumisele enamate autorite sõna-võttude näol, on siiski eeldatav, et paremini hakkavad tööle spaad nendes linnades, kus avalik sektor on koostöös erasektoriga kinnitanud tervet kuurordipiirkonda hõlmava kontseptsiooni , sest ilma kindla sihi ja struktuurita ei ole võimalik midagi arendada. Kuigi Inglismaalt alanud merekuurortide juhtimine toimus valdavalt riigi eestvedamisel, põhinevad tänapäeva läänemaailma kuurordid enamasti erakapitalil ja neid juhib üks eraettevõte ( Vunk 2004: 7). Sellegipoolest peab autor siinkohal mõistlikuks arvestada vaba läänemaailma kapitalistliku arengu eripärasid ja arvab Eesti arenguloo järgi, et siia sobib paremini riiklik või vähemalt kohaliku omavalitsuse hallatav juhtimisstruktuur, kuhu on kaasatud kolm osapoolt – avalik ja ettevõtlussektor ning kohalik kogukond. (vt joonis 2)
    Otsus taastada, säilitada ja hoida kuurordipärandit
    Otsustada hooaja pikkus Otsustada sihtgrupp
    Leppida kokku kuurordi põhisuund Luua kuurordi kontseptsioon
    Jagada kolme osapoole vahel rollid
    Lahendada praktilised küsimused (nt külastuskoormus, parkimine , kuurordimaks)
    Joonis 2. Kuurordikontseptsiooni elluviimise etapid kolme – avaliku ja erasektori ning kohaliku kogukonna – osapoole koostöös.
    Allikas: autori koostatud (Smith et al 2009: 274–276 ja Kask et al 2010: 169–170 põhjal).
    Käesolevas alapeatükis leiti, et kuurordid ja spaad on ajalooliselt tekkinud küll erineva-test vormidest , kuid 21. sajandil on need sulandumas ühtseks mõisteks „turismisiht-koht“. Seega vaadeldakse järgmises alapeatükis turismisihtkoha mõistet, selle arenda- mise ja turundamise põhimõtteid ning kohalike elanike kaasamise rolli turismisihtkoha planeerimises. Samuti tutvutakse turismisihtkoha positsioonimise võimalustega ja uuri-takse, kuidas jõuda soovitud sihtrühmani.

    1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted

    Turismisihtkoht on turismitegevuse keskne looduslik või inimese rajatud element, milleks võib olla nii konkreetne atraktsioon kui ka geograafiline piirkond. Sihtkohaks nimetatakse turistidele huvipakkuvat paika. Koht, mida turistid ei külasta, pole turismi- sihtkoht , kuid potentsiaalsete turistide tähelepanu saab köita suunatud turunduse abil. Seepärast on väga oluline, milliseid märke asukohaga juba seostatakse ja kui teadlikult need soovitud sihtrühmale positsioonitakse. Positsioonimisteooria kohaselt on iga siht-rühma huviäratajateks erinevad märgid. Mõistes soovitud turistide vajadusi ja kulutades nende rahuldamiseks ressursse, saab varem tundmatu asukoha muuta turismisihtkohaks. Seejuures sõltub turismisihtkoha jätkusuutlikkus positsioonimistegevuse eesmärgipära-susest ja järjekindlusest. (Howie 2003: 73)
    Turismisihtkohal on kindlad tunnused (Peedel 2009): selles on midagi atraktiivset, seal on turismirajatised ja vajalik infrastruktuur . Lisaks neile kindlatele tunnustele on enamus sihtkohti võimalik analüüsida läbi kuue A, mis tulenevad ingliskeelsetest termi-nitest – accessibility, attractions, amenities, available packages, activities , ancillary services . Seega võib sihtkohta suhtuda kui kombinatsiooni kõikidest toodetest, teenus-test ja elamustest, mida pakutakse kohalikul tasandil. (Dorbek et al 2003)
    Erinevad autorid ja allikad tõlgendavad turismisihtkohta järgnevalt:
