kultuuripärandi kaitseks. Kaitseala valitseja: Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba Öördi raba Riisa raba Kikepera raba Kuresoo raba Soomaa elanikud Imetajad: Metsades Linnud: rabapüü ja tegutsevad põder, metskits, kaljukotkas, rabaservades metssiga, ilves, hunt ja leidub metsise mängupaiku karu, vesiseid maastikke ja kevaditi kostab avarabalt aitavad kujundada koprad. tetrede kudrutamist. Niisketes metsades leidub palju rähne ja kakulisi. Luhad on koduks kurvitsalistele, siin elavad ka rohunepp ja rukkirääk. Tänan tähelepanu eest!
Õudne: õudse Anekdoot Materiaalne, aga materjal Psühholoogia, psühholoog, aga psüühiline Müüja tahtis saia müüa; ojja, majja, tujju Krahh: krahhi: krahhi Almanahh: almanahhi: almanahhi Guljass: guljasi: guljassi duss: dusi: .dussi Bors: borsi: borsi Portugallane austraallane arahhis terrass kabinet, kotlet, sigaret, pankrot; aga barett, kusett, parkett -lik ja likkus: kangelaslikus lahingus ilmnes kangelase kangelaslikkus Sügisene, talvine, kevadine, suvine; sügiseti, talviti, kevaditi, suviti Kümmekonna, sadakonna Töötanud, julgenud, veennud, hüljanud, joostud, *e-ga lõppevatel kahesilbilistel omadussõnadel on omastavas da, ülejäänutel ei ole, nt jaheda, maheda, laheda, aga mõru, tragi, südi (missuguse?)
Hunt, Eesti metsade peremees Hunt elab karjas. Ainult mõned üksikud isased tegutsevad üksi. Karja juhib alfa-emane kutsikad sünnivad kevaditi, ning nad püsivad oma emaga kuni suurekssaamiseni. Noorukid otsustavad kas tahavad luau oma karja, või jäävad karja edasi. Hundil on palju nimesid: kriimsilm, hallivatimees, kõrvekutsikas, susi, võsavillem, lambavaras. Eesti keeles on hundil üle saja nime. Rahvas ei öelnud hundi nime otse välja, kuna kes tahaks hunti oma aia taha? Nüüd inimesed ei karda hunti. Teda uuritakse, ja kartmise asemel minnakse koguni loomaaeda vaatama! Hunt sööb metsades kitsi, jäneseid ja metssigu
Eestis hästi nähtav kevaditi Neitsi Nool lad Sagitta Väike tähtkuju, taeva põhjapoolkeral Linnutee vöös Eestis nähtav varasügise öödel Nool Orion lad Orion Väga silmatorkav tähtkuju taevakaardil, osaliselt Linnutee vöös Eestis nähtav kogu talvepoolaastal Orion Pegasus lad Pegasus Taevaekvaatori ja Linnuteega külgnev laiaulatuslik tähtkuju taeva põhjapoolkeral Pegasus Põhjakroon lad Corona Borealis Väike, kuid silmatorkav tähtkuju põhjapoolkeral Eestis nähtav kevaditi kogu öö Põhjakroon Rebane lad Vulpecula Väike heledate tähtedeta tähtkuju taeva põhjapoolkeral Linnutee vöös Rebane Skorpion lad Scorpius Zodiaaki kuuluv laiaulatuslik tähtkuju taeva lõunapoolkeral Linnutee vöös Skorpion Suur Peni lad Canis Major Tähtkuju taeva lõunapoolkeral Linnutee vöös Suur Peni Sõnn lad Taurus Zodiaaki kuuluv laiaulatuslik tähtkuju taeva põhjapoolkeral Külgnev taevaekvaatori ja Linnuteega Sõnn Veevalaja lad Aquarius
lastud. Viimaseil kümnendeil on Võrtsjärve tähtsaimateks püügikaladeks latikas, koha, angerjas ja haug. Saakide suuruse järgi järgnevad särg, ahven ja luts. Praegu on Võrtsjärve kaladest looduskaitse all säga ja tõugjas ning hink, võldas ja vingerjas. Aastas püütakse Võrtsjärvest ligikaudu 250 tonni kala. Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja, suurimad neist on Väike Emajõgi, Õhne ja Tänassilma. Kevaditi voolab Võrtsjärve Järvejõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Emajõgi. Suurimad probleemid on liigtoitelisus ning kalameeste arvates ka veepinna taseme kõikumine. Pärast kuiva suve on järve veetase madal ning talvel tekib hapnikupuudus, mis hukutab suure osa kalu.
2012.a. Pajud on suur ja huvitav taimeperekond. Paju rahvapärased nimed on: pai, pao, remmelgas, raag, raid, lember Eestis kasvab 23 eri liiki pajusid, neid võib olla rohkemgi. Paju (Salix) on põõsaspuu, kasvamiseks eelistab ta niisket pinnast või veekogude lähedust. Nimetus ,,paju" on vana ja kuulub ka teistesse soome-ugri keeltesse. Puukujuliste pajude kohta on muidugi kombeks ka remmelgas öelda, aga pajud on nad ikkagi, ja sellel võsal on kevaditi pajutibud küljes. Maailmas on neid üle 300 liigi, Pajud on alati olnud inimeste elus üsna olulisel kohal. Rahvameditsiinis on paju koor tuntud ravimtaimena palaviku, reuma, bronhiidi, läkaköha ja veel paljude tõbede puhul. Käsitöö huvilised kasutavad pajuvitsa punutiste valmistamisel. Neist saab oskuslik meister põimida peaaegu kõike. 2 Mesinikud hindavad pajusid aga kui peaaegu ainsat meetaime varakevadel.
