Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui soovitakse pakkuda lastega peredele elamusi ?
  • Milliseid teenuseid potentsiaalne klient ostaks ?
  • Millised teenused turul puuduvad või on neid piisavalt ?
  • Kuidas sihtgrupi vajadusi rahuldada ?
  • Missugused on kliendi nõuded kvaliteedile ?
  • Milliseid ressursse on vaja kvaliteediootuse täitmiseks ?
  • Kui soovitakse pakkuda lastega peredele elamusi ?
  • Midagi kasulikku ?
  • Millised on lastega perede kogemused teemaparkides ?
  • Midagi kasulikku ?
  • Kui elamus. [http://www.vm.ee/ ?
  • Millistes Eesti teemaparkides oled käinud ?
  • Millistes välismaistes teemaparkides oled käinud ?
  • Mis on Sulle külastustest positiivsena meelde jäänud ?
  • Milliseid ebameeldivaid kogemusi oled külastatud kohtades saanud ?
  • Mis peaks teemapargis olema, et see oleks Sinu arvates lastega peredele hea koht ?
  • Mida Sa sooviksid teemapargis näha ja teha ?
  • Millised teemad pakuvad Sulle huvi ?
  • Kui oluline see Sulle on, et õpiksid teemapargis midagi kasulikku ?
  • Kui jah, siis mis vanuses nad on ?
  • Mille kohta soovid infot ?
 
Säutsu twitteris
TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Turismiosakond
Liivi Hiienurm
ELAMUSEL PÕHINEVA TEEMAPARGI ARENDAMINE LASTEGA PEREDELE
HÕBEVALGE MÜSTEERIUM OÜ NÄITEL
Diplomitöö
Juhendaja : Karin Maandi
Pärnu 2012

Sisukord


Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1. Teoreetilised käsitlused 5
1.2. Elamuse mõiste 9
1.3. Elamusliku toote disainimine 14
1.4. Lastega reisimise eripära 19
2. Tootearendus Hõbevalge teemapargis 26
2.1. Hõbevalge teemapargi idee 26
2.2. Uuring: lastega perede soovid ja vajadused teemapargis 29
2.3. Uuringu tulemuste analüüs 31
2.4. Ettepanekud Hõbevalge teemapargi arendamiseks 46
Kokkuvõte 53
Viidatud allikad 56
Lisad 60
Lisa 1. Disaintooted 60
Lisa 2. Hõbevalge teemapargi arendajad 60
Lisa 3. Ankeetküsimustik eFormularis 61
Lisa 4. Vastuseid küsimusele: „Mis peaks teemapargis olema, et see oleks Sinu arvates lastega peredele hea koht?” 65
Lisa 5. Intervjueeritavate pakutud ideid teemapargi arendamiseks 66
Lisa 6. Väärtused, mis on kooskõlas Hõbevalge teemapargi ideega. 67
Lisa 7. Objektid, atraktsioonid ja kohad, mida autor soovitab teemaparki rajada 67
Summary 68
Sissejuhatus 3
1. Teoreetilised käsitlused 6
1.1. Teemapargi olemus ja tõmbetegurid 6
1.2. Elamuse mõiste 9
1.3. Elamusliku toote disainimine 15
1.4. Lastega reisimise eripära 20
2. Tootearendus Hõbevalge teemapargis 26
2.1. Hõbevalge teemapargi idee 26
2.2. Uuring: lastega perede soovid ja vajadused teemapargis 29
2.3. Uuringu tulemuste analüüs 31
2.4. Ettepanekud Hõbevalge teemapargi arendamiseks 46
Kokkuvõte 53
Viidatud allikad 57
Lisad 60
Lisa 1. Disaintooted 60
Lisa 2. Hõbevalge teemapargi arendajad 61
Lisa 3. Ankeetküsimustik eFormularis 62
Lisa 4. Vastuseid küsimusele: „Mis peaks teemapargis olema, et see oleks Sinu arvates lastega peredele hea koht?” 66
Lisa 5. Intervjueeritavate pakutud ideid teemapargi arendamiseks 67
Lisa 6. Väärtused, mis on kooskõlas Hõbevalge teemapargi ideega. 68
Lisa 7. Objektid, atraktsioonid ja kohad, mida autor soovitab teemaparki rajada 69
Summary 70

