Otsingule "akordid" leiti 132 faili

ADELE - Rolling in the deep - Akordid
3
pdf

ADELE - Rolling in the deep - Akordid

ROLLING IN THE DEEP by, Adele CAPO 3 Cm(Palm Mute) Cm G There's a fire starting in my heart, A# G A# Reaching a fever pitch and it's bringing me out the dark Cm G Finally, I can see you crystal clear. A# G A# Go ahead and sell me out and I'll lay your ship bare. Cm...

Muusika - Keskkool
7 allalaadimist
Ott Lepland - Imede öö akordid
1
docx

Ott Lepland - Imede öö akordid

Em C Just täna puhkeb õide saladuste puu: G D ta lõhna hingates ma nägemuse saan. Em C Kaua veel mul tuleb oodata? Muinasloo ja muinasloo unelmatest välja toon. Peagi paremaks meil kõik muutub ja viimsed katted langevad me imede ööl. Peagi paremaks meil kõik muutub ja viimsed katted langevad meil siin imede ö...

Muusika -
7 allalaadimist
Akordid klaverile
6
docx

Akordid klaverile

C yr ...

Muusika -
13 allalaadimist
Pink Floyd
39
doc

Pink Floyd

1 # When the Tigers Broke Free................................................................................................ 2 # In The Flesh ?...................................................................................................................... 3 # The Thin Ice...

Muusika - Põhikool
5 allalaadimist
Kunsti spikker
2
doc

Kunsti spikker

Teised Euroopa maad 1500. Kõrgrenesanss 1500-1530 Eestis 1600. Uuekunsti voolud Fovoism - 20 saj. Pariir 1905. Kasutati erksaid värve ja hoogsat maalilaadi. Dekoratiivset laadi kunst. Assju ei maalitud tõelistes toonides. Pildid värvirohked ja elujaatavad Vincet van Gogh Abstarktsionism 20 saj.Esemete kunst. Kasutatakse punkte, jooni ja pindu. Püüti tundeid edasi anda rahutute rütmide, värviakordide jms. kaudu. Juhuslike värvilaikude mõtlematu pratsimine lõuendile) Ekspressionism I ms ajal Saksamaal Kunstniku tugeva pinge ja tundemaailma väljunduse soov. Maalilaad- väga jõulised värvikõlad raskepärased. Kubism 20 saj.Vormianalüüsil baseeruv kunst. Esemed lõhuti osadeks ja pandi siis uuesti kokku püüdes eset mitmest küljest näidata Paul Cezanne, Pablo Picasso (perioodid) Futurism 20 saj. Itaalia Futuristid tunnistasid...

Kunstiajalugu - Keskkool
166 allalaadimist
Barokiajastu
3
doc

Barokiajastu

Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo – katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahääln...

Muusika - Keskkool
21 allalaadimist
Baroki ajastu muusika
1
doc

Baroki ajastu muusika

saj. Heliloojatele (Bachile eriti). Scralatti: Napoli ooperi esindaja. Kirjutas üle 100 ooperi. FRA B-muus. tähtsamad teosed pärit 18.saj algusest. Pariisi õukonnas palju ITA muusikuid. Ooperi asemel populaarne mütoloogiaaineline ballett, hiljem lisandus ballettkomöödia. Lully: kuningliku ooperiteatri looja ja juht. Rameau: oma õpikuga “harmooniatraktaat” pani aluse klassikalisele õpetusele harmooniast, akordidest ja nende ühendamise loogikast. ENG õukonnale eeskujuks FRA õukond ja valitsemisstiil. Oldi kursis ka ITA muusikaga. Populaarsed maskietendused (mütoloogiliseallegoorilise sisuga) Purcell: ainus inglise suuremat sorti helilooja. “Dido ja Aenas” autor (ainuke inglise ehe barokkooper). GER muusikud käisid õppimas ITAs, paljud muusikud olid Orlandus Lassuse õpilased -> polüfooniline kirjaviis säilis kauem kui mujal euroopas. Prae...

