Turismitrendid (0)

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Ettevõtluse osakond
turismitrendid
Referaat
Juhendaja :
Pärnu 2013
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Turism 4
1.1. Turismi mõiste ja liigitus 4
1.2. Turismi erinevad vormid 5
1.3. Nišiturism 6
2. Turismisitrendid 8
2.1. Turismi ajalugu 8
2.2. Turismitrendid praegusel ajal 10
2.3. Prognoositavad turismitrendid lähitulevikus 11
Kokkuvõte 14
Viidatud allikad 16
Lisad 18
Lisa 1. Sissetuleva turismi liigitus transpordi alusel 18

Sissejuhatus

Turism on kasvanud üheks populaarseimaks puhkuse veetmise viisiks tänapäeval. Turism mõjutab ka tänu oma tugevate sidemete tõttu teise majandusharudega kogu majandust ning suurendab ka nõudlust erinevate toodete ja teenuste peale, mis kuuluvad teistesse elu valdkondadesse. Antud referaadi eesmärgiks on erinevat kirjandust uurides koostada ülevaade tursimi üldistest asjaoludest ja ka trendidest selle valdkonnas. Töös antakse ülevaade turismi liigitusest, erinevatest turismi vormidest ja ka turismitrendidest.
Uurimisülesanded, millele vastust otsitakse, on järgmised:

• anda ülevaade turismi üldisest liigitusest;
  
• analüüsida erinevaid turismivorme;
  
• leida erinevusi turismifaaside vahel;
  
• selgitada välja praeguse aja turismitrendid;
  
• prognoosida lähituleviku turismitrende.
  

Uurimisülesannete lahendamiseks tuleb tutvuda erinevate allikatega turismivaldkonnast. Töös kasutatakse peamiselt kirjeldamist, mis esineb verbaalsel kujul. Materjali otsitakse raamatutest, kogumikest, ajakirjadest, ajalehtedest, õigusaktidest ja ka internetist. Vanim kasutatud allikas pärineb aastast 1998 ja uusimad pärinevad aastast 2013.
Töö koosneb kahest osast, mis mõlemad omakorda jaotatakse kolmeks alapeatükiks. Esimeses osas kirjeldatakse turismi erinevaid liike ja vorme ning kirjeldatakse ka nišiturismi . Töö teine osa keskendub turismi ajaloole ja erinevatele turismitrendidele praegusel ajal ja ka tulevikus.

1. Turism

1.1. Turismi mõiste ja liigitus

Holloway (1998, viidatud Jakobson 2003 vahendusel) definitsiooni kohaselt haarab turism tegevusi, mis on seotud inimeste reisimise ja viibimisega väljaspool nende elukohta mitte kauem kui üks aasta järjest vaba aja veetmise, äri või muudel eesmärkidel. Põhjusi, miks inimesed reisivad on erinevaid ja seetõttu jaguneb turism ka mitmeks erinevaks osaks.
UNWTO ehk Maailma Turismiorganisatsiooni järgi liigitatakse turismi järgnevalt:

• väljaminev turism (outbound tourism , outgoing tourism);
  
• sissetulev turism (inbound tourism, incoming tourism);
  
• siseturism ( domestic tourism).
  

Väljaminev turism tähendab riigi residentide   reisimine väljaspool oma riigi territooriumi. Sissetulev turism on väliskülastajate reisimine vaadeldava riigi territooriumil ja seal reisimine. Siseturism on riigi residentide reisimine oma riigi territooriumil. (Mõisted ....2013)
Nende eelneva kolme liigi kombineerimisel tekivad aga uued kategooriad (Jakobson, 2003):

• sisemaine turism ( internal toursim);
  
• rahvuslik turism (national tourism);
  
• rahvusvaheline turism ehk välisturism (international tourism).
  

Sisemaine turism hõlmab siseturismi ja sissetulevat turismi. Rahvuslik turism hõlmab aga siseturismi ja väljaminevat turismi. Rahvusvaheline turism hõlmab sissetulevat ja väljaminevat turismi.