Läänemeres elavad ookeani kalad on sageli oma ookeanis elavatest liigikaaslastest palju väiksemad. Sellised kalaliigid on: kilu, räim, lest ning tursk. Need kalaliigid on Läänemeres väga levinud. Läänemerest püütakse kõige rohkem räime, kilu, lesta ja turska. Läänemeres on väga liigirohke linnustik. Linnustik jaguneb kahte suurde rühma: 1. läbirändavad linnud ja 2. haudelinnud. Läbirändavad linnud on kevaditi teel põhja ja sügiseti lõunasse. Haudelinnud aga jäävad siia pesitsema ja poegi hauduma. Tüüpilised merelinnud on hahk, merisk ja jääkoskel. On ka selliseid linde, keda võib kohata nii järvede kui ka mere ääres. Sellised linnud on kajakad, luiged ja merikotkad. Läänemeres ning selle ääres ei ela just palju imetajaid. Seal elavad hülged, veel elab Läänemere kallastel mügri ehk vesirott ja ondatra. Eestis elab kahte liiki hülgeid: viiger ja hallhüljes
01.2011, Nataly Koppel. Viimasel kahel aastal on Eestis talved muutunud. On palju rohkem lund ja külma, talv on pikem, kui eelmistel aastatel. Varem tuli lumi maha alles detsembri lõpus, nüüd juba novembris. See tähendab ka kevaditi suurt uputust. Sel aastal on Eestissse ennustatud suuremat veeuputust kui varem. Uputused on alati väga jubedad. Sellel võivad olla ka kohutavad tagajärjed. Vanad talumajad, kus elavad vanemad inimesed ei saa sinna midagi parata ja neile võib üleujutus eluohtlik olla. Suured uputused rikuvad ka majasid ja kõiki muid ehitisti, mis inimestel õue peal on. Majad võivad hakata lagunema selle tagajärjel. Uputused tekitavad alati palju kahjusid.
Pruunkaru (Ursus arctos) Karu on õigusega kutsutud meie metsade kuningaks. Ta on siinseist kiskjaist kõige kogukam. Täiskasvanud karu kaalub keskmiselt 100-200 kg. Jämedaid küüniseid kasutab karu toidu haaramiseks, kaevamiseks, ronimiseks ja poegade kaitsmiseks. Tema käpad on suured, laiad ja jõulised.Kiskja on ta ainult osaliselt. Liha kuulub tema toidu hulka ainult kevaditi ja sügiseti. Pruunkaru sööb peaaegu kõike, nii esimesi võrseid, sügisesi vilju, liha kui ka mett. Suve esimesel poolel on ta peamiseks toiduks noored lopsakad rohttaimed, suve teisel poolel ja sügisel metsamarjad, pähklid, tammetõrud. Enne talve tulekut jõuab karu enda paksuks nuumata. Naha alla kogutud tüse rasvakiht on talle vajalik talvise toitainevaruna, aga samuti kaitseks pakase vastu. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud. Poegadel on kaela ümber valge krae, mis vahetevahel on säilinud ka vanaloomadel. Karule on iseloomulik s...
kuivatamise, kuumutamise ja suitsu antiseptiline toime. Lepamähk maiusena. Et vanasti oli magusaga alati kitsas, siis otsisid lapsed aseaineks mitmesuguseid loodusande. Ammustel aegadel sõid lapsed kevadel mõlemat liiki lepa koorealust kihti ehk mähka, mis annab suus kergelt tajutava magusa maitse. Nüüdisajal kõikvõimalike maiustustega hellitatud lapsed mähka nende hulka küllap ei arvaks. Vanasti tehti nii: okstelt eemaldati koor, mis oli kevaditi lahti, ja siis võis hakata närima. Noorte peente leppade ja okste õhukest mähka näriti otse puidult. Lepakäbid leiva sisse. Et lepakäbisid seostati näljaga, seda tunnistavad ka vanasõnad. Need jämedad ümmargused on tegelikult lepa vilikonnad, mida tavapäraselt kutsutakse käbideks. Usuti ka seda, et kui kevadel on lepad urvas, siis sügisel kaerad pääs. Külluslikku viljasaaki ennustasid eeskätt isasurvad, mida hellitlevalt kutsuti ka leivaurbadeks
Nad arenevad ka soolajärvede kallastel. Soolakõrbete pind on suure soolasisaldusega, mis tekib selle tagajärjel, et soola sisaldav põhjavesi tõuseb kappillaarselt pinnale ja aurab ära, jätes maapinnale soola. Lössikõrbete pinnas koosneb peentest osakestest - lössist, mis on tekkinud eelmäestikes kunagistest lammisetetest. Lössikõrbed saavad rohkem niiskust, kui teised kõrbed, kuna mäestikud püüavad sademed kinni. Seepärast kasvab lössikõrbes kevaditi üsna lopsakas taimestik. Savikõrbetele on iseloomulikud raske lõimisega muld ja muutlik veereziim. Kevaditi esineb liigniiskust, kuna savi on üsna vettpidav. Varsti aurub vesi aga ära, maapind kuivab ja praguneb. Tekib plaatidest koosnev koorikuline kiht. 4.Taimestik ja loomastik Velvitsia (Welwitschia mirabilis) on ürgaegne taim, mis kasvab väikesel maa-alal Atlandi ookeani rannikul Lõuna-Angoolas. Tegelikult on velvitsia puu, kuigi esmapilgul ta sellisena ei paista. Terve
b) Fennoskandia jõgedel pole suuri kevadisi üleujutusi, ühtlane äravool. 3) Rootsis, Soomes, Vene Karjalas ja Koola poolsaarel on palju järvi. a) Vänern, Vättern, Inari, Laadoga, Äänisjärv ehk Onega. b) Paljud järved on omavahel kitsaste väinadega ühenduses. 4) Ida-Euroopa lauskmaal on arvukalt pikki ja aeglase vooluga transiitjõgesid(Volga, Wisla) a) Kevaditi esineb suuri üleujutusi. 5) Lauskmaa järved on enamasti koondunud mandijäätekkelistele kõrgustikele järvestikena. a) Limaanid mereveega üle ujutatud kunagised jõesuudmed, mis on hiljem settevallidega merest eraldunud. 6) Jõed saavad sageli alguse mäestikest. a) Toituvad peamiselt vihmaveest, aasta ringi veerohked. 7) Maarijärved kunagiste vulkaanide kraatrites peaaegu täiesti ümarad järved. Loodusharuldused, kaitse all.
