Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele (0)

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž - Turism - Turism
1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui soovitakse pakkuda lastega peredele elamusi?
  • Milliseid teenuseid potentsiaalne klient ostaks?
  • Millised teenused turul puuduvad või on neid piisavalt?
  • Kuidas sihtgrupi vajadusi rahuldada?
  • Missugused on kliendi nõuded kvaliteedile?
  • Milliseid ressursse on vaja kvaliteediootuse täitmiseks?
  • Midagi kasulikku?
  • Millised on lastega perede kogemused teemaparkides?
  • Kui elamus httpwwwvmee?
  • Millistes Eesti teemaparkides oled käinud?
  • Millistes välismaistes teemaparkides oled käinud?
  • Mis on Sulle külastustest positiivsena meelde jäänud?
  • Milliseid ebameeldivaid kogemusi oled külastatud kohtades saanud?
  • Mis peaks teemapargis olema et see oleks Sinu arvates lastega peredele hea koht?
  • Mida Sa sooviksid teemapargis näha ja teha?
  • Millised teemad pakuvad Sulle huvi?
  • Kui oluline see Sulle on et õpiksid teemapargis midagi kasulikku?
  • Kui jah siis mis vanuses nad on?
  • Mille kohta soovid infot?
TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Turismiosakond
Liivi Hiienurm
ELAMUSEL PÕHINEVA TEEMAPARGI ARENDAMINE LASTEGA PEREDELE
HÕBEVALGE MÜSTEERIUM OÜ NÄITEL
Diplomitöö
Juhendaja : Karin Maandi
Pärnu 2012

Sisukord


Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1. Teoreetilised käsitlused 5
1.2. Elamuse mõiste 9
1.3. Elamusliku toote disainimine 14
1.4. Lastega reisimise eripära 19
2. Tootearendus Hõbevalge teemapargis 26
2.1. Hõbevalge teemapargi idee 26
2.2. Uuring: lastega perede soovid ja vajadused teemapargis 29
2.3. Uuringu tulemuste analüüs 31
2.4. Ettepanekud Hõbevalge teemapargi arendamiseks 46
Kokkuvõte 53
Viidatud allikad 56
Lisad 60
Lisa 1. Disaintooted 60
Lisa 2. Hõbevalge teemapargi arendajad 60
Lisa 3. Ankeetküsimustik eFormularis 61
Lisa 4. Vastuseid küsimusele: „Mis peaks teemapargis olema, et see oleks Sinu arvates lastega peredele hea koht?” 65
Lisa 5. Intervjueeritavate pakutud ideid teemapargi arendamiseks 66
Lisa 6. Väärtused, mis on kooskõlas Hõbevalge teemapargi ideega. 67
Lisa 7. Objektid, atraktsioonid ja kohad, mida autor soovitab teemaparki rajada 67
Summary 68
Sissejuhatus 3
1. Teoreetilised käsitlused 6
1.1. Teemapargi olemus ja tõmbetegurid 6
1.2. Elamuse mõiste 9
1.3. Elamusliku toote disainimine 15
1.4. Lastega reisimise eripära 20
2. Tootearendus Hõbevalge teemapargis 26
2.1. Hõbevalge teemapargi idee 26
2.2. Uuring: lastega perede soovid ja vajadused teemapargis 29
2.3. Uuringu tulemuste analüüs 31
2.4. Ettepanekud Hõbevalge teemapargi arendamiseks 46
Kokkuvõte 53
Viidatud allikad 57
Lisad 60
Lisa 1. Disaintooted 60
Lisa 2. Hõbevalge teemapargi arendajad 61
Lisa 3. Ankeetküsimustik eFormularis 62
Lisa 4. Vastuseid küsimusele: „Mis peaks teemapargis olema, et see oleks Sinu arvates lastega peredele hea koht?” 66
Lisa 5. Intervjueeritavate pakutud ideid teemapargi arendamiseks 67
Lisa 6. Väärtused, mis on kooskõlas Hõbevalge teemapargi ideega. 68
Lisa 7. Objektid, atraktsioonid ja kohad, mida autor soovitab teemaparki rajada 69
Summary 70

Sissejuhatus


Ühiskond on pidevas arenemises ja kliendid muutuvad nõudlikumaks. Toimub areng teenindusühiskonnast elamusühiskonnani. Hoidmaks ettevõtet konkurentsis, ei piisa meelelahutuse ja turismiga seonduvates ettevõtetes vaid heast teenindusest – kliendid soovivad saada elamusi ja personaalselt kaasahaaravaid kogemusi.
Hõbevalge Müsteerium OÜ on ettevõte, mis tegeleb elamusi pakkuva ajaloolise teemapargi arendamisega. Idee on inspireeritud Lennart Meri raamatust „Hõbevalge” ja kuna teemapark põhineb suures osas selle raamatu ainesel, kutsutakse seda hetkel Hõbevalge teemapargiks. Seal hakatakse pakkuma hariduslikku meelelahutust ning üheks oluliseks sihtgrupiks on lastega pered.
Elamusliku toote arendamisel on oluline sihtgruppi tundma õppida. Teemapargi arendajatel puudub hetkel piisav arusaam lastega perede ootustest ja vajadustest , kuid see teadmine on teemapargi arendusprotsessi puhul oluline.
Käesoleva töö eesmärk on selgitada elamusliku toote arendust lastega peredele ja teha ettepanekud sihtgrupipõhiseks tootearenduseks Hõbevalge teemapargis. Teema selgitamiseks on püstitatud järgmine uurimisküsimus: „Millega arvestada Hõbevalge teemapargi arendamisel, kui soovitakse pakkuda lastega peredele elamusi?”.
Eesmärgi täitmiseks on seatud järgmised ülesanded:
  • Tutvuda teoreetiliste käsitlustega, millel on praktilist väärtust elamusel põhineva teemapargi arendamise ja lastega perede eripära seisukohast;
  • Viia läbi uuring selgitamaks Eestis elavate lastega perede vajadusi ja kogemusi teemaparkides ning huvi Hõbevalge teemaparki planeeritud tegevuste vastu;
  • Tuginedes uuringu tulemustele teha ettepanekud Hõbevalge teemapargi arendamiseks;

Selgitamaks Eestis elavate lastega perede vajadusi ja kogemusi teemaparkides ning huvi Hõbevalge teemaparki planeeritud tegevuste suhtes, viiakse läbi kvalitatiivne arvamusuuring . Uuringu instrumentideks on poolstruktureeritud intervjuu sihtgrupi esindajatega ja lapsevanematele suunatud ankeetküsitlus. Enne uuringu läbiviimist tutvub autor erinevate teoreetiliste käsitluste ja uuringutega. Teoreetilise tagapõhja loomiseks tutvutakse teemakohaste raamatute, teadusartiklite ja internetiallikatega.
Elamusmajanduse kontseptsiooni esmasteks tutvustajateks võib pidada Pine `i ja Gilmore`i. Nende 1998. ja 1999. aasta teosed on küll üle kümne aasta vanad allikad, kuid siiski olulised elamuse kontseptsiooni mõistmiseks. Seetõttu kasutatakse allikaid ka käesolevas töös. Sundbo koos Hagedorn-Rasmusseniga esitavad läbi oma uurimuste uusi vaateid elamuse mõistmisel. Erinevate jaapani uurijate koostöös läbi viidud uuringus lähenetakse elamuse tekkimisele füüsilisest aspektist uurides aju impulsse ja autor peab seda väärtuslikuks allikaks elamuse tekkimise mõistmisel. Põhjalikult on teemat uurinud Anu Leppiman oma doktoritöös ja toonud sisse ka Soome autorite käsitlusi.
Teemapargi arendamisel on disainimise protsessil oluline roll. Toodete ja teenuste disaini teemat on viimase viie aasta jooksul käsitlenud paljud autorid. Välja on antud hulgaliselt raamatuid, mis seletavad lahti erinevaid disainiteooriaid, disainmõtlemise eripära ja disainiprotsessi etappe . Töö autor tugineb peamiselt autoritele Best , Visocky O'Grady`d, Stickdorn ja Schneider ning Clatworthy.
Lastega perede sihtgrupi mõistmisel on oluliseks autoriks Neil Carr . Häid ideid annavad praktikutena lastelaagreid korraldava ettevõtte PGL-i turundusjuht Sarah Reynolds ja Camp Beaumont`i turundusjuht Jonathan Barber. Töös on kasutatud uuringuid, mida interpreteerivad Hartl, Gram , Obrador, Blichfeldt, Small ja Robbins. Eesti ettevõtete hulgas viis EAS 2009. aastal läbi peresõbralikkuse uuringu, mis aitab sihtgruppi mõnevõrra paremini tundma õppida, aga ei ole autori arvates piisav allikas, millele toetuda sihtgrupipõhisel tootearendusel Hõbevalge teemapargis.
Töö on jaotatud kaheks osaks, millest esimeses keskendutakse teoreetilistele käsitlustele ja juba läbiviidud uuringutetele. Teises osas tutvustatakse Hõbevalge teemapargi ideed ja läbiviidud sihtgrupiuuringut. Töö keskendub peamiselt neljale märksõnale – teemapark, elamus , tootearendus ja lastega pered teemapargi sihtgrupina. Sellest lähtuvalt on ka teoreetiline osa jaotatud neljaks peatükiks.
Esimeses peatükis seletatakse lahti teemapargi olemus, tõmbetegurid ja tuuakse näiteid juba toimivatest teemaparkidest. Teises peatükis avatakse elamuse mõiste sisu ja kirjeldatakse elamuse komponente. Kolmandas peatükis tuuakse välja teooriad, millel on praktiline väärtus toodete ja teenuste arendamisel. Neljandas peatükis selgitatakse lastega perede sihtgrupi eripära. Eraldi tuuakse välja lapsevanemate ja erinevas vanuste laste puhkusemotivatsioonid ning tutvustatakse huvitavaid leide sihtgrupiuuringutest.
Töö teine osa on jaotatud neljaks peatükiks. Esimeses peatükis antakse ülevaade Hõbevalge teemapargi ideest . Teises peatükis räägitakse sihtgrupiuuringu läbiviimisest. Kolmandas peatükis analüüsitakse uuringu tulemusi ja neljandas peatükis esitab autor ettepanekud Hõbevalge teemapargi arendamiseks.

1. Teoreetilised käsitlused


1.1. Teemapargi olemus ja tõmbetegurid
Teemaparkides pakutakse meelelahutuslikke ja harivaid tegevusi. Seal rahuldatakse inimeste vajadust oma vaba aega veeta kvaliteetsel moel, saades meelelahutuslike tegevuste kaudu ühtlasi ka uusi teadmisi ja kogemusi. Järgnevalt antakse ülevaade teemapargi mõistest ja tõmbeteguritest. Seejuures tuuakse näiteid toimivatest teemaparkidest ja põgusalt käsitletakse ka teemapargi arendamisel abiks olevaid teooriaid .
Teemapargid on tehisobjektid, hooned, ehitised ja paigad, mis on kavandatud külastajate ligitõmbamise eesmärgil ning sihilikult ehitatud nende vajadusi arvestades. (Aunin, Kool 2002: 16) Osade ettevõtete puhul on raske määratleda, kas tegemist on teemapargiga või mitte. Igal muuseumil on oma teema, aga otseselt teemaparkideks neid pidada ei saa. Käesolevas töös loetakse teemaparkideks need kohad, kus pakutakse interaktiivset tegutsemist ja meelelahutuslikke programme , mitte vaid traditsioonilisi muuseumi stiilis ekspositsioone.
Dzeng ja Lee (2007) jaotavad teemaparkides tavaliselt pakutavad teenused kuute kategooriasse:
  • Atraktsioonid;
    • Masinad (nt. lõbustuspargi atraktsioonid);
    • Tegevuspaigad (nt. aed, kummituste maja, loomaaed );
    • Etendused (nt. teatrietendus , 3D kino, tulešõu);
    • Elektroonilised instrumendid (nt. simulaatorid, interaktiivsed eksponaadid);
    • Sport (nt. ratsutamine , aerutamine, golf);
  • Toitlustus ;
  • Kaupade müük (nt. suveniirid );
  • Majutus ;
  • Abiteenused (nt. teed, parkla , piletimüügipunkt, WC, bussirent);
  • Täiendavad teenused (nt. vastuvõtulaud).

Muutmaks teemapargi atraktiivseks eri vanuses ja erinevate eelistustega inimestele, tuleb pakkuda mitmekülgseid ja eri kategooria tegevusi (sport, etendus, simulaator jne.). Lisaks atraktsioonile endale lisavad muud teenused (toitlustus, suveniirimüük, majutusteenus) atraktsioonile märkimisväärselt tulusust. Näiteks teemapargis „Six Flags” moodustas 2005. aastal 55% kogusissetulekust sissepääsupiletid, 45% muud teenused. (Dzeng, Lee 2007: 3-4)
Walt Disney loominguline juht Barry Braverman rääkis juba 2000. aastal kiirete muutuste ajast teemaparkide turul. Temaatilisi atraktsioone ja atmosfääri pakuvad üha enam ka teised teenusepakkujad, mis tekitab turul konkurentsisituatsiooni ja teemaparkide arendajad peavad senisest enam pingutama. Braverman rõhutas, et muutustega kohanemiseks ja konkurentsis püsimiseks on vaja mõista teemapargi põhilist missiooni. Nii saab kergemini määratleda konkurente, muutuste keskel teemapargi identiteeti säilitada ja areneda mööda kindlat sihti edasi. Walt Disney teemapargi missiooniks on näiteks lugude jutustamine. (Braverman 2000: 99-100)
Braverman räägib ka sellest, kui oluline on klienti tundma õppida. Walt Disney teemapargi andmebaas on nii mahukas, et osatakse ennustada, kui palju külastajaid pöörab teatud kohas vasakule ja paremale. Selline teave on disaineritele oluline, kuna aitab luua liikumismustreid, mis võimaldavad mahutada hulga külastajaid minimaalse ebamugavuse tekitamisega. (Braverman 2000: 103)
Trischler ja Zehrer (2012: 58) tõstatavad probleemi, et kasvav nõudlus elamusteenuste sektoris on kaasa toonud vajaduse arendusalase kompetentsi järele, mis tõhustaks elamusteenuste analüüsi- ja disainiprotsessi. Nad katsetasid Austraalias ühes Kuldse ranniku teemapargis mitmeastmelist kvalitatiivset meetodit teenusest saadava elamuse analüüsimiseks. Uuring kinnitas meetodi sobivust teemapargi kontekstis. (Trischler, Zehrer 2012: 66-67)
Mitmeastmeline kvalitatiivne meetod teenusest saadava elamuse analüüsimiseks (Trischler, Zehrer 2012: 62):
  • Inimesed - Esimeses astmes sulandutakse sihtgrupi igapäevasesse keskkonda, õppimaks tundma sealset suhtumist , väärtuseid ja nõudmisi.
  • Vaatlus - Selles etapis jälgitakse külastajaid teemapargis ja uuritakse kliendi-ettevõtte kokkupuutepunkte. Põhirõhk on emotsioonidel, kehakeelel ja meeltel .
  • Suunatud intervjuud - Külastajad hindavad kokkupuutepunkte, identifitseerivad kriitilised juhtumid ja räägivad oma kogemusest.
  • Klienditeekonna kaart - Tulemused visualiseeritakse ja kogemused kategoriseeritakse, valmib sellele sihtgrupile omane klienditeekond .
    Külastajauuringute läbiviimist peavad oluliseks ka Geissler ja Rucks (2011: 128) väites, et külastaja rahulolul uurimine on oluline kindlustamaks rahuldustpakkuvat teemapargielamust ja korduvkülastusi. Nad analüüsivad ühes suures USA teemapargis kümne aasta jooksul kogutud andmeid, leidmaks tegurid, mis mõjutavad kliendi hinnangut üldisele teemapargielamusele ja rahulolu.
    Uuringus selgus, et peamiselt hinnatakse teemaparki üldise elamuse ja väärtuse põhjal. On oluline, et külastaja tunneks, et teemapargis on lõbus, saadakse hariduslikke elamusi ja teemapark iseenesest on väärtuslik. Veel peetakse oluliseks teemapargi puhtust, atmosfääri, toidu kvaliteeti ja mitmekesisust. (Geissler, Rucks 2011: 134)
    Rahulolu külastuse maksumusega mõjutavad peamiselt järgmised tegurid - sissepääsupileti hinna tajumine , üldine nauding ja kliendi ootused (Geissler, Rucks 2011: 127, 132-134). Hea maine ja reklaam tekitavad külastajas ootuse , ehk mingi ettekujutuse sellest, millist väärtust talle teemapargis pakutakse. Kui teemapargi poolt tekitatud ootus ei täitu, mõjub see kliendirahulolule negatiivselt ja klient võib tunda end petetuna. ( Johns , Gyimòthy 2002: 328, 330) Ka Bigne, Andreau ja Gnoth (2005: 832) märkisid ära, kui oluline on vältida kliendi ootuste mitte täitumist - rahulolu on tugevalt seotud naudinguga ja ootuste mittetäitumine mõjutab naudingu saamise võimalust negatiivselt.
    Teemapargi atraktiivsus on seotud kliendi vajaduste rahuldamisega. 2002. aastal viidi Taani Billundi Legolandi teemapargis läbi uuring, mille eesmärgiks oli selgitada klientide taju ja rahulolu. Uuringu käigus viidi läbi süvaintervjuud 35 inimesega. Teemapargi reklaamimine „mänguparadiisina“ rõhutab perekonna ühtsust ja koos kvaliteetaja veetmist, aga uuringus selgus, et reaalsus on tihtilugu teistsugune – laps sõidab üksi atraktsioonil ja lapsevanem ootab mujal. Reaalsus ei peegeldanud seda lõbusalt perega koos aja veetmise imagot, mida teemapark reklaamis. Uuringu tulemused näitasid, et Legolandi keskkond rahuldab laste vajadusi, kuid lapsevanemad tunnevad end seal lapsehoidjatena. (Johns, Gyimòthy 2002: 330)
    Lottemaa arendajate sõnul on erinevate läbiviidud küsitluste ja uuringute põhjal selgunud , et välisturistid hindavad Eestit lastega perede sihtkohana negatiivselt. Eestis on tuntav puudus atraktiivsetest ja konkurentsivõimelistest peredele suunatud turismiobjektidest. (Lottemaa...: 19) Enamasti luuakse Eestis teemaparke projektitoetuste abil, seega projektide rahastajad reguleerivad mõnel määral turgu ja laiemat levikut piirab vajaminev algkapital. Teemaparkide loomist Eestisse raskendab ka sesoonsus, mis takistab vabaõhu teemaparkide aastaringset lahtiolekut.

    1.2. Elamuse mõiste


    Inimestele pakutakse kõikvõimalikke elamusi – teatri-, filmi-, muusika -, maitse-, disainielamusi jne. Eesti saatkonna kultuurinõunik räägib isegi Eestist, kui elamusest ( Kirs 2012). Järgnevalt selgitatakse elamuse mõiste sisu ja käsitlusi, mis on abiks elamusel põhineva turismitoote arendamisel. Peatüki lõpus on juttu sellest, mis muudab ühe toote ihaldusväärseks.
    Filosoofilise terminina on sõna „elamus” kasutusel juba 16. sajandist elu ja elu sisu tähenduses (Väyrynen 2010, 21–25, viidatud Leppiman 2010: 12 vahendusel). Tänapäeval kasutatakse sõna laialdaselt nii turunduses kui meeldivate kogemuste kirjeldamisel. Käesoleva töö autor tajub elamust kui midagi erilist ja ihaldusväärset, midagi, mille eest inimesed on valmis maksma ja mis muudab hetked meeldejäävaks.
    Tarssanen & Kylänen (2009: 9, viidatud Leppiman 2010: 12 vahendusel) räägivad, et elamus sünnib kogemuse ajal. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi tähendab „kogemus” elus, tegevuses kogetu põhjal omandatud teadmist või oskust. Elamust seletatakse kui kogetavates tajudes, muljetes või üleelatavates tundmustes väljenduvat erilist psüühilist seisundit . (Eesti keele...) See on samuti kogemus, kuid eriline. Elamuskogemus kujutab endast tähendussuhet inimese tajulise tegevuse ja elusituatsiooni vahel ning on elamuslikkusest moodustuv, inimesele eriti tähendusrikas kogemus (Perttula 2007: 54–56, viidatud Leppiman 2010: 12 vahendusel).
    Elamust võib kirjeldada ka füsioloogilise seisundina, mil ajus toimuvad protsessid, mida inimene tajub väga tugevalt ja mis muudavad olukorra intensiivseks. Seega elamuse saamiseks ei ole vaja reaalset kogemust, vaid tuleb tekitada teatav organismi seisund ja aju impulsid . Eesti keele seletavas sõnaraamatus on elamuse sisu avamiseks toodud välja näidete hulgas ka „Ebameeldiv, masendav, rõhuv elamus.” (Eesti keele...). Turistile elamust müües tuleks eristada meeldivat ebameeldivast ja selgitada välja, kas näiteks „rõhuv elamus” võib olla ihaldusväärne või kas elamusi otsides keskendutakse ainuüksi positiivsetele aistingutele.
    Jaapanis korraldati uuring eesmärgiga selgitada välja, milline roll on närvimehhanismidel selles, kuidas tarbija tajub visuaalselt kujundatud tooteid, millele on lisatud täiendavaid aistinguid. Uurimise alla võeti visuaalselt disainitud tooted, kuhu lisati seos maitsemeelega (vt lisa 1). Magnetresonantstomograafia tulemused näitasid, et need aju piirkonnad, mis olid kaasatud stiimuli tajumisse maitsemeele kaudu, olid kaasatud ka aistingu puhul, mis saadi disaintootest läbi nägemismeele. ( Sung jt. 2011: 349) Näiteks banaanile sarnaselt kujundatud toodet vaadates toimuvad ajus sarnased protsessid banaani maitse tundmisele. See seos seletab, miks maitsvat sööki vaadates võivad hakata tööle süljenäärmed.
    Eelnevast võib järeldada, et kui pilt või video on hästi disainitud, siis seda vaadates aktiviseerub inimese ajus sama piirkond mis juhul, kui ta seda tegevust ka ise kaasa teeb. Taoline efekt toimub näiteks kinos või reisipiltide vaatamisel . See seos teeb võimalikuks rollimängud ja laseb inimesel osaleda tegevuses läbi oma ettekujutuse. See teadmine on tootearendajale oluline, kuna võimaldab pakkuda külastajale lihtsate vahenditega kogemust, mis jääb tegelikkuses kaugeks ja kättesaamatuks.
    Joseph Pine toob oma ettekandes ilmeka näite, mis kirjeldab elamusmajandust. 1950-60-ndatel aastatel peeti sünnipäevapidusid kodus ja küpsetati kooki, mis maksis ehk 20 senti. 90-ndatel ei olnud paljudel vanematel enam aega ja soovitud omadustega koogi küpsetamine telliti vastavast ettevõttest. See teenus maksis juba 10-20 dollarit, millest toiduained moodustasid 20-30 senti. 21. Sajandil lisaks tordi tellimisele tellitakse ka sünnipäevapidu ettevõttest, kus sünnipäevalistele lavastatakse elamus. Pine räägib, kuidas tema 7-aastase lapse sünnipäev farmis, kus lapsed said teha õunasiidrit, loomi puhastada ja muid talutöid teha, maksis 146 dollarit. (Pine 2010)
    Elamusmajanduse põhimõtetega tuleb kohaneda igal teemapargi arendajal. Ajad muutuvad, samuti ka „uue” turisti nõudmised ja ootused. Erinevate elamuste, teistsuguste seikluste ja elustiilide otsingud iseloomustavad „uue” turisti kontseptsiooni. Põhirõhk on piiride avastamisel ja julgusel minna sinna, kuhu traditsiooniline mõtteviis ei lubanud. (Raj 2007)
    „Uus” turist väljendab austust sihtkoha kultuuri vastu. Ta soovib kogeda ja õppida, olles osaleja, mitte vaatleja. Märksõnad nagu seiklus, planeeritud rajalt kõrvale kaldumine ja kohalikega segunemine ei esine massiturismi kontseptsioonis, kuid on aluseks „uue” turisti elamustele. Selliste turistide puhul on tüüpiline, et eelistatakse olla tugevalt seotud reisi organiseerimise protsessis. (Raj 2007)
    „Uue” turisti kogemust iseloomustab sõna REAL, mis eesti keelde tõlgituna tähendab „päris”, „tõeline”. REAL teooria tähendab, et kogemus peab olema rahuldustpakkuv ( Rewarding ), rikastav (Enriching), seikluslik (Adventuresome) ja sisaldama kogemusõpet ( Learning Experience ). (Raj 2007)
    Elamuse tootmine on muutunud strateegiliseks ja süstemaatiliseks tegevuseks. Siinkohal defineeritakse elamust kui vaimset teekonda, mis jätab kliendile mälestuse, et ta on teinud midagi erilist, midagi õppinud või lihtsalt meeldivalt aega veetnud. Seda teekonda saab tekitada erinevatel viisidel – lasta artistil provotseerida külastaja meeli, lavastada elamustoode või lihtsalt panna inimene oma fantaasiat kasutama. Tihtilugu koosneb teekond kõigist nendest kolmest elemendist. (Sundbo, Hagedorn- Rasmussen 2008: 83)
    Ka Pine ja Gilmore (1999: 30) rõhutavad, et elamuse lavastamine ei ole ainult meelelahutuse pakkumine, klient tuleb kaasata erinevates dimensioonides. Joonisel 1.2.1. on välja toodud elamuse komponendid.
    Joonis 1.2.1. Elamuse komponendid (Pine, Gilmore 1999: 30)
    Joonisel 1.2.1. on esitatud neli elamuse komponenti, millele tuleks elamuse pakkumisel tähelepanu pöörata (Pine, Gilmore 1999: 31-40):
    • Meelelahutus –toimuvat tajutakse passiivselt läbi meelte (nt. vaadatakse etendust). Kui kliendi meelt lahutatakse, siis ta mitte ei osale tegevuses vaid reageerib toimuvale tundes end hästi, naerdes , nuttes jne. Väga tähtis on hoida inimeste tähelepanu.
    • Haridus –toimuvast ollakse täielikult haaratud, omandades uusi teadmisi ja oskusi (nt. osalemine töötoas).
    • Esteetiline väärtus – viibitakse mingis keskkonnas ilma seda ise mõjutamata (nt. Suure Kanjoni serval seismine , kunstimuuseumis viibimine , ajaloo stiilis kujundatud kohvikus istumine). Esteetiline väärtus tekitab külastajas soovi sisse astuda, maha istuda ja ettevõttes aega veeta.
    • Põgenemine – põgenemine igapäevaelust teistsugusesse keskkonda (nt. teemapark, kasiino , virtuaalne jututuba , paintball`i mängimine).

    Horisontaaljoon joonisel 1.2.1. näitab osalemise aktiivsust. Meelelahutuslikku ja esteetilist komponenti osaleja otseselt ei mõjuta, jäädes passiivse pealtvaataja rolli. Haridusliku komponendi ja põgenemise puhul mõjutab osaleja protsessi osaledes selles aktiivselt. (Pine ja Gilmore 1999: 30)
    Vertikaaltelg näitab elamuse mõõdet, mis kirjeldab ühendust osaleja ja sündmuse vahel ning suhet keskkonnaga. Meelelahutuse ja hariduse puhul inimene süveneb teemasse – meeled ja tähelepanu on toimuvast täielikult haaratud. Esteetilist komponenti ja põgenemist iseloomustab sukeldumine – viibides vastavas keskkonnas saab inimene füüsiliselt osaks kogemusest. (Pine ja Gilmore 1999: 31)
    Ihaldusväärsus on tugevalt seotud emotsioonide ja elamusega, tekitades kliendis soovi teenust tarbida ning sellest rääkida. Clatworthy (2010: 87) toob välja kolm põhilist elementi, millest koosneb pakutava ihaldusväärsus:
    • Kasulikkus – mida teenus pakub kliendile funktsionaalsel tasandil.
    • Kasutajasõbralikkus – kui lihtne on teenust kasutada.
    • Meeldivus – kui meeldiv on teenuse tarbimine emotsionaalsel tasandil.

    Inimestele meeldib see, mis paneb neid ennast hästi tundma. Kuidas miski välja näeb ja liigub mõjutab meeldivust. Et klient peaks teenust kasulikuks, peab see talle pakkuma midagi, mida ta vajab. Seega on teenuse arendajale oluline tunda kliendi vajadusi ja vastata küsimusele: „Milliseid kliendi vajadusi meie teenus rahuldab?”. Tihti teevad ettevõtjad vea lähtudes enda, mitte kliendi vaatevinklist. Kasulikkus vastab küsimusele „Mis?”, kasutajasõbralikkus „Kuidas?”. Siin on oluline, kui kergesti saab inimene teenust tarbides kätte selle väärtuse, mille pärast ta teenust tarbib. Kasutajasõbralik teenuse tarbimine on kiire, lihtne ja sujuv . (Clatworthy 2010: 82-84)
    Sihtkoha külastamisel on tähtis täielik elamus, mis peegeldab üldist külastuskogemust mitte pelgalt üksikuid teenuseid. Joonisel 1.2.2. on illustreeritud erinevad tasandid , mis moodustavad täieliku elamuse. (Sundbo, Hagedorn-Rasmussen 2008: 108)
    Joonis 1.2.2. Täieliku elamuse toode (Sundbo, Hagedorn-Rasmussen 2008: 97)
    Kui reageeritakse positiivselt täielikule elamusele, tullakse tagasi ja soovitatakse kohta ka tuttavatele. Rahulolu ei pruugi tähendada seda, et inimene oli rahul kõige sügavamal ehk tuuma tasandil, vaid et kogetu oli tähendusrikas ja lugu koos välise kogemusega oli suurepärane. Selline olukord võib tekkida näiteks ühiskonda kritiseeriva draamaetendusega seonduvalt. (Sundbo, Hagedorn-Rasmussen 2008: 108)
    Eelpool kirjeldatu näitena võib esile tuua Andreas Heinecke näituse „ Dialoog pimeduses”, mis pakub võimalust kogeda elu pimedana. Käesoleva töö autor oli selle näituse administraator AHHAA keskuses ja külastajate tagasisidest lähtuvalt võib väita, et tegemist oli vaieldamatu hittnäitusega, mis tekitas külastajates tugevaid emotsioone. Olenemata saadud kogemuse rõhuvast aspektist said külastajad enamjaolt positiivse täieliku elamuse ja paljud kliendid külastasid näitust tuttavate soovituse alusel. Näitusel saadud elamus oli soovitajale tundunud piisavalt väärtuslik, et seda jagada ja info saajale piisavalt ihaldusväärne, et tekiks soov ka ise seda kogeda.

    1.3. Elamusliku toote disainimine


    Et teenus oleks ihaldusväärne, kasutajasõbralik ja meeldiv, peab selle arendamisse investeerima aega ja energiat. Eestis on suur osa turismiettevõtetest väikesed või keskmise suurusega ja ettevõtetes ei ole eraldi arendusosakondasid. Arendamisega tegelevad tihti ettevõtte omanikud või töötajad, kes teevad seda oma põhiameti kõrvalt. Siiski on disaini hakatud üha enam väärtustama. Käesolevas peatükis tuleb juttu disaini olemusest ja erinevatest teooriatest, mis on turismitoodete disainerite töö seisukohalt olulised.
    Disainimine on inimesekeskne ja lahendusi otsiv tegevus. Tegusõna „disainima” tähendab kavandamist, planeerimist ja loomist. See on ühtaegu protsess, praktika ja mõtteviis. Disain nimisõnana tähistab vormi ja funktsiooni, disainimisprotsessi tulemust. (Best 2010: 12)
    Turismis on keeruline määratleda, kas tegemist on toote või teenusedisaini mõistega, kuna piir turismitoote ja -teenuse vahel on hägustunud. Enamus turismitooteid on oma olemuselt tegelikult teenused (majutus, toitlustus, ekskursioon , sihtkoha külastus jne.). Hollinsid (2007: 3) rõhutavad, et teenus on sisuliselt erilist tüüpi toode ja seda tuleb samamoodi disainida nagu toodetki. Nad toovad välja asjaolu, et paljud tööstuses toimivad tehnikad kehtivad ka teenuste disainimise puhul.
    Disain on protsess mingi konkreetse väljakutse praktiliseks ja loovaks lahendamiseks. Disain tegeleb samavõrra probleemide lahendamise kui otsimisega, kuna paljud vajadused on varjatud – need tuleb kõigepealt üles leida. Disaineri ülesanne on ette kujutada paremat viisi asju korraldada - probleem kindlaks määrata, lahendus otsida ning viimaks seda tulevikuvisiooni ka väljendada. (Best 2010: 44) Sellise seletuse järgi ei olegi vahet, kas disainida toodet või teenust, sest tegelikkuses disainitakse probleemile lahendust .
    Enne turule sisenemist tehakse eelteadmiste kogumiseks turu-uuringuid, mille käigus analüüsitakse turu trende, tarbijate vajadusi ja konkurentsi. Kui tuvastatakse turunõudlus ja otsustatakse seda täita uue toote või teenusega, siis turukesksest disainimisest saab vahend bränditud toodete ja teenuste funktsiooni, eristumise ja ligitõmbavuse loomiseks nii, et see vastaks turu nõudlusele, brändi olemusele, lubadusele ja positsioneeringule ning kõigile kulu-, aja- ja materjalipiirangutele. Disainikesksus lähtub kasutajate vajadustest. Need leitakse igapäevaste situatsioonide või stsenaariumite kogemusi uurides, nii et disainimisprotsessi on kaasatud ka kasutajad ise. (Best 2010: 18)
    Kliendi tundma õppimiseks on hea temaga suhelda, aga alati ei saa inimese vajadusi teada otse küsides, mida illustreerib tabavalt Henry Fordi kuulus ütlus: „Kui ma oleksin küsinud, mida mu kliendid soovivad, oleksid nad vastanud, et kiiremat hobust!“. Ford teadis, et kliendi tegelik vajadus oli kiirelt ja mugavalt ühest kohast teise jõudmine ja ta pakkus sellele vajadusele uudset lahendust auto kujul. Seega tuleb kliendi tagasisidet hoolikalt analüüsida.
    Nagu Fordi näide illustreeris kliendi tegelike vajaduste leidmist , on toodete ja teenuste disainimisel samamoodi oluline hoida tähelepanu õiges kohas – eristada vajadus ja lahendus. Vajadus on kiire viis liikuda ühest kohast teise, lahendused kiire hobune ja auto. Disaini tellijal tuleb anda ette probleem, disaineri ülesanne peaks olema probleemile lahenduse kavandamine, mitte väljapakutud lahenduse ilusaks tegemine.
    Lähteülesande määratlemine aitab luua disaineril ja disaini tellijal ühtse arusaama toimuvast. Heade tulemuste saavutamiseks tuleb tellijal veenduda, et disainer teaks täpselt kes, mida ja millal tegema peab. Lähteülesande kirjalik vormistamine paneb paika konkreetsed sihid, eesmärgid, ülesanded, tulemused, tähtajad ja kasutada oleva eelarve. (Best 2010: 22-23) Lähteülesandes peaks välja tooma kliendi vajaduse ja disaini eesmärgiks tuleks määrata probleemile parima võimaliku lahenduse leidmine ja idee teostuse kavandamine.
    Kuigi mõned disainiprobleemid võivad aluse panna uutele ja originaalsetele lahendustele, põhineb enamik lahendusi juba olemasolevate pretsedentide mugandamisel – näiteks tooli või tassi kujus äratuntav vorm ja funktsioon. Seetõttu on disaineritel vaja tutvuda ennast tõestanud töödega, mitte leiutada uut lahendust pelgalt erinemissoovi tõttu. (Best 2010: 44)
    Teenuse tarbimisel toimub kliendi ja teenusepakkuja vaheline pidev suhtlus ja klienditeekonda analüüsides saab kaardistada kokkupuutepunktid. Teenuse tarbimise protsessi tuleb vaadelda teenuse kasutaja seisukohast ja disainida kliendile teekond, mille jooksul ta saab pidevalt väärtuslikke kogemusi ning ei tunne end hetkekski ignoreeritult. Seda nimetatakse interaktsiooni disainimiseks. (Clatworthy 2010: 80)
    Et interaktsiooni edukalt disainida, tuleb eelnevalt kaardistada klienditeekond, mis annab elava ja struktureeritud pildi teenuse kasutaja kogemusest läbi kokkupuutepunktide. Kokkupuutepunktiks on nii klienditeenindajaga suhtlemine , kodulehekülje külastus kui ka hoonesse sisenemine. Kliendi ja teenusepakkuja vahelisi kokkupuutepunkte kasutatakse konstrueerimaks klienditeekonda justkui lugu, milles klient osaleb. Klienditeekonna kaardistamisel aitab kaasa kasutajate kogemustega tutvumine , näiteks külastaja blogi lugemine või videopäeviku vaatamine. (Stickdorn, Schneider 2010: 158)
    Paljud kliendi ja teenusepakkuja kokkupuutepunktid hõlmavad suhtlust ettevõtte töötajatega, seega interaktsiooni disainimine tähendab suurelt jaolt töötajate soovitud käitumise kujundamist. Üha enam on aga kokkupuutepunktid seotud tehnoloogiaga – iseteeninduses ja sotsiaalvõrgustikes tuleb disainida digitaalset interaktsiooni kliendi ja teenusepakkuja vahel. (Clatworthy 2010: 80-81)
    Arendusprotsessis on oluline pöörata tähelepanu toote kontseptsioonile - ideele, mis annab pakutavale üldise raamistiku. See hõlmab laiemalt turundust, tootest lugude jutustamist, turu käitumist, firma mainet, eetikat ja väärtuseid. Arendusele suurt rõhku pööravad ettevõtted rõhutavad kontseptsiooni kui fenomeni, mida nad müüvad ja arendavad. (Sundbo, Hagedorn-Rasmussen 2008: 94)
    Kontseptsioon on laiahaardelisem kui toode või elamus. Üks kontseptsioon hõlmab mitmeid tooteid. See on väga oluline, et elamuse pakkuja looks kontseptsiooni ümber loo, mis oleks tarbijatele teada. Näiteks Roskilde festivali lugu on noored veidi mässumeelsed inimesed, kes saavad kokku, lõbutsevad ja kuulavad rokkmuusikat. Paljud Eurooplased teavad festivali selle imidži järgi ja on seal käinud, aga vähesed mäletavad, kes seal esinenud on. (Sundbo, Hagedorn-Rasmussen 2008: 95)
    Teemapargi loomisprotsessis on oluline luua tugev kontseptsioon – imidž ja lugu, mida see teemapark räägib. Lugu peab olema piisavalt lihtne, atraktiivne ja sihtgrupile omane, et inimesed oskaksid ja tahaksid ennast sellega seostada. Loodud kontseptsioon on nagu katus, mille all toimub toodete arendamine. Iga toode toetab üldist kontseptsiooni ja nii saab külastaja kogeda täielikku elamust, mis koosneb üksikutest toodetest ja teenustest saadud kogemustest.
    Pine ja Gilmore (1998) toovad välja viis disaini standardit, mis on aluseks muljetavaldava elamuse tekkimisele:
    • Elamuse pakkuja peab töötama järjekindla teemaga kogu puhkuse vältel.
    • Teemat peavad toetama positiivsed signaalid – märgid, mida on kerge mõista ja järgida.
    • Igasugused negatiivsed tähelepanu kõrvale juhtivad tegurid tuleb eemaldada.
    • Elamuse pakkuja peaks võimaldama külastajale midagi, mis meenutaks elamust ja mida saaks koju kaasa võtta (nt. suveniir, töötoas valmistatud ese vms.)
    • Viiest meelest peaksid olema kaasatud nii palju kui võimalik. Mida paremini see on tagatud, seda suurema elamuse klient tõenäoliselt saab.

    Värvipsühholoogia keskendub sellele, millist mõju avaldavad värvid inimese käitumisele. Värv on võimas suhtlusvahend ja sellel on oluline roll disainiprojektide õnnestumisel. Värv võib tekitada erinevaid emotsioone ja tundmusi. Näiteks punased ja oranžid toonid on seostatud näljatunde tekitamisega. Sooje toone nagu kollane, oranž ja punane seostatakse tule, kire, armastuse ja erutusega. Külmi toone nagu sinine, roheline ja lilla seostatakse tihti mere, taeva, rahu ja ühtsusega. (Visocky O`Grady, J. ja Visocky O`Grady, K. 2006: 62)
    Värvi tajumine on tugevalt seotud ka kultuuritaustaga. Disaineritel tuleb arvestada oma sihtgrupi kultuuritausta värvitaju ja sellega seonduvaid assotsiatsioone. Näiteks paljudes lääneriikides seostatakse musta värvi surma ja müstikaga, samas muudes kultuurides seostatakse surma hoopis valge värviga. Kui kavandatakse brändi globaalsele turule, tuleb värvivalikule eriliselt suurt tähelepanu pöörata. (Visocky O`Grady, J. ja Visocky O`Grady, K. 2006: 62)
    Kuigi maaturismi aabits on välja antud aastal 2004 ja sellest ajast on turismitoodete disain palju edasi arenenud, esitab Ardel selles teoses lihtsasti rakendatava süsteemi uue turismitoote etapiviisiliseks arendamiseks.
    Turismitoote arendamise etapid ( Ardel 2004:. 111):
    1. Vajaduste visandamine – lähtuda ühiskonnas toimuvatest protsessidest;
    2. Potentsiaalse sihtgrupi ja tema vajaduste selgitamine ;
    • milliseid teenuseid potentsiaalne klient ostaks?
    • millised teenused turul puuduvad või on neid piisavalt?
    • lähtuda nii sihtgrupi vajadustest kui ka oma soovidest ja võimalustest

    3. Idee väljatöötamine;
    • kuidas sihtgrupi vajadusi rahuldada?
    • hea idee maksab, loovus on turismiäris suur eelis

    4. Toote arendamine;
    • missugused on kliendi nõuded kvaliteedile?
    • milliseid ressursse on vaja kvaliteediootuse täitmiseks?
    • erinevate võimaluste läbiproovimine, hindade võrdlemine ja hinnakujundus .

    5. Katseline pakett , selle testimine ;
    • nii selguvad detailid, mis vajavad parendamist
    • küsida endalt: „Kas mina läheksin sinna ettevõttesse ja ostaksin selle raha eest neid teenuseid?”

    6. Parandused ja konkreetsete toimingute kavandamine teenuste turustamiseks ja osutamiseks;
    7. Tulemus – uus turismitoode .
    Kuigi algajale ettevõtjale võib tunduda, et turismitoote arendamine on ületamatult keeruline protsess, siis erinevad teooriad ja näpunäited muudavad uue toote arendamise loogiliseks ja struktuuri omavaks tegevuseks, mis ei eristu suuresti täppisteadustest. Disaineril tuleb arendusprotsessi üksikasju tundma õppida ja kogemusi omandades tekib ka vilumus . Seetõttu on eelneva kogemuseta algajal ettevõtjal hea kaasata arendusprotsessi ka professionaalseid disainereid või disaini konsultante.

    1.4. Lastega reisimise eripära


    Perekond on osa inimeste igapäevaelust ja üldiselt peetakse peret üheks põhilistest prioriteetidest elus. Perekonnaliikmetest hoolimine on loomulik ja nende jaoks ollakse valmis endast ehk rohkem andma. Läbi elu muutub inimese roll perekonnas – lapsest teismeliseks, siis tihtilugu kodust eemal viibivaks nooreks inimeseks ja sealt arenetakse edasi juba lapsevanemaks ja lõpuks vanavanemaks.
    Paljude noorte jaoks on pere loomine elu loomulikuks arenguetapiks, aga see toob kaasa ka uued kohustused, vastutuse kandmise ja paratamatu elustiili muutuse. Käesolevas peatükis räägitakse lastega reisimise eripärast, pereliikmete puhkusemotiividest ja käsitletakse pereliikmeid kui sihtgruppe sihtgrupi sees.
    Lapse saamine võib tõsiselt muuta inimeste puhkuseharjumusi. Kui varem sai arvestada vaid enda soovide ja vajadustega, siis peale lapse sündi tuleb ka temaga arvestada. Laps ei ole võimeline kõike täiskasvanuga võrdselt kaasa tegema ja paljude luksuslike hotellide /restoranide jaoks ei ole lapsed soovitud sihtgrupiks (Merrit 2007).
    Sunderlandi ülikooli turismiõppejõud Pau Obrador (2011: 417) tõstatab probleemi, et kuigi enamus inimesi veedab puhkuse koos perega, on peresid kui turismisihtgruppi vähe uuritud. Sihtgrupi vähene uurimine võib olla tingitud sihtgrupi vähesest atraktiivsusest ettevõtete jaoks.
    2009. aastal viidi läbi uuring eesmärgiga kaardistada Eesti turismisektori peresõbralikkust. Keskmiselt moodustasid lastega pered suhteliselt väikese osa turismiettevõtete külastajatest (51% vastanutest on lastega perede osakaal 6-25%). Enamik profileeritud ettevõtetest ei ole oma tegevust suunanud spetsiaalselt lastele lastega peredele, vaid näevad neid ühe olulise klientide sihtgrupina, kelle vajaduste ja ootuste täitmine loob ettevõttele pikaajalise konkurentsieelise . (Eesti turismiettevõtete ... 2009: 52, 63)
    Ligi 46% vastanutest kavandas lähitulevikus erinevaid tegevusi oma ettevõtte peresõbralikkuse suurendamiseks , olgugi et selle kliendisegmendi majanduslik panus turismisektori käibesse ja kasumisse oli küllaltki tagasihoidlik . See peegeldab lastega perede kui kliendisegmendi perspektiivikust – kindlasti on lastega perede näol enamik ettevõtete jaoks tegemist kliendisegmendiga, kelle kasvupotentsiaal on realiseerimata. Sellist vaadet kinnitab ka asjaolu, et vaid 30% vastanutest peab takistuseks lastega peredele suunatud investeeringute tegemiseks ebapiisavat nõudlust. (Eesti turismiettevõtete ... 2009: 53)
    Lastega pered ei ole ettevõtete jaoks atraktiivne sihtgrupp mitmetel põhjustel. Üheks oluliseks põhjuseks on hinnatundlikkus , kuna kogu eelarve tuleb ühelt leibkonnalt. Teiseks on lapsed ettearvamatud – nad oska alati korda hoida ega taju lubatud piire . Laste järele tuleb valvata ja kui ettevõtte territooriumil juhtub õnnetus, on ettevõte selle eest suuremal või vähemal määral vastutav .
    Laste turvalisuse tagamine on oluline teema nii ettevõtete kui ka lapsevanemate jaoks. Üldiselt ollakse arusaamal, et riske tuleks maandada ja ohtlikke olukordi vältida. Vastupidiselt sellele üldisele arusaamale kirjutasid Gever Tulley ja Julie Spiegler raamatu „50 Dangerous Things (You Should Let Your Children Do)”. Raamatus soovitatakse ronida puu otsa, lakkuda patareid , liimida sõrmed kokku jne. Teose eesmärk on õhutada lapsi võtma riske, et seeläbi õppida ohutust. (Richie 2011)
    Läbi kogemuste saab laps õppida aru saama riskidest ja ohutusest ning seeläbi muutuda vastutustundlikumaks. Raamatus räägitakse: „Lase lastel puu otsa ronimist harjutada , et nad õpiksid seda turvaliselt tegema. Kui Sa neil seda kunagi teha ei lase, teevad nad seda omapäi ikka, ja võimalik, et kõige ebaturvalisemal moel, mis Sa ette oskad kujutada!” (Richie 2011)
    Üle kuueteistkümne kirjastaja keeldusid raamatut avaldamast, kuna kartsid hagi inimeste poolt, kelle lapsed on saanud viga peale raamatus soovitatud tegevusi. Hoolimata kirjastajate keeldumisest avaldasid autorid raamatu ise. Teosest sai Ameerikas ootamatu sensatsioon ja esimesel kuul osteti üle 5000 eksemplari. Nõudlus raamatu järele aina kasvas ja peagi olid raamatu avaldamisest huvitatud paljud kirjastajad. (Richie 2011) Eelnev oli hea näide sellest, kui suure vea võib teha sihtgrupi käitumist eeldades, aga mitte tundes. Kuigi võiks arvata, et lastega perede olemust ja soove on kerge mõista, tuleb sihtgruppi siiski ka lähemalt uurida.
    Laste peamine eesmärk reisidel on mängida ja kogeda erinevaid tegevusi, samas lapsevanemad tahavad lihtsalt lõõgastuda ja lastega koos aega veeta. Lapsed otsivad kogemusi, kus nad on aktiivselt kaasatud. Nad ei ole mõjutatud sellest, mida üldiselt arvatakse end tegema pidavat nagu näiteks vaatamisväärsuste külastamine. Elamuste tootmisel soovitatakse keskenduda temaatilistele elamustele. (Hartl, Gram 2008: 239-240)
    Võimalus põgeneda igapäevaelu kohustuste ja stressi eest on üks peamiseid põhjuseid, miks minnakse puhkusele. Lapse ja pere eest hoolitsemine on 24-tunnine töö, mis võib reisides kaasa tuua isegi rohkem stressi. Sellest pidevast korraldamisest sooviksid lapsevanemad vahepeal puhata . Pidevalt teiste elu korraldav lapsevanem soovib põgeneda kogemusse, kus saaks teha „vähem” vastupidiselt ühiskonna survele teha pidevalt „rohkem”. Tänapäevane kiire elustiil väljendub ka pereelus , mistõttu tunnevad perekonna liikmed pidevalt, et neil on kiire. See kiire ei pruugi üle minna ka puhkusel käies. (Carr 2011: 38)
    Tihti võetakse perepuhkus ette, kuna soovitakse perega rohkem koos olla ilma igapäevaste segavate faktoriteta nagu kool, töö, huvitegevused jne. Turismireis eraldab pere igapäevakeskkonnast ja pakub võimalust segamatult koos olla. ( Shaw et al 2008, Jurowski 2001) Siiski ei tasu mõelda, et pereprobleemid puhkusele minnes ära unustatakse. Puhkus võib olla vägagi stressirohke ja pingete maandamise asemel neid hoopis juurde tekitada.
    Johns ja Gimothy viisid läbi uuringu, kus selgus, et lastele orienteeritud teemaparkide (nt. Legoland ja Disneyland) külastamine on paljude lapsevanemate jaoks nagu kohustus ja laste soovidele järele andmine. Paljud vastanutest ütlesid, et perepuhkuseks kulutatud aeg on justkui ohver, mille nad toovad laste jaoks. Kohustus võetakse omaks, kuna soovitakse olla hea lapsevanem. (Johns, Gyimòthy 2002: 326)
    Ema ja isa ei pruugi tunnetada ühtmoodi lapse eest hoolitsemise kohustust ja selle mõju puhkusele. Traditsiooniliselt nähakse ema peamise hoolitseja rollis, mistõttu langeb ka kohustus lapse eest puhkuse ajal hoolitseda peamiselt emale. (Davidson 1996, Shaw et al 2008) Shaw et al (2008: 14) märkis ära, et perepuhkus ei pruugi ema jaoks olla üldse see, mida tüüpiliselt puhkuseks peetakse – nauding, vabadus, igapäevakohustuse eest põgenemine.
    Nii võib, aga ei pruugi olla. Paljud lapsevanemad veedavad suure osa ajast tööl ega saa laste eest palju hoolitseda, Puhkuse ajal lapse eest hoolitsemine annab võimaluse tunnetada ennast hea lapsevanemana ja seeläbi saada teistsugust naudingut. (Carr 2011: 37) Neil Carr (2011) toob välja, et lastest tingitud muutused puhkuseharjumustes ei pruugi alati olla vaid kitsendused ja ebameeldivate kohustuste tekkimine. Traditsiooniliste perepuhkuse sihtkohtade (nt. Legoland) külastus ja rannal liiva sisse aukude kaevamine ei oleks teda enne laste sündi paelunud aga mõlemad tegevused osutusid tema jaoks meeldivaks ja mõneski mõttes harivaks.
    Nii nagu vanemad, otsivad ka lapsed vaheldust monotoonsele igapäevaelule, mis sisaldab klassiruumis istumist, koduseid töid ja isegi vabaaja tegevused ning sellest kõigest tulenev range ajakava (Klammer 2006). Erinevas vanuses laste puhkusemotivatsioonid on erinevad. Eelkooliealistel tõenäoliselt puuduvad spetsiifilised puhkusesoovid ja motivatsioonid, mis erineksid tavapärases keskkonnas viibimisest. Siiski on oluline nendele soovidele ja vajadustele tgähelepanu pöörata, kuna neil on mõju kogu perekonna ajaveetmisele. Kuigi väikelapsed on altid aktiivselt tegutsema võivad nad ka kergesti ära väsida, eriti pikkadel reisidel. (Carr 2011: 42)
    Lapsed vanuses 5-12 on huvitatud mängimisest – rand, ujumisbassein ja seikluspargid on nende jaoks väga atraktiivsed (Swarbrook, Horner 1999 Carr 2011 kaudu). UK algkooliealisi lapsi uurides selgus, et nad eelistavad pigem tuttavaid paiku eksootilisele „teistsugusele” (Blichfeldt, 2007).
    PGL on ettevõte, mis on alates 1957. aastast korraldanud Suurbritannias lastelaagreid, koolireise ja laste seikluspuhkuseid. PGL-i turundusjuht Sarah Reynolds rääkis 2005. aasta intervjuus , et palju tolleaegsetest puhkusepakettidest põhinesid laste endi tagasisidel ja soovidel. Ta rääkis, et lastel on oma arvamus ja arenenud maitsemeel , millega tuleb arvestada – üks laps soovib ekstreemsusi, teine aga rahulikku puhkust. (Robbins 2005)
    Teismelise ikka jõudes tahetakse olla omapäi, pigem ilma vanemateta. See on seotud sooviga kujundada välja oma isiklik identiteet ja kasvada välja rollist „laps perekonnas”. (Carr 2011: 44) 2002. aastal Austraalias Brisbane`i teismeliste seas läbi viidud uuring kinnitas, et teismelisi paelub täiskasvanulik puhkuseveetmine. 66-st vastajast 12 ütlesid, et nende ideaalsel puhkusel ei oleks perekonda ja veel kaheksa vastajat rääkis, et nende ideaalsel puhkusel ei oleks perekond üldse teretulnud. Intervjuus rääkis 12-aastane tüdruk, et perekonnaga suhtlemine ei olnud üks puhkuse positiivne aspekt ja ta ei taha, et teda enam puhkusel lapsena koheldaks. (Small 2008)
    Inglismaa keskklassi kuuluva pere 14-aastane tüdruk rääkis, et tunneb end ebamugavalt, kui peab puhkuse ajal perega palju aega koos veetma. Tüdruku ema kurtis, et nende peres on keeruline eri vanuses laste soove kokku sobitada. Näiteks 14-aastane tüdruk tahab ärkvel olla kuni 2:30 öösel, aga magamistuppa minnes ajab ta alati 7-aastase õe üles. (Obrador 2011: 416)
    Lahkaarvamused ja tülid on osa perekonna igapäevaelust. Oleks eksklik arvata, et need kaovad ära pelgalt seetõttu, et ollakse puhkusel. Perekond koosneb erinevate soovide ja vajadustega inimestest, pinged ning konflikt võivad kergesti esile kerkida kui võetakse ette tegemisi, mis ei ole kõigile perekonnaliikmetele nauditavad. (Carr 2011: 45-46)
    Erinevusi perekonnaliikmete soovides kirjeldatakse mitmes uuringus. Näiteks Brisbane`is läbiviidud uuringu käigus kirjeldas 17-aastane tüdruk ideaalset puhkust järgnevalt: „Kuu aega rannal sõprade ja perega. Lõõgastumine, ostlemine, ujumine , mida iganes. Rentida rannamaja ja olla lihtsalt kuu aega väga mitteametlik.”. Tüdruku 47-aastane isa kirjeldas oma ideaalset puhkust vägagi erinevalt: „Šotimaa, ringi sõitmine külastades ajaloolisi ja kultuurilisi paiku.” (Small 2008)
    Camp Beaumont teenindas 2005. aasta seisuga 20 000 last aastas ja ajavahemikul 2000-2005 kasvas ettevõte 25%. Ettevõtte turundusjuht Jonathan Barber rääkis, et üha enam käivad nii mees kui ka naine tööl. Lapsevanemad muutuvad ajaga hõivatumaks ja laste laagritesse saatmise järele nõudlus kasvab, kuna see on ideaalne võimalus mõneks ajaks pinget vähendada. Töötavad lapsevanemad ei ole ka üldjuhul hinnatundlikud ja nad on valmis maksma selle eest, et laps veedaks hästi aega. Barber rääkis, et lapsevanemad on soovinud, et lapsele võimaldataks lennutunde. (Robbins 2005)
    Laager on suurepärane võimalus pakkuda täiskasvanutele puhkust kohustusest teades, et nende laps veedab meeldivalt aega ja tema eest hoolitsetakse. Ka lapsele on oluline olla vahepeal vanematest eraldi ja tegeleda tegevustega, mis on arendatud just tema huve arvestades. Kuigi perepuhkuse üks oluline osa on perega koos aja veetmine , võib puhkuse ajal mõneks tunniks või koguni päevaks lapse spetsiaalsesse laagrisse panemine mõjuda üldisele puhkuseelamusele hästi.
    5-aastase lapse ema Stephanie Merrit ütleb nii: „See on üldtuntud tõde, et kui Sul on väikesed lapsed, tuleb unustada huvi luksuse vastu. Butiikhotellid ja kvaliteetrestoranid ei taha enam Sind koos nende kleepivate, lärmakate, kohmakate väikeste inimestega, keda Sa kaasas kannad. Pead leppima faktiga, et lõõgastavad puhkused on läbi ajani, mil Su lapsed lõpetavad kooli.” Merrit kiidab oma artiklis ühte Prantsusmaa lossi, mis pakub lapsevanematele seda, mida nad vajavad: täiskasvanute puhkust. (Merrit 2007)
    Anna ja Andrew Barwick tajusid oma kahe lapsega reisides nõudlust millegi järele, mida turul ei pakuta ja arendasid välja Rigaud`i lossi kontseptsiooni Bordeaux veinipiirkonnas. Selles lossis saab viibida ilusas ümbruses, kus professionaalsed lapsehoidjad tegelevad lastega seni, kuni täiskasvanu loeb päikese käes raamatut või võtab auruvanni. Lastele antakse ühiselt süüa, pakutakse meelelahutust erakinos ja nad pannakse beebimonitori levialasse magama ning täiskasvanud saavad samal ajal nautida tippkokkade valmistatud roogasid. (Merrit 2007)
    Perepuhkus on suurepärane võimalus veeta endale oluliste inimestega koos kvaliteetselt aega ja läbi ühiste meeldejäävate kogemuste muutuda pereliikmetega lähedasemaks. Võiks arvata, et lastega reisides ei saa end kunagi päriselt välja puhata, kuna inimene ei saa puhata oma peamisest kohustusest lapsevanemana ning pidevalt tuleb leida kompromisse, kuna erinevate vanusegruppide huvid ja võimed võivad tugevalt varieeruda.
    Lastega pered ei ole üldiselt ettevõtete jaoks soovitud sihtgrupp erinevatel põhjustel ja see on jätnud turule suure tühimiku, mis küll on vähenemas. Probleemikohad on ettevõtete jaoks võimalus pakkuda elamusi ja mõistvat suhtumist seal, kus seda vaja on. Pered on kõikjal ja selle sihtgrupi vajadustega arvestav ettevõte võib saavutada nii kõrge kliendirahulolu kui ka konkurentsieelise.

    2. Tootearendus Hõbevalge teemapargis

    2.1. Hõbevalge teemapargi idee


    2011. aasta märtsis loodi ettevõtte Hõbevalge Müsteerium OÜ eesmärgiga arendada välja elamusi pakkuv ajalooline teemapark. Arendamisega tegeleb peamiselt 5-liikmeline meeskond (vt lisa 2). Idee on inspireeritud Lennart Meri raamatust „Hõbevalge”, kus Meri käsitleb Eesti ja Põhjamaade ajalugu. Kindlat nime teemapargil veel ei ole. Hetkel kutsutakse seda Hõbevalge teemapargiks, kuna tegemist on suures osas raamatu „Hõbevalge” ainesega. Järgnevalt antakse lühike ülevaade Hõbevalge teemapargi ideest ja kontseptsioonist, tuues muuhulgas välja sihtgrupid ning kavandatavad objektid ja tegevused.
    Teemapargis pakutakse põhjamaade rahvastele võimalust tunnetada sidet oma juurte, esivanemate ja kodumaaga. Kaugematest kultuuriruumidest pärit turistid saavad Põhja-Euroopa ajalugu tunnetada. Teemapargis saab kogeda, kuidas leidsid erinevatele olukordadele lahenduse Põhja-Eurooplaste esivanemad . Igaüks saab ise otsustada, kas selline teguviis võiks sobida ka tänapäevasesse maailma ja kas tegemist on teadmise/oskusega, millest võiks kasu olla. Vahest on muutuste käigus ununenud esivanematel olnud teadmiseid, mis on piisavalt väärtuslikud, et neid tasub tuua tagasi rahva teadvusse.
    Esimene koht, kuhu külastaja satub, on kompleksi peamaja . Seal asub vastuvõtt, töötajate ruumid ja koolituskeskus , mis on varustatud tänapäevase esitlustehnikaga ja sobib seminaride korraldamiseks. Peamaja kõrval asuv teemapargi ala on ümbritsevast keskkonnast piiretega eraldatud ja kujundatakse nii, et külastaja tunnetaks ajaloolist hõngu. Sõna „ajalugu” kasutab autor siinkohal mineviku tähenduses ja tegemist ei ole ühele kindale ajastule keskendumisega. Pigem võib teemapargis kogeda ajajoont, mis läbib erinevaid ajastuid.
    Hõbevalge teemapargi kompleksi planeeritud objektid:
    • Peamaja ca 300 m2 - vastuvõtt, töötajate ruumid, seminariruum 100m2 ja grupitööruumid. Vastuvõtus müüakse meeneid - talismanid, ehted, töö- ja tarbevahendid, nõud. Seminariruumi on paigaldatud surround helisüsteem, mis aitab videode näitamisel vaatajat sügavamalt haarata. Tulevikus on plaanis soetada ka 3D esitlustehnika.
    • Telk väliüritusteks - 72m2, ilmastikukindel. Töötube ja muid väliüritusteks sobivaid tegevusi saab läbi viia ka väljaspool teemaparki. Telgi järele võib tekkida vajadus ka halva ilmaga teemapargi alal üritusi korraldades.
    • Seiklusrajad.
    • Ala, kus elada ilma tänapäevaste vahenditeta ja tunnetada ajaloolist eluolu. Püstkojad ja ajaloolised hooned elamusmajutuseks;
    • Puhkeala:
      • interaktiivsed eksponaadid
      • muistsed töö- ja tarbevahendid kasutamiseks
      • teadjamehe koda
      • ravitseja koda
      • grillikohad
    • Katusealune ühistegevusteks vabas õhus – lugude kuulamine , rollimängud ja protsessiteater.

    Seiklusradade kontseptsioon erineb Otepää ja Valgeranna seiklusparkide omast. Kui viimastes on põhirõhk kõrgustes takistuste ületamine, siis Hõbevalge teemapargi seiklusradade puhul on põhirõhk mitte füüsilisel tegevusel, vaid vaimset laadi rännakul, mille jooksul omandatakse uut informatsiooni ja kasutatakse oma ettekujutusvõimet.
    Hõbevalge teemapargi kompleksi planeeritud tegevused:
    • Seiklusradade ja labürindi läbimine;
    • Töötoad: tõrvapõletamine, ehete, tarbeesemete ja tööriistade valmistamine (nt. kivikirves );
    • Aardemäng;
    • Püstkojas ööbimine ja hakkama saamine ilma tänapäevaste vahenditeta;
    • Protsessiteater;
    • Toode „ Muinasjutt kui turismireis”.

    Põhitegevusteks on seiklusradade läbimine ja töötoad. Tegevuste puhul pööratakse suurt rõhku sellele, et inimene saaks piisaval määral personaalselt kaasatud ega tunneks end neutraalse pealtvaatajana. Arendajate üheks eesmärgiks on pakkuda tasakaalu tegevustes osalemise ja lugude kuulamise vahel. Tegevusena on „Muinasjutt kui turismireis” sarnane üheinimeseteatri ja rollimängu seguga , kus külastajad osalevad tegevustes oma kujutlusvõime kaudu. Läbiviija peamiseks rolliks on rääkida muinasjuttu suunates inimeste kujutlusvõimet ja tekitades neis tunne, nagu nad viibiksid teises ajas ja kohas. Kaasamaks inimesi personaalselt, segatakse muinasjutu kontseptsioon rollimänguga. Kuulajatele antakse muinasjututegelaste rollid ja nad saavad ka ise muinasjutu kulgu suunata, kui läbiviija neile sõna annab.
    Esialgu on planeeritud elamusmajutusena pakkuda ööbimiseks püstkoda koos kõigi vajaminevate tarbeesemetega, mille abil hakkama saada. Sellise elamusmajutuse kontseptsiooni arendatakse edasi. Tulevikus on plaanis pakkuda ööbimist rehielamus ja muudes ajaloolistes hoonetes.
    Ettevõte lähtub võimalikult palju autentsusest, aga peamine eesmärk ei ole kooli ja muuseumi laadne ajaloo õpe. Kui koolis keskendutakse suuremalt jaolt makrosündmustele (sõjad, presidendid , aastaarvud jne.), siis teemapargis kogetakse meie eluajale eelnenud aegade igapäevaelu. Rõhutakse mitte teadmiste edasi andmisele, vaid isiklikult situatsioonide kogemisele. Teemapargi külastuse eesmärgiks on elamus.
    Kuidas elu ja olu tegelikult minevikus oli, selle üle vaidlevad isegi ajaloolased. Teemapargi mõte ei ole mitte ajaloofaktide edasiandmine, vaid võimalus olla ja tegutseda nii, nagu meie esivanemad võisid olla ja tegutseda - riietus, töövõtted, vahendid, ööbimine, toidu valmistamine jne.
    Teemapargi peamisteks sihtgruppideks on lastega pered, ettevõtted ja organisatsioonid, sõprusgrupid ning sise- ja välisturistid nii väikeste kui suuremate gruppidena. Turistid ja lapsed teevad üldjuhul suhteliselt palju lärmi, samas kui ettevõtted vajavad seminari pidamiseks rahu ja vaikust . Situatsioon, kus lapsed mängivad pargialal samal ajal seminari pidamisega võib ettevõtte jaoks osutuda ohukohaks ja selle riski maandamisega on arendajatel vaja põhjalikult tegeleda.
    Mõeldes läbi klienditeekonna mõlema sihtgrupi korral on võimalik kokkupuutekohtades probleeme vältida ja lastesõbralikkusega luua ettevõtete jaoks lisaväärtust. Nimelt on tegemist suurepärase kohaga korraldamaks mitmepäevaseid seminare, kuhu osalejad saavad pere kaasa võtta. Teemapark on ka hea koht firma suvepäevade pidamiseks, kuna suvepäevi võib ühendada seminariga.

    2.2. Uuring: lastega perede soovid ja vajadused teemapargis


    Hõbevalge teemaparki planeeritakse arendada sihtgrupipõhiselt, mõeldes hoolikalt läbi kõikide sihtgruppide soovid ja vajadused. Lastega pered on teemapargi jaoks oluline sihtgrupp ja sihtgrupi tundma õppimiseks korraldati kvalitatiivne arvamusuuring. Uuringu eesmärgiks on selgitada lastega perede soove ja vajadusi ning sellest lähtuvalt teha ettepanekud sihtrühmale suunatud tootearenduseks Hõbevalge teemapargis.
    Uuringu käigus otsiti vastust küsimusele: „Millega arvestada Hõbevalge teemapargi arendamisel, kui soovitakse pakkuda lastega peredele elamusi?”. Esmalt tutvuti teiseste andmete ehk eelnevalt sarnasel teemal läbi viidud uuringutega ja seejärel viidi läbi poolstruktureeritud intervjuud lastega perede sihtgrupi esindajatega.
    Intervjueeriti nii lapsi kui ka täiskasvanuid. Laste intervjueerimiseks küsiti lapsevanematelt vastav luba. Intervjueeritavad leiti juhuvalimi alusel jälgides, et vastajate seas oleks mõlema soo esindajaid võrdselt ja erinevas vanuses inimesi. Uurija leidis intervjueeritavad erinevatest vabaajaveetmise kohtadest – Tartu mänguväljakud, Kuutsemäe puhkekeskus, Lelula perekeskus.
    Täiskasvanutega viidi läbi kaheksa intervjuud (neli meest, neli naist). Kõigil intervjueeritavatel on lapsed, ühel ka lapselapsed . Lisaks täiskasvanutele intervjueeriti nelja last, kellest kaks olid koolieelikud. Kokku viidi läbi 12 intervjuud. Intervjuudes kogutud andmete analüüsimisel selgus vajadus täiendava info järele ja seetõttu koostati ankeetküsimustik eFormularis.
    Intervjuudes keskenduti pigem ettevalmistatud teemadele, kui kindlatele küsimustele. Esialgu selgitati intervjueeritavatele uuringu eesmärki ja Hõbevalge teemapargi ideed. Seejärel räägiti vabamas vormis edasi intervjueeritava kogemustest, isikust ja perekonnast ning mindi edasi esilekerkivate teemadega. Kõigilt ei küsitud ühesuguseid küsimusi. Kui ühes intervjuus selgus olulisena tunduv teema, siis selle teema kohta küsis uurija ka järgmiselt vastajalt. Näiteks esimene intervjueeritav määratles koera oma perekonna liikmena ja tõstatas küsimuse: „Kas teemaparki saab tulla koeraga?” Teema võeti arutlusele ka järgnevates intervjuudes ning ankeetküsitluses.
    Inervjuudes käsitleti kolme teemat:
    • Intervjueeritava isik – vanus, sugu, lapsed.
    • Eelistused ja kogemused perekonnaga vaba aja veetmisel.
    • Huvi Hõbevalge teemaparki kavandatavate toodete ja teenuste vastu.

    Intervjuude käigus selgus teemasid, millega uurija nägi vajadust põhjalikumalt tegeleda. Teemad on välja toodud järgnevas loetelus :
    • Kas koeri peaks lubatama teemaparki?
    • Kas kogu pakutav toit võiks olla kohapeal kasvatatud ?
    • Kas kana hukkamine liha saamiseks on liiga ekstreemne tegevus teemapargi jaoks?
    • Kas teemapargis oleks vaja eraldi lastehoidu?
    • Kas lapsevanemale on oluline, et teemapargis õpitaks midagi kasulikku ?

    Lisaks eelpoolnimetatud teemadele soovisid arendajad saada rohkem informatsiooni järgneva kohta:
    • Kas planeeritud teemad ja tegevused pakuvad sihtgrupile huvi?
    • Millised on lastega perede kogemused teemaparkides?
    • Mis peaks lapsevanemate arvates teemapargis olema, et see oleks lastega peredele sobilik?

    Eelpool väljatoodud teemade selgitamiseks koostati eFormulari keskkonnas küsitlus (vt lisa 3). Internetiküsitlus valiti peamiselt seetõttu, et sooviti saada vastuseid kindlatele küsimustele ja küsitlus võimaldab koguda mahukama andmestiku kui intervjuud.
    Poolstruktureeritud ankeet koosnes avatud küsimustest teemade selgitamiseks ja valikvastustega küsimustest, mille abil vastaja hindas oma huvi pakutava suhtes. Lisaks paluti inimestel märkida ära oma sugu, vanus ja laste arv ning vanused. Küsimustiku lõpus oli lahter , kuhu inimene sai kirjutada seda, mida ta veel lisaks öelda soovis. Vastaja sai ka selle ära märkida, kas soovib infot uuringu tulemuste, teemapargi tähtsamate arengu, avamise , tootekatsetuste kohta ja sai jätta oma e- maili aadressi. Vastanute poolt ankeeti sisestatud e-maili aadressile saadeti eFormulari kaudu automaatne teade, kus tänati vastamise eest.
    Ükski küsimus ei olnud vastamiseks kohustuslik, et ankeeti lõpetada. Ankeeti jagati Perekooli foorumis ja Facebooki sotsiaalvõrgustikus. Küsimustikule vastas kokku 30 inimest, kellest 22 ehk 73,3% olid naised, seitse mehed ja üks vastaja jättis soo märkimata.
    Ankeetküsitluse abil kogutud andmestik kodeeriti ja viidi läbi korrelatsioonanalüüs, leidmaks seoseid erinevate tunnuste vahel. Lisaks arvutati välja vastuste protsentuaalsed näitajad ja tehti nende abil visuaalsed illustratsioonid. Avatud küsimuste vastustes otsiti sarnasusi ja valikvastustega küsimuste kommentaari lahtristese lisatud informatsiooni kasutati andmete analüüsimisel. Vastanute ideed ja ettepanekud salvestati ning lisaks käesolevas töös analüüsimisele kasutatakse neid ka edaspidi tootearenduse protsessis (näiteks klienditeekonna koostamisel ja analüüsimisel).

    2.3. Uuringu tulemuste analüüs


    Selles peatükis antakse ülevaade uuringu tulemuste analüüsist. Kuigi intervjuud viidi läbi enne ankeetküsimustikku, analüüsitakse kogutud andmeid koos ühtse andmestikuna. Kõiki korrelatsioonanalüüsis selgunud seoseid ei käsitleta. Välja tuuakse vaid uuringu eesmärgist lähtuvalt olulised seosed, millel on väärtust tootearenduslikust seisukohast. Kuigi esines seoseid soo ja mõne tunnuse vahel, suhtutakse nendesse ettevaatlikkusega, kuna meeste esindatus valimis on liiga väike sugude vaheliste erinevaste selgitamiseks.
    Kõik intervjueeritavad arvasid, et Tartu lähedale oleks vaja kogu perele sobivat vabaajaveetmise kohta. Samas selgus, et teemapark märksõnana oli vastajatele raskesti hoomatav. Selgituseks küsiti üle näiteks nii: „Kas see on siis nagu mänguväljak?” või „Ühesõnaga, see on siis seikluspark?” Eelkooliealise tüdruku intervjueerimise juures oli ka tema ema, kes vajadusel selgitas lapsele intervjueerija küsimusi. Ema küsis lapselt nii: „Mis võiks olla Sinu arvates ühel hästi suurel mängumaal?”
    Teemapargi idee sai alguse Lennart Meri raamatust „Hõbevalge”, mille ainesel see ka luua planeeriti, seega küsiti intervjueeritavatelt täiskasvanutelt nende kogemusi ja huvi seoses raamatuga. Üks intervjueeritav mainis, et on raamatu läbi lugenud ja austab Lennart Merit , aga üldiselt oli teadlikkus raamatust väike ja huvi nõrk. Autor järeldas, et üldise kontseptsiooni mõttes ei ole see piisavalt atraktiivne teema, kuna jätab liialt kitsa ja nišiliku mulje ja paljudele inimestele on see teema võõras. Üldine teemakontseptsioon peaks olema laiem, et see oleks atraktiivne kogu perele.
    Ankeetküsitluses küsiti, milliseid teemaparke perega külastatud on. Intervjuude käigus selgus, et inimeste jaoks on keeruline teemaparke määratleda, seega anti ankeedis ette valikuvariandid ja jäeti vaba lahter, kuhu sai lisada külastatud kohti, mida valikutes ei olnud. Väljapakutud teemaparkidest enim külastatud on tulemuste andmetel Tallinna Loomaaed ja vaid vähesed on käinud Kilplalas. Teemaparkide külastatavust vaata joonisel 2.2.1.
    Joonis 2.2.1. Eesti teemaparkide külastatavus (autori koostatud).
    Mida raskemini on teemapark kättesaadav, seda suurem peab olema motivatsioon seda külastada. Kui näiteks Kilplaste teema ei ole väga paeluv, aga Kilplala asub vaid kilomeetri kaugusel ja sinna on kerge kohale jõuda, võib inimene seda külastada. Kui aga Kilplala asuks 100 kilomeetri kaugusel raskesti leitavas kohas, võib see kahandada inimeste motivatsiooni kohale minna. Piletihinnale lisandub tarbija jaoks alati ka transpordi- ja ajakulu.
    20 vastanut märkis, et on külastanud Tallinna Loomaaeda. Küsimusele, kus nad on tundnud , et lastega perede vajadustega on arvestatud, märkis seitse inimest ära järelveetavad kärud Tallinna Loomaaias. Veel toodi välja kohti, kus on palju huvitavaid tegevusi erinevas vanuses inimestele. Üks vastaja rõhutas, et oluline on laste järelvalve juhuks, kui lapsega peaks midagi juhtuma ja üldine hooliv suhtumine. Üks lapsevanem ütles: „Nt Muumimaal jagati tasuta kleepse, mida lapsele särgile kleepida, kus kirjas lapse nimi ja vanema andmed juhuks, kui keegi ära peaks kaduma. Sellises rahvarohkes kohas täiesti hädavajalik asi!”
    Teemapargi arendajatel tuleb mõelda hoolikalt läbi, kuidas tegeleda laste ärakadumise probleemiga ja kas on võimalik tagada laste järelevalve atraktsioonidel. Arendajad tahavad peredele pakkuda võimalust mõnda aega puhata infomürast, mobiiltelefonidest ja tänapäevasest tehnikast. Kui pere jätab mobiiltelefoni pargialalt välja, peab olema korraldatud võimalus pereliikmete ülesleidmiseks. Üks võimalus on arendada välja käe peale kinnitatavad seadmed üksteise ülesleidmiseks ja omavaheliseks suhtlemiseks.
    Et teemapark oleks lastega peredele sobilik, toodi ankeetküsimustiku vastustes välja hulganisti nüansse – piisavalt WC-sid, tegevusi, töötube, vaikselt olemise võimalus, ruumi jooksmiseks, mugav vankritega liikumine jne. (vt lisa 4). Neid arvamusi ja ideid saab disainiprotsessis arvesse võtta. Arendajatel tuleb kaardistada kogu klienditeekond, erinevatel etappidel kliendi vajadused ja võimalused täita soove, mida klient ise ei ole välja öelnud. Lapsevanemate poolt väljaöeldud nägemus peresõbralikkusest aitab leida klienditeekonnal kitsaskohti ja arendusideid.
    Intervjuude käigus küsiti kõigilt vastajatelt, mida nad sooviksid teemapargis teha ja näha. Kõik intervjueeritavad kinnitasid, et seal peaks olema ronimise võimalus. Üks lapsevanem ütles nii: „ Ronimine meeldib absoluutselt kõigile lastele.” Lastele meeldivatest tegevustest toodi välja veel veeatraktsioonid. Kolme eelkooliealise lapse ema ütles, et midagi veega seonduvat peaks kindlasti teemapargis olema. Lõunakeskuse AHHAA eksponaatidest oli tema laste lemmik suur mullitaja – silikoniga täidetud toru, mille sisse saab pumbata mulle. See jäi lastele hästi meelde ja „mullitama” minemist olevat lapsed nõudnud veel mitu kuud peale viimast külastust. Ka uuest AHHAA keskusest tõi ema välja ühe veeatraktsiooni, mis lapsi väga köitis. Intervjueeritav soovitas teemaparki teha vesioina.
    Eelkooliealised lapsed keskendusid oma soovidega peamiselt sellele, mis oli neile tuttav. 3-aastane laps ütles nii: „Seal peaks olema hästi suur liivakast ja meie kodu mänguasjad.” 4-aastane poiss ütles: „Meie läheme seal issiga metsa, laseme karu maha ja emme teeb sellest meile süüa.” Seega eelkooliealistele lastele suunatud tegevustes ei tohiks liialt keskenduda uudsetele asjadele ja tegevustele. Lastele tuleks jätta võimalus näha tuttavaid tegevusi ja teha seda, mida nad juba varasemalt on harjunud tegema või kogema .
    Vastupidiselt koolieelikutele oli 8-aastase tüdruku jutus näha selge toon, et ta soovib kogeda seda, mida varem kogenud ei ole. Ka intervjueeritud 9-aastane poiss väljendas oma avatust pigem uuele ja huvitavale, kui juba läbiproovitud tegevustele. Seega kooliealistele lastele suunatud tegevustes tuleks eelkooliealistele suunatud tegevustega võrreldes rõhuda rohkem uudsetele tegevustele. Samas tuleb meeles pidada, et uudsusega ei tohi liialdada. Lapsed soovivad uut infot saada pigem tegutsedes ja oma arengule vastavas vormis. 8-aastane tüdruk ütles AHHAA keskuse planetaariumi kohta, et see on igav. Ta selgitas, et ei saanud räägitud jutust aru ja ei viitsinud seal ühe koha peal nii kaua istuda.
    Ankeetküsitluses küsiti samuti nagu intervjuudes, et mida soovitakse teemapargis teha ja näha. Vastusevariandid anti ette ja inimesed said ise lahtrisse „muu” kirjutada, mis neid veel huvitaks. Valikus etteantud vastused on toodud välja joonisel 2.2.2.
    Joonis 2.2.2. Huvi erinevate tegevuste vastu teemapargis (autori koostatud).
    Kõige suurem oli huvi vanaaegsete töömeetodite proovimise ja seiklusraja läbimise suhtes. Kuna need märksõnad osutusid märkimisväärselt populaarseks, võib neid kasutada külastajate ligimeelitamiseks teemapargi turundustegevuses ja üldise kontseptsiooni arendamisel. Ronimine osutus laste seas üheks populaarsemaks tegevuseks ja see on tihedalt seotud seiklusraja kontseptsiooniga. Seega seiklusraja läbimisest võib saada tegevus, mis ühendab kogu perekonda.
    Arvestada tuleb asjaoluga, et raskusaste on määrava tähtsusega ja et Eestis on mitmeid analoogseid seiklusradu. Hõbevalge seiklusrada peaks olema külastajates elamuse tekitamiseks uudne. Töö autor teeb ettepaneku arendada välja seiklusrada, kus on mitu kõrvuti asetsevat rada erineva raskusastmega. Sellisel juhul saab lapsevanem omale sobiva väljakutse olles siiski koos lapsega, kes läbib sealsamas kõrval enda võimetele vastavat trajektoori.
    Ka vanasid töömeetodeid saab kohandada igale raskusastmele ja ühes kohas võib pakkuda tegevust kogu perele. Lapse jaoks võib väike nüri kivikirves olla huvitav mänguasi, millega tegeleda niikaua , kui isa proovib päris kivikirvega puud langetada.
    Kuigi giidiga ekskursioon on turismisektoris laialt levinud tegevus, pakkus see väljapakutud variantidest vähim huvi. Vähest huvi võib seletada sellega, et inimesed võivad olla saanud ekskursioonidel halbu kogemusi või kardetakse , et lastega on ettevõtmine liialt keeruline.
    Ekskursioonil giidi jutu kuulamine võib muutuda väsitavaks ja tendents on selle suunas, et soovitakse pigem tegutseda. Ekskursioon eeldab giidi jutu tähelepanelikku kuulamist, aga kui lapsed ei püsi ekskursiooni ajal paigal, ei saa täiskasvanu ka piisavalt keskenduda, et sellest rõõmu tunda. Miks täpsemalt ekskursioonide vastu vähene huvi on, selle põhjuseid tasuks selgitada viies läbi lisanduvaid intervjuusid.
    Giidiga ekskursioon on traditsiooniline turismiteenus, mis annab hea võimaluse lugude jutustamiseks ja koguelamusse haridusliku elemendi lisamiseks. 43% vastanutest ei ole liiga väike protsent väitmaks täielikku huvi puudumist. Ekskursioonidest ei tasu loobuda, nende kavandamisel peavad arendajad lihtsalt vaeva nägema, et need huvitavaks muuta. Uurides teemat lähemalt peaks küsima, kas ekskursioon pakub lapsevanematele huvi juhul, kui ta saab lapse jätta kellegi teise hoolde.
    Intervjuu tulemuste alusel võib arvata, et Hõbevalge teemapargi üldine kontseptsioon ja märksõnad tuleb uuesti läbi arutada ning leida selline variant, mis on üheselt mõistetav ning selge. Lennart Meri raamat „Hõbevalge” ei osutunud atraktiivseks märksõnaks, aga sellest ei saa veel järeldada huvi puudumist planeeritud teemade vastu. Seega pakuti ankeetküsitluses välja erinevaid teemasid ja inimene sai ära märkide need, mis temas huvi tekitasid. Vastuseid saad vaadata joonisel 2.2.3.
    Joonis 2.2.3. Vastanute huvi teemapargis kavandatud teemade vastu (autori koostatud).
    Enim äratasid vastajates huvi esivanemate kombed ja vanaviisi olmeprobleemide lahendamine, kuid väljapakutud teemade vastu huvi erinevus ei ole märkimisväärselt suur. Teistest vähem paelusid kaitsvad talismanid ja kaali meteoriidikatastroof. Üks vastanutest lisas selgitusse: „Kaitsvad talismanid ja ravitsemine on õrn piir, see on natuke üle võlli lastud praeguses ühiskonnas, liiga IN, et olla tõsiseltvõetav ja sügav nagu ta tegelikkuses olema peaks. Aga huvi pakubki just see, et oleks tehtud asi sügavuti, mitte pealispinnaliselt, tänapäevastades. Seda ehedust tahaks.”
    Eheduse ja autentsuse küsimuse mainisid ära mitmed vastanud, seega tuleks teemapargis selgelt eristada, mis on autentne ja mis mitte, vältimaks ebausaldusväärse teemapargi ja libaajaloo tutvustajate mainet. Üks intervjueeritutest rääkis, et Viikingite küla ei meeldi talle butafooria pärast. Ka käesoleva töö autor külastas Viikingite küla ja suhtles kohapealse töötajaga. Paika tutvustades rääkis inimene, et nad ei püüdlegi ajaloo õpetamise poole, vaid keskenduvad pigem üldiselt mõnusa ja teemakohase atmosfääri loomisele. Peamine sissetulekuallikas on seal toitlustus ja viikingite temaatika tutvustamine on pigem lisaväärtus. Võrreldes teiste Eesti toitlustuskohtadega lisab viikingite temaatika toidukohale omapära ja muudab selle huvitavaks.
    Korrelatsioonanalüüsist selgus suhteliselt tugev seos – kes vastasid, et neid huvitab lugude kuulamine, olid huvitatud ka kaitsvatest talismanidest. Kaitsvate talismanide ja Kaali meteoriidikatastroofi vastu huvi tundmise vahel esines keskmise tugevusega seos. Taoliseid seoseid saab tootearenduses kasutada, kui panna kokku tegevusi, mis tõenäolisemalt samas isikus huvi äratavad.
    Leitud seos toetab teemapargi arendajate ideed siduda Kaali katastroof loo jutustamise ja kaitsva talismani valmistamisega. Kaali katastroof eraldiseisvalt äratas vastanutes väljapakutud teemadest vähim huvi (huvi 23,3%-l vastanutest), kuid integreerides Kaali teema loo jutustamise ja talismani valmistamisega võib see mõjuda atraktiivse komplektina. Kaali katastroof oli pakutud vastusevariantidest ka spetsiifilisem ja kitsam, mis võib mõningasel määral seletada vähest huvi.
    Autentsus on ajalooga seonduva info edastamisel oluline teema. Intervjuu käigus ütles 5-aastase tüdruku isa, et tema jaoks ei ole üldse oluline, et laps teemapargis midagi õpiks, kuna õppida saab niikuinii kodus ja koolis. Haridusliku elemendi olulisust teemapargis isad intervjuude jooksul tugevalt ei rõhutanud. Peamiseks peeti enamjaolt seda, et pere saaks meeldivalt koos aega veeta, aga lisati, et uued teadmised võivad siiski väga põnevad olla. Intervjueeritavad emad rõhutasid rohkem kasulike oskuste õppimist.
    Haridusliku elemendi kohta küsiti ankeetküsitluses küsimus: „Kui oluline see Sulle on, et õpiksid teemapargis midagi kasulikku? (nt. lõkke süütamine ilma tikkudeta, kuidas linast riie valmib jne.)”. Vastuste protsente vaata joonisel 2.2.4. Intervjuudes oli huvi kasulike oskuste vastu väiksem kui ankeetküsitluses, kus 80% vastanutest arvas , et see on kas pigem oluline või väga oluline ja ükski vastanu ei märkinud ära, et see on täiesti ebaoluline.
    Joonis 2.2.4. Teemapargis millegi kasuliku õppimise olulisus (autori koostatud).
    Ankeetküsitluses selgunud vastuste suur kallutatus võib olla tingitud ka küsimuse küsimise vormist . Küsimuse järel sulgudes oli selgitusena välja toodud „nt. lõkke süütamine ilma tikkudeta, kuidas linast riie valmib jne.”. Näitena väljapakutud variandid võisid tunduda vastajatele atraktiivsena ja seetõttu saigi küsimus niisuguse tagasiside. Siiski väidab töö autor, et teemapargis millegi kasuliku õpetamine on vajalik ja sellele tuleks rõhku pöörata. Intervjuude käigus tekkinud kahtlus , et hariduslikkus ei olegi oluline, ei ole piisavalt põhjendatud.
    Intervjueeritavad olid teemapargi ideest üldiselt huvitatud ja meeleldi valmis genereerima ideid (vt lisa 5). Vastajate ideedest pakkus arendajatele enim huvi see, et kogu toit võiks olla kohapeal kasvatatud. Sarnane mõttekäik on olnud teemaks ka arendajate koosolekul, kus töötati välja visiooni aastaks 2030. Mitu arendajat väljendasid oma huvi luua teemaparki talu, mis toimib permakultuuri põhimõtteid järgides. Teemat uuriti lähemalt ankeetküsitluses: „Mis Sa sellest arvaksid, kui kogu teemapargis pakutav toit oleks kohapeal kasvatatud?” (vt joonis 2.2.5.)
    Joonis 2.2.5. Arvamus selle kohta, et kogu teemapargis pakutav toit on kohapeal kasvatatud (autori koostatud).
    Huvi idee vastu oli suur ja küsimus sai positiivset vastukaja. Üks vastajatest kommenteeris küsimust nii: „Hea idee, siin saaks ka külastajaid ära kasutada. Näiteks siit-sealt (teemapargi haldaja kontrollitult muidugi) saaks külastaja ise rohida, kasta. Täislinnakatele, usun, tõeline eksootika.” Kuigi vastuseks sai määrata ka „pigem ei meeldiks” ja „üldse ei meeldiks”, ei tulnud ühtegi negatiivset vastust. Nii suur huvi on piisav põhjus teemaga edasi tegelemiseks ja tasuvusanalüüsi teostamiseks.
    Intervjuu käigus tuli jutuks see, et paljud inimesed ei taju loodusringi ega mõtle sellele, mismoodi toit nendeni jõuab. Varasematel aegadel oli toidu päritolu kergemini hoomatav ja looma tapmine liha saamiseks oli inimeste jaoks tavaline nähtus. Ankeetküsitluse abil uuriti inimeste valmidust isiklikult kogeda looma tapmist liha saamise eesmärgil ja neilt küsiti: „Kas oled valmis kanal pea maha lööma selleks, et pere saaks kanaliha süüa?”. Vastuseid vaata joonisel 2.2.6.
    Joonis 2.2.6. Vastajate valmidus kana tapma, et pere saaks kanaliha süüa (autori koostatud).
    46,7% vastanutest arvas, et ei oleks või pigem ei oleks valmis seda tegema. Sellest võib järeldada, et suur hulk külastajatest ei pruugi olla selliseks ekstreemsuseks valmis. Samas 36,7% küsitletutest vastas küsimusele ”jah” või „pigem jah”, seega võib teemapargis välja pakkuda võimaluse kogeda vana aja elu kaasaarvatud vajadusega kanaliha saamiseks kana ise hukata, aga kindlasti ei peaks külastajaid panema olukorda, kus keegi tunneb kohustust seda teha.
    Kindlasti jätab tegevus inimesele sügava mulje, aga kas ta tajub seda positiivse või negatiivsena oleneb inimesest. Siinkohal on tegemist negatiivse teemaga, mis võib täielikule elamusele siiski positiivselt mõjuda, nagu näituse „Dialoog pimeduses” elamuse tuumaks olev pimeda inimese elu iseenesest on kurb teema. Üks näitusele õpilasi toonud õpetajatest ei soovinud esialgu näitust külastada, kuna see ei olnud tema jaoks huvitav. Kui ta näitust siiski külastas, jättis see talle sügava mulje ja ta pidas saadud kogemust oluliseks.
    Teemapargi arendajatel on idee pakkuda võimalust põgeneda kiire elutempoga igapäevaelust ja kogeda teistsugust elurütmi. Seega uuriti ankeetküsitluses: „Kas järgnev tundub Sulle huvitav? Oled mõnda aega eemal tsivilisatsioonist, infomürast, tehnikast ja mobiiltelefonist. Elad koos perega (ja sõpradega) algupärases ehitises kooskõlas loodusega.” Vastuseid vaata joonisel 2.2.7.
    Joonis 2.2.7. Huvitatus algupärases ehitises loodusega kooskõlas elamisest (autori koostatud).
    Intervjueeritutest arvasid mitmed, et see ei ole väga oluline, kus nad magavad . Siiski eelistati tavapärasest erinevat ööbimiskohta. Püstkojas ööbimine ei tundunud täiskasvanutele ekstreemne. Üks ema ütles nii: „Ma olen maganud püstkojas, saunalaval ja metsas lageda taeva all, võin vabalt püstkojas, rehielamu ahju peal või kusiganes ööbida. Lastele oleks see kindlasti huvitav, eriti kui rehielamus oleks loomad.” Valides vanaaegselt esivanemate moodi ööbimise ja huvitavalt kujundatud disainmaja vahel arvas vastaja disainmaja huvitavam olevat.
    Intervjueeritav andis idee, et võiks olla vana aja majutus, tänapäevased huvitavalt disainitud majakesed ja futuristlik (nt. Kookon). Siis saaks igaüks valida, mis talle meelepärasem tundub. Futuristliku tooni teemapargis kasutamine on olnud mõttes ka teemapargi arendajatel selles võtmes, et vana aja viise, meetodeid ja mõttesuundi tänapäevaste teadmistega integreerides on võimalik tulevikus luua loodussõbralikke ja ökoloogiliselt hästitoimivaid süsteeme, hooneid , töövahendeid, eluviisi.
    Mitmed vastajad avaldasid huvi looduslike ehitusviiside vastu, millest võiks saada atraktsioon teemapargi futuristlikus tsoonis. Selles tsoonis võib tutvustada inimestele säästva ehituse põhimõtteid, lasta ööbida savipõhumajas ja muudes ökoloogilises stiilis ehitatud hoonetes. Teemapargis saab tutvustada ökoloogilisi ehitusvõtteid ja korraldada vastavasisulisi õppepäevi, õppelaagreid. Õppelaagrite käigus saab püstitada hooneid, milles hiljem võib klient majutuda.
    Teemapargi arendajad soovivad luua avatud keskkonda, kus tekiks kogukonnatunne ja pakutakse hulgaliselt võimalusi koostegevuseks. Seetõttu uuriti ankeetküsitluses: „Kas Sa tahaksid, et teemapargi keskkond ja tegevused soodustaks külastajate omavahelist suhtlemist/tutvumist?”. Valdav enamus, ehk 76,6% vastanutest vastas variantidega „jah” või „pigem jah”. „Ei” või „pigem ei” vastas 13,4% vastanutest ja 6,7% ei osanud öelda. Seega võib avatud keskkonda teemapargis pidada üheks sihtgrupi sooviks.
    Korrelatsioonanalüüsis selgus tugev positiivne seos – eelkooliealiste laste vanemad olid avatumad sellele, et teemapargi keskkond soodustaks külastajatevahelist suhtlemist. Sellest võib järeldada, et eelkooliealiste laste vanematel on suurem soov teemapargis inimestega suhelda. Kahe eelkooliealise lapse ema kommenteeris oma jaatavat vastust järgnevalt: „Suhtlemist on niigi väga väheks jäänud ja seda tegelikult oodatakse , aga eestlased on piisavalt kinnised, et mitte hakata võõraga oma kõrval niisama juttu vestma.” Teine vastaja tõi välja vajaduse suhtlusringi suurust piirata: „See oleks võimalik vaid siis kui seltskond ei läheks liiga suureks, vastasel juhul oleks see suhtlemine ikkagi pealetükkiv.”
    Vastustest on näha, et lapsevanematel on soov teineteisega suhelda. Seega suhtlust ja tutvumist soosiva keskkonna loomine on õigustatud. Selleks saab korraldada näiteks ühistegevusi, tutvumismänge või jutuvestmisringe. Eraldamaks neid, kes soovivad segamatult olla, saab töötada välja märgistuse süsteemi – kes soovib olla avatud uutele tutvustele ja ühistegevustele, saab endale ühesuguse märgi, omaetteolemise sooviga inimene saab end märgistada teistsuguse märgiga. Märgistus on loomulikult vabatahtlik.
    Intervjuude ajal tekitas vastakaid arvamusi koerte lubamine teemaparki, seega küsiti ankeetküsitluses: „Kas Sa arvad , et külastajatel peaks lubama koera teemaparki kaasa võtta?”. 43,3% vastanutest arvas, et koeri ei peaks (või pigem ei peaks) lubama teemaparki kaasa võtta, mis on arvestatavalt suur protsent koerte teemapargialale kaasavõtmise keelamiseks. Üks vastaja põhjendas oma eitavat vastust nii: „Ei, siis tähelepanu läheks mujale. Pealegi kui te seal mingeid loomi äkki näitate, siis oleks see neile liiga suur lisapinge.”
    Koerte lubamise poolt oli 23,3% vastanutest ja 26,7% arvas, et koeri võiks lubada juhul, kui nad on külastajatest eraldatud. Üks vastaja lisas kommentaari: „Eestis peaaegu ei olegi kohta, kuhu võiks koeraga siseneda, kuigi nt Soomes on see täiesti tavaline, et saab koera igalepoole kaasa võtta. Arvan, et ka Eesti peaks sinna poole liikuma lõpuks.”
    Tulemuste põhjal soovitab autor luua koht, kuhu saab koerad teemapargi külastamise ajaks jätta ja mõned aiaga piiratud ööbimiskohad, kuhu saab vajadusel koera kaasa võtta. Teemapargi lähedale saab rajada matkaraja , kus koeraga jalutamas käia. Koera kaasavõtmise võimalust reklaamida ei tasu, et seda mingil määral piirata, aga soovi avaldanud inimeste jaoks võiks koera kaasavõtmise võimaluse siiski jätta nii, et koer jäetakse selleks ettenähtud kohta.
    Lastehoiu teema tuli jutuks mitme intervjuu käigus. Ka teoorias on palju juttu sellest, kui oluline on lapsevanematel vahepeal omaette olla. Seepärast uuriti ankeetküsimustikus vastajate arvamust lastehoiu vajadusest, vastuste protsentuaalsed näitajad on välja toodud joonisel 2.2.8.
    Joonis 2.2.8. Arvamus lastehoiu vajadusest teemapargis (autori koostatud).
    Teema kohta arvamused on suhteliselt võrdväärselt (vajalik vs. ebavajalik). Enamus vastajatest arvas lastehoiu olevat pigem vajalik või pigem ebavajalik. Kindla vastusena „ei” või „jah” oskas öelda vaid 13,3% vastajatest. Seega teemat ei saa üldiselt lugeda väga emotsionaalselt tugevaks nagu seda oli näiteks kanal pea maha löömise küsimus, mille kohta 70% vastajatest oskas öelda kindlalt „ei” või „jah”. Üks eitavalt vastanu lisas kommentaariks: „Teemapark tundub pigem kohana, kus käiakse pereürituse korras. Seega on loomulik, et vanem kantseldab oma lapsed ise.”
    Sellest võib järeldada, et lastehoiu puhul ei ole tegemist mitte ootuse, vaid pigem sooviga. See tekitaks lisaväärtuse ja meeldiva üllatuse. Eesti teemaparkides lastehoiu teenust ei pakuta. Kindlasti aitaks lastehoiuteenus luua konkurentsieelist ja lisada atraktiivsust, kuna lastevanemate vajadus mõnda aega lastest puhata on leidnud kinnitust erinevates uuringutes ja samuti ka käesolevas uurimuses läbiviidud intervjuude käigus.
    46,7% ankeedile vastanutest peab lastehoidu vajalikuks või pigem vajalikuks, mis on piisavalt suur protsent selle välja arendamiseks või vähemalt tasuvuse analüüsimiseks. Mitu lapsevanemat lisas täiendava kommentaari, et see on väga tore, kui saab lapse kasvõi mõneks ajaks hoidu jätta. Intervjuude käigus rääkisid Tartu lapsevanemad, et neile meeldib lastega Lõunakeskuses käia, kus saab vajadusel mõneks ajaks lapse lastehoidu jätta ja ise oma asjaajamistega tegelda.
    Lastehoiu olemasolul tuleb arvestada sellega, et inimesed võivad jääda kohapeale pikemalt . Kui teenuseid ostetakse ükshaaval, mitte ei ole vaid üks sissepääsupilet, siis on see ettevõttele kasumlik . Vastupidisel juhul võib see tingida vajaduse piletihinda tõsta või teemapargis viibitav aeg piirata, vältimaks ülerahvastatust. Kui inimeste teemapargis oldavat aega soovitakse pikendada, peaks võimaldama lapsevanematel laps turvalisse kohta magama jätta. Laste lõunauinak on oluline osa väikelastega perede igapäevaelust ja sellega tuleb arendajatel arvestada. Lastehoius lastele magamiskoha võimaldamine võib üldisele peresõbraliku ettevõtte mainele mõjuda väga hästi ja laseb lapsevanematel rahulikult tegeleda täiskasvanute tegevustega.
    Intervjuude käigus ei osanud vastajad alati öelda, milline oleks nende huvi väljapakutud teemade suhtes. Näiteks 8-aastane tüdruk ei tundnud püstkoja mõistet ega osanud öelda, kas tahaks selles ööbida. 16,7% vastanutest ütles „ei oska öelda” vastuseks küsimusele: „Kas järgnev tundub Sulle huvitav? Oled mõnda aega eemal tsivilisatsioonist, infomürast, tehnikast ja mobiiltelefonist. Elad koos perega (ja sõpradega) algupärases ehitises kooskõlas loodusega.” Huvi selgitamine intervjuu ja küsitlusankeedi näol annab infot, mis aitab arendajaid suunda valida, aga väga oluline roll on toodete katsetamisel. Seega käesoleva uuringu jätkuna soovitab autor läbi viia ka reaalsed katsed.

    2.4. Ettepanekud Hõbevalge teemapargi arendamiseks


    Uuringust selgus, et üldise kontseptsiooni mõttes ei ole Lennart Meri „Hõbevalge” kui peamine märksõna piisavalt atraktiivne teema. See on liialt kitsas ja nišilik ning paljudele inimestele liiga võõras teema. Üldine teemakontseptsioon peaks olema laiem, et see oleks atraktiivne kogu perele. Seega tuleb kontseptsiooni ja peamist märksõna muuta. Autor pani kirja lastega perede sihtgrupi soovidega kooskõlas olevad väärtused, mis võiksid toetada Hõbevalge teemapargi kontseptsiooni (vt lisa 6).
    Oluline luua tugev üldine kontseptsioon – imidž ja lugu, mida see teemapark räägib. Lugu peab olema piisavalt lihtne, atraktiivne ja sihtgrupile omane, et inimesed oskaksid ja tahaksid ennast sellega seostada. Loodud kontseptsioon on nagu katus, mille all toimub edasine toodete arendamine. Iga loodav toode peaks toetama üldist kontseptsiooni ja nii saab külastaja kogeda täielikku elamust, mis koosneb üksikutest toodetest ja teenustest saadud kogemustest.
    Arendada teemaparki vana aja stiilis disainitud järelveetavad kärud, kuhu saab panna asju ja vajadusel ka lapse. Anda külastajatele kasutamiseks lapsevankreid, mis on teemapargi kontseptsiooniga kooskõlas ja vastavas stiilis. Kui teemapargi ala on suur, siis luua ühe suure tualettruumi asemel rohkem väikeseid, mis oleks pargialal hajutatud . WC-d võiks kujundada vana aja stiilis.
    Pakkuda lastele võimalust ronimiseks ja veega mängimiseks. Ronimisatraktsioonide arendamisel arvestada erinevate vanusegruppide ja raskusastmetega. Seiklusraja läbimisest arendada tegevus, mis ühendab kogu perekonda. Arvestada tuleb asjaoluga, et seiklusraja raskusaste on määrava tähtsusega. Arendada seiklusrada, kus on mitu kõrvuti asetsevat rada erineva raskusastmega. Sellisel juhul saab lapsevanem piisava väljakutse ja olla koos lapsega, kelle väljakutse on vastav tema võimetele.
    Eelkooliealistele lastele suunatud tegevustes ei tasuks liialt keskenduda uudsetele asjadele ja tegevustele. Lastele tuleks jätta võimalus näha tuttavlikke asju ja teha seda, mida nad on juba varasemalt teinud, näiteks liivakastis mängimine ja basseinis mängulaevade ujutamine. Kooliealistele lastele suunatud tegevustes tuleks eelkooliealistele suunatud tegevustega võrreldes rõhuda rohkem uudsusele. Samas tuleb meeles pidada, et sellega ei tohi liialdada.
    Vältida tuleks koolitundidega liigset sarnasust teadmiste edasi andmisel, lapsed soovivad uut infot saada pigem tegutsedes ja oma arengule vastavas vormis. Kui mõne tegevuse puhul on näha, et see ei ole lastele arusaadav, siis tasuks korraldada samal ajal mõni lastele sobiv tegevus, et täiskasvanud saaksid rahulikult keskenduda ja lastel ei oleks igav.
    Vanade töömeetodite tutvustamine kohandada nii, et tegevust oleks samas kohas igale raskusastmele ja sealsamas oleks tegevust kogu perele. Lapse jaoks võib väike nüri kivikirves olla huvitav mänguasi, millega tegeleda niikaua, kui isa proovib päris kivikirvega puud langetada. Ema võib samal ajal proovida, kuidas villast lõnga kedratakse. Nii ei pea perekond üksteisest eemalduma või teineteise järel igavledes ootama.
    Ekskursioonide kavandamisel muuta need huvitavaks ja kliente aegajalt tegevustesse kaasavaks. Kavandades täiskasvanutele sobivat ekskursiooni, tuleb lähemalt uurida lapsevanemate muresid seoses ekskursioonil osalemisega ja nõudluse täheldamisel pakkuda lapsevanematele võimalus jätta laps ekskursiooni ajaks kellegi teise hoolde.
    Esivanemate kombed ja vanaviisi olmeprobleemide lahendamine osutusid atraktiivseteks märksõnadeks. Nendest saab välja arendada teemapargi põhiatraktsioone ja kasutada neid märksõnu ka turunduses klientide ligimeelitamiseks.
    Kaali meteoriidikatastroofi tutvustamiseks kombineerida omavahel loo jutustamine, Kaali teema ja kaitsva talismani valmistamine ühtseks komplektiks. Komplekti müües arvestada sellega, et „Kaali meteoriidikatastroof” ei pruugi mõjuda atraktiivse märksõnana. Komplekti turundades leida muid märksõnu ja uurida eelnevalt nende atraktiivsust sihtgrupi jaoks. Kaitsvate talismanide ja ravitsemise teema käsitlemisel olla ettevaatlik selle suhtes, et külastajal võib olla teema suhtes eelarvamusi. Eristada seda, mis on autentne.
    „Lõkke süütamine ilma tikkudeta ja kuidas linast riie valmib” mõjusid ankeetküsimustikus tõenäoliselt atraktiivse ja olulisena, et küsimustele negatiivseid vastuseid ei tulnud. Neid märksõnu võib turunduses kasutada klientide ligimeelitamiseks.
    Selgus märkimisväärne huvi selle vastu, et kogu teemapargis pakutav toit oleks kohapeal kasvatatud. Viia läbi tasuvusanalüüs selgitamaks välja, kas seda on võimalik korraldada ilma, et toidu hind muutuks liialt kalliks. Toidu saamise protsessi osad (maa harimine, seemnete külvamine, viljade koristamine ) saab muuta osaks elamustootest, mille käigus tutvutakse vanaaegsete töömeetoditega.
    Teemapargis võiks luua justkui ajajoone – mineviku tsoon, tänapäevane ala ja futuristlik tsoon. Nii saab külastaja liikuda erinevate ajajärkude vahel - viibida kiviaegses, muinasaegses ja ka tänapäevases keskkonnas ning mõtiskleda ka tuleviku üle futuristlikus tsoonis. Majutust pakkuda vana aja stiilis, tänapäevastes huvitavalt disainitud majakestes ja futuristlikes majakestes, kus arendajad saavad kasutada oma tulevikuvisiooni ja loomingulisust.
    Mineviku tsoonis peaks olema võimalikult vähe tänapäevaseid vahendeid. Seal saab proovida vanaaegseid töömeetodeid, ööbida ajaloolises kodus ja panna selga sellised riided, mis on omased teatud ajajärkudele (nt. Kiviaeg , muinasaeg ). Kogu toit on kohapeal kasvatatud ja külastaja saab osaleda toidu saamine protsessis (maa harimine, seemne külvamine, viljade koristamine, toidu valmistamine). Tänapäevane tsoon kujundatakse koolituskeskuse ümber. Seal saab kasutada esitlustehnikat, näidata videosid ja surround helisüsteemi abil pakkuda elamusi. Tsooni võib arendada ekspositsiooni interaktiivsete eksponaatidega.
    Futuristlikus tsoonis integreeritakse vana aja viise, meetodeid ja mõttesuundi tänapäevaste teadmistega eesmärgiga luua loodussõbralikke ja ökoloogiliselt hästitoimivaid süsteeme, hooneid, töövahendeid ja eluviise, mis võiksid tulevikus saada osaks inimeste igapäevaelust. Siin tutvustatakse looduslikke ehitusviise ja säästva ehituse põhimõtteid. Korraldatakse õppepäevi ja – laagreid , mille käigus püstitatakse hooned, kus hiljem võib klient majutuda (nt. Savipõhumaja).
    Looduslikest ehitusviisidest saab arendada atraktsiooni teemapargi futuristlikus tsoonis:
    • Tutvustada säästva ehituse põhimõtteid.
    • Lasta külastajatel ööbida savipõhumajas ja muudes ökoloogilises stiilis ehitatud hoonetes.
    • Korraldada vastavasisulisi õppepäevi, õppelaagreid.
    • Õppelaagrite käigus püstitada hooneid, mida hiljem pakkuda külastajatele majutusena.

    Luua avatud keskkond, kus tekiks kogukonnatunne ja pakutakse hulgaliselt võimalusi koostegevuseks ja teineteisega tutvumiseks (ühistegevused, tutvumismängud, jutuvestmisringid). Tegevused kohandada üldise kontseptsioone, et need oleksid inspireeritud esivanemate viisidest .
    Korralda jutusaua ringe, mis on inspireeritud Skandinaaviast. Varastel aegadel, kui reisimine oli aeganõudev protsess, said Skandinaaviamaade hõimude pealikud teatud aja tagant kokku nõupidamiseks ja teadmiste vahetamiseks. Kokkusaamist kutsuti sõnaga „ Ting ” (Tõlkes: rahvakogunemine). Tingi kogunemisi korraldatakse ka tänapäeval aga veidi teises võtmes. Vanaaegset tingi traditsiooni saab Teemapargi kontekstis tutvustada ja sellest inspireeritult korraldada futuristlikus tsoonis üritusi.
    Koostegutsevate seltskondade puhul jälgida, et grupid ei muutuks liiga suureks. Eraldamaks neid, kes soovivad segamatult olla, saab töötada välja märgistuse süsteemi – kes soovib olla avatud uutele tutvustele ja ühistegevustele, saab endale ühesuguse märgi, omaetteolemise sooviga inimene saab end märgistada teistsuguselt. Märgistus on loomulikult vabatahtlik.
    Arendada välja toode, mis vastaks järgmisele kontseptsioonile „Oled mõnda aega eemal tsivilisatsioonist, infomürast, tehnikast ja mobiiltelefonist. Elad koos perega (ja sõpradega) algupärases ehitises kooskõlas loodusega.” Kuna kontseptsioon üldiselt pakub huvi, siis korraldada teemapargis tegevusi nii, et inimesed ei peaks kiirustama ja anda külastajatele aega rahulikult olla.
    Igapäevaelus on vaja pidevalt kella vaadata ja kiirustada, seega kella vaatamisest pääsemine võib pakkuda külastajale suurt naudingut. Kuna mõnel inimesel võib olla vajadus kindlal ajal lahkuda, võib pakkuda talle käele kinnitatava seadme, mis annab soovitud ajal märku, et tuleb lahkuda. Samas võiks ka tutvustada külastajatele, kuidas saada hakkama ilma kellata ja määrata looduse abil õige aja lahkumiseks.
    Muuta teenused ihaldusväärseks, arendades neid vastavalt kolmele aspektile: kasulikkus, kasutajasõbralikkus ja meeldivus. Et teenus oleks kasulik, peab see rahuldama mõnda kliendi vajadust. Vajaduste selgitamiseks tuleb klienti ja tema tagasisidet hoolikalt analüüsida, mitte lähtuda vaid sellest, mida klient ütleb end soovivat. Henry Ford: „Kui ma oleksin küsinud, mida mu kliendid soovivad, oleksid nad vastanud, et kiiremat hobust!“.
    Uuringu käigus tulid välja mitmed lastega perede sihtgrupi soovid ja vajadused. Koostades klienditeekonda, saab neid soove täites luua lisaväärtuse ja vajadusi rahuldades ennetada kliendi pahameelt.
    Kui teemapark on juba avatud, tuleb regulaarselt üle vaadata ja täiustada kaardistatud klienditeekonda. Täiendava info saamiseks tuleb tutvuda sellega, mida kliendid ise teemapargi külastusest räägivad. Google pakub sellist teenust, et kui internetis avaldub teatud märksõna, siis saadetakse selle kohta teavitus e-maili teel. Teemapark peaks selle teenuse kasutusele võtma, et olla kursis sellega, mida teemapargist räägitakse ja avastada info klientide salvestatud kogemuse kohta ( blogid , videod, foorumid ). Info saamiseks võib regulaarselt teemaparki testida – lasta testkliendil teemaparki külastada ja dokumenteerida oma kogemus, mõtted ja tunded.
    Uue teenuse arendamisel tuleb klienditeekond taas läbi vaadata. Toote kasutusele võtmisel võib tekkida vajadus parandada viidastust, uuendada kodulehekülge, luua võimalus, et saaks suhelda kliendiga pärast külastust edasi, kiirendada vastuvõtu tööprotsesse jne. Nende tegevustega tuleks tegeleda paralleelselt uue toote arendamisega, et probleeme ennetada.
    Värvide kasutamisel tuleb tutvuda värvipsühholoogiaga ja uurida, kuidas tajuvad kasutatavaid värve sihtgrupi esindajad. Eriliselt suurt tähelepanu pöörata värvidele siis, kui suunata teemapargi tooteid välisturistidele. Sellisel juhul tuleb uurida sihtriigi kultuuritausta ja eripärasid värvide/värvikombinatsioonide tajumisel.
    Igasugused negatiivsed tähelepanu kõrvale juhtivad tegurid tuleb eemaldada. Pakkuda inimestele võimalust jätta teemapargis viibides koju või turvalisse kohta kõik kommunikatsioonivahendid ( mobiiltelefon , sülearvuti) ja muud segavad faktorid (fotoaparaat, videokaamera). Et sülearvutit ei oleks vaja, saab kohapeal pakkuda võimalust vajadusel arvutit ja internetti kasutada.
    Et pereliikmed ei tunneks vajadust mobiiltelefoni järele, tuleb neile tekitada võimalus teineteist vajadusel üles leida. Et inimesed ei peaks ise fotoaparaati kaasas kandma, võib pakkuda pildistamise teenust. Kohapeal ringiliikuvad töötajad saavad teha külastajatest pilti. Kohapeal võib olla ka üks koht, kus perekonnast ühispilt tehakse ja see neile hiljem e-posti teel kohale toimetatakse.
    Idee: disainida selline sissepääsupiletina toimiv seade, mis tagab võimaluse teemapargi erinevate osade vahel liikuda ja on varustatud gps seadmega . Gps-i abil on võimalik igal ajal inimest üles leida. Seade saab toimida ka kiipkaardist trigerina, mis aktiveerib erinevaid eksponaate ja videosid, kannab infot inimese kohta ja hõlbustab näiteks piltide saatmist õigele inimesele. Kui teemapargis on omavahelist võistlemist võimaldavaid eksponaate, saab kiibiga end identifitseerida ja sedasi lihtsal meetodil jäädvustada end edetabelisse.
    Uuringu tulemuste põhjal soovitab autor luua koha, kuhu saab koerad teemapargi külastamise ajaks jätta ja mõned aiaga piiratud ööbimiskohad, kuhu saab vajadusel koera kaasa võtta. Teemapargi lähedale saab rajada matkaraja, kus koeraga jalutamas käia. Koera kaasavõtmise võimalust reklaamida ei tasu, et seda mingil määral piirata, aga soovi avaldanud inimeste jaoks võiks koera kaasavõtmise võimaluse siiski jätta nii, et koer jäetakse selleks ettenähtud kohta.
    Teemapargis võib välja pakkuda võimaluse kogeda vana aja elu kaasaarvatud vajadusega kanaliha saamiseks kana ise hukata, aga kindlasti ei tohiks külastajaid panna olukorda, kus keegi tunneb kohustust seda teha.
    Arendajatel tuleb mõelda läbi, kas teemapargis on olemas kõik vajalik, et seal saaks viibida väikelapsega – mugav käruga liikumine, kohapealne vanker, mähkmed ja koht mähkimiseks, lutipudelid, piima soendamise võimalus, koht, kuhu laps (vankriga) magama jätta. Autor soovitab analüüsida lapsehoiuteenuse tasuvust, kuna teenuse järele on nõudlus. Tegemist ei ole mitte ootuse, vaid sooviga. Lõunauinaku ajaks võib külastajale anda lapsevankri ja beebimonitori, kui tal endal neid kaasas ei ole. Teine võimalus on ruum, kuhu lapsi magama jätta. Autor tegi kokkuvõtva nimekirja objektidest, mida ta soovitab teemaparki rajada (vt lisa 7).
    Iga toote/teenuse arendamise eelselt vormistada kirjalik lähteülesanne, et disaineril ja Hõbevalge meeskonnal oleks ühtne arusaam toimuvast. Veenduda, et disainer teaks täpselt kes, mida ja millal tegema peab. Lähteülesande vormistada kirjalikult, panna paika konkreetsed sihid, eesmärgid, ülesanded, tulemused, tähtajad ja kasutada olev eelarve.
    Üldine vastukaja uuringus osalejate poolt oli tugevalt positiivne ja sellest võib järeldada planeeritava teemapargi järele nõudluse olemasolu. Autor soovitab teemapargi arendajatel edaspidigi toodete ja teenuste arendamisel kaasata sihtgrupi esindajaid. Enne toote väljaarendamist selgitada huvi planeeritava vastu ja viia läbi tootekatsetused kitsaskohtade avastamiseks. Käesoleva uuringu jätkuna soovitab autor läbi viia ka reaalsed katsed.
    Inimesed väljendasid poolehoidu selle suhtes, et anda oma panus toodete arendusse. Sellist suhtumist ja huvi on kasulik hoida, kuna klient tunneb seeläbi isiklikku seost ettevõttega. Ta tunneb, et tema arvamus on oluline ja on valmis seda ka edaspidi väljendama. Kliendi tagasiside on teemapargi edaspidise arengu seisukohalt väärtuslik. Seetõttu soovitab autor teha kontakti jätnud uuringus osalenutele teemapargi avamise korral üllatuslik kingitus tänutäheks arendusprotsessile kaasaaitamise eest (maineüritus, tasuta pääsmed vms.).

    Kokkuvõte


    Toimumas on üleminek elamusühiskonda ja üha enam võtab võimust „uue” turisti kontseptsioon - otsitakse seiklusi, elamusi ja personaalset kaasamist. Enam ei rahuldu turist vaid vaatamisega, ta tahab õppida läbi isikliku kogemuse. Elamusühiskonna nõudmistega tuleb kohaneda ka teemapargi arendajatel. Teemapargina mõistab autor meelelahutuslikku ja hariduslikku eesmärki täitvat tehiskeskkonnana loodud vabaajaveetmise kohta.
    Elamus on kogetavates tajudes, muljetes või üleelatavates tundmustes väljenduv eriline psüühiline seisund. Elamusliku toote arendamisel tuleb tähelepanu pöörata kontseptsiooni neljale komponendile - meelelahutuslikkus, hariduslikkus, esteetiline väärtus ning põgenemine igapäevaelust. Et pakutav toode või teenus oleks ihaldusväärne, peab see olema kasutaja jaoks kasulik, lihtsasti kasutatav ja emotsionaalsel tasandil meeldiv.
    Elamus on seda suurem, mida rohkem meeli kaasatakse. Giidiga ekskursioon võib kiiresti muutuda tüütuks, kui kuulamise osakaal muutub liialt suureks. Tuleks leida tasakaal, lastes kliendil endal kuulata, vaadata, maitsta, katsuda ja nuusutada. Samas võib elamuse saada ka kogemust reaalselt omandamata - ühe meele kaudu on võimalik aktiveerida ajupiirkonda, mida tavaliselt aktiviseerib teine meel. See seletab kunsti- ja kinoelamuse ning asjaolu, et maitsva toidu pilti vaadates selle lõhna tundes hakkavad tööle süljenäärmed.
    Et disaineril ja disaini tellijal oleks ühtne arusaam toimuvast, tasub kirjalikult vormistada lähteülesanne, kus on määratletud töö eesmärk, tähtajad, kasutada olev eelarve ja vastutajad. Lähteülesandes tuleb eristada probleemi ja lahendust. Disaineri ülesanne on probleemile sobiva lahenduse leidmine.
    Toodete disainimise puhul on oluline sihtgruppi tundma õppida ja kavandada toode, mis on kooskõlas sihtgrupi esindajate soovide ja vajadustega. Alati ei saa kliendi soove ja vajadusi teada neilt otse küsides, nagu ütles Ford auto leiutamise kohta: „Kui ma oleksin küsinud, mida inimesed tahavad, oleksid nad öelnud, et kiiremat hobust”. Kliendi soove ja vajadusi tähele panna aitab klienditeekonna kaardistamine, mille jooksul mõeldakse läbi erinevad kokkupuutepunktid ettevõtte ja kliendi vahel.
    Lastega reisijate puhul tuleb meeles pidada, et perede kui sihtgrupi sees on veel mitu erinevate soovide ja vajadustega alamgruppi – ema, isa, vanaema, teismeline, koolieelik , imik jne. Kõikide nende soove ja vajadusi tuleb elamuse pakkujal eraldi analüüsida ja ühildada. Pakkudes koolieelikutele sobivaid teenuseid ilma lapsehoiu teenuseta tuleb mõelda ka täiskasvanule, kes lapsega koos atraktsioonile tuleb.
    Kõik pereliikmed otsivad puhkuse ajal olles võimalust põgeneda igapäevakohustuste eest. Üks lapsevanemate kohustustest on lapse eest hoolitsemine ja võimalus sellest kohustusest mõnda aega puhkusel olles vabaneda võib muuta inimese väga tänulikuks. Seega tasub pakkuda täiskasvanutele võimalust olla mõnda aega muretult lastevabalt. Teemapargis olev lastehoid annaks vanematele võimaluse segamatult osa võtta täiskasvanute tegevustest.
    Hõbevalge teemapark on arendamise järgus ja selle idee on pakkuda võimalust tunnetada Põhjamaade ajalugu läbi elamuste. Teemapargi kompleksis on peamaja seminaride pidamiseks, seiklusrajad, vanade töömeetodite ja eluolu kogemise võimalused. Suurt rõhku pannakse lugude jutustamisele ja kliendi tegevustesse kaasamisele.
    Üheks Hõbevalge teemapargi oluliseks sihtgrupiks on lastega pered. Sihtgrupi tundma õppimiseks korraldati kvalitatiivne uuring, mille käigus viidi sihtgrupi esindajatega läbi intervjuud ja eFormularis lasti lapsevanematel vastata ankeetküsitlusele. Intervjuude käigus selgus, et „Hõbevalge” ei ole hea märksõna lastega peredele suunatud teemapargile, kuna selle kontseptsioon on kitsas ja sihtgrupile liialt kauge . Põhiline märksõna peaks olema selge, arusaadav ja looma inimeses seose millegagi, mis tundub meeldiv ja kasulik.
    Intervjuud kinnitasid Neil Carri poolt välja öeldud asjaolu, et koolieelikute soovid ja vajadused teemapargis ei erine suuresti tavapärasest keskkonnast. Koolieelikutele tuleb jätta võimalus kogeda tuttavlikku. Kooliealiste laste puhul tuleb suuremat rõhku pöörata uudsetele kogemustele . Lapsed soovivad kogemusi omandada tegutsedes, enda eale sobivas vormis. Lastele suunatud teemapargis peaks saama kindlasti ronida ja veega mängida.
    Ankeetküsitluses väljapakutud tegevustest pakkusid lapsevanematele enim huvi seiklusraja läbimine ja vanaaegsete töömeetodite proovimine. Nendest tegevustest võib arendada põhilisi atraktsioone, mis sobiksid perekonnaga koos aja veetmiseks. Autor soovitab teemaparki arendada seotud seiklusraja, kus on kõrvuti lasterada ja täiskasvanute rada. Nii saavad pereliikmed koos endale sobiva raskusastmega seiklusrada läbida.
    Sihtgrupi esindajate hulgas selgus märkimisväärne huvi selle vastu, et kogu teemapargis pakutav toit oleks kohapeal kasvatatud. Arvestatavat huvi tunti ka algupärases ehitises ilma tänapäevaste vahenditeta ööbimise ja vastu. Pakuti välja ideid, et lisaks ajaloolisele majutusele võiks ööbimist pakkuda ka huvitavates disainmajades ja futuristlikus kookonis.
    Töö autor teeb ettepaneku ehitada teemapark üles arvestades ajajoone kontseptsiooni – mineviku tsoon, tänapäevane ala ja futuristlik tsoon. Nii saab külastaja liikuda erinevate ajajärkude vahel - viibida kiviaegses, muinasaegses ja ka tänapäevases keskkonnas ning mõtiskleda ka tuleviku üle futuristlikus tsoonis.
    Lapsevanematel on vajadus olla teemapargis vahepeal ka ilma lapseta, seega lastehoid oleks meeldiv lisaväärtus, aga otseselt ootuseks seda pidada ei saa, kuna ollakse harjunud sellise koha puudumisega. Selgus seos, et kui peres on väikesed lapsed, siis on lapsevanemad avatumad teemapargis teistega suhtlema . Sellest lähtudes võiks korraldada väikelaste vanematele ühisüritusi.
    Uuringus selgus, et Kaali meteoriidikatastroofi teema sobib kokku loo jutustamise ja kaitsva talismani valmistamisega. Üldiselt tundus Kaali meteoriidikatastroof märksõnana väheatraktiivne. Toote arendamisel tuleks üle vaadata senine kontseptsioon ja vastata küsimusele: „Millist väärtust see toode sihtgrupile pakub?”
    Märksõnana tundus atraktiivne „lõkke süütamine ilma tikkudeta ja kuidas valmib linast riie” ning teemadena esivanemate kombed ja vanaviisi olmeprobleemide lahendamine (nt. kuidas saadi hakkama enne pampersi, külmkapi, pastapliiatsi leiutamist). Neid märksõnu tasub toodeteks edasi arendada ja kasutada ka teemapargi turundustegevuses. Uuringu käigus leidis poolehoidu kontseptsioon, mis toetab tänapäevasest kiirest elutempost põgenemist rahulikku looduslikku keskkonda, kus inimene muuhulgas puhkab kellaaja vaatamisest ja tehnikast.
    Üldine vastukaja uuringus osalejate poolt oli tugevalt positiivne ja sellest võib järeldada planeeritava teemapargi järele nõudluse olemasolu. Autor soovitab teemapargi arendajatel edaspidigi toodete ja teenuste arendamisel kaasata sihtgrupi esindajaid. Enne toote väljaarendamist tuleks selgitada huvi planeeritava vastu ja viia läbi tootekatsetused kitsaskohtade avastamiseks. Käesoleva uuringu jätkuna soovitab autor katsetada tootekontseptsioone, mis uuringu käigus poolehoidu leidsid.
    Käesoleva uurimistöö järgmise etapina tuleks uurida ettevõtteid, kui samuti olulist sihtrühma Hõbevalge teemapargi kontekstis ning uurida selle sihtgrupi ja lastega perede ühisjooni ning erisusi. Uurides tuleb pöörata rõhku sellele, kas üldine peresõbraliku teemapargi kontseptsioon on ettevõtete jaoks takistuseks ja kahandab teemapargi atraktiivsust seminaripidamise kohana. Identifitseerida tuleks võimalikud ohukohad kahe sihtgrupi vahel ja võimalused riskide maandamiseks.

    Viidatud allikad


  • Ardel, T., 2004. Maaturismi aabits, Tallinn: Argo.
  • Aunin, E. Kool, M. 1992. Atraktsioonid, teemapargid, suurüritused - Väike nõuande vihik [ http://www.visittartu.com/vvfiles/e/e9df3f937599fc836c4b39f7727bf3d1.pdf ] 30.04.2012
  • Best, K. , 2010. Disainijuhtimise alused. Tallinn: Eesti Disainikeskus.
  • Bigne, J. E., Andreua, L.,Gnoth, J. 2005. The theme park experience: An analysis of pleasure , arousal and satisfaction. - Tourism Management , vol. 26 (6), pp. 833–844.
  • Blichfeldt, B. S., 2007. The habit of holidays. Los Angeles , London,New Delhi , Singapore: Sage publications, vol. 7 (3), pp. 249–269.
  • Braverman, B. 2000. Libraries and theme parks: strange bedfellows. -Research Strategies, Vol. 17 (2–3), pp. 99-105.
  • Carr, N., 2011. Children`s and families ` holiday experiences , London; New York : Routledge.
  • Clatworthy, S. 2010. Interaction design: Services as a series of interactions – This is service design thinking : basics - tools – cases. Amsterdam : BIS, pp. 80-87.
  • Dzeng, R.-J., Lee, H.-Y., 2007. Activity and value orientated decision support for the development planning of a theme park. - Expert Systems with Applications, Vol 33 (4), pp. 923–935.
  • Eesti keele seletav sõnaraamat. [ http://www.eki.ee/dict/ekss/ ] 23.04.2012.
  • Eesti turismiettevõtete peresõbralikkuse uuring. Uuringu aruanne juuni 2009. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus . [ http://southestonia.ee/uploads/dokumendid/pereturismi-uuring2009.pdf ] 23.04.2012.
  • Geissler, G. L., Rucks, C. T. 2011. The overall theme park experience: A visitor satisfaction tracking study. - Journal of Vacation Marketing . Vol. 17 (2), pp. 127-138.
  • Hartl, A., Gram, M., 2008. Experience production by family tourism providers. - Creating experiences in the experience economy. Cheltenham; Northampton: Edward Elgar, pp. 232-252.
  • Hollins, G., Hollins, B., 2002. Total design: managing the design process in the service sector. London: Pitman.
  • Johns, N., Gyimóthy, S. 2002. Mythologies of the theme park: An icon of modern family life. - Journal of Vacation Marketing, vol. 8 (4), pp. 320-331.
  • Kirs, K. Eesti kui elamus. [ http://www.vm.ee/?q=node/13688 ] 23.04.2012
  • Leppiman, A., 2010. Argielamusi: laagri- ja elamuspõhine argipäevade pereteenus sotsiaalse kogemuse tootjana. Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituut. (Dissertatsioon). [ http://e-ait.tlulib.ee/81/1/leppiman_anu2.pdf ] 23.04.2012
  • Lottemaa tasuvus -teostatavusanalüüs. 2010. SA Pärnumaa turism .
  • Merrit, S. 2007. A magic castle that treats kids like royalty. - The Observer, 6.06.2007. [ http://www.guardian.co.uk/travel/2007/may/06/escape.familyholidays?page=allA magic castle that treats kids like royalty] 3.03.2012.
  • Obrador, P., The place of the family in tourism research: domesticity and thick sociality by the pool. - Annals of Tourism Research, Vol. 39 (1), pp. 401–420.
  • Perttula, J., 2007. Elämysten merkitys ihmiselämässä - Seikkaillen elämyksiä: seikkailukasvatuksen teoriaa ja sovelluksia, Lapin yliopistokustannus: Rovaniemi, lk. 53–74.
  • Pine, B. J., Gilmore, J. H., 1999. The experience economy. Work is theatre & every business a Stage. Boston, Massachusetts: Harvard Business School Press
  • Pine, B. J. The experience economy (video esitlusest). 28.07.2010. [ http://www.youtube.com/watch?v=pXv3cfvJ9F8 ] 30.04.2012.
  • Pine, B. J., Gilmore, J. H., 1998. Welcome to the experience economy. Harvard business review, July/august, 76(4), pp. 97-105.
  • Raj, A. 2007. The New Age of Tourism - And the New Tourist . Institute of Tourism & Hotel Management in Bundelkhand University . 3.05.2007. [ http://www.indianmba.com/Faculty_Column/FC565/fc565.html ] 24.04.2012.
  • Ritchie, G. 2010. Why letting kids take risks is good for them in the long run. - Daily record, 1.02.2010 [ http://www.dailyrecord.co.uk/news/editors-choice/2010/02/01/why-letting-kids-take-risks-is-good-for-them-in-the-long-run-86908-22010830/ ] 2.03.2012
  • Robbins, T. 2005. Child's play grows up. - The Observer, 26.06.2005. [ http://www.guardian.co.uk/travel/2005/jun/26/familyholidays.family.observerescapesection2?page=all ] 22.04.2012.
  • Small, J. 2008. The absence of childhood in tourism studies. - Annals of Tourism Research, Vol. 35 (3), pp. 772–789.
  • Stickdorn, M., Schneider, J. 2010. This is service design thinking: basics - tools – cases. Amsterdam: BIS.
  • Sundbo, J. Hagedorn-Rasmussen, P., 2008. The Backstaging of experience production. - Creating experiences in the experience economy. Cheltenham; Northampton: Edward Elgar, pp. 83-111.
  • Sung, Y. S., Choi, M-J., Kim, H-T., Lee, Y-S., Kim, C-Y., 2011. Beyond visual experience: Brain activity reflecting sensory experiences implied by the product design. - Japanese Psychological Research, Vol. 53 (4), pp. 349–360.
  • Tarssanen, S., Kylänen, M., 2009. Elämys – mikä se on? – Elämystuottajan Käsikirja, Oy Sevenprint Ltd: Rovaniemi.
  • Trischler, J., Zehrer, A. 2012. Service design: Suggesting a qualitative multistep approach for analyzing and examining theme park experiences. - Journal of Vacation Marketing, January 2012, vol. 18 (1), pp. 57-71.
  • Visocky O'Grady, J., Visocky O'Grady, K., 2006. A designer's research manual: succeed in design by knowing your clients and what they really need. Beverly (Mass.): Rockport.
  • Väyrynen, K., 2010. Elämyksestä elämysyhteiskuntaan-käsitehistoria ja kritiikin lähtökohtia. - Latomaa, Timo & Karppinen, Seppo J.A. (toim.): Seikkaillen elämyksiä II. Lapin yliopistokustannus, Rovaniemi, lk. 20–35.

    Lisad

    Lisa 1. Disaintooted


    Allikas: Sung jt. 2011: 360

    Lisa 2. Hõbevalge teemapargi arendajad


    Peeter Lepisk – endise Nõo vallavolikogu esimehena tunnustatud kõneisik, MTÜ Lektoorium on väärtuskoolituste korraldaja. Tartus on Lektooriumil infolistis 700 inimest, kuid Lektoorium tegutseb ka teistes Eesti linnades sh Tallinnas. Meeskonda kuulub lisaks Peeter Lepiskile Aivar Haller (mentor sh BDA Consulting juhtkonnale ja omanikele, koolitaja ja õppe kvaliteedi eest võitleja, Kiviõli Seiklusturismi Keskuse nõukogu esimees), Peeter Liiv (vaimne koolitaja) ja Alar Tamming (AS Tavid omanik ja nõukogu esimees).
    Liivi Hiienurm – TÜ Pärnu kolledži Turismi- ja Hotelliettevõtluse tudeng , käesoleva töö autor. Olles Teaduskeskus AHHAA administraator omandas teemapargi administreerimise ja toodete arendamise kogemuse.
    Reeli Reinaus – rahvaluule magister - folklorist, TÜ kunstide osakonna õppekorralduse spetsialist, lasteraamatute „Must vares ”, „Nõidkapteni needus ”, „Saladuslik päevik”, „Mõistatus lossivaremetes” ja „Une nägu” autor. Raamatuga „Must vares” võitis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2009. aasta noorsooromaanivõistlusel esimese koha.
    Margit Keeman – TÜ saksa filoloog, Nõo muusikakooli klaveriõpetaja, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias Rahvusliku metallitöö tudeng.
    Eiko Keeman ja Rohelohe OÜ – Hõbevalge teemalise erakooli pidaja ning Mart Meri käest autoriõiguste kasutamise loa omanik. Ettevõte on TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia õppekavaarenduse projektide konsultant , TÜ tehnoloogia ja disaini valdkonna õpetajakoolituse strateegia (sh koostöö AHHAA Keskusega) koostaja ja TÜ Pedagogicumi õpetajakoolituse keskuste rajamise konsultant. Ettevõtte juht Robert J. Rootslane on 7-aastase rollimängu (LARP) ja viikingi ajastu taaskehastamise kogemusega. Ettevõte on Tartumaa Arendusseltsi liige.

    Lisa 3. Ankeetküsimustik eFormularis


    Küsimustik asub aadressil: http://www.eformular.com/liivihiienurm/lastegapered.html
    Lastega perede soovid ja vajadused teemapargis
    Minu arvates võiks Eestis olla rohkem vabaajaveetmise kohti, kus on huvitav nii lastel kui ka täiskasvanutel. Tegeleme ideega luua teemapark, kus heidame pilgu kaugete esivanemate maailma ja unustame hetkeks oma igapäevaelu. Soovime pakkuda elamusi kogu perele – emale, isale ja eri vanuses lastele.
    Et koht oleks huvitav ka teistele peale arendajate, palume teie abi - aidake meil mõista lastega perede soove ja vajadusi.
    1. Millistes Eesti teemaparkides oled käinud?
    • Vembu-tembumaa
    • Pokumaa
    • Teaduskeskus AHHAA
    • Viikingite küla
    • Vudila
    • Rakvere linnus
    • Kilplala
    • Tallinna Loomaaed
    • Rocca al Mare Vabaõhumuuseum

    Muud:
    2. Millistes välismaistes teemaparkides oled käinud?
    3. Mis on Sulle külastustest positiivsena meelde jäänud?
    4. Kui oled tundnud, et mingis kohas on lastega perede vajadustega hästi arvestatud, siis kuidas?
    5. Milliseid ebameeldivaid kogemusi oled külastatud kohtades saanud?
    Lisa 3 jätk.
    6. Mis peaks teemapargis olema, et see oleks Sinu arvates lastega peredele hea koht?
    7. Mida Sa sooviksid teemapargis näha ja teha?
    • Giidiga ekskursioon
    • Ekspositsioon interaktiivsete eksponaatidega
    • Vanaaegsete töömeetodite proovimine
    • Lugude kuulamine
    • Seiklusraja läbimine
    • Mängud
    • Ajarännak: ajaloolises hoones ööbimine ja hakkamasaamine ilma tänapäevaste vahenditeta

    Muu:
    8. Millised teemad pakuvad Sulle huvi?
    • Vanaaegsed eluhooned
    • Esivanemate kombed
    • Vanaviisi olmeprobleemide lahendamine (nt. kuidas saadi hakkama enne pampersi, külmkapi, pastapliiatsi leiutamist)
    • Kaali meteoriidikatastroof
    • Aarete otsimine ja peitmine
    • Kaitsvad talismanid
    • Ravitsemine
    • Legendid ja muistendid

    Muu:
    9. Kui oluline see Sulle on, et õpiksid teemapargis midagi kasulikku? (nt. lõkke süütamine ilma tikkudeta, kuidas linast riie valmib jne.)
    • Väga oluline
    • pigem oluline
    • ei oska öelda
    • pigem ebaoluline
    • täiesti ebaoluline

    Kommentaar:
    10. Mis Sa sellest arvaksid, kui kogu teemapargis pakutav toit oleks kohapeal kasvatatud?
    Meeldiks
    • pigem meeldiks
    • ei oska öelda
    • pigem ei meeldiks
    • ei meeldiks
    • mul on sellest ükskõik

    Kommentaar:
    Lisa 3 jätk.
    11. Kas oled valmis kanal pea maha lööma selleks, et pere saaks kanaliha süüa?
    • Jah
    • pigem jah
    • ei oska öelda
    • pigem ei
    • ei

    Kommentaar:
    12. Kas järgnev tundub Sulle huvitav? Oled mõnda aega eemal tsivilisatsioonist, infomürast, tehnikast ja mobiiltelefonist. Elad koos perega (ja sõpradega) algupärases ehitises kooskõlas loodusega.
    • Jah
    • pigem jah
    • ei oska öelda
    • pigem ei
    • ei

    Kommentaar:
    13. Kas Sa tahaksid, et teemapargi keskkond ja tegevused soodustaks külastajate omavahelist suhtlemist/tutvumist?
    • Jah
    • pigem jah
    • ei oska öelda
    • pigem ei
    • ei

    Kommentaar:
    14. Kas Sa arvad, et külastajatel peaks lubatama koera teemaparki kaasa võtta?
    • Jah
    • pigem jah
    • ei oska öelda
    • pigem ei
    • ei, koerad jäägu koju
    • ainult siis, kui koerad on külastajatest eraldatud

    Kommentaar:
    15. Sugu:
    • Mees
    • Naine

    16. Vanus:
    Lisa 3 jätk.
    17. Kas Sul on lapsi? Kui jah, siis mis vanuses nad on?
    18. Sinu arvamus lastehoiu vajadusest teemapargis:
    • Väga vajalik
    • Pigem vajalik
    • ei oska öelda
    • pigem ebavajalik
    • täiesti ebavajalik

    Kommentaar:
    * Mille kohta soovid infot?
    • Uuringu tulemused
    • teenuste katsetamisel osalemise võimalus
    • info olulisemate arengute kohta
    • teemapargi avamine
    • mitte millegi

    Muu:
    e-mail:
    NB! E-mail on vajalik selleks, et saaksime Sinu soovitud info edastada .
    * Siia võid kirjutada, kui soovid veel midagi öelda.

    Lisa 4. Vastuseid küsimusele: „Mis peaks teemapargis olema, et see oleks Sinu arvates lastega peredele hea koht?”

    • Piisavalt tihedalt ja hästi tähistatud tualettruume, mis on puhtad ja ka puhta kraaniveega;
    • Piisavalt tegevustubasid, kus lapsed saavad ise käed külge panna;
    • Etendused või kontserdid;
    • Väikesed teemapoekesed;
    • Giidi või juhendaja võimalus;
    • Aktiivne kehaline tegevus (spordi- või osavusvõistlused väikeste auhindadega);
    • Tuleks arvestada lõbustuste tegemisel eri vanuses lastega, et iga vanusegrupp saaks piisavalt eakohaseid tegevusi või eksponaate uudistada ;
    • Mugav vankritega liikumine peab olema tagatud. Võiks ehk olla ka rendivankrid, mida laenata kui juhuslikult omal maha jääb.
    • Lastele sobivad söögikohad (mahedad, looduslikud), mis oleks vankritega lihtsalt liigeldavad ja kus oleks eraldatud nurgakesi laudadega, kus saab mugavalt ka last imetada. Kindlasti peaks seal olema ka laste mängunurk;
    • Kindlasti rohkelt füüsiliselt aktiivset tegevust, mida kodukeskkonnas väga palju pakkuda ei saa. Seal peaks olema ruumi, et joosta ja ronida;
    • Nuputamise ja turnimise rajad ;
    • Erinevate ratastega liikumisvahendid;
    • Kindlasti peaks olema võimalik beebidega tegeleda (mähkida, toita);
    • Mõne eksponaadi juures võiks pakkuda pildistamisteenust;
    • Turvalised atraktsioonid;
    • Piisavalt tegevust ( meisterdamine , joonistamine, lugemisnurk);
    • Piisavalt söögi- ja puhkekohti (sh piknikukohad).

    Lisa 5. Intervjueeritavate pakutud ideid teemapargi arendamiseks

    • Vesioinas ;
    • Suur siseliivakast, kus saaks aastaringselt mängimas käia;
    • Kogu toit kohapeal kasvatatud mahetoorainest;
    • Rehielamus ööbimine koos koduloomadega nii nagu vanasti;
    • Rabas käimine nii, nagu vanasti käidi;
    • Demonstratsioon , kuidas valmib linast riie;
    • Turbast mähkmete valmistamine ja kasutamine;
    • Mõned kohad lastevabad;
    • Koer on ka pereliige, kelle tahaks teemaparki kaasa võtta;
    • Lastehoid, et vanemad saaksid ka omapäi ringi käia;
    • Tarzani kiik ja palju ronimisvõimalusi igas vanuses lastele;
    • Saun;
    • Midagi, millega lapsed saaks ringi sõita;
    • Õpetada, kuidas süüdatakse lõket ilma tikkudeta;
    • Kiiged peaksid olema taraga eraldatud, tagamaks nende ohutuse;
    • Võimalus osta hooajapilet;
    • Lisaks vanaaegsetele hoonetele ka tänapäevased ja tuleviku elamud .


    Lisa 6. Väärtused, mis on kooskõlas Hõbevalge teemapargi ideega.

    • Jätkusuutlikkus;
    • Kohapealsete ressursside kasutamine võimalikult efektiivsel viisil;
    • Oma päritolu ja kodumaa tunnetus ning austamine;
    • Esivanemate teadmiste tundmaõppimine ja kohandamine kaasaegsesse keskkonda (mitte pimesi traditsioonide järgimine, vaid sügavama mõtte otsimine);
    • Sisemine rahulolu;
    • Elamine harmoonias enda ning ümbritseva keskkonnaga;
    • Areng ja innovatsioon – mida esivanemate tavadest kaasa võtta ja mida maha jätta? Tegemaks ruumi uuele, on vaja aegajalt loobuda sellest, mis on vanenud ja ei sobitu enam muutunud keskkonda. Miks tehti millegi kujunemise hetkel just selline otsus? Kas otsus on õigustatud ka muutunud ajas ja ruumis või esineb parem teguviis?

    Lisa 7. Objektid, atraktsioonid ja kohad, mida autor soovitab teemaparki rajada

    • Kolm tsooni – minevik, tänapäev ja tulevik;
    • Veeatraktsioonid: Vesioinas, mudavann, mullivann, ujumisvõimalus;
    • Seiklusrajad ronimiseks – erinevate raskustega rajad (lastele, noortele, täiskasvanutele);
    • Topelt-seiklusrada – kõrvuti kulgevad erineva raskusastmega rajad nii, et üks oleks sobilik lapsele ja teine täiskasvanule;
    • Erinevad kiigud eraldatud kohas (k.a. külakiik);
    • Suur liivakast, kus on võimalik otsida aardeid ;
    • Puhkenurgad ja grillikohad eraldatud vaiksemates kohtades;
    • Lastehoid koos vooditega ja koht, kuhu laps vankriga magama jätta;
    • Elamusmajutus – majutus, mis on tavapärasest erinev (ajaloolised kodud , huvitavalt disainitud majakesed, savipõhumaja ja muud looduslikud majakesed);
    • Tegevused siseruumides külma ja vihmase ilma korral (õpitoad, puhkenurgad, laste mängutuba, lugemisnurk, arvutid ja internet vajadusel kasutamiseks);
    • Ravitseja koda – selles kohas tutvustatakse looduslikke ravimtaimi ja viise, kuidas esivanemad end ravisid;
    • Teadjamehe koda – siin kuulatakse lugusid ennemuistetest aegadest.

    Summary


    DEVELOPING EXPERIENCES IN A THEME PARK FOR FAMILIES WITH CHILDREN ON THE EXAMPLE OF HÕBEVALGE MÜSTEERIUM OÜ
    Liivi Hiienurm
    Economy is changing from services to experiences and there are „new” tourists, who seek adventures, experiences and personal involvement. Tourists are no longer satisfied to be in the place of an observer. Tourist attractions should offer personal involvement and satisfying experiences.
    There is a theme park in development, but not existing yet - Hõbevalge theme park. Idea is to provide opportunity to get in touch with the nordic countries` history through experiences. This idea is inspired by the book „Hõbevalge”, that introduces history of the nordic countries. Families with children is an important target group for this theme park, but developers need deeper knowledge of this group to create experiences and make this theme park desireable.
    The purpose of this research is clarifying, how to develop this theme park so, that it offers valuable and satisfying experiences to families with children. Creating experiences assumes knowledge of the visitors,. So there was the qualitative research carried out. 12 interviews with the target group ( four women, four men and four children) and 30 questioneers filled in by parents clarified wishes and expectation of this group.
    Tourist experience is a powerful and special physical condition of senses, impressions and feelings . There are four realms of an experience, equally important to concider. Experience should be entertaining, educational, creating esthetic value through a special environment and offering escape from everyday life. It is desirable, when it has value in functional level, it is easy to use ja pleasant in emotional level.
    The more senses involved, the more effective and memorable an experience is. Guided excursions could easily become boring, if it is mostly listening. There should be balance , so that visitors could listen , look, taste , touch and smell. Although , there is also another way if all senses could not be involved - getting an experience without actually experiencing.
    There was a research conducted in Japan , where they investigated the neural mechanisms underlying consumer perception of products with visual designs that are accompanied by implied sensory experiences. Functional magnetic resonance imaging showed, that those brain areas involved in the actual perception of the relevant stimuli was also involved in the sensory experience implied by the product design. So the gustatory senses could be activated by visual design.
    Designer and the one who order it, should have consensus about what is going on. It is wise to form a start assignment document explaining the purpose, dates, responsibilities and budget of the design project. It should be clear , what is the problem that needs to be solved. Designers job is finding a solution for the problem, not making the solution pretty.
    It is very important for a designer to know the target group and design a product according to the target groups wishes and needs. You can`t always find out the customers needs, when you ask directly. They may not really know what it is they need. Ford, the producer of the first cars, said: „If I asked people what they wanted, they would have said, that a faster horse ”.
    Customer journey mapping helps to understand the customers needs and wishes through the touchpoints between the customer and service provider. It should be remembered, that the customers journey begins long before they appear in reception.
    There are several groups with different desires and needs included within this group called family – mother, father , teenager, baby etc. All members of the family seek opportunity to escape everyday obligations when they are on vacation. Taking care of children is an obligation of parents and offering them some relaxation knowing that kids are taken care of could bring along great satisfaction. Adults may wish to participate in adult activities .
    According to an idea, there is a main house suitable for seminars and theme park area including adventure trails , possibilities to try old work methods ja lifestyle. Storytelling and involving visitors in action are two concepts that make an important part of this theme parks experience.
    Families with kids is an important target group of this theme park. There was a research carried out to examine families with children as a target group of Hõbevalge theme park. There were 12 interviews with kids and parents and a questionnaire to learn more about some subjects appearing while interviews. 30 people filled in this questionnaire.
    It appeared while interviews, that „Hõbevalge” as a book this theme park is based on, is not a good marker for the main concept of a the theme park suitable for families. It is too narrow and distant for this target group. Main concept should be clear and understandable, it should connect to something important for them.
    Research confirmed Neil Carrs words, that preschool childrens ` wishes and needs are not much different of their wishes and needs at home. They need familiar surroundings which should be considered in product development. There shouldn`t be too many new things for small children. Older children are more open to new experiences and information, but it should be in an understandable form for them. Kids wish to learn by participating in action that is understandable for them. Climbing and water attractions appeared to be very attractive activities for children, which should definitely be considered when designing attractions in a theme park suitable for families.
    From the activities planned by the designers of Hõbevalge theme park, parents were most interested in adventure trails and experiencing historic working methods. These two activities could be developed into main attractions, suitable for different age groups and families to be in activities together. Author suggests developing an adventure trail with two trails attached – one suitable for adults, another for children.
    It appeared, that parents are interested in the concept, where all of the food offered in theme park would be locally grown . Living in historical building and operating without contemporary tools was also supported as an interesting activity. There were suggestions to also offer interesting contemporary design houses and future houses as an accommodation. Author suggests to develop three zones in the theme park – historical zone, contemporary zone and future, so that differences could become more appearent.
    Parents need some time off the duty of taking care of children, so childcare would be a good amenity in the theme park. Although it is not something parents in Estonia expect, it could be considered as a wish and additional value. There was a correlation discovered between having small children and being open to the open environment and meeting new people. According to this, there could be developed services addressed to parents with small children so that they could interact with eachother.
    There appeared correlation between interest in the catastrophy of the Kaali meteor and storytelling. There was another correlation between storytelling and protective talismans. So, people interested in Kaali meteor catastrophy are also interesterd in storytelling and people interested in storytelling are also interested in protective talismans. It supperts the concept, where these three are combined in one product.
    Although, Kaali subject was not remarcably attractive for the target group, so in product development it should be considered to make changes in the concept and keywords. Developers should answer the question: „What value does this product offer to this particular target group?“
    „Lighting fire without matches and making linen“ was an attractive keyword according to learning something valuable in a theme park, so this key sentence could be used in marketing. It also seemed attractive for the target group to solve everyday situations the way our ancestors did. The concept of escaping the contemporary busy lifestyle and technology into peaceful natural environment was welcomed and supported.
    Overall feedback from parents about the theme park was strongly positive, which shows their interest and existence of demand of such a place. Author suggests, that developers keep coworking with the target group in the process of developing the products and involve them in testing the prototypes. Concepts supported in this research should also be tested by the target group.
    Enterprises and organisations is an important target group for Hõbevalge theme park alongside with families. The next stage of this research should hold the research of enterprises as a target group. This research should clarify wishes and expectations of the seminar holders, but an important subject is also compatibility with families, so that the two groups` interests would not collide and bring along complications. It should be considered in the risk analysis, how families` and enterprises` customer journeys could influence one another and how to minimize possible complications.
    • .DOCX Laadi alla originaalfail 73 lk · .docx · 10 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #1 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #2 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #3 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #4 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #5 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #6 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #7 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #8 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #9 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #10 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #11 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #12 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #13 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #14 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #15 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #16 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #17 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #18 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #19 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #20 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #21 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #22 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #23 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #24 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #25 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #26 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #27 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #28 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #29 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #30 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #31 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #32 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #33 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #34 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #35 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #36 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #37 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #38 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #39 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #40 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #41 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #42 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #43 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #44 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #45 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #46 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #47 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #48 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #49 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #50 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #51 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #52 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #53 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #54 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #55 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #56 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #57 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #58 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #59 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #60 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #61 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #62 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #63 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #64 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #65 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #66 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #67 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #68 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #69 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #70 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #71 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #72 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #73
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 73 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor liivihiienurm Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Elamusliku toote arendamisel on oluline sihtgruppi tundma õppida. Teemapargi arendajatel puudub hetkel piisav arusaam lastega perede ootustest ja vajadustest, kuid see teadmine on teemapargi arendusprotsessi puhul oluline.

    Käesoleva töö eesmärk on selgitada elamusliku toote arendust lastega peredele ja teha ettepanekud sihtgrupipõhiseks tootearenduseks.
    elamus tootearendus lastega pered teemapark

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL
    95
    doc

    KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL

    (politsei, esmaabi) jpm. Peale selle on oluline anda potentsiaalsetele külalistele turismi- sihtkoha kohta informatsiooni. (Dorbek et al 2003; Hall et al 2006: 123) Pereturistile positsioonimisest on kirjutanud mitmed autorid: Heli Tooman, Aare Mae, John Reith, Roger March, Arch G. Woodside, Maureen H. McDonough, Gary A. Ackert, Philip Kotler, Norma Polovitz Nickerson, Paula Kerr, Michael R. Solomon jpt. Kõik nad leiavad, et lastega perekonnad moodustavad puhkereiside turul olulise osa. Seepärast on vaja neile pakkuda vastavaid teenuseid ja tegevusi. Lapsesõbralikke paiku külastavad samad perekonnad sageli korduvalt. Seega on pereturisti kerge püsiklien- diks muuta. Puhkust planeeritakse tavapärasest rohkem ja sihtkohti valitakse hoolika- malt. Jällegi on tähtis roll info kättesaadavusel. (Tooman et al 1999: 187; Reith 1987: 22, viidatud Siimon 1997: 80­81 vahendusel; March et al 2005: 173; McDonough et al

    Turundus
    Uurimistöö-Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 8- 10-ja 12-klasside õpilaste teadlikkus DisneyBoundist ja Disney Style ist-2021
    39
    docx

    Uurimistöö "Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 8., 10. ja 12. klasside õpilaste teadlikkus DisneyBoundist ja Disney Style'ist" 2021

    Tallinna Mustamäe Gümnaasium Eliise Renser Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 8., 10., ja 12. klasside õpilaste teadlikkus DisneyBoundist ja Disney Style’ist Uurimistöö Juhendaja: Kadri-Epp Teemant Tallinn 2021 1 Summary The research paper „Tallinn Mustamäe Gymnasium’s 8th, 10th and 12th grade students awareness on DisneyBound and Disney Style“ disserts the students knowledge of DisneyBound as a subtle way of showing one’s love and respect for Disney movies by dressing in a character’s colour scheme, and Disney Style as a lifestyle brand for merchandise. The aim of this research paper is to ascertain what and how much do the 8th, 10th and 12th graders of Tallinn Mustamäe Gymnasium know about the DisneyBound fashion subculture and the Disney Style lifestyle brand, as well as to determine how the students themselves have

    Kategoriseerimata
    Majandusalased uurimismeetodid
    70
    pdf

    Majandusalased uurimismeetodid

    9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismeetodid

    Uurimistöö alused
    NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS
    57
    docx

    NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS

    LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kaubandusökonoomika õppekava Hanna Kuldsaar NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS Lõputöö Juhendaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 SUMMARY Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra. The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs. Beauty has became the keyword of our society and, therefore, everybody tries to change their appearance close to perfection. Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People increasingly give special attention t

    Kaubandus ökonoomika
    RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID-AASTATEL 2014 - 2016
    35
    doc

    RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID AASTATEL 2014 - 2016

    KÜKAMETSA GÜMNAASIUM RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID AASTATEL 2014 - 2016 UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: AADU KADAKAS 11. KLASS JUHENDAJA: XXX XXX Kükametsa 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. TEOREETILISI LÄHTEKOHTI.....................................................................5 1.1. Näitekunsti ajaloost................................................................................5 1.2. Rakvere Teatrist....................................................................................6 1.3. 2014 ­ 2016 aasta lavastused ja publikumagnetid.............................................8 2. ANKEETKÜSITLUSE JA INTERVJUUDE TULEMUSENA SAADUD ANDMETE ANALÜÜS.........................................................................................

    Eesti teatri ajalugu
    Art and Aesthetics in Early Childhood Education
    8
    docx

    Art and Aesthetics in Early Childhood Education

    Art and Aesthetics in Early Childhood Education TÕLGE Irving B. Weiner . Handbook of Psychology, Educational Psychology. 2003 lk 288-290 The very concept of artistic development and some long-standing models developed to describe it (e.g., Gaitskell, Hurwitz, & Day, 1982; Lowenfeld & Brittaind, 1964; Luquet, 1977) have in fact become a subject of criticism in recent years. Four particular issues have been identified in this collective body of criticism. First, questions have been raised about the appropriateness of unilinear conceptions of development in explaining a wide range of pictorial imagery produced by children. adolescents, and adults. Second, a disparity has been noted between the breadth of the world of art and the narrowness of the focus on visual realism that has served as the endpoint in these developmental models. Third, cultural biases that mark these models have been identified theoretically and empirically. Fourth, insufficient recognition has been paid to the role

    Inglise keel
    Saue linna aiandusteemalise kaupluse vajalikkus online version
    42
    docx

    Saue linna aiandusteemalise kaupluse vajalikkus online version

    Pakkumust sellel alal ei ole. Taolise kaupluse järele on aga vajadus, sest paljudel elanikel on Sauel eramaja koos krundiga mida tuleb hooldada. Kuna Saue on dituleeritud kui roheline linn (haljastusrohke), on aiandus teema asjakohane (Saue vald, 2019). Esimene aiandus tooteid ja taimi pakkuv kauplus on Tallinna sissesõidul, Hortes 7,5 km. Nurmiko kauplus on Sakus ning Juhani puukool Pääskülas. Nimetatud kauplused jäävad ebamugavalt kaugele näiteks pensionäridele või noortele peredele. Probleemi lahendamiseks on plaan rajada Saue linna aiandus teemaline kauplus, mis pakuks ka kergemaid haljastus töid. Antud teemat ei ole keegi varasemalt käsitlenud. Seetõttu ei ole võimalik koostada analüüsivat võrdlust. Antud lõputöö eesmärk on välja selgitada, Saue linna elanike võimalikku huvi aiandus- ja haljastusteenuseid pakkuva kaupluse loomiseks. Peamiseks uurimusküsimuseks on: Milline on Saue linna elanike võimalik huvi ja ootused haljastus ettevõtte järele?

    Kategoriseerimata
    Integration of Lean Con-and Building Information Modelling
    109
    pdf

    Integration of Lean Con. and Building Information Modelling

    Ergo Pikas Integration of Lean Construction and Building Information Modelling DISSERTATION Tallinn 2010 2 UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES Author: Ergo Pikas- Civil Engineering student, Faculty of Construction, Tallinn University of Applied Sciences Supervisor: Rafael Sacks- Associate Professor, Faculty of Civil and Env. Engineering, Technion ­ Israel Institute of Technology Consultant: Roode Liias- Professor and Dean, Faculty of Civil Engineering, Tallinn University of Technology Title: Integration of Lean Construction and Building Information Modelling Archived: University of Applied Sciences, Faculty of Construction ABSTRACT This research can be divided into two. The first part investigates the current state of the construction industry, while the second part looks at new emerging busin

    Ehitusjuhtimine


    Rohkem sarnaseid



    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun