Kiusamine koolis ja selle mõju inimese hilisemale elule Referaat Kaisa Pulk EPEDH-1 Tallinn 2012 Kiusamise definitsioon Kiusamine on ühe või mitme inimese negatiivne ja sageli agressiivne või manipuleeriv tegu või teatud aja jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes
EESTI VABARIIGI (1918-1940) OLULISED SAAVUTUSED JA MÕJU HILISEMALE AJALOOLE Eesti Vabariik kujunes välja Esiemese maailmasõjast ning Vene ja Saksa revolutsioonidest. Eesti rahvas kasutas 1918. aasta Saksamaa kokkuvarisemist ja Venemaa kodusõda väga oskuslikult ära. Tekkis soodne moment omariikluse saavutamiseks, 1918. aasta 18. veebruaril algas sakslaste pealetung ning venelased olid taganemas. Iseseisvusmanifesti ametlik väljakuulutamine toimus 24. veebruaril Tallinnas. See kuupäev on ühtlasi ka Eesti Vabariigi väljakuulutamise päev. Juba 25
poolsaartel ning Hevaha jõgikonnas. · Isuri keel jaotub neljaks peamurdeks: soikkola, hevaha (heva), alamluuga ja oredezi murre. · Tänapäeval on isuri keel halvas olukorras keel on püsinud, ent seda kasutavad üksnes vanema põlvkonna esindajad. Keele ajaloost · Isurite esivanemad eraldusid karjalastest arvatavasti II aastatuhande algul pKr ning liikusid Karjala kannaselt läände ja edelasse, vadjalaste asualale, hilisemale Ingerimaale. · 19321937 eksisteeris ladina tähestikul põhinev isuri kirjakeel, mida õpetati ka koolides. Välja jõuti anda grammatika (1936) ja paarkümmend kooliõpikut. · Isurite kui rahva murdumine ning pöördumatu hääbumine tuleb kanda Nõukogude võimu arvele. Massirepressioonid 1930. aastatel ja II maailmasõja järel hävitasid füüsiliselt nendest enamiku. Pildid · Isurite lipp Isurite elupaik Ingerimaa Aitäh kuulamast
Venemaast oli saanud Ida Euroopa võimsaim riik. Impeeriumi rajaja Peeter 1. haigestus ootamatult ning suri 1725. a algul 52 aastasena. Peeter 1. surm tõi kaasa pingelise võimuvõitluse uusaadli ja vanade nimekate suguvõsade esindajate vahel. Katariina 2. tõus. Katariina 2. oli tegelikult Saksa väikevürsti tütar, kuid venemaal kutsuti ta juba 14 aastasena, kavatsusega panna ta mehele troonipärijale ja hilisemale tsaarile Peeter 2. le. Katariina 2. tahtis saada valitsejaks, kes kasutaks oma võimu ühiskonna parandamiseks. Katariina 2. valitses 1756 1796. Autor: Kaarel Vandler
Ehitati arhailise ja klassikalise ajajärgu piiril - Jumalanna Artemise tempel Ephesoses (tänapäeva Türgis) Rajatud aastal 550 e.m.a. Joonia stiil Peeti üheks seitsmest maailmaimest Klassikaline ajastu Kuulsamad ehitised püstitati Ateenas Kasutusel oli dooria stiil. Sambad kõrged ning saledad. Avaldanud suurt mõju hilisemale lääne kunstile Parthenoni tempel Dooria stiilis,klassikaline ajastu Ateenas Säilis 17.sajandani Praegu on alles ainult varemed Propülee Akropoli kõrgendiku läänetipus olev paraadlik väravehitis. Ühendas all-linna Akropoli pühapaikadega Joonia stiilis Katust kandsid 6 doornail sammast ja selleni viisid järsule mäenõlvale ehitatud trepid Erechtheioni tempel
Tema meelest pidi kõiki riigiasju arutama rahvakoosolekul, kuid see oli mõeldav vaid väikeste riikide puhul. Prantsuse revolutsiooni ajal oli Rousseau üks populaarsemaid filosoofe Jakobiinide Klubi liikmete seas. (Suure Prantsuse revolutsiooni aegne (178994) politiiline klubi) Tänapäevasele autobiograafiatraditsioonile pani aluse Rousseau "Pihtimused". "Üksildase uitaja mõtisklused" paistis silma subjektiivsuse ja sisevaatluste poolest, mis on saanud omaseks hilisemale uusaegsele kirjandusele. Rousseau andis olulise panuse ka muusikateooriasse.
Vana-Kreeka kirjandus 10.Klass Vana-Kreeka kirjandus • Kreeklastele meeldis juba ammustest aegades jutustada eepilisi lugusid jumalatest ja kunagi elanud kangelastest. • Ajalookirjanduse sünnimaa • Tähestikus oli 24 tähte, • Kreeka tähestik sai aga eeskujuks nii hilisemale ladina kui ka slaavi tähestikule. Homeros • 8. sajandil eKr elanud antiik-Kreeka pime laulik • Peetakse kahe kuulsa eepose –" Iliase" ja "Odüsseia" autoriks https://et.wikipedia.org/wiki/Homeros
hinnatakse kui omamoodi manifesti Nicolas Poussin 16601664 maalis ta oma viimase seeria "Neli aastaaega" Neil maalidel kujutab ta oma lapsepõlvemaastikke Normandias, aga mitte peamist elukohta Rooma linna 1665. aastal saab Poussin halvatuse ning sureb Ta on maetud Rooma linna "Apollon ja Daphne" (1664/1665) Nicolas Poussini loomingul oli suur mõju nii kaasaegsele kui ka hilisemale klassitsistlikule maalikunstile. Tema vaated ja ideed määrasid õpetamise suunad Prantsuse Kuninglikus Maali ja Skulptuuri Akadeemias ka pärast kunstniku surma.