Püramiidluited on üsna püsivad, barhaamid võivad aga liikuda aastas kuni 20 meetrit. Soolakõrbed esinevad tavaliselt ainult väikeste laikudena suurte kõrbete madalamates kohtades. Nad arenevad ka soolajärvede kallastel. Soolakõrbete pind on suure soolasisaldusega, mis tekib selle tagajärjel, et soola sisaldav põhjavesi tõuseb kappillaarselt pinnale ja aurab ära, jätes maapinnale soola. Savikõrbetele on iseloomulikud raske lõimisega muld ja muutlik veereziim. Kevaditi esineb liigniiskust, kuna savi on üsna vettpidav. Varsti aurub vesi aga ära, maapind kuivab ja praguneb. Tekib plaatidest koosnev koorikuline kiht. Lössikõrbete pinnas koosneb peentest osakestest - lössist, mis on tekkinud eelmäestikes kunagistest lammisetetest. Lössikõrbed saavad rohkem niiskust, kui teised kõrbed, kuna mäestikud püüavad sademed kinni. Seepärast kasvab lössikõrbes kevaditi üsna lopsakas taimestik. Kõrbete kliima ja maastik
Bussisõit Kyotosse, kuhu jõutakse lõunapaiku. Kogupäevaekskursioon Kyoto: templite külastus, seal hulgas ka Kiyomizu tempel- vapustavate puitnikerdustega pühamukompleks vaatega Kyotole, kimono-show geishade esituses, vaba aeg jaapanistiilis aias ja õhtune kesklinn. Majutus 3*** hotellis õhtusöögiga. Kiyomizu 6.päev Kyoto-Osaka-Nara Hommikusöök, tunnine bussisõit Osakasse. Osaka keisripalee külastus, mis on küll rekonstruktsioon ,kuid tõetruu. Paleed ümbritseb ilus aed, mis kevaditi on täis roosasid kirsiõisi. Huvikorral mitmete muusemide külastamise võimalus, nagu näiteks ajaloo, teaduse vms. Programmis on vabaõhumuuseumi külastus, kus on tradiotsioonlised jaapani talud ja tarbeesemeid mitme sajandi eest. Vaba aeg. Õhtul bussisõit Narasse, kus ka majutus 3*** hotellis õhtusöögiga. 7.päev Nara Hommikusöök. Terve päev Naras erinevates kuulsatestemplites ja vaba aeg linna peal. Õhtusöök ja majutus samas hotellis.
Rohtlavööndi taimestik Tänapäeval on rohtlad suuremalt jaolt üles haritud või kasutatakse neid looduslike karjamaadena. Rohtlate vähestes säilinud looduslikes piirkondades valitsevad mitmeaastased põua- ja külmakindlad rohttaimed, sealhulgas paljud kõrrelised. Vähene niiskus määrab ära taimekoosluste iseloomu ja kasvuaja pikkuse. Rohtla kliimatingimused ei lase seal kasvada (suurematel) puudel. Väiksemaid põõsaid leidub vaid küngaste nõlvadel ja orgudes. Rohtlas kasvab ühel pinnaühikul suhteliselt vähe taimi, mitmeaastaste taimede puhmad ja puhmikud ei kata maapinda üleni. Taimed on kohastunud niiskuse hoidmiseks ja auramise vähendamiseks. Selliste tingimustega on hästi kohastunud mitmesugused kõrrelised. Rohtlate kuivemates piirkondades leidub rohtlataimestikus palju asteldega liike. Siin ilmuvad juba välja ka poolkõrbetele iseloomulikud taimed. Paljudel neist on vee aurumist vähendavad kitsad kokku...
Suremus lastel 2:100000 täiskasvanutel 30:100000 Riskigrupid Immunosupressioon Immuunpuudulikkus Raseduse I trimester 1% juhtudest võib põhjustada lastel kaasasündinud varicellasündroomi kesknärvisüsteemi kahjustus silmade kahjustus jäsemete hüpoplaasia Tuulerõugete epidemioloogia Piisknakkus Äärmiselt nakkav Haige nakkusohtlik 2 päeva enne ja 5 päeva pärast lööbimist 9095% inimestest on 15. eluaastaks tuulerõugeid põdenud Puhangud kevaditi lastesõimedes ja lasteaedades Patogenees Lööbimise järgselt IgM, IgA ja IgGantikehade produktsioon Ak tiiter kõrgeim 23. nädalal Püsiv immuunsus Viirus persisteerub latentselt seljaaju närviganglionis Kliiniline pilt Inkubatsiooniperiood 923 päeva Kehatemp , peavalu, oksendamine Sügelus Lööve algab juustega kaetud pea ja näonahalt Levib edasi kehale ja jäsemete proksimaalsetele osadele Vabaks jäävad peopesad ja jalatallad Võib kaasneda kojuktiviit
Tööriided ehk pidamise riided --- kanti iga päev, lihtsakoelisemad, kaunistusteta Talurahva pidulik riietus Talurahva toit Tähtsaim toit oli leib - ikalduse aastatel lisati ka tammetõrusid ja sammalt - leiba peeti pühaks - “Austa leiba, leib on vanem kui meie” (vanasõna) Leiva kõrvale soolasilk Kört – poolvedel jahusupp Naeris – eestlaste “kartul” Tangu- ja jahupuder Liha söödi harva Rüüpamiseks oli kali ja hapupiim, kevaditi ka kasemahl Pidupäevaks valmistati õlut Söömiskombed Laua keskel suur kauss, igaüks võttis kordamööda oma lusikaga toitu Igal sööjal oli aga oma nuga Lauanõud puust ja savist Igal oma kindel koht lauas; peremees alati laua otsas Peremees lõikas ise igale pereliikmele kääru leiba Vanemad inimesed istusid, lapsed püstijalu “Jätku leiba”” --- “Jätku tarvis!”
