B · Paul Burman E · Sirje Eelma · Eduard Einmann J · Andrus Johani K · Paul Kamm · Andrus Kasemaa · Tõnis Kenkmaa · Concordia Klar · Inge Kudisiim L · Arkadio Laigo · Ilmi Laur-Paist · Silvi Liiva · Paul Luhtein · Karin Luts M · Natalie Mei · Hando Mugasto · Berta Mäger O · Evald Okas P · Tiiu Pirsko R · Lembe Ruben T · Vive Tolli · Tarvo Kaspar Toome U · Peeter Ulas · Aleksander Uurits V · Ado Vabbe · Mati Veermets W · Eduard Wiiralt
Milvi Lembe „Käed eemale õnnest“ Elulugu Sündis 14. augustil 1930 Tallinnas 1963 – 1964 Trükikoda Oktoober pealepanija. 1964 – 1974 Tallinna mõõduriistade tehase kontrolör ja insener–ökonomist. 1969 – 1972 Tallinna kergetööstuse tehnikum, tehnik–planeerija. 1974 – 1976 Alliku sovhoosi noorkarjatalitaja 1985 – 1986 Paide trükikoja köitja 1985 – pensionär Abielus, kaks last, kolm lapselast, üks lapselapselaps Teosed „Elukäänakud“ „Elule“ „Eluvöödid“ „Kolme õe kõverteed“ „Kõht külmetab“ „Neliteist valget liiliat“ Sisututvustus Eluei lähe hästi Ema ja kasuisa Rasedus ja Kaspar Ootamatu lõpp Peategelane 14 aastane Julge Sõbralik Naiivne Raske lapsepõlv Tänan kuulamast !
Rouge Madame 3. aprillil käisin Kuressaare kultuurikeskuses kuulamas koosseisu nimega Rouge Madame. Rouge Madame on väga eriline kooslus, mis on sündinus kahe väga erineva taustaga suurepärasest muusikust. Seega olid ootused kontserdile üpriski kõrged. Tegemist oli prantsuse-eesti duoga: Lembe Kokk ja Jean Christophe Onno. Mõlemad nii pillidel kui ka vokaalil. Mängiti erinevaid kitarre, rütmipille, klaverit(ka kahel käel) ja ka kehapilli- kasutades instrumendina iseenda keha. Duo mõjus laval hästi, nende vahel oleks justkui mingisugune tõmme ning nad tõeliselt nautisid seda, mida nad teevad. Nende muusikat ei olnud võimalik piiritleda, see justkui voolas üle kogu saali. Kindlasti ei olnud
Rouge Madame Käisin 03. aprillil Kuressaare Kultuurikeskuses kuulamas kontserti ''Rouge Madame''.Tegu oli ühe unikaalse Eesti-Prantsuse duoga, mille liikmeteks olid sellised huvitavad isikud nagu Lembe Lokk ja Jean- Christophe Onno. Dou esitas erinevaid laule oma repertuaarist. Lugude valik oli hea, kuna asi oli tehtud mitmekesiseks. Nimelt esitati lugusid eesti keeles, inglise keeles ning muidugi ka prantsuse keeles. Ning tänu sellisele mitmekesisusele ja ka laulude pealkirje mitte teades,ei oskagi ma välja tuua nii öelda oma lemmikut. Kuigi minu meelest oli iga pala omamoodi ja meeldejääv. Eriti mõnusalt kõlas muusikas ka prantsuse keel, mis on minu meelest üks kauneimaid keeli
UURIMUSE ANALÜÜS Esitasin hüpoteesi, et ülekaalulised inimesed ei tegele spordiga. Nimi Keha Pikkus Kaalu Kas mass (m)- l indeks tegeleb (kg)- spordiga? m Kätlin 65 1,7 22 Jah Maria 45 1,64 17 Jah Annika 53 1,67 19 Ei Ellen 75 1,63 28 Ei Lembe 77 1,7 27 Ei Andres 69 1,69 24 Ei Toivo 95 1,8 29 Ei Ott 97 1,83 29 Jah Pilvi 68 1,62 26 Ei Ille 66 1,68 23 Ei Vaike 59 1,71 20 Jah Anu 53 1,64 20 Jah Tarmo 65 1,75 21 Jah
