Turismimajanduse alused kodune kontrolltöö (1)

Turismimajanduse alused
Sügis 2010
TURISMIMAJANDUSE ALUSED

2010. a. sügissemester

KONTROLLTÖÖ JUHEND
Kontrolltööga taotletakse, et õppija omandaks ja kinnistaks teadmisi turismimajandusest ning arendaks kriitilise mõtlemise oskusi ja analüüsivõimet. Kontrolltöö sooritatakse kodutööna ning see tugineb aineprogrammis toodud kohustuslikule ja soovituslikule õppematerjalile ning loengumaterjalidele:

• Loengumaterjalid
  
• Raamatud ja ajakirjad
  
• Internetiallikad:
  
  • www.puhkaeestis.ee – uuringud, statistika
    
  • www.etc- corporate .org ETC
    
  • www.world- tourism .org UNWTO
    
  • www.wttc.org WTTC
    
  • www.eas.ee EAS – uudised
    
  • Vajadusel Eesti Riiklik turismiarengukava aastateks 2007-2013
    

Kontrolltöö vormistamine ja hindamine
Kontrolltöö koosneb 18. küsimusest. Salvestage see ning kirjutage vastused eesti keeles arvutitrükis. Iga vastuse lahtrit saate muuta vastavalt vastuse mahukusele. Kontrolltöö esitage elektrooniliselt (kirjale lisada vastav fail) 20. detsembriks 2010 e-posti aadressil: tatjana [email protected] . Nii kirja kui ka faili päis / pealkiri peab olema korrektne ja sisaldama nii kursuse lühendi (nt, AYTH1 või AYEP1) kui ka koostaja nime ja perekonnanime .
Kontrolltöö tulemus moodustab 30% (ehk 30pt) kursuse üldhindest. Sõltuvalt küsimusest, on vastuste eest võimalik saada 1 kuni 3 punkti. Hinnangu andmise kriteeriumideks on vastuse vastavus küsimusele, ammendavus ja selgus, mõningate vastuste puhul ka kriitilise analüüsivõime ning loovus. Küsimustele vastamisel püüdke olla konkreetsed ning tuua välja olulisema. NB! Ärge kirjutaga kogu õppikuteksti, loengumaterjali ümber.
KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED
Vastaja nimi
Kuupäev
Punkte kokku
09.12.2010
Jrk.nr
Küsimus / Vastus
Punkte
1.
Selgitage, mis on turismimajandus (võimalusel enda sõnadega)
1 p.
Turismialane ettevõtlus tegeleb reisi ettevalmistamise ja organiseerimisega, inimese viibimisega reisisihtpunktis ning reisiprogrammi sisustamisega, mille eesmärk on reisijatele pakkuda eelkõige mugavat ja meelejäävat reisielamust või -elamusi. Peale turismiettevõtluse on turismimajanduse reguleerimisel ja korraldamisel oluline roll ka avaliku sektori ja kolmanda sektori organisatsioonidel .
Jrk.nr
Küsimus / Vastus
Punkte
2.
Selgitage, mis on turismitoode . Tooge näide.
1 p.
Turismitoode on terviklik külastuselamus, mis tugineb füüsilistele, emotsionaalsetele ja elamuslikele elementidele, koosnedes erinevatest toodetest, teenustest ja viisist, kuidas neid külastajale pakutakse. Turismitoode põhineb puhtal keskkonnal, kohaliku kultuuri ja kogukonna positiivsel esitlemisel ning pakub külastajale midagi unikaalset – see on identiteet , mis erineb konkurentidest. Turismitoote kvaliteedi kujundab klienditeekonna terviklik kvaliteet.
Näide: Eestis korraldatakse soome üliõpilastele 4-7 päevaseid reise Tartusse . Bussiga kohale sõit Tartusse, olenevalt üliõpilaste õppesuunast on ka vastavalt toimuva reisi teema erinev (näiteks humanitaarüliõpilased – kultuuripärandi suunitlusega reis); Lisaks sõidetakse ka mujal Eestis ringi, ööbitakse kodumajutustes või grupiga majutudes, käiakse erinevates toitlustusasutustes, kohtutakse Eesti samade huvidega ühingutega ning õhtuti toimuvad erinevad üritused. Kogu reis kokku on turismitoode, mille kvaliteedi otsustab iga üliõpilane ise ning sellega koos turismitoote kvaliteedi.
Jrk.nr
Küsimus / Vastus
Punkte
3.
Loetlege turismimajanduse põhikomponente.
1 p.
Majutus koos toitlustusega; lennu-, vee- ja maismaatransport; loodus- ja tehisvaatamisväärsused ja nende haldajad; reisiettevõtjad – reisibürood ja reisikorraldajad; reisisihi korraldajad – avaliku, era –ja kolmanda sektori organisatsioonid ja asutused.
Jrk. r
Küsimus / Vastus
Punkte
4.
Mille poolest erineb turist reisijast?
1 p.
Reisija on iga inimene, kes reisib kahe või enama riigi vahel või kahe või enama koha vahel oma riigis kõikvõimalikel põhjustel (k.a ärireisija, immigrant).
Turist on inimene, kes reisib väljapoole oma alalist elukohta vähemalt 24 tunniks, kuid mitte kauemaks kui 1 aasta.
Jrk. r
Küsimus / Vastus
Punkte
5.
Mis on MICE -industry?
1 p.
Ärireisid (meetings, incentive , conferences, exhibition ehk koosolekud , preemiareisid, konverentsid , messireisid) – eesmärgiks on töökohustuste täitmine. Üldiselt on reisiaeg aastaringselt , kõrghooajaks siiski sügis ja kevad. Kasutatavad teenused üldjuhul on kõrge tasemega (nt majutus ja transport), kuid see oleneb reisieesmärgist.
Jrk.nr
Küsimus / Vastus
Punkte
6.
Mida tähendavad TIK ning mis on selle peamine ülesanne? Tooge mõni konkreetne näide Eesti kohta.
2 p.
Turismiinfokeskus – edastab enda poolt kogutud ja korrastatud erapooletut ja pädevat informatsiooni turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuste kohta enda asukohajärgse maakonna haldusterritooriumil.
Näide: Turist soovib infot Tartu linna vaatamisväärsuste kohta ning pöördub sellega Tartu Turisminformatsiooni Keskusesse ( Raekoda ), kus antakse talle ülevaade kõikidest võimalustest ning antakse ka juhendid (nt linnakaart ) ja vastavad infomaterjalid.
Jrk.nr
Küsimus / Vastus
Punkte
7.
Tooge välja mitmepäevaste reiside arvu 2009. aastal maailmas ja Eestis?
1 p.
Eestis 1,9 miljonit. Maailmas 880 miljonit.
Jrk.nr
Küsimus / Vastus
Punkte
8.
Millised on peamised turismi kasvu ja languse põhjused Maailmas ja Eestis viimastel aastatel (mõlemast vähemalt 2)? Põhjendage.
2 p.
Turismi langus:

Ülemaailmne majanduskriis – turismimajanduse langus, kogu maailmas vähenes ööbimistega välisreiside arv 4% võrra. Näiteks Inglismaal lisaks majanduslangusele mõjutas turismi ka naela /euro ebasoodne kurss, mille tõttu inimeste ostujõud langes. Vähenes üldiselt inimeste ostujõud (s.h tööpuudus) ning ettevõtete tegevus oli piiratud majandusliku seisu halvenemise tõttu.

Loodusest tingitud piirangud - Islandi vulkaanipurse 2010 a. aprillis mõjutas negatiivselt Euroopas reisimist , samuti viimase paari aasta tugevad lumetormid Euroopas. Tsunamide ja veeuputuste tõttu on turism mõjutatud kogu maailma ulatuses.

Sõjakolded (üle maailma)

Maailmas ja ka Eestis lisaks majanduskriisile ka transpordiühenduste vähendamine – lendude arvu vähenemine, mitmete lennuliinide sulgemine .
Turismi kasv:

Majandusolukorra paranemine kogu maailmas – inimeste ostujõu suurenemine, ettevõtetel on võimalik palgata rohkem tööjõudu ning teha rohkem reklaami turismi suurendamise eesmärgil, samuti majandusliku seisu paranemisel on ettevõtetel taas võimalus investeerida enda tegevusse ning muutuda atraktiivsemaks.

Suursündmused (Eestis näiteks laulupidu , Hansa päevad, suusatamise MK jt.)

Maailma mastaabis turismisihtkohtade valiku suurenemine aasta-aastalt (turismiettevõtete ja majutusettevõtete lisandumine). Iga aastaga suurenevad ka ajalooliste paikade (ka kultuuride) väärtused ja külastatavused (Eesti mastaabis nt Tallinna vanalinn , setomaa, Peipsiääre jt.)