1.2. Turismi erinevad vormid

Turismivorme on väga palju ja nende liigitamine toimub mitmeti. Inimesed reisivad küll erinevatel põhjustel, kuid enim levinud on siiski näiteks puhketurism, linnaturism , massiturism , äriturism, maaturism , seksiturism jne.
Puhketurismi puhul valib turist ise sihtkoha ning tasub ka reisi eest iseseisvalt. Maksab ainult selle eest, mida ta on endale valinud ja mis kohti ta külastab. Puhketurismi peamiseks eesmärgiks on lõõgastus ja puhkus. Soovitakse argielust leida vaheldust. Reisitakse puhkuste ajal ning nädalavahetustel. (Turism...2013)
Linnaturismiks peetakse aga turismiteenuste pakkumist linnakeskkonnas. Sinna alla kuuluvad näiteks ostureisid ja ka erinevad kultuurisündmused, mis leiavad aset linnades. (Turism...2013)
Massiturism on suurte inimrühmade reisimine näiteks populaarsematesse reisisihtkohtadesse. Massiturismi üks osa tänapäeval on kindlasti ka ostuturism . Massiturismi sihtkohad on mõjutatud mitmetest teguritest. Põhiliseks masside juhtijateks on kuulsad inimesed, kui toimuvad erinevad üritused, kontserdid jms. (Jakobson, 2003) Näiteks teame, et tänapäeval, olgu suve- või taliolümpia, tulevad turistid kokku igalt poolt maailmast ning need spordivõistlused pööravad kohaliku elu vähemalt mõneks ajaks pea peale. ( Himma , 2013) Aina rohkem inimesi hakkab huvituma seniajani vähemtuntud või peagu tundmatute imeliste kohtade külastamisest ja selle tõttu saavad need kohad kannatada või isegi rikutud ning nende paikade erilisus langeb. (Singh 2004: 3) On kindel, et turistide massiline liikumine mingisse sihtkohta jätab endast maha märke, nii positiivseid kui negatiivseid.
Äriturismi puhul reisib turist sinna, kuhu teda tema töökohustused viivad. Reisi eest tavaliselt töötaja maksma ei pea, vaid tema eest maksab tööandja. Ärireisi eesmärgiks on erinevate kontaktide sõlmimine, konverentsidel osalemine jms. Tavaliselt toimub reis tööpäevadel, mitte töötaja enda vabast ajast. (Turism...2013)
Maaturism tähendab turismiteenuste pakkumist väljaspool linnakeskkonda. Olulisteks komponentideks on maaeluline vorm ja sisu. Maaturism hõlmab ka loodus- ja taluturismi. Maaturismi kasvu on raske hinnata, sest ainult üksikud riigid koguvad statistikat viisil, mis eraldab maaturismi teistest turismi liikidest. (Tourism strategies ...1994: 8) Maaturismi ressursiks on maastik , floora ja fauna , kohalik kultuuripärand, võimalused aktiivseks puhkuseks vabas looduses, maatoit ja maakeskkond.
Seksiturism on üks sensatsioonilisemaid turismiliike. Lääne ühiskonnas seostatakse seda põhiliselt meesturistide reisimisega Aasia maadesse. See turismiliik hakkas levima juba 60- datel aastatel ning loomulikult on see hukka mõistetud nii avalikkuse kui ka võimude poolt, kuid see ei takista siiski seksiturismi levikut. Põhjusel, et seksiturism toob sisse palju raha, on paljud nõus kõrvale jätma oma kõlbelised arusaamad ja seisukohad. (Jakobson, 2003) Seksiturismi puhul on eriti halb see, et sinna kaasatakse ka kahjuks lapsi.

1.3. Nišiturism

Kui varasemalt oli turismis põhiline „meri, liiv ja päike“, siis üha enam kogub populaarsust nišiturism, mis on inimeste erihuvidel põhinev turism. Turism võtab suuna veidruste, eksootilisuse ning ebatavaliste kohtade külastamise poole. (Singh 2004: 5) Reisijate isiklikud huvid on sageli nišiturismi toodete aluseks ja seega on tekkinud ka tohutult palju mikronišše.
Neid nišše on võimalik liigitada järgnevalt:

Spetsiaalsetel huvidel põhinev turism - Siia alla kuuluvad näiteks fototurism (photographic), geoturism (geotourism), noorteturism ( youth tourism), sünge turism (dark tourism), sugupuuturism (genealogy), veini- ja toiduturism (gastronomic tourism), transporditurism (transport tourism)

