INTERVJUUDE KÜSIMUSTE BLOKID I EEMLISE TÖÖ KOHTA Mida oled teinud? (oskused) Millal tegid? (aeg) Kui palju tegid? (maht, töökoormus) Miks just seal tegid? (firma eelistus) Miks tegid? (motivatsioon, huvid) Milliste raskustega kokku puutusid? (töö keerukus) Kellega tegid? (kolleegid, ülemused, alluvad) Kuidas kaaslastega läbi said? (isiku omadused, suhtlemisoskus, jm.) Kuidas tegid? (meetodid) Missuguseid tulemusi saavutasid? (kordaminekud, ebaõnnestumised) II TULEVASE TÖÖ KOHTA Miks lahkusid eelmisest kohast? Miks tahad pakutavat tööd teha? Mida oled veel nõus tegema? Miks tahad just meie firmas töötada? Kuhu tahad tööalaselt välja jõuda? Missuguseid tööalaseid raskusi te prognoosite ja kuidas kavatsete neid ületada? Missuguse tööalase hüvitusega te maksimaalselt arvestate? Milline töökorraldus on teile vastuvõetav? III TÖÖ TULEMUSTE KOHTA Missugused olid teie kordaminekud ja ebaõnnestumised eelmistel töökohtadel? K...
Sageli on alguses kliente vaid üks, kuid olukorra uurimisel leiame, et peamiseks kliendiks on hoopiski keegi teine ja et just teda aidata, tuleb leida probleem kogu perekonna probleemidele. Töö eesmärk on rakendada kursuse jooksul käsitletud teoreetilisi kontseptsioone pere toimetulekutaseme analüüsimise protsessis. Analüüsi kohustuslikuks elemendiks on genogramm ja ökokaart ning kirjeldus pere probleemidest ja ressurssidest Analüüsi ülesanded: koostada intervjuude abil genogramm ja ökokaart; analüüsida sotsiaalseid suhteid; seoste leidmine põlvkondadevahelistest suhetest; leida võimalikud sekkumisviisid probleemi lahendamiseks. Uurimisülesannete lahendamiseks kasutatakse õppematerjale ja probleemülesande intervjuu informatsiooni. Lisaks aitab juhtumit analüüsida genogramm ja ökokaart. Töö koosneb kolmest peatükist, millest esimene annab ülevaate perekonna struktuurist
Inimressursi juhtimine 1. Personal kogu organisatsiooni liikmeskond töötajad (juhid, alluvad, omanikud, kui nad organisatsioonis töötavad). 2. Personalijuhtimine tegevus, mida tehakse personaliga selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärke. 3. Juhtimine on organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess läbi nelja põhilise juhtimisfunktsiooni (planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine). (tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil ülilühidalt) PERSONALIJUHTIMISE ERIPÄRAD 21. sajandil 1) oluline on teadmised, informatsioon, know-how 2) tehnoloogia kiire areng toob kaasa teadmiste ja oskuste kiire vananemise 3) majanduse globaliseerumine, tööjõuturu avanemine 4) organisatsioonidele on iseloomulikud paindlikud struktuurid, projektirühmad, virtuaalne organisatsioon 5) töösuhted on lühiajalised 6) tööjõud (know-how) on kallis 7) töötajad kui konkurentsieelis P...
· Välja selgitada millised on ratastoolis liikuvate inimeste probleemid ja kitsaskohad rannaalal liikudes. METOODIKA 1 · Vaatluse kirjeldus Vaatlus toimus poolstruktureeritult ja avatud jäädvustusena. Eesmärgiga välja selgitada ja fikseerida millises seisukorras on Stroomi rannahoone võimekus liikumispuuetega inimeste teenindamisel, milline on infrastruktuur ja millises seisukorras on laudisteed Stroomi rannas. METOODIKA 2 · Intervjuude valimi ja teostuse kirjeldus Andmete kogumiseks kasutati avatud küsitlust, millel puudusid vastusevariandid. Uuritavate ühtseks tunnuseks oli see, et neil esineb liikumispuue ja nad liiguvad ringi ratastooliga TULEMUSED 1 · Vaatluse analüüs vaatluse tulemused esitati joonistel, millele on juurde lisati kommentaarid, kus on foto tehtud ja milline olukord valitses vaatluse hetkel. TULEMUSED 2 Stroomi ranna administratiivhoone eest algav laudistee algus on
Youth. Identity Young, The Art of Youth Work. by: Kerry Yong Pille-Riin Pruus Autorist • Kerry Yong • 1977 seotud • Probleemide olemus Meetodika • Põhineb intervjuude kogumisest • 32 üksikisikut • 3 peamist põhjust Filosoofia • Olemuse mõistmine • Noorsootöö identiteet • Edukas Noorsootöötaja • Põhilised väljakutsed Identiteet • Olemus • Tähtsus • Mõjutavus Töö noortega • Noor hakkab teadvustama iseennast ning teisi! Kolb learning cycle 1984 Kasutatud kirjandus • https://moodle.hitsa.ee/pluginfile.p
....................................................3 1. TEOREETILISI LÄHTEKOHTI.....................................................................5 1.1. Näitekunsti ajaloost................................................................................5 1.2. Rakvere Teatrist....................................................................................6 1.3. 2014 2016 aasta lavastused ja publikumagnetid.............................................8 2. ANKEETKÜSITLUSE JA INTERVJUUDE TULEMUSENA SAADUD ANDMETE ANALÜÜS................................................................................................11 2.1. Analüüsi metoodika..............................................................................11 2.2. Ankeetküsitlusel saadud andmete analüüs....................................................14 2.3. Intervjuude tulemused............................................................................24 KOKKUVÕTE.................................
Intervjuud viiakse läbi 2018. aasta septembris 2-3 nädala jooksul. Esimesed kokkulepped ettevõtte personalijuhiga on sõlmitud. 1. Ettevalmistus - Esimene samm on hüpoteeside ja uurimisküsimuste püstitamine. Seejärel sobiva valimi moodustamine ja küsimustiku koostamine ning selle läbi arutamine eksperdiga. Intervjuus on kokku 15 küsimust ning intervjuu pikkuseks on planeeritud 60 minutit tagamaks vastajale piisav aeg omas tempos vastamiseks. Enne intervjuude toimumist edastatakse intervjueeritavatele kutse, milles tutvustatakse uurimuse eesmärki ning selgitatakse, kuidas tagatakse täielik konfidentsiaalsus ja privaatsus. Kutses pakutakse osalejatele võimalust peale töö valmimist tutvuda uurimise tulemustega. 2. Prooviintervjuu - Augustis viiakse läbi pilootintervjuu kahe mentorlusprogrammi paariga, ehk nelja inimesega. Pilootintervjuu annab võimaluse saada olulist tagasisidet ja täiendavat infot küsimuste parendamiseks
Teise maailmasõja ajal elanud ja tegutsenud eestlased on aja jooksul erinevatele Eestit valitsenud võimudele jalgu jäänud ja nad on sunniviisiliselt unustatud. Samuti ka kunagisest kiirkäimise ja maratonijooksu Eesti NSV meistrist Loit Laidnast on teada ainult üksikuid legende, mille tõesuses võib kahelda. Uurimistöö eesmärk oli kasutada ära võimalust Loit Laidna veel elavatelt sugulastelt informatsiooni saada ja ajalooline tõde välja selgitada. Uurimistöö põhineb valdavalt intervjuude põhjal saadud informatsioonil, kuid kasutati ka teemakohast kirjandust, Loit Laidna kohta käivaid dokumente, fotosid ja ta oma üksikuid märkmeid. Nii suudeti luua veel eksisteerivatest infokildudest võimalikult terviklik pilt Loit Laidna elust. Loit Laidna elu on imeline näide, kuidas Teine maailmasõda ja äärmuslikud poliitilised võimud mõjutasid inimeste elusid. Pered lahutati, varad konfiskeeriti ja seni saavutatud tulemused vaikiti maha
Ettevõtte nimi 01. oktoober 2009. a Soovituskiri Pille Pihlakas on töötanud OÜ-s ____________ vahemikus 03.03.2007-02.02.2009 värbamisassistendi, hiljem värbamiskonsultandi ametikohal, kus tema peamisteks tööülesanneteks olid: värbamisprotsesside assisteerimine (konsultantide abistamine värbamisprojektide teostamisel ja juhtimisel, töökuulutuste koostamine, potensiaalsete kandidaatide leidmine, tööpakkumiste koostamine, kandidaadisuhete arendamine ja hoidmine, andmebaaside haldamine/andmete sisestamine, CV`de analüüsimine, (telefoni)intervjuude läbiviimine, taustauuringute teostamine, raportite koostamine, kandidaatidele tagasiside andmine, personaalsete eesmärkide täitmine jms). Kliendisuhete hoidmine ja loomine. Personali otsimine ja värbamisega s...
18 patsienti intervjueeriti individuaalselt, 1 grupi intervjuus osales 6 inimest ja teises grupivestluses osales 3 inimest. Grupivestluse põhiteemaks oli oma kogemuste jagamine ja kuidas nende arvates oleks olukorraga kõige paremini toimida. Kõiki intervjuusid transkribeeriti ja peamised teemad võeti kokku kasutades põhjendatud teooria analüüsi. Transkriptsioone analüüsiti kvalitatiivselt, koostades ülevaate peamistest teemadest ja probleemidest, mis intervjuude käigus esile kerkisid. Uurimusel osales kokku 27 patsienti üldkogust, kellel leiti ärevus ja depressioon, küsitluse abil. Pärast intervjuusid selgus, et põhiline probleem algab väljaspoolt tekitatud stressist ning stressi põhjuseks polnud selle probleemi esile toomine või sellega tegelemine, vaid nende emotsioonide ja mõtetega toimetulek. Tulemuse kokkuvõttena selgus, et patsiendid otsivad erinevaid viise oma ärevuse ja depressiooni lahendamiseks, kuid peavad oma hetkest
personaalset lähenemist ja võita kliendi poolehoid, et ta soovitaks meid ka oma sõpradele. Prognoosime, et 3 aastaga oleme saanud umbes 5% turuosa kogu pakutavast sülearvutikottide turust Eestis. 1.2 Intervjuu Intervjuu eesmärk on saada tagasiside sihtrühma kuuluvatelt isikutelt - kas nad oleksid nõus meie toodet ostma, millised on nende ootused tootele ja milline on potentsiaalsete klientide maksevõime. Intervjuu juhend on toodud lisas (Lisa 1), intervjuu küsimused (Lisa 2), intervjuude tulemused (Lisa 4). Intervjueerisime nelja potentsiaalset klienti, andmete talletamiseks kasutasime vastuste kirjapanekut. Intervjueeritavad olid kursis hetkel turul olevate brändidega, mis kasutavad puitu aksessuaaride valmistamisel (Wooch"- puidust käekellad, "Wooden Lifestyle" - puidust kikilipsud, "ÜRG" - puidust rahakotid, kaarditaskud ja "By Karl Annus" - puidust prilliraamid). Puidu kasutamist aksessuaaride valmistamisel peeti omanäoliseks,
Siinkohal tekib küsimus kas sellise töökeskkonna loomine on tööandjale ka rahaliselt tulus. Selle välja uurimiseks viisid mitmed Saksamaa institutsioonid 2010. aastal läbi uuringu, et näha ergonoomilisema töökeskkonna mõju tööandja rahakotile. Uuringu eesmärk oli luua kulude-tulude analüüs, mõistmaks töökoha ergonoomilisemaks muutmise kuludest tulenevat kasu. Töökeskkonna turvalisemaks muutmisel tekkinud heaolu mõõdeti intervjuude käigus, mis viidi läbi näiteks firmajuhtide, töönõukogu liikmete ja ohutuse eest vastutavate ametnikega. Tulemused näitasid, et kõige suuremat mõju omas ohutusabinõude täiustamine tootmise valdkonnas, millele järgnesid transport ja laotöö. Need on ühtlasi ka valdkonnad kus töökeskkonna turvalisusele ja ohutusele pööratakse kõige rohkem rõhku kuna antud tegevusaladel töötamisega kaasneb sageli mitmeid terviseriske.
Pärnu ja Viljandi 20-59 aastaste naiste vahel, nii, et valim oleks samas proportsioonis nagu nendes kuues linnas 20-59 aastaseid naisi elab. Vanuselisi alagruppe ei ole vaja, praegu tahan teada saada vaid seda, mitu intervjuud igas linnas läbi viia tuleb. Mis valimitüübiga on tegemist? Kas see on esinduslik valim? Kui jah, siis miks? Kui ei, siis miks? 20- 29 a. naiste % Intervjuude arv Tallinn 57% 342 Kohtla- Järve 7% 42 Narva 9% 54 Pärnu 6% 36 Tartu 18% 108 Viljandi 3% 18 KOKKU 100% 600
ka niivõrd vastuvõtlik mõjutustele. Seega korduvintervjuud aitavad meenutada vaid siis, kui need on vabas vormis, mitte mõjutavad/sundivad/suunavad. Uuringud korduvatest intervjueerimistest on tegelenud peamiselt kahte tüüpi mõjudega, mida tavapäraselt kutsutakse reministsents ja hüpermneesia (e. liigmälu; mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivne meeldejätmine). Reministsents viitab uue informatsiooni esilekerkimisele korduvate intervjuude käigus; hüpermneesia viitab informatsiooni koguhulga suurenemist korduvate intervjuude jooksul. Uuringud on tõestanud, et reministsents võib esineda ka pika pausi järel, lapsed on suutnud anda uut informatsiooni lausa pärast 5-6 aasta möödumist. Sellegipoolest võivad pikad pausid mõjutada informatsiooni täpsust, lühikestel pausidel sellist mõju ei ole. Pärast pikka pausi võivad lapsed
.........4 3. KODUTÜTARDE ORGANISATSIOON JÄRVAMAAL......................................................5 Organisatsiooni tekkimine Järvamaal.........................................................................................5 Organisatsioon tänapäeval..........................................................................................................6 4. KÜSITLUSE ANALÜÜS.......................................................................................................7 5. INTERVJUUDE ANALÜÜS................................................................................................10 6. KOKKUVÕTE......................................................................................................................11 7.KASUTATUD ALLIKAD.....................................................................................................12 1. SISSEJUHATUS Teemaks valiti „Kodutütarde organisatsiooni mõju noorte arengule Järva maakonnas“,
Loogiline raammaatriks Kirjeldus Indikaator Kontollimeetodid Üldeesmärk Stabiliseerida Mikrolandia seni 5 järgneva aasta lõikes on Antud perioodi SKP, hüppelise kiirusega tõusnud Mikrolandia majanduskasv omavalitsuste eelarvete ja teiste majanduskasv vähenenud 5%, ent püsinud finantsaruannete jälgimine ja Vältida samasugust kindla ja stabiilselt tõusvana analüüs majandustõusule järgnevat Maksu ning laenuvõlglaste Pankade ning maksu ja tolliameti krahhi, mis saabus Eestis arv on aastaks 2014 aruannete analüüs ...
Aberdein, C., Zimmerman, C. 2015 Access to mental health and psychosocial services in Cambodia by survivors of trafficking and exploitation. Antud artikkel uuris vaimse tervise ja psühholoogiliste toetussüsteemide olemasolu ja kättesaadavust inimkaubanduse ohvritele Kambodžas. Laste, naiste ja meeste ärakasutamine prostitutsiooni või tööjõu eesmärkidel on Aasias aktuaalne probleem. Sellest hoolimata on vähe uuringuid eluga inimkaubandusest pääsenud ohvrite vaimse tervise ja psühholoogiliste tugisüsteemide kohta. Olemasolev statistika, mis näitab ohvrite arvu vähenemist on ebausaldusväärne, sest ohvrite tuvastamise protseduurid on ebapiisavad. Tõeline ohvrite arv võib tegelikkuses palju suurem olla. Inimkaubandusega kaasnev vägivald võib põhjustad pikemaajalisi vaimsetervise probleeme. Kõike eelpool nimetatut võeti arvesse ja uuriti lähemalt. Autorid viisid läbi süstemaatilise töö, kus tutvuti 19 inimkaubanduse uuri...
majandus peaks toimima. Normatiivsed väited sõltuvad hinnangutest. Majandusprotsesside uurimine on oluline kasutada nii positivistlikku kui ka normatiivset analüüsi Empiiriline analüüs majandusteaduses põhineb tavapäraselt suurte andmehulkade statistilisel analüüsil ja seaduspärasuste otsimisel (kvantitatiivne analüüs). Palju kasutatakse ka kvalitatiivset analüüsi, mille puhul väga väheseid uuringuobjekte analüüsitakse sügavuti, näiteks intervjuude vormis. Viimastel aastakümnetel on populaarseks saanudeksperimentaalne majandusteadus, kus uuritavad inimesed peavad laborikeskkonnas lahendama etteantud ülesandeid, mille eest neile antakse reaalset preemiat (näiteks raha). Kasutatud allikad: http://www.tarkinvestor.ee/wiki/index.php/Majandusteadus http://et.wikipedia.org/wiki/Majandusteadus
suhtlemisel ja/või asjakohase kirjanduse uurimisel. Andmete analüüs algas intervjuudest enim läbikäinud teemade identifitseerimisega, kust koorus välja ka uurimisaluste inimest erinevate minapiltide tekkimise hüpotees. Mulle tundus et kasutati juhtumiülest ehk horisontaalset analüüsi kuna vaadeldi samal ajal mitut analüüsitavat intervjuud ja koguti kokku kõik konkreetse teema kohta käivad tekstiosad ning võrreldi selle teema käsitlemist kõigi kogutud intervjuude lõikes. Uurijad identifitseerisid Soberistase külastajate uurimisobjektide - erinevad alkoholisõltuvusest vabanemise etapid kui sõltusest vabanemise teekonna ja nendest etappidest tulenevad erinevad identiteedid neil isikutel. Esimene staadium oli ,,oma identiteedi otsimine: Soberistases ringiuitamine", teine ,,mõistes ,,Soeristase identiteeti" ehk tekkis arusaamine et kui loota alkoholismiprobleemist vabaneda selle veebikeskkonna toel, peab