    • turismitoodete kooslus , mis pakub külastajatele integreeritud elamust (Dorbek et al 2003);
    • piirkond, kus turism on suhteliselt tähtis tegevus ja kus majandus võib olla oluliselt mõjutatud turismi aastatuludest ( Tourism Destination Management 2009);
    • geograafiline ruum, kus eksisteerib turismiressursside klaster – atraktsioonid, infrastruktuur, turismiteenuste ja –toodete pakkujad jne (Pike 2008: 24);
    • piirkond ehk maa, riik, väike- või suurlinn , mida on reklaamitud või mis reklaamib end ise kui turistide külastuspaik (Beirman 2003: 3);
    • regioon, mille turist valib külastamiseks (Metelka 1990: 46, viidatud Cooper et al 2008: 112 vahendusel);
    • sihtkoht kui piirkond; lõõgastumis- ja äriline piirkond; turismi sihtkoha tsoon; turismi ostlemise küla; turisti piirkond (McDonnel, Darcy 1998, viidatud Pike 2008: 24 vahendusel);
    • asukoht, kus saab arendada ja turustada turismitoodet, olgu selleks siis looduslikult, ajalooliselt või kultuuriliselt atraktiivne linna- või maapiirkond (Maleki 1997, viidatud Sharpley 2002: 35 vahendusel).
    Turismiarendajate väitel mõjutab turismisihtkoha valikut uus oluline suundumus ini-meste reisimistavades. Kui varem suunas turismi arengut pakkumine, siis nüüd on selleks saanud nõudmine – turismiturg on küllastanud, sihtkohtade valik arvukas ja mitmekesine ning reisikaugus pole enam tähtis. ( Kiili et al 2005: 5) Ka Steven Pike nõustub, et lähtudes seisukohast , mille järgi toimub enamus turismitegevustest siht-kohtades, võib neid kirjeldada kui kohti, kus külastajad ajutiselt viibivad, et võtta osa turismiga seotud tegevustest (Pike 2008: 25–26)
    Ainuüksi inimeste julgustamisest ei piisa, et nad turismisihtkohta külastaks. Piirkond võib küll rahuldada kohalike elanike ja väljastpoolt tulevate klientide vajadusi pakkudes neile igapäevast meelelahutust, kuid ilma turistidele orienteeritud konkreetse arengu-suunata ei saa kohast turismisihtkohta. Frank Howie andmetel on selle loomiseks mitmeid olulisi meetmeid:
    • muuta potentsiaalsed ressursid atraktsioonideks;
    • võimaldada turistidele piisaval hulgal majutust;
    • võimaldada transport sihtkohta ja sihtkoha sees;
    • tagada turismi edukas integratsioon püsivalt ja pikaajaliselt. (Howie 2003:24)
    Rich Harrill juhib tähelepanu sarnasusele toodete-teenuste ja turismisihtkoha turunduses – mõlemad sõltuvad sellest, mida klient arvab või milliseid emotsioone see temas tekitab. Korduvkülastuse võimalikkuse määrab turismisihtkoha kuvand . (Harrill 2005: 54) Harsha E. Chacko andmetel on samuti oluline sihtkoha turundamine kindlatele siht-turgudele ja –rühmadele (nt pereturistid), pakkudes neile vajalikke teenuseid ja tegevusi (Chacko 1997). Sihtkoht kulutaks raha, kui püüaks olla atraktiivne kõigile, kes sinna reisivad, selle asemel peaks sihtkohad selekteerima sobivad sihtrühmad (Kotler et al 2003: 730).
    Chris Cooperi ja Michael Halli ning Vince Gloveri ja Hayley Daltoni järgi liigitatakse turismisihtkohti järgnevalt:
    • rannikupiirkonnad ( coastal areas );
    • turistilinnad ( tourist towns and cities);
    • äri- ja konverentsisihtkohad (business and conference destinations);
    • maapiirkonnad (countyside areas);
    • pärimus- ja kultuurisihtkohad ( heritage and cultural destinations);
    • eesmärgist lähtuvad sihtkohad ( purpose built) (Cooper et al 2008: 112; Glover et al 2009).
