mistõttu kloori radikaalid seotakse ning osoon hakkab taastuma (vanLoon, Duffy, 2011). Sarnase stsenaariumi alusel kujuneb ka Arktika osooniauk. Kuna nende osooniaukude kujunemisel on oluline roll madalal temperatuuril sõltub osooniaugu suurus suuresti stratosfääri temperatuurist. Stratosfääri alumiste kihtide keskmine temperatuur on aga nii kesklaiustel kui eriti polaarlaiustel viimaste kümnendite vältel langenud (Eerme, 2005). Seega polaar stratosfääri pilvede esinemise sageduse kasv võib viia osooniaukude ulatuse ning esinemissageduse kasvuni. Samas ei tohi siiski unustada, et osooniaukude tekke tegur pole ainult madal temperatuur, vaid ka osoonikihi lõhkumist põhjustavate ühendite sisaldus atmosfääris. Põhjus, miks enne 1980. aastaid Antarktika kohal osooniauke ei tekkinud, pole mitte liiga kõrge temperatuur, vaid vajaliku kloori hulga puudumine (Eerme, 2005)
raadios ja televisioonis. 1963. rajas Lasva valda oma kodutallu Tõutsimäe külatähetorni, kus on pidanud astronoomia, matemaatika ja füüsikaalaseid loenguid. 1969 1975 oli Tähetorni kalendri peatoimetaja. 1968 1976 osales ENE koostamisel. 1951 1989 oli Üleliidulise Astronoomia ja Geodeesia Ühingu Eesti Osakonna tegevliige. 6 Kalju Eerme ( 1938 ... ) Kalju Eerme on eesti astronoom. Ta lõpetas aastal 1963 Tartu Ülikooli astronoomia erialal. Aastatel 1968 1993 tegels ta atmosfääri optiliste omaduste uurimsiega kosmoselaevadele Saljut ja Mir paigaldatud aparatuuri abil. 1993. aastast on ta pühendunud atmosfääriosooni ja ultravioletkiirguse uuringutele Eestis. Ta osaleb Euroopa Liidu vastavate ühisuuringute ettevalmistamises ja koorineerimises. Teadustöö:
mitte sobivaid tulemusi lihtsalt ignoreeritakse."(J. Delingpole, 2011, 140) Samuti usub ta, et kliimast väga musta pildi maalimine on kõigest vahend inimeste kontrollimiseks ja kasumi teenimiseks. (J. Delingpole, 2011) Üks osa kliimamuutuste teema üle arutlejatest peavad endiselt inimtegevuse ja kliimamuutuste omavahelist seost liiga ebaselgeks, et midagi põhjapanevat selle teema kohta väita. Tartu Observatooriumi vanemteadur Kalju Eerme on oma atriklis ,,Elame kliimamuutuste vaherahu ajas"(2003) öelnud, et kuigi süsihappegaasi sisaldus atmosfääris ületab juba ammu industriaalsele ajastule eelneva taseme kolmandiku võrra, pole siiski midagi tõeliselt tõsist veel juhtunud. Seejuures ta lisab, et kliima näol on tegemist äärmiselt keerulise süsteemiga, mille ennustamine on ka veel tänapäeval põhimõtteliselt võimatu. Ta peab tõenäoliseks, et kui ühel hetkel praegune töörezhiim muutunud
CIM Computer Integrated Manufacturing; MBS Multi-Body Simulation; FEM Finite Element Modeling; RP Rapid Prototyping; PDM Product Data Management; CAM Computer Aided Manufacturing; VR Virtual Reality; LEM Lõplike Elementide Meetod; PLM Product Lifecycle Management; CAT Computer Aided Testing; CAPP Computer Aided Process Planning; CAD Computer Aided Design; MRP Material Requirements Planning; CAQ Computer Aided Quality Assurance; CAx Computer Aided anything; ERP Enterprise resource planning; CRM Customer Relationship Management; DMU Digital Mock-Up; MRP II- Manufacturing resource planning. Topoloogia matemaatika haru, mis uurib kujundite omadusi, mis on invariantsed topoloogiliste teisenduste suhtes. Geomeetria on matemaatika haru, mis tegeleb ruumisuhetega ja uurimisobjektideks on kujundid. Top-Down modelleerimine asmeline disain, süsteemi osadeks jagamine, et saada ülevaade alamsüsteemidest (väiks...