Traditsioonidel ja kultuuril põhinev turism – Sinna alla kuulub hõimuturism (tribal tourism), päranditurism (cultural heritage tourism), religiooniturism (religious tourism), uurimisturism (research tourism)

Aktiivsusel põhinev turism – Sinna alla kuulub väikelaevade kruiisiturism (small ship cruising ), sporditurism ( sport tourism), jahiturism (wildlife tourism), rismvabatahtlike turism (volunteer tourism), seiklusturism ( adventure tourism)

Nišiturismi tulevikusuunad – Sinna alla kuulub kosmoseturism ( space tourism), virtuaalturism (virtual tourism), eetiline turism (ethical tourism)
Nišiturism kasvab jõudsalt ning just selline turism eristab ja toob välja turistide eristavad tunnused. Globaliseeruvas maailmas ühtsus ainult kasvab ning nišiturism pakub vaheldust ja annab võimaluse teha midagi erilist. (Novelli, Robinson 2005: 1) Selline turismiliik annab igale inimesele võimaluse leida endale midagi sobivat ja meelepärast. Kathleen Lee (Travelers´ Tales ... 2004:70) on öelnud: „Kui sa reisid , siis selleks, et leida vaheldust.“ Reisimine muutub eriti huvitavaks näiteks juhul, kui reisid oma sihkohta vähem kasutatud viisil, näiteks rattaga või hoopis jala. Ja saad oma reisi viia hoopis uuele tasemele , kui tasustad end mugava majutusega ning rahulike söömaaegadega. (A New... 2013: 6) Igal inimesel tuleks leida selline turismisuund, mis oleks talle piisavalt eriline ja huvitav.

2. Turismisitrendid

2.1. Turismi ajalugu

Turismil on inimeste elus olnud aegade jooksul erinev roll. Algusaegade reisimist iseloomustab see, et reis polnud eesmärk omaette , vaid vahend oma üldise eesmärgi saavutamiseks. Motiivist lähtudes tekkisid ja arenesid vanal ajal spordi-, õppe- ja terviseturism ning turism religioossetel põhjustel. Saksa teadlane Freyer (vt. tabel 1) käsitleb turismi arengut neljasfaasilisena. (Jakobson, 2003)
Tabel 1. Freyeri turismi faasid . (Siimon 1996:21)
Faas
Aeg
Transpordivahendid
Osavõtjad
I
Eelfaas
Kuni 1850
Jalgsi , hobusega, laevaga
Aadel , õppurid, ärimehed
II
Algfaas
1850-1914
Rongiga , aerulaevaga
Keskklass , töösturid
III
Arengufaas
1914-1945
Rongiga, autoga , bussiga, lennukiga
Kõik elanikkonna kihid
IV
Kõrgfaas
Alates 1945
Autoga, kruiisilaevaga, tšarterlennukiga
Kõik elanikkonna kihid
Aastatel 1850-1914, kui levinud oli massitöö tehastes ja vabrikutes , tekkis inimestel vajadus puhkuse ja vaba aja veetmise vastu. Alustati sugulaste-tuttavate külastamisega ning hiljem reisiti ka lihtsalt puhkuse eesmärgil. Sellel ajajärgul tekkis ka turismitarbimine, mis tähendas, et mugavuse ja kiiruse nimel hakati teenustele rohkem raha kulutama. Algas hotellide , turismikohtade ja toitlustusettevõtete ulatuslik rajamine. (Jakobson, 2003)
20. sajandi alguses oli Euroopa poliitiliselt stabiilne ning reisiti palju. I maailmasõja järgne periood tõi endaga kaasa suured migratsioonilained nii Euroopa-siseselt kui ka väljaspoole Euroopat. Lõbu eesmärgil reisimine kujunes normaalseks eluviisiks. Kõige kiiremini arenes välja rannaturism . Kõige suurem muutus sellel ajal toimus transpordivahendites, kuna kasutusele võeti autod, bussid, kiiremad rongid, linnatransport motoriseerus, lennukid ehitati tsiviilotstarbeks ümber. Hakati rajama ka uusi teid ja parandati olemasolevaid teedevõrke. (Jakobson, 2003)
Aastal 1950 toimus esimene pakettreis , sellises mõistes nagu meie seda tänapäeval mõistame. Turismiseaduse § 7 kohaselt on pakettreis reisikorraldaja poolt ühtse hinna eest pakutav, eelnevalt kindlaks määratud ja vähemalt 24 tunni jooksul osutatav vähemalt kahe järgmise reisiteenuse kogum. ( Turismiseadus 2000) 1960-datel algas massiturism ja esimesteks sihtkohtadeks oli Vahemere rannik ning saared. Inimeste eesmärgiks oli puhata soojas kliimas. Hakati rajama ka hotelle uutesse sihtkohtadesse. Aastal 1958 võeti kasutusele esimene reaktiivlennuk regulaarsete reiside sooritamiseks. Sellest ajast alates hakkas turism arenema hüppeliselt ja väga kiiresti. Tekkis ka ostuturism ning 1970. aastast hakati ametlikult korraldama tellimus- ehk tšarterreise. Puhkereiside hinnad alanesid ja reisida said veelgi suuremad rahvamassid . (Jakobson, 2003)
20. sajandi lõpukümnetel oli aktiivne puhkus ja ekstreemspordialad harrastusena levinud suurematele inimestehulkadele. Reisipaketid muutusid odavamateks, sest hakati üha enam tegelema omal käel toitlustamisega (self-catering). Samuti suurenesid võimalused turistidel iseseivalt reis kokku panna. Pakuti ka pakette, kus kõik teenused on hinna sees (all-inclusive-paketid) ja reisija ei pea ise millegi pärast muretsema, sest kõik on tema eest ära tehtud. 1990-datel tulid moodi lühipuhkused 1-3 ööga ja reisisihtkohtadeks tavaliselt naaberriigid või ka enda kodumaa. (Jakobson, 2003)
Pidev kasv turisminduses selgelt näitab, et turism on üks viimase sajandi märkimisväärseim majanduslik ja sotsiaalne fenomen. Rahvusvaheliste reiside arv on UNWTO andmetel kasvanud aastast 1950, kui tehti hinnanguliselt 25 miljonit reisi, 2005 aasta andmete põhjal 806 miljonile reisile. Iga-aastane kasv on keskmiselt 6,5 %. (Historical...2013)