Peaksid omama ka arvamust, kas selline ühiskond toimiks. Miks? 9. Pead teadma, kes on Machiavelli, mis on tema kuulsaim tsitaat. Pead oskama tema tsitaati lahti seletada. 10. Millised romaaniliigid olid levinud? Oskad neid romaaniliike kirjeldada. 11. Kes on Cervantes? Pead oskama jutustada ,,Don Quijote" lugu. 12. Mis on commedia dell'arte? Kes olid selles põhitegelased? Kuidas jaotusid näitlejate rollid? Milline mõju oli sel teatril hilisemale Euroopa teatrile? 13. Miks ja kelle tõttu õitses Inglismaal teater? 14. Esimene avalik teater Inglismaal ja kes selle ehitas? 15. Kuulsaim teater Inglismaal? 16. Kuulsaim näitekirjanik Inglismaal? Mis oli tema seos The Globe´iga? Miks arvatakse, et äkki polnud teda olemas? Mis sina arvad? Oskad nimetada vähemalt kaks tema tragöödiat ja komöödiat. 17. Oskad kirjeldada teatri ehitust (arhitektuuri).
Mõisnikel oli õigus talupoegi müüa, kinkida, neid karistada ja nende vara ära võtta. Ainuke piirand oli see, et tappa tohtis talupoega ainult vastava kohtuotsusega. Talupojad pidid ka osa oma põllusaagist ja loomadest mõisale andma. 1802. aastal kehtestati Eestimaa kubermangus regulatsioon, mida tuntakse selle esimese sõna järgi: "Iggaüks...", see määras talupoegadele pärimisõiguse. Asutati ka valla- ja kihelkonnakohtud, mis olid aluseks hilisemale talurahva omavalitsusele. 18041805 viidi ellu täiendavaid reforme, millega nii Eestimaal kui ka Liivimaal keelati näiteks perekonnaliikmete eraldamine nende müümisel. 1809. aasta seadusega lubati talupoegadel ka maad osta, müüa ja pärida. Kõige olulisem oli aga otsus pärisorjusest vabastamise kohta, mis Eestimaal hakkas kehtima 1816. ja Liivimaal 1819. aastal. Vene aja kehtima hakkamine Eesti aladel muutis talupoegade elu väga keeruliseks.
Rainer Maria Rilke [r'ainer mar'iia r'ilke] (4. detsember 1875 29. detsember 1926) oli juudi päritolu Austria kirjanik. René Karl Wilhelm Johann Josef Maria Rilke sündis Prahas, Josef Rilke ja Sophie Entzi pojana. Rilke ema kutsus oma poega nimega Sophia ja sundis teda kuni viienda eluaastani kandma tütarlaste riideid arvatavasti kompenseerides selliselt oma varasemat beebina surnud tütre kaotust. See fakt jättis sügava jälje Rilke hilisemale loomingule. Samas oli ema oluliseks mõjutajaks Rilke teel luule juurde. Rilke vanemad lahutasid kui tulevane luuletaja oli üheksa-aastane. Kümneselt saatis isa Rilke sõjaväeakadeemiasse, kus Rilke veetis järgmised kuus aastat. Tundlikule noorele mehele oli sealviibime tramaatiline.Seejärel õppis Rilke Linzi ärikoolis ning jätkas oma õpinguid hiljem Praha, Müncheni ja Berliini ülikoolides. Rilke luuletajadebüüt leidis aset 1894. aastal, "Leben und Lieder" oli kirjutatud
Chlodovech- Frankide kuningas 5 sajandi lõpupoolel. Ta ühendas kõik frangid ja Chlodovechi juhtimisel vallutasid nad roomlaste alad Gallias. Aastal 496 võttis ta vastu ristiusu. Karl Suur- oli Frangi riigi al.768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Karl Martell(714-74)- loobus majordoomuse nimetusest ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli. Ta tugevdas sõjaväereformiga ratsaväge ja benefiitside süsteemi loomisega aadliseisust. Tema ajal 732. aastal Poitiers' lahingus peatati araablaste tung Lääne-Euroopasse. Justinianus I- oli Ida-Rooma keiser 527565. Teda peetakse Ida-Rooma riigi edukaimaks valitsejaks Prokopios-6
Nike tempel Võiduka Athena tempel. - Amfiprostüül (4 joonia stiilis sammast mõlemas otsas) Erechtoni tempel (3 templit koos) on restaureeritud. - Omapäraselt keeruka põhiplaani ja ülesehitusega. - Templi sambad on joonia stiilis, aga ühe eeskoja sammastik on karüatiitidest. Karüatiitide koda naiste kujulised sambad Poolalasti meeste kujulised sambad atlandid Klassikalise ajajärgu kreeka kunst ja eriti templid on avaldanud suur mõju hilisemale lääne kunstile. Orgaaniline tervik kõik üksikosad on vältimatud ja vastastikku üksteisest sõltuvad. Klassikaline iliu on tervik, millest ei saa midagi ära võtta ega juurde lisada tervikut kahjustamata.
Etruski kunst 8-3 saj. e.kr. Etruskid elasid Apenniini ps. Põhja-ja keskosas, praegune Itaalia keskosa, Tiberi ja Arno jõe vahelisel alal. Nende tähtsamad linnad asusid Po ja Arno jõgede kallastel, Selle eest vihkasid roomlased etruskeid nii, et pärast nende asula vallutamist, hävitasid kõik mis hävitada sai. Ei ole palju teada Etruski kultuurist. Etruskid võtsid vastu mõjusid Kreeka mütoloogiast ja kunstist peamiseks allikaks Etruski kultuuri tundmaõppimiseks on hauad. Neid on mitu tüüpi.: 1. kivisesse maapinda raiutud tunnelid 2. ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad(tombid) 3. kivist ehitatud majataolised hauakambrid 4. mäe külge raiutud kambrid, mille etteotsa on ehitatud eeskojad Enamik haudu asub suurte rühmadena, surnutelinnadena e. nekropolidena. Etruskid tuhastasid oma surnuid. Tuhk pandi savist või kivist urni, mille kaanel oli lahkunu portree. Mõjuvõimsate inimeste tuhk säilitati savist sarkofaa...