pooleli jäime. Kunstikeks olid : Viive Noor, Kaili Kask; Eva Kõiv, Ave Maser, Terje Kiho, Resa Tiitsma, Christi Kütt(ainuke sellel näitusel osalejatest viljandimaalt), Piret Milderberg, Lembe Maria Sihvre, Leenamari Pirn, Keret Altbere, Tatjana Mokhrjakova, Sveta Aleksejeva, Kersti Roosmaa, Inna Smirmova, Tiia Mets, Mare Rannast, Maaja Kalle, Pille Pattal. Mulle omale
Ellen Niit Ellen Niit on sündinud 13 juulil 1928 Tallinnas. Ta on eesti kirjanik ja tõlkija. Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal , Tallinna 4. Keskkoolis ja Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Tartu Ülikooli aspirantuuris ta Eesti lastekirjanduse alal. Esimesed luuletused ilmusid siiis, kui Ellen Niit oli veel kooliõpilane ja kandis nime Ellen Hiob. Ellen Niidu sügavalt läbi tuntud lembe- ja koduluule tõuseb esile värskuse ja jõuga. Isamaaluule on seotud töö ja läbielamistega. Ta on ka tõlkinud peamiselt ungari, soome ja vene keelseid raamatuid. Koos Jaan Krossiga on ta ka avaldanud matkaraamatuid. Need on kirjutatud peamiselt Egiptusest ja Türgist. Lastekirjanikuna on Ellen Niit olnud väga edukas. Tal on eesti lasteluule arendajana väga suur roll kanda. Ta on töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina 1, ETV
armastavad ning teeksid ükskõik mida, et issikel hästi läheks. Seda ta sisendas vähemalt endale, kuna ta ei uskunud oma inglikestest midagi muud. Tänapäeval kutsutakse seda armastust läbi roosade prillide. Puskini ,,jevgeni Oneginis" arvas nimitegelane, et tema sõber Vladimir on eksimatul armunud olgase ning kõik see on nii väär. Armastust teise isiksuse vastu mõjutavad mitmed tegurid. Tuleks vaadata inimese sisemust ja jätta välja kõik ümbritsev ning alles siis kinnitada lembe. Vastasel korral võivad mõlemad osapooled haiget saada. Rikkus on midagi muud kui lihtsalt raha. Õnnelikuks teeb see, kui mul on keegi, kellega veeta enda aega või vähemalt mõelda, et keegi koguaeg mõtleb minu peale. Tohutu raha võib olla ainult hetkeks oluline, kuid perekond, sõbrad ja tuttavad jäävad igaveseks ja toeatavad mind raske ajal ja võin uhkusega öelda, et olen inimene, kes on rikas.
Lisad Hüpotees: Ülekaalulised inimesed ei tegele spordiga. Nimi Keha mass (kg)- Pikkus (m)- l Kaalu Kas tegeleb m indeks spordiga? Kätlin 65 1,7 22,49 Jah Maria 45 1,64 16,73 Jah Annika 53 1,67 19 Ei Ellen 75 1,63 28,23 Ei Lembe 77 1,7 26,64 Ei Andres 69 1,69 24,16 Ei Toivo 95 1,8 29,32 Ei Ott 97 1,83 28,96 Jah Pilvi 68 1,62 25,91 Ei Ille 66 1,68 23.38 Ei Vaike 59 1,71 20,18 Jah
"Eestlaste identiteet ja naaberrahvad" (2006) Romaanid: · "Rummu Jüri mälestused" (1996) · "Seljatas sada meest" (1998) Lühipalade kogumik: · "Ajaviite peerud lähvad lausa lõkendama" (1980) Näidendid: · "Karske õhtupoolik" (Lembit Vahaku varjunime all) · "Tagaaetav" (Rummu Jürist, etendatud suvelavastusena 2000) Tõlked: · Arkadi ja Boriss Strugatski. "Tigu nõlvakul" (1968) · Fjodor Dostojevski. "Ülestähendusi põranda alt" (koos Lembe Hiedeliga, 1971) · Heinrich Hoffmann "Kolumats" (1982) · Valimik "Tuhat üks ööd" (koos Ly Seppeliga;1984) · "Kaarsild". Soome luulet 19201950 (koos Ly Seppeliga; 1997) · James Oldham, Tony Key, Igor Yaro Starak. "Risk olla elus. Sissejuhatus gestaltteraapiasse" (1998) · Carol Shields. "Kivist päevaraamatud" (1999) · P. Mustapää. "Linnupüüdja. Valik luuletusi" (koos Ly Seppeliga; 2000) · Robert Bly