Sissejuhatus


Ühiskond on pidevas arenemises ja kliendid muutuvad nõudlikumaks. Toimub areng teenindusühiskonnast elamusühiskonnani. Hoidmaks ettevõtet konkurentsis, ei piisa meelelahutuse ja turismiga seonduvates ettevõtetes vaid heast teenindusest – kliendid soovivad saada elamusi ja personaalselt kaasahaaravaid kogemusi.
Hõbevalge Müsteerium OÜ on ettevõte, mis tegeleb elamusi pakkuva ajaloolise teemapargi arendamisega. Idee on inspireeritud Lennart Meri raamatust „Hõbevalge” ja kuna teemapark põhineb suures osas selle raamatu ainesel, kutsutakse seda hetkel Hõbevalge teemapargiks. Seal hakatakse pakkuma hariduslikku meelelahutust ning üheks oluliseks sihtgrupiks on lastega pered.
Elamusliku toote arendamisel on oluline sihtgruppi tundma õppida. Teemapargi arendajatel puudub hetkel piisav arusaam lastega perede ootustest ja vajadustest , kuid see teadmine on teemapargi arendusprotsessi puhul oluline.
Käesoleva töö eesmärk on selgitada elamusliku toote arendust lastega peredele ja teha ettepanekud sihtgrupipõhiseks tootearenduseks Hõbevalge teemapargis. Teema selgitamiseks on püstitatud järgmine uurimisküsimus: „Millega arvestada Hõbevalge teemapargi arendamisel, kui soovitakse pakkuda lastega peredele elamusi?”.
Eesmärgi täitmiseks on seatud järgmised ülesanded:
  • Tutvuda teoreetiliste käsitlustega, millel on praktilist väärtust elamusel põhineva teemapargi arendamise ja lastega perede eripära seisukohast;
  • Viia läbi uuring selgitamaks Eestis elavate lastega perede vajadusi ja kogemusi teemaparkides ning huvi Hõbevalge teemaparki planeeritud tegevuste vastu;
  • Tuginedes uuringu tulemustele teha ettepanekud Hõbevalge teemapargi arendamiseks;

Selgitamaks Eestis elavate lastega perede vajadusi ja kogemusi teemaparkides ning huvi Hõbevalge teemaparki planeeritud tegevuste suhtes, viiakse läbi kvalitatiivne arvamusuuring . Uuringu instrumentideks on poolstruktureeritud intervjuu sihtgrupi esindajatega ja lapsevanematele suunatud ankeetküsitlus. Enne uuringu läbiviimist tutvub autor erinevate teoreetiliste käsitluste ja uuringutega. Teoreetilise tagapõhja loomiseks tutvutakse teemakohaste raamatute, teadusartiklite ja internetiallikatega.
Elamusmajanduse kontseptsiooni esmasteks tutvustajateks võib pidada Pine `i ja Gilmore`i. Nende 1998. ja 1999. aasta teosed on küll üle kümne aasta vanad allikad, kuid siiski olulised elamuse kontseptsiooni mõistmiseks. Seetõttu kasutatakse allikaid ka käesolevas töös. Sundbo koos Hagedorn-Rasmusseniga esitavad läbi oma uurimuste uusi vaateid elamuse mõistmisel. Erinevate jaapani uurijate koostöös läbi viidud uuringus lähenetakse elamuse tekkimisele füüsilisest aspektist uurides aju impulsse ja autor peab seda väärtuslikuks allikaks elamuse tekkimise mõistmisel. Põhjalikult on teemat uurinud Anu Leppiman oma doktoritöös ja toonud sisse ka Soome autorite käsitlusi.
Teemapargi arendamisel on disainimise protsessil oluline roll. Toodete ja teenuste disaini teemat on viimase viie aasta jooksul käsitlenud paljud autorid. Välja on antud hulgaliselt raamatuid, mis seletavad lahti erinevaid disainiteooriaid, disainmõtlemise eripära ja disainiprotsessi etappe . Töö autor tugineb peamiselt autoritele Best , Visocky O'Grady`d, Stickdorn ja Schneider ning Clatworthy.
Lastega perede sihtgrupi mõistmisel on oluliseks autoriks Neil Carr . Häid ideid annavad praktikutena lastelaagreid korraldava ettevõtte PGL-i turundusjuht Sarah Reynolds ja Camp Beaumont`i turundusjuht Jonathan Barber. Töös on kasutatud uuringuid, mida interpreteerivad Hartl, Gram , Obrador, Blichfeldt, Small ja Robbins. Eesti ettevõtete hulgas viis EAS 2009. aastal läbi peresõbralikkuse uuringu, mis aitab sihtgruppi mõnevõrra paremini tundma õppida, aga ei ole autori arvates piisav allikas, millele toetuda sihtgrupipõhisel tootearendusel Hõbevalge teemapargis.
Töö on jaotatud kaheks osaks, millest esimeses keskendutakse teoreetilistele käsitlustele ja juba läbiviidud uuringutetele. Teises osas tutvustatakse Hõbevalge teemapargi ideed ja läbiviidud sihtgrupiuuringut. Töö keskendub peamiselt neljale märksõnale – teemapark, elamus , tootearendus ja lastega pered teemapargi sihtgrupina. Sellest lähtuvalt on ka teoreetiline osa jaotatud neljaks peatükiks.
Esimeses peatükis seletatakse lahti teemapargi olemus, tõmbetegurid ja tuuakse näiteid juba toimivatest teemaparkidest. Teises peatükis avatakse elamuse mõiste sisu ja kirjeldatakse elamuse komponente. Kolmandas peatükis tuuakse välja teooriad, millel on praktiline väärtus toodete ja teenuste arendamisel. Neljandas peatükis selgitatakse lastega perede sihtgrupi eripära. Eraldi tuuakse välja lapsevanemate ja erinevas vanuste laste puhkusemotivatsioonid ning tutvustatakse huvitavaid leide sihtgrupiuuringutest.
Töö teine osa on jaotatud neljaks peatükiks. Esimeses peatükis antakse ülevaade Hõbevalge teemapargi ideest . Teises peatükis räägitakse sihtgrupiuuringu läbiviimisest. Kolmandas peatükis analüüsitakse uuringu tulemusi ja neljandas peatükis esitab autor ettepanekud Hõbevalge teemapargi arendamiseks.

