Kos so kul´la pesäkene Kus sul kulla pesakene? Tarõ takan tammõ otsan. Tare taga tamme otsas. Kos tamm jäie? Kus tamm jäi? Vanamies ragi maha! Vanamees saagis maha! Kos vanamies jäie? Kus vanamees jäi? Vanamies kuoli ära. Vanamees (kooles ehk suri) ära. Kos tima matõti? Kus tema mateti? Pikä=põllu pendre sisse. Pika=põllu peenra sisse. Kos pennär jäie? Kus peenar jäi? Must kikas savits üles. Must kikas kaevas ülesse. Kos tu kikas jäie? Kus too kikas jäi? Kikas lennäs roogu. Kikas lendas roogu. Kos tu roog jäie? Kus too roog jäi? Vikat niite maha. Vikat niitis maha. Kos tu vikat jäie? Kus too vikat jäi? Vikat lätse kivvi. Vikat läks kivvi.
Kos so kul´la pesäkene Kus sul kulla pesakene? Tarõ takan tammõ otsan. Tare taga tamme otsas. Kos tamm jäie? Kus tamm jäi? Vanamies ragi maha! Vanamees saagis maha! Kos vanamies jäie? Kus vanamees jäi? Vanamies kuoli ära. Vanamees (kooles ehk suri) ära. Kos tima matõti? Kus tema mateti? Pikä=põllu pendre sisse. Pika=põllu peenra sisse. Kos pennär jäie? Kus peenar jäi? Must kikas savits üles. Must kikas kaevas ülesse. Kos tu kikas jäie? Kus too kikas jäi? Kikas lennäs roogu. Kikas lendas roogu. Kos tu roog jäie? Kus too roog jäi? Vikat niite maha. Vikat niitis maha. Kos tu vikat jäie? Kus too vikat jäi? Vikat lätse kivvi. Vikat läks kivvi.
Tartu: Perekasvatuse Instituut TÜ pedagoogika osakond, 11-16 5. Siren-Tiusanen, H(2003) Leikki ja oppiminen. Lastentarhanopettajaliiton julkaisu. Helsinki, 14-17. 6. Hakkarainen, P. (2000). Kehittävä esiopetus ja oppimine. Jyväskylä: PS-kustannus. 7 Vygotsky, L.S (1976). Play and its role in the menatal developmant og the child. In: Bruner, J.; Jolly, A. ; Sylva, K. (Eds), Play: Its role in develoment and evolution. New York: Basic Books, 537-554) 8. Airi Niilo, Eve Kikas (2008) Mäng. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Toimetanud: Eve Kikas. Tartu Ülikooli Kirjastus 11
Seda võivad märgata lapse lähikondsed, kuid laps võib sellest ka ise rääkida (Underwood Barnhard 2003: 35). Masendunud meeleolu, püsiva omadusena, teeb inimese haavatavamaks stressorite suhtes ning põhjustab negatiivse kognitiivse laadi arenemist (Hyde jt., 2008, Karelshon, B., uurimistöö 2017 kaudu). Teiseks õpilasel väljenduvaks stressi faktoriks võib olla see, kui lapsel on kehalisi kaebusi (pea – ja kõhuvalud jms), muutunud on söögiisu ning öö uni on häiritud (Kikas 2010: 159). Söögiisu vähenemise või suurenemise tõttu on laps märgatavalt kõhnemaks jäänud või kaalus juurde võtnud. Kui perearst on pidanud lapse kasvunäitude kohta arvestust, annab see parima ülevaate pikkuse ja kaalu suhtes ning võimaldab aru saada, kui see pole tema eale vastav (Underwood Barnhard 2003: 35). Kolmandaks võib depressioon põhjustada õpilastel ülemäärast süütunnet, surma- ja suitsiidimõtteid (Kikas 2010: 159)
Kõne ja suhtlemise areng Psühholoogide arvates läheb osadel lastel koolis algusest peale paremini kui teistel seetõttu, kuivõrd nad valdavad keelt, mida räägitakse koolis. Koolis räägitakse dekontekstualiseeritud keelt (Kikas 2008: 46). Sõnavara suurust peetakse seotuks kirjaliku keele omandamise edukusega. Mina töötan ühele õpilasele keskendunud õppe õpetajana 4. klassis õpetades eesti keelt, matemaatikat, loodusõpetust, infotehnoloogiat ja kunstiõpetust. Sõnavara suurus mõjutab oluliselt jutustamisoskust ja eneseväljendamis oskust kõikides õpetatavates ainetes. Minu klassi õpilane elab perekodus. Tema kasvu- ja keelekeskkond esimestel eluaastatel ei olnud kõne arengut toetav
LASTEAED MEMME MUSI AS Räpina Teed Piiri tn 1 48522 RÄPINA 17.09.2012 nr 2-4 VOLIKIRI Lasteaed Memme Musi, aadressiga Estakaadi 7, tegutsedes oma seadusliku esindaja juhatuse esimehe Hardi Kikas isikus, volitab KARMEN SUUR (sünniaeg 16.03.1989) esindama Lasteaed Memme Musi ostu müügitehingute sõlmimisel ning kauba vastuvõtmisel. Volikiri kehtib 1. aasta Volitatud isiku allkirja näidis ____________ Hardi Kikas Juhatuse esimees Estakaadi 7 Telefon 53632857 Arvelduskonto 1000208456 48522, Räpina E-post: Hardi.Kikas@gmail.com SEB Pank
Selleks et sots probleemi leevendada, tuleb hoolika uurimisega üles leida põhjused ja need kõrvaldada. Konstruktivistid seevastu esitavad sots probleemidest rääkides selliseid küsimusi, et me muretseme ühtede tingimuste pärast ja jätame kõrvale teised kuigi need on eraldi võttes sama kahjulikud. Näiteks, kas tööpuudus on sots probleem? on. Kas ta täna eestis on sots probleem? on. Miks? vast publikust on, tööpuudus on suur. Kikas palju inimesi joovad kohvi, kas see ka sots probleem? vast ja. Kikas selle üle tahaks diskuteerida, aga las ta olla. Miks on tööpuudus sots probleem? Aktuaalne. Tähelepanu. See puudutab kogu ühiskonda, mitte ainult majanduslikult. Samas varanduslikku ebavõrdsust, sissetulekute emavõrdsust ei käsitleta eestis sots probleemina. Seda teemat kiputakse võimude poolt tõrjuma. Ebavõrdsus loomulik ja mis sa ikka kadetsed