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektroenergeetika instituut 0 Elektrimaterjalid Praktikum Praktikum nr.2 Dielektrilise läbitavuse ja dielektrilise kaonurga mõõtmine Q-meetriga. Üliõpilased: Kaisa Kaasik, Kaupo Eerme, Heiki Beres, Sergei ... Juhendaja: Paul Taklaja Tallinn, 2008 Proovitava materjali kirjeldus Välisvaatlusel tundus proovitav materjal olevat linoleumi sarnane plast. Arvutused Valitud Pooli sagedusriba sagedus Q,1 C,1 F Q,2 C,2 F
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Praktilised tööd aines: Elektrimaterjalid Töö nr 3 Dielektrikute läbilöök Üliõpilased: Kaisa Kaasik, Rühm Kaupo Eerme, Heiki Beres, AAAB-41 Sergey Kadyrko Õppejõud P.Taklaja Töö tehtud 13.02.08 Esitatud Arvestatud SKEEM 1.Kasutatud seadme skeem 2.Katse andmed ja arvutatud tulemused Teravik - tasapind h, mm U1, kV U2, kV Ull, kV Ul0, kV Ell, kV/mm 5 5,6 5,775 5,7 5,6 1,1
jälgivad näiteks taimestikku maa lähedalt. Kaugseires on kaks peamist liiki: aktiivne ja passiivne kaugseire. Passiivsed püüavad looduslikku kiirgunud või peegeldunud kiirgust, seda kasutatakse näiteks fotograafias. Aktiivsed andurid kiirgavad ise energiat, et objekte skaneerida. LIDAR on näide aktiivsest kaugseire meetodist, viimastel aastatel kasutatakse laserskannerit koos aerokaameratega, saades puistute kõrguse hinnangud kuni 10 cm täpsusega. (Peterson;Eerme;Lang;Nilson;Kuusk;Väljataga, 2008) Praeguseks kasutatakse 3 kaugseireandmeid sobitatuna teistest allikatest pärit andmetega, mis annab seetõttu ka täpsemad ja usaldusväärsemad andmed, vähem on ruumi eksimustele. Näiteks 1970-ndatel aastatel Filipiinide valitsus arvas riigi metsasust olevat 57%, kuid 1976. aastal läbiviidud
Samuti tekitab saabuv plasmavoog magnettorme. Ioonide surem hulk aitab õhus kondenseeruda ja liituda molekulidest suurematel osakestel, mis omakorda soodustab rohkemate pilvepiiskade või jääkübemete teket õhus. Kümnekonna kilomeetri kõrgusel troposfääri ja stratosfääri piirilliikuvatele lennereisijatele on see mõju seda suurem, mida lähemal magnetpoolusele lend kulgeb. Autor: Kalju Eerme Koostas: 7.klass
Ülemine on pilvede regioon, kus vihmapiisad tekivad ja alumine saasteregioon, kus paikneb enamus saastegaasidest ja aerosoolist. Aerosooli füüsikalisi ja keemilisi karakteristikuid on uuritud juba aastaid ja need on osutunud õige varieeruvateks. Aerosooli pH väärtused on kohati <4.5 ja kohati >7. Vastavalt võib aerosool avaldada vihmale nii happelist kui aluselist toimet. Üldiselt on happeline toime tugevam ja sagedasem." (Keskkonnaõpetus. Kalju Eerme. Õppematerjalid). 2.2.2. Mõjutused inimestele Happevihmade mõju võivad teha inimese väga haigeks või isegi tappa. Kõige suurem probleem mida happevihmad inimesele põhjustavad on hingamisteede mured. Paljudel tekib hingamisega raskusi, eriti inimestel kellel on astma. Astma koos kuiva köha, peavaludega ja kurgu ärritusega võivad olla põhjustatud happevihmade vääveldioksiididest ja lämmastikoksiididest.