Viisavabaduse suurenemine maailma mastaabis; Euroopa Liidu riikides ja riikidesse reisimine kerge võrreldes aastatetaguse ajaga . Transpordivahendite mitmekesisus reisimise soodustajana ning tänu pakkumise suurenemisele alanevad ka üldised reisimise hinnad.
Jrk.nr
Küsimus / Vastus
Punkte
9.
Mis on UNWTO? Nimetage selle peamised ülesanded?
2 p.
United Nation World Tourism Organisation (Maailma Turismi Organisatsioon ), asutatud 1. jaanuar 1995 a. ning peakorter asub Hispaanias Madriidis. See on juhtiv rahvusvaheline turismi organisatsioon, mille peamine ülesanne on esindada keskset ja otsustavat rolli jätkusuutliku, vastutusrikka ja globaalselt arvestatava turismi arengu soodustamises ning juhtida erilist tähelepanu just arengumaade huvidele.
Organisatsioonil on 154 liimesriiki ning üle 400 liitunud liikme, kes esindavad privaatsektorit, haridusinstitutsioone, turismiassotsiatsioone ning kohalikku turismivõimu.
Jrk.nr
Küsimus / Vastus
Punkte
10.
Keda arvestatakse turismistatistikasse?
1 p.
Välismaalased (sissetulev turism), oma riigi kodanikud (kes reisivad välismaale e väljaminev turism), siseturistid, kruiisituristid, ühepäevakülastajad.
Jrk.nr
Küsimus / Vastus
Punkte
11.
Kirjeldage, 1) millised võivad olla külastajate motiivid ning 2) tooge üks konkreetne näide, kuidas tuleks reisimotiivist lähtuvalt mõtestada külastajate vajadusi, ootusi ja soove.
2 p.

Põhilisteks reisimotiivideks on haridus ja kultuur, lõdvestumine, seiklus ja nauding, rekreatsioon (töövõime taastamine); rahvuslikud ja perekondlikud põhjused; sotsiaalsed põhjused ning majanduslikud.

