LOOVTÖÖ TEEMAL ,,STALINISTLIK NSV LIIT" Sul tuleb valida üks järgnevatest rollidest ja koostada iseseisev loovtöö, kasutades oma teadmisi ja kõiki vajalikke materjale · Ameerika ajakirjanik (n. ,,New York Times"'ist), kes teeb Ameerika lehelugeja jaoks intervjuu Staliniga (pealkiri intervjuule mõtle ise) · Seesama ajakirjanik, kes teeb reportaazi elust 1930. aastate NSV Liidus (pealkiri reportaazile mõtle ise) · Nõukogude pioneer, kes peab kirjutama koolikirjandi teemal ,,Tunnen uhkust oma kodumaa üle" · Vene haritlane, kes kirjutab kirja Läände põgenenud sugulastele Mida silmas pidada? · Tegevusaeg peab olema täpselt dateeritud, võimalusel määratletud ka koht
Tööintervjuu meelespea Anneli Ruusak Katrin Virro Signe Vois Igasugust tööle kandideerimist ning töökoha vastu võtmist tuleks võtta tõsiselt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Igal juhul tuleks intervjuuks ette valmistada ning läbi mõlemapoolse meeldiva vestluse anda aimu endast ja oma soovidest ning õppida tundma teist poolt. Tööotsijad kalduvad millegipärast tundma end intervjuul ikka kuidagi ebalevalt, justkui oleksid ülemuse juures ülekuulamisel. Jõua endas selgusele, suhtu intervjuule kutsujasse tõsiselt ning käitu viisakalt! Ära hiline tööintervjuule! Valmista intervjuuks ette! Intervjuule mine kohale üks...
Intervjuu Intervjuu kujutab endast küsimus-vastus-vormis dialoogi ajakirjaniku ja avalikkusele huvi pakkuva isiku vahel. Põhiinformatsiooni, seisukohtade ja arvamuste kandja on intervjueeritav, ajakirjaniku hoiakud ja keskkond, milles intervjuu toimub, jäävad tagaplaanile. Küsimused valmistab ajakirjanik enne kohtumist ette, uurides intervjueeritava tausta, tegevuse valdkonda ja kontrollides fakte. Nõuded intervjuule: oluline idee (mida looga öelda tahetakse); valida teema; selge peaks olema intervjuu lähtepunkt ja lõppeesmärk; sõnastada põhi- ja alateemad; valida aspekt (kas ametist, erialast, eraelust või poliitilisest aspektist lähtuv, võib ka kõik aspekte korraga kasutada); sõnastada küsimused võimalikult lühidalt ja selgelt; küsida üks küsimus korraga; vältida kas-küsimusi;
Asukoht Tooted ja teenused Kliendid Konkurendid Strateegiad Ajalugu Viimased uudised majandustulemused Tööintervjuuks ettevalmistamine Valmistu vastama intervjuul esitatavatele küsimustele Valmista ette küsimused, mida tahaksid küsida tööandjalt Harjuta oma tööintervjuu käiku sõbra või abikaasaga Pead olema võimeline andma endast ülevaate maksimaalselt 15 minutiga Lindista oma intervjuu, kuula oma diktsiooni ning muuda see paremaks Tööintervjuuks ettevamistamine Enne intervjuule minekut valmista ette dokumendid, mida sul vaja läheb CV ja soovitusleht Riietus olgu professionaalne ja mugav Võta kaasa märkmik ja pastakas, et teha märkmeid Proovi enne intervjuule minekut leida võimalikud vastused küsimustele, et näida enesekindlana Küsimused, mida esitada tööandjale Töö sisu Ettevõtte kultuur Tuleviku plaanid Intervjuu lõppfaasis: Palga suurus Võimalikud boonused puhkuseajad Eduka intervjuu alused
Tavaliselt kasutatakse struktureeritud intervjuu vormi Mida intervjueerija peab tegema Tee endale selgeks intervjuu põhistruktuur Tea, kus intervjuu (intervjueeritav) asub ja kuidas sinna jõuda Pea alati kinni kokkulepitud ajast Kontrolli abivahendid alati varakult üle (diktofoni korrasolek, toide jms) Vajalik on rahulik ümbrus ja olukord (privaatsus), milles intervjuu tehakse Mida intervjueerija peab tegema (2) Keskendu intervjuule korralikult, kuula vastuseid Pürgi empaatilise neutraalsuse poole, ole vahetu Käsitle kõiki teemasid Veendu, et kõik on talletatud Mida ei peaks tegema Ära intervjueeri tuttavaid Ära võta kedagi kõrvalist intervjuule kaasa Ära palu kedagi teist sinu eest intervjuud sooritada Ära pajata kõrvalistele isikutele intervjuu ajal kuuldust Mida ei peaks tegema (2) Intervjueeritav on alati olulisem kui sina, seega pole vaja oma teadmisi näidata
Juhul kui kõne sisule lisaks tuntakse huvi uuritava suhtumise, tekkivate emotsioonide vms vastu, siis märgitakse üles ka mitteverbaalsed häälitsused (ohked, mühatused) jt kõne iseloomustavad ja täiendavad aspektid (hääle ebakindlus, naer, pausid Intervjuu vormistamine Kui tegemist on kirjalike märkmetega, siis on oluline intervjuu "taastada" puhtaks kirjutatuna võimalikult ruttu. Hiljem võib ka enda märkmete lahtikirjutamine olla keerulisem Puhtaks kirjutatud intervjuule lisatakse kindlasti juhtumi unikaalne kood Märkmed intervjueerimise aja ja situatsiooni kohta Tähelepanekud seoses vestluse meeleoluga (nt sõbralik, vastutulelik, rahulik, tõrjuv, ettevaatlik ) Muud intervjuu käigus tehtud tähelepanekud nii seoses intervjueeritava käitumisega või enda tegevusega (nt mõni asi jäi küsimata), aga vahel ka endal vestluses tärganud mõtted... Intervjuu vormistamine Kui intervjuu abil hangitakse faktiandmeid,
leheküljel vähemalt kaks reklaami. Nende suurus sõltub artiklist ja reklaami tähtsusest; · Mitme artikli juures on skeem või artikli autori foto. Ajaleht "Postimees" Kokkuvõte: · Uurimistöö jooksul oli selgitatud välja, et suurt populaarsust omab eestikeelne ajaleht ,,Postimees"; · Põhimärk ajalehe lugemisel on tema suur valik erinevaid artikleid ja kõige kõnealusemad probleemid Eestis; · Tänu läbiviidud intervjuule saime teada, et ajalehe väljaandmiseks peavad olema maksujõulised reklaamiandjad ja rohkearvuline lugejaskond. · Postimehe toimetuses töötab üle 250 inimese, iga neist teeb oma tööd, mis pärast kajastub ajalehes; · Paar korda kuus ilmuvad ajalehtedes lisad, nende arv sõltub reklaamiandjate huvist; · Uurimistöös selgus, et eesti- ja venekeelne ,,Postimees" erinevad üksteisest suuresti. Erinevusi on nii teemade valikus kui ka reklaamides.
