Kos so kul´la pesäkene Kus sul kulla pesakene? Tarõ takan tammõ otsan. Tare taga tamme otsas. Kos tamm jäie? Kus tamm jäi? Vanamies ragi maha! Vanamees saagis maha! Kos vanamies jäie? Kus vanamees jäi? Vanamies kuoli ära. Vanamees (kooles ehk suri) ära. Kos tima matõti? Kus tema mateti? Pikä=põllu pendre sisse. Pika=põllu peenra sisse. Kos pennär jäie? Kus peenar jäi? Must kikas savits üles. Must kikas kaevas ülesse. Kos tu kikas jäie? Kus too kikas jäi? Kikas lennäs roogu. Kikas lendas roogu. Kos tu roog jäie? Kus too roog jäi? Vikat niite maha. Vikat niitis maha. Kos tu vikat jäie? Kus too vikat jäi? Vikat lätse kivvi. Vikat läks kivvi.
Kos so kul´la pesäkene Kus sul kulla pesakene? Tarõ takan tammõ otsan. Tare taga tamme otsas. Kos tamm jäie? Kus tamm jäi? Vanamies ragi maha! Vanamees saagis maha! Kos vanamies jäie? Kus vanamees jäi? Vanamies kuoli ära. Vanamees (kooles ehk suri) ära. Kos tima matõti? Kus tema mateti? Pikä=põllu pendre sisse. Pika=põllu peenra sisse. Kos pennär jäie? Kus peenar jäi? Must kikas savits üles. Must kikas kaevas ülesse. Kos tu kikas jäie? Kus too kikas jäi? Kikas lennäs roogu. Kikas lendas roogu. Kos tu roog jäie? Kus too roog jäi? Vikat niite maha. Vikat niitis maha. Kos tu vikat jäie? Kus too vikat jäi? Vikat lätse kivvi. Vikat läks kivvi.
Tartu: Perekasvatuse Instituut TÜ pedagoogika osakond, 11-16 5. Siren-Tiusanen, H(2003) Leikki ja oppiminen. Lastentarhanopettajaliiton julkaisu. Helsinki, 14-17. 6. Hakkarainen, P. (2000). Kehittävä esiopetus ja oppimine. Jyväskylä: PS-kustannus. 7 Vygotsky, L.S (1976). Play and its role in the menatal developmant og the child. In: Bruner, J.; Jolly, A. ; Sylva, K. (Eds), Play: Its role in develoment and evolution. New York: Basic Books, 537-554) 8. Airi Niilo, Eve Kikas (2008) Mäng. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Toimetanud: Eve Kikas. Tartu Ülikooli Kirjastus 11
omastest tegevustest (Underwood Barnhard 2003: 24). Märkame seda ja aitame lapsi õigeaegselt. Kasutatud kirjandus: 1. Underwood Barnard, M., (2003). Kuidas aidata depressioonis last. New Harbinger Publications (2003). Tallinn: Kirjastus ERSEN 2. Karelson, B. (2017). Depressiooni tunnuste muutused vanuse ja soo lõikes 11-16 aastaste noorukite seas: longituuduuring. Uurimistöö. Tartu Ülikool. 3. Kikas, E. (2010). Emotsionaal-käitumisraskustega õpilased. Raamatus E. Kikas (toim). Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. Lk 153-170. 4. http://www.regionaalhaigla.ee/sites/default/files/documents/lastejanoorukitedepressioo n.pdf (14.11.2017)
Kasutan lausete koostamist juhuslikus järjekorras esitatud sõnadest. Kõne ja suhtlemise arendamisel ja sõnavara suurendamisel on oluline arvestada lapse vanust. Jagan professor T. Tulviste seisukohta, et väiksema lapsega on oluline rääkida hoidekeeles. Hoidekeelt räägitakse aeglasemalt, rõhutatud intonatsiooniga, lausung on lühem, pausid on pikemad ja sagedasemad ning räägitakse asjadest ning inimestest, mis on parajasti lapse nägemisulatuses (Snow ja Ferguson 1977, Kikas 2008, 45 kaudu). Eelkoolieas tuleb rääkida lapsega asjadest, mida ei ole siin ja praegu, jutustada lugusid. Kooli minnes võiks laps mõista koolis kasutatavat keelt dekontekstualiseeritud keelt. Järgnevates klassides tuleb kasutada verbaalselt kaasavaid ja mõtlemisprotsesse aktiviseerivaid õpetamismeetodeid. Suunata lugema eale vastavat kirjandust. Kasutatud kirjandus: 1. Kikas, E. (2008). Peatükk ,,Kõne areng" (lk 39-52) raamatust ,,Õppimine ja õpetamine koolieelses eas"
LASTEAED MEMME MUSI AS Räpina Teed Piiri tn 1 48522 RÄPINA 17.09.2012 nr 2-4 VOLIKIRI Lasteaed Memme Musi, aadressiga Estakaadi 7, tegutsedes oma seadusliku esindaja juhatuse esimehe Hardi Kikas isikus, volitab KARMEN SUUR (sünniaeg 16.03.1989) esindama Lasteaed Memme Musi ostu müügitehingute sõlmimisel ning kauba vastuvõtmisel. Volikiri kehtib 1. aasta Volitatud isiku allkirja näidis ____________ Hardi Kikas Juhatuse esimees Estakaadi 7 Telefon 53632857 Arvelduskonto 1000208456 48522, Räpina E-post: [email protected] SEB Pank
Selleks et sots probleemi leevendada, tuleb hoolika uurimisega üles leida põhjused ja need kõrvaldada. Konstruktivistid seevastu esitavad sots probleemidest rääkides selliseid küsimusi, et me muretseme ühtede tingimuste pärast ja jätame kõrvale teised kuigi need on eraldi võttes sama kahjulikud. Näiteks, kas tööpuudus on sots probleem? on. Kas ta täna eestis on sots probleem? on. Miks? vast publikust on, tööpuudus on suur. Kikas palju inimesi joovad kohvi, kas see ka sots probleem? vast ja. Kikas selle üle tahaks diskuteerida, aga las ta olla. Miks on tööpuudus sots probleem? Aktuaalne. Tähelepanu. See puudutab kogu ühiskonda, mitte ainult majanduslikult. Samas varanduslikku ebavõrdsust, sissetulekute emavõrdsust ei käsitleta eestis sots probleemina. Seda teemat kiputakse võimude poolt tõrjuma. Ebavõrdsus loomulik ja mis sa ikka kadetsed
Dagö Koostaja: Milli Mallikas 10.a 17.12.07 Bändist · 1998 aasta sügisel loovad Lauri Saatpalu, Peeter Rebane ja Tiit Kikas Dagö. Improviseeriva etno-folk trio otsingud kulmineeruvad 2000. aasta suvel plaadiks, mis tunnistatakse aasta parimaks etno-folkrock teoseks. Laval liituvad Dagöga Toomas Rull ja Raul Vaigla (drum & bass). · 2002. aasta algul lahkub Tiit Kikas. Suvel ilmub album "Toiduklubi",mis toob tiitli aasta ansambel.Klahvpille mängib nüüdsest Taavi Kerikmäe. · 2003 suvel tuur "Dagö ja Ultima Thule". Sügisel ilmub 3. album "Hiired Tuules". Uus trummar: Petteri Hasa. · 2004 suvel tuur "Dagö ja Singer Vinger". · 2006.suvel toimub 8 üle-eestilist kontserti, kaasa löövad Hele Kõre ja Evelin Pang. · Augustis 2007 teeb Dagö kaks kontserti Palmse mõisas. Koosseis · Lauri Saatpalu (laulja)
Kikas Kukk Kuut 5 12365 Kanala Tel 112233 07.02.2011 Lgp. Aine Õpetaja, Soovin kandideerida Teie poolt välja kuulutatud konkursil AS Murakas marjade korjaja leidmiseks. Leian, et minu eelnevevad õpingud, töökogemused ja head teadmised toetavad
Minu poolt juhitav tegevus aitab õpilasel kujundada aru õpitavast saama, sest ma ei kasuta lihtsalt pealiskaudse õppimist ning õpilased ei unusta kõike juba õppetundi pärast. Mitte kõikidel õpilastel võiks hästi mõtlemisviis arenenud. Õpetajal ja õpilastel on erinevad maailmavaateid ja mina pean oskama aru nendest saama. Õpilastel võivad probleemis õppimisega olla ja ma pean abivalmis olema ja kõigile tähelepanut pöörama. Kasutatud kirjandus Eve Kikas, E., Toomela, A. (2015) Õppimine ja õpetamine kolmandas kooliastmes. Üldpädevused ja nende arendamine, Tunnetusprotsessid, uskumused, emotsioonid ja motivatsioon. Nende iseärasused ja arengu toetamine kolmandas kooliastmes(lk 34-42).
Kujutlusmäng Võgotski väitis, et enne kolmandat eluaastat ei ole lapsed võimelised tõeliseks sümboliliseks mänguks, st mänguks, kus üks asi kujuteldavalt asendab teist. Küll aga rõhutas ta just kujutlusmängu olulist rolli uute kognitiivsete ja sotsiaalsete oskuste omandamisel. Kujutlusmäng nõuab lastelt: · et nad looksid kujuteldava olukorra, · jälgiksid teatavaid (enda või teiste poolt kehtestatud) reegleid, et seda mängus ellu viia (Niilo, Kikas 2008:129). Alates 4 eluaastast muutub olulisemaks mängulise toimingu sisu. Toimub esmakordselt optilise ja mõistelise välja omavaheline lahknemine. Laps hakkab mõistma, et puutükike võib mängult olla nii puutükike, kepp, kui ka hobune jne. Mängus tähendavad esemed hoopis teisi asju, asendavad neid ja muutuvad nende märkideks. Sealjuures pole oluline eseme ja mänguasja vaheline sarnasus, vaid tema funktsioon ja võimalus sooritada kujuteldavaid liigutusi
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandus Liis Kikas TÖÖKESKKONNA OHUTUSE TAGAMINE ETTEVÕTTES essee Juhendaja Vaike Vetka Tartu 2009 TÖÖKESKKONNA OHUTUSE TAGAMINE ETTEVÕTTES Töötervishoiuna mõistetakse töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise vaimse ja sotsiaalse heaolu rakendamist
Kujutlusmäng Võgotski väitis, et enne kolmandat eluaastat ei ole lapsed võimelised tõeliseks sümboliliseks mänguks, st mänguks, kus üks asi kujuteldavalt asendab teist. Küll aga rõhutas ta just kujutlusmängu olulist rolli uute kognitiivsete ja sotsiaalsete oskuste omandamisel. Kujutlusmäng nõuab lastelt: · et nad looksid kujuteldava olukorra, · jälgiksid teatavaid (enda või teiste poolt kehtestatud) reegleid, et seda mängus ellu viia (Niilo, Kikas 2008:129). Alates 4 eluaastast muutub olulisemaks mängulise toimingu sisu. Toimub esmakordselt optilise ja mõistelise välja omavaheline lahknemine. Laps hakkab mõistma, et puutükike võib mängult olla nii puutükike, kepp, kui ka hobune jne. Mängus tähendavad esemed hoopis teisi asju, asendavad neid ja muutuvad nende märkideks. Sealjuures pole oluline eseme ja mänguasja vaheline sarnasus, vaid tema funktsioon ja võimalus sooritada kujuteldavaid liigutusi
Pärnu Koidula Gümnaasium GLOBAALSED PROBLEEMID Referaat Kristiina Marchesani Juhendaja: Marge Kanniste 10R Pärnu 2007 2 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. ÖKOLOOGILISED PROBLEEMID ....................................................................................5 1.1 Magevee varude puudus....................................................................................................5 2.KLIIMAMUUTUS.................................................................................................................. 8 2.1 Kasvuhooneefekt......................................................................................
