ARENGUPSÜHHOLOOGIA KORDAMINE 1. Arengupsühholoogia põhimõisted: areng, füüsiline-motoorne, kognitiivne, sotsiaalne, külbeline, ja vaimne arend, kasvamine, küpsemine, õppimine, sensitiivne periood, kriitline periood. Areng–igasugused muutused (käitumises, kognitiivsetes protsessides, suhetes jne). Areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskkonna, osa bioloogiliste tegurite poolt. Füüsiline ja motoorne areng–kasvamine, motoorsed oskused jm. Kognitiivne (tunnetuslik) areng tunnetusprotsessid (taju, mälu, mõtlemine jt ) , kõne
talitlusega ehituslikud üksused · Organite kogum - aparaat või süsteem (näit. seedeaparaat, närvisüsteem) Kesknärvisüsteem Närvisüsteem Südame- vereringesüsteem Lümfisüsteem Perifeerne närvisüsteem Seedeaparaat Urogenitaal- aparaat Kirjandus · Julius Tehver. Koduloomade histoloogia. Tallinn, Valgus, 1979. · Ülo Arend. Naha ja tema derivaatide histoloogia. Tartu, 1986. · Ülo Arend, Ülo Hussar, Peeter Roosaar. Tsirkulatsiooniorganite histoloogia. Tartu, 1988. · Ülo Hussar Vereloome- ja immuunorganite histoloogia. Tartu, 1986. Loengute kava kevadsemestriks Organite ehitusprintsiip · Ehitusprintsiibi alusel võib histoloogias organeid jagada kahte rühma · Esimese rühma moodustavad kompaktsed organid ja teise rühma torujad ehk õõnesorganid Kompaktsed organid
Histoloogia ja embrüoloogia Teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Üldhistoloogia käsitletakse kudesid Erihistoloogia organite mikroskoopilise ehituse uurimine Neli põhikude: · Epiteelkude · Tugi e. sidekude · Lihaskude · Närvikude Rakk kude liitkude- organ organsüsteem Biopsia diagnostlilisel eesmärgil elupuhune väikeste koetükikeste võtmine Epiteelkude 2. loeng A. Arend Epiteelkoed tekivad kõigest kolmest lootelehest, rakud tihedalt üksteise kõrval, vähe rakkudevaheslist ainet. Pole veresooni (va üks ala sisekõrvas) Rakkude ehitus asümmeetriline(polaarne diferents) Jaguneb kaheks: katteepiteel kaitse-ja imendumisroll ja näärmeepiteel sekretsioon Katteepiteel Jaguneb ühe- ja mitmekihiliseks, rakukihtide järgi. Ühekihiline epiteel jaguneb : lame- kuup- prismaatiline- ja mitmerealine epiteel. Kõikide puhul on rakud basaalmembraani peal.
Primaadid on esikloomalised(imetajad). Hõlmab ahve ja poolahve. Pa hulka kuuluvad ka inimlaadsete olevuste ülemsugukond, kuhu kuuluvad inimesed. P seltsis on 3 sugukonda: gibonlased(20mln), inimavlased ja inimlased. Inimene(kahel jalal, kolju suur ümar, s-kuj selrog, laienen rinnakorv, eesjäs lüh taga pik, mitte nii karvane, laps taandar, aren aegl, suhtl kõne kiri sots mälu). Simp (väike piklik, sr ühe kõverusega, rk kitsam, hüüded zestid). Arukas inimene (homo sapiens)e nüüdisinimene Aaf, lõun pool saharat 250- 200th a tagasi. Kolju oli ümar, laup kõrge, väikesed hambad jne. Tööriistad muutusid paremaks ja nad arenesid. Aaf rändasid aas u 100 50 th a tag. Eur jõudsid 45-40th a tagasi. Ja peale seda Am. Am tõi kaasa mitme suurimet hävingu. Rännete ja geog erald tõttu tekkisid erinevad rassid. Neander suri välja nüüdisinim survel. 50-40th a tagasi kalj ja kop malingud. Samad evolutteg mis kogu loomariigiski. Inimlaste evl tähtsaim mut...
Materjal 1. Loetle elutunnused *Elutunnused on: 1 )Rakuline ehitus 2) Kohanemine 3) Paljunemine 4) Areng (otsene ja moondeline arend) 5) Aine ja energia vahetus 6) Reageerimine välis ärritustele 7) Pärilikkus 2. Nimeta loomaraku osad ja organellid *Loomaraku osad on: 1) Rakutuum 2) Tsütoplasma *Loomaraku organellid on: 1) Tsütoplasmavõrgustik 2) Golgikompleks 3) Tsütoskelett 4) Ribosoomid 5) Mitokondrid 6) Lüsosoomid 3. Võrdletabelis seene, looma ja taime rakku Kõigil on eelnevad kuus.Taime rakul lisanduvad Suured vakuoolid, membraanikest ja plastiidid. Seenerakul lisandub membraanikest 4. Kõikide rakuosade ja organellide ülesanded. *Rakutuum-Juhib kogu raku elutegevust *Tsütoplasmavõrgustik-Seal toimub ainete liikumine ja lipiidide ja sahariidide süntees *Tsütoskelett-See on rakutugi ja liikumissüsteem *Golgikompleks-Selles toimub valkude sorteerimine ja transport *Ribosoomid-Selles toimub valkude süntees *Mitokondrid-Selles to...