2.2. Turismitrendid praegusel ajal

Tänapäeval reisitakse enim siiski puhkuse, lõõgastuse ja vaba aja veetmise eesmärgil ja peamiselt reisitakse Euroopa piires. Peamisteks reisijateks on põhiliselt 45-56- aastased põhja- ning lääneeurooplased (šveitslased, hollandlased, sakslased , soomlased , rootslased , taanlased). Keskmiselt veedetakse aastas 2 puhkust, üks nendest kodumaal ja teine kaugemas sihtkohas. Eelistatuimaks on nn. „sea, sand , sun“ puhkused ehk rannapuhkused. Suur osakaal on ka ärireisidel ning ringreisidel suurlinnades. Väiksema tähtsusega on puhkused maal, aktiivsed puhkused ning vähem külastatakse ka sõpru ja sugulasi . (Jakobson, 2003) Turistide liikumine erinevatel külastuseesmärkidel on välja toodud joonisel 1.
Joonis 1. Sissetulev turism külastuseesmärgi alusel, 2012 (World Tourism Organization).
Maailma Turismiorganisatsiooni (2013: 6) uurimuste põhjal on 2012 aasta seisuga enim külastatud riik Prantsusmaa, mida külastas hinnanguliselt 83 miljonit turisti. Teise enim külastatud sihtriigina järgnevad Ameerika Ühendriigid 67 miljoni külastusega ja peale seda Hiina, mida külastas 2012. Aastal 57,7 miljonit turisti. Nendele sihtkohtadele järgnevad Hispaania , Itaalia, Türgi, Saksamaa, Inglismaa, Venemaa ja Malaisia. Need on 10 enim külastatud sihtriiki eelmise aasta seisuga. Lisas 1 on välja toodud sissetuleva turismi liigitus transpordi alusel 2012. aasta seisuga.
Joonis 2. 2012-2013 turistide pärinevus riikide kaudu (IAATO 2013)
Euroopasse on turistide saabumine suurenenud, hoolimata raskest majanduslikust seisust, mis seda piirkonda valdab . Külastatus on enim kasvanud Kesk-Euroopas ja Ida-Euroopas. Hinnanguliselt tehti Euroopasse 2012. aasta seisuga 52% kogu reisidest ülemaailmselt.
Kõige kiiremini on külastatavus kasvanud viimaste aastate jooksul Aasias ja Vaikse Ookeani piirkonnas. See piirkond võttis 2012. aasta seisuga enda alla 23% külastustest kogu külastuste arvust.