Muusika - Keskkool
55 allalaadimist
Impressionism
2
doc

Impressionism

Areneb väga täiuslik mängutehnika. Sisuka temaatika asemel tihti kõla, traditsioonilise vormi asemel kõlajärgnevused. Eemaldumine wagneri paatosest ja juhtmotiivi tehnikast lavamuusikas. Eemaldumine funktsionaalharmooniast pentatoonilises või kirikulaadilises meloodikas. Kõla iseseisev väärtus ja loobumine dissonantsi lahendamisest. Kõrvalseptakordid iseseisvate kõladena mikstuurilaadsed kvardi-, kvindi- ja septiparalleelid. Täistoonhelirida. Primitiiv-rahvaste muusika, eriti jaava muusika mõju, mis sai Euroopas laialt tuntuks Pariisi maailmanäituses 1889. a. Muusikas interpreteeritakse heliefekte, mis millelegi vihjavad, otsivad varjundeid ega pea niivõrd oluliseks kindla vormi leidmist. Selle suuna tähtsamad esindajad: Claude Debussy (1862 – 1918) oli muusikas impress...

Muusika - Keskkool
46 allalaadimist
Tants maailmade vahel-- Retsensioon
4
rtf

"Tants maailmade vahel" - Retsensioon

Tasast looritatud kirge võis tunda teose süngemate ballaaditaoliste osade juures, kus ilmnesid mujal nähtamatuks jäänud metatasandid. Varjatult toimunud filosoofilise nö. kristalliseerumisprotsessi tulemusena muutus aktuaalseks neis järgmisele tunnetuslikule tasandile omane reflektiivne projektsioon. Kõige meeldejäävamate detailidena võib sellistest motiividest välja tuua soolokitarri eremiitlikud akordid . Ülesehituselt meenutas see kõik kohati Arvo Pärdi muusikat. Oli vägagi intensiivseid lõike, kus muusikud andusid interpretatsioonile ilma igasuguse hellituseta. Sellistel puhkudel purunes bändi ja orkestri vaheline vastasseis ja partiid sulasid ühte. Pinge kruviti üles ja järeleandmisi tehti vaid selleks, et taas massiivse lainena tagasi tulles kuulaja esteetilist närvi valusalt näpistada. See valu oli magus ja mõjus lunastusen...

Muusikaajalugu - Keskkool
35 allalaadimist
Barokiajastu muusika
2
wps

Barokiajastu muusika

Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid. Konstrueeriti uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo – katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahääln...

Muusika - Keskkool
47 allalaadimist
Jazz muusika
14
doc

Jazz muusika

Tema omapärane suhtumine jazzmuusikasse ei saavutanud mitte kohe täit tunnustust. Laia publiku teadvuses oli trompet ikkaveelsäravatoonigajõulineinstrument. Davis’e sametinetrompetitoonoliebaharilikja võõrastav. Kuid küsimus polnud ainult toonis. Uudsed olid ka tema improvisatsiooniprintsiibid ( läbiminevad akordid , toetumine mitteakordinootidele, omapärased alteratsioonid). Muusikaajaloo esimesed cool jazzi soolod on M iles D avis’iom ad 1947 aastast (“C hasin’ the Bird”).1949 aastalplaadistasD avis’e oktettrea palu,m issaid koondnim etuseks “Birth ofthe C ool”. Selles koosseisus kaasa teinud muusikuist on jazziz erilisel kohal altsaksofonist Lee Konitz ja baritonsaksofonist Gerry Mulligan. Hard bop-( ka revival-bop, neo-bop, modern-bop) t...

Muusika - Põhikool
96 allalaadimist
F-Chopin ja F Liszt
5
doc

F. Chopin ja F.Liszt

). Lisaks kõigele esitas Liszt oma kontsertidel improvisatsiooni publiku poolt antud teemale. Orkestraalse kõla saavutamiseks kasutas ta mitmesuguseid võtteid. Pannes parema pedaali abil meloodia helisema, vabastas ta käed laiakõlalise saatefaktuuri improviseerimiseks kas arpedzode, ulatuslike passaazide või akordide näol. Võrreldes mahuka klaveriloominguga on Liszti orkestriteoste arv tunduvalt tagasihoidlikum (kaks sümfooniat, 13 sümfoonilist poeemi, veel teatud sündmuste puhuks loodud pidulikke marsse, avamänge, mõningaid teiste autorite teoste ümbertöötlusi). Liszti sümfoonilse muusika raskuspunkt lasub tema sümfoonilistel poeemidel. Need on Liszti poolt täiusele arendatud üheosalised, kõigi kunstide ühtsuse ideest tulenenud orkestr...