istumisel *hoiab rütmi laulmisel , liikumisel, kooskõlastab oma liikumisi-liigutusi kaaslaste omadega *oskab käsitseda mängu- ja sporidvahendeid palli vistata püüda lüüa .. *sõidab rattaga suustab lükab tõukekat *kas lihtsaid tantsusamme, tantsides paaris üksi ja rühmas *käsitseb õigesti kirjutus ja tõõvahendeid *liigub ja liikleb ohutusnõudeid arvestades. LIIKUMISMÄNGUD *põhiliikumiste arendamine *keh võimete arendamine *tähelepanu arend *sots oskuste arend *teiste ainevaldkondade mõistete lõimimine *mägureeglitega arvetamine *emotsinaalsus *sportmängude tehniliste oskuste aredamine. Rõtmiline liikumine on liikumine musa saatel selle koostis osad on *rütmilised harjutused *laulumängud *muusikalised mängud *omaloomingut arendav vaba tants *matkiv tants *kindla liikumisega tants *kombineeritud tants. ÜLDOSKUSED 1.mänguoskused- laps omandab ja kinnistab uut
fuuga- polüfoonilise muusika tähtasim vor m,mitmehäälne.klahvpillid:klaviir,orel,klavesiin,portigorel.j,s,Bach-1685-1750sündis saksas,elas vaesuses,endassetõmbunud,mõtlej a,räägib endast,20last;muusika lihtrahvale,polüfoonilise muusika kõrgpunkt,looming:johannese-,matteuse passion;jõuluoratoorium; inglise süidid;prantsuse süidis,wilhem friedmann bachi noodivihik.üle 40suure oreliteose.stiilide kokkuvõttja ja täiuslikkuseks arend aja.G.F.Händel-1685-1759sündis saksas,elas rohkem inglismaal,oli palju ringi rännand,kõva lärmiga läbi elu,teravad kontastid,oskas palju keeli,muusika ülikutele,tuli saksast luba küsimata ära,õukonnamuusik tõlk;looming:üle40ooperi(julius caesar,xerxes,alcina),üle 30 oratooriumi(messias,sinson),orkestrisüidid(veemuusika,tulevärgimuusika).-it- J.peri,cC.moroverdi,vivaldi.pr-j-b lully,ing-Purcell. 1.antonio vivaldi"aastaajad"suvi I osa-hakiv viiuliga,algab rahulikult2
· Korallid mõõkhambuline tiiger · Algelised kalad · Maismaa asustamine Neogeen · Maod, laululinnud, konnad, rotid, Ordoviitium hiired, rohttaimed · Sammalloomad, molluskid, triloiidid · Mandrijäätumine mitmete liikide Paleogeen · Imetajate kiire arend väljasuremine · Kiskjad, kabjalised, londilised, Kambbrium närilised, lovalised. · Elu meres · Trilobiidid, molluskid Perm · Luukalad, kahepaiksed · Pangea hiidmanner · Ajaloo suurim väljasuremine Karbon · Osjad, kollad, sõnajalad · Kivisöelademed · Putukad, roomajate ilmumine Devon · Kalad, molluskid
Mõnel lõppeb see varem, mõnel hiljem, ning lõpuks jääb ikka alles see teadmatus ning uudishimu sellevastu, mida veel oleks võinud teada saada või kui palju jäi veel avastamata. Pikka aega püsis arvamus, et teatud vanuse saavutamisel tekib inimesel nii öelda vaimne seisak, kust edasi enam areneda pole võimalik.Õnneks on tänapäeval hakatud aru saama selelst, et inimene võib areneda pidevalt. Ilmselt ei omandata vanemas eas kõike sama kiireti, kui noorelt, kuid mingi arend toimub ikka ning selle üle ollakse õnnelikud. Minu arvates on oluline just vaimne rikkus ning pidev enese arendamine, sest ainult vaimselt rikkana oskame me väärtustada olemasolevaid võimalusi ja leida uusi ning huvitavaid väljakutseid edasisteks arenguteks ja mis kõige tähtsam, me saame tunda ennast õnnelikuna. Siiski, iga inimene näeb õnne ja rikkust sellisena, nagu tema seda näha tahab, ning oma põhimõtete peale surumine viib uute probleemide tekkeni
1. Maailmas on ~6,8 miljardit inimest. Rahvaarvu jaotumine maailmajaoti: Aasia 61% Aafrika 13% Euroopa 12% Ladina-Ameerika 8% Põhja-Ameerika 5% Austraalia ja Okeaania 1% 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid: a) sündimus - sündide arv 1000 elaniku kohta aastas b) suremus - surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta aastas c) iive - sündimuse ja suremuse vahe(%o) d) migratsioonisaldo - sisse- ja väljarände vahe 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet(%o-des), nende võimalikud suurused maailmas. a)sündimus=sünnid*1000/rahvaarv väike 8%o, suur 49%o b)suremus=surmad*1000/rahvaarv väike 3%o, suur 22%o c) iive=sündimus-suremus ~2 - 45%o 4. Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas naiste arv, naiste vanus sünnitusel, teligioon, pereplaneerimine, kooselu traditsioonid, väärushinnangud, traditsioonid ühiskonnas, võimalused ja vabadus elu korraldusel, majanduslikud võimalused. Suremust mõjutavad tegurid: vaesus, halb tervishoiukorraldus, eba...
· Loomad tajuvad keskkonnas toimuvaid muudatusi meeleorganitega · Ainuraksetel on rakumembraani pinnal valgumolekulid, mis muutes oma kuju, saadavad infot raku sisse. 6)Paljunemine · Mittesuguline: sugurakkude ühinemist ei toimu:Pooldumine(ainuraksed),Vegetatiivne(taimed),eostega(seened) · Suguline: Uus organism saab alguse kahe raku ühinemisel 7)Areng · Muutused organismi algusest kuni tema surmani · Sugulise paljunemise puhul algab arend viljastumisega, mittesugulise paljunemise puhul eraldumisega vanemorganismist · Arengu käigus omandatakse uusi sise-ja välisehituslike tunnuseid, kohanetakse keskkonnaga · Areng jätkub ka peale kasvu lõppu ja lõpeb alati surmaga Eluslooduse organiseerituse tasemed 1)molekulaarne tase · Biomolekulid-orgaanilised ained tekivad ainult alusorganismidest.N: sahhariiidid,liipiidid(rasvad), valgud,nukleiinhapped(RNA,DNA) 2)organelli tase
majandussüsteemi · Segamajandus- on majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- kui riigiomanduses olevatel ettevõtetel. · Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena. · Tavamajandus- majandussüsteem, mis jaotab nappe ressursse tavade kohaselt. Muutused ja arend on väga aeglased. Inimsed teevad seda, mida nende vanemad on teinud enne neid, nind enamik kaupu toodetakse ja tarbitakse kohapeal. · Maa Loodusressursid (haritav maa, mineraalid, õlimaardlad, mersad, vesi), mida võb hüviste tootmiseks kasutada · Töö Inimese kehalised ja vaimsed võimed, mida kasutatakse tootmisprotsessis · Kapital-kõik inimtööga valmistatud tootmisvahendid. Luuakse varasema majandustegevuse käigus