1. Teoreetilised käsitlused


1.1. Teemapargi olemus ja tõmbetegurid
Teemaparkides pakutakse meelelahutuslikke ja harivaid tegevusi. Seal rahuldatakse inimeste vajadust oma vaba aega veeta kvaliteetsel moel, saades meelelahutuslike tegevuste kaudu ühtlasi ka uusi teadmisi ja kogemusi. Järgnevalt antakse ülevaade teemapargi mõistest ja tõmbeteguritest. Seejuures tuuakse näiteid toimivatest teemaparkidest ja põgusalt käsitletakse ka teemapargi arendamisel abiks olevaid teooriaid .
Teemapargid on tehisobjektid, hooned, ehitised ja paigad, mis on kavandatud külastajate ligitõmbamise eesmärgil ning sihilikult ehitatud nende vajadusi arvestades. (Aunin, Kool 2002: 16) Osade ettevõtete puhul on raske määratleda, kas tegemist on teemapargiga või mitte. Igal muuseumil on oma teema, aga otseselt teemaparkideks neid pidada ei saa. Käesolevas töös loetakse teemaparkideks need kohad, kus pakutakse interaktiivset tegutsemist ja meelelahutuslikke programme , mitte vaid traditsioonilisi muuseumi stiilis ekspositsioone.
Dzeng ja Lee (2007) jaotavad teemaparkides tavaliselt pakutavad teenused kuute kategooriasse:
  • Atraktsioonid;
    • Masinad (nt. lõbustuspargi atraktsioonid);
    • Tegevuspaigad (nt. aed, kummituste maja, loomaaed );
    • Etendused (nt. teatrietendus , 3D kino, tulešõu);
    • Elektroonilised instrumendid (nt. simulaatorid, interaktiivsed eksponaadid);
    • Sport (nt. ratsutamine , aerutamine, golf);
  • Toitlustus ;
  • Kaupade müük (nt. suveniirid );
  • Majutus ;
  • Abiteenused (nt. teed, parkla , piletimüügipunkt, WC, bussirent);
  • Täiendavad teenused (nt. vastuvõtulaud).