Kui inimene sünnib siia ilma, siis on ta justkui puhas leht, süütu inglike, kellele antakse võimalus elada, areneda ja mis kõige tähtsam- isiksuseks saada. Kohe pärast sündimist satub beebi sotsiaalsete suhete võrgustikku ja tema elu hakatakse mõjutama. Tema aga ei tea seda ning areneb tänu oma lähiümbruskonnale ja vanematele. Väike laps saab kõige enam mõjutatud oma perekonnaliikmete poolt, kuna nende keskel möödub tema lapsepõlv, mis paneb aluse hilisemale käitumisele ja väärtushinnangutele. Aja jooksul lisanduvad lapse ellu esimesed parimad lasteaia aegsed sõbrad/ sõbrannad ning veidi hiljem klassi- ja koolikaaslased. Isiksuse ja hoiakute kujunemise ajal on laps koolieas, seega tuleb isiksuse kujunemise ülesanne ka koolil täita peale vanemate. Kooli minnes hakkab väike inimene liigikaaslastega looma uusi suhteid, mis võivad tema elu muuta. Koos oma klassikaaslastega luuakse erinevad väärtused ning peaaegu märkamatult
Karl Suur Karl Suur oli Frangi riigi kuningas alates 768. aastast ja Frangi keiser alates 800.aastast. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liidendas Frangi riigiga osa Saksamaast, Põhja-Itaaliast, Lõuna-Prantsusmaast ning Madalmaadest. Karl Suur oli Pippin Lühikese poeg ja Ludwig Vaga isa. Keiser pidas lugu kultuurist ja haridusest. Ta kutsus oma teenistusse kõige tuntumaid
Kõige varasemad kreeka templid olid valmistatud puidust ning neid pole säilinud. Kivist templeid hakati ehitama 7. saj. eKr. Ehitusmaterjalideks olid liivakivi ja marmor. Üks vanemaid dooria stiilis templeid püstitati Apollonile Korinthoses tõenäoliselt 7. saj. eKr. Sellest on säilinud vaid üks nurk talastiku ja 5 sambaga ja paar eraldiseisvat sammast. Lõuna- Itaalias on aga dooria stiili näiteid paremini säilinud. Nt Hera ja Poseidoni tempel Paestumis. Hera templi sammaste entaas on suurem ja sambad asetsevad hõredamalt, kui hiljem ehitatud Poseidoni templil. Viimase eriosade suhted sarnanevad juba klassikalise ajastu templitele. Olümpias asub Zeusi tempel, mis on 64m pikkune peripteer (seda ümbritseb üks rida sambaid). Selle skulpturaalne kujutis oli meisterlik. Joonia stiil kujunes välja 6. saj eKr Väike-Aasia rannikualadel. Selles stiilis on Artemise tempel Efesoses. See on dipteer (seda ümbritseb kaks rida sambaid). Pikkus on 109m,...
heliloojate liidu poolt. Varased helitööd olid mõjutatud Béla Bartókist ning neid on sageli käsitletud tema helikeele laiendustena näiteks klaveritsükkel Musica ricercata (1953), mida on võrreldud Bartóki Mikrokosmosega. NSV liidu tsensuuri tõttu jäid mitmed teosed, nende hulgas Musica ricercata ja Keelpillikvartett nr. 1 Métamorphoses nocturnes (19531954), n-ö sahtlisse. Keelpillikvartetti nr. 1 võib pidada esimeseks teoseks, milles võib näha Ligeti isikupäraseid ja hilisemale loomingule viitavaid jooni. Ligeti tundis hästi serialismi põhimõtteid, kuid ta leidis, et talle ei sobi see. Tema meelest tekkis publiku ja helilooja vahel lõhe ning ta arvas, et kõlalise tulemuse arvelt ei saa struktuuri üle tähtsustada. Erinevalt mitmetest teistest heliloojatest polnud Ligetil kindlat kompositsioonimeetodit, selle asemel oli tal teosest nägemus ja kujutlus. Kölnis elektronmuusikastuudios tehtud eksperimendid (nende hulgas ka
tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajandi algus) keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega kapitalistliku majanduse tekkimine Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast. Karl Suur oli Frangi riigi kuningas alates 768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liidendas Frangi riigiga nii Saksamaa (Elbe jõeni), Põhja- Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning Madalmaad. Karolingide pärandiks peetakse Karl Suure riigi jagamist kolmeks erinevaks osaks, millest tekkisid hiljem Saksa-Rooma riik, Prantsuse kuningriik ja Itaalia kuningriik. Keskaegsed seisused:
Impressionism muljetamine: 1870-1890.Kunstivool, mille kvantitatiivne osatähtsus on väike, kuid suure mõjuga hilisemale kunstile. Maalid ja skulp. Lähedane realismile, ühekülgne edasiarendamine. Romantik-realist Bourbet: kunstnik peab maalima ainult seda mida ta näeb. Edouard Mante: alustas akadeemilise kunstnikuna, 1863 ,,Olympia", 1865 ,,Eine murul" (probleem hele- tumedus pildil). Iseloom imp-le: 1. realismi lipu all loobuti psühholoogiast. 2. püüti tugineda loodusteadustele, kus domineeris kirjeldav meetod (üksikud faktid). 3. loobuti lokaaltoonidest; läbimaalimine. 4. loobuti (äärejoontest)
Peeter I kehtestaski balti provintsides eriõigused. Kogu Balti erikorra eesmärk oligi tegelikult vältida igasuguse aadelkonna opositsiooni teket Vene võimu vastu, mis oleks ohustanud äsja omandatud balti alade julgeolekut ja stabiilsust. Balti erikord muutis eestlaste seisu esmapilgul kehvemaks. Talupojast oli saanud jälle pärisori, kes pidi jälle mõisnike põldudel tööd tegema. Aga samas ei kehtestatud nekrutikohustust. Ja oli ju Balti erikord ja sellega kaasnev, mis rajasid teed hilisemale pärisorjuse kaotamisele. Ning autonoomne baltisaksa valitsus hoidis eemal venestamise, mis mujal tsaaririigi äsja vallutatud aladel toimus. Veel, kuna Balti provintsid olid võrreldes teiste vene piirkondade kõrgemalt arenenud hoidis Balti erikord meid nö. alaarengust, mis venestamine kaasa oleks toonud. See kõik aitas aitas kaasa Eesti kultuuri säilimisele, mis oleks läinud väga raskeks, kuna Põhjasõja järel oli eestlasi ainult umbes 150000.