kim. ja turustam., 3) konkurente isikud ja org-d, kes teguts. org-ga analoogses valdkonnas ja kellega konkureeri- takse klientide pärast, 4) muid huvigruppe org-i tegevust mõjut. mitmesug. grupid ja org-d. Pers. juhtim. kaasn. probl. on osaliselt tingitud ka bürokraatia kiirest kasvust selles valdkonnas. Tunnetatav ka Eestis, kus pers. juhtim. on hakatud pöörama liialt suurt tähelep. dokumentats. ning ei tegelda piisavalt pers. kujund., rakend. ja arend. küs. Töö anal. ja org-i dokumentats. peavad tee- nima pers. juhtim. põhifunkts. täitmist. Eestis ei ole otstarbekas üheselt üle võtta Euroopas domin. nn. sots. ega USA pragmaatilisemat pers. juhtim. mudelit. Keskm. ja suurtes org-des korraldab pers. juhtimist pers.juht või tema ül. täitev muu töötaja, kes aitab juhtkonnal pers. juhtida ja rakend. Eesti e/v-tes luuakse pers.juhi ametikoht keskm. alates 60- 100 töötajaga org-s. Pers. juhtim. seotud küs. komplekssel käsitlem
ei peetud. Esimeseks laialt tuntud ehitiseks sai 1851. a. Londoni maailmanätuse paviljoniks ehitatud Kristallpalee Veelgi tuntum on aga Pariisi üks sümboleid - Eiffeli torn, mis püstitati 1889. a. jällegi maailmanäituse puhul Richard Rogers, Renzo Piano, Ove Arup Georges Pompidou Keskus Pariisis. 1970-1971. Iseloomulik selle hoone juures on see, et kõik tema kommunaal on toodud seinast välja (kanalisatsioon, gaas, elekter jne) Ameerika linnade tormiline arend nõudis odavaid ja kiireid ehitusmeetodeid Maa kõrge hind linnasüdametes sundis ehitama järjest kõrgemaid hooneid USA linnade kõige silueti kõige silmatorkavama osa moodustavad pilvelõhkujad, mis toetuvad lihtsale ja nutikalt läbi mõeldud terasskeletile. Arhitektibüroo SOM. Sears Tower Chicagos. 1970-1974. (all) William van Alen. Chrysler Building New Yorkis. 1928-1930. (üleval) Funktsionalism
- arengut soodustas pigem kohanemine erinevate keskkondadega bioloogilised muutused - vaagnaluu laienemine => sündisid suurema peaga järglased - järglased sünnivad enneaegsetena => vajasid rohkem hoolt ja tähelepanu => emotsionaalne ja sotsiaalne areng - emased muutusid seksuaalselt vastuvõtlikeks => paarissuhe areng, vähenes isastevaheline konflikt - kuna järglased sünnivad ebaküpsetena, on aju arend postnataalselt pikem => sõltub rohkem keskkondlikest teguritest ja võimaldab arengu käigus rohkem kogemusi assimeleerida - püstine asend muutis aju verevarustust, suurem vere hulk aitab aju paremini maha jahutada => võimaldas ajul suuremaks kasvada sotsiaalne ja keeleline areng - ette arvamine, mida teised mõtlevad, tunnevad või kavatsevad
tähenduse annab erinevatele sündmustele. Meeleolu seisundid:* Stress *Afekt-esialgne refleks olukorrale, kestab lühikest aega. *Kirg väga tugev suhteliselt pikalt kestev seisund, mis koondab mõtted teatud eesmärgile. *Frustratsioon-psüühiline seisund , kui inimesel ei õnnestu soovitut saavutada. *Ärevus- sarnane hirmule pmst. Ähmane ebamugavustunne. Eneseteostusvajadus Teoreetiline vajaduste arend on noolega üles ja kui Tunnustusvajadus Armastus ja kuuluvus vajadus Nool alla on siis kui mõni vajadus on all pool Kaitstus vajadus rahuldamata jäänud ja langed alla poole . Füsioloogilised vajadused
Tehnoloogilise arengu kiirenemine, eriti üleminek masinatootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga tegid võimalikuks ülemineku tööstusajastule. *põllumajanduses levis väljavahetus süsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte. *laialt levisid vesiveskid ja tuulikud. *leiutati tootlikud metallisulatamisviisid, kell, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed. * võeti kasutusele aurumasin ja algas üleminek masinatööle. *veonduse arend. Hispaania kolooniad => lõuna- ja kesk-ameerika. Suurbritannia kolooniad => põhja- ameerika. Venemaa koloonia => Siberis. Hollandi kolooniad => lõuna- Ameerikas. Lõuna-aafrika on hollandlaste asutatud. Hiljem ümberasumiskolooniad austraalia ja uus-meremaal. Tekkisid ümberasumiskolooniad => Euroopast kolisid inimesed nendesse kolooniatesse ja jäid sinna elama. Kolooniate tähtsus: *saadi maavara *eksootilisi põllumajandussaadusi (vürtse). Turg euroopa kaupadele.
Vene keelest oli ka kasu, mis aitas jätkata haridusteed Venemaal. Koht kus suheldi eesti keeles oli Eesti Üliõpilaste Selts. 3. Majandus 19. sajandi lõpul, 20. sajandi alguses. 19sajand arenes Eestis kiiresti laevandus ja paadikaubandus .Kaupu transpoditi Riiga,Peterburgi jt sihtkohtadesse .Tihe laevaliiklus oli Soome ja Rootsi vahel . Salakaubandusega tegelemine .Avati merekool , nt Heinastesse 1864 . 19sajandi esimesel poolel jäi tööstuse ja kaubanduse arend Eestis tagasihoidlikuks.Vabrikutootmine sai alguse villatöötlemisest. Hakati rajama kalevivabrikuid Narva, Sinti ja Kärdlasse , nende toodand oli vene turul hinnatud. Kalevitööstuse kiire areng soodustas meriinolammaste kasvatamist . 19sajandi teisel poolel kasvas kiiresti masina- ja metallitööstus keskusega Tallinnas, kuhu ehitati mitmeid suutettevõtteid . Tln rajati puuvillamanifaktuur . 20saj alguseks oli Tln peamine tööstuslinn.
Imperialismi tekkimise põhjused: # Olid tekkinud rahvusriigis (saksa, itaalia), levisid rahvusluse ideed kõigi rahvuste võrdsusest. # Levis shovinism e marurahvuslus e suurrahvuslus, kus oma rahvust peeti teistest väärtuslikumaks. # Tugevad maad muutsid vähem arenenud maad oma tööstuse toorainebaasiks ja turuks. # Tehnilised uuendused masinaehituses, nt kõrge tootlikkusega tööpingid panid aluse seeria e konveiertootmisele. # Transpordi arend autod lennukid jm # 1900 tegi esimese lennu saksamaal Ferdinand Zeppelini õhulaev # 1903 püsis 12 sek õhus vendade Orville ja Wilbur Wrighti lennuk # 1909 lendas prantslane Louis Bleriot üle La Manche väina. # Side areng # 1895 Guglielmo Marconi andis eetrisse esimese raadiosaate 1901 saatis raadiosignaali üle Atlandi ookeani. 20 saj algul riikidevaheliste pingete põhjused: # Tekkisid koloniaalompeeriumid. Peaaegu kogu maailm oli jagatud Euroopa suurriikide ja USA asumaadeks.