5) Riskiobjekt: Põltsamaa jõgi Põltsamaa jõgi voolab läbi Põltsamaa linna. Jõgi on kohati väga erineva sügavusega (0,5-5m) ja veekogu põhi on väga konarlik ning kivine, võib kohata ka katkisi pudelikaelu. Jõge ületavad mitmed sillad, mis on noortele vette hüppamisel meeliskohtadeks (õnnestuste ja uppumisoht). Talvel katab enamust jõge jää, mis toob lapsed ja kalamehed jõe peale, tekib oht sisse kukkuda või isegi uppuda. Kevaditi suurvete ajal on ümberkaudsed madalamad kohad üleujutatud. 8 Riskianalüüs tabeli kujul Ohustatud Raskus- Objekt Tegevus Oht Riskitüüp Tagajärjed Riskiaste Märkus
teatraalseid mänge juba 5000 a tagasi. Dramaatika alged peituvad loodusrahvaste usulist kultust peegeldavas rahvaluules ja tavades. Arvati, et mõne tegevuse matkimine aitab kaasa selle teokssaamisele, palju korraldati jäljendavat, miimilist laadi mänge, mille juures kasutati jumala või loomamaske. Juhtivaks kirjandusliigiks kujunes dr antiikkirjanduses 5.-4. saj eKr. Nimetus kr k tegevus. Vanas Kreekas oli levinud viljakus- ja veinijumala Dionysose kultus. Tema auks korraldati kevaditi 3päevaseid pidustusi dionüüsiaid (3. päev oli pühendatud esivanemate mälestusele). Sikku (või saatürhobust?) matkivas riietuses mehed kujutasid endast D saatjaskonda, jumala auks esitati ülistuslaule. (Olemuselt lähedased hilisemad külvi- ja lõikuspeod jms, kus saagi eest tänati)
Värvi annavad neile punased näärmekarvakesed, millega on pöörised kaetud. Puu õitseb märkamatult väikeste rohekaskollaste õitega juunis-juulis. Mulla suhtes on äädikapuu vähenõudlik, ta ei talu vaid liigniiskust. Viljakamal kergemal mullal kasvab puu kiiremini ja saavutab suuremad mõõtmed. Äädikapuule meeldib päikeseline ja tuulevarjuline kasvukoht, aga ta talub ka poolvarju. Teda pole vaja eriti väetada, kevaditi tuleb ära lõigata ainult talvel kahjustunud mustakas muutunud oksad. Võrse tipud külmuvad kergesti, kuna nad ei puitu õigeaegselt, õnneks taastub puu aga kiiresti. Äädikapuu võib istutada üksikult, et ilus võra esile tuleks, või mitme kaupa murusse. Puu kasvab 2- 4 kõrguseks ja umbes sama laiaks.(hansaplant.ee) Enne äädikapuud istutama hakkamist, tuleb tema jaoks planeerida piisavalt kasvuruumi. Äädikapuul on halb omadus ajada rohkelt juurevõsu
mõnes järves. Eestis on hülgeid kahte liiki( väga harva ka randalhüljes). Huvitav on see, et nad kasutavad oma vuntse kalade ujumisjälgede ajamiseks. Väiksem, viigerhüljes on paiksem ja inimpelglikum. Hallhüljes rändab ringi vaata, et tervel Läänemerel, kuid naaseb koduvetesse poegimise ajaks. Hallhüljes • Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Isased on tumedamad kui emased. Läänemeres on kuni 10000 isendit, Eestis kevaditi 7600. Nad on karjalise eluviisiga, kogunevad vahel mitmesajapealistesse karjadesse. Kehamõõtmed ja kehamass • Täiskasvanud isasloomade pikkus on 2,5-2,7m ja võivad kaaluda 250-300 kg. • Emasloomade pikkus on 1,6-1,9m ja kehamass 180-250kg. Elukoht • Eestis elavad hallhülged Läänemere ulguosa saarte ja laidude ümber. Mujal maailmas elavad Atlandi ookeani loodeosas ja Atlandi ookeani kirdeosas. Neid elab ka Gröönimaa ümbruses.
Luiteid on erinevaid tpe. Pramiidluited on sna psivad, barhaamid vivad aga liikuda aastas kuni 20 meetrit. Soolakrbed esinevad tavaliselt ainult vikeste laikudena suurte krbete madalamates kohtades. Nad arenevad ka soolajrvede kallastel. Soolakrbete pind on suure soolasisaldusega, mis tekib selle tagajrjel, et soola sisaldav phjavesi tuseb kappillaarselt pinnale ja aurab ra, jtes maapinnale soola. Savikrbetele on iseloomulikud raske limisega muld ja muutlik veereiim. Kevaditi esineb liigniiskust, kuna savi on sna vettpidav. Varsti aurub vesi aga ra, maapind kuivab ja praguneb. Tekib plaatidest koosnev koorikuline kiht. Lssikrbete pinnas koosneb peentest osakestest - lssist, mis on tekkinud eelmestikes kunagistest lammisetetest. Lssikrbed saavad rohkem niiskust, kui teised krbed, kuna mestikud pavad sademed kinni. Seeprast kasvab lssikrbes kevaditi sna lopsakas taimestik. Krbete kliima ja maastik
Aeglasekasvulisim puu- harilik elupuu Kanadas, 10 cm, 155 a. Okaspuude omadused ja kasutamine · Ehitus, mööblitööstus, paberitööstus, haljastus, tõrv, õli seepides, (kadaka)viht, merevaik, muusikariistad jne. Okaspuud on vaigused, palgid on seega ehituseks vastupidavamad kui lehtpuud. · Keskkond- suure osa hapnikuvarude tagajad, okaspuud aitavad vältida pinnase ja mulla erosiooni · Elupaik- loomadele, lindudele. Seemned ja võrsed toiduks, kevaditi õietolm kaladele toiduks. · Taimedele- elukeskkond. · Okaspuud on osalised ka mulla tekkes ja veereziimi reguleerimisel.
Nende profiili ei ulatu toetuv kapillaarne mullavesi. Võib esineda ülavett pikaajaliste sademete korral., sest kohati võib olla sisseuhtehorisont tihenenud. Veereziim võib ebastabiilne olla ka kergematel lõimiste. Leetjate muldade looduslik drenaaz võib olla mõningal määral takistatud tänu tihenenud mullahorisontidele. Leetjad mullad on hästi õhustatud, eriti aga ülemises osas ning seal domineerivad hapendustingimused. Tänu heale õhustatusele soojenevad nead kevaditi normaalselt. Muldkatte läbiuhtumisel kevaditi ja sügiseti eluvieeruvad nende pindmisest osast välja ibe- ja savisosakesed, paiknedes umber tekstuursesse savistunud sisseuhtehorisonti. Leetjate muldade Bt-horisondi kobestumist soodustab selle talvine läbikülmumine [2 lk 34]. 3.7 Leetjate muldade viljakus, kasutamine ja kaitse Leetjad mullad on kõrge produktiivsusega mullad, sest looduslike (metsa) muldade aastafütoproduktiivsus ulatub enamasti piiridesse 12-14 Mg ha-1 a-1