Muutmaks teemapargi atraktiivseks eri vanuses ja erinevate eelistustega inimestele, tuleb pakkuda mitmekülgseid ja eri kategooria tegevusi (sport, etendus, simulaator jne.). Lisaks atraktsioonile endale lisavad muud teenused (toitlustus, suveniirimüük, majutusteenus) atraktsioonile märkimisväärselt tulusust. Näiteks teemapargis „Six Flags” moodustas 2005. aastal 55% kogusissetulekust sissepääsupiletid, 45% muud teenused. (Dzeng, Lee 2007: 3-4)
Walt Disney loominguline juht Barry Braverman rääkis juba 2000. aastal kiirete muutuste ajast teemaparkide turul. Temaatilisi atraktsioone ja atmosfääri pakuvad üha enam ka teised teenusepakkujad, mis tekitab turul konkurentsisituatsiooni ja teemaparkide arendajad peavad senisest enam pingutama. Braverman rõhutas, et muutustega kohanemiseks ja konkurentsis püsimiseks on vaja mõista teemapargi põhilist missiooni. Nii saab kergemini määratleda konkurente, muutuste keskel teemapargi identiteeti säilitada ja areneda mööda kindlat sihti edasi. Walt Disney teemapargi missiooniks on näiteks lugude jutustamine. (Braverman 2000: 99-100)
Braverman räägib ka sellest, kui oluline on klienti tundma õppida. Walt Disney teemapargi andmebaas on nii mahukas, et osatakse ennustada, kui palju külastajaid pöörab teatud kohas vasakule ja paremale. Selline teave on disaineritele oluline, kuna aitab luua liikumismustreid, mis võimaldavad mahutada hulga külastajaid minimaalse ebamugavuse tekitamisega. (Braverman 2000: 103)
Trischler ja Zehrer (2012: 58) tõstatavad probleemi, et kasvav nõudlus elamusteenuste sektoris on kaasa toonud vajaduse arendusalase kompetentsi järele, mis tõhustaks elamusteenuste analüüsi- ja disainiprotsessi. Nad katsetasid Austraalias ühes Kuldse ranniku teemapargis mitmeastmelist kvalitatiivset meetodit teenusest saadava elamuse analüüsimiseks. Uuring kinnitas meetodi sobivust teemapargi kontekstis. (Trischler, Zehrer 2012: 66-67)
Mitmeastmeline kvalitatiivne meetod teenusest saadava elamuse analüüsimiseks (Trischler, Zehrer 2012: 62):
  • Inimesed - Esimeses astmes sulandutakse sihtgrupi igapäevasesse keskkonda, õppimaks tundma sealset suhtumist , väärtuseid ja nõudmisi.
  • Vaatlus - Selles etapis jälgitakse külastajaid teemapargis ja uuritakse kliendi-ettevõtte kokkupuutepunkte. Põhirõhk on emotsioonidel, kehakeelel ja meeltel .
  • Suunatud intervjuud - Külastajad hindavad kokkupuutepunkte, identifitseerivad kriitilised juhtumid ja räägivad oma kogemusest.
  • Klienditeekonna kaart - Tulemused visualiseeritakse ja kogemused kategoriseeritakse, valmib sellele sihtgrupile omane klienditeekond .
    Külastajauuringute läbiviimist peavad oluliseks ka Geissler ja Rucks (2011: 128) väites, et külastaja rahulolul uurimine on oluline kindlustamaks rahuldustpakkuvat teemapargielamust ja korduvkülastusi. Nad analüüsivad ühes suures USA teemapargis kümne aasta jooksul kogutud andmeid, leidmaks tegurid, mis mõjutavad kliendi hinnangut üldisele teemapargielamusele ja rahulolu.
    Uuringus selgus, et peamiselt hinnatakse teemaparki üldise elamuse ja väärtuse põhjal. On oluline, et külastaja tunneks, et teemapargis on lõbus, saadakse hariduslikke elamusi ja teemapark iseenesest on väärtuslik. Veel peetakse oluliseks teemapargi puhtust, atmosfääri, toidu kvaliteeti ja mitmekesisust. (Geissler, Rucks 2011: 134)
    Rahulolu külastuse maksumusega mõjutavad peamiselt järgmised tegurid - sissepääsupileti hinna tajumine , üldine nauding ja kliendi ootused (Geissler, Rucks 2011: 127, 132-134). Hea maine ja reklaam tekitavad külastajas ootuse , ehk mingi ettekujutuse sellest, millist väärtust talle teemapargis pakutakse. Kui teemapargi poolt tekitatud ootus ei täitu, mõjub see kliendirahulolule negatiivselt ja klient võib tunda end petetuna. ( Johns , Gyimòthy 2002: 328, 330) Ka Bigne, Andreau ja Gnoth (2005: 832) märkisid ära, kui oluline on vältida kliendi ootuste mitte täitumist - rahulolu on tugevalt seotud naudinguga ja ootuste mittetäitumine mõjutab naudingu saamise võimalust negatiivselt.
    Teemapargi atraktiivsus on seotud kliendi vajaduste rahuldamisega. 2002. aastal viidi Taani Billundi Legolandi teemapargis läbi uuring, mille eesmärgiks oli selgitada klientide taju ja rahulolu. Uuringu käigus viidi läbi süvaintervjuud 35 inimesega. Teemapargi reklaamimine „mänguparadiisina“ rõhutab perekonna ühtsust ja koos kvaliteetaja veetmist, aga uuringus selgus, et reaalsus on tihtilugu teistsugune – laps sõidab üksi atraktsioonil ja lapsevanem ootab mujal. Reaalsus ei peegeldanud seda lõbusalt perega koos aja veetmise imagot, mida teemapark reklaamis. Uuringu tulemused näitasid, et Legolandi keskkond rahuldab laste vajadusi, kuid lapsevanemad tunnevad end seal lapsehoidjatena. (Johns, Gyimòthy 2002: 330)
    Lottemaa arendajate sõnul on erinevate läbiviidud küsitluste ja uuringute põhjal selgunud , et välisturistid hindavad Eestit lastega perede sihtkohana negatiivselt. Eestis on tuntav puudus atraktiivsetest ja konkurentsivõimelistest peredele suunatud turismiobjektidest. (Lottemaa...: 19) Enamasti luuakse Eestis teemaparke projektitoetuste abil, seega projektide rahastajad reguleerivad mõnel määral turgu ja laiemat levikut piirab vajaminev algkapital. Teemaparkide loomist Eestisse raskendab ka sesoonsus, mis takistab vabaõhu teemaparkide aastaringset lahtiolekut.

    1.2. Elamuse mõiste


    Inimestele pakutakse kõikvõimalikke elamusi – teatri-, filmi-, muusika -, maitse-, disainielamusi jne. Eesti saatkonna kultuurinõunik räägib isegi Eestist, kui elamusest ( Kirs 2012). Järgnevalt selgitatakse elamuse mõiste sisu ja käsitlusi, mis on abiks elamusel põhineva turismitoote arendamisel. Peatüki lõpus on juttu sellest, mis muudab ühe toote ihaldusväärseks.
    Filosoofilise terminina on sõna „elamus” kasutusel juba 16. sajandist elu ja elu sisu tähenduses (Väyrynen 2010, 21–25, viidatud Leppiman 2010: 12 vahendusel). Tänapäeval kasutatakse sõna laialdaselt nii turunduses kui meeldivate kogemuste kirjeldamisel. Käesoleva töö autor tajub elamust kui midagi erilist ja ihaldusväärset, midagi, mille eest inimesed on valmis maksma ja mis muudab hetked meeldejäävaks.
    Tarssanen & Kylänen (2009: 9, viidatud Leppiman 2010: 12 vahendusel) räägivad, et elamus sünnib kogemuse ajal. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi tähendab „kogemus” elus, tegevuses kogetu põhjal omandatud teadmist või oskust. Elamust seletatakse kui kogetavates tajudes, muljetes või üleelatavates tundmustes väljenduvat erilist psüühilist seisundit . (Eesti keele...) See on samuti kogemus, kuid eriline. Elamuskogemus kujutab endast tähendussuhet inimese tajulise tegevuse ja elusituatsiooni vahel ning on elamuslikkusest moodustuv, inimesele eriti tähendusrikas kogemus (Perttula 2007: 54–56, viidatud Leppiman 2010: 12 vahendusel).
    Elamust võib kirjeldada ka füsioloogilise seisundina, mil ajus toimuvad protsessid, mida inimene tajub väga tugevalt ja mis muudavad olukorra intensiivseks. Seega elamuse saamiseks ei ole vaja reaalset kogemust, vaid tuleb tekitada teatav organismi seisund ja aju impulsid . Eesti keele seletavas sõnaraamatus on elamuse sisu avamiseks toodud välja näidete hulgas ka „Ebameeldiv, masendav, rõhuv elamus.” (Eesti keele...). Turistile elamust müües tuleks eristada meeldivat ebameeldivast ja selgitada välja, kas näiteks „rõhuv elamus” võib olla ihaldusväärne või kas elamusi otsides keskendutakse ainuüksi positiivsetele aistingutele.
    Jaapanis korraldati uuring eesmärgiga selgitada välja, milline roll on närvimehhanismidel selles, kuidas tarbija tajub visuaalselt kujundatud tooteid, millele on lisatud täiendavaid aistinguid. Uurimise alla võeti visuaalselt disainitud tooted, kuhu lisati seos maitsemeelega (vt lisa 1). Magnetresonantstomograafia tulemused näitasid, et need aju piirkonnad, mis olid kaasatud stiimuli tajumisse maitsemeele kaudu, olid kaasatud ka aistingu puhul, mis saadi disaintootest läbi nägemismeele. ( Sung jt. 2011: 349) Näiteks banaanile sarnaselt kujundatud toodet vaadates toimuvad ajus sarnased protsessid banaani maitse tundmisele. See seos seletab, miks maitsvat sööki vaadates võivad hakata tööle süljenäärmed.
    Eelnevast võib järeldada, et kui pilt või video on hästi disainitud, siis seda vaadates aktiviseerub inimese ajus sama piirkond mis juhul, kui ta seda tegevust ka ise kaasa teeb. Taoline efekt toimub näiteks kinos või reisipiltide vaatamisel . See seos teeb võimalikuks rollimängud ja laseb inimesel osaleda tegevuses läbi oma ettekujutuse. See teadmine on tootearendajale oluline, kuna võimaldab pakkuda külastajale lihtsate vahenditega kogemust, mis jääb tegelikkuses kaugeks ja kättesaamatuks.
    Joseph Pine toob oma ettekandes ilmeka näite, mis kirjeldab elamusmajandust. 1950-60-ndatel aastatel peeti sünnipäevapidusid kodus ja küpsetati kooki, mis maksis ehk 20 senti. 90-ndatel ei olnud paljudel vanematel enam aega ja soovitud omadustega koogi küpsetamine telliti vastavast ettevõttest. See teenus maksis juba 10-20 dollarit, millest toiduained moodustasid 20-30 senti. 21. Sajandil lisaks tordi tellimisele tellitakse ka sünnipäevapidu ettevõttest, kus sünnipäevalistele lavastatakse elamus. Pine räägib, kuidas tema 7-aastase lapse sünnipäev farmis, kus lapsed said teha õunasiidrit, loomi puhastada ja muid talutöid teha, maksis 146 dollarit. (Pine 2010)
    Elamusmajanduse põhimõtetega tuleb kohaneda igal teemapargi arendajal. Ajad muutuvad, samuti ka „uue” turisti nõudmised ja ootused. Erinevate elamuste, teistsuguste seikluste ja elustiilide otsingud iseloomustavad „uue” turisti kontseptsiooni. Põhirõhk on piiride avastamisel ja julgusel minna sinna, kuhu traditsiooniline mõtteviis ei lubanud. (Raj 2007)
    „Uus” turist väljendab austust sihtkoha kultuuri vastu. Ta soovib kogeda ja õppida, olles osaleja, mitte vaatleja. Märksõnad nagu seiklus, planeeritud rajalt kõrvale kaldumine ja kohalikega segunemine ei esine massiturismi kontseptsioonis, kuid on aluseks „uue” turisti elamustele. Selliste turistide puhul on tüüpiline, et eelistatakse olla tugevalt seotud reisi organiseerimise protsessis. (Raj 2007)
    „Uue” turisti kogemust iseloomustab sõna REAL, mis eesti keelde tõlgituna tähendab „päris”, „tõeline”. REAL teooria tähendab, et kogemus peab olema rahuldustpakkuv ( Rewarding ), rikastav (Enriching), seikluslik (Adventuresome) ja sisaldama kogemusõpet ( Learning Experience ). (Raj 2007)
    Elamuse tootmine on muutunud strateegiliseks ja süstemaatiliseks tegevuseks. Siinkohal defineeritakse elamust kui vaimset teekonda, mis jätab kliendile mälestuse, et ta on teinud midagi erilist, midagi õppinud või lihtsalt meeldivalt aega veetnud. Seda teekonda saab tekitada erinevatel viisidel – lasta artistil provotseerida külastaja meeli, lavastada elamustoode või lihtsalt panna inimene oma fantaasiat kasutama. Tihtilugu koosneb teekond kõigist nendest kolmest elemendist. (Sundbo, Hagedorn- Rasmussen 2008: 83)
    Ka Pine ja Gilmore (1999: 30) rõhutavad, et elamuse lavastamine ei ole ainult meelelahutuse pakkumine, klient tuleb kaasata erinevates dimensioonides. Joonisel 1.2.1. on välja toodud elamuse komponendid.
    Joonis 1.2.1. Elamuse komponendid (Pine, Gilmore 1999: 30)
    Joonisel 1.2.1. on esitatud neli elamuse komponenti, millele tuleks elamuse pakkumisel tähelepanu pöörata (Pine, Gilmore 1999: 31-40):
    • Meelelahutus –toimuvat tajutakse passiivselt läbi meelte (nt. vaadatakse etendust). Kui kliendi meelt lahutatakse, siis ta mitte ei osale tegevuses vaid reageerib toimuvale tundes end hästi, naerdes , nuttes jne. Väga tähtis on hoida inimeste tähelepanu.
    • Haridus –toimuvast ollakse täielikult haaratud, omandades uusi teadmisi ja oskusi (nt. osalemine töötoas).
    • Esteetiline väärtus – viibitakse mingis keskkonnas ilma seda ise mõjutamata (nt. Suure Kanjoni serval seismine , kunstimuuseumis viibimine , ajaloo stiilis kujundatud kohvikus istumine). Esteetiline väärtus tekitab külastajas soovi sisse astuda, maha istuda ja ettevõttes aega veeta.
    • Põgenemine – põgenemine igapäevaelust teistsugusesse keskkonda (nt. teemapark, kasiino , virtuaalne jututuba , paintball`i mängimine).

    Horisontaaljoon joonisel 1.2.1. näitab osalemise aktiivsust. Meelelahutuslikku ja esteetilist komponenti osaleja otseselt ei mõjuta, jäädes passiivse pealtvaataja rolli. Haridusliku komponendi ja põgenemise puhul mõjutab osaleja protsessi osaledes selles aktiivselt. (Pine ja Gilmore 1999: 30)
    Vertikaaltelg näitab elamuse mõõdet, mis kirjeldab ühendust osaleja ja sündmuse vahel ning suhet keskkonnaga. Meelelahutuse ja hariduse puhul inimene süveneb teemasse – meeled ja tähelepanu on toimuvast täielikult haaratud. Esteetilist komponenti ja põgenemist iseloomustab sukeldumine – viibides vastavas keskkonnas saab inimene füüsiliselt osaks kogemusest. (Pine ja Gilmore 1999: 31)
    Ihaldusväärsus on tugevalt seotud emotsioonide ja elamusega, tekitades kliendis soovi teenust tarbida ning sellest rääkida. Clatworthy (2010: 87) toob välja kolm põhilist elementi, millest koosneb pakutava ihaldusväärsus:
    • Kasulikkus – mida teenus pakub kliendile funktsionaalsel tasandil.
    • Kasutajasõbralikkus – kui lihtne on teenust kasutada.
    • Meeldivus – kui meeldiv on teenuse tarbimine emotsionaalsel tasandil.

    Inimestele meeldib see, mis paneb neid ennast hästi tundma. Kuidas miski välja näeb ja liigub mõjutab meeldivust. Et klient peaks teenust kasulikuks, peab see talle pakkuma midagi, mida ta vajab. Seega on teenuse arendajale oluline tunda kliendi vajadusi ja vastata küsimusele: „Milliseid kliendi vajadusi meie teenus rahuldab?”. Tihti teevad ettevõtjad vea lähtudes enda, mitte kliendi vaatevinklist. Kasulikkus vastab küsimusele „Mis?”, kasutajasõbralikkus „Kuidas?”. Siin on oluline, kui kergesti saab inimene teenust tarbides kätte selle väärtuse, mille pärast ta teenust tarbib. Kasutajasõbralik teenuse tarbimine on kiire, lihtne ja sujuv . (Clatworthy 2010: 82-84)
    Sihtkoha külastamisel on tähtis täielik elamus, mis peegeldab üldist külastuskogemust mitte pelgalt üksikuid teenuseid. Joonisel 1.2.2. on illustreeritud erinevad tasandid , mis moodustavad täieliku elamuse. (Sundbo, Hagedorn-Rasmussen 2008: 108)
    Joonis 1.2.2. Täieliku elamuse toode (Sundbo, Hagedorn-Rasmussen 2008: 97)
    Kui reageeritakse positiivselt täielikule elamusele, tullakse tagasi ja soovitatakse kohta ka tuttavatele. Rahulolu ei pruugi tähendada seda, et inimene oli rahul kõige sügavamal ehk tuuma tasandil, vaid et kogetu oli tähendusrikas ja lugu koos välise kogemusega oli suurepärane. Selline olukord võib tekkida näiteks ühiskonda kritiseeriva draamaetendusega seonduvalt. (Sundbo, Hagedorn-Rasmussen 2008: 108)
    Eelpool kirjeldatu näitena võib esile tuua Andreas Heinecke näituse „ Dialoog pimeduses”, mis pakub võimalust kogeda elu pimedana. Käesoleva töö autor oli selle näituse administraator AHHAA keskuses ja külastajate tagasisidest lähtuvalt võib väita, et tegemist oli vaieldamatu hittnäitusega, mis tekitas külastajates tugevaid emotsioone. Olenemata saadud kogemuse rõhuvast aspektist said külastajad enamjaolt positiivse täieliku elamuse ja paljud kliendid külastasid näitust tuttavate soovituse alusel. Näitusel saadud elamus oli soovitajale tundunud piisavalt väärtuslik, et seda jagada ja info saajale piisavalt ihaldusväärne, et tekiks soov ka ise seda kogeda.

    1.3. Elamusliku toote disainimine


    Et teenus oleks ihaldusväärne, kasutajasõbralik ja meeldiv, peab selle arendamisse investeerima aega ja energiat. Eestis on suur osa turismiettevõtetest väikesed või keskmise suurusega ja ettevõtetes ei ole eraldi arendusosakondasid. Arendamisega tegelevad tihti ettevõtte omanikud või töötajad, kes teevad seda oma põhiameti kõrvalt. Siiski on disaini hakatud üha enam väärtustama. Käesolevas peatükis tuleb juttu disaini olemusest ja erinevatest teooriatest, mis on turismitoodete disainerite töö seisukohalt olulised.
    Disainimine on inimesekeskne ja lahendusi otsiv tegevus. Tegusõna „disainima” tähendab kavandamist, planeerimist ja loomist. See on ühtaegu protsess, praktika ja mõtteviis. Disain nimisõnana tähistab vormi ja funktsiooni, disainimisprotsessi tulemust. (Best 2010: 12)
    Turismis on keeruline määratleda, kas tegemist on toote või teenusedisaini mõistega, kuna piir turismitoote ja -teenuse vahel on hägustunud. Enamus turismitooteid on oma olemuselt tegelikult teenused (majutus, toitlustus, ekskursioon , sihtkoha külastus jne.). Hollinsid (2007: 3) rõhutavad, et teenus on sisuliselt erilist tüüpi toode ja seda tuleb samamoodi disainida nagu toodetki. Nad toovad välja asjaolu, et paljud tööstuses toimivad tehnikad kehtivad ka teenuste disainimise puhul.
    Disain on protsess mingi konkreetse väljakutse praktiliseks ja loovaks lahendamiseks. Disain tegeleb samavõrra probleemide lahendamise kui otsimisega, kuna paljud vajadused on varjatud – need tuleb kõigepealt üles leida. Disaineri ülesanne on ette kujutada paremat viisi asju korraldada - probleem kindlaks määrata, lahendus otsida ning viimaks seda tulevikuvisiooni ka väljendada. (Best 2010: 44) Sellise seletuse järgi ei olegi vahet, kas disainida toodet või teenust, sest tegelikkuses disainitakse probleemile lahendust .
    Enne turule sisenemist tehakse eelteadmiste kogumiseks turu-uuringuid, mille käigus analüüsitakse turu trende, tarbijate vajadusi ja konkurentsi. Kui tuvastatakse turunõudlus ja otsustatakse seda täita uue toote või teenusega, siis turukesksest disainimisest saab vahend bränditud toodete ja teenuste funktsiooni, eristumise ja ligitõmbavuse loomiseks nii, et see vastaks turu nõudlusele, brändi olemusele, lubadusele ja positsioneeringule ning kõigile kulu-, aja- ja materjalipiirangutele. Disainikesksus lähtub kasutajate vajadustest. Need leitakse igapäevaste situatsioonide või stsenaariumite kogemusi uurides, nii et disainimisprotsessi on kaasatud ka kasutajad ise. (Best 2010: 18)
    Kliendi tundma õppimiseks on hea temaga suhelda, aga alati ei saa inimese vajadusi teada otse küsides, mida illustreerib tabavalt Henry Fordi kuulus ütlus: „Kui ma oleksin küsinud, mida mu kliendid soovivad, oleksid nad vastanud, et kiiremat hobust!“. Ford teadis, et kliendi tegelik vajadus oli kiirelt ja mugavalt ühest kohast teise jõudmine ja ta pakkus sellele vajadusele uudset lahendust auto kujul. Seega tuleb kliendi tagasisidet hoolikalt analüüsida.
    Nagu Fordi näide illustreeris kliendi tegelike vajaduste leidmist , on toodete ja teenuste disainimisel samamoodi oluline hoida tähelepanu õiges kohas – eristada vajadus ja lahendus. Vajadus on kiire viis liikuda ühest kohast teise, lahendused kiire hobune ja auto. Disaini tellijal tuleb anda ette probleem, disaineri ülesanne peaks olema probleemile lahenduse kavandamine, mitte väljapakutud lahenduse ilusaks tegemine.
    Lähteülesande määratlemine aitab luua disaineril ja disaini tellijal ühtse arusaama toimuvast. Heade tulemuste saavutamiseks tuleb tellijal veenduda, et disainer teaks täpselt kes, mida ja millal tegema peab. Lähteülesande kirjalik vormistamine paneb paika konkreetsed sihid, eesmärgid, ülesanded, tulemused, tähtajad ja kasutada oleva eelarve. (Best 2010: 22-23) Lähteülesandes peaks välja tooma kliendi vajaduse ja disaini eesmärgiks tuleks määrata probleemile parima võimaliku lahenduse leidmine ja idee teostuse kavandamine.
    Kuigi mõned disainiprobleemid võivad aluse panna uutele ja originaalsetele lahendustele, põhineb enamik lahendusi juba olemasolevate pretsedentide mugandamisel – näiteks tooli või tassi kujus äratuntav vorm ja funktsioon. Seetõttu on disaineritel vaja tutvuda ennast tõestanud töödega, mitte leiutada uut lahendust pelgalt erinemissoovi tõttu. (Best 2010: 44)
    Teenuse tarbimisel toimub kliendi ja teenusepakkuja vaheline pidev suhtlus ja klienditeekonda analüüsides saab kaardistada kokkupuutepunktid. Teenuse tarbimise protsessi tuleb vaadelda teenuse kasutaja seisukohast ja disainida kliendile teekond, mille
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #1 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #2 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #3 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #4 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #5 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #6 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #7 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #8 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #9 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #10 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #11 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #12 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #13 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #14 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #15 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #16 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #17 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #18 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #19 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #20 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #21 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #22 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #23 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #24 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #25 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #26 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #27 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #28 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #29 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #30 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #31 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #32 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #33 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #34 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #35 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #36 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #37 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #38 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #39 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #40 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #41 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #42 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #43 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #44 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #45 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #46 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #47 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #48 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #49 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #50 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #51 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #52 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #53 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #54 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #55 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #56 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #57 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #58 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #59 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #60 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #61 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #62 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #63 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #64 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #65 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #66 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #67 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #68 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #69 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #70 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #71 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #72 Elamusel põhineva teemapargi arendamine lastega peredele #73
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 73 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor liivihiienurm Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Elamusliku toote arendamisel on oluline sihtgruppi tundma õppida. Teemapargi arendajatel puudub hetkel piisav arusaam lastega perede ootustest ja vajadustest, kuid see teadmine on teemapargi arendusprotsessi puhul oluline.

    Käesoleva töö eesmärk on selgitada elamusliku toote arendust lastega peredele ja teha ettepanekud sihtgrupipõhiseks tootearenduseks.

    elamus , tootearendus , lastega pered , teemapark

    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    95
    doc
    KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL
    193
    docx
    Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
    904
    pdf
    Christopher Vogler The Writers Journey
    544
    pdf
    Mitmekeelne oskussuhtlus
    946
    pdf
    TheCodeBreakers
    574
    pdf
    The 4-Hour Body - An Uncommon Guide to Rapid Fat-Loss-Incredible Sex-and Becoming Superhuman - Timothy Ferriss
    548
    pdf
    Cialdini raamat
    1072
    pdf
    Logistika õpik



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun