EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Proovitüki nr. 722 andmete analüüs Kodune töö nr. 2 õppeaines ,,Andmetöötluse alused" Juhendaja lektor Külliki Kiviste Tartu 2011 2 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................4 1. Proovitüki üldiseloomustus.................................................................................................5 2. Tunnuste liigid.................................................................................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Veemajanduse osakond PROOVITÜKI NR. 710 ANDMETE ANALÜÜS Informaatika insenerierialadele Kodune töö nr. 2 Juhendaja lektor Külliki Kiviste Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Proovitüki üldiseloomustus........................................................................................... 4 2. Tunnuste liigid...............................................................................................................4 3. Risttabel.................
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Gabriel Kase Metsandusliku andmetöötluse alused II Proovitüki nr. 819 andmete analüüs Kodune töö nr. 2 Juhendaja - lektor Külliki Kiviste Tartu 2012 Sisukord 2. Üldiseloomustus........................................................................................................ 3 3. Tunnuste liigid...........................................................................................................3 4. Rühmitamine............................................................................................................. 4 6. Graafikud..................................
Artikli „Growth patterns from different forest generations of Scots pine“ analüüs Sandra Metsalaid, Allan Sims, Ahto Kangur, Maris Hordo, Kalev Jõgiste, Andres Kiviste, Pertti Hari. Erinevate põlvkondade männimetsade kasvu uurimine Eestis. Tegemist on eksperimentaalse artikliga. Artiklil on olemas kõik teaduslikule artiklile olulised osad. Lühikokkuvõte, sissejuhatus, meetodite ja materjalide tutvustus, tulemused, arutelu ja allikate loetelu. Artikkel on kergelt loetav ja jälgitav, info on edastatud selgelt ja loogiliselt. Artiklile lisatud graafikud ja tabel on olulised ja täiendavad sislulist poolt, joonis 1 pole artikli sisu kohalt vajalik
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja -hoolduse osakond Proovitüki nr. 711 andmete analüüs Kodune töö nr. 2 õppeaines Andmetöötluse alused Juh.Külliki Kiviste Tartu 2009 Sisukord 1. Proovitüki üldiseloomustus Proovitüki 711 kvartaliks on RO204, eralduse number on 4, kasvukohatüübiks on mustika. Peapuuligiks on mänd, peapuuliigi vanuseks on 35 aastat. Proovitüki raadius 1 rinde puude jaoks on 15 cm, raadius 2 rinde puude jaoks puudub (0). Reljeef on laugjas, mikroreljeef on matlik. Andmed mõõdeti 1. Juulil 2002. aastal. 2. Tunnuste liigid
............................9 22. 1 Jääkstandardhälve ja kõrguse standardhälve............................................................9 23. Determinatsioonikordaja............................................................................................. 9 2 Sissejuhatus Kodutöö on proovitükk nr. 815 kohta. Andmed pärinevad failidest ,,prt815.xls" mis pärineb Eesti Maaülikooli kohalikust võrgust, ja Külliki Kiviste kodulehelt1 allalaetud failist kodu5.xls 1 Külliki Kiviste koduleht [www.eau.ee/~kkiviste/] (16.04.2012) 3 1. I rinde enamuspuuliigi diameetri suurused Tabel 1 I rinde enamuspuuliigi diameetri suurused aritmeetiline keskmine, 12,15625 cm dispersioon, 12,54572
.........................9 6. Teoreetilise ja empiirilise jaotuse võrdlemine Pearsoni 2-kriteeriumiga .................10 Kasutatud kirjandus......................................................................................................... 11 2 Sissejuhatus Tegin kodusetöö ,,prt815" kohta, Andmed pärinevad Maaülikooli kohalikust võrgust ja Külliki Kiviste kodulehelt, dokumentidest: prt815.xls, yld12.xls ja mkkt.xls. Töö vormistamisel on lähtutud ,,Üliõpilastööde koostamise metoodilisele juhendile". 3 1. Diameetri klassi keskmised Tabel 1. Proovitüki rühmitatud andmete diameetri klassi keskmised (di), klassi ülemised piirid(dü) , empiirilised sagedused klassides (ni (emp) ja vaatluste üldarv N. di dü ni (emp)
Nagu eelnevalt mainitud, oli tüdruk tumedat verd, tema käitumismaneerid olid teistsugused, ta oli harjunud elama vabaduses ning ei suutnud sammu pidada inimeste moraalidega. Mõne aja möödudes hakkasid inimestel tekkima kahtlused Tiina olemuse kohta. Arvati, et ta on libahunt ja mitmesugused sündmused viitasid sellele aina enam. Ainus, kes Tiinat uskus oli perepoeg Margus. Teiste külaelanike kahtlused aga suurenesid. Väideti, et ta viis Kiviste Kaarli varsa ära, seda tüdruk eitas ning pages metsa. Omavahel juureldi, et mida tüdruk metsas olles sööb, kuidas ta seal hakkama saab ning vastu peab. Tiina väitis, et sööb juurikaid ning marju. Suurest vihast tunnistas ta, et tunneb end metsas huntide keskel palju kodusemalt, sest inimesed tema ümber ei sobi. Vastandlikke mõjusid tekitab aga argument, mille kohaselt tüdruk alati enne sööma asumist jumala poole pöördus
Kuna Tiina oli ilusam, südamlikum ja kirglikum, armus Margus Tiinasse. See mõte aga ei meeldinud tema perekonnale. Tammaru suguvõsa võttis naisi ainult oma keskelt, kes kõik olid kollaste juuste ja siniste silmadega ei tilkagi võõrast verd! Tiina aga oli hoopis tumedat verd. Mitte ainult pererahvas ei olnud Tiina vastu, vaid ka külarahvas, kes uskusid Mari juttu, et just Tiina oli see, kes Kiviste Kaarli varsa murdis. Tiina oli löödud ja jooksis metsa ning viibis seal päevi. Pererahvas oli rahul, et Tiina lähipäevadel koju ei ilmunud, Margus aga nukrutses omaette. Ühel päeval tuli Tiina ning kutsus Margust endaga kaasa metsa elama. Mees ei läinud ning Tiina jooksis tagasi metsa. Need metsa jooksmised olid ajendiks, miks Tiinat libahundiks peeti.