mõnd inimest sopaga ajalehes. 5. Ajakirjanik, kogudes materjali avaldamise/edastamise jaoks, peab teatama vestluspartnerile, et ta on ajakirjanik ja millise väljaande/jaama juurest. Soovitav on teatada ka, mille jaoks informatsiooni kogutakse. Tagajärje-eetikast lähtudes on nii kõige parem. Vestluspartnerile ei pruugi teatud ajalehed meeldida poliitilistel/majanduslikel kaalutlustel ja tal on õigus intervjuule EI öelda, kui ta peaks seda tahtma. 6. Ajakirjanik ei vi kuritarvitada meediaga suhtlemisel kogenematuid inimesi. Enne vestlust selgitatakse räägitu vimalikke tagajärgi. Tagajärje-eetika: Nii on eetikakoodeksis kirjas, kuid kahtlen, et enamus ajakirjanikke sellest lähtub. 7. Uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Uudismaterjal phinegu testataval ja tenditega tagatud faktilisel informatsioonil.
Küsige mu emalt!" ,,Väga hea", ütleb Murf, ,,see on tänaseks kõik. Te võite minna." Olgu siis, naerab Dagobert ja tõuseb püsti. ,, Veel midagi Murf, ma ei joo veini ja juust mulle ei maitse. Kas sa ei teadnud seda?" ,,Ei, see ei huvita mind üldse. Head aega!" Dabgobert on läinud ja Murf on küllaltki masenduses. Ei mingit Nofretete, ei mingit hommikusööki. Ta usub ikka, et Dagobert varastas Nofretete. Aga tal pole tema vastu mingeid tõendeid. Ta peab mõtlema Dagoberti intervjuule. Aga kõik tundub nii õige, kas pole? Hei, üks hetk! Muidugi! See ei ole tõsi. Dagobert on teinud vea. Also ist er es doch gewesen! Juhtum on lahendatud, Detektiiv Murf peab nüüd ainult politseisse helistama. Aga see võib oodata. Kõigepealt üks suur piimakohv, värske croissant ja hommikune leht.
käigus teada saada, siis otsime ka võimalusi kuidas sellest jagu saada ning kellega tuleks kontakteeruda sellel alal. Töö hüpoteesiks on: ,, Hallitus Noarootsi kooli ühiselamustes kahjustab inimorganismi". Seda hakkame me tõestama, uurides välja erinevaid korterites leiduvaid hallitusi ning nende mõjust inimesele. Uurimus põhineb internetist leitud materjalile, küsitlusele, mis viidi läbi kooli õpilaste seas ning intervjuule. Internetist otsime materjali erinevate korterites leiduva hallituste kohta, nende mõjust ning tekkest. Otsime välja kuidas hallitus hakkab tekkima (soodsad tingimused tekke jaoks jne.) ning kuidas on võimalik ka seda ennetada ja sellest lahti saada. Küsitlus viiakse läbi kooli õpilaste seas, kes peavad andma vastuseid küsimustele, et kas leidub hallitust ning kas sellest on tekkinud ka tervisehädasid. Intervjuu põhineb eksperdi arvamusel ning tema teamistel sellel alal
hindamislehe täitmist. Sellele järgneb tehnilise hindamise koosolek, mille käigus iga hääleõiguslik liige loeb ette punktid pakkumistele ning annab suulise hinnangu pakkumiste tugevatele ja nõrkadele külgedele. Esimees arvutab välja keskmised ning teatab, millised tehnilised pakkumised on ületanud aktsepteeritavuse künnise 65% maksimumhindest. Kõikidele firmadele, kelle pakkumine ületas 65% künnise, saadetakse kutse intervjuule, milles on nimetatud intervjuu toimumise aeg ja koht ning oodatud esindajad. Enne intervjuud tuleb komisjonil kokku leppida võimalikes küsimustes. Intervjuudele järgneb hindamine, kusjuures nende soovitav osakaal kogu tehnilisest pakkumisest on 20%. Finantspakkumised avatakse ainult nendel konkureerivatel firmadel, kelle tehnilise pakkumise hinne pärast intervjuusid on vähemalt 65% maksimumhindest. Finantspakkumiste hindamise meetodeid on kaks:
Pane kirja tabav lühitutvustus, mis paneb tööandja sinuga kindlasti kontakteeruma. Näide: Disain ja loodus on minu elemendid. Mul on hulganisti ideid ja oskusi, mis aitavad Teil läbi veebidisaini olla rohkem keskkonnasõbralikumad. Ainuõiget valemit eduka kaaskirja kirjutamiseks aga ei eksisteeri. Kaaskirja kirjutamisel on mõistlik pidada silmas seda, kellele kaaskiri on suunatud ja milline informatsioon on lugejale oluline. Hoolikalt valitud kaaskirja sisu aitab kindlasti kaasa intervjuule saamisele. Niiet pliiats kätte ja nupp tööle! 1.2. 5 lauset, millega lõpetada kaaskiri ja jääda silma 27. juuli 2015 Autor: Liina Puusepp Tööle kandideerimise protsessis on üha tähtsamaks dokumendiks muutumas kaaskiri, mille kirjutamist paljud tööotsijad pelgavad. Enne kui asutakse CV-d lugema, võtab enamik tööandjaid esimesena ette hoopis kaaskirja. Kaaskirjast saadud emotsiooni ja kasuliku info põhjal tehakse kandideerijate hulgast esimene kiire valik. Seejärel
Turing üritab neist lahti saada ning see tekitab ühes politseinikus kahtlusi, et Turing varjab midagi. Korter, kus Alan elab on sassis ning kõik tehnika on igal pool laiali. Filmi põhitegevus leiab aset aastatel 1939- 1945 Bletchley Parkis. Bletchley on suur ja uhke mõis, mida tavainimesed teadsid kui raadio tootmisfirmat, kuid tegelikkuses oli brittide salajase koodi murdmise baasiks. Saksamaa on äsja kuulutanud Inglismaale sõja ning Alan Turing läheb intervjuule Bleatchleysse, kus pannakse kokku tiim parimaid krüptolooge. Nende ülesandeks saab olema lahti kodeerida sakslaste sõnumid Enigma masinas. Kuna käimas on sõda, 3 mängib aeg suurt rolli. Iganädalaselt lasid sakslased veepõhja üle 100 000 tonni toitu, mida saatsid ameeriklased inglastele. Filmis on näha, et inglased panustasid palju raha ja aega Enigma koodide lahti murdmiseks
Küttekulud Kaudkulu 13 146 Prügiveokulud Kaudkulu 12 234 Kaitsevahendite kulud Kaudkulu 10 062 Tõstukikulud Kaudkulu 8 351 Tootmise lisakulud kokku 150 461 Tuginedes intervjuule AS juhtkonnaga võetakse aluseks majandusnäitajad perioodil 01.01.2016 – 31.12.2016, kuna lõputöö kirjutamise ajal on raamatupidamise aruanne koostamisel. Mittetootmiskulud ehk tootmisvälised kulud on turunduskulud, üld- ja halduskulud, finantseerimiskulud. Ettevõtte mittetootmiskulud on üldhalduskulud ja finantseerimiskulud. Turustuskulud ei ole eraldi välja toodud, kuna organisatsioon töötab müügitellimuste alusel, reklaamiga tegeleb emaettevõte