Suure sõjaväes, kuna ta riik oli niivõrd väike, et seisusekohaseks eluks selle sissetulekutest ei piisanud. Ka tema tütar tahtis paremat elu ning nii haaras ta kohe kinni Venemaa tsaarinna Jelizaveta pakkumisest abielluda Venemaa troonipärija, Holstein- Gottorpi hertsogi Peteriga. Katariina II tõus troonile Venemaa tulevane keisrinna sündis Saksa väikevürtsi tütrena.Venemaale kutsuti Katariina juba 14-aastasena, kavatsusega panna ta mehele troonipärijale ja hilisemale Peeter III-le. Ta õppis kiiresti selgeks venekeele, astus õigeusku ning omandas vene kombed ja harjumused. Seetõttu saavutas ta õukonnas suure populaarsuse. Erinevalt oma eelkäijatest oli Katariina haritud ja laia silmaringiga. Ta luges meeleldi valgustusfilosoofide kirjutisi, mis ülistasid niisuguseid valitsejaid, kes kasutasid oma võimu ühiskonna parandamiseks. Selliseks valitsejaks tahtis saada ka Katariina. Katariina
Karl Suur Karl Suur (Karl I) oli alates 768. aastast Frangi riigi kuningas ja 800. aastast Rooma ja Frangi keiser. Karl Suur sündis aastal 742 ja suri 28. jaanuaril 814. aastal. Karl Suur elas 72- aastaseks. Ta valitses aastatel 768-814. Karl Suure isa oli Pippin Lühike ja Karl Suure poeg oli Ludwig Vaga. Karl Suur pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile, mis olid Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Karl Suur arvas, et ta on Rooma keisrite järeltulija ja seetõttu nimetas ta end Rooma keisriks. Karl I sõjaretked olid võidukad, ta alistas Saksamaa, Põhja-Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa ja madalmaad. Ainsana jäid alistamata tänase Prantsusmaa alad bretoonide maad (Bretagne) ja Itaalia lõunaosa. Eriti kaua ja veriselt tuli Karlil sõdida frankidest põhja pool elava germaani hõimurühma sakside vastu
· Turniir rüütlite sõjaline võitlusmäng; hiliskeskajal, pärast linnade tekkimist, pidasid turniire ka linnakodanikud · Viiking Taani, Norra või Rootsi sõdalane u VII- XI sajandil · Karl Suur oli Frangi riigi kuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liidendas Frangi riigiga nii Saksamaa (Elbe jõeni), Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning Madalmaad. Ainsana jäid tänase Prantsusmaa aladest tema riigiga ühendamata bretoonide maad (Bretagne)
Kreeka templiarhitektuuris vaimustab eelkõige kõikide üksikosade ja suhete vastastikune sõltuvus ja põhjendatus. Üks vanimaid ja paremini säilinud dooria stiilis templeid, mida võib ka nimetada Kreeka üheks vanimaks ehitusmälestiseks, on Hera tempel, mis ehitati umbes 550 eKr. 6. saj eKr kujunes välja aga joonia stiil, mis oli pisut rikkalikum võrreldes lihtsa ja range dooria stiiliga. Klassikalise ajajärgu kreeka kunst ja eriti templid on avaldanud suurt mõju hilisemale lääne kunstile. Nii nagu vanakreeka arhitektuuriteoseid on meieni jõudnud ka vanakreeka skulptuurikunstist vähe täiesti terveid originaalteoseid. Kreeka skulptorite peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks. Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus vabafiguurides, kuna kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid poose. Väga kuulsad on Ateena skulptori Myroni teosed, eriti aga "Kettaheitja", kuid seda tunneme ainult koopiate kaudu. Parimad
MICHELANGELO (1475-1564) Michelangelo Buonarroti sündis 16.märtsil 1475.a. Caprese linnakeses Toscanas vaesunud kaupmehe peres. Michelangelol oli 4 venda ja ema suri juba tema lapsepõlves. Pere eest hoolitses tädi. Isa pani väikese Michelangelo õppima Firenzesse ladina keele grammatikat lootuses, et poeg teeb hiilgavat karjääri poliitikas. Lõpuks leppis isa poja kunstilembusega ja 13.aastane Michelangelo asus õppima maalikunsti. Michelangelot köitis aga skulptuur ja kolme aasta pärast asus noormees õppima de Medicite juures antiikkunstikogu varahoidjaks oleva skulptori käe all. Kahjuks on Michelangelo noorpõlvemaalide kohta väga vähe teada kuna kunstnik oli kiindunud skulptuuri. 1504.a. valmis 5,5 m kõrgune marmorist ,,Taavet" See skulptuur tähistab itaalia plastika arengu uut etappi. ,,Taaveti" juures avalduvad juba kõik Michelangelo hilisemale loomingule iseloomulikud jooned: suur dramaatilisus, sisemised pinged, ilmekuse taotlus ja ...