# 1900 toimus bokserite ülestõus Hiinas. Hävitati lääne tsivilisatsiooni, välismaalasi. USA, Venemaa, Jaapan, Inglismaa, Saksamaa ühinesid Hiina ülestõusu mahasurumiseks. Ikkagi hoogustus kodanlik- demokraatlik liikumine. # 1911a kukutati ManZdu dünastia ja Hiinast sai vabariik. Imperialismi süvenemist soodustanud tehnilised uuendused: Tehnilised uuendused masinaehituses, nt kõrge tootlikkusega tööpingid panid aluse seeria e konveiertootmisele.# Transpordi arend autod lennukid jm # Side areng # Tihenes raudteedevõrk 20 saj alguse rahvusvahelise töölishikumise 4 suunda: Neli suunda: Revisionistid Vene enamlased Tsentristid Anarhistid 20 saj töölisliikumiste sarnased maailmavaatelised tunnused: 20.saj algul oli töölisliikumisel selline jõud, mida valitsus ei saanud ignoreerida. *Majanduslikud nõudmised: tööpäeva lühendamine, üürikorterid, haigeraha maksmine *Poliitilised nõudmised: erakonnad, õigused
Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal Tehnoloogia arenes: · võeti kasutusele ratasader · võeti kasutusele hobune · võeti kasutusele rangid · vesiveskid ja tuulikud Linnade areng lõpetas ära naturaalmajanduse. Rahvastiku kasvuga kaasnes käsitöö ja kaubanduse arend. See oli kiirem Vahemere-äärsetes maades. Euroopa kõige linnastatuimaks alaks kujunes Põhja-Itaalia(Lombardia ja Toscana maakonnad) ja Madalmaad. Linnade tekkimine kiirendas majanduselu. Tähtsamad kaubadeed oli idamaadele. Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usline vaimustus. See avaldus muu hulgas ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemma moslemite käest. 1096. aastal kuulutas paavast Urbanus II Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vallandas nii esimese ristiretke.
poolt kujundatud ja hinnanguline. Sotsiaalne roll on käitumisviis, mida oodatakse teatud staatuses olevalt inimeselt. Rollikonflikt - olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku 3. Ühiskonnamudelid Agraarühiskond ehk põllumajanduslik: hõimud jäid pakseks, hakati tegelema karjakasvatuse ja põlluharimisega, kujunesid esmased riigid. Ajapikku arenesid ka käsitöö ja kaubandus. Industriaalühiskond ehk tööstuslik ühiskond- teaduse ja tehnika arend (nt aurumasina leiutamine) ning rahakapitali ja tööjõu olemasolu. Ühe suurema osa inimese igapäevasest tööst tegid ära masinad. Kaasnes linnastumine. Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond kõrgtehnoloogia kasutamine ja vajatakse rohkem haritud spetsialiste. Info- ehk teadmusühiskond majandustegevus tugineb teadusuuringutele. Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riiklik vorm, mille eesmärk on tagada jätkusuutliku ühiskonna poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi
Inimeste elu paranes. Eesmärgiks on seatud võrdsete võimaluste tagamine kõigile. Sõjast kõrvale jäänud rootsis oli üleminek heaoluühiskonnale alanud juba enne Teist maailmasõda. Erinevad toetused nagu töökindlustus, peretoetused ja puhkusetasud ning kehtestasid 8 tunnise tööpäeva. Rootsi oli väga jõukas. Läänemaailma võimsamaks riigiks tõusis USA.Ühendriigid suutsid kiirelt demobiliseerida oma armee ning taastada rahuaegse majanduse. Selle tulemuseks oli majanduse kiire arend ning elatustaseme tõus, mis ühendriikide positsiooni maailmas veelgi tugevdas. Markartism- kommunistide tagakiusamine. (kõrvaldati avalikest ametitest, avalikkuse hukkamõistmine jne ) Suurbritannia Pärast sõda näis olevat võimsuse tipul, olles saavutanud võidu hiterliku Saksamaa üle ning säilitanud oma koloniaalimpeeriumi. 1940 aasta lõpu poole hakkasid iseseisvuma alad aasias ja 1950 aastatel ka afrikas. Erinevalt mitmest teisest suurriigist kulges briti impeerimui
hakkasid koju minema Abielu eel mängis suurt rolli kosjas käimine ( noormees küsis avalikult ja amelikult neiu ja tema vanemate otsust planeeritava kooselu suhtes. Kihlusaeg – abiellumise soovi avalikustamisest kuni ametliku registreerimiseni Abielu tseremoonia aitab kohaneda noorpaari staatuse muutumisega. Abielu regisreerimisele järgnevad mesinädalad. Paarisuhte algperiood: lähemalt tutvumine ja ühtesulandumine Paarisuhete arend saab alguse enne kooselu algust. Statistika näitab, et eeldused õnneliku suhtle loomiseks on suuremad neil, kelle tutvumisaeg kestab aasta või paar aastat. Liiga lühike tutvumisaeg ei võimalda näha kaaslast erinevates olukordades, et saaks näha ka varjatud omadusi. Abieluks kujunemise 5 astet ( J.John arvates): Soovide formuleerimine Sõprussuhee teke Kohtumiste periood Lähem tutvumine Kihlus
4) kontsentreeritud rannapüük Lõuna ja Kesk-Ameerika läänerannik, (Tsiili, Peruu) , mitmeks nädalaks laevadega merele, vajalik sadamad 5) avaookeani püük (väga kallis), tasub ära aind suurte koguste korral, suurte laevadega ookeanile, Jaapan, Venemaa, USA, Kanada Atlanid ja Vaikne ookean 10. Iseloomusta kalavarude vähenduse põhjusi ja too näiteid kalandusega seotud keskkonnaprobleemidest. Ülepüüki on põhjustanud tehnoloogia kiire arend, mille tõttu inimesed mõju meleelustikule on tohutult kasvanud. Moodsatel kalalaevadel on ülitäpsed radarid, mis jälgivad kalaparvede liikumist. Hiigelvõrgud saab suunata kalaparve kõige tihedamasse ossa. Peenesilmalistesse võrkudesse satuvad ka need kalad, mida püüda ei tahetagi. Maailmamere reostumine. Suur osa avamere sastusest põhjustab maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport ja inimtegevus maismaal. 11.Iseloomust maailma metsatüüpide paiknemist