    Üldiselt peetakse turistide sihtkohta meelitajateks pakutavaid tegevusi või üritusi, mida nimetatakse atraktsioonideks (Gunn 2002: 221–225; The Business of ... 2006: 288; Harrill 2005: 116). Atraktsioone võib olla väga mitmesuguseid. Philip Kotler, Christer Asplund, Irving Rein ja Donald Haider toovad välja turismisihtkoha atraktsioonide kümme põhitüüpi:
    • naturaalne ilu ja tunnused (loodus);
    • ajalugu ja kuulsad inimesed;
    • ostukeskused;
    • kultuuriga seotud vaatamisväärsused;
    • rekreatsioon ja lõbustus;
    • spordiväljakud;
    • festivalid ja üritused;
    • ehitised, monumendid ja skulptuurid ;
    • muuseumid;
    • muud vaatamisväärsused (Kotler et al 1999: 140).
    Kenneth Robertsi andmetel on atraktsioonid unikaalsed , varieerudes maailma imetlus-väärseimaist jugadest teemaparkideni ning tõmmates turiste ligi kogu maailmast. Potentsiaalsete ja olemasolevate atraktsioonide inventeerimisel soovitatakse need jagada kahte gruppi: tuumik - (eeltoodud loetelus ) ja toetavad atraktsioonid. ( Roberts 2004:70) Tuumikatraktsioonid on peamised tõmbetegurid, kuid need ei saa olla ainsad atrakt-sioonid. Lisaks tuleb analüüsida ka toetavaid teenuseid, mida turistid külastusperioodil tarbivad. Nendeks on majutus , toitlustamine , transport, parkimine, avalikud teenused (politsei, esmaabi) jpm. Peale selle on oluline anda potentsiaalsetele külalistele turismi-sihtkoha kohta informatsiooni. (Dorbek et al 2003; Hall et al 2006: 123)
    Pereturistile positsioonimisest on kirjutanud mitmed autorid: Heli Tooman , Aare Mae, John Reith, Roger March , Arch G. Woodside, Maureen H. McDonough, Gary A. Ackert, Philip Kotler, Norma Polovitz Nickerson, Paula Kerr , Michael R. Solomon jpt. Kõik nad leiavad, et lastega perekonnad moodustavad puhkereiside turul olulise osa. Seepärast on vaja neile pakkuda vastavaid teenuseid ja tegevusi. Lapsesõbralikke paiku külastavad samad perekonnad sageli korduvalt. Seega on pereturisti kerge püsiklien- diks muuta. Puhkust planeeritakse tavapärasest rohkem ja sihtkohti valitakse hoolika- malt . Jällegi on tähtis roll info kättesaadavusel. (Tooman et al 1999: 187; Reith 1987: 22, viidatud Siimon 1997: 80–81 vahendusel; March et al 2005: 173; McDonough et al 2005: 173; McDonough et al 1986a, viidatud Dorbek et al 2003 vahendusel; Kotler et al 1999: 38; Nickerson et al 2001: 29; Solomon 1992: 286) Autor pakub tabelis 4 välja samade allikate põhjal sünteesitud pere- ja massituristi võrdluse.
    Lastel on perekonna reisiotsuse langetamisel tihti kaalukas osa. Arvatakse, et nende eest otsustab perekond, kuid tegelikult võib olla ka vastupidi. Samas on lapsed väga reklaa-mitundlikud, mis võib samuti turismisihtkoha valikut mõjutada. Kuid reklaamitund- likkus sõltub eelkõige laste vanuserühmast. Kuna lapsed ei oska hinnata turismisihtkoha tegelikku väärtust perekonna jaoks, siis ei ole nad hinnatundlikud ning nende mõjul võidakse isegi kaalutletud ja pikaajalise otsustusprotsessi tulemusel plaanitust rohkem kulutada. Lisaks lastega perede tundlikkusele sihtrühmana on oluline veel laste ostuhar-jumuste kujunemine teismelise aastate jooksul. (Schiffman et al 1987: 406; Block et al 1987: 185)
    Tabel 4. Pereturisti ja massituristi profiili võrdlus
    Pereturist
    Massiturist
    Tinglik vanus
    20–60 eluaastat .
    20–40 eluaastat.
    Tüüpiline perekonnaseis
    Abielus, lapsed või ka laiendatud pere.
    Vallaline , lasteta .
    Otsustusüksused
    Pere, lapsed.
    Ise.
    Peamised otsustusmõjurid
    Laste vajadused.
    Hind, seltskond .
    Vajadused
    Olla perega koos, puhata .
    Leida seltskond, odavalt pidutseda.
    Sobiva teenuse omadused
    Personaalne , unikaalne , privaatne, individuaalne, hind sõltub kvaliteedist.
    Kõigile võrdselt ühesugune, standartne, avalik, seltskondlik, hind minimaalne.
    Ootused sihtkohale
    Vaikus , rahu, perekesksus , turvalised olukorrad, lasteatraktsioonid.
    Melu, pidu, uued sõbrad ja olukorrad, noorteatraktsioonid.
    Kliendisuhe
    Püsiv, põhineb usaldusel.
    Uus, põhineb põnevusel.
    Allikas: autori koostatud (Tooman et al 1999: 187; Reith 1987: 22, viidatud Siimon 1997: 80–81 vahendusel; March et al 2005: 173; McDonough et al 2005: 173; McDonough et al 1986, viidatud Dorbek et al 2003 vahendusel; Kotler et al 1999: 38; Nickerson et al 2001: 29; Solomon 1992: 286; Schiffman et al 1987: 406; Block et al 1987: 185 põhjal)
    Turismi planeerimisel sihtkohta on tähtis kohaliku kogukonna kontroll kõigi tegevuste ja situatsioonide üle (Scheyvens 2002: 8). Kogukonna tasandil turismi planeerides puututakse ühelt poolt kokku inimeste ja nende poolt pakutavate teenuste, kuid teiselt poolt laiaulatuslike maa-alade kasutusplaanide ja arengukavadega ( Guide ... 2001: 25). Seetõttu on otsuste tegemine turismisihtkoha planeerimisel ja arendamisel üks kõige raskemaid protsessi osi, kuid väga tähtis on kõigi kolme osapoole (kohalik kogukond, avalik ja erasektor ) kaasamine. Otsustusprotsessi keerukus tuleneb tihti kohaliku kogu-konna puudulikest teadmistest, kogemustest ja vähesest ettevalmistatusest turismi vald- konnas . (Gunn 2002: 241)
    Turismisihtkoha planeerimisel peab teadvustama kohaliku kogukonna taluvuspiiri. See tähendab, et mõned muudatused on kohalikele elanikele vastuvõetavad ainult teatud ulatuses. Nende tegemisel peab arvestama, et planeerijal-arendajal on vastutus kohaliku kogukonna ees ja kõik uued võimalused peavad olema positiivse mõjuga kogukonna elukvaliteedile, loodus- ja kultuuriressurssidele. Valdkonnad, millele turismisihtkoha planeerimisel mõju avaldatakse, võib jagada kolmeks: sotsiaalne ja kultuuriline, majan-duslik ja keskkondlik. (Elliott 1997: 150–152; Godfrey et al 2000: 4; Brown 2002: 66)
    Kui turismisihtkoha arendus toimub eelnimetatud kolme osapoole koostöös, on tule-museks positiivne ettevõtluse areng, mis loob piirkonda uusi töökohti ja võimaldab kohalikel elanikel meelepärast tööd leida. Samuti tõuseb ettevõtlike kodanike soov siseneda ettevõtlusturule. See muudab piirkonna omakorda investoritele atraktiiv-semaks. Kohalik kapital ja ettevõtete omanikud tagavad turismist ja teenindusest saadava kasu piirkonda jäämise, võimendades seeläbi veelgi motivatsiooni turismiga tegeleda ja ressursside sissevoolu , mida saab suunata turismi toetavate sfääride arenda-misse. (Guide... 2001: 25; Brown 2002: 71–72; Leiper 2004: 230; Li 2006: 133; Mason 2003: 43; Scheyvens 2002: 120–138; Gunn et al 2002: 20–21)