Kreeka keelest on kasutusele võetud ka paljud võõrsõnad : filosoofia, teoloogia, kriitika, apaatia, loogika, teoreem ja suur osa meditsiinitermineid: kirurg, geen ning ka sõnad, mis on meie keeles niivõrd kodused , et me nende päritolule ei mõtle: rütm, muusika, mehhaanika, skeem. Kogu kirjanduslik pool on arenenud ka kindlasti läbi Kreeka eepika mõju, eestlaste puhul on näiteks ,,Kalevipoeg". Üle Euroopa levis ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ning need olid alusepanijateks kogu hilisemale Euroopa literatuurile, sest kui mitte need siis kes veel? Kuid kindlasti üheks tähtsaimaks kultuuriliseks aspektiks mis on kandunud edasi tänapäevasesse kultuuri Vana- Kreeka kultuurist on teater, mis pärineb juba 4. saj. ekr. Tragöödiate eesmärk oli kodanikele edasi anda nende õpetlikku sisu kui samal ajal komöödiad olid lõbusa sisuga ja parodeerisid poliitikuid. Ka tänapäeval on nende zanrite põhiolemus sama. Esimest korda peeti antiikolümpiamängud just Vana-Kreekas 776 a
aastal septembris, kus asuti elama eesti kunstnike kolooniasse Montparnasse'il. 1908. aasta suve saabudes rändas K. Mägi koos A. Tassaga Norrasse, kuhu oli raha puuduse tõttu sunnitud jääma kaheks aastaks. Norra periood kujunes esimeseks tõsisemaks tööperioodiks K. Mäe loomingus. Tema selle aja maalides võib näha impressionistidelt, neoimpressionistidelt ja foovidelt saadud mõjutusi. Iseloomulikud on täppiva pintslitehnikaga lihtsad intiimsed motiivid, kus võib tabada tema hilisemale loomingule omast kirgast, seni põhjamaa loodusega harva seostatavat värvipaletti. Erilistena tõusevad esile ornamentaalse vormiga "Soomaastik", "Norra maastik männiga", mis oma vormilt paigutuvad juugendstiili parimate näidete hulka eesti kunstis, ning sisult haakuvad ajastu romantilis-sümbolistlike taotlustega. 1910. aastal esines ta ligi kahekümne Norra maastikuga Eestis, pannes nii aluse oma tuntusele kodumaal. Samal aastal õnnestus tal uuesti naasta Pariisi, kus seekord täiendas K
Abielu ja järglased olid elupõlve vältimatu osa, seda kuni tänase päevani. Tööstuslik revolutsioon muutis inimeste igapäevaelu tunduvalt. Raske talutöö tegemise asemel suunduti nüüd linnadesse vabrikutööle. See pööras senised peremudelid pea peale. Suurte perede asemel oli lihtsam majandada väiksemaid ja esikohale tõsteti heaolu kindlustamine. Perekonnas olevate laste arv ei hakanud ületama kahte-kolme ning nende sündimise aeg hakkas nihkuma üha hilisemale eale. Muutus ka arusaam abielust. Kui varem tauniti vormistamata kooselu, siis nüüd on vabaabielud kindlas ülekaalus või moodustavad peredes suure osa. See on seotud ka ühiskonnatüübiga. Nõukogude Liidus, mis oli oma olemuselt väga kinnine ja konservatiivne, sõlmiti rohkem abielusid ning lapsi saadi enam. Kui siis astuti abiellu laste saamise vältimatuse tõttu, siis praeguseks on seegi probleem lahendatud rasestumisvastaste vahenditega. 20. sajandi lõpu ja 21
kriitika, apaatia, loogika, teoreem ja väga suur osa meditsiinitermineid: kirurg, geen ning ka sõnad, mis on meie keeles niivõrd kodused ja tavaliseks saanud, et me ei oskaks isegi mõelda nende päritolule. Näiteks võin tuua rütm, muusika, mehhaanika ja skeem. Kogu Euroopa kirjanduslik pool on arenenud ka kindlasti läbi Kreeka eepika mõju, eestlaste puhul võib näiteks tuua „Kalevipoeg“. Üle Euroopa levis „Ilias“ ja „ Odüsseia“ ning need olid alusepanijateks kogu hilisemale Euroopa literatuurile. Kuid kindlasti üheks tähtsamaks kultuuriliseks aspektiks, mis on kandunud edasi tänapäevasesse kultuuri Vana-Kreeka kultuurist on teater, mis pärineb juba 4. sajandist eKr. Tragöödiate eesmärk oli kodanikele edasi anda nende õpetlikku sisu kui samal ajal olid komöödiad lõbusa sisuga ning tavaliselt parodeeriti poliitikuid. Ka tänapäeval on nende žanrite põhiolemus suhteliselt sama. Esimest korda peeti antiikolümpiamängud just Vana-Kreekas 776 a. eKr
1630 a. kindralkuberner Johan Skytte, kes oli üks harituimaid rootslasi, rajas Tartusse Akadeemilise Gümnaasiumi, hiljem muutus Tartu Akadeemiliseks Ülikooliks, mis avati 1632 aastal. Ülikoolis oli 4 teaduskonda ( usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond) ja õppetöö toimus ladina keeles loengute vormis. See tegutses kuni aastani 1656 ja 1690 avati uuesti Tartu Ülikool. Ülikoolide ja Gümnaasiumide rajamine võimaldas anda kõrgemat haridust koha peal ja pani aluse hilisemale haritlaskonnale. Rootsi ajal toimus Eestis ka mõisate reduktsioon, sest riigile oli raha vaja. See samm küll jahendas suhteid Rootsi riigi ja kohalike saksa aadlike vahel, aga tänu mõisate tagastamisele kasvasid riigitulud silmapaistvalt. Talupoegade jaoks oli reduktsioon kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Mina arvan, et Rootsi aja mõju Eesti kultuuri arengule oli suur, sest tänu sellele
Karl Suur Kristiine Pajussaar 10 c Kuressaare 2011 Karl Suur Karl oli Frangi riigi kuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liidendas Frangi riigiga nii Saksamaa (Elbe jõeni), Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning Madalmaad. Ainsana jäid tänase Prantsusmaa aladest tema riigiga ühendamata bretoonide maad ( Bretagne). Karl Suur oli Pippin Lühikese poeg ja Ludwig Vaga isa. Noorus ja esimesed valitsusaastad Karl Suure lapsepõlvest pole peaaegu midagi teada, ka sünniajaks on pakutud erinevaid daatumeid. Selge on, et ta sündis enne ...