Alfred Wegener (1880-1930) püstitas mandrite triivi hüpoteesi, kuid erinevalt tema teooriast triivivad laamtektoonika põhjal mandritest palju paksemad kivimplokid plastilisel astenosfääril. Kõigi Päikesesüsteemi 'kiviste' planeetide (Maa, Merkuur, Veenus ja Marss; hapnik-räni-raud) siseehituse võib jagada silikaatseks kooreks, silikaat-oksiidseks vahevööks ja ehedast rauast koosnevaks tuumaks. Maa kivimiline koor on 5-80 km. paksune, jagunedes ookeaniliseks (maailmamere põhi, basaltse magma tardumisel) ja mandriliseks (mandrid, tard-, sette- ja moondekivimid) maakooreks. Vahevöö ülaosas asub mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär, kus tekib basaltne magma. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks (O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K, Na). Maa tuum jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöös tekivad kivimainesse soojuslikud konvektsioonivoolud (võrreldav vee liikumisega soojenevas anumas). Miner...
3.1 Maa siseehitus Maa kuulub "kiviste" planeetide perre, mis on üles ehitatud põhiliselt hapnik, räni ja rauaühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaatoksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Maa kivimiline koor on 580 km paksune. Ning jaguneb ookeaniliseks maakooreks (moodustub maailmamere põhja, koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku basaltse magma tardumisel) ja mandriliseks maakooreks (koosneb tard, sette ja moondekivimitest). Kuni 2900 km sügavusel kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev vahevöö. Selle ülaosas asub astenosfäär (basaltse magma tekkepiirkond). Maakoor + astenosfääri peale jääv vahevöö = litosfäär. Maa tuum paikneb 29006400 km sügavusel, jaguneb vedelaks välis ja tahkeks sisetuumaks. Suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemus...
Veestik Soome lahe veiskonnas on liigestatud rannajoon ja rannikumeri. Enamasti kuuluvad jõgede alamjooksud Soome lahe vesikonda näiteks: Keila,Pirita,Vääna,Valgejõe,Loobu.Vesikonda kuuluvatel järvedell on nõrk läbivool,tugev eutrofeerumine,kiire kinnikasvamine ning muda settimine. Suuremad järved on Harju,Lohja ja Käsmu järv. Allikad esinevad peamiselt astangulis-astmelise reljeefiga aladel. 6 Muld Soome lahe rannikumadalikul on kiviste leetunud muldade piirkond, kus valitsevad gleimullad.Leede ja leetunud mullad.Lõimimiseks enamasti liiv. Põlluharimiseks need mullad enamasti ei sobi. 1-rähk muld;2,3-leetunud muld;4-leede muld;5,6-glei muld; 7- madalsoo;8-Siirdesoo ja raba. Taimkate · Metsane,valitsevad okasmetsad:nõmme- ja palumännikud.Esineb veel laane- soostuvaid,salu- ja lodu metsi. · Nõmmed · Niidud · Sood(Hara,Aabla,mahju jt) 7 Vaatamisväärsused
juulil''. Minult küsitakse ikka:'' Miks just selline huvi?'' See ei ole keeruline küsimus, kuid kui seda jälle küsitakse, hakkan ma sellest küsimusest kõrvale puiklema, sest ma ei oska anda üht lihtsat konkreetset vastust. Ma pean kõik detailideni lahti rääkima. Olen siis inimestele vastanud, et eelmisel kooliaastal oli koolis õppeprogrammis sees ka riigikaitse tund. Seal käisin igal kolmapäeval väga hea meelega, sest kõik, mida õpetaja ning ühtlasi ka leitnant Kalev Kiviste seal rääkis, oli minu jaoks nii huvitav, kuigi siis ei osanud ma veel arvatagi, et nendest tundidest viib asi sinna, kus praegu olen- Kaitseliidus. Kui riigikaitse tunnid läbi olid, ootas meie klassi veel ''viimne verstapuu''- riigikaitselaager. See oli miski, mida me kõik õhinal ootasime. Meil polnud õrna aimugi, kui raske seal olla võib, kuid me teadsime, et sellest tuleb midagi väga lõbusat, midagi enneolematut. Läksime siis laupäeva varahommikul
lühike. ümbruses ongi koondunud just nendele aladele. Põhja-Eesti rannikumadalik on Eesti loodu s g e o g r a afiline osa, mis ääristab pika kitsa ribana So o m e lahte . Rannikumadaliku laius varieerub mõnekümnest meetrist kuni paarikümne kilomeetrini. Lõunast piirab teda kõrge paekallas ehk klint. Kiviste ja väheviljakate muldade tõttu on rannikumadalik säilitanud tänaseni suhteliselt loodusliku ilme. Suur osa vaadeldavast territooriumist on metsa all. Tasase üldilmega pinnamoodi mitmekesistavad aluspõhjalised lavakõrgendikud ja künnised, liivikud, orud, meretekkelised kulumis ja kuhjetasandikud, astangud, rannavallid, luited ja sood. Leidub merest eralduvaid järvi, Harku, Lohja ja Käsmu.