Esimesele kohale seaksin halva ehituskvaliteedi ja ebapiisava hoolduse. Näiteks soola abil libedusetõrje tegemine hävitab paekivikillustikule ehitatud teede aluskihid mõne talvega. Loomulikult lõhuvad meie teid ka naastrehvid, rasked liiklusvahendid ning ilmastik. Need kahjulikud tegurid mõjuvad võrdselt igal pool, kuid millegipärast mõned teelõigud koosnevad vaid aukudest ning teised teelõigud on mitme talve järel endiselt siledad. Kahjulike tegurite mõju kumuleerub kevaditi, ajal, mida juba vanarahvas kutsus teede lagunemise ajaks. Sugugi vähetähtis pole ka asjaolu, et tee-ehitus ja -remont on talvisel ajal sama hästi kui võimatu ja väheefektiivne. Auklikud teed kevadel ei ole seega midagi üllatavat ja uudset. Selleks on valmis ka teeomanik. Kui lumi saabub igal aastal ootamatult ning teede puhastamine paneb igaühe meist kiruma, siis kevaditi teede tähistamine liiklusmärgiga 152 «Ebatasane tee» on jõudnud sellise professionaalse
Savikõrb raske lõimisega muld, muutlik veereziim Lössikõrb tekkinud eelmäestikes lammisetetest Soolakõrb suur soolasisaldus Kivikõrb koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist Liivakõrb kõige levinum, liigirikkaim Savikõrbed http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-27-1.htm/ Savikõrbed rasked mullad ja muutlik veereziim kevaditi esineb ajuti liigniiskust, sest savi on vettpidav, kuid peagi vesi aurab ja maapind muutub kuivaks ja kõvaks, praguneb ning koorub pealt plaatidena lahti. Savikõrbeid esineb kõrbevööndi põhjaosas, näiteks Araali ja Balkasi järve vahelisel alal. Savikõrbed omapärane elurütm selle määrab sademete äärmiselt ebaühtlane aastasisene jaotumine. Soojade kevadpäevade saabumisel, millega
all. 1945. aastal sai Võhma alevi õigused ja algasid suured taastamistööd. Võhma sai linnaõigused 10. august 1993. aastal. 6 KOKKUVÕTE. Viljandi maakond paikneb Kesk-Devoni ladestikul, Eesti Vabariigi lõunaosas. Viljandii piirneb Pärnu, Järva, Valga ja Tartu maakonnaga ning Läti Vavariigiga. Maakond paikneb Sakala kõrgustikul, kus on sügavad orud. Idas on suur veekogu nimega Võrtsjärv ning suurim maakaitseala on Soomaa rahvuspark, mis kevaditi lume sulamisel üle ujutab. Maakonna keskus on Viljandi linn, kus elab ca 1900. elanikku ning teised linnad on Suure-jaani, Karksi-Nuia, Mõisaküla, Abja-Paluoja ja Võhma. 7 KASUTATUD KIRJANDUS: www.wikipedia.org www.viljandimaa.ee www.viljandi.ee www.moisakyla.ee www.abja.ee http://vov.matti.ee/vohmalv/ www.suure-jaani.ee www.karksi.ee 8
Hallhüljes rändab ringi vaata, et tervel Läänemerel, kuid naaseb koduvetesse poegimise ajaks. Tahtsin neid ilusaid ja armsaid loomi paremini tundma õppida. Samuti on nad ka LK all olevad loomad. Referaadis kirjutan, milline on viigerhülge ja hallhülge elu-olu. Uurin, mida nad söövad ja mis nende elu ohustab. 3. Hallhüljes (Halichoerus grypus Farb.) Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Isased on tumedamad kui emased. Läänemeres on kuni 10000 isendit, Eestis kevaditi 7600. Nad on karjalise eluviisiga, kogunevad vahel mitmesajapealistesse karjadesse. 3.1. Kehamõõtmed ja kehamass Täiskasvanud isasloomade pikkus on 2,5-2,7 m ja võivad kaaluda 250-300 kg. Emasloomade pikkus on 1,6-1,9 m ja kehamass 180-250kg. 3.2. Elukoht Eestis elavad hallhülged Läänemere ulguosa saarte ja laidude ümber. Mujal maailmas elavad Atlandi ookeani loodeosas ja Atlandi ookeani kirdeosas. Neid elab ka Gröönimaa ümbruses. 3.3. Toitumine
Eesti Maaülikool Põllumajandus ja keskkonnakaitse instituut Eesti asutuse kujunemine Tori valla asutuse arengu kirjeldus Tartu 2008 Sisukord: 1. Valla paiknemine maakonnakeskuse suhtes...............................................................3 2. Valla piirid käesoleval hetkel.....................................................................................4 3. Valla alade kuuluvus 20. sajandi esimesel poolel...................................................... 5 4. Valla praegune asulate loend......................................................................................6 5. Valla piires paiknenud kihelkondade osad, kirikud ja kloostrid................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................10 1. Valla paiknemine maakonnakeskuse suhtes Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas. ...
Vetevõrk: Mäestikujõed on palju suurema languga ning voolavad ka kiiremini, kui tasandikujõed, toituvad peamiselt lume ja liustike sulamisveest. Põhja-Euroopa: Tihe vetevõrk, lühikesed, suure languga, kiire vooluga, neil on arvukalt kärestikke, koski ja jugasid. Ida-Euroopa: Pikad ja aeglase vooluga transiitjõed, mis läbivad oma teel erinevaid pinnaehituse ja kliimaga alasid (Volga, Dnepr). Kuna nad voolavad laiades, madalamates lammorgudes, esineb neil kevaditi üleujutusi. Transiitjõgi-pikk ja aeglase vooluga jõdi. Lääne- ja Kesk-Euroopa:Jõed saavad sageli alguse mäestikest, ent kesk- ja alamjooksul voolavad tasandikel( Elbe, Rein, Seine, Loire). Toituvad vihmaveest ning on aastaringi veerohked. Jõed on omavahel kanalitena ühendatud. Lääne-Euroopa: Verevõrk on märksa hõredam, talvel on jõed veerikkad, kuid suvel jäävad peaaegu kuivaks. Jõevett kasutatakse palju põldude ja istanduste niisutamiseks
Lepatriinula sed Karl Kristjan Tamm Lepatriinula sed Tallinna 21. Kool Karl Kristjan Tamm 6B Klass 2013 Sisukord Sissejuhatus lepatriinulastest.................. 2 Lepatriinud.................. 3 Välimus.................. 4 Paljunemine.................. 4 Tuntus.................. 5 Kokkuvõte koos toiduahelaga.................. 6 Kasutatud kirjandus ja pildid.................. 7 Lepatriinula sed Lepatriinulased on eriperekondadesse kuuluvad mardikad. Nad hävitavad Kilp- ja lehetäisid, lehekirpe ning võrgendilesti-on seega kasulikud. Vähesed liigid on ka taimetoidulised. Nende vastsed sarnanevad kartulimardikaga. Nende hemolümf on mürgine, seega enamus putuktoidulisi loomi neid ei söö. Lepatriinu vastne Lepatrii...