"Draamateater" Lühielulugu Undi esimene romaan, mida ta kirjutas kui oli 18-aastane pärast keskooli lõpetamis, oli "Hüvasti, kollane kass". See tegi ta kuulsaks üle Eesti. Ta õppis kirjandust ja ajakirjandust Tartu Ülikoolis. Tartu Ülikool Teosed Juba esikteoses võib märgata jooni, mis on iseloomulikud Undi hilisemale proosale: tegelaste hingeelu tundlik jälgimine, inimese ja keskkonna vaheliste seoste uurimine, vajadus mõtestada ühiskondlikke ning üldinimlikke probleeme. Sügisball Rahvusvahelise tunnustuse tõi kirjanikule romaan "Sügisball", milles ta kujutab linnastunud inimeste üksildust ning sellest tulevaid ohtusid. Romaani tegevus toimub suurlinna moodsas elamurajoonis, mis hakkab inimestele peale suruma oma elulaadi.
Osa linnuse varemeid on välja kaevatud ja eksponeeritud 20. sajandil. Praegune linnuse juurdepääsutee loodest, kihelkonnakiriku poolt, ei ole algne, vaid on rajatud 19. sajandil. Algne tee suundus linnusesse (mäkke) selle kirdeküljest, kus asus tõenäoliselt ka väike alev. Selle asukohta tähistab kaasajal väike länguvajunud kivirist. Otepää muinaslinnus (piiskopilinnus) ning selle läheduses asunud kihelkonnakirik andsid nime ka hilisemale alevile (praegusele linnale), mis tekkis 18.-19. sajandil linnusest kilomeetri jagu lääne poole tähtsasse teeristi. Algselt kandis alev Nuustaku nime. PILDID: KIVIHEITEMASIN Maailma vanim tulirelv - OTEPÄÄ PÜSS Linnuse varemed Kasutatud lehed: http://www.louna.ee/yritus.php?tyyp=1&ID=519 http://et.wikipedia.org/wiki/Otep%C3%A4%C3%A4_linnus
Treppidest põhja pool asuvas hoones Pinakoteegis säilitasid ateenlased oma maalikunsti kogu. Treppidest lõunas paikneb Athena Nike Võiduka Athena tempel(see on mafiprostüül, nelja joonia stiilis sambaga mõlemas otsas) · Erechtheion- ühendas mitu vanemat pühapaika , ebatavaliselt keeruka põhiplaani ja ülesehitusega. Templi sambad joonia stiilis, aga ühe eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel naiste kujud karüatiidid. · Suur mõju hilisemale lääne kunstile · Templid on kui orgaaniline tervik, milles kõik üksikosad on vältimatud ja vastastikku üksteisest sõltuvad. 3.skulptuur: · Muutus vabafiguurides: kaob tardunud poos, kujutatakse keerukamaid liigutusi. Kujud ilmekad igast küljest.Kaob grimassitaoline naeratus ja kujude näod on tõsised,rahulikud. Kujuneb klassikaline näotüüp-see tähendab, et nina ja laup on ühel joonel, sügaval asetsevad silmad, väike täidlane suu.
Varased helitööd olid mõjutatud Béla Bartókist ning neid on sageli käsitletud tema helikeele laiendustena – näiteks klaveritsükkel Musica ricercata (1953), mida on võrreldud Bartóki Mikrokosmosega. Liegeti loomingut mõjutas ka poliitline olukord, paljud toesed nagu näiteks Musica ricercata, keelati algselt NSVL juhitud heliloojate liidu poolt. Keelpillikvartetti nr. 1 võib pidada esimeseks teoseks, milles võib näha Ligeti isikupäraseid ja hilisemale loomingule viitavaid jooni. 1959. aastast pärineb helilooja esimene, hiljem maailmatuntuse pälvinud orkestriteos „Apparitions“, mille kõlaliseks iseärasuseks on orkestraalsete klastrite kasutamine. Klastritest lähtudes arendas Ligeti veidi hiljem välja uut tüüpi orkestrifaktuuri, mida iseloomustavad rohked divisi`d (keelpillide rühma jagunemine kaheks või enamaks eri häälepartiid mängivaks alarühmaks orkestris.) ja oktavis, kuid erinevates rütmivältustes
Mati Unt Referaat Stiiv Aun VA11 Mati Unt on pärit Tartumaalt. Ta õppis Leedimäe 7-klassilises koolis, Tartu 8. keskkoolis ning 1962-1967 Tartu Ülikoolis ajakirjandust. 1966-1981 töötas ta kirjandusala juhatajana Tartu Vanemuises ja Tallinna Noorsooteatris. Esimestel Tallinna-aastatel (1972-1974) oli ta lühikest aega kutseline kirjanik. 1980. aastate algusest on Unt töötanud lavastajana Noorsooteatris ning Eesti Draamateatris. Ta on lavastanud ka teistes Eesti teatrites ja välismaal. Unt kirjutas oma esimese raamatu pretensioonitust koolipoisi- ainest ja nimetas teose "naiivseks romaaniks". "Hüvasti, kollane kass" jutustas abiturient Aarnest ja tema kaaslastest. Huvitavalt on kujutatud Aarne siseelu ja suhteid. Unt tuli kirjandusse romaaniga "Hüvasti, kollane kass", mis avaldati Tartu 8.keskkooli almanahhis "Tipa-Tapa" 1963. Juba esikteos...