Arvude vahel on arterid eluhoovuse jaoks. Kuula, kuis kolksab raskesti rappuval vankril sumbunud sõnade sumadan. Aga sinul, oh laulik, on tuba täis ärevil tähti Nutused-naerused numbrid su aknal vaatavad kummuli kuud. Sügaval silpide sängis ärkavad äkki su sõnad, alasti laused kui lapsed, väetimad vennad ja õed. Juba nad jooksevad kiviste koskede kohal huigates, hullates unedest hapramal kiikuval, kõikuval Valgusekõrrel valule vastu, saatuse sülle viipama, viskuma õuduste õuel koleda kiuste päikese poole. Võta kinni mu käest. Ei vaibu Ei vaibu, ei vaju tuhka
EESTI OKASPUUD Referaat 2011 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................3 1. HARILIK MÄND............................................................................................................4 1.1. Üldiseloomustus........................................................................................................4 1.2. Levik.........................................................................................................................4 1.3. Kasvutingimused.......................................................................................................5 1.4. Koht ökosüstemis...........................................
vana ja visa rahva sugu, kes ammu juba maailmas on elanud ja veel kauaks kestma jääb. Ja tal on tuline õigus. Euroopa üks põliseim rahva sugu niisama lihtsalt ei kao. Mis on aga eestluse katkematu elujõu ja püsimajäämise ürgne allikas? On see oskus vasak näopool ette keerata, kui paremale ollakse juba kõrvakiil saanud ,või julgus vastu lüüa? Mitmed aastatuhanded tagasi jõudsid läänerannikule meie esivanemad. See hingematvalt kauni loodusega maa, oma kiviste mererandade, peegelsiledate järvede, imeliselt lõhnavate kadakaste karjamaade ja uhkete männimetsadega, lummab meid tänapäeval ja ilmselt pani endasse armuma ka meie esivanemad, sest miks nad muidu siia jäid. Lihtne siin ei ole. Võib ju mõelda, et elu näiteks Aafrikas on miljon korda parem. Ehk kukuvad seal isegi banaanid puu otsast pähe ja kõhu täis saamiseks piisab vaid nende koorimisest. Tegelikkus on aga karm ja me peame mõistma, et ka seal
Litosfäär · Kuni 20.saj valitses geoloogias seisukoht, et ,,ühe koha peal" toimuvad maa kerkimis- ja vajumisliikumised ongi maakoores põhilised · Plaat- ehk laamtektoonika- maapõue liikumiste käsitlus · Paljud maasisesed (maavärinad, vulkanism) tükeldavad litosfääri suurteks plaatideks ehk laamadeks · Alfred Wegener püstitas hüpoteesi hiidmandri Pangea eksisteerimisest ja selle lagunemisele järgnenud mandrite triivist. Seda hüpoteesi käsitlesid aga geofüüsikud, kelle eeldusel oli füüsikaliselt ebareaalne mandrite triiv ookeanilisel maakoorel Maa ja Kuu vaheliste jõudude toimel. · Laamtektoonika järgi triivivad mandritest palju paksemad kivimplokid- nii ookeanilised kui mandrilised litosfääri laamad- plastilisel astenosfääril. Maa siseehitus · Maa (Merkuur, Veenus, Mars) kuulub Päikesesüsteemi ,,kiviste" planeetide perre, mis...
Vastavalt Alla 1,5% ülimadal Enam sobivad rohusöötade tootmiseks. sellele toimuvad erinevad protsessid: alla 2,5% madal Maade hindamine ehk boniteerimine üle 3,5% võime lugeda heaks III Paekalda e klindieelne Muld on põllumajandusliku tootmise ületab 5% kõrge kiviste leetunud muldade agromullastiku põhivahend. Kuna see võib olla väga Lõuna-Eestis on tavaline põllumuld 2,5 % valdkond paekalda e. klindi ja mere erineva viljakusega, siis on vaja seda piiresse jääv või alla selle, seega väga vahelisel alal põhjarannikul pindalaga ca viljakust mõõta. Selleks maid hinnatakse e. huumusvaesed. Kesk- Eestis on näitaja 3,5%. Karbonaadi vaesed, happelised, boniteeritakse
Ptah oli Memphises peajumal. Jutt oli Uue Riigi ajal ehitatud Ptahi templist. See tempel sai Memphise linna uueks nimeks. Egiptlased nimetasid oma maad "Kemet" (Kêmet, Ta-Kemet, Kamt, Quemt; või "Kemi"; kopti keeles Kême ja Khêmi) 'must (maa)' Niiluse oru ülesküntud maa (Niiluse mudast tekkinud mulla) värvi järgi. Algselt käis see nimetus Niiluse oru kohta. Seevastu Punane maa (Desret, ta deser) oli Liibüa ja Araabia kõrbe tuliste liivade ja kiviste eelmäestike maa (jutt oli oaasidest, kus sai elada). Egiptlased nimetasid end Kemeti inimesteks ja oma maad sageli lihtsalt maaks. Kaananlased ja babüloonlased nimetasid Egiptust Misr, mis tähendab 'piir', aga pole selge, mida sellega silmas peeti. Heebrea keeles kasutatakse duaalivormi Misraim 'kaks Egiptust', mis ilmselt vastab egiptlaste mõistele 'mõlemad maad' (Alam- ja Ülem-Egiptus). Sõna Misr (või Masr) kasutavad ka
püütakse kõige otstarbekamalt esile tuua nii taimede kui kivide ilu. Kiviktaimla (alpiinium) on iluaia osa, kus korrapäraselt või vabalt paigutatud looduslike kivide vahel kasvatatakse peamiselt mägiste või kiviste alade taimi. Kiviktaimlate taimestamisel lähtutakse taimerühmade kõrvutamisel eelkõige nende dekoratiivsetest omadustest ja ökoloogilistest nõudlustest. Suurt tähelepanu pööratakse ka kivide valikule,
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Mikk Sülla Proovitükk nr 613. Hinnangud, hüpoteesid, regressioon Kodune töö nr. 5 õppeaines Metsandusliku andmetöötluse alused II Juhendaja Külliki Kiviste Tartu 2012 Sisukord Sisukord Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks on analüüsida, kas proovitükil mõõdetud diameetri jaotus on lähendatav mõne klassikalise teoreetilise jaotusega. Töös on kasutatud Aakre metskonna proovitükki nr. 613 andmeid, mis on saadud EMÜ Metsanduse ja maakorralduse serveris võrgukaustast public:/Metsandusliku andmetöötluse alused 2011/2011]. Samuti on kasutatud K.Kiviste kodulehte [http://www.eau
Metallide korrosioon Metallide korrosioon on metallide ja nende sulamite soovimatu kahjustamine ümbritseva keskkonna mõjul. Keskkonnas on meil õhk, gaasid, pinnas, vesi, kemikaalid. Ladina keeles tähendab korrosioon (corrosio) puruksnärimist. Metalli korrosioon ehk sööbimine toimub selliselt, et metalliaatom lahustub elektrolüüdi anoodil elektriliselt laetud osakesteks ioonideks. Samas vabaneb elektrone, mis liiguvad läbi metalli (elektronjuhi) katoodile. Selle nn. anoodreaktsiooni puhul, mis vastab positiivse laengu liikumisele metallist lahusesse, on tegemist oksüdeerumisega. Metallide korrosioon on alati redoksreaktsioon. Metalli aatomid loovutavad elektroni oksüdeerudes keskkonnas leiduvate oksüdeerijate toimel. Korrosiooni eeltingimusteks on piisav niiskus ja õhuhapniku juurdepääs. Korrosiooni tulemusena metallid purunevad kas osaliselt või täielikult muutudes kasutamiskõlbmatuteks. Sellele alluvad kõik metallid ja sulamid ning m...