2.3. Prognoositavad turismitrendid lähitulevikus

Kuna reisisihid ja turismitarbimine muutuvad ja arenevad, on turismitrende vaja ette prognoosida. Etteennustamine ei pruugi alati hiljemale tõelisusele vastata, aga on siiski võimalik, et tänapäeva reklaami abil suudetakse luua ka ise turismitrende ja tekitada muutusi.
Tulevikus võib arvata, et eurooplased hakkavad reisima rohkem väljapoole Euroopat. Samuti prognoositakse, et rohkem hakkavad reisima ida- ja keskeurooplased endistest sotsmaadest. Nagu ka praegusel ajal, siis ka tulevikus reisivad pensionärid väga palju ning suureneb ka üksikvanemate ja lahus elavate lapsevanemate poolt tehtavate reiside arv. Peamisi sihtriike tulevikus (vt. tabel 2) ei ole kindlasti võimalik päris õigesti ette ennustada, kuid siiski on erinevaid prognoose.
Tabel 2. UNWTO prognoositav sihtriikide TOP 10 aastal 2020
Aasta 2020
Riik
Turistide saabumine miljonites
1
Hiina
130,0
2
Prantsusmaa
106,1
3
USA
102,4
4
Hispaania
73,9
5
Hongkong
56,6
6
Suurbritannia
53,8
7
Itaalia
52,5
8
Mehhiko
48,9
9
Venemaa
48,0
10
Tšehhi
44,0
Kui praegusel ajal reisitakse keskmiselt 2 korda aastas, siis lähitulevikus võib see arv kasvada 3-ni või isegi enamani. Reisitakse nii kodumaal, lähiümbruses ja ka kaugemas sihtkohtades. Võib suurenenda ka inimeste lühireiside arv lähiümbrusesse, kas siis meelelahutuse, ostlemise või mõnel muul eesmärgil. Kuna arvatavasti tulevikus suurenevad inimeste sissetulekud, siis toimuvad muutused ka reisi kestvusaegades ja ka reiside tiheduses. Inimesed hakkavad rohkem reiside peale kulutama. Kulu reiside peale saab kirjeldada ka järgmise valemiga (Fujiwara jt, 2013):

,
kus on individuaal i kulu turismile,
on positsiooni selgitav muutuja ,
on positsiooni selgitava muutuja parameeter ,
on hälbe näitaja, mis eeldatavasti järgib tavapärast levikut.
Peamisteks reisieesmärkideks võivad saada näiteks tervise taastamine ja aktiivne puhkus. Olulisele kohale tõusevadki seega terviseturism, aktiivne puhkus ja ka maaturism. Seda on võimalik põhjendada rahvastiku vananemisega. Väheneda võivad aga rannapuhkused, sest inimesed hakkavad endale rohkem teadvustama päikese otsest mõju nahavähi tekkele. Päevitamine muutub aasta-aastalt inimestele aina ohtlikumaks osooniaukude laienemise tõttu. (Jakobson 2003) Aga mida suuremad on rannad , seda rohkem mahub ka sinna inimesi ja seda rohkem raha toovad nad sisse. Erosioon on aga kasvav probleem ja liiva aina väheneb, mistõttu tulevikus on üha enam vaja liiva randadesse juurde tuua teistest paikadest. ( Beach ... 2013: 38) On kindel, et rannaturism ära ei kao, aga või arvata, et see väheneb.