Tehnika areng: · Masinaehituses hakati valmistama kõrge tootlikusega tööpinke, seeriatootmine · Ford käivitas oma autotehases konveierid · Arenes lennundus, 1900 Zeppelini õhulaeva 1. lend · Wrighti lennukiga tõestati, et õhust raskem masin suudab lennata · 1895 jõudis eetris Marconi raadiosaade, 190 raadiosignaal üe Atlandi · Maailm muutus senisest tunduvalt väiksemaks ja kättesaadavamaks · 1912 uppus Titanic Maailmamajanduse arend 20. Saj algul: · 1830-1913 suurenes SKT 1 in kohta üle 2x · Maj oli kiirem ja ebaühtlasem kui kunagi varem · Turundussuhted muutusid tähtsamaks ja riiklik reg taandus · Raudteede võrk, sadamate ja kaubandusfirmade areng · Maailm globaliseerus · Inglismaale jõudsid majanduslikult järele usa ja saksa · Uued tööstusharud saksas, eksport kasvas kiiresti, kaubalaevastiku areng Ühiskondlikud liikumised 20. Saj algul:
Selle peale lõi NSVL omapoolse maj.abi organisatsiooni ehj VMN 1949 (s.t Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, kuhu kuulusid enamik sots.riike Poola, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Saksa DV, Tsehhosl.) NATO 1949 aastal USA initsiatiivil loodud sõjaline organisatsioon NSVL vastu, sest Stalin oli teatanud tuumapommi olemasolust. VLO ehk Varssavi Lepingu Organisatsioon, oli sots. riikide poolt loodud sõjaline org. Põhjuseks oli eelkõige Saksa LV vastuvõtt NATO-sse. Demokraatia arend peale II MS: USAs- demobiliseeriti armee, loodi liite riikidega, püüti pidurdada kommunismi levikut,välditi nende ametisse määramist (makartism) SB+India kolooniad lagunesid,kuid säilitati majandslik ja poliitiline mõju;kaheparteisüsteem (leiboristid, konservatiivid) Prantsusmaa- majanduspoliitika oli vasakpoolne;parlamentaarne vabariik; koloniaalimpeeriumi lagunemine Valijate osavõtt kasvas, naised olid võrdsed meestega, haridus kõigile. Ametiühingu
on varasemaga võrreldes tohutult rohkem. Olgu keelelodevus nii ebameeldiv kui tahes, see ei ole oht eesti keele olemasolule. Püsimist ohustab see, et kui hakkame loovutama keelekasutusvaldkondi inglise keelele. 1.2.1 Eesti kirjakeel 13. sajand Kõige esimesed kirjalikud ülestähendused eesti keele kohta (üksikud sõnad, isiku- ja kohanimed) pärinevad 13. sajandi võõrkeelsetest kroonikatest ja dokumentidest. 1.2.2 Eesti kirjakeel 16. sajand Kirjakeele arend algast 16. sajandil tänu usupuhastusele, mis nõudis jumalateenistuse pidamist rahvakeeles. Ilmusid esimesed eestikeelsed usutekstid. Vanim teade eestikeelse trükise kohta on pärit 1525. aastast. 1.2.3 Eesti kirjakeel 17. sajand 17. sajandil hakkasid kõrvuti arenema põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeel. Koostati esimesed eesti keele grammatikad ja sõnaraamatud. Need olid saksa rahvusest pastorite kirjutatud ja moonutasid eesti keelt
ja/või pööningule valgust. Hoone interjöörides domineerisid tumedad toonid ning maalitud seinad ja talalaed.8 Stiilinäidetest on Maardu mõis, Palmse mõis ja Aa mõis. Palmse mõis Keskajal Tallinna Mihkli nunnakloostri valdus, mõisana mainitud 1510. 1522-1676 kuulus Metzatckenitele, seejärel 1919. Aastani Pahlenitele. Praeguse härrastemaja ehitamist alustas Gustav Christina von der Pahlen 1697.aastal, kuid veel enne valmimist läks see põlema. Hoone taastas 1730.aastaks Arend Dietrich von der Pahlen, nüüdse kuju omandas see arhitekt J.C. Mohri juhitud ümberehituse käigus aastail 1782-1785. Üks väheseid enamvähem terviklikult säilinud mõisa ansambleid Eestis.9 Üks mõisa suuremaid kõrvalhooneid oli viinavabrik. Mõisahoones on täna avatud muuseum.10 7 http://www.mois.ee/stiil/ 8 http://www.mois.ee/stiil/stiil5.shtml 9 Ants Hein ,,Eesti Mõisad" 10 http://www.phpalmse.ee/ 4 Klassitsism
Tegemist on nn ökoloogilise rühmaga, keda ei ühenda mitte niivõrd sugulus, kui ühine elukeskkond (vesi). Zooplanktonite rühmad on vesikirbulised, keriloomad, aerjalgsed ja rändkarp. Vesikirbulised on zooplanktoni tähtsaim rühm. Toitudes vetikatest ja olles ise toiduks planktontoidulistele kaladele, on nad põhilised veekogu orgaanilise aine ja energia transportijad vetikatest kaladesse. Vähesel hulgal ilmusid nad Peipsi planktonisse juba mais, kuid intensiivne arend algas juunis ja saavutas enamasti maksimumi juulis-augustis. Sellest peale hakkas nende hulk vähenema ning kahanes talvise miinimumi. Keriloomad on metazooplanktoni loomadest kõige väiksemad. Kõige arvukam keriloom on Keratella cochlearis. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008) Arvukuselt domineerivad kogu aasta keriloomaliigid, biomassilt aga vesikirbulised ja aerjalalised. (web.zone.ee, 26.03.2012) Aerjalgsed on vähkide alamklass
Õendusfilosoofia ja eetika EETIKA Reet Urban, MSc, RN Eetika ja kutse-eetika Õppemaht 16 tundi, sellest: · 4 h loengud · 4 h seminar · 8 h iseseisev töö Kirjandus: Tuulik, M. (2002). Eetika ja moraal. Tallinn: Ilo Van der Arend, A.J.G. (1997). Kutse-eetika. LEMON. Õendusala õppematerjal, IX peatükk. Tallinn: Sotsiaalministeerium Rahvusvaheline õe eetikakoodeks (www.ena.ee) Õpiväljundid Peale kursuse läbimist üliõpilane: · tunneb peamisi eetikateoreetilisi ja rakendusmoraali lähenemisi · analüüsib ja tõendab eetika teadmiste olulisust õenduses · väärtustab õe tegutsemispõhimõtete aluseks olevaid väärtusi · mõistab ja võtab omaks kutse-eetika koodeksi põhimõtted