Inimene soovib minna 3. päevaks Itaaliasse Milanosse ostureisile. Esmajoones tuleb lähtuda põhivajadusest, milleks on majutus (s.h toitlustus) – majutusettevõte tuleb valida asukoha ostupiirkonnas või selle vahetus läheduses ning lähtuda hotelli kvaliteedist. Klient ootab reisil olles eelkõige kvalitiivset ning head teenindust ning leida kõige paremad kohad ostlemiseks.
Kliendi sooviks on hotelli poolt saada transporti hotelli ja tagasi ning vajadusel ka lähipiirkonda. Samuti ajastada lennuajad, et klient saabuks Milanosse 1. päeva hommikuks ning lahkuks 3. päeva õhtul.
Jrk.nr
Küsimus / Vastus
Punkte
12.
Nimetage reisi mõjutavaid tegureid? Tooge mõni konkreetne näide.
2 p.
Sissetulek ja heaolu, puhkus ja vaba aeg, motoriseerimine, transpordi ja kommunikatsiooni areng, rahvastiku kasv ja linnastumine , turismimajanduse tekkimine ja areng, poliitiline stabiilsus ning rahu.
Näide: Olen täiskohaga töötav inimene ning saan puhkust võtta 28 päeva aastas, mille konkreetne aeg on sõltuv tööandjast, sissetuleku astmelt kuulun keskklassi. Kui soovin minna puhkama välismaale, pean arvestama puhkuse aja ja kestvusega, turismi hooajalisusega ja reisihindadega. Sihtkoha valikul tuleb arvestada ka transpordiga ning sihtkoha eripärade ja hinnaklassiga.
Jrk.nr
Küsimus / Vastus
Punkte
13.
Nimetage turismi mõju liike. Milline neist on Teie arvates olulisem ja miks? Põhjendage.
2 p.
Majanduslikud mõjud; Sotsiaal – kultuurilised mõjud; Keskkonna (tehis-/ looduslikud-) mõjud; Regionaalsed mõjud; Mõju infrastruktuurile; Mõju mainele.
Kõige olulisem liik on majanduslikud mõjud, kuna nii majanduslikud kui ka poliitilised muutused mõjutavad kõiki turismi sihtkohti. Turismimajandus mõjutab ise erinevate piirkondade majanduslikku olukorda (näiteks turismisihtkohtade või ettevõtete populaarsused ning külastatavused mõjutavad sealsete piirkondade ja kohtade majanduslikku edukust . Samamoodi toimub ka vastupidine tegevus – kui turismisoodsas kohas läheb vastavatel ettevõtetel hästi, siis samal ajal ja kohas võib teiste erialade ettevõtete edukus langeda). Üldine hindade tõus tõstab hindasid ja turismimajanduses, mille tõttu võib see mõjutada kõiki turismisihtkohtasid ning üleüldine hindade langus soodustab ka turistide reismist. Samuti on peaaegu kõik turismipiirkonnad sunnitud teatud kaupu sisse ostma, kuna suure nõudluse korral ei pruugi enda toorainetes vms piisata või kui soovitakse rahuldada kõikide külastajate spetsiifilisi vajadusi – tänu sellele elavneb ka erinevate piirkondade omavaheline majanduslik tegevus, mis on positiivseks teguriks.
Samuti on positiivne, kuna tänu turismile on erinevate piirkondade kohalikule rahvale tagatud töökohad ning tänu sissetulevale turismile ka väliskapitali soodne sissetulek sihtkohta . Kohalikul sihtkohal onvõimalus pakkuda vastvaid kohalikke ressursse ja teenuseid, et taaskord majanduslikku tagatist kindlustada.
Jrk.nr
Küsimus / Vastus
Punkte
14.
Milles seisneb sise-, sissetuleva ning sisemise turismi erinevus ja / või sarnasus?
2 p.
Sisemine turism ( internal tourism) – hõlmab siseturismi ja sissetulevat turismi. Rahvus ei ole oluline, turism peab toimuma ühe riigi territooriumil.
Siseturism – riigikodaniku reisimine oma riigi territooriumil.
Sissetulev turism – teise riigi kodanik tuleb Eestisse ning seda vaadatakse riigi vaatenurgast (nt kui eestlane läheb Venemaale – Venemaa poolt vaadatuna on see sissetulev turism).
Jrk.nr
Küsimus / Vastus
Punkte
15.
Mis on VFR?
1 p.
Visiting friends and relatives - Sõprade ja sugulaste külastamine.
Jrk.nr
Küsimus / Vastus
Punkte
16.
Mis on turismisihtkoht ? Millised on turismisihtkoha valikut mõjutavad tegurid?
2 p.
Geograafiline piirkond, mida külastajad mõistavad kui ühtset tervikut ning mida turismi planeerimise ja turundamise seisukohalt toetab poliitiline ja seadusandlik tugiraamistik. See on administratiivselt piiritletud riik, regioon, linn, asula või küla, kus on välja arendatud turismiinfrastruktuur ja lisaks võivad sihtkohaks olla ka järv, mägi, tänav, sündmus, vaatamisväärsus, kuurort, muuseum jne. Lühidalt öeldes on turismisihtkoht koht, kus turistid veedavad oma aja olles kodust eemal ning kus turismitoodete kooslus pakub külastajatele integreeritud elamust.
Turismisihtkoha valikut mõjutavad tegurid ehk teisisõnu ka tõmbetegurid võivad olla näiteks sihtkoha positiivne imidž, turvalisus, atraktsioonid, kliima jne. Väga palju on valikut mõjutavad tegurid inimeste sotsiaal – psühholoogilised motivaatorid (nt soov saada välja tavakeskkonnast, soov puhata , tugevdada peresidemeid või eemalduda, näidata enda staatust või olla prestiižne; soov suhelda, harida või vajadus eneseteostuse järele.
Jrk.nr
Küsimus / Vastus
Punkte
17.
Toetudes eelmise küsimuse vastusele, materjalidele ja enda teadmitele andke omapoolne hinnang mõjutegurite olulisusele äri- ja puhkereisijate sojtkoha valiku tegemisel (milline tegur on kelle jaoks olulisem ja miks?).
3 p.
Ärireisijad – sihtkoha kaasaegsus kõikide vajaduste rahuldamiseks (nt internett, konverentspidamise ruumid), mainekus (äriklassi hotellid), teeninduskvaliteet (kiire teenindus, pädevad teenindajad ), asukoht (nt lennujaama lähedus). Kuna äriturism on erinevalt puhkereisidest stabiilsem ja sõltumatu hooaegadest, peaksid majutusettevõtted pakkuma oma kvaliteetseid teenuseid aastaringselt. Konverentside paketid ja selleks vajaliku inventari olemasolu. Töise keskkonna olemasolu ( rahulikkus /vaikus), kuid samas ka lõõgastumise võimalus ning turvalisus (šeifid, pakiruumid). Kuna ärireisijatele on oluline nende välimus, mõjutab sihtkoha valikut selles pakutavad vastavad teenused (nt ilusalong , tubades peeglid , triikrauad või teenused riiete korrastamiseks).
Puhkereisijad – nende rahulolu sõltub suuresti majutusest (kehva ilma korral veedavad nad suurema osa ajast majutuspaigas), teenindusest ja turvalisusest. Hindavad meeldejäävaid elamusi (ka aktiivne tegevus) ja kogemusi. Nende jaoks on majutusettevõtte lojaalsus ja asukoht oluline ning valikut mõjutavad ka sihtkohas pakutavad lõõgastumisvõimalused ja meelelahutuse võimalus (nt spaakeskused, öölokaalid). Üks olulisemaid tegureid on hinnaklass! Tähtis tegur näiteks peredega reisijatele on meditsiinilise abi kättesaadavus majutusettevõttes või selle läheduses.
Jrk.nr
Küsimus / Vastus
Punkte
18.
Nimetage vähemalt kolm kasvavat turismitrendi (ETC, UNWTO, WTTC) ning selgitage, kuidas saab turismisihtkoha/turismiettevõtete jne arendamisel ning tutvustamisel neid suundumusi arvestada.
3 p.

Haridustaseme tõus – üks tähtsamaid reisimise mõjutajaid. Tänapäeva haritud inimese huvi maailmas toimuva vastu on suurem kui varem. Tänu haritusele on inimesed teadlikumad sotsiaalküsimustes, rohkem mures keskkonna pärast ja suurenenud on huvi tervislike eluviiside ja tervisliku toitumise vastu. Turismisihtkohad/ettevõtted saavad enda huvides seda ära kasutada pakkudes enam keskkonnasõbralikke teenuseid, tervislikke menüüsid ja tervisepakette.

Pikenev eluiga – üle 55 aastased inimesed reisivad üha rohkem, sest tänapäeval on inimestel parem tervis, rohkem vaba aega ja võimalik raha enda peale kulutada. Pensionärid on muutunud viimasel ajal peamiseks kasvavaks turuks turismis ning see tendents on jätkuv. Kui pensionile jäämise iga tõstetakse, mõjub see turismimajandusele positiivselt, sest isegi siis kui eakatel inimestel on vähem aega, saavad tööl käivad inimesed reisil olles endale rohkem lubada. Eakatel inimestel ei ole vajadus reisida ainult turismi tipphooaegadel ning see aitab ühtlustada turismi hooajalisust.
Turismiettevõtted ja – sihtkohad saavad seda trendi kasutada suunates oma tegevust just eakate sihtrühmale, näiteks eraldi pakkumised ja teenused eakatele. Kuna eakad reisijad väärtustavad sihtkoha ja teenuste kvaliteeti, tuleks ettevõtetel sellesse tegurisse panustada. Kuna eakad reisivad ka turismi madalhooaegadel, peaksid ka ettevõtted nendel perioodidel lähtuma eakate vajadustest ning pakkuma samaväärtuslikke, kuid kohandatud teenuseid eakamate turistide spetsiifililiste vajaduste rahuldamiseks.

Nõudlus maaturismi järele – viimastel aastakümnetel on maaturismi nõudlus muutunud palju mitmekesisemaks, tänu sellele, et linnas elav kesk –ja kõrgklass on maaturismi taasavastanud. Nad on kaotanud enamuse oma pärandist maal ning neil ei ole maapiirkonnas enam sugulasi , keda külastada. Maaturismi osakaalu suurenemist tuleb tõlgendada kui huvi millegi erilise vastu, mitte kui soovi raha kokku hoida. Nendel turistidel on võimalik sõita isikliku autoga, nad on haritud, palju reisinud ning nõudlikud, kriitilised tarbiijad. Soovitakse minna „tagasi loodusesse “. Selliseks puhkuse ajendiks on ümbritsev loodus maal, vaikus, isklik kontakt perekonnaga, võimalus maaelu kogeda, talus ja ümbruskonnas toimuvad tegevused ning suhteliselt madalad majutushinnad.
Soovitused maaturismiettevõtetele: näidata külastajatele looduslikke vaatamisväärsusi, puhast rikkumata loodust ja mitmekesist maastikku , arheoloogilist, ajaloolist ja kultuurilist pärandit. Samuti arhitektuuri, mille juured on kohalikus folklooris . Korraldada kohalikke pidusid ja festivale kohaliku muusika , tantsu ja traditsioonidega. Kindlasti võiks menüüs pakkuda kohalikku ja traditsioonilist toitu, täielikku vaikust ehk „argielust väljalülitumist“. Pakkuda külastajatele avasturetki, jalgrattamatku, ratsutamist või muid aktiivseid tegevusi.
7
Tatjana Koor
TÜ Pärnu kolledž