Et kirjutada kiiresti ja lühidalt ülesse allika juttu. Märkmete hulk. Teha palju märkmeid ja mitte loota mälule. Loo seisukohast oluline info. Tsitaadi kordamine. Küsida üle mõnda tsitaati. Kui allikas väidab, et ta mõtles muud, siis peab lootma märkmetele ja lindile. Allikas ja märkmed. Märkmete tegemine võib mõjutada allikat. Kirjutama ühtlases ja rahulikus tempos. Põhilised probleemid märkmetega: Märkmed alguses tihedad, lõpus hõredad. Ei jagata energiat kogu intervjuule. Fakte on vähe ja osalt moonutatud. Ei oska eristada fakte, arvamusi ja seisukohti. Pole märgitud seda, mida kõneleja rõhutas. Kirjapandu on juhuslik. Pole mõeldud uudisväärtusele, mis on lugeja jaoks oluline-väärtuslik. Pole tegevusi käitumise jm kohta. INTERVJUU LÕPP Lõpp sama oluline kui algus. Lõpus küsitakse tõelisi küsimusi ja peab olema selleks jõudu ja teravust. Allikad lähevad lõpupoole lahti. Lõpus on vaja lahendada mitmeid suhtlemise ja info kasutamise probleeme.
Tartu Ülikool Hügieenikommete muutus ajas Argikultuuri muutumise kursus Uurimustöö Linda Luts Juhendaja: Ene Kõresaar Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus 1. Hügieenikommete muutus ajas 1.1Esiaja kõrgkultuuride hügieenikombed ( 10000 eKr- 13. saj pKr) 1.2 Hügieen keskajal (13.saj. pKr -16.saj pKr 1.3 Hügieen uusaajal ( 16.saj. pKr- 20.saj pKr) 2. Miks hügieenikombed olid sellised ning miks nad muutusid? 3. Intervjuu pereliikmega 3.1 Andmed intervjuu kohta 3.2 Intervjuu küsimused ja vastused Kokkuvõte Kasutatud kirjandus 1 Sissejuhatus Minu uurimustöö teemaks on hügieenikommete muutus ajas. Uurisin Valisin selle teema kuna tahtsin rohkem teada saada, millised olid hügieenikombed erinevatel aegadel. Samuti soovisin teada saada, miks ...
vestlust ja hoida seda asjakohasena. Suhtlusvormi puuduseks on see, et saadud informatsiooni on tavaliselt keeruline tõlgendada ja pole piisavalt usaldusväärne.2.Poolstruktureeritud intervjuu - Tavaliselt on põhiteema intervjuu plaanis esitatud mitmete alateemadena. Olenevalt protsessi kulgemisest võib intervjueerija osa küsimusi vahele jätta või uusi lisada. 3.Standardiseeritud intervjuu kavandatakse kindlad küsimused ja nende esitamise järjestus ja intervjuule kuluv aeg. Sel meetodi eeliseks on saadud andmete töötlemise lihtsus, ent originaalsete mõtete ja ideede jaoks on siin vähe ruumi. Iga eduka intervjuu läbiviimisel on tähtis:Selge eesmärk, Hea ettevalmistus, Võimalused kahepoolseks suhtlemiseks ehk dialoog. Intervjuude tüübid: 1. Töölevõtu intervjuu-Töölevõtu intervjuu on vestlus, mis kestab 20-25 minutit ja mille eesmärk on koguda informatsiooni selgitamaks välja intervjueeritava sobivus pakutavale ametikohale
Värbamisprotsess: 1. Värbamisvajaduse selgitamine 2. Kuulutamine: meie ettevõtte sisevõrk, stend, tuttavate-tuttavad, Töötukassa, ametikoolide karjäärilistid ( nt Põltsamaa ametikooli koduleht/karjäärilist http://www.pkpk.ee/?pg=/82992&l=et), kuulutustetulbad külastendidel, bussijaamades, poodides. 3. Eelvalik laekunud kandidaatide CV-de ja kohapeal täidetud ankeetide põhjal. 4. Kutse intervjuule (telefoni teel). 5. Silmast- silma intervjuud selgitamaks välja, milline inimene oma olemuselt ja põhiväärtustelt on. 6. Taustauuringud (vajadusel). 7. Proovipäevad. 8. Lõppvalik ja lepingu sõlmimine. Selleks on meil olemas järgmised dokumendid: 1. Töökuulutus- tööandjad arvavad, et nad teavad, mida inimesed elult ja töölt tahavad. See baseerub aga oletustel: inimesed omistavad teistele oma soove ja ihalusi, millel
25.-44. eluaasta kulub stabiliseerumisele ning sealt edasi toimub saavutatu säilitamine.2 Haridusvalikuid on alati tehtud lähtuvalt erinevatest väärtustest. Valitakse sissetuleku alusel, vanemate eriala järgi või sellejärgi, mida teha meeldib. Otsustusvõimetud inimesed valivad juhuslikult või lähevad kaasa üldise vooluga. Tööturul on inimesi, kes on omandanud isegi magistrikraadi, kuid CV-sse ei ole märkida ühtki töökogemust. Kui sellised tööotsijad esmakordselt lähevad intervjuule, on nad üsna enesekindlad ning ambitsioonikad. Omades diplomit arvatakse, et võib küsida kõrget palka oma kõrgete teadmiste eest. Ilma varasemate kogemusteta ei soovita tööle võtta töötajaid, kes hakkavad vastu võtmaolulisi otsuseid, sest selleks on vaja kõhutunnet ning eksimiskogemusi. Selleks, et end oma valdkonnas üle töötada, tuleb alustada madalamalt. Palgaläbirääkimiste uks on avatud kui end asendamatuks töötada.3 1 http://www.rajaleidja.ee/index.php
kätte. See võis olla näiteks selline:Ma tulen taevast ülevalt,häid sõnumeid toon teile sealt... Hmh! Olgu, tundub kuidagi tuttav olevat.See läheb edasi! ------------------------------------------------------------------------------------------------------- See oli intervjuu Karl Martin Sinijärvega. Küsimusi esitas Jüri Aarma. Intervjuud oli väga põnev lugeda ja mu arvamus temast, kui isiksusest muutus tänu sellele intervjuule positiivsemaks. Tema vastused olid humoorikad kuid samas ka sisutihedad, s.t et küsimustele vastas Sinijärv ausalt ja üsna otsekoheselt. Kokkuvõte Karl Martin Sinijärv on väga mitmekülgne ja andekas inimene. Ta jõuab teha tegeleda mitme erineva asjaga: luuletamisega, ajakirjandusega, saate juhtimisega, kokanduskommentaaride kirjutamisega ja paljude muude hobidega. Sinijärvel on
Poliitpropaganda mõju Eestis Viljandi 2009 Sisukord SISSEJUHATUS .............................................................................. 3 1. POLIITIKAST JA PROPAGANDAST ÜLDISELT ..................... 4 1.1 Mis on propaganda ? .............................................................. 4 1.2 Propaganda esinemine avalikuses .......................................... 5 2. PROPAGANDA JA RIIK .............................................................. 7 2.1 Suhtumine propagandasse ..................................................... 7 2.2 Propaganda, agitatsioon või populism ................................... 9 KOKKUVÕTE ................................................................................ 11 KASUTATUD MATERJALID ....................................................... 12 LISAD ...