Lisad Nimi Keha Pikkus Kaalu Kas mass (m)- l indeks tegeleb (kg)-m spordiga? Kätlin 65 1,7 22,4913495 Jah normaalkaaluline Maria 45 1,64 16,7311124 Jah alakaaluline Annika 53 1,67 19,0039084 Ei alakaaluline Ellen 75 1,63 28,2283865 Ei ülekaaluline Lembe 77 1,7 26,6435986 Ei ülekaaluline Andres 69 1,69 24,158818 Ei ülekaaluline Toivo 95 1,8 29,3209877 Ei ülekaaluline Ott 97 1,83 28,9647347 Jah ülekaaluline Pilvi 68 1,62 25,9106843 Ei ülekaaluline Ille 66 1,68 23,3843537 Ei normaalkaaluline Vaike 59 1,71 20,1771485 Jah alakaaluline
Aastatel 1923-1924 toimetas ta ajakirjaLaste Rõõm ning on kaasautorina kirjutanud mitu lugemikku ja aabitsat. Oengo luuleraamatutest on tuntuim ,,Muna" (1938), mis on tõlgitud ka soome, ungari vene ja rootsi keelde; proosateostest taas poistelugu ,,Üle Atlandi" (1928), mis on uuesti välja antud 2001. aastal. Samal aastal on uuesti avaldatud ka tema luuleteoste valikkogu ,,Minu päev: luuletusi, poeeme, ballaade", raamatu pani kokku luuletaja tütar Lembe Hiedel. Karl August Hindrey (1875-1947) Karl August Hindrey sündis 15. augustil 1875 Abja mõisa õllepruuli pojana. Alustas kooliteed paruni koduõpetaja juures, jätkas rüütelkonna gümnaasiumis Viljandis, õppis seejärel Pärnus ja Tartus Hugo Treffnerigümnaasiumis. Aastatel 18941898 õppis maalikunsti Peterburis A. Stieglitzi kunstööstuskoolis, hiljem Münchenis ja Pariisis. Naasnud 1904 Eestisse, töötas Postimehe toimetuses või vaheldumisi Päevalehe ja Postimehe toimetuses.
JULES VERNE "KAPTEN HATTERASE SEIKLUSED" (TÕLKIJA SILVIA TUI) VJATSESLAV PALMAN "ERSOTI KRAATER" (TÕLKIJA JÜRI PIIK) 6 ALEXANDRE DUMAS "VIKONT DE BRAGELONNE EHK KÜMME AASTAT HILJEM" (3. KÖIDE) (TÕLKIJA TATJANA HALLAP) 1961 VASSILI JAN "VIIMASE MERE POOLE" (TÕLKIJA LEO METSAR) KARL REICHE "SALAJANE JÕUD" (TÕLKIJA LYDIA RIIKOJA) ARKADI STRUGATSKI, BORISS STRUGATSKI "PURPURPUNASTE PILVEDE MAA" (TÕLKIJA RALF TOMING, VÄRSID LEMBE HIEDEL) ALEKSANDR KAZANTSEV "POLAARUNISTUS" (TÕLKIJA HARALD JOASOON) 1962 Ivan Jefremov "Andromeda udukogu" (tõlkija René Schubbe) Vassili Vassilevski, Robert Stilmark "Pärija Kalkutast" (tõlkija L. Kurtsavova) James Fenimore Cooper "Pioneerid" (tõlkija Johannes Seilenthal) Benno Voelkner "Raevuka oja org" (tõlkijad Agnes Kerge, Viktor Tomberg) James Fenimore Cooper "Preeria" (tõlkija Bruno Betlem) 7
Brechti, Anna Ahmatova, Eino Leino jt kirjanike teostest. Üks eesti ja vene kirjanduse tähtsamaid kohtumisi on 1987. aastal ilmunud meeneraamatus "Aeg tuli", kus on esindatud nii Vaarandi tõlked Ahmatova luuletustest kui ka vastupidi. Praegu ei ole küll Vaarandi loomigu roll noorema põlvkonna seas nii tähtis, seda varjutab tema kommunistlik minevik, kui siiski suurema osa tema loomingust moodustab lembe- ja loodusluule. Vähesed teavad ka seda, et temale kuulub oma sõbrale ja siis alles tulevasele presidendile Lennart Merile öeldud sõnad: "Lennart, sa muutud iga aastaga üha rohkem Viiralti kaameli nägu!" Oma elu jooksul on Vaarandi saanud palju preemiad, mille seas peaks olema ka Eesti Vabariigi III klassi Valgetähe orden, Soome Vabariigi Valge Roosi rüütelkonna rüütlirist, Juhan Liivi