narkomaanist eksmehega ja tema vanematega) ning üks naine elas lahus oma vanemast lapsest (kes elas koos vanaemaga). Intervjuud olid pool-struktureeritud vormis, kus intervjueerijale olid ette antud valdkonnad ja põhiküsimused intervjuu kavana. Kohapeal kasutati ka jätkuküsitlusi.Kõik intervjuud lindistati ja transkribeeriti sõna-sõnalt. Transkriptsioone analüüsiti kvalitatiivselt, koostades ülevaate peamistest teemdest ja probleemidest, mis intervjuude käigus esile kerkisid. Uuringus selgus, et küsitletavad olid enamasti HIVi ning raseduse-, sünnituse- ja lapseea tervishoiu- ning sotsiaalteenustega rahul. Põhiliselt kurteti visiiditasu ja pikkade järjekordade pärast. Oluliseks probleemiks kõigi tervishoiuteenuste puhul peeti tervishoiutöötajate halvustavat suhtumist HIVi nakatunutesse. Enim tunti puudust nii rasedusaegsest kui ka -järgsest tasuta psühholoogilisest abist. Allikas: Rüütel, K., Lemsalu, L
kristlased, Iisraeli juudid ja Palestiina islamiusulised kõnelevad nimetatud isikute tähendusest tänapäeval. Need videolõigud projieeritakse vaheldumisi mitmele lava kohale asuvale ekraanile , nii tekib virtuaalse mõttevahetuse illusioon. Muusikate koosseis on ooperis suhteliselt kammerlik: neli lauljat, keelpillikvartett, puu- ja löökpillid ning klahvpillid. Lisaks on Reichil valminud video-ooperite triloogia "Three Tales". "Three Tales " on oma dokumenaatlkaadrite, intervjuude ning sotsiaalselt tundliku närviga maailam muusikalavastuste seas kahtlemata uus sõna. Kolm video-ooperit "Hinderburg", "Bikini" ja "Dolly" etendusid esimest korda järjestikku Viini festivalil aastal 2002 ning on pärast saanud publikumenu osaliseks nii Euroopa maades, USA-s kui ka Austraalias. http://www.youtube.com/watch?v=OY5_cwN1i74 http://www.youtube.com/watch?v=I5lgAUHVFC4
Rakvere Kolledz Etnograafiline meetod Tuleb sõnadest etnos-rahvas ja graphia-kirjeldama. Olulisimad andmekogumismeetodid on osalusvaatlused, vestlused ja etnograafilised intervjuud. Uurija osaleb kas avalikult või varjatult inimeste igapäevases elus pika perioodi vältel ning kogub kõikvõimalikku kättesaadavat materjali uuritava teema käsitlemiseks, mis analüüsimiseks on tavaliselt muundatud tekstiks (vaatluspäevik, intervjuude transkriptsioonid, muu teemakohane kirjalik materjal) ning interpreteerib ja analüüsib seda kõike seotult. Seega on tegu teadusliku meetodiga, mis sarnaneb viisile, kuidas inimesed igapäevaelus informatsiooni koguvad ning järeldusi teevad. Samas on tegemist selle edasiarendusega ning seejuures erinevad uurija eesmärgid inimese igapäevastest eesmärkidest (Hammersley & Atkinson 1983; Hammersley 1990: 104). (http://www.sotsioloogia.ee/vana/esso3/6/kristel_pau
Kvalitatiivse uuringu kriitika D. Silvermani kohaselt on sotsiaalteaduste metodoloogiliste õpikute kvalitatiivsed uuringud omavad vähetähtsat uurimissuunda, mille eesmärk peaks olema ennast uurimisprobleemiga paremini kurssi viia ning kasutada kantitatiivset uurimismeetodit. Paljud kriitikud peavad kvalitatiivset uurimismeetodit ebausaldusväärseks ning toovad välja hulk tegureid, mille seas on näiteks intervjuude ebatäpne transkribeerimine ja transkribeeringute tõlgendamine ning intervjuu lühikestel vestluskatketel põhinevaid tõlgendusi ja järeldusi. Kvalitatiivsete uuringute eetika Eetiliste nõuete järgimine on nõutud mistahes uuringute läbiviimisel. Eetiliste probleemidega puutub uurija kokku uuringu kõikidel etappidel: teemavalikul, info kogumisel, info kogumiseks juurdepääsu taotlemisel, saadud andmete tõlgendamisel ja analüüsimisel, uurimistulemuse kirjutamisel
Küsitlusest*2 võttis osa 37 notarit 25 notaribüroost seitsmest Eesti lin- nast. Põhjalikud intervjuud, mis koosnesid 31 küsimusest, olid jagatud kolme ossa: notar kui juht, notar ja büroo töötajad, notar ja töökorraldus büroos. Laiemalt vaadates uuriti, kuidas notarid tegutsesid ning mõtlesid kui juhid ja eestvedajad, milliseid juhtimispõhimõtteid nad järgisid, kuidas nad värbasid ja motiveerisid töötajaid ning kuidas nad olid büroos töö korraldanud. Intervjuude vastuste analüüsimiseks kasutati järgmisi juhtimise, eestvedamise ja otsusta- misega seotud teooriaid: Robert Blake’i ja Jane Moutoni juhtimisvõrgustik*3, Douglas McGregori teooria X ja teooria Y*4 ning Paul Hersey ja Kenneth Blanchardi situatiivse eestvedamise teooria.*5 1. Mis on juhtimine ja eestvedamine? Mõistet „juhtimine“ on eri aegadel defineeritud erinevalt. Varasemad teooriad käsitlevad juhtimist kui
Küsitlusest*2 võttis osa 37 notarit 25 notaribüroost seitsmest Eesti lin- nast. Põhjalikud intervjuud, mis koosnesid 31 küsimusest, olid jagatud kolme ossa: notar kui juht, notar ja büroo töötajad, notar ja töökorraldus büroos. Laiemalt vaadates uuriti, kuidas notarid tegutsesid ning mõtlesid kui juhid ja eestvedajad, milliseid juhtimispõhimõtteid nad järgisid, kuidas nad värbasid ja motiveerisid töötajaid ning kuidas nad olid büroos töö korraldanud. Intervjuude vastuste analüüsimiseks kasutati järgmisi juhtimise, eestvedamise ja otsusta- misega seotud teooriaid: Robert Blake’i ja Jane Moutoni juhtimisvõrgustik*3, Douglas McGregori teooria X ja teooria Y*4 ning Paul Hersey ja Kenneth Blanchardi situatiivse eestvedamise teooria.*5 1. Mis on juhtimine ja eestvedamine? Mõistet „juhtimine“ on eri aegadel defineeritud erinevalt. Varasemad teooriad käsitlevad juhtimist kui
kava? Intervjuu kava koostati nii, et õpilastel oleks võimalus vastata spontaansetele küsimustele, teisalt paluti oma võimalikku enesemääratlust kommenteerida etteantud identifitseerivate kategooriate kaudu, poolstruktureeritud intervjuu vorm võimaldas peale varem sõnastatud teemade käsitlemise esitada intervjuu käigus ka lisaküsimui, olenevalt intervjueeritavate antud vastustest. 16. Mis on transkribeerimine? Sõna-sõnaline teksti maha kirjutamine. Kasutatakse intervjuude puhul. 17. Millised on intervjuu eelised võrreldes teiste uurimismeetoditega? 18. Millised on vaatluse eelised võrreldes teiste uurimismeetoditega? Eeliseks on vahetu, rikkaliku ja mitmekesise informatsiooni saamine.
1 EMPIIRILISE UURINGU METOODIKA Lõputöö eesmärk on hinnata AS XXX konkurentsipositsiooni ja sõnastada konkurentsistrateegia lähtekohad, mis looks eeldused ettevõtte arengukavas püstitatud eesmärkide täitmiseks. Uurimus on koostatud lähtuvalt deduktiivsest käsitlusviisist, kus andmeid analüüsiti teooriast lähtuvalt. Deduktiivset meetodit kasutades on võimalik saada selgeid tõlgendusi. Empiirilise uuringu ülesanne on kaardistada ettevõtte seisund lähtuvalt SWOT-analüüsist, hinnata väliskeskkonna mõju PEST-analüüsi abil ning leida ettevõtte tuumkompententsid. Tulemusena sõnastada konkurentsistrateegia lähtekohad AS XXX koostatud arengukava eesmärkide saavutamiseks. Uuringu läbiviimiseks kasutati kombineeritud metoodikat. Esmaste andmete kogumiseks käesolevas uuringus kasutati kvalitatiivset uurimismetoodikat: poolstruktueeritud ehk teemaintervjuud ja struktueerimata osalusvaatlust, kus uurija osales vaadeldava...
Urmas Ott sündis 23. aprillil 1955 Otepääl. Lõpetas 1979. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi kultuuriteaduskonna taidlusteatri rezii eriala. Alustas Eesti Raadios aastatel 1977 1979. Alustas 1979. aastal ETV-s teadustajana. Urmas Ott töötas Eesti Televisioonis 1979 1998 AK diktori, saatejuhi, reporteri ja toimetajana. Tema viimaseks tööks rahvusringhäälingus jäi Raadio 4 saatesari "Sündsuse piires" (6.okt 2007-21. juuni 2008, kokku 32 saadet). SAATED "Estraaditähestik" (eetris 1976-1983), U. Ott saatejuht 1981-83 (ETV) 1986 1992 "Teletutvus" (ETV) 1991 1995 aastavahetuse isikuintervjuud (ETV) 1991 1992 "Duett -duell" (ETV) 1992 1998 "Carte Blanche" (ETV) 1998.a. 2. juuni - Urmas Ott tegi koosseisulise töötajana viimase saate ETV-s - "Carte Blanche" Tõnis Mägiga. (ETV internet, ETV ajalugu) 2001 "Seitse päeva mais", intervjuud pr. kandidaatidega (TV1) 2002 Valitud meeleolud (TV3) 2003 2006 "Happy Hour"...
Kriitiline vaade Eesti kõrgharidusele Aune Valk, Einike Pilli Vaadeldav uuring viidi läbi ajavahemikul 2005.a sügis kuni 2007. a talv. Uurimuse eesmärgiks oli saada selgem pilt Eesti kõrghariduse võimalikest valupunktidest ning kas ja mis moodi annaks ka olemasolevas süsteemis probleeme lahendada ning kuidas seda praeguse rahastamise juures paremini teha. Uuritavate hulgas olid üliõpilased, kõrghariduse katkestajad, lõpetajad, tööandjad, õppejõud ja ülikooli tugipersonal. Uuringutes olid esindatud kõik avalik-õiguslikud ülikoolid, lisaks ka eraülikoolid ja rakenduskõrgkoolid, seega on tegemist laialdase ja üle-eestilise projektiga. Artiklis on välja toodud nelja valdkonna üliõpilased, õppejõud, õppekavad ja tugiteenused kriitilisemad aspektid, mis kas uuringutes korduvalt ilmnesid või mille lahendamine oleks võtmetähtsusega kogu kõrgharidusele. Et uurimus ja selle kajastamine antud artiklis on aktuaalne, pole kahtlustki. Uuringu l...
Analüüsi ülesanne Marion Demus Millistest raskustest IKT vahendite kasutamisel räägivad uurimuses osalenud inimesed? Esmalt tooksin välja mured keerulise süsteemi ees, mida mainiti nii Jüri ja Mari kui ka Mati ja Juta intervjuude transkriptsioonides. Mari lausus, et temale jääb keeruliseks arvutis erinevate lehekülgede sirvimine, sest on raskusi nn „akende” sulgemisega ning samuti ei oska ta puhastada history’t (ajalugu): „Mulle meeldib ikka, et kui ma lehe võtan, siis mulle tõsiselt meeldib rohkem, kui ma mööda arvutit jooksen, siis ta läheb mul nii, tuleb see sama asi ette, siis ma ei saa jamada, siis ma tean, et Jüri on mulle näidanud ära, kuidas ma siis saan puhastada mingi history. Kuna mul see jällegi tuleb ette, jälle seesama naistekas on ees, kui ma tahtsin hoopis teist teksti lugeda, aga ma ei sa...
Ontoloogilised ja epistemoloogilised põhimõtted Mis on intervjuu eesmärk kvalitatiivses uurimuses? Kuidas põhjendame intervjueerimist kui andmekogumise/genereerimise meetodit? Intervjuude vormid osalejate arvust ja läbiviimise viisist lähtuvalt Individuaalintervjuu Paariintervjuu või väikerühma (3 in. koos küsijaga) 19 Rühmaintervjuu (6-12 in.) Näost-näkku, telefoni-, internetiintervjuu Suuline või kirjalik Kvalitatiivsete intervjuude tüübid intervjuu kava struktureeritusest lähtuvalt Struktureerimata süvaintervjuu Etnograafiline intervjuu Narratiivi-intervjuu Eluloointervjuu Poolstruktureeritud Struktureeritud kvalitatiivne intervjuu Struktureeritud kvantitatiivne intervjuu Intervjuu tüübid Etnograafiline – uurib kultuuri, institutsionaalsed, grupilisi iseärasusi Fenomenoloogiline – uurib inimeste isiklike kogemusi ja maailmavaateid Narratiivne – uurib inimeste tõlgendamispraktikaid, identiteediloomist
11.2011 Tulemused · Esitatakse andmete statistilise töötluse tulemused ja nende usaldusväärsuse hinnangud. Tulemused esitatakse, kasutades arvjooniseid, tabeleid ja autori siduvat teksti, ning milles analüüsitakse, sünteesitakse ja üldistatakse saadud andmeid. · Peab olema kirjutatud ilma teadusliku väitluse elementideta ning viideteta kirjandusallikatele. · Suured, üksikasjalikud tabelid, vaatluste protokollid, küsitluste andmed, intervjuude transkriptsioonid ja muud tulemuste õigsuse kontrollimist võimaldavad materjalid esitatakse lisades. Arutelu · Esitatakse saadud tulemuste interpretatsioon (tõlgendus), · Tuuakse välja seosed, seaduspärasused, võimalikud üldistused, aga ka erandid, ebakindlad kohad, mittekorreleerumised jne. · Kõrvutatakse töös saadud tulemusi teiste autorite analoogsete uurimuste tulemustega, püütakse tulemusi teoreetiliselt põhjendada.
käitumismõõde. Hoiaku kujunemise teooriad väidavad, et hoiaku kujunemises osalevad mitmesugused alusmehhanismid nagu sotsiaalne samastumine, modelleerimine ja tutvus ning enesetaju. Tunnetusliku tasakaalu uurimused väidavad, et hoiakud muutuvad, kui inimesed püüdlevad tunnetusliku kooskõla säilimisele. Hoiakute muutmise mõõtevahendideks on Likerti skaala, semantiline diferentsiaal, sotsiomeetria, Bogarduse sotsiaalse distantsi skaala ja intervjuude analüüs. 6. Konflikt ja koostöö Varased agressiivsuse teooriad lähtusid oletusest, et see on inimesele kaasasündinud iseloomuomadus, mis pole geneetiliselt siiski aga kinnitust leidnud. Hilisemad teooriad on vaadelnud agressiivsust sotsiaalse nähtusena, mis on tekkinud kas sotsiaalsest õppimisest või frustratsioonist. Kaasaegsed psühholoogid näevad agressiivsust tulenevat pigem tegurite kombinatsioonidest kui üksikpõhjustest.
Esiteks, 32 Noorsootöötajat ja Noort kes osalesid intervijus ja jagasid mõtteid ja kogemusi,soojust,avatust,ausust,terviklikkust. Teiseks,Dr.Neil Kendra,Yvonne Field ja Amanda Harrigton komenteerisid hindamatult kannatanutest ja abist mida see kõik head kaasa toob. Lõpuks, Rahuvahelised Noorsootöö Agendid kes võimaldasid mul kasutada interviju materjale algse rapordi 1996-99 Noorsootöö Arendustoetuste Programmidest. Lühidalt märkmeid Metoodikast See raamat põhineb intervjuude kogumisest Noorsootööst ja Noortest üle kogu Ingismaa,Walesi ja Põhja-Iirimaa. Sisaldab 32 üksikisiku : kellest 16 peamine panus on niivõrd suur ja ma spetsiaalselt korraldasin interjuu nendega ja nende intervjuu esindab olulist tähendust tekstides. Teised 16 töötajat ja noort keda kohtasin lühidamalt erinevates keskondades ja projektides. 16 peamist toetajat olid kas eelnevalt teadsid mind või kontaktide kaudu: a) Noored ja Poliitilise Ajaloo Konverents(November 1998)
vastavalt üldkogumile, tuleks anda selle grupi vastustele koefitsent 2 (2-ga läbi korrutada). oKaalumise puhul eeldatakse, et mitte-vastajad oleksid täitnud ankeedi analoogiliselt vastanutele, mis alati ei pruugi nii olla Andmeallikate tüübid •Primaarsed ehk esmased andmeallikad – uurija ise kogub need oma uurimiseesmärkidega kooskõlas •Sekundaarsed ehk teisesed andmeallikad – uurija kasutab teiste poolt kogutud toorandmeid (nt. teiste uuringute andmefailid, intervjuude mahakirjutused) •Tertsiaarsed ehk kolmandased andmeallikad – põhinetakse juba teiste poolt kogutud andmete analüüsile (nt. raportid, akadeemilised artiklid, raamatud). E-andmebaasid sekundaaranalüüsiks PLUSSID Jääb ära andmekogumise vaev Kvaliteet kontrollitud Valmisandmebaasid on rikkalikumad kui “ühemehe-uuringud” (rohkem teemasid, suurem vastajaskond, tsüklid) RISKID Andmebaasis ei pruugi olla mulle sobivaid:
Eesti teeninduskultuurist Intervjuude rubriigis räägib teenindusest Eestis restoranispetsialist Mikko Savikko Kas Soome turist tunneb end Eestis hästi? Juba tava-arvamused on valed ja häirivad. Soome turisti stereotüüp on ju vanur, kes tuleb viina ostma, lärmama ja bordelli külastama. Aga tüüpiline Soome turist on hoopis keskealine haritud naine, kelle sissetulek on üle keskmise. Tüüpiline bordelliklient on hoopis Eesti mees. Mis puutub lärmamisse, siis ma ei tea maailmas ühtki turistide gruppi, kes ei lärmaks, kui nad on purjus. Mis siis turisti Eestis häirib? Teenindus, mis algab uksel tervitamisest. Üks USA uurimus väidab, et kui restoranis käimine jagada kümneks komponendiks, millest esimene on tervitamine ja viimane hüvastijätmine, siis isegi esimese ja viimase olemasolu korral on inimesed rahul. Inimesed tahavad, et neile öeldaks korralikult tere ja nägemist. Halb pole üksnes teenindamise tase, vaid pigem hoiak. Üks teenind...
läbiviimine,analüüs,esitusvõib lasta konsultatsioonifirmas ise tegutseda Mida saab tulemustest järeldadaosaliselt siiseost, konsultatsioonifirma saab esitada omapoolsed järeldused ja soovitused,kuid lõppjäreldused firmal. Mis sarnast/erinevat rahulolu ja motivatsiooni mõõtvate uuringute vahel? Sarnasus:mõlemal uuringul uuritaxe töötajate rahulolu.Erinevus:Rahulolu-uuringu läbiviimisel kasut erinevatest osadest koosnevat küsimustikku ning laekuvat infot uuritakse süvitsi läbi intervjuude töötajatega. Motivatsiooniuuringus sõnastataxe olulisuse sakkala ning nõnda saadaxe pingerida selle kohta,mis töötajate endi arvates kõige olulisemad motivaatorid nende jaox. Mida mõõdab pühendumuse näitaja rahulolu näitajast enam?Lisax uuritaxe ühilduvust töötajate,tippjuhi ja personalijuhi hinnangutes firma personalitöö praktikate kohta. Pühendumuse mõõtmise metoodika?P-teooria kohaselt tööalast käitumist väljendav näitaja
seisundite tähistamiseks. Selleks, et emotsioonisõnavara hulka uurida, on mitu teed, nt koguda sõnavara tekstidest või sõnaraamatutest. Teine võimalus on võtta ette mõni psühholoogide koostatud nt ingliskeelne emotsioonisõnade loetelu ja anda selles sisalduvatele sõnadele eestikeelsed vasted. Ene Vainiku uurimuses kasutati emotsioonisõnavara uurimiseks välimeetodit ja viidi 100 inimesega suuliste intervjuude vormis läbi emotsioonide loetelukatseid. Katsete tulemusel selgus ligi 5000 väljendit ja see ongi eestlaste emotsioonisõnavara, mida iseloomustatakse ja analüüsitakse. Loetelukatseid oli kokku seitse. Esimeses pidid keelejuhid nimetama kõik sõnad, mis neil emotsioonide või tunnetega seostuvad. Teises katses tuli nimetada vastandeid esimese ülesande sõnadele, kolmandas moodustada emotsioonide pingerida vabalt valitud alusel ning neljandas
millises seisukorras on rannahoone võimekus liikumispuuetega inimeste teenindamisel, milline on infrastruktuur ja millises seisukorras on laudisteed. Magistritöö empiirilises osas plaanisin algselt läbi viia ankeetküsitlust kasutades mugavusvalimit. Kuid otsides sihtrühma koostöös Liikumispuudega Kojaga, selgus, et sobivaid kandidaate on vähe. Ratastoolis liikuvaid inimesi, kes veedaks oma vaba aega rannas ujumas käies, on raske leida. Seega pidin otsustama intervjuude kasuks. Järgnevalt viisin läbi kolm intervjuud. Nende kohta koostasin transkriptsiooni ja olulised mõtted tõin välja analüüsis. Toetudes tehtud uurimustööle, teeb autor järgmised ettepanekud olukorra parandamiseks: Esimeseks hooldada ja parandada Stroomi rannas olevad laudisteed ja viia need vastavusse seadusandlike normidega. Võimaldada ohutud üleminekud laudisteede alguses ja merepoolses otsas. Kõrvaldada ebatasasused laudisteedel liikumiseks. Pikendada laudisteid
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eesti keele õigekeelsus ja väljendusõpetus Referaat Ajakirjanduse poliitiline korrektsus Koostaja: Külliki Otsa Juhendaja: Kristi Kuningas Tartu, 2011 Sissejuhatus Antud referaat on üldjoontes teemal ajakirjanduse poliitiline korrektsus, uuritud on kas Eesti ajakirjandus järgib poliitilist korrektsust. Käsitletakse teemasid nagu soorollid, meeste ja naiste eristamine, rassism, homoseksuaalsus ja eakad inimesed. Algallikas on oma uurimuses kasutanud Eestis ilmuvate ajalehtede materjale. ,,Otsides 2003. aasta septembrist detsembrini ajalehtedest Eesti Päevaleht, Postimees ja SL Õhtuleht näiteid sugude, rasside ja rahvuste, homoseksuaalide, eakate ning kurjategijate nimetamise ja kajastamise kohta," (,,Kas eesti ajakirjandus järgi...
seda inimestele öelda, kuid siiski stjuuardessidel ei tohi olla prille, nende füüsiline vorm peab olema hea ning minnes aastateks tööle välismaale, kuidas saab ema oma väikesed lapsed või abikaasa maha jätta. Siingi eetiline probleem tegelikult on stjuuardessi töö ju selline, et suur osa on välimusel ja ehkki ma arvan, et inimesi ei tohiks tööle võtta ainult välimuse põhjal, tekib ikkagi küsimus, kas on õige inimesi lollitada, vedada läbi intervjuude kadalipust ise koguaeg teades, et töölevõtust ei tule niikuinii midagi välja. Probleemi ümber tehti suurt poleemikat ning asi lõppes rahatrahviga firmale, kes oli töökuulutuse avaldanud. Kuna Gulf Air on pärit hoopis teistsuguse kultuuri- ja õigusruumiga maailmast, oli selline töölevõtmine 3 nende jaoks normaalne ja selle vastuolule Eesti seadustega oleks tähelepanu pidanud juhtima
kes töötab ajakirja heaks põhikohaga. Teised ajakirjanikud on üldjuhul tegevad mõnel teisel (ajakirjas kirjutatavate artiklite temaatikaga seotud) alal. Järgnevalt on antud ülevaade ajakirja autorkonda kuuluvatest autoritest ja nende kajastatavast põhitemaatikast ajakirja viimase nelja numbri põhjal. Ajakirja peatoimetaja Tea Kurvits kirjutab kriitilise sisuga toimetaja veergu. Ajakirjanik Velly Roots tegeleb intervjuude kirjutamisega. Analüüsitavast neljast ajakirja numbrist on tema intervjuud kirjutanud kolme. Intervjuud on tehtud muinsuskaitsetegelase Jaan Tamme (1/2011), dirigentide Anu ja Kadri Tali (2/2011) ning kirjanik Ira Lemberiga (3/2011). Autorkonda kuulub Peep Varju, kes on Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni tegevesimees ja Memento Tallinna Ühenduse ajalootoimkonna liige. Samuti küüditati tema ja ta pere 1941. aasta juunis Siberisse
Sageli üritavad poliitikud, eriti võimul olijad, mõjutada otsuseid, mille põhjal määratakse ametisse meediainstitutsioonide juhud ja võtmeisikud. Seega kujutatakse ajakirjanikke sageli ka professionaalse manipulatsiooni ning avalike suhete asjatundjate - nn spinnijate ohvritena. `Spin-doctoring': ajakirjanikele info lekitamine või mittelekitamine nn `väravavahi' roll intervjuude andmine või nendest keeldumine intervjueeritavate treenimine ning nõuanded, mida öelda ja kuidas ajakirjanikele lugude `ette söötmine' pressiteadete ja kõnede kirjutamine ning teatud sõnade või interpretatsiooni rõhutamine foto-võimaluste korraldamine ja lavastamine ajakirjanike mõjutamine positiivse meediakajastuse tagamise eesmärgil Väidetavalt teevad spinnijad ise poliitilisi uudiseid
mootorsaaniga sõites rangluumurru. Maarjamõisa haiglas tehtud operatsiooni järel paranes Kristina kodus, kuni tundis valmisolekut suusasammu proovida. Sõideti Vuokatisse. Esialgu sai liikumisvoli anda vaid vasakule käele, paremat takistas tugiplaat. 2. veebruaril eemaldas doktor Tein Tartus osa fiksaatorist. Kuigi leidus olümpiale sõidu mõttekuses kahtlejaid, asus Kristina koos isa Anatoliga 5. veebruaril teele. Üle kuu intervjuude andmisest hoidunud Kristina tunnistas Tallinna lennujaamas: "Piiriks on valu. Võistlen vaid juhul, kui ihuliikmed vastu ei karju." Kristina osales ainult 30 km vabasõidus ja sai 63 osavõtja seas 46. koha. 2. 2001. aasta Lahti maailmameistrivõistlused suusatamises olid Kristina Smigunile suureks pettumuseks. Haigestumine jaanuaris viis parima vormi ega võimaldanud MM-iks soovitud moel valmistuda. Lahtis jäi suusaneiu parimaks 9. koht 10 km klassikasõidus
Haldamise eneseabi on näide, kuidas patsiendid saavad enda kontrolli alla saada ja vastutust (Eldh jt. 2014). 3.Vahetada teavet ja teadmisi on kolmas tunnus (kvaliteedi naitaja). On tunnustatud patsientidel (Eldh jt. 2006b) ja õed (Sahlsten jt. 2005a), mis on aluseks patsiendi osalemisel ja võib suurendada patsiendi osalust kõigis õendustegevuses (Tobiano jt. 2015b). Intervjuud lindistati, andmeid kuulasid teadlased, kes kogusid andmed ja tegid vastustest kokkuvõtted. Intervjuude andmed transkribeeriti sõna-sõnalt. Iga piirkonna teadlased viisid analüüsi samadest sammudest sõltumatult läbi. Uurijad omandasid algul andmete üldise tähenduse, lugedes ja uuesti sõnastades ärakirju (Elo & Kyng 2008). Andmete rida-rida kodeerimine ja need koodid arenesid alamkategooriateks ja seejärel kategooriatesse. Uurimiseetikaga seotud küsimused. Kahes haiglas viidi läbi eesmärgipärane õdede valik. Õdede poole pöördus mõlemas haiglas õendusjuht,kes tegi valimi.
Et ühes koolis käisime(koos olime).(Lisa 1) Kõigis salmikutes kirjutatakse kooliaegsest sõprusest, kirjutatakse soovitusi ja õpetusi eluks, kirjutatakse armastusest läbi huumoriprisma, salmiku täitja palub end meeles pidada. Kui liigub väike paadike Ja kala püüab taadike Siis Aili laia kleidiga Lööb tantsupoose poisiga Su süda on lukk, millel võti on ees Kust võtta poiss, kes lahti teeks...(Lisa 2) 2.2 Salmikute omanike arvamuse kirjeldus intervjuude põhjal 1. Mitmendas klassis või kui vanana kasutasite salmikut? Vastajad on märkinud, et salmikuid kasutati nii algklassides, keskastmes kui ka näteks 10.klassis (1 vastus). 3 vastajat märgivad, et kasutusaeg oli kooli keskastmes. 2. Kas kõigil tüdrukutel oli salmik ja kui oluliseks seda peeti? Kõik vastanud pidasid salmikut küllalt oluliseks või väga oluliseks. Arvati ka, et enamikul tüdrukutest olid salmikud
kasutada , samuti, kas on vaja mingisugust abitööjõudu.Filmitud video edastatakse ettevõtte logo ja andmetega mälupulga peal. Enne filmima asumist teeme põhjalikku eeltööd, tutvume teema ja inimestega ning loome stsenaarse plaani, et valmiv video vastaks just klientide soovidele ja vajadustele. Vastavalt plaanile toimub filmimine ajal ja kohas, kus see on vajalik ja võimalik. Kooskõlas loodava video eesmärgiga teeme intervjuud. Peale filmimist toimub intervjuude järelkuulamine ja tekstiosade valik. Samuti pildi läbivaatus ja montaažiplaani koostamine. Selles arvutimontaažis lisatakse ka tiitrid ja muusika ning vormistatakse lõplik toode tellijaga kokku lepitud formaadis. Ettevõtte eesmärk on, et valminud video või film annaks kliendile unustamatu elamuse. Ettevõte tarnija Tooraine/materjal Aadress Telefon Meiliaadress
Töökoht asub Tartus. 3.5. Intervjuu Lähtuvalt eelnevast legendist valmistage ette üldised küsimused, mida kandidaatidele esitaksite Milline on teie varasem töökogemus? Kus ja kui suures ettevõttes varem töötasite? Kui kaua te eelmises ettevõttes töötasite? Kus ja kui kaua õppisite puidutöötlemist? Millised on teie eesmärgid ja miks just meie ettevõttes soovite töötada? 12 Milline oleks teie grupi intervjuude läbiviimise protsess? ETAPID: *intervjuu kavandamine *intervjuu suunamine *keskkonna loomine *vestlemine Intervjuude lõpus kandaatide analüüsimine ja järelduste tegemine. 13 4. PERSONALI HINDAMISE VAJADUS 4.1. Milles seisneb personali ja personali töösoorituse hindamine? Personali hindamine võimaldab juhtidel anda töötajatele tagasisidet nende töö kohta ja seada tulevikueesmärke
Kogu projekti ajakavaks on pea kaks aastat 2006 a. augustist 2008 a. kolmanda kvartalini. Müügiaruandluse süsteemi loomise esialgseks ajakavaks on august 2006 veebruar 2007. 1.1.2 Projekti olukord seisundiaruande esitamise tähtajaks Projekt algas reaalselt 2006. aasta oktoobri teisel nädalal. Praeguseks on tööd kestnud neli nädalat. Analüütikud on jõudnud läbi viia intervjuud kõigi ettevõtte osakondade ärikasutate esindajatega. Kuna osutus, et kaks analüütikut olid intervjuude tiheda ajagraafiku tõttu ülekoormatud, otsustas täitja projekti kaasata veel ühe analüütiku. Alliksüsteemide analüüsi lõpetamine venis 3 päeva (lisandus 25% tööde mahust). Tööd lõpetati 25.10.2006. Kõige probleemsemaks osutus lõppkasutaja tarkvaratoodete valik. Nimelt ei olnud mitmetel lõppkasutajatel aega kõigi tarkvaratoodete demonstratsioone vaatama tulla ja seetõttu seati ettevõttesse üles kahe eelistatuma toote testkeskkonnad, milles kasutajad
Eraldi väljatoodavad ettevõtjad nn sooloettevõtjad (solo entrepreneur) ehk ettevõtjad, kes tegutsevad üksi ja kellel pole palgatöötajaid. osakoormusega ettevõtjad (part-time entrepreneur), keda on eesti keeles nimetatud ka harrastusettevõtjateks. Erinevat tüüpi ettevõtjad üliõpilaste uuringute põhjal Eesti ettevõtjate liigitus, mis baseerub aastate jooksul üliõpilaste poolt läbi viidud ettevõtjate intervjuude analüüsil. Seda ettevõtjate koosseisu vaadeldakse kahe perioodi lõikes: 1. 1987. – 1993. aastal alustanud ettevõtjad (300 intervjuud). Periood, mille algul sai legaalne ettevõtlustegevus võimalikuks, kuid tulevik oli väga ebakindel ja Eesti kuulus jätkuvalt Nõukogude Liidu koosseisu. Perioodi lõpuks oli poliitiline iseseisvus küll käes, kuid stabiilsust veel ei olnud, sest kas või majandusalaseid õigusakte muudeti väga sageli. 2. 1994. – 2001
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
