Lähis-Ida Lähis-Ida on regioon, mis hõlmab Aasia lääneosa ja Kirde-Aafrika. Lähis-Itta jäävad Türgi, Egiptus, Araabia poolsaar, Iraan ning nendevahelised alad. Lähis-Ida on olnud üks maailma ohtlikuimaid kriisikoldeid pärast Teist maailmasõda, eriti Plaestiina alad, sest seal elavad kahe vastastikuse maailmausundi esindajad: islamiusulised araablased ja juudid. Pinge nende kahe usundi vahel on põhjustanud vägivaldseid kokkupõrkeid ning isegi sõdu mitmel korral. Iisraeli on aidanud USA ning araablasi NSV Liit. Nii juudid kui ka araablased peavad Palestiinat enda maaks. 1948. aasta mais kuulutasid juudid ÜRO otsuse põhjal Palestiinas oma riigi ehk Iisraeli. Sellest tekkis suur konflikt, sest Palestiinas elavad araablased ei nõustunud palestiinat juutidega jagama. Juba järgmisel päeval puhkes juutide ning seitsme Araabia riigi vahel sõda, mis kestis üle aasta. Selle käigus õnnestus Iisraelil vallutad...
kommunistide võimu alla. 3. Võrdle I ja II maailma USA ja NSV Liidu näitel: kuidas oli korraldatud valitsemine ja poliitiline elu, kuidas oli korraldatud majandus, kuidas nägi välja ühiskonnaelu. (õp. lk 22-24 ja 32-34, 38) 4. Mida kujutas endast Eesti NSV: kuidas seda valitseti, milline roll oli julgeolekuorganitel, kuidas oli korraldatud majanduselu, mis oli iseloomulik 1940.-50., 1960. ja 1970. aastatele? (õp. lk 44, 46, 48, 50) 5. Seleta mõisted: kriisikolle, NATO, kollektiviseerimine, industrialiseerimine, metsavennad, plaanimajandus, massirepressioon. Kriisikolle - on mõnda maailma piirkonda haaranud pingeolukord, mille põhjuseks on riikide- või rahvustevaheline, usuline vüi muu tüli ning mis võib põhjustada suure (sealhulgas ülemaailmse) sõja puhkemise. NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 1949. a loodud lääneriikide sõjaline ja poliitiline ühendus.
6.ÜRO Pärast II MS, aastal 1945, asutatud tähtsaim rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on kõikide rahvase rahu ja julgeolek 7.võidurelvastumine külma sõja aegne võitlus USA ja NSV Liidu vahel, milles üritasid mõlemad pooled toota rohkem ja võimsamaid relvi 8.massihävitusrelv Suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgalisi purustusi ja inimohvreid 9.Berliini müür 1961. aastal ehitatud müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist 10.kriisikolle mõnda maailma piirkonda või ala haaranud pingeolukord, mis võib põhjustada suure sõja puhkemisi 11.pingelõdvendus vähenenud pinge Ida-Lääne suhetes 12.NATO 1949. aastal loodud Lääneriikide tähtsaim sõjaline ja poliitiline organisatsioon, millel oli 12 asutajariiki (USA, Kanada, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksenburg, Norra, Taani, Island, Portugal). Eesmärk oli kaitsta ja abistada liikmesriike sõja olukorras 13
Lõpuks pumpas võidurelvastumine idaploki majandusest kogu raha välja ning ka plokkide vaheline võitluslõppes Nl kokkuvarisemisega. Sõda toimus ka erinevate ideoloogiate ja maailmavaadete vahel, koomunismileeri ja demokraatlike riikide vahel ning nende poolte vahel toimus Külma sõja perioodil ka otsene sõjategevus. Kodusõdadesse sekkusid ka kommunistlik NSVL ja USA, toedates oma ideoloogiaga ühtivat poolt. Nii tekkisisd maailmas tõeliselt ohtlikud kriisikolded. Olulisim kriisikolle oli Vietnami sõda, sest Vietnami kommunistide võimu alla üleminek , tähendas suuremat kommunismi levikut ka ülejäänud aasias, sõda lõppeski kommunistide võiduga, sest osutus USA sõduritele maastiku tättu liiga kurnavaks. Kommunismi ohus olid ka euroopa riigid, sest II MS järgne laastatus oli hea pinnas kommunismi levikuks, et demokraatiat päästa, otsustasgi USA euroopat majanduslikult toedata. Kui
Bukoviina. Poolale liidetud- Danzig 3.Küsimused: 1)Miks puhkes külm sõda? Stalin üritas kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle, aga lääneliitlastele see ei meeldinud. Stalin tugevdas kommunistliku kihutustööd ja likvideeris viimased dem. jäljed Kesk- ja Ida-Euroopas valmistudes sõjaks, külma sõjani viis lõpuks Berliini blokaad, millega lõikas NSV Liit Lääne-Berliini ära muust maailmast. 2) Kriisikolle Osalejad Aeg Põhjused Sündmused Lahenemine Berliini NSVL, Saksa, 1948-1949 Stalin tahtis hõivata L-Berliini äralõige Usa varustas blokaad USA Lääne-Berliini välismaailmast Berliini ja NSV lõpetas blokaadi
raudne eesriie- sümboolne mõiste, mis tähendab et Moskva käskude järgi elanud riigid ei tohtinud suhelda mitte kommunistlike riikidega. võidurelvastumine- riikide pidev relvastuse uuendamine, et teist poolt üle trumbata. massihävitusrelvad- suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi või inimohvreid tähesõdade programm- Kava mille alusel tuli kosmosesse paigutada raketitõrje süsteemid (e.kaitsekilp), et teha kahjutuks vaenlase tuumarakette. kriisikolle- Mõnda maailma piirkonda haaranud pingeolukord, mille põhjuseks on riikide- või rahvustevaheline, usuline või muu tüli ning mis võib põhjustada suure (sealhulgas ülemaailmse) sõja puhkemise.
kuulutasid selle provintsiks. See kutsus ülesse ÜRO, kes kehtestas Iraagi vastu majanduslikke sureabinõusid. Kaubavahetus lõpetati. Pärsia lahe piirkonda saabusid USA ja mitme Euroopa, Araabia väed, et hoida ära Iraagi sissetungimine naabermaadesse. 1991"kõrbetormi" käigus purustati Iraagi väeüksused ja Kuveit sai vabaks. Majanduslik olukord halvenes, langes elatustase. Hussein jäi kuni 2003 aastani juhiks kuni ta kukutati USA poolt. Rahu see ei toonud, Iraak on siiani kriisikolle. Kes Homeini ja Hussein olid? Homeini Iraani usujuht, poliitik, 1979 Iraani Revolutisiooni juht, kus kukutati Iraani Sahh Hussein oli Iraagi president 19792003 ning Iraagi peaminister 2003. aasta Iraagi sõja ajal kukutati ta USA ja tema liitlaste poolt. Hiljem ta vangistati, mõisteti surma ja hukati. Juutide ja araablaste konfliktide põhjused? juudid peavad Palestiinat oma ajalooliseks kodumaaks ja araablased, kes on seal samuti sajandeid elanud, arvavad aga, et see maa peab kuuluma neile
aastail; 3) iseloomustab tööstusriikide arengut USA ja Saksamaa Liitvabariigi näitel; 4) iseloomustab kommunistlikku ühiskonda NSV Liidu näitel ning Eesti arengut NSV Liidu koosseisus; 5) toob esile kommunistliku süsteemi kokkuvarisemise põhjused ja tagajärjed; 6) analüüsib Eesti iseseisvumise taastamist ja Eesti Vabariigi arengut; 7) iseloomustab kultuuri ja eluolu 20. sajandil; 8) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid perestroika, glasnost, külm sõda, kriisikolle, kollektiviseerimine, industrialiseerimine, plaanimajandus, massirepressioon, Atlandi Harta, Euroopa Liit, NATO, Balti kett, laulev revolutsioon; 9) teab, kes olid järgmised isikud, ja iseloomustab nende tegevust: Mihhail Gorbatsov, Boris Jeltsin, Arnold Rüütel, Lennart Meri, Edgar Savisaar, Mart Laar. Õppesisu 9. klass Maailm pärast Teist maailmasõda 19452000, 35 tundi
ümber karantiini, et takistada NL relvade edasist vedu Kuubale. USA väed viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. Sellele vastas VLO samaga. Järgned pingeline nädal, mil maailma rahu rippus juuksekarva otsas. Kennedy ja Hrutov vahetasid läkitusi. 28. okt teatas Moskva lõpuks, et rakettide ülesseadmine on lõpetatud ja raketid ja pommitajad tuuakse Kuubalt ära. 20. nov lõpetas Washington karantiini. 24. Millal oli kujunenud Indo-Hiina kriisikolle? 2. septembril 1945 kuulutas Vietnami kommunistide liider HO CHI MINH HANOIS välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Kuid Prantsusmaa ei soovinud Vietnami sõltumatust tunnustada. 1946. aasta lõpul puhkes prantslaste ja Vietnami DV vahel sõda, mis kestis 8 aastat. Vietnamlased kasutasid partisanisõja taktikat. Nende toetusel sõdisid kommunistlikud partisanid ka Laoses ja Kambodzas. Pärast 1949. a suurenes ka NL ja Pekingi abi Vietnami partisanidele.
mõneski mõttes väike. Kujutas see ju ühe suurriigi piiratud sõjategevust kaugetel Kolmanda Maailma lahinguväljadel, kuid siiski: 9 aasta jooksul, mil USA ametlikult sõdis, kaotas oma elu enam kui 2 miljonit vietnamlast ja 58219 ameeriklast. Vietnami sõjale järgnenud aastate jooksul jooksul on saanud selgeks, et konflikt oli pöördepunktiks nii Ameerika kui ka Vietnami ajaloos. Vietnami sõda oli külma sõja kriisikolle ja see oli väga oluline ka geopoliitilises mõttes.. Pärast Teist Maailmasõda olid USA ja Nõukogude bloki maad diplomaatilises ja ideoloogilises vastasseisus, samal ajal vältides otsest sõjategevust. USA soovis kommunismi levikut takistada ohjeldamispoliitikaga. See tõttu otsustas USA kasutada piiratud sõja poliitikat, et vältida konflikti kasvamist tuumasõjaks ja Vietnamist sai nii mõneski mõttes USA piiratud sõjategevuse poliitika peamine näide. Vietnami sõda oli
Pandi paika Poola riigipiirid. Poola riik nihkus läände. Rindejooned II maailmasõjas 1. Idarinne: Poolale peale tungimine Saksa vägede poolt. Sõda hiljem Venemaaga 2. Läänerinne: Saksa pealetung Prantsusmaale, vallutamine 3. Põhja-Aafrika: Itaalia vallutused, Saksa vägede toetus 1. Vastasedliitlased Maailma peale II ms 60 miljonit ohvrit, pooled tsiviilisikud. Suurimad arvud NSVL: 13,6 miljonit sõdurit ja 7 miljonit tsiviile. Külm sõda Puudu! Lähis-Ida kriisikolle Enne I ms kuulus Türgi impeeriumile, aga sõja tulemusena kaotas Türgi alad ja need läksid Rahvasteliidu kontrolli alla. Anti Inglismaale. Mandaat pidi lõppema 1948. aastal. Oli alanud juutide ümberasumine lähis-itta. See liikumine kandis nimetust/nime: sionism. Kui nad sinna elama asusid, elasid seal araablased enne. Araablased olid sinna elama asunud 7.sajandil. Otsustati Palestiinasse kaks riiki rajada: Iisrael ja Araabia riik. Jagati ära ka alad
sest rannatsoon on jäänud praktiliselt samaks, mis 1925. aastal volikogu vastu võttis. Volikogu kehtestas sel ajal suvituspiirkonna, millest käis läbi terve suve hooaja jooksul 83 Lisa 2 järg maksimaalselt 1000 inimest. Kui nüüd mõelda, et ühel päeval käib läbi 30 000 inimest, siis tekib kõhe tunne küll. See on ikka suur ökoloogiline ja sotsiaalne kriisikolle. Sellest tulenevalt on ohtlik mitte pakkuda lahendusi inimmassi hajutamiseks. Meie mainest ja kuurordi kuvandist ei jää midagi järgi niimoodi. Koostöös naabervaldadega tuleb külastuskoormus saada kontrolli alla. Päris tasulist randa ei saa ju teha? Kuurordimaksu kehtestamine on kogu aeg linnas õhus olnud. Näiteks Jurmalas on kuurordisse sissesõidu maks. Me peaks ka mõtlema, kuidas 170 aastat ehitatud kuurordit ja kaunist loodust säilitada, selleks on vaja rahalisi vahendeid
annaabi.ee 