palju. · Märkmed viitavad terviklikule mitmehäälsusele ning heterofoonsele (juhuslik) mitmehäälsusele. Antifooniline laulmisviis vastulaulmine (vara- keskaeg). · I. LU tähendab õnne ja trallitamist. Nt pitsatitel (neilt saadi lisainformatsiooni savitahvlite kõrval) olid jäädvustatid flööti mängivad karjased. · Savitahvlitel oli kajastatud lembe- ja armastuslaulud + sõjaväel peaks olema oma laulud. · Muusika oli MEELELAHUTUS. · Urist on säilinud reljeef, mil on trummid, harfid, oboed (lisaks käristid e sistumid jne). Teati ka harfe, lüürasid, lautosid. · On leitud ka lüürasid Urist. Need on säilinud. · U 2070 eKr on materjale häälestamise kohta. Sumerid olid järelikult targad ning tundsid kvindiringi (e helistikke). · Lauto
Raske oli aru saada, kumb on lisanimi, nt Hannus Tulie~Tulie Hannus, Peter Kulle~Kulle Peter, Michel Leule~Leule Michel (Palli 1959: 607). 1 Sel ajal võidi ristimisel saadud kirikliku nime kõrval kanda rahvapärasel nimepanekul saadud nime nt Mattias Ylmewalde, Merten Meme, Jacob Iggedow (Roos 1961: 342). Samahästi võis sellise nime üks osis olla isiku isanimi, nt Villilem Vampe, Lembitte Lembe. Talu võis saada nime peremehe lisanimest kui ka peremees lisanime saada talunimest. Perekonnanimede üleüldine sundpanek Eesti- ja Liivimaa talurahvale XIX sajandil 1816. a kingiti Eestimaal, 1819. a Liivimaal talurahvale priius. Alguses said talupoegad liikumusvabaduse oma kubermangu, siis aga kogu Vene impeeriumi ulatuses seega oligi vaja panna inimestele ,,püsivad, pärandatavad, ametlikult fikseeritud perekonnanimed" (Saareste I: 140). Neid ametlikke nimesid
Õnn seisneb ,,kuldses kesktees" Ei tule mõelda tulevikule (,,carpe diem"). Peab oma kohuseks lugejatele mõju avaldada, neid õpetada ja juhtida. Eeskujuks: Anakreon, Sappho ja eeskätt Alkaios. 40. Milline on Ovidiuse kuulsaim teos? Mida see teos sisaldab ja milles seisneb selle tähtsus hilisematele aegadele? ,,Metamorfoosid" eepiline ahelpoeem. Üle 200 muistendi, mis kõik lõpevad mingi muundusega. -> paganlik piibel. 41. Kes olid Tibullus ja Propertius? Lembe-eleegia zanri viljelejad. 42. Kes oli ja mida kirjutas Seneca? Seneca oli Hispaaniast pärit retoorikaõpetaja Senca Vanema poeg, kes tegutses advokaadina ning pääses isegi Senatisse, kuid pagendati 41. a Korsikale; sealt tõi ta tagasi keiser Claudiuse teine abikaasa, kes määras Seneca oma esimesest abielust pärit poja Nero kasvatajaks. Kui Nero troonile sai, kujundas Seneca tegelikult valitsuspoliitikat. 62. aastal alustas kirjandusliku tegevusega. Kirjutas
kui ka igavikuline mõõde. Tema luule on kandunud läbi tumedate, irratsionaalsete aastakümnete kaht aja vaimule risti vastupidist väärtust selgust ja hellust ning sealt leiab ka palju heledavärvilisi sümboleid maa, emaduse, viljakuse ja lapsepõlve sümboleid. Ellen Niidu luule on lähedal rahvalaulumaailmale ning osa loomingust on tänaseski päevas kaasarääkiv. (Keel ja Kirjandus, 2003) Kirjaniku sügavalt läbituntud lembe- ja koduluule tõuseb esile kujundivärskuse ja üldistusjõuga, isamaaluulet läbib töö, kargete looduselamuste ja rahva järjekestvuse 4 tunnetamisest kasvav kiindumus. Ellen Niit on luuletaja, kelle looming on naiselik ja emalik, kus ometi puudub igasugune sentimentaalsus. Selle hellus ja soojus on väljapeetult napp. Tema luule värss on sageli laulev ja riim on alati puhas. (Kruus, 1995)