Dagö Koostaja: Milli Mallikas 10.a 17.12.07 Bändist · 1998 aasta sügisel loovad Lauri Saatpalu, Peeter Rebane ja Tiit Kikas Dagö. Improviseeriva etno-folk trio otsingud kulmineeruvad 2000. aasta suvel plaadiks, mis tunnistatakse aasta parimaks etno-folkrock teoseks. Laval liituvad Dagöga Toomas Rull ja Raul Vaigla (drum & bass). · 2002. aasta algul lahkub Tiit Kikas. Suvel ilmub album "Toiduklubi",mis toob tiitli aasta ansambel.Klahvpille mängib nüüdsest Taavi Kerikmäe. · 2003 suvel tuur "Dagö ja Ultima Thule". Sügisel ilmub 3. album "Hiired Tuules". Uus trummar: Petteri Hasa. · 2004 suvel tuur "Dagö ja Singer Vinger". · 2006.suvel toimub 8 üle-eestilist kontserti, kaasa löövad Hele Kõre ja Evelin Pang. · Augustis 2007 teeb Dagö kaks kontserti Palmse mõisas. Koosseis · Lauri Saatpalu (laulja)
Kikas Kukk Kuut 5 12365 Kanala Tel 112233 07.02.2011 Lgp. Aine Õpetaja, Soovin kandideerida Teie poolt välja kuulutatud konkursil AS Murakas marjade korjaja leidmiseks. Leian, et minu eelnevevad õpingud, töökogemused ja head teadmised toetavad
Materjalide kinnistamiseks on vaja teha praktikalisi ülesandeid, kus õpilane peab oskama inimese kehal elundeid märkima ja nende funktsioone kirjeldama, sest see areneb teadusmõistet. Ülesanne võib olla nii kirjalik, kui ka Internetis tehtud. Kui õpilasel on arenenud ainult tavamõiste, siis see tähendab, et õpitakse materjali lihtsalt pähe, aga õpilane ei oska seda praktikas kasutada. On uurinud, et Eesti koolides teadusmõisteline mõtlemine pole selles vanuses hästi levinud (Kikas, 2015). Arutelu tundi lõpul õpilastega on ka väga oluline, sest kõikidel on võimalus oma teadmisi väljendada ja kinnistada. Minu poolt juhitav tegevus aitab õpilasel kujundada aru õpitavast saama, sest ma ei kasuta lihtsalt pealiskaudse õppimist ning õpilased ei unusta kõike juba õppetundi pärast. Mitte kõikidel õpilastel võiks hästi mõtlemisviis arenenud. Õpetajal ja õpilastel on erinevad maailmavaateid ja mina pean oskama aru nendest saama. Õpilastel võivad probleemis
Kujutlusmäng Võgotski väitis, et enne kolmandat eluaastat ei ole lapsed võimelised tõeliseks sümboliliseks mänguks, st mänguks, kus üks asi kujuteldavalt asendab teist. Küll aga rõhutas ta just kujutlusmängu olulist rolli uute kognitiivsete ja sotsiaalsete oskuste omandamisel. Kujutlusmäng nõuab lastelt: · et nad looksid kujuteldava olukorra, · jälgiksid teatavaid (enda või teiste poolt kehtestatud) reegleid, et seda mängus ellu viia (Niilo, Kikas 2008:129). Alates 4 eluaastast muutub olulisemaks mängulise toimingu sisu. Toimub esmakordselt optilise ja mõistelise välja omavaheline lahknemine. Laps hakkab mõistma, et puutükike võib mängult olla nii puutükike, kepp, kui ka hobune jne. Mängus tähendavad esemed hoopis teisi asju, asendavad neid ja muutuvad nende märkideks. Sealjuures pole oluline eseme ja mänguasja vaheline sarnasus, vaid tema funktsioon ja võimalus sooritada kujuteldavaid liigutusi
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandus Liis Kikas TÖÖKESKKONNA OHUTUSE TAGAMINE ETTEVÕTTES essee Juhendaja Vaike Vetka Tartu 2009 TÖÖKESKKONNA OHUTUSE TAGAMINE ETTEVÕTTES Töötervishoiuna mõistetakse töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise vaimse ja sotsiaalse heaolu rakendamist
Kujutlusmäng Võgotski väitis, et enne kolmandat eluaastat ei ole lapsed võimelised tõeliseks sümboliliseks mänguks, st mänguks, kus üks asi kujuteldavalt asendab teist. Küll aga rõhutas ta just kujutlusmängu olulist rolli uute kognitiivsete ja sotsiaalsete oskuste omandamisel. Kujutlusmäng nõuab lastelt: · et nad looksid kujuteldava olukorra, · jälgiksid teatavaid (enda või teiste poolt kehtestatud) reegleid, et seda mängus ellu viia (Niilo, Kikas 2008:129). Alates 4 eluaastast muutub olulisemaks mängulise toimingu sisu. Toimub esmakordselt optilise ja mõistelise välja omavaheline lahknemine. Laps hakkab mõistma, et puutükike võib mängult olla nii puutükike, kepp, kui ka hobune jne. Mängus tähendavad esemed hoopis teisi asju, asendavad neid ja muutuvad nende märkideks. Sealjuures pole oluline eseme ja mänguasja vaheline sarnasus, vaid tema funktsioon ja võimalus sooritada kujuteldavaid liigutusi