9. sümfooniat (1825) võib pidada Beethoveni elutöö kokkuvõtteks. Selle teose kulminatsioon saabub finaalis, kus orkestrile lisanduvad nii koor kui ka solistid; tekst põhineb Fr. Schilleri teosel ,,Ood rõõmule", mis on nüüd Euroopa liidu hümn. Sümfoonia kestab 70 minutit. 2. Klaverimuusika. Suurem osa instrumentaalmuusikast on kirjutatud klaverile. Varastes klaveriteostes kujunevad välja mõned tema hilisemale käekirjale omased jooned, nagu tihtiesinev marsikarakter, sagedane variatsioonivormi kasutamine ja c-moll helistik, mida ta kasutas kui pateetilise alatooniga helistikku mitmetes etapilise tähtsusega teostes. Beethoven on kirjutanud 32 klaverisonaati: ,,Pateetiline", ,,Apassionata", ,,Kuupaistesonaat"; 5 klaverikontserti, palju väikepalu ja variatsioone. 3. Ooper ,,Fidelio". See aga ei olnud eriti menukas. Vokaalsümfoonilistest teostest on tuntuim Missa solemnis
Jaanus Akmentin AM07 Pindade värvimine Tööde planeerimine peab algama mahu kindlaksmääramisest. Kvaliteetne lõpptulemus eeldab pinna hoolikat ettevalmistust. Siin etapis liigselt kokku hoitud aeg või raha võib hiljem halvasti kätte maksta. Iga pind vajab eeltöid, erinevus peitub vaid tööde mahus. Alustada tuleks pinna puhastamisest. Töövahendiks kindlasti puhas vesi ning pesuhari. Vajadusel ka kraabits või pahtlilabidas lahtise värvi eemaldamiseks. Kui tegemist on rasvase või pinda sisse imendunud mustusega tuleks kasutada pesuvahendit Lavatio. Lavatio eemaldab mustuse ning ka samal ajal matistab ja pehmendab vana alusvärvi, kergendades sellega pinna lihvimist ning parandades uue värvikihi naket aluspinnaga. Kergelt määrdunud pinna puhastamiseks kasutada Lavatio 5%-list lahust veega (1 osa Lavatio't segada 19 osa veega), tugevasti määrdunud pinna puhastamiseks kasutada 10%-list lahust. Valmis segu kanda pinnale suunaga ...
Varased helitööd olid mõjutatud Béla Bartókist ning neid on sageli käsitletud tema helikeele laiendustena – näiteks klaveritsükkel Musica ricercata (1953), mida on võrreldud Bartóki Mikrokosmosega. NSV liidu tsensuuri tõttu jäid mitmed teosed, nende hulgas Musica ricercata ja Keelpillikvartett nr. 1 Métamorphoses nocturnes (1953– 1954), n-ö sahtlisse. Keelpillikvartetti nr. 1 võib pidada esimeseks teoseks, milles võib näha Ligeti isikupäraseid ja hilisemale loomingule viitavaid jooni. Requiem (1965) on teos sopranile, metsosopranile, orkestrile ja segakoorile (4 sopranit, metsosopranit, alti tenorit ja bassi), mis kestab umbes pool tundi. Lux aeterna (1966) on teos 16-häälsele segakoorile, mis valmis aasta pärast Requiemi ja mida võib pidada selle jätkuks. Teosele on iseloomulik meetrumitunde kaotamine. Ligeti taotleb ajatuse ja pideva kulgemise tunnet ja saavutab selle erinevate häälte sissetulekute hajutamisega. Koor on acapella ja
Futurism Futurism, "tulevikukunst", sündis Itaalias 1909. aasta paiku. Paljude noorte meelest oli Itaalia tol ajal väga mahajäänud maa. Neile ei meeldinud unine provintslikkus ja eelnenud sajandite kultuuripärandi najal olesklemine. Nende arvates tuli üleminekut moodsale, tehnitsistlikule elulaadile kiirendada ja suunata pilk ainult tulevikku, katkestades sideme minevikuga Futurism on kunstivool, millele on omane tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine. Huvitaval kombel sündis futuristlik kunst kõigepealt teoreetiliselt ja ideoloogiliselt. Kõigepealt vormistati seisukohad ja suundumused ning alles siis asuti looma neile vastavaid kunstiteoseid. Oma seisukohti väljendasid futuristid nn. manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Futuristide tegevusega kaasnes kärarikas ja skandaalimaiguline enesereklaam, mis sai paljudele hilisematele kunstivooludele eeskujuks. Futuristide eestveda...
hoolimata just sõjajärgse modernismi kontekstis. See avangard milllest sel juhul räägitakse onn aga teistsugune, erinev vaba ühiskonna avangardist. Ei abstraktset kunsti ega popkunsti ei ole kerge seostada avangardiga selles tähenduses, nagu sõjajärgset modernismi on kontseptualiseeritud pärast 1968 aasta revolutsiooni. Need kaks kunstinähtust erinevad nii esteetika, sotsiaalise positsiooni kui ka tähjenduse pooelst eesti kunsti hilisemale arengule. 3. Kui palju oli üldse võimalik mõelda kunstis piiride ületamisest ja arusaamade muutmisest ideoloogilise ja poliitilise surve tingimustes? Tolleaegse kunsti sisuliste muutuste ja uuenduste analüüsimine ning hindamine oli muutunud keeruliseks, sest traditsioonilise ja uuenduse vahekorda ei mõjutanud olulisel määral mittte ainult kunstiprotsessidega seotud otsused, vaid riigi idealoogiline surve ja reaktsioon sellele.
kulgemise täpsust, ruumi ja ajataju ning kogu liikumise väljenduslikkust ja individuaalsust (Mellov, 1999). Rütm on mitte ainult kunstilises tegevuses, vaid ka meie igapäevases elus rõõmuallikas. Rahulolu tunne, mida laps rütmis liikude kogeb, on esteetiline elamus, sest liikumisosavus ja esteetiline nauding on omavahel tihedalt seotud (Findlay, 1989). Muusikategevuse seisukohalt on rütmitaju aluseks hilisemale iseseisvale eneseväljendamisele muusikas mistahes valdkonnas (laulmine, pillimäng, tants). R.Pätsi käsitluses on rütmitunne võime muusikat aktiivselt läbi elada, muusika emotsionaalset väljenduslikkust tunda ja seda reprodutseerida. Rütm, olles üks muusika väljendusvahendeid, on alati ka mingi emotsionaalse sisu väljendaja (Päts, 1989:18-19). Liikumine, milles on tähelepanu pööratud rütmielementidele, mõjutab otseselt muusikaliste põhivõimete, eeskätt rütmitaju arengut
sajandi alguses laialt kasutusse on tänapäeval asi, ilma milleta ei kujutaks enamus maailma inimesi oma elu ettegi. Naised on jõudnud meeste varjus olemisest eneseteostamiseni ning tänapäeval on juba peaaegu saavutatud täielik võrdõiguslikkus. Kõik mälestused, mis on säilinud sellest ajast on hinnatud ning nendega arvestatakse ka tulevaste otsuste tegemisel. Kõige selle põhjal julgen väita, et euroopalikud väärtused ja teaduse edusammud on tõepoolest aluse pannud hilisemale maailma arengule ning eelkõige mõjutanud seda just positiivses suunas.