järjekorras. Intervjuud viiakse läbi sama intervjueerija poolt, et tagada ühesugune lähenemine. Kogu intervjuu salvestatakse ning hiljem transkribeeritakse. Intervjuu käigus teeb intervjueerija märkmeid, tagamaks selle, et salvestatakse ka vastajate emotsioonid. Valiidsus tagatakse sellega, et ette on valmistatud teooria analüüsil põhinev intervjuu küsimustik, mis uurib uurimisküsimustes ning hüpoteesides kajastatud konstrukte. Näiteks sisemise valiidsuse tagamiseks on intervjuule lisaks standardsetele küsimustele lisatud avatud küsimused, mis võimaldavad respondentidel kajastada enda hinnanguid mentorluspaari koostööle. Hiljem vastused kodeeritakse. Valimi kirjeldus Valimi moodustavad X organisatsioon mentorlusprogrammis osalenud 20 paari, kokku 40 inimest. Intervjueeritakse kõiki programmis osalejaid individuaalselt - 20 menteed ja 20 mentorit
Tulirelvade lahingumoona (mürsud, padrunid, miinipildujamiinid) nimetatakse ka laskemoonaks. (http://mt.legaltext.ee/esterm/concept.asp?conceptID=2758&term=lahingumoon 1.20.2010) Töös on uuritud, milline on eriti ohtlik lahingumoon, ning milliseid nendest on Eesti aladelt leitud. Ühendust on võetud demineerijaga ning tehtud küsitlus lahingumoonade leiust Põltsamaa piirkondades. Uuring tugines põhiliselt demineerija intervjuule ning interneti allikatele. Uuritud on ka vastavasisulist kirjandust , et asjale täpsemalt läheneda. Demineerija Mati Mullas väitis, et ei saa otseselt püstitada küsimust, milline II maailmasõjaaegne lahingumoon on eriti ohtlik. Uurimise käigus tahetaksegi jõuda selleni, et välja selgitada selle argumendi paikapidavust. Uurimistöö koosneb kolmest peatükist ja lisadest. Esimene peatükk annab ülevaate sellest, millist II maailmasõja aegset lahingumoona on leitud
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja humanitaarteaduskond Ühiskonnateadusinstituut ETV+, eri rühmade seisukohtade analüüs demagoogia- ja retoorikavõtete seisukohast Analüüs Autor: Kaspar Erik Lind Juhendajad: Ragne Kõuts-Klemm, Egert Puhm Aine: Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse 2015 Venekeelne riiklik televisioonikanal ETV+ alustas oma tööd 27. septembril 2015. Kanal loodi Eestis paikneva venekeelse rahva jaoks, pakkudes neile emakeelset televisiooniprogrammi riikliku televisioonikanali näol. Selle loomise eel ning ajal oli aga rohke arutelu ning debatt selle teostamise, vajalikkuse ning eduka läbiviimise üle, mis tõi mitmeid seisukohti eri rühmadelt, mis said kajastust ajakirjanduses. Analüüsi eesmärgiks on anda ülevaade eri rühm...
