Ratsionaalarvud negatiivsed või positiivsed täisarvud, kümnendmurrud, harilikud murrud. Absoluutväärtus arvu kaugus nullpunktist arvkiirel, see on alati positiivne arv Vastandarv positiivse arvu vastandarv on sama arv miinusmärgiga ehk negatiivne arv ja negatiivse arvu vastandarv on sama arv plussmärgiga ehk positiivne arv Näide: 6 vastandarv on 6 ja vastupidi. Sümbolites 6 = - ( - 6) ja - 6 = - ( + 6) NB! Lahutamistehtemärk tuleb alati asendada liitmistehtemärgiga ja sellele järgnev arv oma vastandarvuga ja alles seejärel hinnata, kas arvud on samamärgilised või erimärgilised
Arvu absoluutväärtus. Reaalarvude järjestus ja tehted reaalarvudega © T. Lepikult, 2010 Arvu absoluutväärtuse mõiste Reaalarvu x absoluutväärtuseks (ehk mooduliks, tähistatakse |x| ) nimetatakse mittenegatiivset reaalarvu, mis rahuldab tingimusi |x| = x, kui x 0, |x| = -x, kui x < 0. Geomeetriliselt tõlgendades tähendab arvu absoluutväärtus seda arvu arvteljel kujutava punkti kaugust nullpunktist. 3 3 2 1,5 x -3 -2 -1 0 1 1,5 2 3 |3| = 3 |-3| = -(-3) = 3 |-2| = -(-2) = 2 |1,5| = 1,5 algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Vastandarvud
Punktile P0 vastas ringliikumisel pöördenurk 0, mida nimetati algfaasiks. See nimetus jääb kehtima ka võnkumise puhul. Punkti asukohale mingil suvalisel ajahetkel t vastas pöördenurk . Siin nimetame seda suurust faasiks ja see avaldub nii nagu pöördliikumise puhulgi valemiga = t + 0. Suurus oli pöördliikumisel nurkkiirus. Siin kannab see nimetust ringsagedus. Suurus r oli ringliikumise puhul ringjoone raadius. Siin kirjeldab ta maksimaalset kaugust nullpunktist ja kannab amplituudi nime. Punkti kaugus mingil ajahetkel nullpunktist z on hälve. Vähim ajavahemik, mille jooksul tehakse täisvõnge, on periood T. Seda terminit võib kasutada ka ringliikumise puhul, kus ta tähendab ajavahemikku, millega punkt teeb täisringi. Sagedus on võngete (täisringide) arv ajaühikus. Ilmselt kehtib seos 1 f = ja ilmselt on sageduse ühik 1/s. T Ringliikumisel saame nurkkiiruse ja perioodi T vahel tuletada järgmise seose 2
Mõõtmine v1 1,94 138,89 proovimassiga Kontrollmõõtmine vk 0,16 -86,05 Mass g Faas Proovimass 2 0 Balansseerimismass 4,4 91 Järeldus: Esmane mõõtmine tuvastas vibratsiooni 1,76mm/s faasis 113,78 kraadi nullpunktist. Peale proovimassiga mõõtmist, saime arvutuslikult balansseerimiseks vajaminema massi, mis oli 4,4 grammi faasis 91. Balansseerimine oli edukas, sest vibratsiooniamplituud vähenes 1,76mm/s pealt 0,16mm/s. Rihma analüüs: 1. frpm=1939 Hz frpr=1810Hz Tegelik ülekandesuhe= frpm/frpr=1,07 2. Rihmasagedus Rihmasagedus arvutatuna suuremal rattal:9,8Hz Rihmasagedus arvutatuna väiksemal rattal:9,5Hz Rootor Mootor H 0,33 H 10,6
,,Nullpunkt" Margus Karu Nimi Kool Aasta Autorist 27aastane (sünd. 11.09.1984) Lõpetanud Tallinna pedagoogikaülikoolis audiovisuaalse meedia eriala Töötas reklaami ja filmiprodutsendina firmas Kuukulgur Film Rändas kaks aastat välismaal Noorteromaan ,,Nullpunkt" on tema esimene raamat ,,Nullpunktist" üldiselt Probleemne kodu ja halva mainega kool Pääseb Tallinna Rootsi gümnaasiumisse Satub koolikiusamise ohvriks Nullpunkt Elu parandamine Tulid sõbrad, kuulsus ning klassikaaslaste poolehoid Raamatu tähtsamad tegelased Johannes Tamm minategelane, 17aastane koolipoiss Kreete Tamm Johannese kaksikõde, Tais Johannese ema ja isa ema skisofreenik, isa ei elanud nendega enam koos Irina Popova klassijuhataja Mõned klassikaaslased: Eeva, Bianka, Raimo, Karmo, Liisa Vanad tuttavad: Riina, Zaiid, Jansa, Esko Tekkinud sõbrad: Sasa, Kairi Sisu Johannes saabub uude kooli Tutvused uute klass...
insert sisestab joonisesse (ploki näiteks) fillet ümardusraadius (FILLETRAD - raadiuse määramine) chamfer faas (alammenüüst Distance - faasi suuruse muutmine) FILLETRAD 0 trim + extend koos ----------------------- Koordinaatide sisestamine: Kokku on 4 võimalust sisestada punktide koordinaate: 1. karteesiuse koordinaadistik (2D ja 3D) 1a. absoluutne line (enter) 50,50 (enter) valib esimese punkti joonise nullpunktist lähtuvalt 50mm x ja 50mm y-suunas. 1b. suhteline eelmise punkti suhtes line (enter) (vali esimene punkt hiirega) @50,50 (enter) teine punkt asub esimese suhtes 50mm x-suunas ja 50mm y-suunas. 2. polaarkoordinaadid (2D) line (enter) (vali 1. punkt) @50<45 (enter) teine punkt asub esimese suhtes 50mm kaugusel ja 45 kraadise nurga all. ----------------------- ERILISTELE PROFFIDELE: 3. sfäärkoordinaadid (3D) line (enter) (vali 1. punkt) @50<45<45 (enter)
astendatakse. 24. Korrutise astendamisel käib aste mõlema korrutise kohta. 25. Murru astendamisel astendatakse nii lugeja kui ka nimetaja. 26. Negatiivse astendaja puhul pöörame arvu ringi ehk tekib pöördarv. 27. Astendaja 0 puhul on ükskõik millise aluse väärtus 1. 28. Arvu standartkuju on , kus k kuulub hulka Z ja 1 29. Arvteljel tähendab arvu absoluutväärtus sellele arvule vastava punkti kaugust arvtelje nullpunktist. 30. Korrutamine Jagamine 31. Juurimine Astendamine (, kui m kuulub hulka Z, siis a ei võrdu 0-ga) 32. Taandamine 33. Juuravaldisi, mis erinevad üksteisest ainult juure kordaja poolest või ei erine üldse, nimetatakse sarnasteks. 34. Juurte koondamiseks nim 35. Koondada saab vaid summas, mille liidetavate hulgas leidub sarnaseid juuravaldisi.
Vektorid on esitatavad kolme reaalarvulise koordinaadi abil. Elementaarmatemaatikas määratletakse kolmemõõtmelise eukleidiline ruum vektori mõisteta. See ruum "koosneb" punktidest, sirgetest ja tasanditest. Samuti eeldatakse Eukleidese aksioomide kehtivust. Viimasesse käsitlusse saab vektori mõiste sisse tuua loomulikul teel fikseerides ruumis ühe punkti, mida nimetatakse nullpunktiks, ja vaadeldes kõiki teisi punkte kui vektoreid, mis on suunatud nullpunktist vaadeldavasse ruumi punkti. Nullpunkti ennast samastatakse nullvektoriga.
naturaalarvuga. Lihtmurd- murd, mille nimetaja on lugejast suurem Liigmurd- murd, mille lugeja on nimetajast suurem või temaga sama suur Naturaalarvu tegur- iga naturaalarv, millega antud arv jagub Naturaalarvu kordne- iga naturaalarv, mis antud arvuga jagub Murru laiendamine- murru lugeja ja nimetaja korrutamine ühe ja sama nullist erineva arvuga Murru taandamine- murru lugeja ja nimetaja jagamine ühe ja sama nullist erineva arvuga Arvu absoluutväärtus-selle arvu kujutava punkti kaugusega nullpunktist Üks protsent- üks sajandik osa Nurk-geomeetriline kujund, mille moodustavad kaks ühest ja samast punktist väljuvat kiirt. Sirgnurk-nurk, mis on 180 kraadi Teravnurk-nurk, mis on väiksem kui 90 kraadi Nürinurk- nurk, mis on suurem kui 90kraadi ja väiksem kui 180 kraadi Täisnurk- nurk, mis on 90kraadi Kõrvunurgad- nurgad, millel on üks ühine haar ja teised haarad moodustavad sirge Tippnurgad- nurgad, kus ühe nurga haarad on teise haaradke pikenduseks üle nende ühise tipu
sellest, kui tungivat vajadust hüvis rahuldab). 6) Samakasulikkuskõver (graafikul) ja selle omadused. Tarbimisruum on täis erisuguse kasulikkusega tarbimiskomplekte. Siiski on osa komplekte küll erineva koosseisuga, kuid sama kasulikkusega. Kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte ühendavat joont nimetatakse samakasulikkuskõveraks. Tarbimisruum on täidetud lõpmatu hulga samakasulikkuskõveratega. Mida kaugemal nullpunktist, seda suuremat kasulikkust kõver väljendab. Tarbija võib valida suvalise punkti samal kasulikkuskõveral, ilma et ta kasulikkus muutuks. Seega on võimalik hüviseid üksteisega asendada mingis vahekorras kasulikkust mõõtmata. Samakasulikkuskõverad 1) on negatiivse tõusuga ehk langevad 2) täidavad kogu tarbimisruumi 3) ei ristu kunagi omavahel 4) on kumerad 7) Tarbimiseelarve ja selle graafiline esitus – eelarvejoon.
peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk väheneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht. MRTS= 17) Optimaalse tegurikomplekti leidmine Ratsionaalne ettevõte (1) soovib toota minimaalsete kuludega kindla toodangukoguse või (2) fikseeritud ressurssidega maksimaalse koguse toodangut. Esimesel juhul on optimaalseks kõige madalamal asuv samakulujoon, mis lõikub valitud samatoodangukõveraga. Teisel juhul on optimaalseks nullpunktist kõige kaugemal asuv samatoodangukõver,mis lõikub valitud samakulujoonega. 18) Positiivne ja negatiivne mastaabiefekt. Positiivne: ehk mastaabisääst- suuremalt toota on odavam ( positiivset mastaabiefekti võib põhjustada spetsialiseerumine ja tööjaotus,võimsamad masinad, väiksemad keskmised halduskulud,odavamad tootmistegurite hinnad suurematel kogustel, paremad laenuvõtmise võimalused) Negatiivne: ehk mastaabikulu- Kui teguripanuste suurendamisel toodangumaht suureneb
hea elus on kaotatud. Nii juhtus peategelasel Johannesel romaanis „ Nullpunkt“. Johannese ema oli skisofreenik kes pidevalt tekitas draamat ja tegi kodus elamise põrguks. Ka koolis ei olnud poisil kergem kuna suhted klassikaaslastega ei olnud põrmugi paremad kui olukord kodus. Samuti ei teinud poisi elu kergemaks ka tema kaabakatest sõbrad kes teda joobes olekus peksid. Tänu nendele faktoritele leidis Johannes ennast järsku nullpunktist, kohast kus talle tundus, et ta on kõik kaotanud. Viha inimeste vastu ja tahe ennast näidata sellisena nagu ta on, panid Johannese tegutsema. Ta hakkas palju trenni tegema, sai enda keha vormi, hakkas suhtlema tüdrukuga kes oli temast noorem, kuid kellega tal oli koos lõbus. Johannes isegi kolis kodust välja, ning tema elu hakkas jälle elamisväärseks muutuma. Kui aeg möödus hakkasid inimesed teda austama, isegi tema perekond sai tervikuks ning siis mõistis
Füüsika kontrolltööks 1. Maxwell: Elektrivälja muutumine ühes punktis põhjustab kõigepealt muutuva magnetvälja ja selle magnetvälja muutus kutsub elektromagnetilise induktsiooni teel esile elektrivälja muutumise naaberpunktis. 2. elektromagnetväli liigub ruumis lainena algse elektrivälja muutusega ristuvas suunas. Elektriväli ja magnetväli on laines omavahel risti ja nad mõlemad on ka risti laine levimissuunaga. Elektromagnetlaine on ristlaine. 3. Elektromagnetlainete toime sõltub lainete sagedusest f ehk ajaühikus toimuvate võngete arvust. Samas sõltub see ka lainepikkusest λ ehk naaber-laineharjade vahekaugusest. Elektromagnetlaine üleminekul ühest keskkonnast teise võib laine kiirus muutuda. See kutsub esile ka lainepikkuse muutumise, kuid laine sagedus sealjuures ei muutu kunagi. 4. Elektromagnetlaine skaala lainealad: madalsageduslained, raadiolained, optiline kiirgus, röntgenkiirgus, gammakiirgus....
5) Kiirgusenergia (päikesepaneelid) 6) Gravitatsioonienergia 7) Ionisatsioonienergia 3. Temperatuuri füüsikaline sisu. Molekulide võnkumise kiiruse näit ehk kineetiline energia. Mida madalam temp. Seda vähem molekulid liiguvad. 4. Kuidas (mil moel) liigub energia soojemalt kehalt külmemale üle. Protsessi kirjeldamine. (füüsiliselt või infrapunakiirgusena) 5. Absoluutne temperatuuri skaala. Kuidas see saadi? Temperatuur, mida loetakse absoluutsest nullpunktist. Tähis K (kelvin), T= t kraadi+ 273 6. Absoluutne nulltemperatuur. 0 kraadi = 273,15 K 7. Teisendamised Celsiusest Kelvinisse ja vastupidi 100 kraadi = 373,15 kelvinit 8. Ideaalse gaasi mõiste Ideaalse gaasi puhul ei arvestata molekulide mõõtmeid ja nendevahelist vastastikmõju. Selle tingimuse ligikaudseks täitmiseks peaks gaas olema piisavalt hõre ja mitte liiga madalal temperatuuril. Ideaalseks gaasiks võib
Crameri valemid. Kompl Kompleksarvu algebraline kuju Definitsioon Kompleksarvu z esitusviisi z = a + bi nimetatakse kompleksarvu z algebraliseks kujuks. Definitsioon Kompleksarvu z = a + bi mooduliks nimetatakse arvu |z|, mis leitakse j¨argmise seosega: |z| = a2 + b2 . Moodul |z| ≥ 0 on reaalarv ja see kujutab endast komplekstasandil asuva punkti (a, b) kaugust nullpunktist. Teist ja kolmandat j¨ arku determinandid. Crameri valemid. Kompl Kaaskompleksarv Definitsioon Kompleksarvu z = a + bi kaaskompleksarvuks nimetatakse kompleksarvu z¯ = a − bi. Kaaskompleksarv z¯ asub arvuga z nullpunktist v˜ ordsel kaugusel ning z ja z¯ on s¨ ummeetrilised reaaltelje suhtes.
Mõisted ja valemid 1. Kaht sirget, millel on ainult üks ühine punkt, nimetatakse lõikuvateks sirgeteks. 2. Kolmnurga tipust vastasküljeni tõmmatud ristlõiku nimetetakse kolnurga kõrguseks. 3. Ruuduks nimetatakse võrdsete lähiskülgedega ja võrdsete lähisnurkadega nelinurka. 4. Ringjoone diameetriks nimetatakse lõiku, mis ühendab ringjoone kaht punkti ja mis peab läbima ringjoone keskpunkti. 5. Ringjoone kõõluks nimetatakse lõiku, mis ühendab ringjoone kaht punkti. 6. Kolmnurka, mille üks nurk on täisnurk nimetatakse täisnurkseks kolmnurgaks. 7. Algarvuks nimetatakse naturaalarvu, millel on ainult kaks tegurit. 8. Kordarvuks nimetatakse naturaalarvu, millel on enam kui kaks tegurit. 9. Hariliku murdu, mille lugeja on nimetajast suurem, nimetatakse liigmurruks. 10. Sirgnurgaks nimetatakse nurka, mille haarad moodustavad sirgjoone. 11. Paralleelseteks sirgeteks nimetatakse sirgeid, millel ühised punktid ...
Question 1 Question text Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. printer autoosad pangaametnik karjamaa laohoone nafta leiukoht Question 2 Question text Tootlike ressursside omanike rahalised sissetulekud on vastavalt: maa kapital töö ettevõtlikkus Question 3 Question text Mis alljärgnevast on õige? Select one: Alternatiivkulu on alati objektiivne. Tegevuse alternatiivkulu sisaldab seda loodetud tulu, millest jäädi ilma parimast alternatiivsest tegevusest loobumise tõttu. Alternatiivkulu tähendab, et inimesed on alati rahul oma otsustega. Valikut tehes arvutavad inimesed põhjalikult välja kõigi võimalike alternatiivide tulud ja kulud. Question 4 Question text Ceteris paribus eelduse peamine eesmärk on Select one: uurida mikroökonoomilisi muutujaid, uurimata seejuures makromajanduslikke muutujaid uurida makromajanduslikke muutujaid, pööramata tähelepanu mikroökonoomili...
Täisvõnge, lainepikkus, sagedus, periood, faas, algfaas ja faasinihe? Täisvõnge: laine liigub tagasi oma algsesse asendisse, peale oma algsest asendist lahkumist, (nt pikilaine üks võnge või pendli üks võnge). Lainepikkus: kahe täisvõnke vahemaa Sagedus: võrdsetel ajavahemikel korduv tegevus (pendel või heli laine) Periood: millegi korduva muutstsükli kestvus (pendel või heli laine) Faas: harmoonilist võnkumist kirjeldava sageduseni argument, mida loeatakse nullpunktist. Algfaas: võnkesuurus ajahetkel 0. Faasnihe: kahe ühesuguse sagedusega vahelduvsuuruse faaside vahe Heli levimiskiirus oleneb: õhust, keha kujust temperatuurist, sagedusest Millest oleneb heli kõrgus, valjus, millest kiirus õhus? Kõrgus: heli sagedusest Valjus: kui kõvasti kalduvad tasakaalu asendist. Kõik kokku teeb heli tooni. Heli kiirus õhust: keskonna temperatuurist Heli kiirus õhus 0°C juures? 332m/s Heli kiiruse arvutusvalem: V= f ; = lainepikkus (m) ja f=sagedus (hz)
31. Võrdkülgseks kolmnurgaks nimetatakse kolmnurka, mille kolm kõlge on võrdsed. 32. Ristuvateks sirgeteks nimetatakse sirgeid, mis lõikumisel moodustavad täisnurga. 33. Hulkliikmeks nimetatakse üksliikmete algebralist summat. 34. Sarnasteks liidetavateks nimetatakse liidetavaid, mis ei erine üksteisest üldse või ainult kordaja poolest. 35. Arvu absoluutväärtuseks nimetatakse arvu arvteljel kujutava punkti kaugust arvtelje nullpunktist. 36. Arvu a n- daks astmes nimetatakse arvu a n- kordset korrutist. 37. Ruuduks nimetatakse võrdsete lähiskülgedega ristkülikut. 38. Ruuduks nimetatakse rombi, mille lähisnurgad on võrdsed. · Kahe sirge lõikamine kolmanda sirgega Lähisnurkadeks nim nurki, mille sisepiirkonnad on ühel pool lõikajat ja haarad lõikajal vastassuunalised. Põiknurkadeks nim kaht nurka, mille sisepiirkonnad on teineteisel pool lõikajat ja haarad lõikajal vastassuunalised.
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud pühapäev, 11. oktoober 2015, 13:45 Olek Valmis Lõpetatud pühapäev, 11. oktoober 2015, 14:16 Aega kulus 31 minutit 9 sekundit Punktid 25,7/27,0 Hinne 9,5, maksimaalne: 10,0 (95%) Küsimus 1 Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Valmis Hinne 2,0 / 2,0 pangaametnik töö printer kapital autoosad kapital laohoone kapital nafta leiukoht maa karjamaa maa Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital. ...
TLM116 / TLM310 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (PÄEVAÕPE) Alustatud neljapäev, 14 september 2017, 16:52 Olek Lõpetatud Lõpetatud neljapäev, 14 september 2017, 18:26 Aega kulus 1 tund 34 min Hindepunktid 24.3/27.0 Hinne 7.2 , maksimaalne 8.0 ( 90 %) Küsimus 1 Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Valmis nafta leiukoht Hindepunkte 2.0/2.0 maa karjamaa maa printer kapital pangaametnik töö laohoone kapital autoosad kapital Küsimus 2 Tootlike ressursside omanike rahalised sissetulekud on vastavalt...
peadiag elemendid on võrdsed ning kõrvaldiag elemendid on vastandarvud nim kompleksarvude hulgaks ning neid nim kompleksarvudeks Arvutustes komplekarvudega tuleb arvestada järgmiste arvutusseadustega: Kehtivad järgmised omadused: Kompleksarvu geomeetriline kuju = kompleksarvu argument/amplituut |a|= r (moodul) Cos = a/b sin = b/a = r (cos + i sin ) kolmpleksarvu a moodul on geomeetriliselt tõlgendatav sellele kompleksarvule vastava punkti kaugusena nullpunktist. Kompleksarvu 5 esitust 1) Algebraline =a+b*i 2) Vektor = (a;b) 3) Maatriks = 4) Trigonomeetriline = r (cos + i sin ) 5) Eksponent = r * e i* Algebralised süsteemid Hulk on määratud, kui on teada eeskiri elementide leidmiseks DEF 1: kui hulgas M on igale kahele kindlas järjekorras võetud elementide paarile ( a ; b )
suuruse (signaali) maksimaalne hälve (maksimaalne kaugus) keskväärtusest või tasakaaluasendist. 5. What is frequency? Sagedus (frequency) on termin, mis väljendab tsüklite arvu ajaühikus. Sageduse ühikuks on Hertz(Hz). 1Hz = 1 tsükkel/1 sekund. MHz = 106 tsüklit/sekundis. 6. What is a phase and a phase shift? Faas ehk võnkefaas on füüsikas harmoonilist võnkumist kirjeldava funktsiooni argument, mida loetakse kokkuleppelisest alghetkest ehk nullpunktist The Phase Shift is how far the function is shifted horizontally from the usual position. 7. Wat is the angle of divergence? The angle formed by two rays of a luminous beam in a given plane, the intensity within the angle being at least equal to an assigned percentage of the maximum of the curve of intensity distribution in that plane. Most often the plane is either vertical (vertical divergence) or horizontal (horizontal divergence). 8
Faas on tsüklilise võnkeprotsessi hetkeseisund. Faas tähendab järku, olekut. See näitab, missuguses faasis ehk seisundis tsükkelprotsess parajasti on. Pendli kiikumises näiteks näitab faas, kas pendel on parasjagu maksimaalses hälbes, tasakaaluasendis või kusagil seal vahepeal, samuti iseloomustab faas, kus pool tasakaaluasendist pendel hetkel viibib. Võnkumisvõrrandis on faas võnkumist iseloomustavas funktsioonis argument, mida loetakse kokkuleppelisest alghetkest või nullpunktist. Tavaliselt mõõdetakse faasi nurkmõõdus. kus s(t) on hälve tasakaaluasendist, on nurkkiirus, t on aeg ning f on sagedus. Siinuse all paiknevat avaldist ( t) või (2 f t)-d nimetatakse faasiks ehk selle funktsiooni argumendiks Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ) on võnkuva keha 2 sekundi jooksul sooritatud võngete arvu. Ühikuks on herts. Võnkesagedust leitakse järgmiste valemite kaudu: kus on võnkesagedus T võnkeperiood.
lõuna- ja edelaosa järve peaaegu põhjani külmumise tõttu kalastikule saatuslikuks saada. Nii hukkus suhteliselt madala veetasemega 1987. aasta kevadtalvel ligi 50 t koha 2005.aasta teisel poolel hakkas veetase järves langema, sest 2005.aasta oli sademetevaene. Langus jätkus 2006.aastal, sest sademeid tuli 2006.aasta suvel ka väga vähe. 2006. aastal ilmus ajalehtedes jälle hulgaliselt artikleid Võrtsjärvest: "Eile voolas Emajõgi tasemel -8 sentimeetrit nullpunktist ehk 88 sentimeetrit madalamal kui mullu samal päeval ja 75 sentimeetrit madalamal, kui on paljude aastatega kujunenud selle kuupäeva keskmiseks. Emajõe sõjajärgne augusti miinimumrekord on -16 sentimeetrit ja see pärineb 1964. aasta 31. augustist. Möödunud nädalavahetusel oli Emajõgi sellele kõige lähemal: -12 sentimeetrit. Emajõe absoluutne miinimum püsib 1939. aasta 13. novembrist ja see on -47 sentimeetrit Tartu vaatlusposti nullpunktist" (Aotäht, 2006)
muutust ei ole aatomid enam tava-, vaid kõrgeima energiaga olekus," lisas füüsik.Töörühm leidis, et loodud negatiivse temperatuuriga süsteem oli sama stabiilne kui selle positiivse temperatuuriga analoog. Ainuke probleem selle säilitamisega on seotud loomuliku soojusülekandega. Sarnaselt oleks antiaine tegelikult täielikult stabiilne, kui sellel puuduks võimalus ainega kohtuda. Absoluutne temperatuur Absoluutne temperatuur (tähis T) on temperatuur, mida loetakse absoluutsest nullpunktist. Mõiste võttis kasutusele 1848. aastal William Thomson (lord Kelvin). Absoluutse temperatuuri mõõtühik on kelvin ja tähiseks on K. Absoluutse temperatuuri T ja Rahvusvaheline temperatuuriskaala ehk Celsiuse skaalaga määratud temperatuuri t vahel kehtib seos: T_{90} = t_{90} + 273,15 Temperatuur ja ilm Õhutemperatuur on peamine ilma- ja kliimanäitaja, mille hetkeväärtuse alusel iseloomustatakse
Selline punkt on samakasulikkuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt. Selle punkti poolt kirjeldatud tarbimiskomplekt ongi optimaalne tarbimiskomplekt. 20. Millised tegurid mõjutavad hüvise nõudlust? Kirjeldage iga teguri puhul ka mõju suunda. Hüviste hinnad ja sissetulek- seega, nõudluse põhilised mõjutajad on ehk tegelikult needsamad muutujad, mis määravad eelarvejoone asukoha. Sissetulek kasvab, suureneb tarbimiseelarve ja eelarvejoon nihkub nullpunktist kaugemale. Sissetulek väheneb, eelarvejoone joon nihkub allapoole, tarbmisvõimalused vähenevad ning esialgne komplekt ei ole enam kättesaadav, seega tarbija kasulikkus väheneb. 21. Mis on asendusefekt ja sissetulekuefekt? Mille poolest need erinevad? Kui ühe hüvise hind langeb, siis see hüvis osutub eelistatumaks- seda hüvist tarbitakse rohkem ja teist vähem. Toimub hüviste omavaheline asendumine- asendusefekt.
a 100 % Arvude a ja b suhe protsentides on b . Kui p % arvust a on m, siis p m m= a , a = 100 100 p . 1.7 Arvu absoluutväärtus Arvu a absoluutväärtus a on arvteljel sellele arvule vastava punkti kaugus nullpunktist. a , kui a 0 , a = -a , kui a < 0 . a b = a b a a = b b a2 = a 2. ALGEBRA 2.1 Astmed n
magnetilist põhjasuunda. Seega kasutame oma igapäevatöös ainult kahte suunanurka. Nendeks on direktsiooninurk ja magnetasimuut. Suunanurka mõõdetakse päripäeva põhjasuunast alates ning nimetatakse asimuudiks. Kui me mõõdame maastikul kompassiga liikumissuuna mingile orientiirile, siis saame magnetasimuudi. Magnetasimuudiks nimetatakse nurka, mida mõõdetakse 0º...360º kellaosuti liikumise suunas, mis jääb magnetmeridiaani põhjasuuna ja nullpunktist (meie asukohast maastikul) orientiiri/objektini tõmmatud joone vahele. Kui me mõõdame kaardil liikumissuuna mingile objektile, siis saame direktsiooninurga. Direktsiooninurgaks nimetatakse nurka, mida mõõdetakse 0º...360º kellaosuti liikumise suunas, mis jääb põhjasuunas mineva kilomeetervõrgu vertikaalse joone ja nullpunktist (meie asukohast kaardil) orientiiri/objektini tõmmatud joone vahele. Click to edit Master text styles Second level
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud kolmapäev, 11. november 2015, 19:54 Olek Valmis Lõpetatud kolmapäev, 11. november 2015, 20:55 Aega kulus 1 tund 1 minut Punktid 17,0/21,0 Hinne 8,1, maksimaalne: 10,0 (81%) Küsimus 1 Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Piirkasulikkus (MU — marginal utility) on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus (näiteks järgmisest klaasitäiest veest saadav kasulikkus). Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos. Mõelge näiteks ...
Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Väide on õige, sarnast olukorda kirjeldab allolev joonis. Kui näiteks kauba N hind suureneb, siis saab tarbija osta seda nüüd sama rahasumma eest väiksemas koguses (eelarve joon nihkub vastava hüvise skaalal punktist d punkti b). Küsimus 14 Küsimuse tekst Mida kaugemal koordinaatide alguspunktist samaväärsuskõver asub, seda suuremat tarbija kogurahulolu see väljendab. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Mida kaugemal nullpunktist samasuskõver asub, seda suuremat kasulikkust see kõver väljendab. Küsimus 15 Küsimuse tekst Kui tarbimispunkt liigub mööda samasuskõverat allapoole, siis tarbija kogukasulikkus väheneb. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Samasuskõver (või samakasulikkuse kõver) väljendab samasugust kasulikkust andvaid tarbimiskombinatsioone, seega liikudes mööda samasuskõverat saadav kasulikkus ei muutu. Küsimus 16 Küsimuse tekst
Poollõik a-st b-ni axa ]a; [ x nullpunktist arvteljel. 3) Omadused. a) |a| 0 b) |-a| = |a| c) |a| a , |a| -a d) ||a|-|b|| |a + b| |a| + |b| e) ||a|-|b|| |a b| |a| + |b| f) |a b| = |a| |b| g) , b0 18. Arvu mõiste laiendamine tabeli või skeemina. Arvud 1; 2; ... Arv 0 : Naturaalarvud Naturaalarvude
Põhivara 7. klass Protsendi mõiste: Ühte sajandikku osa mingist kogumist, tervikust nim. protsendiks (%). Jagatise väljendamine protsentides: Tihti on vaja teada, mitu % moodustab üks arv teisest. Kahe arvu jagatise väljendamiseks protsentides leiame selle jagatise esmalt kümnendmurruna ning korrutame siis sajaga. Näide: Arv 3 arvust 4 moodustab? 3 : 4 = 0,75 0,75 * 100 = 75% Tekstülesannete lahendamine % abil: Metsapäeval oli kavas istutada 2400 puud. Õpilased ületasid ülesande 16% võrra. Mitu puud istutati? Antud ülesannet saab lahendada kahel viisil. võimalus: 1% on 2400 : 100 = 24 16% on 16 * 24 = 384 16% 2400-st on 384 Kuna plaan ületati 16% võrra, mis vastab 384 puule, siis istutati 2400 + 384 = 2784 puud. võimalus: Mitu puud on 16% ? 2400 puud on 100% x puud on 16% x = 2400 * 16/100 = 384 Mitu puud istutati?...
suunaks on idasuun. Tuleb lääne poolt. Limnogiatsiaalsed setted- liustike või mandrijää sulamisvee järvedes settinud pinnavormid Alluviaalsed setted-on purdsetteist koosnev võrdlemisi hiljuti vooluvee poolt setitatud sete Absoluutne õhuniiskus- füüsikaline suurus, mis iseloomustab niiske õhu ühes kuupmeetris leiduva veeauru massi grammides. Absoluutne temperatuur- termodünaamilise temperatuuriskaalaga määratud temperatuur, mida loetakse absoluutsest nullpunktist. Oos on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on tekkinud liustikualustes jõgedes surveliste sulamisvete poolt. Oosid koosnevad valdavalt segakihilisest liivast ning kruusast. Pikkus võib ulatuda mõnesajast m'st mitmete km'ni. Maailma pikimad oosid, koos katkestuskohtadega, on üle 500 km pikkused. Ooside kõrgus on aga vahemikus 3-200 m. Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis, kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse
Reaalarvud NATURAALARVUD Naturaalarvudena mõistame arve 1, 2, 3, .... . On ka käsitlusi, kus ka 0 loetakse naturaalarvuks. Naturaalarvude hulka tähistatakse sümboliga N. Naturaalarvude hulga saame esitada kujul: N = {1;2;3;...;n-1;n;n+1;...} . 0 1 2 3 4 Naturaalarvude hulga omadusi. · Naturaalarvude hulk N on järjestatud lõpmatu hulk, milles on vähim, kuid pole suurim arvu. · Naturaalarvude hulk N on hulk, milles arvud järgnevad vahetult üksteisele ega kata kogu arvtelge. · Naturaalarvude hulk on kinnine liitmise ja korrutamise suhtes. (Kui kaks naturaalarvu liita või korrutada on tulemuseks alati naturaalarv.) · Naturaalarvude hulk ei ole kinnine lahutamise või jagamise suhtes. Naturaalarve, mis jaguvad 2-ga, nimetatakse paarisarvudeks, ülejäänuid paarituteks arvudeks. Ühest suuremat naturaalarvu , mis jagub vaid ühe ja iseendaga nimetatakse algarv...
moodustavad koordinaadistiku ehk koordinaatsüsteemi. Kõige sagedamini kasutatav koordinaat-teljestik on sirgete ristiolevate telgedega niinimetatud ristkoordinaadid ehk Cartesiuse koordinaadid. Selles teljestikus määratakse keha asukoht kolme kauguse kaudu: alustades liikumist koordinaatide lõikepunktist, esiteks liikudes piki x-telge, siis ristisuunas piki y-telge ja lõpuks ristisuunas piki z-telge. Kaugused x, y ja z kokkuleppelisest nullpunktist (telgede lõikepunktist) ongi keha riskoordinaadid. Joonis 1. Cartesiuse ehk Descartes'i ristkoordinaadistik Liikumise määramise viisi, mis seisneb punkti koordinaatide kui aja funktsioonide esitamises, nimetatakse liikumise määramise koordinaatviisiks ja ta nõuab konkreetse koordinaadistiku valikut. x = x(t); y = y(t); z = z(t) Kui mõõdame alg- ja lõppasukoha vahekauguse täpselt piki trajektoori, saame teepikkuse
]a; [ või ( a; ) Poollõik a-st b-ni [a; b[ või [a; b ) a x nullpunktist. a, a 0 a 0 -a = a a= - a, a < 0 2.4 Tehted astmete ja juurtega a n = a a ... a (n tegurit) a x a x = a x+ y a1 = a (a )x y = a x y a 0 = 1 , ( a 0) ax
AUTOMATISEERIMIS TEHNIKA VAHEEKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED MES0040 1. Suhtelised ja absoluutsed koordinaadid APJ pingi programmeerimisel, nende tähistamine juhtprogrammides. Tooge näide ja joonistage skeem. AJP süsteemides on kasutusel ristkoordinaadistik, kus on koordinaatide tähised määratud vastavalt ISO nõudmistele. Liikumisi telgede suunas absoluutsetes koordinaatides tähistatakse tähtedega X, Y, Z ja suhtelistes koordninaatides U,V,W ning pöördeid ümber telgede vastavalt A, B, C. X- koordinaat paikneb alati horisontaalselt, Z koordinaat langeb kokku instrumendi teljega, treipingi puhul spindli teljega. AJP pinkide programmeerimisel kasutatakse koordinaatide etteandmiseks kaht varianti. Esimesel juhul antakse järgmise punkti koordinaadi väärtus mõõdetuna eelmisest punktist, tegemist on suhteliste koordinaatidega (kasutatakse ka terminit programmeerimine juurdekasvudena). Teisel juhul toimub koordinaati...
ühised elemendid ja ainult need. Kahe hulga A ja B ühendiks nimetatakse hulka A B, mille elementideks on nii hulga A kõik elemendid kui ka hulga B kõik elemendid. ARVU ABSOLUUTVÄÄRTUS Reaalarvu a absoluutväärtus a, kui a 0; | a |= - a,absoluutväärtus Arvteljel tähendab reaalarvu kui a < 0. sellele arvule vastava punkti kaugust arvtelje nullpunktist. Näide: |5|=5; |-6|=6; |-0,3|=0,3. RATSIOONALAVALDISTE LIHTSUSTAMINE Ratsionaalarvaldiseks nimetatakse avaldist, milles tehetena võivad esineda vaid arvude ja/või muutujate liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine ning astendamine täisarvuga. Ratsionaalavaldises ei tohi esineda muutujat juuritavas. Kui muutuja esineb juuritavas, siis nimetatakse vastatakse
(sellise Korrates sama uuringut (võttes korduvalt juhuslikku valimit samast muutumist mõjustab lisaks ka ränne. Loomuliku iibe kordaja- testi ROC kõver oleks sirge diagonaaljoon üle graafiku). Täiusliku testi üldkogumist) saame iga kord erineva tulemuse: põhjuseks on juhuslik Loomuliku iibe ja rahvastiku keskmise arvu suhet teatud ajavahemikul ROC kõver oleks joon, mis algab telgede nullpunktist, liigub mööda varieeruvus. Valimikeskmised on alati normaaljaotusega isegi kui ning see on võrdne sündimuse üldkordaja ning suremuse üldkordaja y-telge kuni 1-ni, ning siis paremale kuni x-telje väärtuseni 1. valim pole normaaljaotusega. Vahemiku keskmine +/- 1,96*SE nim vahega
Vali üks: !!! Tõene Väär Tagasiside Väide on õige, sarnast olukorda kirjeldab allolev joonis. Kui näiteks kauba N hind su osta seda nüüd sama rahasumma eest väiksemas koguses (eelarve joon nihkub va punktist d punkti b). Küsimus 14 Valmis Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mida kaugemal koordinaatide alguspunktist samaväärsuskõver asub, sed kogurahulolu see väljendab. Vali üks: !!! Tõene Väär Tagasiside Mida kaugemal nullpunktist samasuskõver asub, seda suuremat kasulikkust see kõ Küsimus 15 Valmis Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui tarbimispunkt liigub mööda samasuskõverat allapoole, siis tarbija ko Vali üks: Tõene !!! Väär Tagasiside Samasuskõver (või samakasulikkuse kõver) väljendab samasugust kasulikkust and tarbimiskombinatsioone, seega liikudes mööda samasuskõverat saadav kasulikkus Küsimus 16 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Lahendamiseks sobib ka avaldis (3 + 4 + 5 + 6) : 4. Arvkiir on kiir, mille alguspunktis on märgitud arv 0. Edasi on vabalt valitud ühiklõikude kaugusel järgmised naturaalarvud kasvavas järjekorras. Arvkiirt võime vajaduse korral pikendada kuitahes kaugele. Absoluutväärtus on positiivse arvu ja nulli korral arv ise ning negatiivse arvu absoluutväärtuseks on selle arvu vastandarv. Arvu absoluutväärtus on seda arvu arvteljel kujutava punkti kaugus nullpunktist Arvu kordsed on kõik need arvud, mis antud arvuga jaguvad. Näide. 16 ja 36 on arvu 2 kordsed, sest nad jaguvad 2-ga 16 : 2 = 8 36 : 2 = 18 Kõik mingi arvu kordsed jaguvad selle arvuga. Arvu standarskuju on korrutis, mis koosneb ühe ja kümne vahel olevast tegurist ja kümne mingist astmest. Arvu tegurid - kõik arvud, millega antud arv jagub, on selle arvu tegurid. Arvu tegurid on ühtlasi ka arvu jagajad. Näide 1. Arvu 10 tegurid on 1, 2, 5 ja 10, sest arv 10 jagub nende arvudega
Füüsikalise looduskäsitluse alused Füüsika üldmudelid Füüsikalised objektid ja suurused • Füüsika üldmudelid: • - keha (kindlad piirjooned, mõõtmed, mass) • -- punktmass (keha mass koondununa ühte punkti) • - füüsikalised suurused (kirjeldab mingi loodusobjekti ühte kindlat omadust) • Füüsikalised objektid on olemas objektiivselt, st sõltumatult mistahes vaatlejast või koguni inimkonnast tervikuna. • Füüsikalised suurused on vaatlejate ühised kujutlused, üldmudelid, mille abil on mugav füüsikalisi objekte kirjeldada. Füüsikalised objektid ja suurused • Väljad – mitteainelised objektid, mõjutavad kehi ja omavad energiat, ei saa kasutada ruumi ja aja mõistet. • Kehad – ainelised objektid, saab uurida nende kuju, värvust, mõõtmeid, koostist, omavahelist liikumist, vastastikmõju, saab kasutada ruumi ja aja mõisteid. • Nähtused – aineliste ja väljeliste objektidega toimuvad muutused. Füüsi...
Küsimuse tekst Mis alljärgnevast ei too kaasa võimaliku tootmise piiri nihkumist väljapoole (nullpunktist kaugemale): Vali üks: töötajate arvu kasv tehnloogia täiustamine eelarve vähenemine Eelarve vähenemine tähendab, et ühiskonnas jääb tootmiseks vajalikke vahendeid vähemaks ning see põhjustab tõesti VTP nihke nullpunktile lähemale - enam ei ole nii palju võimalik toota. inimeste teadmiste ja oskuste kasv Tagasiside Võimaliku tootmise piir võib nihkuda nullpunktist kaugemale või hoopis nullpunktile lähemale. Esimesel juhul on tegemist majanduskasvuga - tehnoloogia täiustamine ja ressursside kättesaadavuse paranemine võimaldavad suurendada tootmismahtu ning ühiskond on võimeline tootma rohkem. Teisel juhul on tegemist majanduse kahanemisega - kuna vajalikke tootmisressursse jääb vähemaks, kahaneb ka tootmisvõimsus, mis toobki kaasa võimaliku tootmise piiri nihkumise nullpunktile lähemale. Küsimus 18 Valmis Hinne -0,3 / 1,0
· Kommutatiivsus e vahetuvus: a+b=b+a, ab=ba · Assotsiatiivsus e ühenduvus: a+(b+c)=(a+b)+c, a(bc)=(ab)c · Korrutamise distributiivsus e jaotuvus liitmise suhtes: a(b+c)=ab+ac Sündmuse A toimumise tõenäosuseks P(A) nimetatakse selle sündmuse jaoks soodsate võimaluste arvu m ja kõigi võimaluste arvu n suhet: P(A)= m/n 1.5 Reaalarvu absoluutväärtus |a|={a, kui a0 või {-a, kui a<0 Arvteljel tähendab arvu absoluutväärtus sellele arvule vastava punkti kaugust arvtelje nullpunktist 1.6 Arvusüsteemidest · Arvusüsteemi, milles iga tema numbri väärtus sõltub numbri asukohast (positsioonist) arvus, nimetatakse positsiooniliseks arvusüsteemiks. · Meie tuttavas arvusüsteemis on kümme erinevat sümbolit kümnendsüsteem. Võimalikud on ka kahendsüsteemid, kolmendsüsteemid jne 1.7 Erinevate arvusüsteemide arvude teisendamine kümnendsüsteemi
Total Fixed Cost -TFS-püsikulu, fikseeritud kulutused Total Variable Cost (TVS)-muutuvad kulud, seotud tootmismahu suurenemisega (rohkem transa vahendeid jne) TC-kogukulutused AFC (keskmine fik kulu)= TFC/Q (kulu) 10/2=5.0 AVC( keskmine muutuv kulu) = TVC/Q ATC-AFC nt 19,5-5,0=14.5 ATC= TC/Q AVC +AFC siis saan ATC ATC-AVC=AFC 61-57=4 (MC) OPTIMAALSE TEGURIKOMPLEKTI VALIK Mida suuremaid kulutusi on võimalik teha, seda kaugemal on samakulujoon nullpunktist. Kuju sõltub ressurssidest ja tegurite hinnast. Samatoodangukõveral asuvad komplektid võimaldavad toota ühesuuruse toodangukoguse. Mida kaugemal nullpunktist, seda suuremalt toodangumahule kõver vastab. Ratsionaalne ettevõte tahab: Toota fikseeritud ressurssidega maksimaalse koguse toodangut või Minimaalse kuludega mingi kindla toodangukogus. Punkt samatoodangukõveral, mis võimaldaks toota minimaalse kuludega ehk mis asuks nullpunktile võimalikult
vähemalt esialgu eksisteerivat ainult matemaatikute endi ettekujutuses ja mitte välises maailmas. Meenutame, et arvu 1 võib pidada reaalmõõtme ühikuks – seda kokku liites või suurendades-vähendades liigume mööda horisontaaltelge. Sarnaselt on komp- leksmõõtme ühikuks, teda liites või suurendades liigume mööda vertikaaltelge. Ta asub nullpunktist sama kaugel kui reaaltelje ühik. 90 arvuhulgad Nii on teised komplekstelje punktid antavad kujus ja nii edasi. Kõikvõimalikud kompleksarvud saame, kui vaatame arve kujus , kus ja on reaalarvud. Reaalarvu a kutsutakse kompleksarvu reaalosaks ja -d tema imaginaarosaks. Joonistame komplekstasandile näiteks punktid .
Puidutöötlemise tehnoloogia CNC pinkidel Anti Lepik 2010/2011 CNC- tööpingi operaatori oskused · Lugeda jooniseid (CAD-joonised) · Kasutada CAM programme · Luua/muuta NC-koode · Kasutada CNC-tööpinki CNC pinkide ajalugu ja areng · Esimene arvuti ENIAC (Electronic Numerical Integrator and Computer) · Ehitati 1943-1946 Pennsylvania ülikoolis · Põrandapindala 92 m2 · Kõrgus 3 m · Kaal 30 tonni · 18000 vaakum elektronlampi · 5000 tehet sekundis · Energiatarbimine 150 KW/h CNC pinkide ajalugu ja areng · 1952- esimene NC-freespink, Michigan (MIT) USA · 1957- NC-freespink tootmises, USA AIR FORCE · 1959- ATC-automaatne tööriista vahetus · 1960-1970- perfolintide ajastu, arendati välja eriotstarbelisi arvutijuhtimisega pinke · 1970-1980- esimesed CNC pingid. Mikroprotsessortehnika tegi revolutsiooni pinkide juhtsüsteemide kasutamisvõimalustes. Arvuti sai pingi lahut...
1. Sissejuhatus majandusteadusesse. Võimaliku tootmise piir. 1. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide käitumise ja üldisemas mõttes majandusnähtuste kirjeldamine, mõõtmine, ennustamine ja seletamine. Majandusteadus erineb teistest sotsiaalteadustest sellega, et suuremat rõhku pööratakse mõõdetavatele teguritele nagu raha ja matemaatilsed meetodid. 2. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbjate käitumist turgudel (nt. tööjõuturg ja kaubaturg). Mikroökonoomikas lähtutakse ühest majandussubjektist. Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsuseid kui ka nende tulemustena kujunenud sündumste ja protsesside kogumit. 3. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisojektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused (nt. töötus, tööhõive, üldine hinnatase). Makroökonoomika baseerub mikroökonoomika põhitõdedel ja niiviisi on nad omavahel ka otseselt seotud. 4. Pi...
p: 1 + 15 + 1 = 16 + 1 = 4 + 1 = 5 x + 15 = 25 10x + x² p.p.=5 v.p = p.p x=1 ... x1 = 10 x2 = 1 Absoluutväärtust sisaldav võrrand Absoluutväärtust sisaldav võrrand on võrrand, milles tundmatu esineb absoluutväärtusmärkide vahel. Lahendamisel toetume arvu absoluutväärtuse definitsioonile: arvu absoluutväärtus näitab arvu kaugust arvtelje nullpunktist. Näidisülesanne 1: 18 |3x 5| = 4 3x 5 = 4 3x 5 = -4 1 x1 = x2 = 3 3 Näidisülesanne 2: |x + 2| |5 x| = 3 a) b) c) x < -2 -2 x < 5 x5 -(x + 2) (5 x) = -3 (x + 2) (5 x) = -3 (x + 2) [-(5 x)] = -3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