Probl.püstitus erinevus Peam. allikad on tehtud määratakse ühtseks tervikuks. nüüd miks nähtus X mõjut. Just lähtesituatsiooni ja soovit. uuringud, stat.amet, muud Sünteesi põhikategooria jaotub nähtusst Y. Ennust.e prog.- Situatsiooni(mingi objekti tehtud õppetööd. Lokaalsed tervikliku sõnumi koostamine, seisneb nähutse muutmise seisund) vahel. Püüd arend. teadusl. meetodid on omased tervikliku plaani kavandamine ja etteütl.s, selle asjakäigu Teooriat või täiend. Praktikat, konkreetsele teadusvaldkonnale abstraktsete seoste loogilise ennust.s, millised on tulemused, konkr. Eesm. Leida vastus esit. ning neid kasut. vaid selle süsteemis koostamises. kui teatavad nähtused Küs.le või lah.probleem. teaduse valdkonnas. Üldteadus- 20
kogemuse kaudu. Oluliseks muutusid kontaktid geograafia, kunsti ja kirjanduse vahel ning sügavam arusaamine kultuurist. „Koht“ ja selle määratlemine olid humanistliku linnageograafia olulised küsimused. Ruumist sai koht elamise kaudu. Eestis arendajaid napib. Eestis pealinnade imagoprojektid ja linnaluule. 1E. Uusmarksistlik geograafia (lk 132-139) Marksistliku linnageograafia järgi on tootmine üldiselt ja linn spetsiifiliselt kasumi ja protsessi osa. Linnade ja nende maakasutuse arend toimub vastavalt kapitalistliku ühiskonna reeglitele, mida soodustab näiteks linnaplaneerimine. Indiviidi mõju linnas on väga väike, kuna kapitalistlikud struktuurid panevad paika ühiskonna põhireeglid. Linnageograafide huvi marksismi vastu tekkis 1960.aastate lõpus. Ruum on ühiskondlik toode, mis sisaldas ja vahendas ühiskonna strukruurilisi omadusi. Selle lähenemise kohaselt muutub maakasutuse dünaamika linnakeskuse läheduses, kui maast saab ostu-müügi objekt
PEATEGELASED: Apteeker Melchior Wakenstede Rataskaevu tänava apteegi omanik, isehakanud detektiiv, keda ajendas kuritegusid lahendama ja mõrvareid jahtima väidetavalt mure kodulinna turvalisuse pärast, kuid kes linnaelanike arvates oli lihtsalt selline mees, kes ei saanud enne rahu kui mõistatus oli lahendatud. Tema unistuseks ja eesmärgiks oli kunagi nii jõukaks saada, et raad nõustuks ta raeapteekriks kinnitama. Tema seniste teenete eest linna turvalisuse eest hoolitsemisel oli talle juba omistatud linna tunnismehe aunimetus ning ta oli andnud kohtufoogti abilise truudusevande Apteekrid olid olnud nii tema isa kui vanaisa ning sellesama ameti peale lootis ta koolitada ka oma poja Melchiori, kes kandis traditsiooniliselt sama nime, aga ka kõikide Wakenstede meessoost järeltulijate needust (päritav haigus, mis aeg-ajalt Melchiori maha murdis. Ta ise nimetas seda hulluseks, kuid põgusalt mainiti r...
Kehra Gümnaasium Referaat „Globaliseerumine maailma mastaabis“ Marta Pappel 10A.klass Kehra 2014 1 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................... 3 Uurin referaadi tegemisel globaliseerumise erinevate aspektide põhjustest ja tagajärgedest......................................................................................................... 3 2. Globaliseerumine................................................................................................ 4 3. Globaalprobleemid............................................................................................. 4 3.1 Rahvastikuprobleemid.................................................................................
.................. 41 1. Kunst 19.ja 20.sajandu vahetuse 1. Mis muutis 19.ja 20.sajandi vahetuse kunsti eriti mitmekesiseks? Milles see mitmekesisus avaldus? Haritlaste, kirjanike, kunstnike jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks: - Positivistlik filosoofia-teaduse ja tehnika progress; - Uusromantikud- maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata. 2. Miks kerkis esile uusromantismi ideoloogia? Pettused kaasajas, sest teaduse ja tehnika arend pole suutnud inimesi õnnelikumaks muuta. 3. Kuidas suhtusid uusromantikud kunsti? Milleks nad seda pidasid? Lootsid, et kunst on vahend lahendamas inimese eksistentsiaalseid probleeme, unustamaks igapäevaelu tühisus 4. Milliseid teemasid eelistasid käsitleda kunstnikud-sümbiolistid? Peamised teemad: sünd, elu, surm, erootika, armastus, üksindus 5. Mis oli sümbiolistide tähtsam, teoste sisu või vorm?
tasemele. · Neandertallane on Homo erectus (sirginimese) ja Homo sapiensi vaheline lüli. · Homo sapiens on tarkinimene. Osavad käed ja arenenud aju. 3. Tsivilisatsioonid Mõisted · Tsivilisatsioon - hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond · Primaarne tsivilisatsioon - kujunenud sõltumatult. · Sekundaarne tsivilisatsioon - saanud mõjutusi teistest tsivilisatsioonidest. Teoreetikud · Spengler - oli 8 tsivilisatsiooni, ,,kultuuri arend on nagu aastaring" · Fukuyama - ,,elavad ja surnud tsivilisatsioonid", kokku on 23 · Huntington - tsivilisastioonide kokkupõrge, kuid see pole igavene Tsivilisatsioonide tunnused ja tekke põhjused · Tunnused - väga arenenud kirjaoskus, põlluharimine, kunstiteosed, käsitöö, kirjandus. Tekkinud on ühiskonnaklassid. · Tekke põhjused - võib vaid oletada ja erinevatel teadlastel erinev nägemus asjast.