Muusika - Keskkool
72 allalaadimist
Ferenz Liszt
5
doc

Ferenz Liszt

3. Orkestraalsuse taotlused. üheks tolle ajastu pianismi iseloomulikumaks jooneks oli klaveri orkestrile lähendamise püüe. Milles väljendusid tema orkestraalsuse taotlused? A. Orkestraalse kõla saavutamiseks kasutas ta mitmesuguseid võtteid. Pannes parema pedaali abil meloodia helisema, vabastas ta käed laiakõlalise saatefaktuuri improviseerimiseks kas arpedzode, ulatuslike passaazide või akordide näol. B. üksikute orkestripillide tämbrite järeleaimamine. Kord esitas ta teemasid registris, mis meenutas tsello või metsasarve mahlakat tämbrit. Enamuses olid sellised lõigud antud piano dünaamikas. Siis kandis ta sama meloodia kõrgesse registrisse esitades seda oktaavis ja tugevas fortes nagu orkestri tuttit meelde tuletades. 4. Virtuooslik element. Selleks olid mitut liiki briljantsed ja sädelevad kõrge r...

Muusika - Põhikool
47 allalaadimist
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi referaat
6
doc

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi referaat

 Mängija  poolt  vaadate s  pare m al  on  klaviatuur  (m elo o dia  mängi mi s e k s ) ,   vasakul  nupud  bas sid e  ja  akordid e  mängi mi s e k s .  Helitugevu st  regul e e ritaks e  lõõtsa   kokku  surud e s  ja  lahti tõm m at e s  käe  surv e g a  – kui tugev a m  õhuvo o g  liigutab  ke el e   sügav a m al e  ke el e pla a di  avas s e  ja  kaug e m al e  välja,  tekib  valje m  heli.  Tekkiva  heli   kõrgu s  sõltub  võnkuva  ke el e  m õ õt m et e st  ja  materjalist;  ke el e  lahtise s  otsa s  tekkiva   põ...

Muusika - Põhikool
20 allalaadimist
Muusika renessanssiajastul
2
odt

Muusika renessanssiajastul

Renessanssiajastu instrumentaalmuusika ja esimesed suurteosed Uue helikeele otsingud olid üldse renesanssi ajastule väga iseloomulikud. Katsetati uusi kõlakombinatsioone ja otsiti väljendusrikkaid  kõlavärve. Neid otsinguid soodustas oluliselt instrumentaalmuusika tekkimine. Kui varem oli instrumentaalmuusika kõlanud rohkem laulu või tantsu saateks, siis nüüd kuulati ka mõnel pillil esitatud populaarse laulu­ tantsu seadet või improvisatsiooni. Ka tantsupalu hakati esitama nüüd kui omaette muusikat. Kujunes välja mängimisviis e komme, kus  alguses tuli mängida aeglane, väärika iseloomuga kaheosalises taktimõõdus tants, millele pidi koheselt järgnema sama viisiga kiire tan...

Muusikaajalugu - Keskkool
39 allalaadimist
Dominante ja Kaarli kiriku Kontsertkoor - Kontserdiarvustus
1
pdf

Dominante ja Kaarli kiriku Kontsertkoor - Kontserdiarvustus

Minu arvates oleks võinud olla see lauldud palju emotsionaalsemalt, sest Sisaski muusika juba iseenesest on väga lüüriline ja mõtlema panev. Ka järgmisena kõlas missa osa ja seekord viimane – jällegi Guillaume de Machaut „Agnus Dei“. Ka see esitus oli üldiselt täpne kui välja arvata täiesti esimene sisseastumine, mis oli veidi värelev. Esinesid ka mõned mitte häälestuvad akordid . Üldiselt oli jällegi kõla ilus, aga tenori kõrged noodid olid natuke „pigistavad“. Nüüd oli esinemisjärg Soome koori käes. Alustuseks esitasid nad Johannes Brahmsi „Warum ist das Licht gegeben dem Mühseligen“ ja Felix Mendelssohni Psalm 43 „Richte mich, Gott“. Teose algus ehmatas mind natuke, sest esimesed akordid kõlasid väga mustalt, aga õnneks ei pidanud ma ikkagi pettuma, sest selliseid vigu rohkem väga palju ei...