2.2 Millised tegurid mõjutavad Maakera soojenemist ja jahtumist. pilved - võivad seda nii suurendada kui vähendada. Suured, paksud madalama kihi pilved nagu rünkpilved vähendavad maapinna soojenemist, kuna päikesekiirgus peegeldub nende ülapinnalt tagasi maailmaruumi. Kõrgema kihi pilved aga soodustavad soojenemist, kuna nad peegelduvad tagasi maapinnalt lahkuvat infrapunast kiirgust. (http://www.physic.ut.ee/~kikas/GLOBE_oppepaevad/Meelis/Kasvuhooneefekt.ppt) maapinna albeedo ehk peegeldusvõime A- näitab mitu protsenti pealelangevast kiirgusest peegeldub tagasi. Heledad pinnad (lumi, jää) peegeldavad suurema osa kiirgusest tagasi ja vähendavad soojenemist. Tumedad pinnad, mille albeedo on väike põhjustavad nii maapinna kui ka maalähedase õhukihi tugevat soojenemist. (http://www.physic.ut.ee/~kikas/GLOBE_oppepaevad/Meelis/Kasvuhooneefekt.ppt)
1.2. Energiajoogid ja nende koostis Energiajook on gaseeritud jook, mis sisaldab peale kofeiini veel ka erinevaid muid stimuleerivaid aineid nagu näiteks tauriini või guaraanaektrakti, mis parandab keskendumisvõimet. Enamasti sisaldab energiajook veel glükoosi, vitamiine ning aroomiaineid. Energiajook ei anna organismile olulisel määral lisaenergiat, vaid kasutab ära organismis olemasolevaid energiavarusid st. lükkab väsimuse edasi. (Kikas, Koger 2004: lk 241) Energiajoogid jagatakse komponentide järgi kahte gruppi: 1. guaraanat sisaldavad 2. tauriini sisaldavad. Kõiki energiajooke ühendavaks koostisosaks on alkaloidid, mida ei jõu-, ega spordijookides ei leidu: 1. kofeiin 2. tauriin (Ibid. lk 241) Energiajoogid on mõeldud spetsiaalselt pingeolukordade jaoks. Nende tarbimisega ei tohi liiale minna, sest üks purk (250 ml) sisaldab inimesele 24 tunni jookul vajalikku vitamiinikogust
Vaigla, kelle võimuses on basskitarr, Taavi Kerikmäe, klahvpillide meister ning Petteri Hasa, kes tegeleb löökriistadega. Dagö aastal 2006: vasakult Taavi Kerikmäe, Peeter Rebane, Petteri Hasa, Lauri Saatpalu ja Raul Vaigla. 2. Dagö ajalugu 1998. aastal sügisel loodi bänd ,,Dagö", mille algatajateks olid Lauri Saatpalu, Peeter Rebane ja Tiit Kikas. Etno-folk trio annab 2000nda aasta suvel välja plaadi. Plaat nimega ,,Dagö" tunnistatati aasta parimaks. Laval liitusid Dagöga veel Toomas Rull ja Raul Vaigla. 2001. aasta suvel võitis Dagö "Lühima öö improvisatsioonifestivali" peapreemia Pärnus. 2002. aasta algul lahkus bändist Tiit Kikas. Peagi sai bändi helirezissöör ja muusik Kristo Kotkasest Dagö "nähtamatu liige". Sama aasta suvel ilmus album
21 Maxima Rakvere kaubamärgi toodete välja panekud. Fotod: Autor 3 LIHA „Liha koostis erineb sõltuvalt looma liigist, tõust, soost, vanusest, toitumusest, üldseisundist. Liha all mõistetakse tapaloomade, -lindude ja ulukite toidukõlblikuks tunnistatud rümpa ja rümba osi. Seega kuuluvad liha mõiste alla kõik rümbas sisalduvad koed, sh kamar, sooned, kõõlused, rasvkude jne. Liha võib olla kondiga või kondita.“ (Heldi Kikas E. K., 2004) Rümba all mõeldakse tapetud lihakeha, mis on veretustatud ja millelt on eemaldatud: harjased (sea puhul), nahk (emised, veised, lambad, ulukid, küülikud), suled (linnud), suguelundid, neerurasv, siseelundid e liiver (neerud, maks, süda, keel, söögitoru, hingekõri, diafragma), siserasv, pea- ja selja-aju, pea (kaelaluu ja esimese kaelalüli 22
Kasutatus kirjandus Hytönen, Krokfors. 2002. Esi- ja algõpetuse didaktika. 7 Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, 2008 Kiilu, K. 2010. The development of theconcept of music education in Estonian kindergartensm. Kumpas, A. 2000. Varajane muusikakasvatus laulu- ja mängukoolis väikelapse arendajana. Muldma, M. 2007. Muusikaõpetus esimeses ja teises kooliastmes. Rmt E. Kikas. Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. Muldma, M. 2008. Muusikaline kasvatus. Rmt E. Kikas. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas Päts, R. 1975. Mudilaste musikaalsuse arendamise põhialused. Päts, R. 2010. Muusikaline kasvatus üldhariduskoolis. Pullerits, M. 2005. Laps ja muusika. Rmt. Henno. K. Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Turnau, E. 1998. Muusikaõpetus. 8
pakub.Burgundia punast ja vapielemente on Nõo Lihavürsti identiteedi loomise juures kasutatud tooteetikettidel süvendamaks "vürstlikke" assosatsioone. (Nõo Lihavürst kodulehekülg) Minu arvates on kaubamärk hästi ära tuntav. Kõik tooted on ühe kaubamärgi all. See näitab, et kogu kaup on ühtlaselt kvaliteetne. Hea on ka teada, et nende toodangule on omistatud Ausa Kauba märk, mis välistab kondilihamassi kasutamist tootmises. 3. KIKAS Kikas Kaubandus OÜ on asutatud 1996. a Järlepas. Toodanguks on praetud ja küpsetatud liha- ning kulinaariatooted, mida turustatakse Eestis, samuti teistes Balti riikides.Firmal on kliendile laia tootevalik, mis hõlmab kõike alates broilerilihatoodetest ja lõpetades sealihatoodetega. Põhilised tooted on Kiievi kotletid, kanasnitslid, hamburgeripihvid, lihapallid, -snäkid, juustu- ja singitaskud ning ploomi-peekonitaskud, Pozarski kotletid, pitsakatted, erinevad marineeritud tooted.