Kirjanduseelne periood hõlmab suulist loomingut, kreeka folkloori müüdid, muinasjutud, loitsud, laulud, vanasõnad, mõistatused. Kreeka folkloori zanritest on meile paremini tuntud mitmesugused laululiigid. Antiikaja allikad kõnelevad lauludest, mida esitati viljalõikusel, viinamarjade pressimisel, ketramisel jne. Iga tähtsa toimingu eel saatis laul ka vastavate riituste täitmist. Nii töölaule kui ka rituaalseid laule esitati kooris. On ka teateid sõdurite marsilauludest, lembe- ja lastelauludest, pulmalauludest ja treenidest ehk nutulauludest. Kõige laialdasemalt levis mütoloogilise sisuga eepiline laul, milles jutustatakse jumalatest ja heerostest. Eepiline laul oli kirjanduseelsel perioodil kõige enam arenenud liik ja selle areng rajas teed suurte poeemide (ka Homerose eeposte) ilmumisele. Kirjanduseelsesse perioodi kuulub ka mitmesuguste kultuslaulude tekkimine. Neid nimetati vastavalt jumalale,
looming) ning antiikaja orjandusliku ühiskonna ja riigi tekkimise perioodi kirjandus (7- 5 saj algus eKr). Kirjanduseelne periood hõlmab suulist loomingut,kreeka folkloori- müüdid,muinasjutud,loitsud,laulud,vanasõnad ja mõistatused.Folkloori zanridest on meile tuntud erinevad laululiigid. Laule esitati viljalõikusel,viinamarjade pressimisel,ketramisel jne. Töölaule kui ka rituaalseid laule esitati kooris. On teateid ka sõdurite marsilauludest,lembe -ja lastelauludest,pulmalauludest ja treebidest ehk nutulauludest. Kõige rohkem levis mütoloogilise sisuga eepiline laul,seal jutustatakse jumalatest ja heerostest. See laul oli kirjanduseelsel perioodil enam arenenud liik. Peale laulude olid ka genealoogiad-värsivormis perekonnalood,mida õpiti pähe. Vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid olid eeposed ,,Ilias'' ja ,,Odüsseia''. Loojaks peetakse pimedat laulikut Homerost. Teine: Heroilise eepose kõrvale kerkis
Meelelahutuskõne ehk deklamatsioon: esineti publiku ees vaimukate kõnedega, sageli võisteldi omavahel kõneosavuses, aga kõik see oli etendus, reaalselt kedagi ei kaitstud ega süüdistatud, mingeid otsuseid ei langetatud. 93. Kirjelda kreeka romaani temaatikat, millist mõju on see zanr avaldanud hilisemale euroopa kirjandusele? Teemadeks olid peamiselt tundemaailm, eraelu, olustikulised sündmused ja perekondlikud suhted. Kitsamas mõttes nimetatakse kreeka romaaniks aga lembe- või olustikuromaani. Kreeka romaan on tugevalt mõjutanud hilisemat euroopa kirjanduse traditsiooni (ennekõike armastusromaane, aga ka Cervantest). 94. Millised sotsiaalsed, kirjanduslikud ja kirjanduspoliitilised jooned on ühised kreeka ja rooma kirjandusele (nimeta 5) ning mis neid kaht antiikkirjanduse poolt eristab (23 joont)? 95. Nimeta ja määratle ajaliselt Rooma kirjanduse põhiperioodid, nimeta igast perioodist mõni autor.
Kahjuks on autor saanud kodust kaasa palju valusaid kogemusi ja mälestusi, mis elavad ka tänases päevas. Ülo Vooglaid on kirjutanud, et kodu kasvukultuuri kujundamine sõltub eelkõige kõigist seal elavaist täiskasvanuist. Enamasti kogeb laps eelkõige oma ema ja isa tõekspidamisi ja väärtusi. Autor arvab, et kui vanematel pole õigeid tõekspidamisi ega väärtushinnanguid, siis ei kujune neid ka lastel seni, kuni nad vanematega koos elavad . Lembe Allik Väikemõisa väikelastekodu direktor ja peaarst on öelnud kodu kohta, et kuni 5-nda eluaastani on lapsele olulisim arengukeskkond kodu, mitte välismaailm ega sõbrad. Seetõttu pole ilmtingimata vajalik, et see kodu asuks samal territooriumil, kust laps pärit on (2002). Kodu on mikromaailm, milles inimene kasvab ühte kultuuriga, omandab kultuuriväärtused ja- normid kui elamise ja käitumise enesestmõistetavad reeglid.
mai-3.juuni) • Suvisted ehk nelipühad- poisid tõid öösel tüdrukute ukse taha kase; vana püha eestlastel kui ka venelastel. Sel päeval peeti ka esivanemaid meeles ja ohverdati viljapõldude haldjatele ja jumalatele. Setumaal on Peko, kes kaitseb viljakasvu ja karja. (7 nädalat pärast lihavõtteid, 10.mai-13.juuni). Põllu ja karjakasvatusega seonduv on hakanud taanduma ning on tulnud õnn ja lembe suhted. Pühad mis on seotud kooliga • Rebastepidu- üleminekuriitus, koolidesse levis 80-ndatel aastatel. Idee aluseks vana tudengi tava, enne täisväärtuslikuks õppijaks saamiseks tuleb läbida katseaeg ja eksam ( dekli saamine, märksõrmus). Riituse juurde kuuluvad kindlad osad: füüsilised katsed, rebase märgistamine, rebasevanne; rebase tunnistus. 90-ndatel levis koolidesse ja terve päev kestab üritus.
Iroonilised ja homoorikad kontrastid. Jäädvustab elu paljutahulise tervikuna. Marguerite de Navarre · Tegi ,,Heptameroni" B. Eeskujul. Oli tol ajal prantsuse silmapaistvaim novellist. Püreneede tervisvetelt tuleb jõuk õukondlasi ja jutustavad pmst õukonnaelu armuseiklustest. Lisanduvad artulused armastuse erinevatest avaldumisviisidest. Näiteid ka ,,Jämedast armastusest" ent autor näib juhtivat lugejat siiski kõlbelise ja puhta lembe poole. Annab värvika pildi tollasest õukonnaelust. 7. Uusaegse lüürika ja proosa algus. Petrarca ja Boccaccio (RA, MKL, Boccaccio Dekameron, Petrarca Secretum) Francesco Petrarca · Uusaegse lüürika isa; Noorus möödus Avignonis, Nägi seal kirikus esmakordselt Laurat, kellest sai tema südamedaam ja muusa ja kogu loomingu suurim ülistus jne. · Huvi antiikkirjanduse ja filosoofia vastu, kuigi õppis Bolognas õigust. Temast sai niisiis esimesi uusaegseid humaniste
Pärast seda 11.saj Egiptus jagunes Ülem-ja Alam-Egiptuseks Jumalad Ra/Atum: päikesejumal, universumi isand, Maati isa, kullipealine, obeliskid tema auks Osiris: allilma viljakusjumal, surnute jumal, surnute ülemkohtunik, Isise vend ja mees Isis: eelmise naine ja õde, viljakuse ja emaduse jumalanna= Demeter Seth: kõrbe, äikese, võitluse ja segaduse jumal. Osirise vend ja mõrvar. Tundmatu looma peaga Horos: taevajumal, kullipeaga, vaaraode jumal, Osirise ja Isise laps Hathor: lembe-, tantsu- ja taevajumalanna, lehm. Thot: tarkuse, seaduse, maagia, kirjatarkuse jumal, kuujumal, paaviani peaga. Ptah: Memphise jumalus, käsitööliste ja kunstide kaitsja, nagu Hephaistos Amon: loomis- ja viljakusjumal Teebast. Tähtis Keskmise Riigi ajal Hetiidid ja hurrid 17-16. saj ja uuesti 14-13. saj Hattusili I: 17.saj vallutas Hattusa, mille muutis hetiitide pealinnaks ning pani aluse Hetiidi riigile, alistas Anatoolia keskplatoo, vallutas Süüria. Kuid riik vaibus 16-14.saj.
jutustava proosa zanrid tekkisid esialgsel kujul juba hellenismiajastul. Hellenistliku päritoluga oli mütoloogilise kroonika zanr, kus müt. Süzeed kasutati pseudoajaloolise jututuse loomiseks: müüdist kõrvaldati kõik ebausutav ja täideti lüngad oma äranägemisel. Põhiliseks teemaks hilisantiigi jutukirjanduses oli eraelu ja tundemaailm, olustikulised ja perekondlikud suhted, armastus ja sõprus. Laiem tähendus hõlmab ka pseudoajaloolisi jutustusi, kitsam- lembe- või olustikuromaan. Kajastab kaasaja jooni. Kangelased tunnevad end saatuse või mõne kõrgema olendi mängukannidena, nad on enamasti passiivsed, kannatavad ja peavad kannatust inimelu paratamatuks osaks. Romaani peakangelased on vooruslikud, ustavad armastuses, humaansed oma suhtlemises inimestega. Enamiku kreeka lemberomaanide süzeedes võib täheldada mõningast ühtusts. Kangelasteks on noormees ja neiu, mõlemad haruldaselt kaunid. Armastus puhkeb äkki, sündmused viivad lahku
hilisemale euroopa kirjandusele? teemadeks olid peamiselt tundemaailm, eraelu, olustikulised sündmused ja perekondlikud suhted. Keskajal oli väga populaarne Rooma ajast pärit pseudoajalooline teos "Aleksandri teod". See räägib peamiselt Aleksander Suure retkest idamaadesse, kus ta kohtab igasuguseid elukaid: inimsööjaid, hiiglasi, imeloomi ning tutvub kummalise loodusega. Kitsamas mõttes nimetatakse kreeka romaaniks aga lembe- või olustikuromaani. Lemberomaanide kangelasteks on enamasti noormees ja neiu, mõlemad on haruldaselt kaunid. Neil tekib armastus esimesest silmapilgust või puhkeb niisama äkki, kuid sündmused viivad nad lahku. Nad langevad nt röövlite kätte või kiusavad neid türannid. Lahus olles jäävad nad ustavaks oma armastusele ja taluvad piinu ning kogevad ohte. Viimasel hetkel nad alati pääsevad
1) Ly 36-aastane, ema, kolm last, tippjuht, pere sissetulek kõrge; 2) Marek 30-aastane, isa, üks poeg, algastme juht, pere sissetulek keskmine; 3) Enn 45-aastane, isa, poeg ja tütar, keskastme juht, pere sissetulek keskmine; 4) Ain 40-aastane, üksikisa, kaks tütart, keskastme juht, pere sissetulek keskmine; 5) Evelin 33-aastane, ema, kaks poega, keskastme juht, pere sissetulek kõrge (abi- elus Rauliga); 6) Lembe 38-aastane, ema, üks tütar, tippjuht, pere sissetulek kõrge (perre kuulub vanaema); 7) Agnit 40-aastane, ema, kaks poega, keskastme juht, pere sissetulek keskmine; 8) Raul 32-aastane, isa, kaks poega, tippjuht, pere sissetulek kõrge (abielus Eve- liniga); 9) Allan 30-aastane, isa, tütar ja poeg, keskastme juht, pere sissetulek kõrge; 10) Piret, 47 47-aastane, üksikema, poeg, keskastme juht, pere sissetulek keskmine.
annaabi.ee 