Kokkuvõte

Turism on kasvanud üheks populaarseimaks vaba aja veetmise viisiks tänapäeval ja iga inimene puutub turismiga elu jooksul kuidagi ikka kokku. Turism on organiseeritud reisimine ja see eeldab liikumist ühest paigast teise. Turism liigitub mitmeti, kuid peamiselt liigitatakse seda siiski siseturismiks, sissetulevaks turismiks ja väljaminevaks turismiks.
Turismil on ka tohutult palju erinevaid vorme, millest levinumad on puhketurism, linnaturism, massiturism, äriturism, maaturism ja seksiturism. Inimesed reisivad erinevatel põhjustel ja seega on ka turismivorme mitmeid. Nišiturism ongi tekkinud just tänu inimeste isiklikele huvidele ja erinevaid mikronišše tekib aina juurde, sest turistidel huvisid aina lisandub juurde
Turismil pole aga inimeste elus olnud alati sama roll nagu praegu. Kui praegu reisitakse põhiliselt puhkuse ja lõõgastuse eesmärgil, siis varasemalt oli ühest sihtkohast teise liikumine paeaegu paratamatu. Reisimine on aegade jooksul ka oluliselt lihtsustunud, sest kasutusele on võetud erinevaid transpordivahendeid.
Tänapäeval toimubki reisimine puhkuse ja vaba aja veetmise eesmärgil ning eelistatakse peamiselt rannapuhkuseid. Toimub ka väga palju ärireise ning ringreise suurlinnandes. Keskmiselt veedetakse aastat kaks puhkust, üks kaugemas sihtkohas ja teine kodule lähemal. Peamisteks sihtriikideks võib praegusel ajal lugeda Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid ja Hiina.
Turismivaldkonnale on prognoositud ka erinevaid turismitrende lähitulevikus, kuid muutused ei ole väga suured. Arvatakse, et eurooplased hakkavad enam reisime väljapoole Euroopat ehk siis kaugematesse sihtkohtadesse. Samuti loodetakse, et lähitulevikus hakatakse rohkem reisima ning tehakse ka rohkem lühireise enda lähiümbrusesse. Prognoositakse ka seda, et tulevikus reisi põhilised eesmärgid muutuvad ja peamiseks eesmärgiks saab tervise taastamine, aktiivne puhkus ja ka maaturism. Peamistes reisisihtkohtades ei tohiks väga suuri muutusi toimuda ning arvatakse, et Hiina, Prantsusmaa ja USA on enim külastatavad sihtriigid lähitulevikus.

Viidatud allikad

A New Perspective on Adventure Vacations 2013. National Geographic : Rising Seas. September 2013.

Beach Bumming 2013. – National Geographic: The Moster Storm. November 2013.

Erlich, G., Griest, S. E., Hessler, P., Krich, J., Salzman, M., Ward, T., Xianliang, Z. 2004. Travelers´ Tales China : True Stories . Travelers´ Tales Inc.

Fujiwara, A., Wu, Lingling., Zhang , J. 2013. Tourism Participation and Expenditure Behaviour: Analysis Using a Scobit Based Discrete- Contionous Choice Model. - Annals of Tourism Research. A Social Scienses Journal. Volume 41, 2013.

Himma, M. 2013. Turism vormub teaduseks. – Tartu Postimees . [ http://www.tartupostimees.ee/1284932/turism-vormub-teaduseks ] 08.11.2013

Holloway, J. C. 1998. The Business of Tourism. UK, 1998.

IAATO Tourism Statistics. 2012-2013. [ http://iaato.org/documents/10157/346545/touristsbynationality_total.pdf/76d7afdf-0f09-4ad2-8146-ccbbb79d918f ]

Jakobson, J. 2003. Turismi alused. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus

Novelli, M., Robinson, M. 2005. Niche tourism: an introduction. – Niche Tourism: Contemporary issues , trends and cases . Great Britain : Elsevier

Singh, T. V. 2004. Tourism Searching for New Horizons: an Overview. – New Horizons in Tourism: Strange Experiences and Strange Practices. CABI Publishing.

Turismiseadus 2000. - RT I 2000, nr 95, art 607.

Turismi liigitamine. 2013. Turism igale maitsele. [ http://turismiliigid.weebly.com/turismi-liigitamine.html ] 07.11.2013

UNWTO Tourism Highlights. 2013.

Mõisted reisikorralduses. 2013. [ http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/misted_reisikorralduses.html ] 09.11.2013

Lisad

Lisa 1. Sissetuleva turismi liigitus transpordi alusel

Joonis 3. Sissetuleva turismi liigitus transpordi alusel 2012 aasta andmete põhjal (UNWTO 2013)