aastast. 1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast aastast peatumist Viinis elama Lääne-Berliini. 2005. aastal naasis helilooja kodumaale, Eestisse. Pärdi teosed ei kõla mitte ainult kontserdisaalis, vaid neid on viimase 20 aasta jooksul kasutatud ka rohkem kui sajas eri zanris linateoses, arvukates tantsu- ja teatrietendustes ning teistes multimeediatekstides. Ehkki tee filmi on leidnud rohkem kui 20 Pärdi teost. Koostas : Kait Gustav Kikas Allikad: Wikipeedia.org , opetaja.edu.ee Rühm: PA-13B
mängu. Kui muusika on vaiksemaks jäänud, annan ma lapsele paberi ja pliiatsi - Debora vaatab mind ja hakkab joonistama või õigemini lihtsalt kritseldama. Kritseldamine ehk spontaanne joonistamine on lapse esimene kunstilise arengu etapp (Jalongo & Stamp, 1997). Spontaanne joonistamine on tähtis, arendamaks ladusaid ja rahulikke liigutusi ning loomaks elementaarseid kujutisi. Kritseldused ehk esimesed joonistused on aluseks lapse käe koordinatsiooni edaspidiseks arenguks. (Kikas, 2008) Deboral on kritseldamine pooleli, kuid võtan ta sülle ja teen talle suure kalli. Tüdruk kilkab ja naeratab mulle. Panen ta maha ja laps jätkab joonistamisega. Järgnevad viis minutit üritab ta suuri ringe valgele paberile teha. Minu lapsevaatluses selgus, et Debora on oma eale vastavate käitumisnormidega, kuid võib- olla võiks juba hakata vaikselt paari sõna ütlema ning toe najal kõndima. Kuna tegin
Alguses ma ei saanud aru, et seal keskel hundilõuad olid, kuid hiljem jõudis mulle see kohale. Mulle meeldis ka lava vasak nurk, kust tantsjad lavale tulid. Minu arvates olid näitlejad väga hästi valitud. Koreograafia oli väga hea. Mõndadest lauludest ma ei saanud kohe aru, kuid kirjanduse tunnis sai kõik selgeks. Muusika oli liiga vali, oleks võinud vaiksem olla. Seetõttu ei saanud vahepeal sõnadest aru. Laulusõnade ja muusika autoriteks olid Tiit Kikas ja Jaagup Kreem. Ma arvan, et nad tegid väga head laulud, mis sobisid sellesse muusikali. Kokkuvõttes oli väga huvitav ja kütkestav muusikal. Kahjuks oli minu arvates mõttetu sõta Tallinnasse ainult seda etendust vaatama.
möödunud sajandi alguskümnendil, mil kõneldi ,,uuest lapsest" ja ,,uuest pedagoogikast". Samaaegselt jõudsid Montessori pedagoogilised põhimõtted ka Eestisse. Nõukogude ajal peeti Maria Montessorit aga liiga reaktsiooniliseks pedagoogiks ja tema metoodika jäi paljudele lasteaiaõpetajatele pikkadeks aastateks tundmatuks. Viimased aastad on taas loonud võimaluse nii tutvuda laias maailmas tunnustatud Montessori pedagoogikaga, kui ka töötada tema metoodika järgi. (Kikas 2002, 33). Montessori on öelnud, et ta ei loonud uut metoodikat, vaid lapsi erapooletult jälgides avastas ta laste olemuse väärtused. Ta tõestas oma pikkade pedagoogiaastate jooksul, et soodsates kasvutingimustes avaldub lapse loomulik headus ja armastus, loomulik vajadus õppida ja tööd teha. Haridust, ei kõrg- ega algastmes, saa anda ega võtta, see tuleb igaühel endal omandada. Selle omandamine sõltub sellest, kas väikese õppija kõrval on täiskasvanu, kes toetab tema
osutub tihtipeale ajakulukaks ja madala produktiivsusega tegevuseks. Kahjuks ei saa aga jääda lootma tunnis meelde jäävale ning konspektid ning kirjalikud õppematerjalid on siiski osa igapäevasest õppetööst. Seesuguse õppimise hõlbustamiseks olen üritanud konspekte muuta kergemini mõistetavaks muutnud nende struktuuri lihtsalt hoomatavaks, jooninud alla tähtsama ning teinud kokkuvõtteid, et üldist mahtu vähendada tähtsa kaotsi minekuta. Kikas (2004) on leidnud, et õppetöö ei anna tulemusi õpetatava liiga suure mahu, formaalsete meetodite, ning omandamiseks antud liiga vähese aja tõttu. Isiklikult leian ma ennast analoogsest olukorrast üsna tihti. Õpetatav on küll hästi arusaadav tänu laiale sõnavarale, mida üritan igal võimalusel täiustada, kuid jääb vähese aja tõttu süvitsi mõistmata ning poolikuks sidumata ühtsesse teadmiste süsteemi. Ma saavutan küll head hinded ning saan
Kristjan Palusalu- vabamaadlus, Berliin 1936 Kristjan Palusalu- kreeka-rooma maadlus, Berliin 1936 Hõbemedal Jüri Losman- maraton, Antverpen 1920 Alfred Schmidt- sulgkaalu kolmevõistlus, Antverpen 1920 Alfred Neuland- tõstmine, Pariis 1924 Arnold Luhaäär- tõstmine, Amsterdam 1928 Nikolai Stepulov- poks, Berliin 1936 August Neo- vabamaadlus, Berliin 1936 Pronksmedal Roman Steinberg- kreeka-rooma maadlus, Pariis 1924 Jaan Kikas- tõstmine, Pariis 1924 Harald Tammer- tõstmine, Pariis 1924 Aleksander Klumberg- kümnevõistlus, Pariis 1924 Voldemar Väli- kreeka-roomamaadlus, Berliin 1936 Albert Kusnets- kreeka-rooma maadlus , Amsterdam 1928 Nikolai Vekšin- purjetamine, Amsterdam 1928 August Neo- kreeka-rooma maadlus, Berliin 1936 Arnold Luhaäär- tõstmine, Berliin 1936 Kristjan Palusalu 1936 Berliinis kuld kreeka-rooma maadluses ja vabamaadluses
koht(kr-rooma) • Alfred Neuland, 1920 Antverpen OM 1. koht tõstmises; 1924 Pariisi OM 2. koht tõstmises • Osvald Käpp, 1928 Amsterdami OM, 1. koht vabamaadluses VEEL MÕNED TULEMUSED • Alfred Schmidt, 1920 Antverpeni OM, tõstmine, 2. koht • Arnold Luhaäär, 1928 Amsterdami OM, tõstmine 2. koht • August Neo, 1936 Berliini OM, vabamaadlus, 2. koht • Roman Steinberg, 1924 Pariisi OM, vabamaadlus, 3. koht • Juhan Kikas, 1924 Pariisi OM, tõstmine, 3.koht • Harald Tammer, 1924 Pariisi OM, tõstmine, 3. koht • Albert Kusnets, 1928 Amsterdami OM, kr-rooma maadlus, 3. koht VIDEOD • (palusalu seljatab läti meistri) http:// www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/1236/videoklipid • (palusalu film) • http:// etv2.err.ee/v/videod/dokumentaalfilmid/abdfe2a0-e322-44fb-9934-2ca7f 7bb6187 • Promo: https://www.youtube.com/watch?v=wLkXZOvSGIg
Patricia Benner Õenduse teoreetik, õppejõud ja autor. Aleksandra Deljanskaja Richard Karajev Kirill Krizevski Anna Ellisaar Deniss Bulina Alex Kalde Ave Kikas ELULUGU JA ÕPINGUD Patricia Benner on sündinud 10. mai 1955 Hampton'is, Virginia's Perekond kolis Californiasse, kus käidi kekkoolis ja kolledzis Kolledzis õppimise ajal tekkis huvi õenduse vastu Patricia Benner abiellus aastal 1973 Richard Benneriga PatriciaBenner otsustas õendust minna õppima ajal, kui ta töötas haigla vastuvõtus. 1964. aastal õppis õendust Pasadena College-s 1964. aastal omandas bakalureusekraadi õenduses California ülikoolis 1970
novembril Viktoria kontserdisaali Kevadist ärkamist vaatamas. See kõneles seksist ja enesetapust. Kontserdil esitati nii vokaal kui ka koorimuusikat. Alternatiivse popi ja folgisugemetega muusika on lavastusele loonud Ameerika laulja ja helilooja Duncan Sheik ning teksti ja laulusõnade autor on Steven Sater. Esines ansambel Termnaator laiendtud koosseisus: Taavi Lang kittaril, Roland Puussepp löökpillidel, Henno Kelp basskitarril kontrabassil, Runno Tamra klahvpillil, Tiit Kikas keelpillil. Esinesid ka Margus Robam, Stig Rästa, Reigo Tamm, Silver Laas, Norman Salumäe, Mihkel Tikerpalu, Getter Meresmaa, Saara Kadak, Anna Põldvee, Kati Ong, Liivika Hanstin ja Riko Rosberg. Kontserdi tegi eriliseks see, et kontsert polnud nagu teised kontserdid, kus ainult lauldakse. Mulle jäi meelde lugu ,,Ema mind kandis", sest see oli esimene lugu mida kontserdil esitati. Lugu oli esitatud rock stiilis. Esineja oleks võinud laulda natuke puhtamalt, et saaks
Tasakaalustatud toitumine Laura Luht Carmel Pärn Kaisa Elise Kikas Johanna Martins Tartu, 2014 Mis see on? • inimene saab regulaarselt piisavas koguses ohutut, tasakaalustatud ja mitmekesist toitu vastavalt vajadusele • neli põhimõtet: – Vastavus vajadusele – Toitainete tarbimine õiges vahekorras – Mõõdukus – Mitmekesisus Valgud (12%), rasvad (25%), süsivesikud (63%) vitamiinid ja mineraalaineid Taldrikureegel Erinevate toitude õige osakaal • erinevad salatid või aurutatud-
õpetajad peavad olema need, kes õpetavad lapsi meediast aru saama, teadlikult kontrollima meediat ja tehnoloogilisi vahendeid enda ümber, mitte olema kontrollitud meedia poolt. Tänapäeva lapse ellu kuulub internet ja arvuti sama kindlalt kui teler ja raamat.Saab ju ka arvutit pidada interaktiivseks mänguasjaks, millega mängides laps lugema õpib. Kasutatud kirjandus: Kink,T.(2008) Infotehnoloogia. Rmt. Kikas, E. (Koost.). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas.. Tartu Ülikooli Kirjastus Mäe, E.(2011) Arvuti abil lugema ja kirjutama õpetamise võimalustest. Konstabel, K.(2016) Digipöörde ohud koolis. Mõtsmees, M. (2017) IKT-vahendite loov kasutamine lasteaias. Kätlin Linde
sisseostu tehes, et müüjad erinevate toodete juures neile infot jagavad- see oleks kliendi jaoks liialt aeganõudev ja väsitav, vastupidiselt tehnikapoele, kus klient vajab suurema tõenäosusega teenindaja nõu. Seega kliendi vaimustamine sõltub suuresti pakutavatest toodetest või teenusest. Klienditeeninduse suurim viga on see, kui klienditeenindaja ei oska klienti aidata- ei ole kursis müügil olevate toodete või teenustega. Seminari teises pooles tegi oma ettekande Heldi Kikas, kelle ettekande pealkiri oligi: ,,Klienditeeninduse head ja vead", kuid sisu hõlmas hoopis kaubandusvaldkonna kutsekoolide õppekava- mitu tundi kutsekoolides pühendutakse erinevate õppeainetele. Seega ei andnud töö sisu pealkirjale erilist vastust. Ühist vastust selle kohta, mis on klienditeeninduses suurimad vead ma tegelikult ei saanudki. Toodi välja põhiliselt see, et teenindaja peab naeratama ja tooteid/teenuseid tundma ja abivalmis olema ning kliendiga samal poolel asuma
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Oliver Kikas INDIKATSIOONIELEMENDID Referaat Juhendaja: Enno Puidet Pärnu 2013 1 Sisukord Valgusdiood.................................................................................3 Hõõglamp....................................................................................4 Vedelkristallkuvar...........................................................................4
Romantism Oliver Kikas 8.B Paikuse Põhikool Mis on Romantism? Klassitsism oma liiga rangete ettekirjutustega ning külma kaalutletusega hakkas paratamatult vastuseisu tekitama nendes kunstnikes, kes tahtsid kunstis väljendada eelkõige oma tundeid, elamusi ja meeleolusid ning rakendada oma fantaasiat. Vastukaaluks klassitsismi antiigiihalusele suunasid need kunstnikud tihti oma pilgu keskaega või siis võõrastesse eksootilistesse paikadesse, eriti Idamaadele. Mis on Romantism? II Tänu kunstnike sellisele romantilisele, unistuslikule, luulelisele meelelaadile arenes just maalikunstis umbes 19. sajandi II veerandiks välja suund, mida nimetatakse romantismiks. Taaselustus vahepeal unarusse jäänud maastikumaal, õitsele puhkes ajaloomaal, paljud kunstnikud võtsid oma tööde ainestiku romantilistest kirjandusteostest. Romantismile olid eelkäija...
Direktoraat. Endine Euroopa Farmakopöa Sekretariaat. Käsitles Euroopa farmakopöad Asub Strasbourgis Euroopa Farmakopöa Komisjon Vastutab Euroopa farmakopöa koostamise eest. Istungid toimuvad 3 korda aastas Kokku on 38 liiget Ülesanded: 1. määrata printsiibid EF väljatöötamiseks 2. otsida analüüsimeetodid Eesti ja EF Komisjon Ei kuulu Komisjoni. Vaatleja aastast 1997 Eesti esindajad: Juhan Ruut Eveli Kikas Mõlemad on Ravimiameti töötajad. EF koostamise konventsioon Toimus 22. juulil 1964. aastal, sellele kirjutas alla 8 riiki. Nüüd on sellega liitunud 36 liiget + EL Konventsiooniga on määratud: kohustused, Komisjoni liikmed, otsused, asukoht, aeg, finantseerimine Euroopa Farmakopöa sisu Üldised põhimõtted aitavad aru saada farmakopöa sisust. Loomade kasutus. Mõned analüüsimetoodid põhinevad sellel. EF
(Smith&Cowie&Blades 2008:215). Lapse arengut silmas pidades on Piaget` järgi mängima hakkamisel mängu liikide järjekord selline: 1. Harjutamismäng sensomotoorne , üksi mängimine 2. Konstruktiivne mäng mäng asjadega, nii üksi kui eakaaslastega 3. Sümboliline (kujutlus-) mäng, üksi 4. Draama, rollimäng eakaaslastega, rollimängus ka üksi 5. Reeglitega mäng üksi kui eakaaslastega (Niilo & Kikas 2008:125). Harjutusmäng võib edasi areneda mitmes suunas- ta kas läheb üle sümbolimänguks või siis sotsialiseerub ja areneb reeglitega mängu suunas (Saar 1997:18). Piageti põhitähelepanu on pööratud sümbolmängule. See mänguvorm vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani. Selles eas on laps võimeline sümbolitega ümber käima ja sümbol on siin reaalsuse asendajaks kujutlemise kaudu
Retsensioon August Gailit ,,Ekke Moor" Inimese teekond ruumis ja ajas on romaanikunsti üks põhilisi ainealasid. Nii väidavad mõnedki kirjandusteoreetikud ning pole põhjust selles kahelda. Gailiti romaanil on väga sobiv alapealkiri ,,Teekond lahtiste allikate juurde" , sest sümboolne allikate otsimise mõte kõlab juhtmotiivina läbi kogu raamatu. Tervikuna jõudis ,,Ekke Moor" lugekate kätte 1941. aasta lõpul. See rahu ajal kavandatud optimistliku põhiheliga romaan sai raamatuks sõjamürina keskel, kus seda teost loeti kui kaotatud lapsepõlve mälestust ja kaja. Gailiti romaanis leidub kõikvõimalike liialdusi igal leheküljel, see kuulub lahutamatult gailitliku kirjutamislaadi juurde. Lisaks sellele- romaani tegelased pole loodud realistliku kujutamismeetodi järgi ning neil on väga eriskummalised nimed : ema Neenu, Ekke Moor, Eneken Üüve, Lassi, Uutsö jpt-see kõik ...
sest inimesed ei teadnud - nii uus asi oli.Siis kirjutas Aivar Trallmann, et "see on lühend sõnast pärimusmuusika. See on rahvamuusika, mitte rahva muusika - lahtine vaba käsitlus vastavalt mängija võimetele." Tookord astusid ülesse ansamblid JUSTAMENT, VÄIKESTE LÕÕTSPILLIDE ÜHING, NORMAALNE SELTSKOND, TIIT KIKAS JA PEETER REBANE, JÄÄ-ÄÄR, ALLE-AA ja RAHVASTEPALL. Pidu kestis ühe päeva. Otsustati, et seda üritust peab jätkama ka järgnevatel aastatel. Samal päeval leidis aset ka teine Viljandi Folk Music Festivali ajaloo tähelepanuväärne sündmus - Viljandi Kultuurikolledzhi noorte rahvamuusikute algatusel loodi NOORTE MOOSEKANTIDE SELTS. Seltsi eesmärgiks sai pärimusmuusika tutvustamine noortele seminaride, kontserdite, festivalide, laagrite ja muude toimingute kaudu. 1994
"Kalev"(esimees L. Tõnson) initsiatiivil kokku Esimese Spordikongressi. Kongressil otsustati moodustada spordi juhtimise keskorgan Eesti Spordiliit (ESL) ja saata võistkond järgmisel aastal toimuvatele olümpiamängudele Antverpenis. OLÜMPIAMÄNGUDEST 1924 aastal toimunud olümpiamängudel Pariisis saadeti Eestist 11 kergejõustiklast. Eduard Pütsep sai kreeka- rooma maadluses kuldmedali, Roman Steinberg pronksmedali. Tõstmises A. Neuland hõbemedal, Jaan Kikas ja Harald Tammer pronksmedali. Kergejõustikus Aleksander Klumberg sai kümnevõistluses 7329 punktiga pronksmedali. Peale olümpiamängudele võistlesid eestlased pidevalt igasugustel võistlustel nii Soomes, Lätis, Leedus ja mujalgi. Toimusid ka üliõpilaste olümpiaadid. KRISTJAN PALUSALU Palusalu oli eesti maadleja. Sportima hakkas sõ javäeteenistuses 1929. Võitis 1936 Berliini OM-il raskekaalus (üle 87 kg) nii Kreeka-Rooma kui ka
ühtlasi stiili, saades viimastel aastatel kohalikus kultuuriruumis intelligentse sõnakeskse popmuusika sünonüümiks. Järgnevas referaadis annan lühikese ülevaate Dagö ,,eluloost", koosseisust ning muidugi, mis kõige tähtsam lugudest, lauludest, olemusest enda tunnetest. (Pildil: vasakult Taavi Kerikmäe, Peeter Rebane, Petteri Hasa, Lauri Saatpalu ja Raul Vaigla.) 1. Dagö 1.1.Ajalugu o 1998 aasta sügisel loovad Lauri Saatpalu, Peeter Rebane ja Tiit Kikas Dagö. Improviseeriva etno-folk trio otsingud kulmineeruvad 2000nda aasta suvel plaadiks, mille annab välja Hyperrecords, ainuke, kes riskida julgeb. Plaat tunnistatakse aasta parimaks etno-folkrock üllitiseks. Laval liituvad Dagöga Toomas Rull ja Raul Vaigla (drum & bass). o 2001. aasta suvel võidab Dagö Pärnus "Lühima öö improvisatsioonifestivali" peapreemia, sügisel on Tallinnas Jethro Tulli soojendusesineja. o 2002
Jaaguo Kreem on varem vaid paar üksikut korda inglise keeles laulnud ja see on esimene kord talle filmimuusikat teha. Juulis 2008 võis osta "Pilves selgimistega" MP3 portaalist muusika24. 5 2008 aasta novembri viimasel nädalal esines ansambel Terminaator Tallinnas ja Tartus akustilise kavaga "Ingli puudutus", ligi kahetunnisel kontserdil esineb koos ansambliga eri pillidel ka Tiit Kikas. "Oleme kahekümne tegutsemisaasta jooksul esitanud oma kontsertidel ikka ka akustilisi lugusid," ütles Terminaatori eestvedaja Jaagup Kreem. "Nüüd oleme enamiku neid lugusid koondanud ühte kontserdikavasse ning lisaks seadnud akustiliseks ka selliseid lugusid, mida mitte keegi ei ole osanud akustilisena ette kujutada." 13.03.2009 teatasid Elmar Liitmaa ja Harmo Kallaste oma lahkumisest Terminaatori ridadest
Keskaegne gooti arhitektuur Tallinnas Sander Kikas 10. klass Gooti stiil Gooti stiil on üks keskaja LääneEuroopa kunstistiilidest. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil.
.. JÄTKUVUSE KINDLUSTAMINE Last tuleb õige käitumise eest kiita ja tunnustada. Positiivsus toob esile hea käitumise korduva kasutuse. Õpetaja saab jälgida ja suunata lapsi, et nad kasutaksid hea käitumise norme, alati seletades ja kommenteerides enda käitumist. Kasutatud kirjandus Gordon, T. (2003). Millist last tahate teie? Tartumaa: Väike Vanker Gordon, T. (2003). Tark lapsevanem. Tartumaa: Väike Vanker Tropp, S., & Saat, H. (2008). Sotsiaalsete oskuste areng. E. Kikas (Toim), Õppimine ja õpetamine koolieelses eas (lk 53-78). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kuna kofeiin on stimulant ja alkohol depressant, siis arvatakse, et energiajook vähendab viina depressiivseid omadusi. Alkoholi tarbimisel energiajoogiga tunned end hästi ja ei saa arugi, et oled nii palju joonud. Hea enesetunne võib aga innustada veelgi rohkem jooma. Kuna kofeiin on diureetik, siis väheneb sellise kokteili joomisel organismi veesisaldus ja vere hulk, mistõttu suureneb veres alkoholi sisaldus ja joove veelgi. Kasutatud kirjandus Kikas, Heldi, Koger. Epp 2004. Toidukaubad. Kaubaõpetuse käsiraamat. Tallinn: Kirjastus Ilo. Liebert, Tiiu 2008. Toitumine: müüdid ja tegelikkus. Tallinn: OÜ Adelante Koolitus. Davis, Nadine 2010. Lühike ajalugu energiajookide kohta. http://www.articleonlinedirectory.com/337924/ashorthistoryof energydrinks.html Tervise Arengu Instituut 2008. Energiajoogid. http://www2.tai.ee/Terviseinfo/Trykised/Energiajoogid_2008_EST.pd f
Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus. Kõrgesaar, J. (1987). Eripedagoogika Eestis. Eripedagoogika tänapäevaküsimusi. Tartu : Tartu Riiklik Ülikool. Kõrgesaar, J. (1990). Eripedagoogika terminoloogia. Tartu : Tartu Ülikool. Sinivee, H. (2010) Erivajadustega Kiir, Toots, Tõnisson, Arno... Õpetajate leht. http://www.opleht.ee/?archive_mode=heading&headingid=1386 (14.02.2012 21.45) Karlep, K. (1998). Psühholingvistika ja emakeeleõpetus. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus. Kikas, E. (2008). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus. 2. KOKKUVÕTTED 2.1 ,,40 aastat eripedagoogide ja logopeedide koolitamist Eestis" Antud artiklis räägivad oma mälestustest, eripedagoogika hetkeseisust ja tuleviku väljavaadetest viimase 40 aasta jooksul Eestis eripedagoogikaga süvitsi tegelenud ning eriala arendanud spetsialistid. Nende seas mitmed aasta 2008 seisuga õppejõud, endised eripedagoogikaga seotud
Kasutatud kirjandus • Seil, L. (2000). Marjakombain tegi Polli põllul puhta töö.Sakala. [eajakiri] 1515 http://www.sakala.ajaleht.ee/2456335/marjakombaintegipollipollulpuhtatoo (24.10.2015). Valdaru, E. (2010). Polli jõudis uus süstrakoristuskombain.Sakala. [eajakiri] http://www.sakala.ajaleht.ee/296156/pollijoudisuussostrakoristuskombain (24.10.2015). Libek, A. (2000). Sõstrakasvatus. Tallinn: Valgus.103 lk. Kikas, A.;VirveLibek, A. (2014). Maalehe sõstra ja karusmarjaraamat. Tartu: Greif. 189 lk. Pildid 1...8 google.com 15 Täname tähelepanu eest! 16
soola saaga" ning ,,Verevend". Siis ilmus ka järgmine plaat ,,Kõik mis tehtud", kus peal olid kõik seni tehtud lood. Vahepeal oli palju esinemisi koos Tiit Kikase ja Peeter Rebasega Eesti eri kohtades ning turneed Hiinas ja Egiptuses. Koos Lauri Saatpalu ja teiste muusikutega valmisid plaadid ,,Sa oled hea" ja ,,Ei kunagi" ning seekord Katrin Mandeli nime all. Viimase ilmunud plaadi pealkiri on ,,Peegeldus", kus on koostööd teinud ka Katri Rebane, Tiit Kikas, Petteri Hasa, Raul Vaigla, Toomas Kõrvits, Ike Volkov ja Peeter Rebane. Peeter Rebane on kitarristi ja arranzeerijana tegutsenud 1993. aastast. Ta on osalenud paljude albumite valmimiselt. Viimastest Dagö ,,Möödakarvapai" ning Katrin Mandeli ,,Peegeldus" ja raamatu ,,Klaveriloomad" audioraamat. Ta on loonud ka paljudele kontserditele multimeedialahendusi. Suvel 2009 osales Peeter Rebane Nargen Festivalil improvisatsioonilise kavafa ,,Tsakranuudlid" koos Lauri Saatpaluga.
Soola tarbimisel kehtib tasakaalu põhimõte: mitte liiga palju ega mitte liiga vähe Inimene tarvitab aastas umbes 2,5 kg soola Soovitatav päevakogus on 5g, tegelikult tarbitakse 15g ja rohkemgi! Soola vajalik kogus oleneb inimese kehakaalust, füüsilise töö raskusastmest, vanusest Soola tarvitatakse, sest see on kõige tavalisem, käepärasem ja universaalsem maitseaine Raamat: Toitumisõpetus, autor Iina Kalbri Raamat: Toidukaubad, autorid: Heldi Kikas ja Epp Koger http://eope.khk.ee/oo/sool/index.html
matemaatikaalaste teadmiste omandamise tegevustes vahetu kogemuse kaudu. Lasteaia olulisemaid tegevusliike on vaatlemine ja uurimine. Õpetaja suunamisel jõuab laps tegevuse käigus uute teda huvitavate teadmisteni. Oluline osa tegevustes on aruteludel ja vestlusel, mis ajendavad lapsi oma mõtteid avaldama ja iseseisvalt otsustama. Kasutatud kirjandus: · Kivi, L.,Sarapuu, H. Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Lk. 263-265 · Kikas, E. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk. 324-326
baas. (Krull 2000: 229-230) Näiteks kui õpitav on õppijale mõttetu, ebahuvitav, elukauge, raskesti mõistetav, võib ta seda mehaaniliselt korrates pähe õppida (nt definitsiooni, tüüpülesande lahendamiseviisi). Selliseid teadmisi ei integreerita (seostata) üldjuhul olemasolevatega, vaid need liidetakse mehaaniliselt. Niisugused teadmised on fragmentaarsed, tihti ebapüsivad (võivad ununeda kergesti) ja mittekasutatavad (mälust raskesti kättesaadavad). (E. Kikas ) Uurimused on kinnitanud, et PQ4R-i meetod sobib kasutamiseks keskkooli vanemates klassides. Nooremad õpilased ei suuda veel analüüsida õpitava informatsiooni struktuuri, kasutada küsimusi oma arusaamise jälgimiseks ega palneerida õppimist jaotatud ajas, mis on vajalik õpitu kordamiseks. (Krull 2000: 372) Märkmete tegemine Märkmete tegemine on levinud õppemeetodiks nii teksti lugemisel kui ka loengu kuulamisel. Märkmete tegemise võimalusi on palju:
Mõteldes tegutsetakse mälus asuva infoga ehk ka mälu ühikutega- mõistete, kategooriate ja stsenaariumidega. Koolieelses eas laste mõtlemine erineb oluliselt täiskasvanu omast. Laste teadmised ja arutlemise tase on piiratumad, sõltudes rohkem kontekstist kui täiskasvanutel. Nad mõtlevad erinevatel ajahetkel, erinevates situatsioonides ja valdkondades erinevalt, nende seletused on suuresti isiklikud ja ajas muutuvad (Kikas, 2008:20). Lastel areneb koolieelses eas mõtlemise kolm üksteisega põimunud vormi: kaemuslik-praktiline, kaemuslik-kujundiline ja verbaalne mõtlemine. Arengu käigus domineerib kord üks, kord teine vorm, moodustades ühtse terviku last ümbritseva reaalse maailma tundmaõppimiseks. Seejuures tuleb rõhutada, et mõtlemine kujuneb ja areneb eelkõige mõtestatud ja sihipärases esemelises tegevuses (Strebeleva 2010: 8).
annaabi.ee 
