Artikkel teemal turism maapiirkonnas (0)

Artikkel teemal turism maapiirkonnas
Triin Mägi, TH1
16. november 2018
Sissejuhatus
Turism ja reisimine on viimasel sajandil muutnud väga populaarseks majandusharuks . Möödunud aastal külastas Eestit rekordiline arv turiste ning see arv suureneb iga aastaga. Turism omab erinevaid vorme ning üks neist on maaturism . Käesoleva artikli eesmärgiks on saada ülevaade maaturismi sektorist Eestis ja analüüsida võimalusi, mida saaks teha, et arendada turismiteenuseid maapiirkonnas. Valisin just selle teema uurimiseks, sest maaturism kogub üha enam populaarsust ning üha enam hinnatakse naturaalsust ja keskkonnateadlikust. Teema uurimine tuleb kasuks maapiirkonnas tegelevatele ettevõtjatele, kes soovivad oma toodet või teenust muuta kõigile võimalikult kättesaadavaks. Esmalt tuleks saada ülevaade turismimajanduse olemusest ja teha selgeks definitsioonid .
Turism vs reisimine
Tihti ajavad inimesed omavahel sassi kaks mõistet: reisimine ja turism. Arvatakse, et neil on üks ja sama tähendus. Nad on küll omavahel tihedalt seotud aga tegelikult saab neid vaadata kui kahte eraldi seisvat mõistet. Reisimine tähendab ühest kohast teise kohta liikumist näiteks reisimotiivi alusel. Pärnust Tallinnas sõitmine ei ole reisimine, kuid Tallinnast Helsingisse sõitmist nimetatakse juba reisimiseks. Reisimine hakkas kiiresti kasvama alates 1960. aastatest , sest siis hakkasid inimeste seas populaarsust koguma lennureisid kaugematesse kohtadesse . Nüüdisajal ei ole reisimine enam haruldane nähtus. Õigupoolest võib reisimist nimetada üheks inimese põhivajaduseks. Inimesed reisivad, et koguda inspiratsiooni väljas poolt oma tavaelukeskkonda, tunnetada aegade erinevust, et leida oma elu mõte. (Reisiajakiri Go, 2013)
Turismil seevastu on aga palju laiem tähendus. Turism haarab tegevusi, mis on seotud inimeste reisimise ja viibimisega väljaspool nende tavalist elukeskkonda mitte kauem kui üks aasta järjest vaba aja veetmise, äri või muudel eesmärkidel ( UNWTO ). Turismi mõiste on eksisteerinud juba sajandeid, kuid ametlikult hakati mõisteid turism ja turist kasutama alles 1936.a. Rahvasteliidu poolt. (Alasi, 2013). Tänapäeva maailmas on turismil suur olulisus, see on inimestele tööks, osadele puhkuseks , paljudele elustiiliks.
Turismi tuntakse ka majandusharuna ning on tihedalt seotud ka teiste majandusharudega. Turismimajanduse moodustavad turismialaseid teenuseid pakkuvad ettevõtted. Sellised ettevõtted tegelevad tavaliselt majutuse-, toitlustuse -, transpordiettevõtetena (Alasi; 2013).
Turismi liigid ja vormid
Turism jaguneb Maailma Turismiroganisatsiooni (United Nations World Tourism Organisation , lühendatult UNWTO) alusel järgmiselt: siseturism (eestlaste reisimine eesti riigi piires), sissetulev turism (väliskülastajate reisimine Eestisse) ja väljaminev turism (eestlaste reisimine Eestist välja). Lisaks on turismil on väga palju erinevaid vorme. On olemas linnaturism , ökoturism, sporditurism , säästev turism, kultuuriturism, maaturism, geoturism jne. Käesolev artikkel keskendubki maaturismi olemusele.
Maaturismi definitsioon
Maaturismi defineeritakse erinevalt. Forise (2014:43) sõnul hõlmab maaturism maapiirkondades arendatud turismitegevust, mis on korraldatud kohaliku elanikkonna poolt ning põhineb traditsioonidele, ümbritsevale elukeskkonnale ja ehtsusele. Euroopa Nõukogu defineerib maaturismi kui kogu maapiirkonna piires toimivat turismi (Mald; 1998). Üldiselt kasutatakse Eestis maaturismi defineerimiseks Maailma Turismiorganisatsiooni määratlust: maamajutus kui ajutine eluase, mis eksisteerib tüüpilises maapiirkonnas, s.t külades ja alevikes elanike arvuga alla 10 000 (UNWTO).
Maaturismi sektor Eestis
Aastaid tagasi ei pööratud maaturismile suurt tähelepanu, kuid mida aeg edasi, seda suurem muutus on paremuse suunas toimunud. Maaturism kogub üha rohkem populaarsust külastajate hulgas, sest puhkamine maal, näiteks turismitalus, on muutunud trendiks. Üha rohkem väärtustatakse vaikust , soovitakse eemalduda linnamürast, tahetakse tutvuda looduses olevate vaatamisväärsustega, harrastada kunsti, minna piknikule vabas õhus, teha linnuvaatlusi jne (Lõhkivi, 2015) . Maaturism eristub teistest turismi vormidest oma ainulaadsuse ja ehedusega. Inimestel on võimalik ise korraldada enda tegevusi, näiteks sauna kütmine või matkaradade läbi käimine. Linnas elavale rutiiniga inimesele pakub looduslähedane elamus huvi ja vaheldust ning just seda maaturism pakubki.
Maaturismi sektoril Eestis on nii nõrkusi kui tugevusi. Peamised nõrkused on hooajalisus kogu Eesti turismisektoris ja turistide kontsentreerumine suurte keskuste ümber. Sellevastu aga tugevused on rikkalik kultuuripärand, atraktiivne looduskeskkond, ettevõtete kvaliteetsete teenuste pakkumine (MTÜ Eesti Maaturismi arengukava 2010-2014).
Turismiteenuste arendamise võimalused maapiirkonnas
Eestis tegeleb ja toetab maapiirkonnas asuvaid ettevõtjaid Maaeluministeerium . Maaeluministeeriumi ülesandeks on maaettevõtluse edendamine Eestis, sellele suunatud toetusprogrammide kavandamine ja elluviimine . Lisaks kavandab ja rakendab ministeerium maaelu puudutavat poliitikat, seades seejuures eesmärgiks tõsta maapiirkonna ettevõtete konkurentsivõimet ja arendada sealset elukeskkonda. Maaeluministeerium on välja töötanud Eesti maaelu arengukava, kus toodi välja ühe prioriteedina edendada maapiirkondade majanduslikku arengut (Eesti maaelu arengukava 2014–2020). Ka mitmed ühingud nagu Eesti Maaturism MTÜ või Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) annavad oma panuse toetuste näol maapiirkonna ettevõtluse arendamisesse. Koostööd tehes saavad maapiirkonna ettevõtjad arendada oma tegevust ning ettevõtlus maapiirkonnas säilitab jätkusuutlikuse (Maaeluministeerium).
Maaturismi teenuste arendamisel on oluline ka nende turustamine. Tänapäeval on peamiseks infokanaliks saanud internet . Seetõttu mängib kvaliteetne ja efektiivne veebileht väga suurt rolli turismisihtkoha turustamisel. Väga head ja põhjalikud interneti leheküljed, mis kajastavad maaturismi on näiteks puhkaeestis.ee või maaturism.ee.
Koostöö ettevõtjate ja omavalituse vahel mängib samuti suurt rolli turismiteenuste parendamises. Et koostöö oleks efektiivne ja pikaaegne, tuleks luua vastav osakond , kes vastutaks omavalituse ja ettevõtjate hästitoimiva suhtluse eest (Kahro, 2013).
Oluline aspekt, mida tuleks meeles pidada ettevõtlusega maapiirkonnas tegeledes on see, et turismitoode või teenus oleks inimesele ka füüsiliselt kättesaadav. Transpordiühenduse olemasolu muudab turismisihtkoha inimesele atraktiivsemaks, see on kättesaadav ka neile, kes ei oma autot ning saa ise kohale. Seega ühistranspordisüsteem aitaks kindlalt kaasa maaturismisihtkoha arenemisele (Maaturismi uuring 2012).
Arutelu
Turismiteenuste arendamisel on positiivsed mõjud kui ka negatiivsed. Kohalik majandus elavneb, tekib juurde töökohti, luuakse hea võimalus kasutada looduslikke ressursse potentsiaali. Aga leidub ka kitsaskohti, millega peavad maapiirkonnas tegutsevad ettevõtjad arvestama. Näiteks massiline külastajate liikumine võib segada kohalikku loodust ning häirida loomade elu. Sellest võib tekkida ökoloogilise tasakaalu rikkumine (Boita jt 2012: 139).
Kuna maaturismiettevõtte peamiseks külastajaks on eestlane ehk siseturist on oluline pakkuda just Eesti elanikkonna eelistustele vastavaid teenuseid / tooteid (Lõhkivi, 2015; Maaturismi uuring 2012). Neid eelistusi saab tuvastada läbi küsitluste ja uuringute ning toimetada vastavalt kliendi soovidele.
Inimesed on muutnud mugavaks. Neile meeldib saada kätte lõpp- produkt , et nad peaksid ise võimalikult vähe vaeva nägema. Seetõttu arvan, et oleks kasulik maaturismi ettevõtjatel panna kokku „reisipakette“ loodusesse, mis koosneb transpordist, majutusest ja erinevatest võimalikest tegevustest looduses. Paketid võiksid sisalda kõike vajalikku, et külastaja ei peaks ise millegi pärast muret tundma. Hinnad samuti ei tohiks olla väga kõrged, muidu võib potentsiaalsele kliendile tunduda, et ta läheb raha eest loodust vaatama.
Kokkuvõte
Turism on meid ümbritsenud juba ammusest ajast. Inimeste suur armastus reisimise vastu on andnud turismile võimaluse kujuneda majandusharuks, mis on tihedalt seotud teiste majandusharudega. Turismil on meie ühiskonnas suur roll, osadele on see töökohaks, osadele aga võimalus hakata ise tööandjaks. Iga turismiettevõtja üritab tihedas konkurentsis muuta oma teenus tarbijale võimalikult atraktiivseks ja unikaalseks, et püsida turul. Turismil kui majandusharul on erinevaid liike ja vorme. See artikkel andis ülevaate ühes vormist – maaturismist. Maaturism toimub maapiirkonnas ja lähtub kohalikust ning looduslikust keskkonnast, kasutades ära maapiirkonnale iseloomulikke omadusi. Eestis aitab maaturismi teenuste arendamisele kaasa erinevad ühingud nagu Eesti Maaturism MTÜ või Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), tehes koostööd nende ettevõtetega. Artikkel tutvustas mõningaid võimalusi, kuidas arendada maapiirkonnas turismiteenuseid. Maaturismil Eestis on arenguruumi, leidub kitsaskohti kuid samuti on ka palju positiivseid aspekte , mida ettevõtjad enda kasuks tarbivad.
Kasutatud allikad:

Bel, F., Lacroic, A., Lyser, S., Rambonilaza, T., Turpin, N., (2015) Domestic demand for tourism in rural areas : Insights from summer stays in three French regions. Tourism Management . Vol 46, pages 562-570. Retrieved from https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0261517714001526

Fleischer, A., Felsenstein, D., (2000). Support for rural tourism: does it make a Difference ? Annals of Tourism Research, Vol. 27, pages 1007-1024. Reitrieved from http://citeseerx.ist.psu.edu/viewdoc/download?doi=10.1.1.451.9941&rep=rep1&type=pdf

Kahro, K. (2013). Turimisteenuste arendamine maapiirkonnas Prangli saare näitel. Loetud aadressil https://dspace.ut.ee/handle/10062/31350

Komppula, R. (2014). The role of individual entrepreneurs in the development of competitiveness for a rural tourism destination e A case study . Tourism Management. Vol 40, pages 361-371. Retrieved from http://www.ifsulibrary.com/ejournal/uploads/file/pdf/20180416_050116.pdf

Lõhkivi, K., (2015). Turismiteenuste arendamine maapiirkonnas Kohila valla näitel Loetud aadressil http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/49761/lohkivi_kristiina.pdf

Maaeluministeerium. Maaettevõtlus. Loetud aadressil https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/maaettevotlus-ja-maaelu/maaettevotlus (17.11. 2018 )

Maaturismi uuring 2012. Loetud aadressil https://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/UURINGUD/uuring_maaturism_2012.pdf

Mald, M., (1998). Maaturism Eestis. Loetud aadressil https://www.agri.ee/et/trykised/aastaraamatud/aastaraamat99/13_maaturism_eestis

Pärna, K., (2018) Sihtkoha arendamine maapiirkonnas Märjamaa valla näitel. Loetud aadressil https://dspace.ut.ee/handle/10062/62304

Sharpley, R., Jepson, D. (2011) Rural tourism: A spiritual experience ? Annals of Tourism Research. Vol 38, Issue 1, pages 52-71. Retrieved from https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0160738310000678?via%3Dihub

Sissejuhatus Maaturismi arendamise teemasse. Loetud aadressil http://www.eau.ee/~leas/alused.pdf (16.11.2018)

Udodova, J. (2012) Turismi hooajalisus ja selle vähendamise võimalused seedri puhketalu näitel. Loetud aadressil https://dspace.ut.ee/handle/10062/28774

Veber , K. (2014). Agroturismi hetkeseis, takistused ja perspektiiv Eesti maaelu arengus- Loetud aadressil https://dspace.ut.ee/handle/10062/42776