Jõgeva Gümnaasium Aile Tomson 11. A Energiajoogid Jõgeva Gümnaasiumis Uurimistöö Juhendaja Estri Vaht Jõgeva 2012 Sisukord 1.1. Energiajookide ajalugu.....................................................................................................4 Sissejuhatus Energiajookide tarbimine on muutunud üha populaarsemaks ja seda just koolinoorte seas. Mõned peavad energiajooke sama süütuks kui limonaadi, teised võrdsustavad neid aga narkootikumidega, kuid põhjalikke uuringuid energiajookide mõjust on vähe. Energiajoogid bi tavaliseks janu kustutamiseks, sest neid eristab teistest jookidest suur kofeiini, tauriini, glükoronolaktooni ja muude toimainete sisaldus. Seega tuleks nende tarbimisega olla ettevaatlik. Antud uurimistöö keskendub Jõgeva Gümnaasiumi 15-19- aastaste noorte energiajookide pruukimisele. Samuti p...
Vaigla, kelle võimuses on basskitarr, Taavi Kerikmäe, klahvpillide meister ning Petteri Hasa, kes tegeleb löökriistadega. Dagö aastal 2006: vasakult Taavi Kerikmäe, Peeter Rebane, Petteri Hasa, Lauri Saatpalu ja Raul Vaigla. 2. Dagö ajalugu 1998. aastal sügisel loodi bänd ,,Dagö", mille algatajateks olid Lauri Saatpalu, Peeter Rebane ja Tiit Kikas. Etno-folk trio annab 2000nda aasta suvel välja plaadi. Plaat nimega ,,Dagö" tunnistatati aasta parimaks. Laval liitusid Dagöga veel Toomas Rull ja Raul Vaigla. 2001. aasta suvel võitis Dagö "Lühima öö improvisatsioonifestivali" peapreemia Pärnus. 2002. aasta algul lahkus bändist Tiit Kikas. Peagi sai bändi helirezissöör ja muusik Kristo Kotkasest Dagö "nähtamatu liige". Sama aasta suvel ilmus album
21 Maxima Rakvere kaubamärgi toodete välja panekud. Fotod: Autor 3 LIHA „Liha koostis erineb sõltuvalt looma liigist, tõust, soost, vanusest, toitumusest, üldseisundist. Liha all mõistetakse tapaloomade, -lindude ja ulukite toidukõlblikuks tunnistatud rümpa ja rümba osi. Seega kuuluvad liha mõiste alla kõik rümbas sisalduvad koed, sh kamar, sooned, kõõlused, rasvkude jne. Liha võib olla kondiga või kondita.“ (Heldi Kikas E. K., 2004) Rümba all mõeldakse tapetud lihakeha, mis on veretustatud ja millelt on eemaldatud: harjased (sea puhul), nahk (emised, veised, lambad, ulukid, küülikud), suled (linnud), suguelundid, neerurasv, siseelundid e liiver (neerud, maks, süda, keel, söögitoru, hingekõri, diafragma), siserasv, pea- ja selja-aju, pea (kaelaluu ja esimese kaelalüli 22
Kasutatus kirjandus Hytönen, Krokfors. 2002. Esi- ja algõpetuse didaktika. 7 Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, 2008 Kiilu, K. 2010. The development of theconcept of music education in Estonian kindergartensm. Kumpas, A. 2000. Varajane muusikakasvatus laulu- ja mängukoolis väikelapse arendajana. Muldma, M. 2007. Muusikaõpetus esimeses ja teises kooliastmes. Rmt E. Kikas. Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. Muldma, M. 2008. Muusikaline kasvatus. Rmt E. Kikas. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas Päts, R. 1975. Mudilaste musikaalsuse arendamise põhialused. Päts, R. 2010. Muusikaline kasvatus üldhariduskoolis. Pullerits, M. 2005. Laps ja muusika. Rmt. Henno. K. Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Turnau, E. 1998. Muusikaõpetus. 8
pakub.Burgundia punast ja vapielemente on Nõo Lihavürsti identiteedi loomise juures kasutatud tooteetikettidel süvendamaks "vürstlikke" assosatsioone. (Nõo Lihavürst kodulehekülg) Minu arvates on kaubamärk hästi ära tuntav. Kõik tooted on ühe kaubamärgi all. See näitab, et kogu kaup on ühtlaselt kvaliteetne. Hea on ka teada, et nende toodangule on omistatud Ausa Kauba märk, mis välistab kondilihamassi kasutamist tootmises. 3. KIKAS Kikas Kaubandus OÜ on asutatud 1996. a Järlepas. Toodanguks on praetud ja küpsetatud liha- ning kulinaariatooted, mida turustatakse Eestis, samuti teistes Balti riikides.Firmal on kliendile laia tootevalik, mis hõlmab kõike alates broilerilihatoodetest ja lõpetades sealihatoodetega. Põhilised tooted on Kiievi kotletid, kanasnitslid, hamburgeripihvid, lihapallid, -snäkid, juustu- ja singitaskud ning ploomi-peekonitaskud, Pozarski kotletid, pitsakatted, erinevad marineeritud tooted.