Muusika - Keskkool
35 allalaadimist
Renesanss
6
doc

Renesanss

Sellest kujunes uus kirjaviis faux bourdon, kus saatehääl liikus viisihäälega paralleelsetes sekstides. Kuna selliseid kooskõlasid polnud varem kuuldud, sai sellise bassihääle nimeks faux bourdon (vale bass). Ka esimesed muusikateoreetikud, kes tertsi ja seksti konsonantsideks tunnistasid, olid inglased. Uued värsked kooskõlad tõid kaasa uue kirjaviisi liikumise peamiselt paralleelsetes sekstakordides . See polnud tollase muusikateooria seisukohalt aga lubatud. Inglismaalt pärit helilooja John Dunstable (u1380-1453 – kontrapunkti isa) oli esimene, kes tertsi ja seksti julgelt kasutama hakkas. Sekund ja septim olid edaspidi lubatud ainult väga harva (kuni 19.saj. lõpuni). John Dunstable korrastas kooskõlad (ars nova ajal olid need üsna teravad) ning määras kindlaks dissonantside kasutamise korra. 13. Uued žanrid Kõige esindusl...

Muusikaajalugu - Keskkool
56 allalaadimist
Romantismi peamised tunnusjooned
2
docx

Romantismi peamised tunnusjooned

 Väljendusrikas meloodia.  Värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele .  Klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt.  kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid). Romantilisi heliloojaid  Franz Schubert (1797-1828) - loonud muusikat rohkem kui 120-le Goethe ja Schilleri luuletusele.Tänu temale kujunes saksa Saksamaal iseseisvaks muusikavormiks (soololaul).  Robert Schumann (1810-1856) - loonud laule ja klaveripalasid...

Muusikaajalugu - Keskkool
80 allalaadimist
Ajastu ja helikeele üldiseloomustus-võrdlus keskaja muusikaga
11
rtf

Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus keskaja muusikaga

Rahvalikule stiilile vaatamata oli tegemist puhtalt õukondliku laulutüübiga; ühisjooneks lihtsas vormis stroofiline tekst, millel sageli ka korduv refrään; domineeris ülemise hääle meloodia, teised olid saatehääled. Villanella – rahvalik laulutüüp, 16 saj II poole suurmood; algselt kolmehäälne, rõhutatult algelise kõlaga, paralleelsete akordidega , tekst rõhutatult robustne ja rahvalik. Sajandi lõpuks kujunes alaliigina välja ülipopulaarne tantsulaul balletto. Villanellade alla kuuluvad ka canzonettod. Madrigal – kõrgstiilis itaalia laul, arenes vastukaaluks villanellale. Aluse pani luuletajate ringkond eesotsas Pietro Bembo’ga. Võikski nimetada luuležanriks, olid enamasti tõsised armastuslaulud, filosoofilise, erootilise, tihti ka religioosse alltekstiga. Muus. on t...

Muusikaajalugu - Keskkool
44 allalaadimist
Muusika keskaeg
4
doc

Muusika keskaeg

J. Desprez’i elulugu. Desprez sündis 1440.a. Põhja-Prantsusmaal. Ta oli laulupoisiks Picardie’s ja õppis Johannes Ockeghemi juures. Alates 1459.a. tegutsesta Itaalias – Milaanos katedralilauljana, hertsog Sforza kapellis ja Rooma paavsti kapellis. 16. Saj. algul viibis ta Prantsusmaal ilmselt Louis XII teenistuses, ja aastatel 1503-1505 töötas ta Ferrara hertsogi juures,...

Muusika - Keskkool
16 allalaadimist
TELLI TOIT KOJU!
Esimeselt tellimuselt 10€ ale

LAE APP ALLA


T e a t a   v e a s t