Litosfäär Eleryn raudsepp 10 K-2 1. Maa siseehitus Maa kuulub Päikesesüsteemi ,,kiviste" planeetide hulka, mis koosnevad põhiliselt hapniku-, räni- ja rauaühenditest. Kaugemad planeedid, alates Jupiterist , koosnevad seevastu eelkõige vesinikust, heeliumist ja teistest kergetest, põhiliselt gaasilises olekus olevatest elementidest. Maapinna ja Maa tuuma omavaheline kaugus on rohkem kui 6000km aga isegi tänapäevane tehnika ei anna meile võimalust puurida sügavamale kui 15 km. Nagu teada jagatakse ma neljaks suureks kihiks: makoor, vahevöö, välistuum ning sisetuum. On ka kaks erinevat maakoore tüüpi: ookealine ja mandriline. ...
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDZ FACEBOOK Ettekanne Kärolin Kiviste Tallinn 2010 SISU Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 Ülevaade Facebook Inc-ist....................................................................................................................... 4 Statistilisi fakte .................................................................................................................................... 5
Peagi tunnistasid Eesti iseseisvust teised riigid, Eesti Vabariik oli taas maailma poliitilisel kaardil kui iseseisev ja suveräänne riik. KASUTATUD MATERJALID Angelika Narise noortemagistritöö "Eesti Taasiseseisvumine" Berit Silvia Kondratjevi uurimistöö ,,Eesti taasiseseisvumine minu vanemate pilgu läbi" James Tusty film ,,The Singing Revolution" Mihkel Tiksi jutustus ,,Katkendid 1988. aastast..." Kaire Maalma referaat ,,Eesti Vabariigi Taasiseseisvumine" Toomas Kiviste referaat ,,Eesti Taasiseseisvumine" Vikipeedia http://www.et.wikipedia.org/wiki/Eesti_taasiseseisvumine Õpimaterjal ,,Omariikluse Taastamine" http://www.vkg.werro.ee/ajalugu/12eestitaas.htm
Selgus, et paljud maasisesed geoloogilised protsessid, sealhulgas maavärinad ja vulkanism, tükeldasid litosfääri suurteks plaatideks ehk laamadeks. Maa koos Merkuuri, Veenuse ja Marsiga kuulub Päikesesüsteemi ,,kiviste" planeetide perre, mis on üles ehitatud põhiliselt hapniku- (O), räni- (Si) ja raua- (Fe) ühendite baasil. Kaugemad, nn hiidplaanedid (alates Jupiterist) koosnevad seevastu eelkõige vesinikust (H), heeliumist (He) ja teistest kergetest, põhiliselt gaasilises olekus olevaist elementidest. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Maa kivimiline koor on meie planeedi unikaalse geoloogilise arengu tulemus. See on praegu 5-80 km paksune ning jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga osaks ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on moodustunud vedeliku ...
Samas ei ole see materjal mõeldud matemaatilise statistika konspektiks, vastavad teadmised/materjalid eeldatakse kasutajal enesel olemas olevat. Seetõttu pole ka eriti tegeletud konkreetsete näidetega ega tulemuste tõlgendamisega. See konspekt ei ole Andres Kiviste 1998 aastal ilmunud vihiku "Matemaatilise statistika algteadmisi ja rakenduslikke näiteid MS Exceli keskkonnas" ümbertrükk. MS Wordi dokumendina oli ta olemas juba pool aastat enne ülalnimetatud raamatu ilmumist ja sai siis ka tudengitele kätte jagatud.