teineteisest ja liiguvad vastassuunas, nende vahel moodustuvad kääviniidid Erinevused: - Mitoos tagab kromosoomide arvu püsimise, meioos aga vähendab 2 korda - Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad, esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel Sugurakkudele iseloomulikud tunnused: * Haploidse kromosoomistikuga * Pärilikelt omadustelt erinevad * Küpsed sugurakud ei jaugne enam Spermatogenees: * Seemnerakkude ehk spermide arend mehel * Spermid moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes * Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid * Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpse perioodi vältel * Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi * Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril * Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses
rahvusvaheline finantseerimisasutus, mis on loodud euroala riikie poolt nö. euroala ühistupank. Eesmärk on anda tõsistesse rahalistesse raskustesse sattunud riikidele majanduspoliitilistel tingimuste toetust. 22. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest Euroopa liidu tuludeks on: heaolumaks, käibemaks, traditsioonilised omavahendid ja muud tulud. Euroopa liidu kuludeks on säästev kasv, otsetoetused, maaelu arend, kodakonsus, turvalisus, riikide ja riigialade haldus ja muud kulud. 23. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, nende sisu Täielikkus kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves. Selgus tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratletud. Ühtsus kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kulud tehakse riigikassa kaudu. Täpsus tulud ja kulud prognoositakse võimalikultreaalsetena eelarveperioodi kohta.
Avalik informatsioon- eesmärk- info levitam, sk kasutab ajakirjanikke, et lavitada obj, kuid ainult soodsat vahetusprotsessi. infot. Minim. Taustauuringud. Ivy Lee tegevuse analüüsimiseks. Tagasiside ja tulemuste hindamine puudub. Suhteturundus- strat, millega luuakse, hoitakse ja arend kliendisuhteid. Alus- vastastikune vahetus ja 2. mudel- avalikkuse mudel- ühesuunaline mudel- saatjalt saatjale, kasut info levitam avalikkusele ja teat lubaduste täitmine. sihtrühmadele. Peam kasut reklaamlehti, videoid, näitusi. Sk ja juhtimine- sk –l ligipääs juhtkonnale, seeläbi kujundab o mainet. 3
Tolle naise nimi oli Pilar Ternera. Aga kui juba otsustati asi avalikuks teha jäi naine rasedaks ja Jose ei tahtnud taha mingit tegemist teha. Nüüd tulid aga uuesti mustlased külasse ja seal tantsis klaasehetega tüdruk , kelle sugust Jose polnud varem näinud ta armus tasse kohe. Ning lahkus koos mustlastega. Ema läks teda tsima jättes oma alles sündinud lapse maha Siis hoolitses lapse eest isa ja noorem vend Aureliano. 5 kuu pärast tuli Ursula tagasi ja ütles, et teidis küla kus on arend tugevam käib post jne. Et see ongi see mida Jose ei leidnud aga Ursula küll. Pilar Ternera poeg toodi oma vanavanemte majja... Selle poisi nimi oli Jose Arcadio aga teda kutsuti lihtsalt Arcadioks, kuid lubati, et tema päritolu kohta ei räägita. Nende majja tulid ka kaks indiaanlast, kes põgenesid oma külast, kuna nende hoimu oli tabanud unetuse tõbi. Naise nimi oli Visitacion. Ta aitas lapse eest hoolt kanda. Nende majja tuli ka üks tüdruk, kes algul ei rääkinud sõnagi
oluline, et 1912 seati sisse üldine valimisõigus.Itaalia poliitilist süsteemi ei hoidnud aga mitte üleval demokraatia vaid transformism, mis eeldas tasakaalu säilitamist mõjukate rühmituste vahel riigis. Pettumus ja rahulolematus haaras enamikku itaallasi, mistõttu said Itaaliale iseloomulikuk kõiksugu radikalismis.Mussoliini ideoloogia eitas liberaalset demokraatiat ja kõiki teisi 19. Saj Euroopa tsivilisatsiooni väärtusi. Usa: USA'iseloomustas kiire majanduslik ja poliitiline arend ning ühiskonnas valitsesid optimistlikud meeleolud. Odav tööjõud puudus, kuid jõukad eurooplased investeerisid hea meelega Ameerika tööstusesse. See suurendas iga aastaga kaupade väljavedu. Ka põllumajandus hakkas hoogsalt arenema. Rahvaarv kasvas kiirelt nii loomuliku iibe kui rohkete sisserännete tõttu. Oli ka probleeme: vastuolud töövõtjate- ja andjate vahel; tööliste võitlus elujärje parandamise eest
vaimuliku võimu Euroopas. · Hohenstaunide dünasta võimutses väga sageli · Friedrich I Barbarossa 1152. muudetakse Austria hertsogiriigiks. Uppus Ristisõdades mägijõkke. Tekkis nö Itaaliapoliitika. Võimu alused: riigivaldus, staufide perekonna valdused, kositakse Ülem-Britannia printsess Beatrix. SAKSA TUNG ITTA · 11.saj toimus koloniseerimine · Keiser Lothar 1125.aastal · Kolmeväljasüsteem põllumaj. tehnika arend ning intensiivistumine · 14. sajand lõppes · Habsburgide dünastia 14.-15.sajand · Asustuse liigid: suurkülad, linnad, slaavi asulad ning asulad saksa õiguse alusel. · Kuni 19.sajandini jääb killustatuks PRANTSUSMAA · Bouvenie lahing PhilipInglismaa alad vallutati · Alus Kapetingide dünastiale Hugues Capet: lõpetas tülid kuningavõimu kohta · 1259. aastal Pariisi rahu · 14.-15 sajand Valoide' dünastia · 1302- generaalstaatid nö