Tagaistmel istub kaks tütarlast, aknad praokil, ja mõlemad tõmbavad isuga suitsu. Jällegi ei oleks pildil midagi valesti ega väga taunitavat, kui nende vahel tagaistmel ei istuks 34-aastane tütarlaps. Auto on suitsust hall. Oleks lausa huvitav teada, kas need tütarlapsed või noormehed ütlevad paarikümne aasta möödumisel, et noored on hukas. Need on vaid paar näidet olukordadest, mis on põhjuseks meie hilisemale kriitikale laste pihta. Kõik näited ei pea olema nii ekstreemsed, piisab vähemast. Teismelisena, isiksuse kujunemisega hakkab üha rohkem rolli mängima ka terve ühiskonna eeskuju, avaliku elu tegelased, poliitikud jne. Seda osa mõjuteguritest me muuta ei saa, küll aga saame anda panuse, et teismeliseks saades on noorel kujunenud väärtushinnangud oma kodu põhjal, ja mis veelgi tähtsam, kujunenud otsustusvõime informatsiooni enne vastuvõtmist kriitiliselt hinnata.
liiva, mis pannakse puusärki kaasa või visatakse hauda. Lahkunule pandi vasakusse kätte taskurätik, paremasse paber kirikukirjadega ja küünal. AJALUGU Isurite esivanemad eraldusid karjalastest arvatavasti II aastatuhande algul pKr ning liikusid Karjala kannaselt (võib-olla ka Izora jõgikonnast) läände ja edelasse, vadjalaste asualale, hilisemale Ingerimaale. Ingerimaa kuulus tollal Kiievi Venemaa koosseisu, alates 12. sajandist Novgorodi feodaalvabariiki. Isuri hõimuülikud tegutsesid Novgorodi vasallidena ning venestusid ajapikku. Isurite ja vadjalaste asuala oli sageli Novgorodi ning selle katoliiklike läänenaabrite (Vana-Liivimaa, Rootsi) vahelise sõjategevuse tallermaaks. 1478. aastal ühendati kogu Novgorodi feodaalvabariik Moskva suurvürstiriigiga. Osa isureid küüditati 1480
Ajaloo kontrolltöö küsimused Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130137 Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138145 Ülikoolid ja skolastika lk 154161 Renessanss ja humanism lk 162169 Suured maadeavastused lk 170177 Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178183 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? 2. Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. 5. Too välja ristisõdade põhjused. 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. 7. Kirjelda keskaegsete ülikoolide tegevust, korraldust. 8. Millistes eluvaldkondades avaldusid renessansile iseloomulikud tunnused? 9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema eluloo. 10. Mis olid maadeavastuse põhjuseks? 11. Iseloomusta konkreetsetele näidetele tuginedes eurooplaste suhtu...
kangelane suhtutakse temasse kriitiliselt, sest teda peetakse Vene ühtsuse lõhkujaks, aga samas ülistatab autor tema rüütliomadusi ja teeb temast terve Venemaa eest võitleja. ,,Lugu Igori sõjaretkest" peaaegu puudub religioosne aupaiste. Teoses esinevad vanavene jumalad, kosmogoonilised sümbolid ja hingestatud loodus. Ühegi nende nelja teose autorit ei teata. Kangelaseeposed panid aluse erinevale rahvuskirjandusele. Tänu neile sai alguse rüütlikirjandus. Need on pakkunud ainest hilisemale kirjandusele. Näiteks Pierre Corneille näidendile ,,Cid" esimese suure klasisstliku dramaturgi. Need teosed annavad aimu ka sellest millised võisid olla tolleaegsed müüdid. Seda selviisil, et kuna autoreid pole teada siis arvatakse, et rahvaluule ja lühemad eepilised laulud ühendati mahukateks eeposteks. Aga rahvaluule ja eepiliste laulude tekkepõhjusteks võivad olla just müüdid.
India Kultuur Induse kultuur oli pronksiaegne tsivilisatsioon Loode-Indias, Induse jõe orus 3300-1300 eKr (tippaeg 26001900 eKr), India varaseim kõrgkultuur.[3] Induse kultuuri nimetatakse vahel ka Induse oru tsivilisatsiooniks või Harappa kultuuriks selle ühe peamise asula järgi. Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimesid "Induse Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" või "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon; viimane neist põhinebGhaggar-Hakra jõe samastamisel "Rigvedas" "Nadistuti suktas" mainitud Sarasvati jõega, kuid see oletus on lingvistiliselt ja geograafiliselt vaieldav. Induse kultuur koondus Induse jõeoru ümber ja Pandzabi regiooni, hõlmates ka Ghaggar- Hakra jõeoru ning Gangese ja Yamuna jõgede vahelise ala. Harappa kultuuri nimi tuleneb tõigast, et kultuuri esimene linn avastati 1920. aastatel Pakistanis tänapäeva Harappa linna lähedal.[10] Induse kultuuri asulakohtade arheoloogiline uurimine o...
ookeani rannikuni. Saavutatud võidu auks kroonis Peeter I end keisriks- impeeriumi valitsejaks. Impeeria rajaja ise haigestus ootamatult ning suri 1725. aasta alguses 52- aastasena. Katariina II 1762-1796 keisrinna Katariina II Katariina II tõus troonile. Katariina II sündis saksa väikevürsti tütrena. Venemaale kutsuti Katariina kavatsusega panna ta mehele troonipärijale ja hilisemale keisrile Peeter III-le. 1762. aasta algul sai Venemaa keisriks Katariina abikaasa Peeter III. Tema valitsusaeg jäi väga lühikeseks, ainult pool aastat. Uueks valitsejaks tõsteti Katariina II, kellelt oodati arukamat valitsemist. Valgustatud valitseja. Saanud võimule, kavandas Katariina II Venemaal suuri ümberkorraldusi. Katariina II uskus, et ühiskonna paremaks muutmiseks piisab headest ja õiglastest seadustest. Ta koostas ise Venemaa uue seadustekogu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