    Turismisihtkoha turundus on võrreldes tavaturundusega kohalikku keskkonda arvestav ning moodustab sihtkohast koos tavalise toote või teenusega terviku. Frederic Dimance (2005: 6) arvab, et turismisihtkoht peab olema atraktiivne ja pakkuma kvaliteetset elamust, mis on sama hea või parem võrreldes sellega, mida alternatiivsed turismisiht-kohad samale sihtturule pakuvad. Sihtkoha turundus pole uus ega eriline lähenemine, see toob vaid esile turismisihtkoha identiteedi ja eripära unikaalsemas kompositsioonis. Selle aluseks on professionaalse turundusstrateegia loomine, mis põhineb enamasti riigi üldisel turismistrateegial või arengukaval ja mille ülesehitamiseks on J. R. Brent Ritchie ja Geoffrey Ian Crouch pakkunud erinevaid võimalusi:
    • identifitseerida strateegilised sihtturud vastavalt potentsiaalse kliendi soovidele ja käitumisele;
    • mõõta turismisihtkoha tuntust ja kuvandit;
    • luua turismisihtkoha margikujunduse põhimõtted;
    • panna paika turismisihtkoha positsioon sihtturgudel;
    • arendada logod, reklaamid , müügiedendus brändi toetuseks ja positsioonimiseks;
    • panna paika tegevuste ajakava ;
    • määrata kõige efektiivsemad viisid oma toodete ja teenuste kättesaadavaks tege-miseks (Ritchie et al 2000).
    Sageli ei lähtuta turismisihtkoha turundamisel strateegia ülesehituse teoreetilistest põhi-mõtetest. Võrreldes konkurentidega jäävad enamasti puudulikuks hindamine ja kontroll. Arvestatakse riikliku finantseerimisega, selmet lähtuda tegelikest vajadustest. Turundus-tegevuste planeerimisel tuleks lähtuda turismisihtkoha visioonist, trendidest ja ressurs-sidest. Sihtkoha turunduse olulised tööriistad on seega kuvand, positsioonimine ja brändikujundus. Viimane on ilmselt parim vahend tänapäevastele sihtkoha turun-dajatele. ( Morgan et al 2004: 11; Park et al 2006: 263)
    Turismisihtkoha kui brändi eripäraks on tema unikaalsus. Sihtkohad püsivad konku-rentsis tänu brändi identifitseerimisele ja positsioonimisele reisijate jaoks. Sihtkoha turunduse edukus sõltub kuvandi või brändi tugevusest, selle ehedusest, originaalsusest ja vastupidavusest. Brändist arusaamise , sellele toe ja usalduse tekkeks peaks juhtimise koondama ühe organisatsiooni kätte. Bränd annab turismisihtkoha konkurentsivõimele tähenduse ja väljenduse. See loob elamuse ja kuvandi, edastab väärtussüsteemi ja siht-koha positsiooni turul. ( Lennon et al 2006: 235; Fabricius 2006: 44)
    Võimalikud probleemid sihtkohas ei tulene tavaliselt vaid külastajatest, pigem on need turismivaldkonna puuduliku planeerimis-, arendamis- ning juhtimistöö tulemus. Näiteks samal ajal, kui ettevõtlussektor toetab turismi arengut, võivad teised osapooled selle vastu olla. Tüüpilisemalt tugineb vastasseis arusaamal, et turism võib kasvatada sot-siaalset, psühholoogilist ja majanduslikku konkurentsi ressursside pärast, põhjustades seeläbi teisi negatiivseid mõjusid. Kui poliitilised, keskkonnateadlikud, religioossed, kultuurilised, etnilised ja teised kohaliku kogukonna huvigrupid informeerimata jätta, on tulemuseks palju turismi arendamist segavaid takistusi. (Elliott 1997: 147; Holden 2006: 152–157; Godfrey 2000: 3; Gunn 2002: 75; Mason 2003: 43; Leiper 2004: 230; Weawer et al 2002: 262)
    Lisaks eeltoodud probleemidele viib turismiplaneerimatus pikemas perspektiivis siht-koha tühjenemisele kohalikest elanikest, kes leiavad, et elukeskkond on muutunud sobimatuks. Peale selle on tõenäoline, et samal ajal, kui hooajaline massiturism vallutab nende elupiirkonna, reisivad nad ise meeldivamatesse turismipiirkondadesse puhkama . See tekitab probleeme kohapealse tööjõu leidmisel ja naastes on muutunud ka elanike hoiakud, nägemus teenustest ja nende kvaliteedist, mis omakorda võib põhjustada muutunud suhtumist turistidesse ja negatiivsete hoiakute jõudmist käitumismustritesse. Massiturismi ebasoodne mõju avaldub veel liiklusummikutes, arvukates jalakäijate gruppides, müras, prügis, parkimisprobleemides ning loomulikult ka kuritegevuse kasvus . Pidevad turistide vood põhjustavad taime- ja loomaliikide, parkide ning teiste looduslike kohtade hävimist. Pinnase, õhu ja vee reostus kandub läbi toidu ja jookide inimestele ja loomadele, põhjustades haigusi. Turistide uudishimu, vaba ning tihti üleolev käitumine tugevdab kohalikus kogukonnas eemaletõukavat suhtumist ja veelgi suuremat eraldumist. (Guide... 2001: 29–31; Gunn et al 2002: 20–21; Weawer et al 2002: 37–38; Brown 2002: 69–71)
    Evert Gummessoni järgi tuleb teenuse positsioonimisel ühele kindlale sihtrühmale arvestada kliendi poolt tajutud kvaliteedi ja kliendi kulutuste suhet. Need moodustavad kokku tajutud väärtuse, mis on kliendi rahulolu eelduseks ning mõjutab tema pühen-dumist, sidemeid teenusepakkujatega ja nende suhete tugevust. Mida suurem on suhete tugevus ja sihtrühma lojaalsus, seda vähem tõenäoline on alternatiivsete teenuste vali-mine. (Gummesson 2002: 231–232) Autor näeb siin seost turismisihtkoha positsiooni-misega, mistõttu kohandatakse ja disainitakse joonis 3 vastavaks turismisihtkoha tasu-vuse mudelile.
    Joonisel 3 on näha komponendid, millest koosnevad suhte tulem ja turismisihtkohaga suhtes olemise kulud sihtrühma kuuluva kliendi jaoks. Lisaks tulude ja kulude omava-helisele suhtele mõjutavad kliendi silmis turismisihtkoha väärtust ka kõik üksikute komponentide vahelised seosed. Nii koosneb struktuuriline kapital suhetest, mis on seotud turismisihtkoha kultuuri, süsteemide, lepete, imago ning võrgustikuga, kuhu turismisihtkoht kuulub. Mida edukamalt ühendab turismisihtkoht suhteid oma struktuu-riga, seda sõltumatum on ta individuaalsetest teenusepakkujatest. Gummessoni arvates on oluline leida võimalus sihtrühma info salvestamiseks ühiselt kasutatavatesse andme-baasidesse, et see jääks turismisihtkohta, kui teenusepakkujad lahkuvad või vahetuvad.