Vaid väikeste poegadega või haavatud karu võib olla inimesele ohtlik. Looduses elab karu tavaliselt 20-30. aastaseks. Suremus on eriti kõrge just alla ühe aastaste poegade seas. Võib kohata ka kannibalismi. Toitumine 3 Hammastiku ehituse järgi on karu kõigesööja ja ta sööb peaaegu kõike, nii esimesi võrseid, sügisesi vilju, liha kui ka mett. Kiskja on ta ainult osaliselt. Liha kuulub tema toidu hulka ainult kevaditi ja sügiseti. Suve esimesel poolel on ta peamiseks toiduks noored lopsakad rohttaimed, suve teisel poolel ja sügisel metsamarjad, pähklid, tammetõrud. Palukesi läheb mahukasse kõhtu hulganisti. Karu jaoks on eelistatud maiuspalad kaer ja mesi, mida tal aga õnnestub harvemini hankida. Suuri loomi murravad karud üksnes kevadel ja sügisel – enne ja pärast taliuinakut, kui on vaja palju jõudu koguda. Nad eelistav värskele lihale natuke roiskunut. Mahamurtud loomal
maafondist ja ~17 % põllumaast. Suurema levikuga on leostunud ja küllastunud gleimullad. Suuremad gleimuldade alad paiknevad Madal-Eestis (Pärnumaa, Läänemaa, Raplamaa lõunaosa ning saared). Rohkesti leidub neid ka Võrtsjärve ja Peipsi ümbruses, Põhja-Eesti rannikul ja Valga piirkonnas. Põllumajanduslikus kasutuses olevaid gleimuldi on enamasti parandatud kuivendamisega, kuivendamata mullad üldjuhul kultuurmaaks ei sobi. Sügiseti ja kevaditi küllastuvad nad veega ning orgaaniline aine muundub vaid suviti, kui mullas on piisavalt hapnikku. Profiili allosas valitseb pidev õhuvaegus ja arenevad taandumisprotsessid. Parandatud rähksed gleimullad sobivad hästi kaerale ja põldheinale, veidi vähem nisule, rukkile ja kartulile. Keskmise lõimisega leostunud, leetjad ja küllastunud gleimullad sobivad hästi kõikide kultuuride kasvatamiseks, kergema lõimisega eeskätt heintaimedele. Näivleetunud ja leetunud
pleekuma > pleekima, kostuma > kostma. Tuleb vältida ne-liite asendamist ndu-ga: uuenduma > uuenema, pehmenduma > pehmenema. Ei sobi kaassõnaühendil põhinevad omadussõnatuletised: pärastsõjajärgne > sõjajärgne, ennesõjaaegne > sõjaeelne, siseriiklik > riigisisene. Halvad on lt-määrsõnatuletised: ülearuselt palju > ülearu palju, lepingujärgselt > lepingu järgi, ööpäevaringselt > ööpäev ringi, ööpäev läbi, kogu ööpäev. Õiged on kevaditi, suviti, talviti, sügiseti. tulija, panija, olija, pesija, surija, nägija Tüvele on lisatud ebasobiv võõrliide: arvutiseerima > arvutistama, raalistama. kõlbulik > kõlblik importtariifid > imporditariifid, ekspertarvamus > eksperdiarvamus, diiselkütus > diislikütus, transporttööline > transporditööline (omastavaline liitumine) autode rivi > autorivi, märksõnade register > märksõnaregister, rahade eraldused > rahaeraldused, gümnaasiumide seadus > gümnaasiumiseadus
1.3 Kliiniline pilt: Maohaavand: · ebaregulaarsed vaevused, · valu tekib peale sööki, · düspeptilised vaevused on tagasihoidlikud, · maosekretsioon on normaalne või vähenenud, · valu leevendavad oksendamine ja leelised. Duodenaalhaavand: · iseloomulik on tühjakõhu- või öine valu (1,5 - 2 tundi peale sööki). Valu blokeerivad toit, jook ja leelised. · sageli kõrvetised, röhatised, · esineb sessoonsus - ägenemised kevaditi, sügiseti. · retsidiveeruva kuluga. 1.4 Diagnostika: röntgenuuring, gastroskoopia. 4 1.5 Tüsistused: · Verejooks - esinevad veriokse, veriroe (väljaheide mustjas). Nõrkus, peapööritus, kahvatus, kollaps. Pulss on kiire, RR langeb. Laboris Hb ja erütrotsüütide hulga langus. · Perforatsioon ehk mulgustumine. Mao sisu satub kõhukelme õõnde, tekib peritoniit.
Kõige suuremat hirmu tuntakse lähedase surma ees, tuleviku pärast, õppimise pärast, on palju neidki, kes kardavad, et nad ei saa elus hakkama. Depresiooni ilmingutes esineb kõige sagedamini pidevat väsimust, energia puudust ja masendust, kusjuures 9% noortest olid need ilmingud väga tugevad. Kuigi enamikel juhtudel võib neil ilmingutel olla otsene seos kooli väsimuse ja tüdimusega, on depressioon üldise väsimusega tihedalt seotud. Näiteks kevaditi, kui inimestel esineb kevadväsimus, suureneb ka suitsiidide arv. Kõige rohkem esineb probleeme koolis, seejärel kodus ja kõige vähem sõprusring-konnas. Positiivne on see, et ligi 75% vastanutest tundsid ennast hiljuti tõeliselt õnnelikuna ja tundsid tunnustust, tegid sõpradega midagi toredat ja said sõbraliku õlapatsutuse, kallistuse. Samas tundis hiljuti ennast puhanuna vaid 35% küsitletutest. Perekonnaga tegid midagi toredat 65%
merekeskkonda See töö on olnud tingitud konkreetse keskkonna-, majanduslikku ja sotsiaalse olukorra pärast Läänemere piirkonnas ja selle mere tundlikuse pärast. Projekt HELCOM on toonud kaasa edusamme mitmetes valdkondades, kuid edasise töö on veel vaja. Loomastik Linnustik Läänemeres on väga liigirohke linnustik. Linnustik jaguneb kahte suurde rühma: 1. läbirändavad linnud ja 2. haudelinnud. Läbirändavad linnud on kevaditi teel põhja ja sügiseti lõunasse. Haudelinnud aga jäävad siia pesitsema ja poegi hauduma. Peamiselt elutsevad Läänemeres lauk, kivirullija, punajalg- tilder, meriski, kühmnokk-luik ja hahk. Paljude liikide arvukuse kasvule on kaasa aidanud näiteks pehmed talved (pikem pesitsusaeg), otsese jahtimise vähenemine (hävitamine, munade korjamine ja jaht), toitainetega rikastumine (paranenud
Paraneb rahva materiaalne kindlustatus. Paraneb rahva aineline kindlustatus Teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle.- valvab juhatuse tegevuse järele. Vormistage avaldus.- kirjutage (vormikohane) avaldus Seisab oma ülesannete kõrgusel.- saab edukalt hakkama. 3. Millise stiilimärgendiga on tähistatud järgmised sõnad? Lisage nende kirjakeelne vaste. Porte- <7> ARGI poort ajalehesaba ARGI: ajalehejärjekord; ajalehe põnevuslooga lõpuosa ametipost- ARGI ametikoht kevadeti- ARGI Ka kevaditi sõiduki tehniline pass- ARGI (registreerimistunnistus) tööst viilima- ARGI kõrvale hoidma, looderdama 4. Leidke nende sõnade ühisjoon. Lisage sõnade tähendus. 2 Kärner- VMO aednik Aeroplaan- VMO lennuk Antvärk- VMO käsitööline, ametimees Apsat- VMO konts Sveitser- uksehoidja Aulik- VMO auväärne Avitama- VMO aitama, abistama Burzuaa- VMO kodanlane Ergukava- VMO närvisüsteem
Tursk · Tursasaak on kõikuv · Elab merepõhja lähedal · Kasvab kuni 110cm pikkuseks · Toitub kaladest, selgroogsetest Lest · Laia ja lapiku kehaga põhjakala · Läänemere lõunaosas elav lest koeb avamerel, põhjaosa lest koeb madalas vees · Sööb merikarpe ja väikesi kalu 2)Linnud Läänemeres on väga liigirohke linnustik. Linnustik jaguneb kahte suurde rühma: 1. Läbirändavad linnud ja 2. haudelinnud. Läbirändavad linnud on kevaditi teel põhja ja sügiseti lõunasse. Haudelinnud aga jäävad siia pesitsema ja poegi hauduma. On ka selliseid linde, keda võib kohata nii järvede kui ka mere ääres. Merikotkas · Suurim röövlind · põhivärvuseks on pruun, keha ülemine osa, selg on pisut tumedam keha alaosa ja "pükste" värvusest. · toitub veekogudel elavaist loomadest · Merikotkas on loodusmälestusmärk. Tema häirimine ja
Auto sooritab vasakpööret. > auto pöörab vasakule Paraneb rahva materiaalne kindlustatus. > paraneb rahva vara kindlustatus.? Teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. > valvab juhatuse tegevuse järele Vormistage avaldus.> kirjutage (vormikohane) avaldus Seisab oma ülesannete kõrgusel.> saab edukalt hakkama 3. Millise stiilimärgendiga on tähistatud järgmised sõnad? Lisage nende kirjakeelne vaste. Porte > poort ajalehesaba > ajalehejärjekord ametipost > ametikoht kevadeti > kevaditi sõiduki tehniline pass > sõiduki registreerimistunnistus tööst viilima > tööst kõrvale hoidma 2 4. Leidke nende sõnade ühisjoon. Lisage sõnade tähendus. Need sõnad on tähistatud õisis tähisega VMO. See tähendab, et tegemist on vanamoeliste sõnadega. Kärner > aednik aeroplaan > lennuk antvärk > käsitööline, ametimees apsat > konts sveitser > uksehoidja aulik > auväärne
Teema 22: Kaitsealused taimed I kategooria Eesti elustik ja elukooslused Jane Tõevere, Triin Rannak Tallinna Ülikool, 2012 Haruldaste taimeliikide kaitsmise ajalugu 1920 11 haruldast taimeliiki, mis vajavad kaitset 1935 esimene looduskaitseseadus, 20 haruldast taimeliiki 1979 Eesti NSV punane raamat, 155 taimeliiki 2004 Looduskaitseseadus, 261 taimeliiki Kategooriad I kategooria 35 taimeliiki II kategooria 144 taimeliiki III kategooria 82 taimeliiki I ja II kaitsekategooria taimed kaitse all Vabariigi Valitsuse määrusega III kaitsekategooria taimed kaitse all keskkonnaministri määrusega I kategooria taimede kaitse Kasvukohtade säilitamiseks moodustatakse kaitsealad. KEELATUD: isendite ja kasvukohtade kahjustamine liigi täpse asukoha avalikustamine ERILOATA EI TOHI: liike uurida elutingimusi muuta loodusest eemaldada paljundada ja kasvatada tehistingimustes pildistada,...
troopilise kliimaga? Talv on vihmane nagu parasvöötmes, suvi kuum ja kuiv nagu troopikas. 12. Miks on kõrgmäestike tipud igilumega kaetud? Mille poolest erineb Euroopa kõrgmäestike kliima polaaralade kliimast? Sest kõrguse kasvades temperatuur alaneb ja seetõttu tekivad mäestike ülaosas igilumi ja liustikud. Kõrgmäestike kliima erineb polaaralade kliimast sellepoolest, et lõuna pool polaarjoont ei esine polaarööd ega päeva. Kevaditi on lõunapoolsetes mäestikes väga intensiivne päikesekiirgus, kuid õhutemperatuud on madal ning vesi külmunud. 13. Milles seisneb kasvuhooneefekt? Mida on selles head, mida halba? Kasvuhooneefekt seisneb selles, et need ained lasevad küll lühiajaliselt päikesekiirgusel maapinnani jõuda, ent ei lase Maalt lähtuval pikalainelisel soojuskiirgusel maailmaruumi hajuda. Kasvuhooneefekt hoiab Maa atmosfääri
Luuleanalüüs -Kevad Marie Underi ja Henrik Visnapuu luules. Kevadest ei saa loodusluules üle ega ümber, samuti kui ühel luuletajal näib võimatu ignoreerida täielikult loodust kui kõik alust, algust ja tuge. Nii Henrik Visnapuule kui Marie Underile on kevad looduse ja ka inimeste taasärkamise ja alustumise aeg, vaid teema käsitlus on veidi erinev. Underi jaoks on talv suur uinumise ja kevadeootuse aeg, periood, "kus kurb ja pime ootamas mu tuba." Ta elab kevade ootusest teise kevade ootuseni: "Mu kevad algab pääle jõulu juba!/Nüüd külvab oma esimese idu / ja viinakuuni kestab siis see pidu - / nii kaua maitseda mul antud luba!" Elujaatavalt kiidab ta taevani kevade, imetleb suve ja talvel jääb puutumata selle hallusest, peites end unistustes. "Vist elus kaunimat ei olegi kui - ootus, / sest suveks valmistuma juba algan / ja talve tulisemalt maha salgan." Underi varakevad on rohkete kujundite tõttu isegi unenäoline. Ta näib hõiskavat ko...