energiaga osakesi (kosmilist kiirgust). Massi poolest moodustab see kokku vähem kui miljardiku Maa massist. 4.5 Meteoriitide liigitus o Raudmeteoriidid - Koosnevad rauast ja niklist, sarnanevad raud-nikkel tüüpi asteroididega. o Kivi-raudmeteoriidid - Koosnevad rauast ja kivimitest, sarnanevad kivi-raud asteroididega. o Kondriidid - Sarnanevad oma koostiselt kiviste ( Maa sarnaste ) planeetide koorega. o Süsinikkondriidid - Sarnanevad koostiselt Päikese koostisele, kuid sisaldavad vähem gaase. Sarnanevad jäätunud gaasilistele asteroididele o Akondriidid - Sarnanevad Maa purskekivimitega ja pärinevad arvatavasti kas Kuult või Marsilt. Raudmeteoriidid Kivi-raudmeteoriidid Kondriidid
Reet Tiirmaa ,,Meteoriidid ja Meteoriidikraatrid" Põltsamaa Ühisgümnaasiumi küsitletud õpilaste teadmised 19 Lisa 1: Meteoriitide liigitus: Raudmeteoriidid - koosnevad rauast ja niklist, sarnanevad raud-nikkel tüüpi asteroididega 18 Kivi-raudmeteoriidid - koosnevad rauast ja kivimitest, sarnanevad kivi-raud asteroididega 19 Kondriidid - sarnanevad oma koostiselt kiviste (Maa sarnaste) planeetide koorega 20 Süsinik-kondriidid - sarnanevad koostiselt Päikese koostisele, kuid sisaldavad vähem gaase; sarnanevad jäätunud gaasilistele asteroididele 21 18 http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/meteorites.html 19 Ibid. 20 Ibid. 21 Ibid. Akondriidid - sarnanevad Maa purskekivimitega ja pärinevad arvatavasti kuult 22
Eesti mullastiku valdkonnad I - Põhja Eesti rendsiinade (karbonaatmuldade) valdkond (31,8%) II - Kesk-Eesti pruunmuldade (leostunud ja leetjate muldade) valdkond (17,2%) III - Lõuna-Eesti leetunud ja näivleetunud (kahkjate) muldade valdkond (20,7%) IV - Lääne-Eesti soostunud pruunmuldade ja lammimuldade valdkond (7,0%) V - Vahe-Eesti leet-, soostunud leet- ja soomuldade valdkond (6,8%) VI - Peipsi-äärne leet-, soostunud leet- ja soomuldade valdkond (8,0%) VII - Glindieelne kiviste leetmuldade valdkond (3,5%) VIII - Kagu-Eesti erodeeritud muldade valdkond (5,0%) Eesti mullad Rendsiinad e. karbonaatmullad K WRB - Leptosols (leptos - õhuke). 1) kõrge CaCO3 sisaldus, kihisemine A-horisondist; 2) suur korese (räha) sisaldus >50% isegi >75%; 3) lihtne ja lühike profiil A-D; A-C; A-Bm-C 4) lubjalembene (kaltsifiilne) taimkate (lutsern, ristik, lubikas). Levik: Põhja-, Loode- ja Lääne-Eesti ALLTÜÜBID: 1
Pärnu ja Kasari jõgikonna alad. Domineerivad liigniisked mullad. Piirkond sobib heintaimede kasvatamiseks – piimakarjad V tüüp Leet-, soostunud leet- ja soomuldade valdkond Vahe-Eestis 6,8%. Loksa, Aegviidu, Lelle, Käru, Türi, Kilingi-Nõmme, Häädemeeste. Väheviljakad mullad. VI tüüp Leet-, soostunud leet- ja soomuldade valdkond Peipsi ääres 8%. Mullad tohutult viletsad: happelised, liigniisked ja toitainete vaesed. Põllumajandusliktähtsus suhteliselt tähtsusetu. VII tüüp Kiviste leetunud muldade valdkond, paekalda e. klindi ja mere vahelisel alal põhjarannikul 3,5%. Karbonaadi vaesed, happelised, toitainete vaesed mullad. Nõva ümbruses on ainult suurem kasutus VIII tüüp Erodeeritud muldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistike alal 5%. Äärmiselt liigestatud reljeefiga kupliline ala. Toimub muldade ärakanne e. erosioon. Suhteliselt väheviljakad mullad, kuigi põllumajandus asustus on üks suuremaid. Mullastik ülimalt kirju. 61
nagu on see Eestis, tagab heintaimede kasvatamine ja õige tehnoloogia rakendamine kõige c) pikaajalised 9-... aastat kvaliteetsema sööda Heintaimede asendamatu osa seisneb mullaviljakuse säilitamises ja tõstmises, Bioloogiline eluiga on sõltuv kliimast, mulla viljakusest, väetamisest ja kasutusviisidest õhulämmastiku sidumises, raskelt haritavate kiviste ja madala viljakusega muldade ning turvasmuldade Rohumaakülvikorrad on rohumaa majandamise süsteemid ja ennevalt põUukülvikorrast on tõhusas käsutamises. Eestis on arendatud mitmekülgsete omadustega veisetõud, kes on võimelised hästi rohumaakülvikord suhteliselt tinglik mõiste ja tähendab rohumaade uuendamise süsteemi. väärindama rohusöötasid
Loendatud puude arv kokku annab rinnasp (m2/ha) juhul,kui lihtrelaskoobi ava ja nööripikkuse suhe on 1:50.Tagavara määramiseks on vaja ka puuliikide keskmist kõrgust. Kasutades st.tabelit saab määrata lähtudes kõrgusest ja rinnasp puuliigi tagavara 27. Puistust saadavate puidusortide koguste prognoosimise võimalused. Kui kõrgus ja diam antud siis on võimalik anda sortimentide mahud tm-tes ning hind. Kasvava metsa tagavara antud,siis müüa ei saa.Prognoosida Kiviste kasvukäigumudelitega. Ideaaljuhul saab männist 74% tarbepuitu ja 24%jäätmeid 28. Kasvava metsa hinna määramine. 1)Sortimentide arvutamine · Igale diameetriklassile leitakse sortimentide mahud · Need korrutatakse diameetriklassis olevate suhteliste puude arvudega · Kõikide diameetriklasside sortimendid summeeritakse · Eraldise sortimentide leidmiseks leitakse igale sortimendile suhteline väljatulek ning korrutatakse puistuelemendi eraldise tagavaraga Hinna arvutamine