tegeleb praktikantidega alatest praktikale asumisest kuni selle lõpetamiseni. Alguses ma lihtsalt täitsin ankeedi Swedbanki veebilehel. Selle vooru läbimisel mind kutsutati grupitööle. Gruppi intervjuul meid jagati kaheks grupiks ja me täitsime erinevaid ülesandeid, mis peamiselt väljendasid mitte meie teadmisi, vaid iseloomu. Selle vooru läbimisel edukalt ja mind kutsuti inviduaalsele intervjuule. Siis mulle pakuti kaks võimalust, kas läbida praktika Ülemiste kontoris või Magistraalis. Need kaks kontorit töötavad uue kontseptsiooniga, mis pakkuski mulle suurt huvi ja valimise peamiseks kriteeriumiks osutus see, et Magistraali kontor on mu kodule lähemal. Minu esimene päev oli väga keeruline, ma ei teadnud kedagi ja kõik tundus võõras. Tutvumine tööga ja inimestega möödus sujuvalt kuna Swedbank valib enda töötajateks väga
koolis", kuidas suhtuvad ülejäänud õpilased klassis ainukesse kuulmispuudega õpilasse. Eakaaslaste hinnangu (ing.k. - peer rating) korral pidid õpilased panema 5-palli süsteemis hinde õpilaste piltidele. Sellest uurimustest selgus, et kurdid õpilased ei saanud märgatavalt halvemaid hindeid kui kuuljad lapsed. Üheksast lapsest kolm olid asetatud madalamale, neli keskele ning kaks õpilast said väga kõrge hinde. Tvingstedt (1993) kasutas lisaks intervjuule uurimiseks ka sotsiomeetrilist testi. Sellest selgus, et paljud kuulmislangusega õpilased tavaklassis tunnevad end tõrjutuna. Sotsiomeetrilisest testist selgus, et paljud 7.-11. klassi õpilastest, tavaliselt need, kes kasutavad kuulmisaparaate, omavad vaevalt ühtegi sõpra. Noorematest õpilastest (1.-6.klass) 70% on rahul oma suhetega eakaaslastega. Autori arvates seisneb nooremate ja vanemate õpilaste vahe selles,
· inimesed tulevad ise kohale; · saadetakse ankeet; · saadetakse sooviavaldus; · esitatakse CV. Tavaliselt liigitatakse sooviavaldused kolme gruppi: sobilikud, võimalikud, sobimatud. Sobilike kandidaatidega tegeletakse edasi ja võimalikud kandidaadid hoitakse reservis ning sobimatutele kandidaatidele öeldakse ära. Juhul kui osa kandidaatidest, keda kutsutakse intervjuule loobuvad, siis kutsutakse mõned võimalikud kandidaadid reservist. (Toomenurm 1999: 33). Klassikaline jaotus sobiva kandidaadi väljavalimiseks (Pedras 2007: 101): · CV, ankeet ja kaaskiri või/ning motivatsioonikiri · Intervjuu · Isiksuse, võimete, motivatsioonitest · Intervjuu Personali värbamine ja valik 14 · Taustauuring
Sarnaselt on Kõrven kirja pannud personalivaliku protseduuri. Selle etapid on järgmised: ametikoha kirjeldus, värbamisallika otsustamine, kandidaadid saadavad CV, sõelumine, äraütlemisteade, intervjuule kutsumine, kandidaadile antakse täita personaliotsingu ankeet ning viiakse läbi intervjuu, testimine (vajadusel), tausta uuring (vajadusel), pakkumise tegemine, äraütlemiskirjad, tööle vormistamine, adapteerumine. (Kõrven 2006: 248-249) Personali värbamine ja valik 2.2. Personalivaliku meetodid Personali valiku protsess algab hetkest, kui kandidaatide hulgast hakatakse otsima sobivaimat
On ka keelelisi erinevusi enamiek kultuuride vahel. 60. Mis on etnotsentrism?Etnotsentrism on arvustame võõrast kultuuri ja selle inimesi oma vaatekohast erinevad juhtimisstiilid? 61. Mis on intervjuu?Intervjuu on eesmärgiga saada v anda informatsiooni, veenda, probleeme lahendada, nõu anda jne,,küs tüübid- avatud ja konkreetsed, primaarsed ja sondeerivad, neutraalsed ja suunavad, nurka surutud 62. Mida peab teadma ja tegema kui oled intervjueeritav?Pane kirja, milleks sa intervjuule lähed?; Pane kirja intervjueerija eesmärk; Kui sa pole ekspert teemal, mida intervjuu käsitleb, siis valmista end ette; Uurimistöö põhjal pane kirja küsimused, mida tahaksid intervjueerijale esitada; Tee nimekiri omadustest ja saavutustest, mida tahaksid enda juures rõhutada; Mõtle, milliseid küsimusi sulle tõenäoliselt esitatakse; Enneta sõeluva intervjueerija vastuväiteid; Mõtle, kuidas
Narratiive saab ka teistlaadi intervjuudest.. kuid siiski eri vorm. Koosneb kolmest etapist: intervjueeritava ettevalmistamine enne intervjuud antakse ammendavat infot uurimusest, teema peab olema talle selge; intervjuu osas palutakse tal nt lugu jutustada, teda ei segata, intervjueerija ei sekku, võib ainult öelda mhm või midagi sellist; kui lugu on lõpuni räägitud Sageli eluloouuringutes. · Eluloointervjuu Sarnane narratiivsele intervjuule, aga sel juhul huvitabki inimese elulugu tervenisti. Toimuvad korduvalt/on väga pikad kasvõi kümne aasta jooksul! · Poolstruktureeritud ette valmistatud avatud küsimused, intervjuu käigus esitatakse veel küsimusi, kui vaja. · Struktureeritud kvalitatiivne intervjuu ette valmistatud avatud küsimused ja neist hoitakse kinni. Mitte kas-küsimused. Igasugused kvalitatiivsed võrdlusuuringud, nt
ettekandeid ning osaleda astronoomilistes vaatlustes. Lisaks olen ma hetkel käimasoleva Teadusaasta saadik, mille käigus tehakse mitmeid üritusi astronoomia populariseerimiseks. Näiteks, sai tehtud filmiklipp Tartu Observatooriumist, on kirjutatud mitmeid kirjutisi, plaanis on mitmed üritused. Samuti olen kommenteerinud paari astronoomia filmi televisioonis, ootel on üks raadiosaade. Kõigele sellele lisaks, olen alati üritanud vastata uudishimulike küsimustele, nagu ka praegusele intervjuule, mille läbi samuti toimub populariseerimine. Lisaks, ei saa jätta mainimata, et kõige parem füüsika populariseerija peaks olema füüsikaõpetaja koolist, kelle läbi esimene kontakt füüsikaga toimub. (17) 2 3. TELESKOOBID 3.1. Tõravere Observatooriumi 1,5 meetrine teleskoop Teleskoobitoru pikkus on seitse meetrit Zeissi teleskoobist vaid poole pikem, hoolimata seitse ja pool korda suuremast läbimõõdust
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09 KÕ Nastasja Musienko PERSONALI JUHTIMISEPRAKTIKA aruanne Praktikajuhendaja: Heve Kirikal Mõdriku 12.12.12 Sissejuhatus. Minu personalijuhtimise praktika aruanne kajastab kogutud uusi teadmisi ning ettevõtte tutvustust olles Treegeri Kohviku OÜ praktikant. Praktika käigus pean tutvuma kõikide valdkondadega, mis on seotud selle ettevõttega. Järgnevas praktikaaruandes saab lugeja tutvuda praktikaettevõtte üldiseloomustusega, põhitegevusega, organisatsiooni struktuuriga, koosseisuga, töökorraldusliku dokumentatsiooni kirjeldusega ja pakutavate teenustega, ettevõttes kasutatava tarkvaraga, töökeskkonna ja selle ohutusega ning dokumendihalduse ja asjaajamise korraldusega. Lugeja saab teada, millist rolli mängib ettevõttes per...