7. Liik- harilik mänd, 8. Populatsioon- ühel kindlal maa-alal üht liiki isendid 9. Kooslus- mitu populatsiooni ühel elualal 10. Ökosüsteem- elukooslus+ eluta loodus 11. Biosfäär- kogu elu maal 3.Bioloogia alajaotused ja teadused (tsütoloogia, histoloogia, mükoloogia, evolutsiooniõpetus, geneetika, ornitoloogia, botaanika, ihtüoloogia) o Entomoloogia- putukad o Histoloogia- koed o Mükoloogia- seened o Evolutsiooniõpetus- elu arend o Geneetika- pärilikkus ja geenid o Ornitoloogia- linnud o Botaanika- taimed o Ihtüoloogia- kalad 4.Rakuteooria, selle teesid, rakendamine(raku ehitus ja ülesanded), teadlased ja nende avastused. RAKUTEOORIA: o Kõik organismid koosnevad rakkudest. o Uus rakk tekib olemasolevast. o Raku ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. ((Panid kirja: Schleiden ja Schwann, 19 saj. I pool)) Baer- 19. Saj. imetaja munarakk, rääkis struumast Watson ja Crick- 20. Saj
· arvestuse metodol. ja metoodika. Reguleerivad institutsioonid: 1. Rahvusvahelises mastaabis: · Rahvusvah. Arvestusstandardite Komitee (IASC), töötab välja soovitusl. isel. rahvusvah. arves- tusstandardeid (IAS). Eesm.: määratl. ja võimal. korral kaot. need rahvusliku arvest. eripärad, mida ei saa selet. sots.-maj. teguritega. Mõeldud kõigile firmadele, eelkõige rahvusvah. kontsernidele. · Rahvusvah. Raamatupidajate Föderatsioon (IFAC). Annab välja instruktsioone. Eesm.: arend. arvestust kui elukutset. Vähem seotud arvestuse printsiipidega. · ÜRO (UN). Arvestuse info avalikustam. probl. · Majandusliku Koostöö ja Arengu Org. (OECD). Üldistav uurimistöö; anda impulsse arvestus- valdkonna arenguks liikmesmaades ja arenevates riikides. 2. Regionaalses mastaabis: · Euroopa Ühendus (EC). Töötab välja ühenduse liikmesmaadele fin.arvestust, finantsaruandlust ja audiitorlust korraldavad kohustusl. direktiivid. · Euroopa Raamatupidajate Föderatsioon (FEE)
organismist. Menstruaaltsükkel - ajavahemik ühe mensese algusest teise mensese alguseni. Kehaväline viljastumine - selgrootud, kalad, kahepaiksed. Kehasisene - enamik lülijalgseid, kõik roomajad, linnu ja imetajad. Loote areng I: Lõigustumine - u 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot mitoosi teel kiiresti jagunema. Lõigustumine algab munajuhas ja lõpeb emakas, moodustub kobarloode. Kõik kobarloote rakud poolduvad samaaegselt. Loote arend II: Embrüo takud paigutuvad ümber ja moodustub blastotsüst. Blastotsüst koosneb pherakulisest seinast ja tihedast rakukobarast. Rakukobarast moodustub loode. Üherakulisest seinast moodustuvad lootekestad. Kui loode kinnitud emaka seinale, kasvavad väilmine lootekest ja emaka limaskest kokku ja moodustub platsenta. Pärilikkus - looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt oma vanematega
mehitamise suhtarvud (näitavad vajamineva abipersonali hulka, kes pole otseselt tootmise/müügiga seotud) Prognoos kogu organisatsiooni kohta ja allüksuste kohta eraldi. Prognoosmismeetodite alusel jagatakse firma personali planeerimissüsteemi arengustaadiume (1-4 staadium). Eesti on antud raamatu kirjutamise hetkel 2. staadiumis. Tööjõu pakkumist mõjutavad tegurid : tööealiseks saavad elanikud, pensioniikka jõudvad elanikud, migratsioon, koolide ja ülikoolide lõpetajad, tehnoloogia arend, konkurentide tegevus, valitsuse regulatsioon ja surve, majandusprognoosid järgnevateks aastateks. Personalijuht : osaleb kogu organisatsiooni strateegilise planeerimise protsessis ; määratleb personalistrateegia ; kogub juhtidelt andmeid personalivajaduse kohta ; kujundab personali andmebaasi ; viib ellu tippjuhtkonna poolt heakskiidetud inimressurssi puudutavad plaanid. Juhtivtöötajad : määratlevad tööjõuvajaduse oma allüksuses ; analüüsivad koos
Tln, 2002. T. Ussisoo, Puidutööde joonised noortele, ERK, Tallinn, 1959. Veebileht: http://www.hot.ee/tmarrandi/ LISAD 1.1.1. Sõnaseletusi Siinkohal püütakse avada argipruugis vähem kasutatavate sõnade sisu. Loodetavasti hõlbustab siintoodu, teksti jälgimist. ( ), ( ), ( ), Analüüs osadeks lahutamine, eritelu Antagonism lepitamatu vastuolu Arendamine edasi –, välja– arend : arendamise tulemus Deduktiivne loogiliselt üldiselt üksikuile siirduv Diskrimineerima eristama, vahet tegema Divergentne – mõtlemine: lahknev, hargnev, loov, kriitiline Eesmärk subjekti kujutlus tulevikust Eetiline kõlbeline, südametunnistuse kohane Elementaarne põhiline, kõige vajalikum, algeline Esteetiline ilus, kaunis, maitsekas Hermaneutika tunnetusmeetod Induktiivne loogiliselt üksikutelt üldisele siirduv Interpreteerima tõlgendama
Tln, 2002. T. Ussisoo, Puidutööde joonised noortele, ERK, Tallinn, 1959. Veebileht: http://www.hot.ee/tmarrandi/ LISAD 1.1.1. Sõnaseletusi Siinkohal püütakse avada argipruugis vähem kasutatavate sõnade sisu. Loodetavasti hõlbustab siintoodu, teksti jälgimist. ( ), ( ), ( ), Analüüs osadeks lahutamine, eritelu Antagonism lepitamatu vastuolu Arendamine edasi , välja arend : arendamise tulemus Deduktiivne loogiliselt üldiselt üksikuile siirduv Diskrimineerima eristama, vahet tegema Divergentne mõtlemine: lahknev, hargnev, loov, kriitiline Eesmärk subjekti kujutlus tulevikust Eetiline kõlbeline, südametunnistuse kohane Elementaarne põhiline, kõige vajalikum, algeline Esteetiline ilus, kaunis, maitsekas Hermaneutika tunnetusmeetod Induktiivne loogiliselt üksikutelt üldisele siirduv Interpreteerima tõlgendama
19/01/15 Tartu Kalvar 1 699 699 20/01/15 Tallinn Elend 2 920 1,840 20/01/15 Võru Sauron 3 339 1,017 21/01/15 Pärnu Arven 1 369 369 25/01/15 Võru Sauron 1 339 339 26/01/15 Pärnu Gandalf 2 849 1,698 ISE! Lisage töölehed ja salvestage tulemused sinna Töötajad sortimine autofilter arend. filter risttabel Keskmine 812.1717 Isikukood Eesnimi Perenimi Sugu Sünniaeg Vanus Osakond Amet Palk 38502110722 Karl Agur mees 2/11/1985 31 Tootmine tööline 870 48704250911 Helen Aigro naine 4/25/1987 29 Müük sekretär 570
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