(ka) kindlus (või maja)'. Ptah oli Memphises peajumal. Jutt oli Uue riigi ajal ehitatud Ptahi templist. See tempel sai Memphise linna uueks nimeks. Egiptlased nimetasid oma maad "Kemet" (Kêmet, Ta-Kemet, Kamt, Quemt; või "Kemi"; kopti keeles Kême ja Khêmi) 'must (maa)' Niiluse oru ülesküntud maa (Niiluse mudast tekkinud mulla) värvi järgi. Algselt käis see nimetus Niiluse oru kohta. Seevastu Punane maa (Desret, ta deser) oli Liibüa ja Araabia kõrbe tuliste liivade ja kiviste eelmäestike maa (jutt oli oaasidest, kus sai elada). Egiptlased nimetasid end Kemeti inimesteks ja oma maad sageli lihtsalt maaks.Kaananlased ja babüloonlased nimetasid Egiptust Misr, mis tähendab 'piir', aga pole selge, mida sellega silmas peeti.Heebrea keeles kasutatakse duaalivormi Misraim 'kaks Egiptust', mis ilmselt vastab egiptlaste mõistele 'mõlemad maad' (Alam- ja Ülem-Egiptus). Sõna Misr (või Masr) kasutavad ka praegused araabia keelt rääkivad egiptlased Niiluse oru ja eriti
Lahe pärades, kus setted on pidama jäänud. Murrutusvool paiskab setteid, klibu materjali randa.Valdav osa Eesti liivarandadest kujuneb ja areneb vanade liivavormide (peamiselt mattunud orud, fluviglatsiaalsed moodustised nagu oosid, sandurid jt.) setete ümberkujundamise, ümbersetitamise tulemusena (vanad mattunud orud). Mõnede väheulatuslike liivarandade esinemine kiviste neemikute vahelisel alal on enamasti seotud mingi varasema liivase kuhjevormi (oos, vallseljak jt.) esinemisega samas piirkonnas ja nii võivadki kujuneda nn taskurannad, mille piires liival pole ,,väljapääsu", nad on lainetuse tegevusele vastupidavad. Üksikuid väheulatuslikke liivarandu esineb ka mõne tehiskonstruktsiooni lainevarjulisel alal, nagu näiteks Kakumäe vanast kalasadamast põhja pool. Vana
Erakordselt kehvade muldade valdkond. Happelised ja toitainete vaesed mullad. Peab tingimata lupjama. Va Aegviidu-Käru Vb Häädemeeste-Saarde VI Leet, soostunud leet- ja soomuldade valdkond Peipsi ääres. Domineerivad toitainete vaesed, happelised, liigniiseked mullad ja valdavalt liivadel. Jagunevad: VIa Avinurme-Vask-Narva VIb Varnja-Võõpsu VII Klindi ehk paekalda ja mere vahelisel alal põhjarannikul. Siin levib kiviste leetunud muldade valdkond. VIIa Põhjarannik VIIb Nõva mullad pisut paremad, sest seal on piisavalt palju lubjarikka põhjavee mõjutusel tekkinud küllastunud ja küllastumata leetmuldi. VIII Erodeeritud ja delluviaalmuldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistiku alal. Võtab enda alla Otepää, Karula ja Haanja kõrgustiku ala. Jaguneb: VIIIa Otepää-Karula lähtekivim ääretult kirju. Siin on rohkem karbonaatseid materjali
Erakordselt kehvade muldade valdkond. Happelised ja toitainete vaesed mullad. Peab tingimata lupjama. Va Aegviidu-Käru Vb Häädemeeste-Saarde VI Leet, soostunud leet- ja soomuldade valdkond Peipsi ääres. Domineerivad toitainete vaesed, happelised, liigniiseked mullad ja valdavalt liivadel. Jagunevad: VIa Avinurme-Vask-Narva VIb Varnja-Võõpsu VII Klindi ehk paekalda ja mere vahelisel alal põhjarannikul. Siin levib kiviste leetunud muldade valdkond. VIIa Põhjarannik VIIb Nõva mullad pisut paremad, sest seal on piisavalt palju lubjarikka põhjavee mõjutusel tekkinud küllastunud ja küllastumata leetmuldi. VIII Erodeeritud ja delluviaalmuldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistiku alal. Võtab enda alla Otepää, Karula ja Haanja kõrgustiku ala. Jaguneb: VIIIa Otepää-Karula lähtekivim ääretult kirju. Siin on rohkem karbonaatseid materjali
Piirkonna mullastik sobilik eelkõige heintaimede kasvatamiseks, piimatootmiseks. V. Leetunud, leetunud soostunud ja soomuldade valdkond Vahe-Eestis (6,8%). Väheviljakate muldade piirkond, eriti lõunapoolses osas. VI. Leetunud, leetunud soostunud ja soomuldade valdkond Peipsi ääres (8%). Väheviljakad, happelised, liigniisked, toitainetevaesed mullad. Traditsioonilise põllumajandustootmise arendamiseks vähesobivad ja suurt tähtsust ei oma. VII. Kiviste leetunud muldade valdkond peakalda ja mereranniku vahelisel alal põhjarannikul (3,5%). Happelised, toitainetevaesed, kivised mullad. VIII. Erodeeritud muldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistikul (5%). Mullastik äärmiselt varieeruv. 60. Muldade üldine jaotus kasutussobivuse alusel- Mitteharitavad mullad looduslik rohumaa ja metsamaa. Kh´, K´, Gh`, Gh1, Gk1, L(k), L, LG, LG1, S, R.Haritavad mullad:Head põllutüübilised haritavad maad A agrorühm
Eesti geoloogiline ehitus Geoloogiline kuuluvus Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Aluspõhi koosneb aluskorrast ja pealiskorrast. Aluskorra kivimid on väga vanad kivimid, millest vanimad kuuluvad eelkambriumi. Aluskorra kivimid ei paljandu Eestis mitte kusagil (lähimad Suursaarel). Tallinnas on aluskorra kivimid 118-130 m sügavusel, Võrus 600 m sügavusel. Kivimiliselt moondekivimid: gneisid, amfiboliidid, kvartsiidid, kildad, rabakivid, kvartsporfüürid jne. moodustunud 1900-2600 milj. a. tagasi. Jõhvi kandis sisaldavad magnetiiti ja hematiiti, mis põhjustavad seal tugeva magnetilise anomaalia. Asuvad 500 m sügavusel tööstuslikku tähtsust pole. Aluskorra kivimid on täis lõhesid, lõhed täitunud soonkivimitega. Mõnes kohas säilinud tektooniline aktiivsus. Pealiskord settekivimite kompleks, mis katab aluskorda. Paiknevad peaaegu rõhtsalt, kuid on lõhesid ja settelünki. VENDI ladestu vanim 600-570 milj...
Ajutiselt liigniisked. E)gleistunud sekundaarsed Lsg. Rendsiinad - lihtne ja lühike profiil A-D; A-C; A-Bm-C. Seal kasvavad lubjalembesed taimed, nt lubikas ja männimetsad.Eesti mullastikuvaldkond jaguneb 8-ks: I Põhja- Eesti rähkmullad, II Kesk-Eesti leostunud ja leetjad mullad, III Lõuna-Eesti leetunud mullad, IV Lääne-Eesti soostunud mullad, V Vahe-Eesti leet-, soostunud leet-ja soomuldade valdkond, VI Peipsi-äärne leet-, soostunud leet-ja soomullad, VII Klindieelne kiviste leetmuldade valdkond, VII Kagu-Eesti erodeeritud muldade valdkond. Mikrotsonaalsus mulla seos relfeefiga. Põuakartlikud (kõrged alad, kerge lõimis), parasniisked.Esinevad keskmistel ja väikestel kallakutel. 5
Väheviljakad mullad. a)Aegviidu, Käru b) Häädemeeste, Saarde erakordselt happelised, toitainete vaesed. VI Leet-, soostunud leet- ja soomuldade valdkond Peipsi ääres 8%. Mullad tohutult viletsad: happelised, liigniisked ja toitainete vaesed. Põllumajandusliktähtsus suhteliselt tähtsusetu. a)Avinurme, Vask-Narva b) Varnia, Võõpsu mõnevõrra viljakamad. Enam sobivad rohusöötade tootmiseks. NB! VII Kiviste leetunud muldade valdkond, paekalda e. klindi ja mere vahelisel alal põhjarannikul 3,5%. Karbonaadi vaesed, happelised, toitainete vaesed mullad. Nõva ümbruses on ainult suurem kasutus a)Põhjaranniku allvaldkond b) Nõva mullad mõnevõrra paremad. Suhteliselt rohkem küllastunud gleimuldi. VIII Erodeeritud muldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistike alal 5%. Äärmiselt liigestatud reljeefiga kupliline ala. Toimub muldade ärakanne e. erosioon
Glei ja lammimuldade valdkond Lääne-Eestis (7%). Piirkonna mullastik sobilik eelkõige heintaimede kasvatamiseks, piimatootmiseks. Leetunud, leetunud soostunud ja soomuldade valdkond Vahe-Eestis (6,8%). Väheviljakate muldade piirkond, eriti lõunapoolses osas. Leetunud, leetunud soostunud ja soomuldade valdkond Peipsi ääres (8%). Väheviljakad, happelised, liigniisked, toitainetevaesed mullad. Traditsioonilise põllumajandustootmise arendamiseks vähesobivad ja suurt tähtsust ei oma. Kiviste leetunud muldade valdkond peakalda ja mereranniku vahelisel alal põhjarannikul (3,5%). Happelised, toitainetevaesed, kivised mullad. Erodeeritud muldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistikul (5%). Mullastik äärmiselt varieeruv. 74. Muldade üldine jaotus kasutussobivuse alusel. Mitteharitavad mullad looduslikud rohumaad ja metsamaa. Kh´, K´, Gh`, Gh1, Gk1, L(k), L, LG, LG1, S, R. Haritavad mullad: a) Head põllutüübilised haritavad maad A agrorühm. Universaalse
8 valdkonda ja 20 allvaldkonda a. Põhja-Eesti valdkond (ka Lääne pool ja saartel) rendsiinade valdkond 31,8% b. Kesk-Eesti pruunmuldade valdkond 17,2% c. Lõuna-Eesti leetunud ja näivleetunud muldade valdkond 20,7% d. Lääne-Eesti soostunud pruunmuldade ja lammimuldade valdkond 7,0% e. Vahe-Eesti leet-, soostunud leet-, ja soomuldade valdkond 6,8% f. Peipsi-äärne leet-, soostunud leet- ja soomuldade valdkond 8,0% g. Glindi-eelne kiviste leetmuldade valdkond 3,5% h. Kagu-Eesti erodeeritud muldade valdkond 5% Maade maksustamine ja hindamine Erinevad liigid: 1. asulamaad 2. põllumajandusmaad 3. metsamaad 4. rohumaad 5. muu maa 1. Asula puhul on hind sõltuv asula suurusest. On antud keskmised baashinnad, mida saavad linnavalitsused muuta igal aastal. Asulad on jaotatud: · ärimaa (kalleim, Tartu 2000kr/m²) · tööstusmaa
rendsiinade valdkond 31,8% b. Kesk-Eesti pruunmuldade valdkond 17,2% c. Lõuna-Eesti leetunud ja näivleetunud muldade valdkond 20,7% d. Lääne-Eesti soostunud pruunmuldade ja lammimuldade valdkond 7,0% e. Vahe-Eesti leet-, soostunud leet-, ja soomuldade valdkond 6,8% f. Peipsi-äärne leet-, soostunud leet- ja soomuldade valdkond 8,0% g. Glindi-eelne kiviste leetmuldade valdkond 3,5% h. Kagu-Eesti erodeeritud muldade valdkond 5% Maade maksustamine ja hindamine Erinevad liigid: 1. asulamaad 2. põllumajandusmaad 3. metsamaad 4. rohumaad 5. muu maa 1. Asula puhul on hind sõltuv asula suurusest. On antud keskmised baashinnad, mida saavad linnavalitsused muuta igal aastal. Asulad on jaotatud: · ärimaa (kalleim, Tartu 2000kr/m²)
21. EE, 1998 46 22. Lajunen L.H.J. Atomispektrometria ;WSOY 1986 23. Hõdrejärv, H. Analüütilise keemia praktikum; TPI Tallinn 1980 95 lk 24. Welz,B., Sperling,M. Atomic Absorption Spectrometry. Third edition / 1999 25. Susi,T. Bakalaureuse töö. Tallinna Tehnikaülikool. 2000 26. Kim,H., Anderson,K.A.Analytical techniques for inorganic contaminants / AOAC International Scientific Association . 1999. 193 p. 27. Tööjuhend STJ nr. U/1LET 28. Kiviste, A. Matemaatiline statistika MS Excel keskkonnas; GT Tarkvara 1999 29. "Kalastaja" 2001. Nr. 19 30. Viitak, A; Leito I " Kvaliteeditagamine Analüütilises keemias" 2007 31. Ojaveer,E; Pihu,E; Saat, T " Fishes of Estonia" , 2003 32. Voigt, Heinz-Rudolf "Concentration of mercury and cadmium, and the condition of sme coastal Baltic Fishes" 2004 33. Venäläinen,E-R; Hallikainen, A; Parmanne,R; Vuorinen P-J "Kotimaisen järvi- ja Merikalan Helsinki 2004 34. EE, 1995 35
edasiliikumise kiirusest ja tööorganite omadustest. C- kujulise ankruga kobestuskäpad - vibreerivad halvasti, - toovad alumistest kihtidest toorest mulda pindmisse kihti - ja ka nende eriveotakistus on suurem. Külvieelsel kultiveerimisel on kõige otstarbekam kasutada S-kujulisi vedrupiisid. S-kujulise ankruga kobestuskäpad vibreerivad töötamisel hästi nii piki kui põikisuunas, mistõttu muld mureneb paremini. S-piisid iseloomustab hea elastsus. Elastsus on oluline kiviste muldade harimisel, vibreerivus aga vähendab pii veotakistust. Hästi fibreeriv käpp kisub ja raputab mullast paremini välja umbrohtude juuri ja võsundeid. 1. Ei ummistu taimejäänustega 2. Talub hästi kive 3. Eriveotakistus on tunduvalt väiksem 4. Hea umbrohutõrje Rõhtlõiketeradega hanijalgkäpad sobivad hästi umbrohujuurte läbilõikamiseks, mistõttu neid kasutatakse valdavalt reaskultuuride reavahede harimiseks ja kõrrekoorimisel.
Piirkonna mullastik sobilik eelkõige heintaimede kasvatamiseks, piimatootmiseks. V. Leetunud, leetunud soostunud ja soomuldade valdkond Vahe-Eestis (6,8%). Väheviljakate muldade piirkond, eriti lõunapoolses osas. VI. Leetunud, leetunud soostunud ja soomuldade valdkond Peipsi ääres (8%). Väheviljakad, happelised, liigniisked, toitainetevaesed mullad. Traditsioonilise põllumajandustootmise arendamiseks vähesobivad ja suurt tähtsust ei oma. VII. Kiviste leetunud muldade valdkond peakalda ja mereranniku vahelisel alal põhjarannikul (3,5%). Happelised, toitainetevaesed, kivised mullad. VIII. Erodeeritud muldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistikul (5%). Mullastik äärmiselt varieeruv. 73. Muldade üldine jaotus kasutussobivuse alusel. Muldade jaotus kasutussobivuse alusel: I. Mitteharitavad mullad looduslikud rohumaad ja metsamaa. Kh´, K´, Gh`, Gh1, Gk1, L(k), L, LG, LG1, S, R. II. Haritavad mullad. 1
eelkõige heintaimede kasvatamiseks, piimatootmiseks. V. Leetunud, leetunud soostunud ja soomuldade valdkond Vahe-Eestis (6,8%). Väheviljakate muldade piirkond, eriti lõunapoolses osas. VI. Leetunud, leetunud soostunud ja soomuldade valdkond Peipsi ääres (8%). Väheviljakad, happelised, liigniisked, toitainetevaesed mullad. Traditsioonilise põllumajandustootmise arendamiseks vähesobivad ja suurt tähtsust ei oma. VII. Kiviste leetunud muldade valdkond peakalda ja mereranniku vahelisel alal põhjarannikul (3,5%). Happelised, toitainetevaesed, kivised mullad. VIII. Erodeeritud muldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistikul (5%). Mullastik äärmiselt varieeruv. 67. Muldade kasutussobivus. Mullakasutussobivuse alla mõistetakse selle sobivust mingiks tegevuseks. Kasutussobivust saab hinnata ainult konkreetsest maakasutuseesmärgist lähtudes. Sõltub mullaomadustest,
Piirkonna mullastik sobilik eelkõige heintaimede kasvatamiseks, piimatootmiseks. V. Leetunud, leetunud soostunud ja soomuldade valdkond Vahe-Eestis (6,8%). Väheviljakate muldade piirkond, eriti lõunapoolses osas. VI. Leetunud, leetunud soostunud ja soomuldade valdkond Peipsi ääres (8%). Väheviljakad, happelised, liigniisked, toitainetevaesed mullad. Traditsioonilise põllumajandustootmise arendamiseks vähesobivad ja suurt tähtsust ei oma. VII. Kiviste leetunud muldade valdkond peakalda ja mereranniku vahelisel alal põhjarannikul (3,5%). Happelised, toitainetevaesed, kivised mullad. VIII. Erodeeritud muldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistikul (5%). Mullastik äärmiselt varieeruv. 60. Muldade üldine jaotus kasutussobivuse alusel- Mitteharitavad mullad looduslik rohumaa ja metsamaa. Kh´, K´, Gh`, Gh1, Gk1, L(k), L, LG, LG1, S, R.Haritavad mullad:Head põllutüübilised haritavad maad A agrorühm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