"Millised on peamised ootused uuele inimesele?" "Kas Te võiksite kirjeldada antud ametikohal ettenähtud tavapärast tööpäeva?" "Kas ja millised koolitused on ette nähtud antud ametikohal?" "Millised on sellele ametikohale püstitatud eesmärgid?" "Kuidas mõõdetakse eesmärkide täitmist antud ametikohal?" "Kuidas Te kirjeldaksite organisatsiooni kultuuri?" "Millised on Teie organisatsiooni väärtused?" 39. Miks peab end enne intervjuule minekut selle firma käekäiguga kurssi viima? Sest intervjuul võidakse küsida firma kohta infot ja see jätab halva mulje kui mitte midagi antud firmast ei tea. Pealegi peab tulevane töötaja olema kursis, millisesse firmasse ta kandideerib. 40. Miks peaks vältima isiklike piltide, eriti nö peopiltide, avalikustamist interneti avalikus ruumis? Sest keegi võib neid kuritarvitada enda otstarbel. Kasutada neid pilte kui enda omasid või mõni võib pildi abil laimata
CV põhiülesanne on esitada potentsiaalsele tööandjale sinu suurimaid väärtusi seda võib julgelt nimetada enese reklaamimiseks. CV peab olema korrektselt vormistatud, sisutihe ja kergesti mõistetav. Arusaadavalt esitatud ja sajaprotsendiliselt tõele vastav. CV ütleb mõndagi sinu eesmärkide ja motivatsiooni kohta. CV peamiseks eesmärgiks on teenida välja töövestlus. Kui sind on kutsutud intervjuule, on just CV see, mis selle tähtsa esmakohtumise päevakorra paika paneb. CV on vaja koostada võttes arvesse pakutavale töökohale esitatavaid nõudmisi. CV kirjutamine CV kirjutamisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, et see oleks täpselt viimistletud, informatsioon peaks olema õiges järjekorras ja arusaadavas vormis. Hea on lisada CVle ka lühike ja ajakohane kaaskiri, see ajendab lugejat tundma huvi ka sinu kui inimese vastu. Hea CV: On pikkusega 12 lehekülge,
Täpsus ja ebamäärasus 60. Mis on etnotsentrism? On uskumus, et meie endi kultuur on ainus hea ja õige. Etnotsentrism on teiste kultuuride üle otsustamine oma kultuuri vaatepunktist. 61. Mis on intervjuu? Eesmärgiga kommunikatsioon küsimuste ja vastuste vormis. Eesmärgiga saada või anda informatsiooni, veenda, probleeme lahendada, nõu anda, tööd otsida, meelelahutust saada jne. 62. Mida peab teadma ja tegema kui oled intervjueeritav? · Teab, miks läheb intervjuule · Teab intervjueerija eesmärki · Viib end kurssi intervjuus käsitletava teemaga · Teab, mida tahab enda omadustest esile tõsta intervjuus · On aus · Ilmutab siirast huvi küsimuste suhtes · Tekitab intervjueerijas enda vastu huvi · Ei hiline · Riietub vastavalt · On taktitundeline ning rahulik 63. Mida peab teadma ja tegema kui oled intervjueerija? · Kogub taustinfot · Määrab konkreetse eesmärgi
Praegu saab teha eksperimente, kus ei ole ühtegi selget isikut, keda pandaks negatiivsesse olukorda. Siin on tehtud uuringuid, kus on saadetud erinevatele tööpakkujatele CV-sid. CV-d on tehtud puhtkunstlikult. Põhiosas on püütud teha üpris võrdseks, aga pakid erinesid selles osas, et milline seos antud isikul oli mingisuguste kuritegude toimepanemisega. Ühe uuringu puhul leiti, et kui isik oma CV-s midagi kuritegudest ei rääkinud, siis intervjuule kutsesaamise tõenäosus oli 36 %. Järgmine pakk olid sellised CV-d, kus kirjutati, et jah antud isik oli kriminaalasjaga kohtu all, kohus mõistis õigeks ja CV juurde pandi kohtuniku poolt allkirjastatud dokument, mis selgitas tööandjale, et kohtu õigeks mõistmine tähendab, et antud isikut tuleb käsitleda kui isikut, kes ei ole kuritegu toime pannud. See aga oluliselt vähendas intervjuule kutsumise tõenäosust, mis oli siis 24 %.
KÜSITLUS. See on peamine meetod sotsioloogilisteks uurimusteks. Selle meetodi abil on võimalik teada saada suhtumisi erinevatesse probleemidesse, tõekspidamisi, arvamusi, valikuid, huvisid. Küsitlusmeetoditega saab suure hulga töötlusmaterjale lühikese ajaga, eriti anketeerimisega. Küsitluse liik. Kvalitatiivne küsitlus pehme -, suhteliselt vähe formaliseeritud küsitlus, mille eesmärgiks on : - genereerida hüpoteese; - uurida suhteliselt erandlikke olukordi/ objekte; - saada eksperthinnanguid. Kvalitatiivse intervjuu tulemustele ei rakendata tavalisi statistilisi meetodeid ja saadavad tulemused ei ole standardsete meetodite abil üldistatavad. Kvantitatiivne küsitlus , mille korral kasutatakse standardiseeritud küsitlusvormi ankeeti ning tulemused üldistatakse üldkogumile. Sellise küsitluse puhul tuleb jälgida terve rea eelduste täidetust, et tulemused oleksid üldistatavad. Küsitluse vastuste ja tulemuste puuduseks ei ol...
tuttavate soovitused, cvonline) 3. Kandidaadid saavad : a) avalduse b) cv või elulookirjelduse 4. Esimene kandidaatide valik e. Sõelumine saadetud dok. alus : a) sobimatud kandidaadid b) arvatavasti sobimatud c) sobivad kandidaadid 5. Sobimatutele kandidaatidele tehakse kohe äraütlemiskirjaga, telefoni kõne. 6. Sobivatele kandidaatidele tehakse kutse intervjuule (meili või telefoni teel). 7. Kandidaadid täidavad personaliotsingu ankeedi ja korraldavad intervjuu ( neid võib olla mitu. 8. Vajadusel korraldatakse testimine. 9. Vajadusel korraldatakse tasuta uuring (soovituste analüüs) 10. Lõppvestluse vahete juhiga, kes teeb pakkumise ( töölepingu punktide arutelu) 11. Saadetakse äraütlemiskirjad valituks mitteasutunud kandidaatidele. 12. Tööle vormistamine (tööleping jt dok.) 13
Autor hindas antud lähenemise sobivaimaks ka intervjueeritavatele, sest vabas vormis intervjuu mõjub enam kui tavaline vestlus ning suunab intervjueeritavat hea meelega oma kogemusi jagama. Vastuse analüüsimise huvides on siiski teatud kinnipidamine küsimustest vajalik ning sellest lähtuvalt kasutas autor intervjuude raamistamiseks eelkoostatud küsimuste lehte. See tagas olukorra, kus ükski oluline küsimus ei jäänud küsimata, kuid mitmed teemad lisandusid jooksvalt intervjuule. Küsimused on nähtavad Lisas 1. Intervjuu organisatoorses pooles pidas autor enda kohustuseks enne intervjuu toimumist saada intervjueeritava nõusolek intervjuu helisalvestamiseks. Kuna nõusolek saadi, siis autor kirjalikke märkmeid ei teinud. Küsimuste valikul ettevõtjatele lähtus autor deduktiivsest meetodist, mille kohaselt koostas autor küsimused teooria peatükis kirjeldatud põhimõtete alusel. Autor jagas küsimused
Autor hindas antud lähenemise sobivaimaks ka intervjueeritavatele, sest vabas vormis intervjuu mõjub enam kui tavaline vestlus ning suunab intervjueeritavat hea meelega oma kogemusi jagama. Vastuse analüüsimise huvides on siiski teatud kinnipidamine küsimustest vajalik ning sellest lähtuvalt kasutas autor intervjuude raamistamiseks eelkoostatud küsimuste lehte (Lisa 6). See tagas olukorra, kus ükski oluline küsimus ei jäänud küsimata, kuid mitmed teemad lisandusid jooksvalt intervjuule. Intervjuu organisatoorses pooles pidas autor enda kohustuseks enne intervjuu toimumist saada intervjueeritava nõusolek intervjuu helisalvestamiseks. Kuna nõusolek saadi, siis autor kirjalikke märkmeid ei teinud. Kuigi algselt oli plaanitud, et intervjuu kestab tund aega, kestsid mõlemad läbi viidud intervjuud rohkem kui ühe tunni. Intervjueeritavad aga olid lahkesti nõus kauem rääkima. Intervjuu jagas autor nelja osasse. Esimeses faasis autor tutvustas ennast, selgitas uurimuse
(või ignoreerid ühte neist) - Üleolev suhtumine, mis võib väljenduda mitteverbaalselt. - Miimika, kehakeel - Oluliste teemade ebapiisav käsitlemine (meie teame mis on oluline, mitte ei kuula mis on kliendi arvates oluline) - Välimus on oluline (kui palju ta endaga tegeleda viitsib) Esimesel korral tehakse tööd ärevusega ja kliendi ootustega, et saab kohe abi. Tuleb paika panna patsiendi välimust, milline ta oli kui esimesel korral intervjuule tuli ja milliseks ta protsessi käigus muutub. Anda klendile tagasiside ja pöörata tähelepanu sellele. Teha komplimente, kui see on kohane. Mida peaks küsima? - objektiivsed andmed - tervis - kooselu/pere - haridus/töö - üldiselt isiku kohta käivad andmed Hinnata praegust olukorda, et miks just praegu pöörduti? Tuleks hinnata kas on varem olnud ravi, on tal nõustamiskogemus? Juhul kui, milline on olnud ravi tulemuslikkus?
Personalidokumentide trükkimisel kasutatakse sama kirja fonti ja suuruse, mida valitakse ametikirja koostamisel. 8.1 Avaldus 8.1.1 Üldine informatsioon Tööpakkumiskuulutustes palutakse kandidaatidel saata muuhulgas avaldus. Dokumendi koostamisel tuleb lähtuda ametikirja vormistamise põhimõtetest. Saabuvad avaldused tuleks registreerida. Avaldus on kohataotleja visiitkaart, tema esmatutvustus tööandjale. Saatmise eesmärk on saavutada pääsemine intervjuule, seepärast peab dokument olema pilkupüüdev, konkreetne, argumenteeritud ja vormistatud laitmatult. Pole õige keskenduda ainult iseenese huvidele, vaid ka sellele, mida firma kandidaati palgates võidaks. 8.1.2 Avalduse vorming Avalduse vormingusse kuuluvad: saatja andmed, mis trükitakse kirjapeavälja parempoolses osas: o nimi ja perekonnanimi (suurtähtedega); o aadress; o telefon; o faks; o e-post; adressaat;
Kõige paremini jäävad meelde objektid, mille tähenduse üle sa mõtiskled. Samamoodi on nimedega. Jäta meelde, mis assotsiatsioonid sul tekivad selle isiku nime ja näoga, eriti silmadega. Mõtle, mida sulle meenutab tema nimi või millega on nimi kõlalt sarnane. Ürita enne kohtumist inimeste nimed teada saada. Üks uuring näitab, et inimesed mäletavad nimesid hiljem paremini, kui nad on enne esimest korda kohtumist need teada saanud. Nii on võimalik toimida näiteks enne intervjuule minekut või kui peokülaliste nimekiri on enne pidu avalikustatud. Alati ei ole võimalik seda nippi kasutada, kuid kui vähegi on see võimalus, siis kindlasti kasuta seda. Kuula ka päriselt, kui sind uue inimesega tutvustatakse. Väga sageli läheb taolises olukorras inimese nimi täiesti kõrvust mööda. See võib juhtuda ka põhjusel, et lihtsalt ei kuule ümbritseva lärmi tõttu teise inimese nime. Olukord on piinlik, üle küsida ei julge... Tegelikult
Saare, Mall Hiiemäe, Jelena Levkievskaja, Inna Smirnova, Jelena Grushko, Tolstaja teadustöid, lisaks eelnenutele ka Eesti Rahvaluule Arhiivi uskumuste ja kombekirjelduste e-kartoteeki. Oma uurimuse tarbeks viisin läbi intervjuu firmas Kiviraidur töötava skulptori Kaupo Looheinaga, kes andis ülevaate tänapäeva hauakivide sümboolikast, inimeste eelistustest, skulptori tööst ning andis võimaluse kasutada selle firma katalooge. Lisaks intervjuule viisin läbi ka ankeetküsitluse. Küsitletavaid valisin Tallinna elanike seast juhuslikkuse alusel. Küsitluses osales 50 vene rahvusest ning 50 eesti rahvusest elanikku vanuses 18-30 aastat. Käesolev vanuserühm on üles kasvanud muutuvas 1990.-2000. aastate Eesti ühiskonnas. Ajaperioodil, kui nõukogude ideoloogia oli jäänud selja taha, kuid midagi uut aga polnud veel üles ehitatud. Noored on kõige aktiivsem internetivõrgu kasutajad, tihti omavad nad
diskrimineeritu(te) eneseusku, mis on samuti deklaratiivne ja reaalset jõudu mitte omav. Asi nimelt selles, et kui töölevõtmise korda on rikutud, peab tõendama, et tekkis kahju, paraku on seda väga raske tõendada. Saamata jäänud tulu (kuna ei võetud tööle) on üks kahjuliik ja Eesti kohtupraktika näitab, et seda ei mõisteta Eestis välja eriti ning moraalset kahju ammugi mitte. ja varaline kahju oleks sellisel juhul nt bussipilet raha, mille tööotsija kulutas intervjuule sõitmiseks. Keelatud on avalikustada reklaami, mis kujutab või süvendab naiste ja meeste vahelist ebavõrdsust kujutavaid soorolle, samuti reklaami, mis on üht sugu halvustav või mõjub ühe soo inimväärikust alandavalt. Huvitav, kes määrab jällegi need kriteeriumid? Antud juhul sõltub ju kõik inimese moraalsetest tõekspidamistest. Nt kirikupappide hinnangud reklaamidele erinevad kunstikooliõpilaste hinnangutest. Kummal on õigus
Kuidas uuringu tulemusi kasutatakse. Intervjuud läbi viies tuleb arvestada turundusuuringute eetiliste. Eriti tundlik küsitlusvorm on süvaintervjuu vastaja anonüümsuse ja isikuandmete konfidentsiaalsuse hoidmise seisukohalt. Põhimõtteks on see, et üheski etapis ei tohi mõne sõna ega teoga riivata inimese eneseväärikust. Vastajal on alati õigus põhjendatult nõuda lindistuse hävitamist kui ta tõestab, et tema õigusi on rikutud. Kui sissejuhatus intervjuule on tehtud, järgneb sellele intervjuu läbiviimine. moderaatori põhiülesanneteks: 1. Intervjuu kulu pidev jälgimine 2. Intervjuu juhtimine lähtuvalt intervjueeritava vastustest. - Vaba ja sundimatu arvamusevahetus. Vestluse fokusseerimine. Grupi tasakaalustamine. 3. Andmete kogumine. Üldiselt võib kokkuvõtvalt öelda, et intervjuu läbiviimisel on moderaatoril kaks võimalikku rolli: 1. Kliiniline intervjuu, kus moderaator püüab intervjuud juhtida võimalikult nähtamatult
Erinevad ühiskonnad kriminaliseerivad erinevaid käitumisi. Antud teooria absolutiseerib suhtelist aspekti kuritegevuse juures. Teooria kokkuvõetav teesidena. Kuidas märgid mõjutavad inimest? Psühholoogide uuring klassiõpetajate ja õpilastega, kus õpilased jagati suvaliselt tublid/nõrgad nimekirja. 6 kuu pärast olidki nn nõrgad nõrgemad ja nn tublid tublimad. Teine näide: tööandjatele saadeti CV-d ning igasugunegi vihje seal tõmbas tööotsija võimalused üsna nulli. Intervjuule kutsuti 24% neist, kellel oli suvaline vihje kuritegevusele, 12% neist, kes olid õigeks mõistetud ja 4% neist, kes oli süüdi mõistetud. Kolmas näide; isikud, kes väitsud, et kuulsid luulusid, saadeti psühhoneuroloogiahaiglasse, kus järgmisest päevast alates nad enam midagi ei kuulnud, kuid keskmiselt kulus 19 päeva vabanemiseks, samuti kirjutati nende märkmete tegemise kohta haiguslehele mingi märkus. Kuidas indiviidid end ise märgistavad
Kontrollgruppi kuulusid adopteeritud, kellel puudus kriminaalne perekondlik taust. Edasise uuringu käigus Crowe selekteeris 37 nn indeksiga isikut (probleemsed isikud) ja 37 kontrollgrupi isikut. 7 isikut indekseeritute hulgast olid arreteeritud, täisealisena olid nad kõik vähemalt korra kandnud vanglakaristust, kolm neist olid pannud toime raske kuriteo. Kontrollgrupis indiviidide hulgas tuvastati ainult kahel arreteerimine ja ühel vangistus. Iga isikut hindas kolm arsti tuginedes ainult intervjuule ja teadmata perekondlikku tausta. Kuus indiviidi neist, kelle bioloogiline ema oli kurjategija,tunnistati antisotsiaalseks isiksuseks. Üks kontrollgrupi indiviid hinnati kui,,võib-olla antisotsiaalne isiksus".Lisaks sellel leidis Crowe positiivse korrelatsiooni antisotsiaalse tendentsi ja kahe teise muutuja vahel: lapse vanus adopteerimisel ja ajutises varjupaigas (orbude kodu või hooldekodu) enne lapsendamist viibimise kestus. Mida vanem oli indiviid lapsendamisel ja mida kauem oli
hilisemale andmete struktureerimisele on eelnevalt koostatud ka 11 küsimusega piloot- uuring (vt lisa 3, lk 87), mida testiti esimese vastaja peal. See oli vajalik nägemaks, kas vabatahtlik intervjueeritav on ka tegelikult koostööaldis ja püsib kergesti teemas või tuleb teda mõjusalt raamistada. Ühtlasi muutusid intervjuude vastused niiviisi kergemini võrreldavateks ning selgus, millise küsimuse kohta peaks olema vastajal arvamus ja mida pole mõtet küsida. Samas säilitati avatud intervjuule iseloomulik võimalus lisa- ja täpsustavate küsimuste esitamiseks. Sarnaselt koostati ka lühiintervjuude küsimustik Pärnu linnakodanikele (vt lisa 4, lk 88). Kui käesolevas alapeatükis selgitati peamiselt Pärnu kuurordi omadusi, siis järgmises jätkatakse eelkirjeldatud kvalitatiivsetel meetoditel. Kõigepealt tutvustatakse eksperti ja huvigruppidelt andmete kogumiseks moodustatud valimite koostamise põhimõtteid.
intervjuude jäädvustamiseks kasutasin esialgu pliiatsit-paberit, mistõttu on jäädvustatu üsnagi konspektiivne. Edaspidi tekkis võimalus abivahendina kasutada diktofoni ja mõnel juhul täiendavalt ka fotoaparaati. Nii mõnigi kord on kohtumine intervjuuks sobiva isikuga toimu- nud ootamatult või situatsioonis, kus diktofoni kasutamine pole võimalik (taustahelid liialt tugevad); sellisel juhul olen intervjuu sisu hiljem konspektiivselt üles kirjutanud. Päris mitmel puhul on intervjuule järgnenud sisukas kirjavahetus (üle poole sellest e-maili vahendusel), kus intervjueeritav on pärast mõningast meenutamist suutnud oluliselt täpsustada intervjuu käigus antud andmeid, mõnel juhul leidnud isegi huvitavaid fotosid ja juhatanud kätte teisi võima- likke informante. Antud juhul on intervjuude läbiviimisel olnud mõnigi kord raskendavaks teguriks intervjueeritavate kõrge vanus – üle kaheksakümne aasta –, mistõttu peab olema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