1785 aastal tähendas Hollandi teadlane Martin van Marum elektrostaatilise masina töötamisel mingit erilist värskendavat lõhna. "Elektri lõhn " oli ühtlasi tugev oksüdeerija. Sedasama märkasid ka teised elektrimasinaga eksperimenteerijad. 55 aasta pärast , seega 1840 a. täheldas saksa päritolu rootsi keemik Christian Schönbein hapniku omaduste muutumist elektriväljas. Ta jõudis järeldusele , et tegu on uue seni tundmatu gaasiga ja nimetas selle osooniks. K.Eerme (1992) andmeil on osooni olemasolu atmosfääris teada 1923 aastast. Siis avastati meteooride jälgede uurimisel umbes 50 km kõrgusel paiknev suhteliselt kõrge temperatuuriga kiht, mida nüüd tuntakse stratopausina. Sellise temperatuuri ainus mõistlik seletus oli teatava osoonihulga olemasolu stratosfääris. Temperatuuri tõusu stratosfääris põhjustab nähtava ja infrapunase kiirguse neeldumine osoonikihis. Geofüüsikaliselt on osoonikiht 10-50 km kõrgusel
aastapäeva ning avati tähetorn muuseumina. Tartu Tähetorni meridiaanringi täpsed koordinaadid: idapikkus Greenwichist 1t 46m 53s.18 ehk 26° 43' 17''.7; põhjalaius 58° 22' 47''.2 Aadress: Tartu Tähetorn, Lossi 40 Tartu 51003 E-mail: [email protected] Eesti tuntumad astronoomiad on: Kalju Eerme (sündinud 10. detsembril 1938 Vainus Paikuse vallas) Lõpetanud 1963 Tartu Ülikooli astronoomia erialal. Füüsika-matemaatika kandidaat 1973. aastast. Aastatel 19681993 tegeles Eerme atmosfääri optiliste omaduste uurimisega kosmoselaevadele Saljut ja Mir paigaldatud aparatuuri abil. 1993. aastast on pühendunud atmosfääriosooni ja ultraviolettkiirguse uuringutele Eestis. Osaleb Euroopa Liidu
1785 aastal tähendas hollandi teadlane Martin van Marum elektrostaatilise masina töötamisel mingit erilist värskendavat lõhna. "Elektri lõhn " oli ühtlasi tugev oksüdeerija. Sedasama märkasid ka teised elektrimasinaga eksperimenteerijad. 55 aasta pärast , seega 1840 a. täheldas saksa päritolu rootsi keemik Christian Schönbein hapniku omaduste muutumist elektriväljas. Ta jõudis järeldusele , et tegu on uue seni tundmatu gaasiga ja nimetas selle osooniks. K.Eerme (1992) andmeil on osooni olemasolu atmosfääris teada 1923 aastast. Siis avastati meteooride jälgede uurimisel umbes 50 km kõrgusel paiknev suhteliselt kõrge temperatuuriga kiht, mida nüüd tuntakse stratopausina.(lisa 1) Sellise temperatuuri ainus mõistlik seletus oli teatava osoonihulga olemasolu stratosfääris. Temperatuuri tõusu stratosfääris põhjustab nähtava ja infrapunase kiirguse neeldumine osoonikihis. Geofüüsikaliselt on osoonikiht 10-50 km kõrgusel
CAROLYN ALEKSEJEV 70 ******* EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM --------------- --------------- -------- ------------ NELE MARNAUSSOV 71 ******* OLGA PRIKS 59 ****** TORMI MNJAM 70 ******* PEEP PRIKS 55 ****** KALEV SEEBA 46 ***** ALARI MOISAR 69 ******* SIIM EERME 53 ***** MART MAIMISTON 72 ******* VILJO LEIN 75 ******** REILI SAGAJA 59 ****** LAURI POLL 53 ***** EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM --------------- --------------- -------- ------------ MIHKEL HINTSOV 59 ****** KRISTO VOOGLA 58 ****** ERKKI KOOKLA 57 ******
teadlastest ning uurimissuunadest. Töö jaguneb kolmeks peatükiks. Esimene peatükk räägib hoone ajaloost ja rajamisest. Teine peatükk räägib teadlastest ja uurimissuunadest. Kolmas peatükk räägib Tõravere kõige suuremast teleskoobist ning lisaks sellele võrdlen teda maailma suuremate teleskoopidega. Töö kirjutamisel oli kõige suuremaks probleemiks materjalide otsimine. Materjale sain Kalju Eerme ja Jaan Einasto jutustustest ja raamatust ning internetist. Lisaks sellele tegin intervjuu Jaan Einastoga ja Tiina Liimetsaga. 3 1. AJALUGU 1.1. Algusaastad Kalju Eerme jutustab: ,,Observatooriume hakati linnadest välja viima alates ajast, mil järjest enam hakati tänavaid valgustama. Ka Tartu Tähetorni linnast välja kolimise mõte liikus juba esimesel Eesti ajal, enne Teist maailmasõda. 1950
Sapar) teleskoopide töörühm (juhataja E. Ruusalepp) kosmoloogia osakond (juhataja E. Saar), kuhu kuuluvad: kosmoloogia töörühm (juhataja J. Einasto) galaktikate füüsika töörühm (juhataja J. Vennik) andmeside töörühm (juhataja M. Sisask) atmosfäärifüüsika osakond (juhataja A. Kuusk), kuhu kuuluvad: taimkatte seire töörühm (juhataja A. Kuusk) atmosfääri seire töörühm (juhataja K. Eerme) 3 Eelkäijad Tartu Observatoorium on 1808. aastal rajatud Tartu Ülikooli Tähetorni ja 1865. aastal rajatud Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumijäreltulija ning töö jätkaja. 1. jaanuaril 1947 moodustati Tartu Ülikooli astronoomia ja meteoroloogia observatooriumeist Teaduste Akadeemiasse kuuluv Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituut. 9. oktoobril 1952 sai Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituut uueks
sajandi keskel. Vähemalt seostati inimeste suremuse statistika tööstuspiirkondades selgelt õhu valiteediga, ehkki selle kvaliteedi kvantitatiivseid näitajaid õieti polnud. Samast ajast on teada ka saaste kauglevi Inglismaalt Prantsusmaale. Juba siis soovitati ehitada kõrgemad korstnad ja viia saastavad ettevõtted linnastvälja. Termini happevihmad võttis kasutusele inglise keemik R.A. Smith, kes 1852. a. avaldas töö Manchesteri ümbruse vihmade koostise kohta.(K.Eerme 1996) 3 Väävli ja lämmastiku depositsioon Hapestavad väävli-ja lämmastikuühendid eralduvad õhust kas märg - või kuivdepositsioonil. Märgsadenemisel reageerivad gaasilised SO2 ja NO2 pilvede tilkvee või vihmapiiskadega ja laskuvad maha sademetega. Eriti hügroskoopne on vääveldioksiid - veega kokku puutudes lahustub ta selles kergesti
edu.ee/pdf/liikide_havimine.pdf (02.12.2008). 3. Adamson, H., Kask, K. 2008. Bioloogiline mitmekesisus ja liikide hävimine - [WWW] URL http://www.google.ee/url? sa=t&source=web&cd=1&ved=0CBQQFjAA&url=http%3A%2F %2Fwww.keila.edu.ee%2Fest%2Fdownload.php%2Ffile_id %2F214%2FBioloogiline%2520mitmekesisus%2520ja%2520liikide %2520havimine.ppt&rct=j&q=liikide%20h %C3%A4vimine&ei=noJyTcpWh9KyBsDVtIQO&usg=AFQjCNF3fixJggjehZkq 5zO5EeqoRyKuXQ&cad=rja (12.12.2008). 4. Eerme, K. 2008. Keskkonnaõpetus - [WWW] URL http://meteo.physic.ut.ee/kkfi/index_files/kalju_eerme/Keskkonnaopetus_2008.pd f (04.03.2008). 5. Mardiste, P. Troopiliste metsade hävimine - [WWW] URL http://www.roheline.ee/content/view/265/7/lang,et/ 6. Metsavaru ja raiemahud - [WWW]URL http://www.keskkonnainfo.ee/index.php? lan=EE&sid=164&tid=155&l1=5 7. Mardiste, P. Kõrbestumine ja näljahädad - [WWW] URL http://www.roheline.ee/content/view/264/7/lang,et/ 8. Terepanova, A
CO, NOx, SO2, Pb jt. raskemetallid, lenduvad orgaanilised ühendid. Viimaste reageerides NO-ga moodustub "maalähedane" O3, mis on koos suduga suureks probleemiks suurlinnades. Soojussaaste. Happevihmade teke Alternatiivsed energiaallikad Hüdroenergia Tõusu-mõõna energia Päikeseenergia Geotermaalenergia Tuuleenergia Bioenergia Vesinikuenergia Kirjandus: Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C.R. 2003. Ecology. Blackwell Science Ltd. Eerme, K. 2008. Keskkonnaõpetus. http://meteo.physic.ut.ee/kkfi/index_files/kalju_eerme/Keskkonna opetus_2008.pdf Eerme, K. Globaalsed muutused atmosfääris. http://www.fyysika.ee/GLOBE/globe.UUS!/Kalju_globe.htm Kärner, O. Millest räägivad õhutemperatuuri aegread? http://www.aai.ee/~olavi/un.pdf Lang, K.R. 2001. The Cambridge Encyclopedia of the Sun. Cambridge University Press. Kirjandus: Odum, E. Fundamentals of Ecology. Pikkov, L. 2007
võimalusega, et kuul ongi rauas ja käib pauk. Kliima jaoks tähendaks see täiesti uut ja praegu mitte kuigi täpselt ennustatavat rezhiimi. Ka ei ole siis loota vana rezhiimi taastumist, isegi kui suudaksime kasvuhoonegaaside sisalduse tööstusajastueelsele tasemele viia. Kuna looduslikus kliimasüsteemis järgneb soojenemisele regulaarselt jahtumine, siis jääb ähvardama oht, et loodus tõlgendab antropogeense soojenemise signaali kui vajadust külmkapp varem käima panna. KALJU EERME (1938) on Tartu Observatooriumi vanemteadur. Füüsikamatemaatikakandidaat.
keskkonnale. Professor Shahbaz Khan on nentinud, et isegi palju levinud kliimamuutus on tegelikult väiksem probleem kui maailma rahvaarvu pidev kasv (``Äripäev`` 23.07.2008, Siim Sepp). Pealegi kliimamuutuski on osalt tingitud rahvaarvu suurest kasvust, seega tuleks mõlema probleemi lahendamist alustada rahvaarvu kasvu peatamisest ja keskkonnasõbralikuma käitumise suurendamisest. (Kalju Eerme http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Keskkonnaopetus_2001.PDF ) Magevee puudus ja vee saaste. Rahvaarvu kasvamisega on tekkinud magevee lõppemise oht. Magevesi moodustab veevarudest vaid 3% ja sellestki valdava osa moodustab igijää. Tegelikult kasutuskõlblik on ka jõgedes voolav vesi, maapinnale lähemate põhjavee horisontide vesi ja mõningal määral järvede vesi, kuid see vesi ei ole või ei pruugi olla kvaliteetne.
pdf Arctic Climate Research at the University of Illinois, 2008. http://arctic.atmos.uiuc.edu/ Christiansen, F., Haigh, J.D., Lundstedt, H. 2007. Influence of Solar Activity Cycles on Earth's Climate. http://esamultimedia.esa.int/docs/gsp/completed/C18453Ex S.pdf Climate change 2001. Synthesis report. IPCC. Cambridge University Press. EEA Briefing 1/2005 - Climate change and river flooding in Europe. http://www.eea.europa.eu/publications/briefing_2005_1 Eerme, K. 2007. Soe El Niño, külm La Niña. - Horisont, nr 3. http://www.horisont.ee/node/116 Eerme, K. 2008. Keskkonnaõpetus. http://meteo.physic.ut.ee/kkfi/index_files/kalju_eerme/Kesk konnaopetus_2008.pdf Elken, J. 2009. Merehoovuste trikid. - Horisont, nr 1. http://www.horisont.ee/node/846 Hieb, M. 2009. Climate and the Carboniferous Period. http://www.geocraft.com/WVFossils/Carboniferous_climat e.html Illarionov, A. 2004. The Kyoto Protocol: an Assault on
ic.envir.ee:88/seireveeb/index.php? id=13&act=show_reports&subact=&prog_id=738809902&subprog_id=242666702 (18.11.2012) Martin G., Jaanus A., Simm, M., Kotta, J., Kutser, T. 2006. Rannikumere seire vastavuse analüüs Eesti ja rahvusvahelistele normatiivdokumentidele ja ettepanekud seireprogrammi 12 muutmiseks. [WWW] http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=306709/Microsoft+Word+- +Seiresoovitused.pdf (18.11.2012) Peterson U., Eerme, K., Lang, M., Nilson, K., Kuusk, A., Väljataga, K.2008. Kaugseire koht ja tähendus loodusandmete kogumises ning andmetöötluses. In Kaugseire Eestis artiklikogumik. (Väljataga, K., Kaukver, K.) pp. 8-17 [WWW] Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, Tallinn http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1083970/Kaugseire+Eestis.pdf (18.11.2012) Taavi Liblik. In-situ mõõtesüsteemid. 2010. Meresüsteemide Instituut [WWW] http://www.msi.ttu.ee/~elken/OkeanProgn06_Liblik_2010
Kuna praegu on teada ligi 4 miljardi aasta vanuseid kivimeid, pakutakse Maa vanuseks mitte vähem kui 4,5 miljardit aastat. Kõige sagedamini 4,57 miljardit a. Kirjandus: Arold, I., Raukas, A., Viiding, H. 1987. Geoloogia alused. Tallinn. Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C.R. 2003. Ecology. Blackwell Science Ltd. Cunningham, W.P., Saigo, B.W. 1997. Environmental Science. A Global Concern. Wm. Brown Publishers. Eerme, K. 1997. Sissejuhatus geofüüsikasse. http://meteo.physic.ut.ee/kkfi/index_files/kalju_eerme/SISGE _20-10-2008.pdf Geoloogiline ajaskaala 2004. http://www.gi.ee/ESK/materjalid/geoloogiline_ajaskaala_200 4.pdf Kirjandus: Litosfäär. http://deepzone2.ttu.ee/soojus/loengud/poobus/asj3030_6.pdf Martin, J. 1979. Inimene biosfääris. - Rmt.: Teadus ja tänapäev. Eesti Raamat. Tln. T, ., , ., , . 2002. . , . Veeringe. http://ga.water.usgs
rannikumere välibaasi kaasajastamist Kõigustes [9]. Euroopas on mereseisundi vaatluste ja prognooside arendamisel alates 2009. aastast käimas suuremahuline projekt MyOcean, mille on ellu kutsunud Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi algatus COPERNICUS. Kolm komponenti kaugseire, in situ vaatlused ja mudelid on sealgi esindatud suhteliselt võrdse kaaluga. Eesti teadlased on aktiivsed nii MyOcean liinis kui ka laiemalt. Kasutatud kirjandus [1] Peterson, U., Eerme K., Lang M., Nilson T., Kuusk A., Väljataga K. (2014) ,,Kaugseire koht ja tähendus loodusandmete kogumises ning andmetöötluses." Kaugseire Eestis 2014, lk 8 [2] (2012) Keskkonnauuringu meetodid 12 Kättesaadav: http://euroakadeemia.ee/materjalid/KU-meetodid-12.pdf [3] Elken J. (2013) ,,Kosmosest merele vaadates ehk mida sealt on näha ja mis on peidetud." Horisont nr 3, 1967 2015. [4] Ibid [5] Kutser T
loodushoiu printsiibid, mille aluseks on igasugune loodusesõbralik tegevus ja looduse kui terviku kaitsmine inimtegevuse kahjuliku mõju eest. Sel juhul me ei peaks edaspidi eraldi kõnelema looduskeskkonna ja tehiskeskkonna kaitsest, sest kaitsmist vajab inimest ümbritsev keskkond tervikuna. Tänapäevane looduskaitse püüab ühendada elupaikade, koosluste, liikide ja maastike kaitse terviklikuks looduse mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitseks. 8 KASUTATUD ALLIKAD www.eetika.ee Eerme, K. Keskkonnaõpetus Merlis Tristan Sepp. Loodusfoto ja eetika. Bioneer, 17.06.2010 www.gi.ee/looduskaitse
Viilutatud toodete tagaküljele hakkab ta silma pressituna (formeeritud kile). Rakvere kasutab Coop Eesti Keskühistu ketikauplusi, et tarbijaile pakkuda müügiks värsket jahutatud, hakk- ja marinaadi liha. Varasemalt toimus müük ka suuremates Selverites, kuid 30. augustil 2015 lõpetati koostöö. Selveri poolt sõlmiti leping Saaremaa Lihatööstusega, kes võttis lihaletid üle. Hetkel toimub müük. suuremates Coop Eesti Keskühistu Maksimarketite ja Konsumite selvelettides. (Eerme, 2015) 12 2.1 Kaubamärk Rakvere saavutused ja tunnustamine Eesti Grilliliidu aastaauhinnad 2015. Foto: (http://hoogne.weebly.com/, 2015) 2015. aastal sai auhinna Eesti Grilli Galal 2015 „Aasta šašlõkk“, toode Rakvere keefirimarinaadis šašlõkk, mis on saadaval 1 kg ämbris, sealiha ilma äädikata on maitsestatud jogurti-keefirimarinaadis. Tulemus põhines 2014. aasta enim müüdud tooted Nielsen Eesti müügiandmetel
ajalugu". Soo-elustikku ja elamusi kirjeldab Lepasaare järgmine raamat "Sooradadel" (1997). Lepasaare liikumistrajektoorid rabades on enam- vähem samad mis Edgar Kaselgi. 2003. aastal avaldas Lepasaar raamatu "Kevadest kevadesse", milles ta jätkab lugude jutustamist kodukandi loodusest, juhtumistest ja kohtumistest metsades ja rabades, aga ka kohalike inimeste ja ajaloo tutvustamist. Võrumaa loodust, iseäranis kalavesi iseloomustab hilisema pagulas- kriitiku ja linnaluuletaja Karl Eerme jutukogumik "Õngelatiga mööda Võrumaad. Kalakirjad ja miniatüürid" (Ehrmann 1935). Kolm lugu kirjel- davad selles kalapüüki Vagula järvel eri aastaaegadel: "Suvisel Vagulal", "Talvisel Vagulal", "Tuli Vagula järve all". Lisaks leidub kogus otseselt looduskaitselisi tekste, milles autor ei moraliseeri, vaid jätab järeldused kaasaelamisega esitatud juhtumite kohta iga lugeja enese teha. Väga emotsionaalne on lugu "Viimased mohikaanlased", mille peategelaseks
kliendisuhteid, mis on turismisihtkoha edu eelduseks. 28 Kuurordi kujunemist Pärnus on mõjutanud geopoliitiline kuuluvus mitme riigi koos- seisu. Pärnut suunas valitseva riigi poliitiline ja kultuuriline mõjuväli. Kuurordi algus- aegadel kuulus Eesti Tsaari-Venemaa koosseisu, kuid Vene kõrgklass ei külastanud Pärnut ravi eesmärgil ning seetõttu läksid Haapsalu ja Narva kuurordid esialgu Pärnust mööda (Eerme 1939: 6). Kuna Pärnul on looduslik eeldus just merekuurordi tekkeks, siis oli Inglismaa suund esimese vabariigi aegse kuurordi aluseks (Kask 2003: 61). Alles teise vabariigi jooksul võeti suund termikultuurile, mis jõudis Pärnusse Saksamaa kaudu, kuhu see oli levinud Austria, Ungari ja Belgia mõjul, kus on looduslikud mineraalvee allikad (Kase et al 2004: 186213). Vunki järgi oli merelinn Pärnu 19. sajandi algul, kui Läänemere ääres avastati Suurbri-
Livia Kask Kopli 116-209 620 3908 Ljudmilla Homenko VB-011 620 3471 Maaris Nuutre Kopli 116 - 219 620 3916 Maarjus Kirs VB 204 620 3270 Maido Hiiemaa V 114 620 3207 Maksim Antonov V 218 620 3355 Märt Juurma V 306 620 3207 Mart Saarna V 221 620 3353 Mart Tamre V 309 620 3202 Martin Eerme VB 204 620 3270 Martinš Sarkans VB 205 620 3269 Meelis Pohlak V 214A 620 3254 Merili Randmaa Merle Kutsar V 312 620 3300 Merle Randrüüt V 416 620 3209 Moonika Asu V 201 620 3533 Mykola Semeniuk VB 104 620 3251 Nikolai Voltšihhin Mäealuse 2A Paul Juurma Kopli 116 - 212 620 3910 Peeter De Bakker Mäealuse 2-2 620 3357
63 19 Brokans Raimonds Läti 02:58:20 M35 610 2718 Buivydas Audrius Leedu 03:36:26 M35 1856 2506 Burkov Boriss Harju 04:42:10 M35 846 798 Dergunov Sergey Venemaa 03:48:36 M35 1610 648 Drozdovs Pavels Läti 04:26:27 M35 45 97 Dzalbs Gunars Läti 02:55:30 M35 2103 2604 Edovald Tarvo Harju 05:01:00 M35 1561 2933 Eerme Hanno Harju 04:23:39 M35 607 445 Eesmaa Andrus Harju 03:36:20 M35 348 84 Eiduks Osvalds Läti 03:20:45 M35 385 260 Eiger Rein Viljandi 03:23:47 M35 1131 860 Elling Tõnis Harju 04:02:25 M35 2358 2462 Ennok Erki Harju 05:45:26 M35 2287 2601 Ennok Tarmo Tallinn 05:28:02 M35 331 611 Epner Indrek Harju 03:19:58 M35
geograafiliste faktoritega (kliima, geomorfoloogia, mullad, inimtegevus) teiselt poolt. Endla Reintam, 2008/2009 6 Ökoloogia arenemine, aine ja ülesanded Ökoloogia on teadus sellest, kes kelle ära sööb või välja sööb. Sümbioos jt. koostööd peegeldavad nähtused on kirjeldamisel tagaplaanil K. Eerme definitsioon. Ernst Haekel (18341919) kirjutas 1866 a. teoses "Organismide üldine morfoloogia": "Ökoloogia on teadus energia, anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete ning elusolendite vahelisest arvepidamisest analoogiliselt majandusteaduse e. ökonoomikaga". Ökoloogia (kr. oikos maja, elamu, eluruum; logos mõiste, õpetus, teadus) Otseses mõttes on ökoloogia seega teadus organismidest nende enda kodus.
Liina Lind V 221 620 3353 Livia Kask Kopli 116-209 620 3908 Ljudmilla Homenko VB-011 620 3471 Maaris Nuutre Kopli 116 - 219 620 3916 Maarjus Kirs VB 204 620 3270 Maido Hiiemaa V 114 620 3207 Maksim Antonov V 218 620 3355 Märt Juurma V 306 620 3207 Mart Saarna V 221 620 3353 Mart Tamre V 309 620 3202 Martin Eerme VB 204 620 3270 Martins Sarkans VB 205 620 3269 Meelis Pohlak V 214A 620 3254 Merili Randmaa Merle Kutsar V 312 620 3300 Merle Randrüüt V 416 620 3209 Moonika Asu V 201 620 3533 Mykola Semeniuk VB 104 620 3251 Nikolai Voltsihhin Mäealuse 2A Paul Juurma Kopli 116 - 212 620 3910 Peeter De Bakker Mäealuse 2-2 620 3357
annaabi.ee 