aastast. 1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast aastast peatumist Viinis elama Lääne-Berliini. 2005. aastal naasis helilooja kodumaale, Eestisse. Pärdi teosed ei kõla mitte ainult kontserdisaalis, vaid neid on viimase 20 aasta jooksul kasutatud ka rohkem kui sajas eri zanris linateoses, arvukates tantsu- ja teatrietendustes ning teistes multimeediatekstides. Ehkki tee filmi on leidnud rohkem kui 20 Pärdi teost. Koostas : Kait Gustav Kikas Allikad: Wikipeedia.org , opetaja.edu.ee Rühm: PA-13B
Arengupsühholoogia SOPH.00.283 Stats Lapsevaatlus Vaatlusprotokoll Vaatleja: Vaadeldav: Vaadeldava sugu: naine Vaadeldava vanus: 13 kuud Vaatluse koht: lapse kodu, köök Vaatluse aeg: 31. oktoober, neljapäev, vahemik 18.05-18.30 Köögi põrandal on paar mänguasja, laual viinamarjad ja Debora vanema õe kauss õhtusöögiga. Vaadeldav istub põrandal ja vaatab ringi, ema istub toolil ning jälgib vanema tütre söömist, Debora õde sööb õhtusööki ja kaks suuremat venda käivad köögi ja elutoa vahet edasi-tagasi. Debora, rahuliku ja hea tujuga, palub emalt viinamarja. Tüdrukule maitsevad väga viinamarjad, ta tahab neid üha veel ja veel. Natukene aega ei pöörata enam minule tähelepanu ja laps vestleb oma emaga. Vestlemine ei toimu sõnadega, mis oli minu jaoks natukene üllatav, kuna oma esimese sõna ütleb laps kõige sagedamini 10. elukuul (A...
Alguses ma ei saanud aru, et seal keskel hundilõuad olid, kuid hiljem jõudis mulle see kohale. Mulle meeldis ka lava vasak nurk, kust tantsjad lavale tulid. Minu arvates olid näitlejad väga hästi valitud. Koreograafia oli väga hea. Mõndadest lauludest ma ei saanud kohe aru, kuid kirjanduse tunnis sai kõik selgeks. Muusika oli liiga vali, oleks võinud vaiksem olla. Seetõttu ei saanud vahepeal sõnadest aru. Laulusõnade ja muusika autoriteks olid Tiit Kikas ja Jaagup Kreem. Ma arvan, et nad tegid väga head laulud, mis sobisid sellesse muusikali. Kokkuvõttes oli väga huvitav ja kütkestav muusikal. Kahjuks oli minu arvates mõttetu sõta Tallinnasse ainult seda etendust vaatama.
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut MONTESSORI PEDAGOOGIKA - KASVATAMISEST JA FILOSOOFIAST Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 MARIA MONTESSORI ELUST ............................................................................................... 4 MARIA MONTESSORI PEDAGOOGILISE LÄHENEMISE FILOSOOFIA ........................ 9 MONTESSORI METOODIKA ............................................................................................... 12 1.1. Lugema-õppimine Montessori meetodi järgi ................................................................ 14 1.2. Kirjutma-õppimine Montessori meetodi järgi ............................................................... 14 1.3. Arvutama-õppimine Montessori meetodi järgi .........
Kevin Aas Radioloogiatehnik 1 Mina kui õppija Essee Õppimise näol on tegemist elukestva protsessiga, mille tagajärjel muutub minu käitumisviis ning täiustub teadmiste süsteem. Kuidas mõjutavad seda ümbritsev keskkond ning saadud kogemused ning koolis õppimise puhul õppimisprotsessi teine pool õppejõud? Kas ma oskan õppida kogemustest, olgu need siis negatiivsed või positiivsed? Milline õppija ma täpselt olen ning kuidas on kõige efektiivsem teadmisi omandada? Õppimisstiilide mõiste puhul eristatakse inimesi selle alusel, missugune õppimisviis osutub nende puhul kõige efektiivsemaks õpitava omandamisel (Pashler jt 2009). Õppimisstiilid võib jagada neljaks visuaalne, kirjutamis- ja lugemispõhine, ...
Eesti spordisaavutused 1920-1940 Anni Tagapere 12D Olümpiamängud Kuldmedal Alfred Neuland-tõstmine, Antverpen 1920 Eduard Pütsep- kreeka-rooma maadlus, Pariis 1924 Osvald Käpp-vabamaadlus, Amsterdam 1928 Voldemar Väli- kreeka-rooma maadlus, Amsterdam 1928 Kristjan Palusalu- vabamaadlus, Berliin 1936 Kristjan Palusalu- kreeka-rooma maadlus, Berliin 1936 Hõbemedal Jüri Losman- maraton, Antverpen 1920 Alfred Schmidt- sulgkaalu kolmevõistlus, Antverpen 1920 Alfred Neuland- tõstmine, Pariis 1924 Arnold Luhaäär- tõstmine, Amsterdam 1928 Nikolai Stepulov- poks, Berliin 1936 August Neo- vabamaadlus, Berliin 1936 Pronksmedal Roman Steinberg- kreeka-rooma maadlus, Pariis 1924 Jaan Kikas- tõstmine, Pariis 1924 Harald Tammer- tõstmine, Pariis 1924 Aleksander Klumberg- kümnevõistlus, Pariis 1924 Voldemar Väli- kreeka-rooma...
koht(kr-rooma) • Alfred Neuland, 1920 Antverpen OM 1. koht tõstmises; 1924 Pariisi OM 2. koht tõstmises • Osvald Käpp, 1928 Amsterdami OM, 1. koht vabamaadluses VEEL MÕNED TULEMUSED • Alfred Schmidt, 1920 Antverpeni OM, tõstmine, 2. koht • Arnold Luhaäär, 1928 Amsterdami OM, tõstmine 2. koht • August Neo, 1936 Berliini OM, vabamaadlus, 2. koht • Roman Steinberg, 1924 Pariisi OM, vabamaadlus, 3. koht • Juhan Kikas, 1924 Pariisi OM, tõstmine, 3.koht • Harald Tammer, 1924 Pariisi OM, tõstmine, 3. koht • Albert Kusnets, 1928 Amsterdami OM, kr-rooma maadlus, 3. koht VIDEOD • (palusalu seljatab läti meistri) http:// www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/1236/videoklipid • (palusalu film) • http:// etv2.err.ee/v/videod/dokumentaalfilmid/abdfe2a0-e322-44fb-9934-2ca7f 7bb6187 • Promo: https://www.youtube.com/watch?v=wLkXZOvSGIg
Patricia Benner Õenduse teoreetik, õppejõud ja autor. Aleksandra Deljanskaja Richard Karajev Kirill Krizevski Anna Ellisaar Deniss Bulina Alex Kalde Ave Kikas ELULUGU JA ÕPINGUD Patricia Benner on sündinud 10. mai 1955 Hampton'is, Virginia's Perekond kolis Californiasse, kus käidi kekkoolis ja kolledzis Kolledzis õppimise ajal tekkis huvi õenduse vastu Patricia Benner abiellus aastal 1973 Richard Benneriga PatriciaBenner otsustas õendust minna õppima ajal, kui ta töötas haigla vastuvõtus. 1964. aastal õppis õendust Pasadena College-s 1964. aastal omandas bakalureusekraadi õenduses California ülikoolis 1970
novembril Viktoria kontserdisaali Kevadist ärkamist vaatamas. See kõneles seksist ja enesetapust. Kontserdil esitati nii vokaal kui ka koorimuusikat. Alternatiivse popi ja folgisugemetega muusika on lavastusele loonud Ameerika laulja ja helilooja Duncan Sheik ning teksti ja laulusõnade autor on Steven Sater. Esines ansambel Termnaator laiendtud koosseisus: Taavi Lang kittaril, Roland Puussepp löökpillidel, Henno Kelp basskitarril kontrabassil, Runno Tamra klahvpillil, Tiit Kikas keelpillil. Esinesid ka Margus Robam, Stig Rästa, Reigo Tamm, Silver Laas, Norman Salumäe, Mihkel Tikerpalu, Getter Meresmaa, Saara Kadak, Anna Põldvee, Kati Ong, Liivika Hanstin ja Riko Rosberg. Kontserdi tegi eriliseks see, et kontsert polnud nagu teised kontserdid, kus ainult lauldakse. Mulle jäi meelde lugu ,,Ema mind kandis", sest see oli esimene lugu mida kontserdil esitati. Lugu oli esitatud rock stiilis. Esineja oleks võinud laulda natuke puhtamalt, et saaks
Tasakaalustatud toitumine Laura Luht Carmel Pärn Kaisa Elise Kikas Johanna Martins Tartu, 2014 Mis see on? • inimene saab regulaarselt piisavas koguses ohutut, tasakaalustatud ja mitmekesist toitu vastavalt vajadusele • neli põhimõtet: – Vastavus vajadusele – Toitainete tarbimine õiges vahekorras – Mõõdukus – Mitmekesisus Valgud (12%), rasvad (25%), süsivesikud (63%) vitamiinid ja mineraalaineid Taldrikureegel Erinevate toitude õige osakaal • erinevad salatid või aurutatud-
õpetajad peavad olema need, kes õpetavad lapsi meediast aru saama, teadlikult kontrollima meediat ja tehnoloogilisi vahendeid enda ümber, mitte olema kontrollitud meedia poolt. Tänapäeva lapse ellu kuulub internet ja arvuti sama kindlalt kui teler ja raamat.Saab ju ka arvutit pidada interaktiivseks mänguasjaks, millega mängides laps lugema õpib. Kasutatud kirjandus: Kink,T.(2008) Infotehnoloogia. Rmt. Kikas, E. (Koost.). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas.. Tartu Ülikooli Kirjastus Mäe, E.(2011) Arvuti abil lugema ja kirjutama õpetamise võimalustest. Konstabel, K.(2016) Digipöörde ohud koolis. Mõtsmees, M. (2017) IKT-vahendite loov kasutamine lasteaias. Kätlin Linde
sisseostu tehes, et müüjad erinevate toodete juures neile infot jagavad- see oleks kliendi jaoks liialt aeganõudev ja väsitav, vastupidiselt tehnikapoele, kus klient vajab suurema tõenäosusega teenindaja nõu. Seega kliendi vaimustamine sõltub suuresti pakutavatest toodetest või teenusest. Klienditeeninduse suurim viga on see, kui klienditeenindaja ei oska klienti aidata- ei ole kursis müügil olevate toodete või teenustega. Seminari teises pooles tegi oma ettekande Heldi Kikas, kelle ettekande pealkiri oligi: ,,Klienditeeninduse head ja vead", kuid sisu hõlmas hoopis kaubandusvaldkonna kutsekoolide õppekava- mitu tundi kutsekoolides pühendutakse erinevate õppeainetele. Seega ei andnud töö sisu pealkirjale erilist vastust. Ühist vastust selle kohta, mis on klienditeeninduses suurimad vead ma tegelikult ei saanudki. Toodi välja põhiliselt see, et teenindaja peab naeratama ja tooteid/teenuseid tundma ja abivalmis olema ning kliendiga samal poolel asuma
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Oliver Kikas INDIKATSIOONIELEMENDID Referaat Juhendaja: Enno Puidet Pärnu 2013 1 Sisukord Valgusdiood.................................................................................3 Hõõglamp....................................................................................4 Vedelkristallkuvar...........................................................................4
Romantism Oliver Kikas 8.B Paikuse Põhikool Mis on Romantism? Klassitsism oma liiga rangete ettekirjutustega ning külma kaalutletusega hakkas paratamatult vastuseisu tekitama nendes kunstnikes, kes tahtsid kunstis väljendada eelkõige oma tundeid, elamusi ja meeleolusid ning rakendada oma fantaasiat. Vastukaaluks klassitsismi antiigiihalusele suunasid need kunstnikud tihti oma pilgu keskaega või siis võõrastesse eksootilistesse paikadesse, eriti Idamaadele. Mis on Romantism? II Tänu kunstnike sellisele romantilisele, unistuslikule, luulelisele meelelaadile arenes just maalikunstis umbes 19. sajandi II veerandiks välja suund, mida nimetatakse romantismiks. Taaselustus vahepeal unarusse jäänud maastikumaal, õitsele puhkes ajaloomaal, paljud kunstnikud võtsid oma tööde ainestiku romantilistest kirjandusteostest. Romantismile olid eelkäija...
Direktoraat. Endine Euroopa Farmakopöa Sekretariaat. Käsitles Euroopa farmakopöad Asub Strasbourgis Euroopa Farmakopöa Komisjon Vastutab Euroopa farmakopöa koostamise eest. Istungid toimuvad 3 korda aastas Kokku on 38 liiget Ülesanded: 1. määrata printsiibid EF väljatöötamiseks 2. otsida analüüsimeetodid Eesti ja EF Komisjon Ei kuulu Komisjoni. Vaatleja aastast 1997 Eesti esindajad: Juhan Ruut Eveli Kikas Mõlemad on Ravimiameti töötajad. EF koostamise konventsioon Toimus 22. juulil 1964. aastal, sellele kirjutas alla 8 riiki. Nüüd on sellega liitunud 36 liiget + EL Konventsiooniga on määratud: kohustused, Komisjoni liikmed, otsused, asukoht, aeg, finantseerimine Euroopa Farmakopöa sisu Üldised põhimõtted aitavad aru saada farmakopöa sisust. Loomade kasutus. Mõned analüüsimetoodid põhinevad sellel. EF
(Smith&Cowie&Blades 2008:215). Lapse arengut silmas pidades on Piaget` järgi mängima hakkamisel mängu liikide järjekord selline: 1. Harjutamismäng sensomotoorne , üksi mängimine 2. Konstruktiivne mäng mäng asjadega, nii üksi kui eakaaslastega 3. Sümboliline (kujutlus-) mäng, üksi 4. Draama, rollimäng eakaaslastega, rollimängus ka üksi 5. Reeglitega mäng üksi kui eakaaslastega (Niilo & Kikas 2008:125). Harjutusmäng võib edasi areneda mitmes suunas- ta kas läheb üle sümbolimänguks või siis sotsialiseerub ja areneb reeglitega mängu suunas (Saar 1997:18). Piageti põhitähelepanu on pööratud sümbolmängule. See mänguvorm vastab eeloperatsionaalse mõtlemise astmele lapse kognitiivses arengus ning vältab teise eluaasta lõpust kuni kaheksanda eluaastani. Selles eas on laps võimeline sümbolitega ümber käima ja sümbol on siin reaalsuse asendajaks kujutlemise kaudu
Retsensioon August Gailit ,,Ekke Moor" Inimese teekond ruumis ja ajas on romaanikunsti üks põhilisi ainealasid. Nii väidavad mõnedki kirjandusteoreetikud ning pole põhjust selles kahelda. Gailiti romaanil on väga sobiv alapealkiri ,,Teekond lahtiste allikate juurde" , sest sümboolne allikate otsimise mõte kõlab juhtmotiivina läbi kogu raamatu. Tervikuna jõudis ,,Ekke Moor" lugekate kätte 1941. aasta lõpul. See rahu ajal kavandatud optimistliku põhiheliga romaan sai raamatuks sõjamürina keskel, kus seda teost loeti kui kaotatud lapsepõlve mälestust ja kaja. Gailiti romaanis leidub kõikvõimalike liialdusi igal leheküljel, see kuulub lahutamatult gailitliku kirjutamislaadi juurde. Lisaks sellele- romaani tegelased pole loodud realistliku kujutamismeetodi järgi ning neil on väga eriskummalised nimed : ema Neenu, Ekke Moor, Eneken Üüve, Lassi, Uutsö jpt-see kõik ...
sest inimesed ei teadnud - nii uus asi oli.Siis kirjutas Aivar Trallmann, et "see on lühend sõnast pärimusmuusika. See on rahvamuusika, mitte rahva muusika - lahtine vaba käsitlus vastavalt mängija võimetele." Tookord astusid ülesse ansamblid JUSTAMENT, VÄIKESTE LÕÕTSPILLIDE ÜHING, NORMAALNE SELTSKOND, TIIT KIKAS JA PEETER REBANE, JÄÄ-ÄÄR, ALLE-AA ja RAHVASTEPALL. Pidu kestis ühe päeva. Otsustati, et seda üritust peab jätkama ka järgnevatel aastatel. Samal päeval leidis aset ka teine Viljandi Folk Music Festivali ajaloo tähelepanuväärne sündmus - Viljandi Kultuurikolledzhi noorte rahvamuusikute algatusel loodi NOORTE MOOSEKANTIDE SELTS. Seltsi eesmärgiks sai pärimusmuusika tutvustamine noortele seminaride, kontserdite, festivalide, laagrite ja muude toimingute kaudu. 1994
EESTI SPORT VABARIIGI AJAL 1920-1940 POPULAARSED SPORDIALAD Kergejõustik Jalgpall Korvpall Maadlus Võrkpall „KALEV“ SPORDISELTS Juba 24. mail 1901 loodi esimene spordiselts "Kalev", selle kavatsus oli ja on tänapäevani tegeleda ainult spordiga. 1919. aasta novembris kutsuti Eestimaa Spordiselts "Kalev"(esimees L. Tõnson) initsiatiivil kokku Esimese Spordikongressi. Kongressil otsustati moodustada spordi juhtimise keskorgan Eesti Spordiliit (ESL) ja saata võistkond järgmisel aastal toimuvatele olümpiamängudele Antverpenis. OLÜMPIAMÄNGUDEST 1924 aastal toimunud olümpiamängudel Pariisis saadeti Eestist 11 kergejõustiklast. Eduard Pütsep sai kreeka- rooma maadluses kuldmedali, Roman Steinberg pronksmedali. Tõstmises A. Neuland hõbemedal, Jaan Kikas ja Harald Tammer pronksmedali. Kergejõustikus Aleksander Klumberg sai kümnevõistluses 7329 punktiga pronksmedali. Peale olümpiamängudele võistlesid eestlased pidevalt iga...
ühtlasi stiili, saades viimastel aastatel kohalikus kultuuriruumis intelligentse sõnakeskse popmuusika sünonüümiks. Järgnevas referaadis annan lühikese ülevaate Dagö ,,eluloost", koosseisust ning muidugi, mis kõige tähtsam lugudest, lauludest, olemusest enda tunnetest. (Pildil: vasakult Taavi Kerikmäe, Peeter Rebane, Petteri Hasa, Lauri Saatpalu ja Raul Vaigla.) 1. Dagö 1.1.Ajalugu o 1998 aasta sügisel loovad Lauri Saatpalu, Peeter Rebane ja Tiit Kikas Dagö. Improviseeriva etno-folk trio otsingud kulmineeruvad 2000nda aasta suvel plaadiks, mille annab välja Hyperrecords, ainuke, kes riskida julgeb. Plaat tunnistatakse aasta parimaks etno-folkrock üllitiseks. Laval liituvad Dagöga Toomas Rull ja Raul Vaigla (drum & bass). o 2001. aasta suvel võidab Dagö Pärnus "Lühima öö improvisatsioonifestivali" peapreemia, sügisel on Tallinnas Jethro Tulli soojendusesineja. o 2002
Jaaguo Kreem on varem vaid paar üksikut korda inglise keeles laulnud ja see on esimene kord talle filmimuusikat teha. Juulis 2008 võis osta "Pilves selgimistega" MP3 portaalist muusika24. 5 2008 aasta novembri viimasel nädalal esines ansambel Terminaator Tallinnas ja Tartus akustilise kavaga "Ingli puudutus", ligi kahetunnisel kontserdil esineb koos ansambliga eri pillidel ka Tiit Kikas. "Oleme kahekümne tegutsemisaasta jooksul esitanud oma kontsertidel ikka ka akustilisi lugusid," ütles Terminaatori eestvedaja Jaagup Kreem. "Nüüd oleme enamiku neid lugusid koondanud ühte kontserdikavasse ning lisaks seadnud akustiliseks ka selliseid lugusid, mida mitte keegi ei ole osanud akustilisena ette kujutada." 13.03.2009 teatasid Elmar Liitmaa ja Harmo Kallaste oma lahkumisest Terminaatori ridadest
Keskaegne gooti arhitektuur Tallinnas Sander Kikas 10. klass Gooti stiil Gooti stiil on üks keskaja LääneEuroopa kunstistiilidest. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil.
.. JÄTKUVUSE KINDLUSTAMINE Last tuleb õige käitumise eest kiita ja tunnustada. Positiivsus toob esile hea käitumise korduva kasutuse. Õpetaja saab jälgida ja suunata lapsi, et nad kasutaksid hea käitumise norme, alati seletades ja kommenteerides enda käitumist. Kasutatud kirjandus Gordon, T. (2003). Millist last tahate teie? Tartumaa: Väike Vanker Gordon, T. (2003). Tark lapsevanem. Tartumaa: Väike Vanker Tropp, S., & Saat, H. (2008). Sotsiaalsete oskuste areng. E. Kikas (Toim), Õppimine ja õpetamine koolieelses eas (lk 53-78). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Energiajoogid Aile Tomson 11. A Sisukord Energiajookide ajalugu Energiajoogid ja nende koostis Energiajookide mõju organismile Energiajoogid ja alkohol Pildid Kasutatud kirjandus Energiajookide ajalugu Esimeseks energiajoogiks peetakse LipovitanD, mis töötati välja jaapanlase Taisho Pharmaceuticals poolt 1962. aastal. Sarnaseid jooke toodeti varemalt ka 1960. aastal. Nt. Lucozade, mida kasutati Suurbritannia haiglates. Ei olda kindlad, kas selle aja joogid sisaldasid samu koostisosi, mis LipovitanD, kuid neid turustati energiajookide nime all. Austria ettevõtja Dietrich Mateschitz tõi energiajoogi Euroopa turule ning joogi nimeks sai Red Bull. Selle müümine laienes kiiresti üle USAsse. Red Bulli müüdi 2006. aastal ligi 3 miljardit toosi, mis tõstis austerlase maailma rikaste tabelis 317. kohale. Energiajoogid ja nende koostis Energiajook on gaseeritud jook, mis sisaldab lisaks kofeiinile veel mitmeid ergutavaid aine...
ISESEISEV TÖÖ NR 1 1. ALLIKALOEND Laanisto, R. (2006). Õpime hääldama: A, O, U, E, I. TEA Kirjastus. Laanisto, R. (2004). Õpime hääldama: R. TEA Kirjastus. Laanisto, R. (2003). Õpime hääldama: K. TEA Kirjastus. Seero, H. (2008). Lasteaialapse kõne - hääldusraskused, kõnetakistused ja alakõne. Ilo. Kask, E. (2008). Lapsevanematele erivajadustega lastest. Atlex. Nõmme, A. (2009). Iga laps tuleb oma õnnega: eesti vanasõna. Atlex. 40 aastat eripedagoogide ja logopeedide koolitamist Eestis. Õpetajate leht. http://www.opleht.ee/?archive_mode=heading&headingid=164 (14.02.2012 21.14) Martinson, M. (2010). Õpiraskused: kelle probleem? Kust otsida lahendusi? Koolibri. Kõrgesaar, J. (1990). Eripedagoogika terminoloogia. Tartu Ülikool. Kõrgesaar, J. (2002). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus. Kõrgesaar, J. (1987). Eripedagoogika Eestis. Eripedagoogika tänapäevak...
Sõstrakasvatus Istanduse rajamine • Planeeritakse koristamine • Tehakse kindlaks reliseerimisvõimalused • Istutusskeem Reavahelaius sõltub 1) tehnoloogiast või reavahe hooldamise viisist 2) hooldamiseks kasutatavatest masinatest 2 Istutamine • Septembri teine pool ja oktoober • Väikestes istandustest käsitsi, suurtes istutusmasinatega (1) 3 Kastmine • Niisutussüsteem vajalik põuakartlikel pidadel Sprinklersüsteem Tilkastmissüsteem + + Odav rajada Suur veekulu Kastetakse ainult Ülelpidamine kallis ...
soola saaga" ning ,,Verevend". Siis ilmus ka järgmine plaat ,,Kõik mis tehtud", kus peal olid kõik seni tehtud lood. Vahepeal oli palju esinemisi koos Tiit Kikase ja Peeter Rebasega Eesti eri kohtades ning turneed Hiinas ja Egiptuses. Koos Lauri Saatpalu ja teiste muusikutega valmisid plaadid ,,Sa oled hea" ja ,,Ei kunagi" ning seekord Katrin Mandeli nime all. Viimase ilmunud plaadi pealkiri on ,,Peegeldus", kus on koostööd teinud ka Katri Rebane, Tiit Kikas, Petteri Hasa, Raul Vaigla, Toomas Kõrvits, Ike Volkov ja Peeter Rebane. Peeter Rebane on kitarristi ja arranzeerijana tegutsenud 1993. aastast. Ta on osalenud paljude albumite valmimiselt. Viimastest Dagö ,,Möödakarvapai" ning Katrin Mandeli ,,Peegeldus" ja raamatu ,,Klaveriloomad" audioraamat. Ta on loonud ka paljudele kontserditele multimeedialahendusi. Suvel 2009 osales Peeter Rebane Nargen Festivalil improvisatsioonilise kavafa ,,Tsakranuudlid" koos Lauri Saatpaluga.
Soola tarbimisel kehtib tasakaalu põhimõte: mitte liiga palju ega mitte liiga vähe Inimene tarvitab aastas umbes 2,5 kg soola Soovitatav päevakogus on 5g, tegelikult tarbitakse 15g ja rohkemgi! Soola vajalik kogus oleneb inimese kehakaalust, füüsilise töö raskusastmest, vanusest Soola tarvitatakse, sest see on kõige tavalisem, käepärasem ja universaalsem maitseaine Raamat: Toitumisõpetus, autor Iina Kalbri Raamat: Toidukaubad, autorid: Heldi Kikas ja Epp Koger http://eope.khk.ee/oo/sool/index.html
matemaatikaalaste teadmiste omandamise tegevustes vahetu kogemuse kaudu. Lasteaia olulisemaid tegevusliike on vaatlemine ja uurimine. Õpetaja suunamisel jõuab laps tegevuse käigus uute teda huvitavate teadmisteni. Oluline osa tegevustes on aruteludel ja vestlusel, mis ajendavad lapsi oma mõtteid avaldama ja iseseisvalt otsustama. Kasutatud kirjandus: · Kivi, L.,Sarapuu, H. Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Lk. 263-265 · Kikas, E. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk. 324-326
baas. (Krull 2000: 229-230) Näiteks kui õpitav on õppijale mõttetu, ebahuvitav, elukauge, raskesti mõistetav, võib ta seda mehaaniliselt korrates pähe õppida (nt definitsiooni, tüüpülesande lahendamiseviisi). Selliseid teadmisi ei integreerita (seostata) üldjuhul olemasolevatega, vaid need liidetakse mehaaniliselt. Niisugused teadmised on fragmentaarsed, tihti ebapüsivad (võivad ununeda kergesti) ja mittekasutatavad (mälust raskesti kättesaadavad). (E. Kikas ) Uurimused on kinnitanud, et PQ4R-i meetod sobib kasutamiseks keskkooli vanemates klassides. Nooremad õpilased ei suuda veel analüüsida õpitava informatsiooni struktuuri, kasutada küsimusi oma arusaamise jälgimiseks ega palneerida õppimist jaotatud ajas, mis on vajalik õpitu kordamiseks. (Krull 2000: 372) Märkmete tegemine Märkmete tegemine on levinud õppemeetodiks nii teksti lugemisel kui ka loengu kuulamisel. Märkmete tegemise võimalusi on palju:
Tallinna Ülikool Haridusteaduste instituut Reine Raud, Kaari Maidle, Kadri Hansman MÕTLEMINE Grupitöö Tallinn 2017 1. Mõtlemine Mõtlemine on kogemuse ja sellele vastava tegevuse seesmine organiseerimine (Võgotski, 1926) Mõtlemine seisneb teadmiste eristumises ja seostamises teiste teadmistega. Eristatakse mitmeid mõtlemise protsesse- arutlemist, probleemide lahendamist, hüpoteeside püstitamist jm. Mõteldes tegutsetakse mälus asuva infoga ehk ka mälu ühikutega- mõistete, kategooriate ja stsenaariumidega. Koolieelses eas laste mõtlemine erineb oluliselt täiskasvanu omast. Laste teadmised ja arutlemise tase on piiratumad, sõltudes rohkem kontekstist kui täiskasvanutel. Nad mõtlevad erinevatel ajahetkel, erinevates situatsioonides ja valdkondades erinevalt, nende seletused on suuresti...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