Enamik hapnikust esineb molekulidena, milles 2 hapniku aatomit on püsivalt ühendatud. Osooni molekulis on ka kolmas, nõrgalt seotud aatom. Osoonil on terav lõhn, mida võib mõnikord avastada elektrimootorite lähedusest ja äikese ajal. Osooni esineb ka maapinna lähedal, näiteks sudu ühe komponendina. Uurimisaastad Antarktikas töötanud Briti teadlased alustasid 1960.a. Paiku osoonihulga mõõtmist osoonikihis. 1980. aastate alguses tegid nad ebameeldiva avastuse: kevaditi septembrist oktoobrini oli Antarktika kohal osoonikihis auk. Pärast seda on täheldatud osooniauku igal kevadel, kusjuures ta muutub aasta-aastalt suuremaks. 1988. aastaks kattis osooniauk kogu Antarktika ning mõjutab Austraaliat ja Uus-Meremaad. Arvatakse, et miski ründas ja hävitas osooni. Süüdi näisid olevat klorogluoroalkaani gaasid, sest osooniaugud ilmusid pärast nende laialdast kasutuselevõtmist.1987. aastal 14 riigi vahel sõlmitud
Iseseisva töö ülesanne õppeaines PK.0711 Mullastikukaardi analüüs Uurisin põllumassiivi katastritunnusega 40948594494 ning koostan selle kohta analüüsi. Põllumassiiv asub Saare maakonnas, Mustjala vallas, Mustjala külas. Ala suuruseks on 7,4 ha. Leostunud gleimuld (Go) 3,65ha, ca. 49,3% Küllastunud turvastunud muld (Go1) 1,9ha, ca. 25,7% Leetjas gleimuld (GI) - 0,9ha, ca. 12,2% Väga õhuke madalsoomuld (M') 0,86ha, ca. 11,6% Nõrgalt leetunud gleistunud muld (LkIg) 0,03ha, ca. 0,4% Tabel 1. Põllumassiivi 40948594494 mullastik Mulla Lõimis Huumus Kivisuse Pindala, Osatähtsu siffer horisondi aste ha s, % tüsedus, cm Go v°_1l60/r_3- th25-30 - 3,65 49 _2l Go1 l40/lu t_315-25 - 1,9 26 GI ...
Test 5 "Eestimaa loodusväärtused Euroopa tähtsusega elupaigatüübid Eestis" 1. Lisa info juurde elupaigatüüp. a) Madalad, merega veel ajuti ühenduses olevad rannikujärved, mis on tekkinud madalate abajate ja lahtede eraldumisel merest. – rannikulõukad, b) Maa-alused tühemikud, kus elavad väga kitsalt kohastunud või endeemsed liigid (peamiselt nahkhiired). – koopad, c) Ajutise muutuva veetasemega veekogud, mis täituvad kevaditi, kui allikalohkudest valgub välja rohkesti vett. Suveks jäävad nad tavaliselt kuivale, nii et nende põhi sarnaneb heinamaaga. – karstijärved ja -järvikud, d) Lainete kuhjatud madalad pikliku kuju ning ebasümmeetrilise läbilõikega liivavallid. – veealused liivamadalad, e) Liivaviirud ja -kuhjatised väljaspool lainete otsest mõjupiirkonda – tekkivate luidete esimene arenguaste. – eelluited,
· müüja tahtis saia müüa; ojja, majja, tujju · krahh: krahhi: krahhi · almanahh: almanahhi: almanahhi · guljass: guljasi: guljassi · duss: dusi: .dussi · bors: borsi: borsi · portugallane · austraallane · arahhis · terrass · kabinet, kotlet, sigaret, pankrot; aga barett, kusett, parkett · -lik ja -likkus: kangelaslikus lahingus ilmnes kangelase kangelaslikkus · sügisene, talvine, kevadine, suvine; sügiseti, talviti, kevaditi, suviti · kümmekonna, sadakonna · töötanud, julgenud, veennud, hüljanud, joostud, · *e-ga lõppevatel kahesilbilistel omadussõnadel on omastavas da, ülejäänutel ei ole, nt jaheda, maheda, laheda, aga mõru, tragi, südi (missuguse?)
Mis on talveuni? Talveuni ehk hibernatsioon on hrl selgroogsete loomade eriline puhkeseisund (tardumusseisund), mida iseloomustab normaalsest madalam kehatemperatuur ja ainevahetuskiirus ning aeglasem hingamine. Selgrootute loomade puhkeseisundit nimetatakse hrl diapausiks.Talveuni esineb teatud loomadel ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks, eriti talvekuil. Talveune teevad võimalikuks loomade varem talletatud rasvavarud. .Loomade talveune olulisus seisneb selles, et ebasoodsal perioodil (talvel), mil toitu napib, viiakse ainevahetuskiirus väga madalaks, säästes nõnda energiat.Talveune kestus eri loomarühmadel võib kesta tundidest-päevadest kuni mitme kuu või aastani.Sõltuvalt talveune pikkusest ja füsioloogilisest eripärast eristatakse lühiajalist talveund (ehk fakultatiivne taliuinak), taliuinakut ja (tõelist) talveund..Talveune ajal langeb looma südamelöökide arv ja hingamissagedu...
Juunis ja juulis rändavad ära paljud meil pesitsevad linnud, näiteks mustkärbsenäpp, mets-lehelind jt. Juulis toimub ka kahlajate läbiränne. Augusti lõpuks on läinud suur osa kaugrändureid. Leidub ka linde, kes teistest hiljem lahkuvad. Näiteks suitsupääsukesi ja toonekurgi võib näha isegi oktoobris, kuldnokki suisa lume tulekuni. Linnud armastavad rännata ilusa ilma ja nõrga taganttuulega. . Vihma, tugeva tuule ja uduga ränne peatub ning sel ajal linnud puhkavad ja toituvad. Kevaditi on hästi jälgitavad lindude rändelained. Kui edela- või lõunatuul toob Eestisse eriti sooja ja päikselise ilma, näeme lindude massilist saabumist. Kui ilm on ühtlane, saabuvad ka linnud ühtlasemalt. 8 RASKUSED RÄNDETEEL Lendamiseks läheb vajab palju energiat. Seepärast peavad linnud edukaks rändeks saama rahulikult puhata ja süüa
TÜVE LÕPUS ON N siin/ne siin/sed modern/ne modern/sed monotoon/ne monotoonsed TÜVE LÕPUS ON S religioos/ne religioos/sed religioos/seim grandioosne grandioossed grandioosseim kapriisne kapriissed kapriisseim 6. -gi -ki liitub sõnas kõige lõppu kellelegi, kellegagi, kellestki, millestki 7. NB ! kevaditi suviti sügiseti talviti 8. mõttekas mõttetu MÕTLIK 9. - MATA: tegemata, õppimata, viimata 10. rahulik - rahuliku - rahulikku omadusssõna (missugune?) rahulikkus - rahulikkuse - rahulikkust nimisõna (kes? Mis?) nd, modernne) röövellik) e, somaallane hilik sulik odlik astuma ! PROBLEEMID TÜVE JA LIITE PIIRIL
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