    Joonis 3. Turismisihtkoha tasuvuse mudel
    Allikas: autori koostatud (Gummesson 2002: 231 põhjal)
    Käesolevas alapeatükis selgus, et sarnaselt kuurordi arendamise teooriale on ka sihtkoha arendamise teooria järgi vajalik kindla juhtimisstruktuuri määratlemine ja kohaliku kogukonna kaasamine otsustusprotsessi. Veel tuvastati vajadus positsioonida ühele kindlale sihtrühmale, kirjeldati positsioonimisprotsessi, leiti kahe sihtrühma – pereturisti ja massituristi – erinevused, massiturismi tekkepõhjused ja disainiti turismisihtkoha tasuvuse mudel.

    1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid

    Kahest esimesest alapeatükist ei selgunud veel disainitavale kuurordikontseptsioonile sobiva organisatsiooni profiili ja empiirilistele uuringutele sobivat metoodikat. Seega on põhjendatud järgnevalt 21. sajandi teenusedisaini aluste ja arengutrendide käsitlemine. Selles alapeatükis koondatakse tunnustatud autorite – Roger D. Martin, Clement Mok, Mark Jones ja Fran Samalionis – teooriad ühtseks tervikuks ning sünteesitakse nende põhjal sobivaim huvigruppidelt saadavate andmete kogumise meetod.
    Maailma teenusedisainerid püüavad leida vastust küsimusele, kuidas klientide soove paremini tuvastada ja seeläbi ettevõtte teenust edukamalt müüa. Teenuse kliendikesk-semaks muutmisel on tähtis tunda hästi kliente ja uurida nende vajadusi. Ettevõtted võitlevad praegu turgudel kohandumise, konkurentsikasvu, teenusepõhise majanduse laienemise ja teadmiste revolutsioonilise arengu tingimustes jätkusuutlikkuse saavu -tamise nimel. Kõik need tegurid suunavad ettevõtteid innovaatiliselt ümber kujundama nende seniseid ärimudeleid ja tõstma oma suutlikkust – kuid viimasega võrdselt oluline on organisatsioonistruktuuri kliendikeskseks muutmine disaini abil.
    Johan Frishammar ja Henrik Florén arvamuse kohaselt peavad pakkujad oma teenust turul konkureerimiseks pidevalt uuendama. Siiski on uute teenuste turule toomine väga haruldane . Veelgi haruldasemad on turgu täielikult ehk radikaalselt muutvad teenused. Radikaalse innovatsiooni tegemiseks peavad praegu ettevõtetes töötavad äriinimesed õppima disaineritelt uusi tööviise. Radikaalne innovatsioon põhineb kliendivajaduste ja turutrendide arendamisel. Need muutused on raskesti saavutatavad ja teenuse edukus võib sõltuda ühest pisidetailist, mida on pilootuuringuta raske välja selgitada. Riskijuhtimisel tuleb õppida prototüüpima, mitte oodata kuni teenus saab perfektseks. (Frishammar et al 2010)
    Teenusedisaini enim tsiteeritud autori Roger Dean Martini hinnangul põhinesid paljud varasemad filosoofilised tõekspidamised konkurentsieelisel ja on välja kasvanud nn teiloristliku organisatsioonikäsitlusega maailmast. 20. sajandi loovus seisnes heuristika asendumises algoritmidega. See tähendas efektiivsuse saavutamist mistahes teenuste disainis massivalemite kasutusele võtmise abil. Kõigile inimestele sobivaim teenus disainiti detailselt, määrati igale disainiprotsessi etapile kuluv aeg ja koostati selle põhjal teenuse ühtsustamise valem ehk algoritm . Kahjuks välistas selline kvantitatiivne lähenemine võimaluse tõsta teenuse tegelikku kvaliteeti. Traditsioonilise teiloristliku vaate järgi oli ettevõte tsentraalselt juhitav isik, mis kujunes ühe ja sama asja tegemises järjest paremaks ja paremaks. Kuid ettevõtete kiire laienemise ja efektiivsuse tõusu tagajärjel tekkinud masstootmine
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #1 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #2 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #3 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #4 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #5 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #6 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #7 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #8 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #9 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #10 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #11 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #12 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #13 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #14 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #15 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #16 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #17 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #18 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #19 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #20 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #21 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #22 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #23 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #24 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #25 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #26 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #27 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #28 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #29 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #30 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #31 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #32 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #33 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #34 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #35 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #36 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #37 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #38 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #39 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #40 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #41 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #42 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #43 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #44 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #45 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #46 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #47 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #48 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #49 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #50 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #51 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #52 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #53 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #54 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #55 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #56 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #57 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #58 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #59 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #60 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #61 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #62 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #63 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #64 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #65 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #66 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #67 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #68 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #69 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #70 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #71 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #72 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #73 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #74 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #75 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #76 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #77 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #78 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #79 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #80 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #81 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #82 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #83 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #84 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #85 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #86 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #87 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #88 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #89 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #90 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #91 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #92 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #93 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #94 KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL #95
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 95 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor tiina.niin Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Antud materjal vastab küsimustele, mis võivad olla seotud kuurordi arenguga ja linnale kuurordikontseptsiooni loomisega, samuti spetsiifilisemalt Pärnut puudutava uuringuga. Tegemist on minu 2011. aastal valminud magistritööga.
    KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE , PÄRNU LINN , turundus

    Mõisted

    lähenemisnurk teemale, magistritöö uurimisprobleem, juhendajaid, retsensenti, leevenduseks, tabelis 1, tabelisse 2, vahe seisneb, käsitleda laiemana, tehisliku uv, spaa, kombinatsioon, üle maailma, mujal maailmas, säästuspaasse sissepääs, kuurortravitrendid, spaasid, avalik sektor, kohaliku kogukonna, turismisihtkoht, positsioonimisteooria kohaselt, nitest, chacko andmetel, tuumikatraktsioonid, pereturistile positsioonimisest, turismisihtkoha turundus, turundus, teenuse kliendikesk, väärtushinnangud, ettevõtete vahe, induktiivne, sellele toetumine, kolm osapoolt, edu taga, sihtrüh, uurimisobjekti, põhiautoriteks, varasemates käsitlustes, tidest, üksikud eraarstipraksised, töökoha suunamiskirja, eesti taastusravi, korra pehme, jooniselt 5, majanduskriisiaegne langus, piret hallik, terviklik elu, õnnelik kohalik, autori arvates, meetodina kasu, eksperdiintervjuu, vabatahtlik intervjueeritav, kuurordiala kehtes, ebameel, tabelis 8, teiste arva, pereturisti kate, pooleteist, sest seal, kuurordi teenusepakkujateks, pärnu hinnatase, eesti pereturist, majutusasutustena, interv, ülejäänud aspek, kuuror, ööklubisid, pereturist, tabelis 11, ettevõtlusvormi väljatööta, kontseptsiooni, maalähedaseks, majandusgeograafide hinnangul, kohalikele elanikele, väiksemate müügiletti, eesti pereturistil, rannavillad, positsioonimisteooriat, pereturist, rühmale, 249, hotel, crebbin, cur, pärnumaa turismi, phase, and tourism, 329, hallik, tutkimushaastattelu, maakonna puhke, 162, community decision, 132, expertinneninterviews, 262, 452, der carl, 369, rahateenimiseks, reaal, fitnessklubi osalejakaart, eksperdiintervjuu, käesolev lisa, ettevõtja äriidee, külalislahkuse, viimased 6, muuseumisse kappi, mugavust, kuurort, kuurort, kusjuures mõlema, kogu väetamis, kuurordimaksu kehtestamine, jurmala näide, riiast jurmalani, külastajal, trüki, suured turismi, trüki, suust, the non

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    343
    pdf
    Maailmataju uusversioon
    73
    docx
    Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele
    193
    docx
    Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
    1072
    pdf
    Logistika õpik
    990
    pdf
    Maailmataju ehk maailmapilt 2015
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    161
    pdf
    Juhtimise alused
    477
    pdf
    Maailmataju



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun