tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Keemia Instituut, Bioorgaanilise keemia õppetool ; Vanemteadur (1.00) 01.10.2012 - 30.06.2013 Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Keemia Instituut, Bioorgaanilise keemia õppetool ; Teadur (1.00) 2011 - 2012 Sveitsi Riiklik Tehnoloogia Instituut; järeldoktor 11.11.2010 - 28.02.2011 Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Keemia Instituut, Bioorgaanilise keemia õppetool ; Teadur (1.00)
Antud raamatu andis Dr. Strnberg oma kolleegidega välja 2000 aastal Cambridges Inglismaal. 2003. aastal tõlgiti raamat kirjastus Külim poolt eesti keelde. Raamatu tõlkis eesti keelde Jürgen Innos. Raamatus on 264 lehekülge. Raamatu koostasid: Robert J. Stenberg - Yale'i Ülikooli psühholoogia- ja haridusteaduse IBM professor, George B. Forsythe - USA Sõjaväeakadeemia haridusteaduskonna professor ja asedekaan, Jennifer Hedlund - Yale'i Ülikooli psühholoogiaosakonna teadur, Joseph A. Horvath - IBM-i Teadmiste Juhtimise Instituudi vanemkonsuldant, Richard K. Wagner - Florida Ülikooli psühholoogiaprofessor, Wendy M. Williams -Cornelli Ülikooli inimarengu osakonna dotsent, Scott A. Snook - USA Sõjaväeakadeemia käitumisteaduste ja juhtimise osakonna professor, Jelena L. Grigorenko - Yale'i Ülikooli teadur ja Moskva Riikliku Ülikooli psühholoogiaosakonna dotsent.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Massiivid Juhendaja: Margit Aarna Teadur Tallinn 2011 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. 2 Sisukord Ülesande püstitus..........................................................................lk4 Algoritm...............................................................................
korrosiooni ja inimeste ning loomade haigestumist. Kuid on ka teadlasi kes on leidnud et mõõdukas happevihm võib olla loodusele kasulik: Pärast enam kui 20 aastat kestnud Michigani lehtpuumetsade uurimist on Michigani Tehnoloogiaülikooli Metsaressursside ja Keskkonnateaduse Kooli teadlased jõudnud üllatava järelduseni: mõõdukas temperatuuritõus ja atmosfäärireostusest pärinev lämmastik tõstavad tegelikult metsade tootlikkust. Andrew Burton on üks teadur meeskonnast, mis on alates 1987. aastast neljas metsas Michigani loodealadelt lõunapiirkonnani pinnase temperatuuri, niiskust ja happevihmade poolt sellesse ladestatud lämmastiku tasemeid seiranud ja mõõtnud. Ta on leidnud, et kõrgematel temperatuuridel kasvavad puud kiiremini ja talletavad suuremate lämmastikutasemete juures rohkem süsinikku, kui niiskus on selleks piisav. Kristjan-Artur Reek, 7a
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Funktsiooni tabulleerimine Juhendaja: Margit Aarna Teadur Tallinn 2011 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. 2 Sisukord Ülesande püstitus........................................................................lk4 Algoritm...............................................................................
kasvatamiseks tegelikult Hispaanias põhjust pole. Seal küll on varreleedikut(kahjurputukas), kuid seda pole nii palju, et muundmais end ära tasuks. Samuti kurdavad osad Hispaania põllumehed, et lähedal asuvad muundmaisi põllud on nende saagi rikkunud ning nad ei saa nüüd seda enam maheda sildi all müüa. 2004-ndal aastal Tartus toimunud teabepäeval arvasid taluliidu juht Kaul Nurm, toitumisteadlane Mihkel Zilmer ningi Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse teadur Marek Strandberg, et geneetiliselt muundatud kultuuridega seotud riskid on hetkel veel liialt ebaselged ning seetõttu oleks parem neid Eesti põldudele ja toidulauale parem mitte lasta. Zilmeri arvates pole mingit põhjus miks Eestis oleks vaja kasvatada geneetiliselt muundatud organisme. Eestimaine toit on igati täisväärtuslik, seda on piisavalt ning see on kindlasti parem kui paljude teiste maade toit. Strandbergi arvates on GMO-uuringud kindlasti väga
Kaisa Leppik 11.c Ülenurme Gümnaasium 2011. aastal asutatud saatesari. Eesmärgiks on üles leida Eesti tulevased teadlased. Peaauhinnaks on 10 000 suurune stipendium. Saadet rahastab Euroopa Sotsiaalfond TeaMe, mille üheks eesmärgiks on noorte uudishimu ergutamine ja suunamine teadmiste omandamisel ja väärtustamisel. Saadet toodab videoproduktsioonifirma Vesilind OÜ koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga. Eetriaeg laupäeviti kell 19.35 Ajalugu Esimesel hooajal 12 võistlejat. ülesandeid töötasid välja Tartu ülikooli teadlased MSc Aigar Vaigu ja Andres Juure juhtimisel. Võistlejate pakutud lahendusi hindasid põhikohtunikku: PhD Erik Puura, MSc Aigar Vaigu, MSc Rein Kuresoo. Sõltuvalt saate teemast vahetus üks põhikohtunikust aegajalt külalishindajaga. Saadet juhtisid Marta Piigli ja Jüri Muttika. Finaalis Jan Erik Past ja Juhan Koppel. Võitis Juhan Koppel 10 000 stipendiumi ...
limnoloogilise rajoneeringu, hinnanud järvede seisundit ja andnud suuniseid nende kaitseks, propageerinud loodushoidu. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 308) Viivi Timm (19. oktoober 1934- 13. veebruar 1997) Ta oli Eesti zooloog (malakoloog) ja hüdrobioloog. Lõpetas 1958 bioloogina TRÜ. Oli 1958-61 kooliõpetaja, aastast 1961 ENSV TA Zoloogia ja Botaanika Instituudi Võrtsjärve limnoloogiajaama teadur. Uuris Eesti järvede zoobentost, eriti mageveelimuseid. Ta kirjeldas 4 uut herneskarplase liiki. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 534) Mati Kaal (sünd. 3. juuni 1946) ...Eesti zooloog (terioloog) ja loomaökoloog, Tallinna Loomaaia direktor. Ta on uurinud suurkiskjate bioloogiat ja ökoloogiat, rahvusvahelisel tasemel tegelenud ohustatud liikide kaitse rakendusteaduslike küsimustega. Kaal on propageerinud loodusteadusi ja
Muidugi on ju tore arvata, et elu on muretu. Miks peakski me muretsema. Kui me ise saame elada sellises külluses, siis miks peaks seda mitte meie järeltulijadki tegema? Kui ka mingid ressursid otsa lõppevad, siis küllap saab neidki kuidagi asendada ning küllap keegi mõtleb ka mõne allternatiivi välja, vabastades sellega meid sõltuvusest loodusest. Lõppude- lõpuks on kõik siin ilmas asendatav. Aga siiski ei ole asjad niivõrd lihtsad. Kui mõni geniaalne teadur avastab viisi, kuidas efektiivselt fossiilsete kütuste ikkest vabaneda, siis üldiselt ühel või teisel viisil temast ja ta leiutistest vabanetakse (omaette küsimus, et kas makstes talle oma avastuse mahasalgamise eest või lihtsalt teda kõrvaldades: ,,Pole inimest, pole probleemi"). Miks ei peaks naftaparunid tahtma võtta viimast oma kasumitest? Lastes õitsele puhkeda mõnel uuel energia saamise viisil, mis oleks võimeline fossiilkütustega, kaoks ju nende endi sissetulek. Kuigi nende
Mis on Faustlik ellusuhtumine? Paljud inimesed ei suuda mõelda oma elu eesmärkide peale ja püüelda millegi poole. Kid Faustile oli suureks probleemiks oma elutegevuse tähtsus ja mõju teistele inimestele. Paljudel pole huvi asjade vastu, mis maailmas aset leiavad, kuid Faust oli erinev. Faust oli tark ja ta oli teadur. Ta tahtis, et inimesed jääksid teda ja tema tegusid mäletama. Ta püüdis alati edasi õppida, kuid lõpuks jõudils järeldusele, et temast pole olnud abi mitte kellegile ja ta hing oli rahutu. Tema suurimaks sooviks oli tunda hinges rahuldust ja olla oma eluga rahul kuna ta ei suutnud seda siis ta kippus oma elu kallale. Ta oli vaimselt ebastabiilne ja nõrk. Fausti tarkus aitas teda teoses tekkindu probleemides. Faustil oli oma elust ükskõik ja ta sõlmis lepingu kuradiga
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Raadio- ja sidetehnika instituut Igor Kozlovski 154960IALB INDIVIDUAALNE ÜLESANNE Juhendaja: Julia Berdnikova Teadur Tallinn 2016 2 Ülesanne 1. On antud diskreetne infoallikas, mille tähed on statistiliselt sõltumatud ja tähtede pikkused on samad ja võrdsed τ1. Allikas on väljastanud tähtede jada X: (vt. lisa) a) Koostada allika seisundite tabel. Arvutada : b) Liht- ja liitallika entroopiad c) Liht- ja liitallika maksimaalsed entroopia
"Ajust inimeseni" Ajust inimeseni loengu viis läbi Jaan Aru, kes on Tartu Ülikooli teadur. Tema loeng rääkis ajust ja selle kasutamisest. Ta rääkis, kui keeruline aju tegelikult on ja siiani ei tea keegi täielikult, mis ajus toimub ja kuidas see üldse töötab. Ta rääkis, kuidas väga ammu ühe õnnetuse tõttu hakati inimetele tegema ajuoperatsioone, et aju taastada ja parandada, kuid need ei ole toiminud. Kuna inimaju on nii keeruline, siis on peaaegu, et võimatu muuta inimeste sellega, et lõikad ajust mingi nii öelda juhtmed läbi
levikust. ,,Näib tekkivat konsensus, et 2000. aastal kokku lepitud küllaltki kitsad aastatuhande arengueesmärgid peavad jätkuma ka peale 2015. aastat," kirjutab Terras. ,,Vaesuse vähendamine jääb peamiseks eesmärgiks, aga sellele on soov ja vajadus läheneda oluliselt laiapõhjalisemalt." ,,Kuidas me ka ELi ideid ei imetleks, ei ole neil üleilmses võitluses mõju pärast kunagi niisugust mõju, nagu nende propageerijad loodavad," nendib RKK teadur Emmet Tuohy. European Union Institute for Security Studies vanemanalüütik Nicu Popescu osundab oma kirjutises: ,,Nii võib lõpuks tärgata nõndanimetatud kahekihiline idapartnerlus, milles osalevad nii riigid, mis pooldavad tugevaid suhteid ELiga (Ukraina, Moldova ja Gruusia), kui ka riigid, mis selleks valmis ei ole." Marge Mardisalu-Kahar, Director of Estonian Center of Eastern Partnership, tähendab, et ,,Pigem on tegemist vahendiga nende riikide lähemale toomiseks euroliidule."
Toomas Hendrik Ilves · Toomas Hendrik Ilves on sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis, Rootsi Kuningriigis. Tema abikaasa on Evelin Ilves ning tal on kolm last: poeg Luukas Kristjan (1987), tütred Juulia (1992) ja Kadri Keiu (2003). Haridus: 1976 Columbia Ülikool (USA), BA psühholoogias, 1978 Pennsylvania Ülikool (USA), MA psühholoogias . Ta on Eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 ka Eesti Vabariigi President. Ametikohad: 1979 Columbia ülikooli psühholoogiaosakonna assistent-uurija, 19791981 New Jerseys Avatud Hariduse Keskuse inglise keele õpetaja ja asedirektor , 19811982 Kanadas Vancouveri kirjanduskeskuse direktor, 19841993 "Raadio Vaba Euroopas", algul teadur-analüütik , 19881993 "Raadio Vab1974a Euroopa" Eesti toimetuse direktor , 19931996 Eesti Vabariigi suursaadik USA-s, Kanadas ja Mehhikos, 19961998 ja 19992002 Eesti Vabarii...
Ta ei taipa, et Faust on otsingul ja sellel teel võib teha vigu, aga need viivad õigele teele veelgi lähemale. Arvan, et Mefistifeles avaldas Faustile elu mõtte, kuid mees ei suutnud seda mõista, sest ta polnud seda kõike ise läbi elanud ning seega ei suutnud maailma saladusi hoomata. Selle tõttu oli Mefitofelese tegevus vähetulemuslik. 3. Fausti vaimne suurus avaldub selles, et ta oskas igast elukutsest midagi. Ta oli nii arst, teadur, kui ka teoloog. Kõik need oskused ja teadmised olid saavutatud enese harimise teel. Teda austati ühiskonnas ja pöörduti tema poole, kui oli tarvis abi. Kuigi Faust pühendas enamuse ajast õpingutele ja lootis leida elu mõtet ei suutnud ta seda ainult õpingute abil. Ta oli endalt elu võtmas, kui avanes võimalus minna rännakule, et leida elu mõte. Ta oli valmis sõlmima lepingut saatanaga, sest ta oli kindel, et ta ei leia seda mõtet sellest, mida soovis
hoones. Assauwe torn rajati aastail 1370-80. Lisaks on muuseumil sisehoov- Karjase hoov. Astudes muuseumi uksest sisse jäi mulle esimesena silma klaasi taga olev ,,Väike muuseumirott 2007". See on iga-aastane tunnustusauhind, mis antakse parimale väljapanekule Eesti museumis. Mitterahalise auhinna eesmärgiks on muuseumide igapäevatöö ühe osa näitustegevuse tunnustamine, väärtustamine ja seeläbi ka muuseumide laiem tunnustamine. Meie ekskursiooni viis läbi muusikaosakonna teadur Ene Kuljus. Ekskursioon algas juba treppidelt, kus meile tutvustati klassikuid: Eino Tamberg(80 a.),Veljo Tormis(80 a.) ja Arvo Pärt(75 a.). Teisel korrusele jõudes, asus vasakul pool klaasi taga Viiulimeistri Felix Villaku töölaud mille mehe abikaas pärast mehe surma muuseumile kinkis.Töölaua kohal rippus Stradivariuse pilt, mille poole meister enne töötama hakkamist palvetas. Edasi juhatati meid konverentsi saali, kus jutustati meile lähemalt Peeter Südast
Corpus Christi College'i füüsikalektoriks. Esimese maailmasõja ajal noor G. P. Thomson astus Queen's Royal West Surrey Regiment'i. Lühikest aega teenis Prantsusmaal. Seejärel kaheksa kuud osales British War missioonil Ameerika Ühendriikides. Õhusõjaväes teenides korraldas eksperimente mitme aerodünaamilise küsimuse lahendamiseks. Pärast sõja lõppu asus tööle Cambridge'i ülikoolis. Kolm aastat oli ta lektor ja teadur Corpus Christi College University ning jätkas oma uurimistööd füüsika alal. 1922. aastal oli määratud Natural Philosophy (s.o. füüsika Sotimaal) professor G. P. Thomson Sotimaale Aberdeeni ülikooli, kus ta töötas järgnevad kaheksa aastat. Aberdeenis leidis de Broglie teooria kinnitust kahes sõltumatus eksperimendis, mis tõendasid elektronide difraktsiooni. 1927. aastal avastas G. P. Thomson sõltumatult C. J. Davissonist ja L. H. Germerist kristallidel toimuva elektronide
Päts Elulugu 23.02.1874-18.01.1956 Konstantin Pätsi vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts ning õde Marianne Pung. Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris[3]. Riia Vaimuliku Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1894–1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Karjäär Võttis osa 1905 aasta revolutsioonist Eesti esimene president. Oli 4 korda Eesti riigivanem Oli 2 korda Eesti president (Konstantin Päts) Meri Elulugu 29.03.1929-14.03.2006 Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 1992– 2001. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element 1941.aast...
on kõik korras, sest see võib näida egoistliku tegevusena. Olukorrast kerkibki esile see eitav jõud, mis osutub määravaks ja põhjustab arengut. Ainult vääratest tegudest saame tagasisidet ja suudame nende põhjal otsustada, mida edasi teha. Samalaadsed olid Fausti eksirännakud, mida Mefistofeles nägi halvana, aga Issand teadis, mis järgneb sellele. 3. Fausti vaimne suurus avaldub selles, et ta oskas igast elukutsest midagi. Ta oli nii arst, teadur, kui ka teoloog. Kõik need oskused ja teadmised olid saavutatud enese harimise teel. Teda austati ühiskonnas ja pöörduti tema poole, kui oli tarvis abi. Kuigi Faust pühendas enamuse ajast õpingutele ja lootis leida elu mõtet ei suutnud ta seda ainult õpingute abil. Ta oli endalt elu võtmas, kui avanes võimalus minna rännakule, et leida elu mõte. Ta oli valmis sõlmima lepingut saatanaga, sest ta oli kindel, et ta ei leia seda mõtet sellest, mida soovis pakkuda Mefistofeles
Erinevalt vanemast rahvakunstist on poploor kirjalik. Sigrid Saarlep on kirjutanud: Nii nagu mujal maailmas, on ka meil Eestis kaasajal olemas omad kunstnikud "rahva seast", kes jätkavad ja taasloovad "elavat" traditsiooni, olgugi harjumuspärasest veidi teisenenud kujul. Nende inimeste loodud kunsti on nimetatud naivismiks, autsaiderite kunstiks, kodukäsitööks, harrastuskunstiks, külahullude kunstiks, tagaaia kunstiks jms. Eesti Rahva Muuseumi teadur Heiki Pärdi on kirjutanud, et üha vähem leidub kaasajal uurijaid, kes kasutavad rahvakultuuri mõistet, kui vaatlusaluseks objektiks on rahva tegelik kultuur. Tema arust on rahvakultuur teadlaste ja ideoloogide ühislooming konstruktsioonina, mitte rekonstruktsioonina sellest, "mis tegelikult oli". Pärdi räägib ka linna ja maakultuuri tasandumisest, ning sellest, et kaasajal on rahvakultuur koondunud
tõde selgubki. 3. Kas see info on neile edestatud? Kas see info on neile edastatud? 4. Kursusel tuuakse rikkalikke näiteid ning tehakse praktilisi harjutusi lühikirjutiste näol. Kursusel tuuakse rikkalikult näiteid ning praktilisteks harjutusteks on lühikirjutised. 5. Mingeid arenguid pole täheldatud, see suund ei oma enam perspektiivi. Mingit arengut pole täheldatud, sellel suunal puudub perspektiiv. 6. Siiski märkis teadur oma uurimuses, et viimase kolme aasta jooksul on Eestis mõrvade tase taas langema hakanud. Teadur märkis oma uurimuses, et viimase kolme aasta jooksul on mõrvade hulk Eestis langema hakanud. 7. Neid kahtlustatakse trahvisummade omistamises. Neid kahtlustatakse trahvi omastamises. 8. Hinnasildilt kõige kallim on Kirsti kapis üks Roberto Cavalli pikk maani seelik. Kirsti kapis on hinnalt kõige kallim Roberto Cavalli maani seelik. 9
VOOLUVEEKOGUDE ELUSTIKU ERIPÄRA Sirje Vilbaste Zooloogia ja Botaanika Instituudi jõgedebioloogia rühma teadur [email protected] Kava · Mõisted · Hüdrobioloogilise rezhiimi ja elutingimuste erinevused vooluveekogudes ja seisuveekogudes · Planktoni eripära · Bentose eripära · Makrofütobentose e. suurtaimestiku eripära · Kalastiku eripära Hüdrobioloogilise rezhiimi ja elutingimuste erinevused vooluveekogudes ja seisuveekogudes Vooluveekogud Seisuveekogud
rehabiliteerimine,relapsi ennetamine- eesmärgiks on tekkinud sotsiaalsete probleemide lahendamine(https://www.arst.ee/UserFiles/Narkomaaniaravijuhis.pdf). Narkomaania Eestis Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse(EMCDDA) andmetel aastal 2012 paistis Eesti silma üledoosidest põhjustatud surmajuhtumite ning ka HIV-juhtude kõrge arvuga( http://www.emcdda.europa.eu/data/2014#displayTable:PPP-1-1). Tervise arengu instituudi teadur Kati Abel-Ollo sõnul on 2013. Aasta andmetel üledoosidest tingitud surmajuhutmite arv vähenenud. ÜRO narkoraporti andmetel on Eesti narkosurmade arvult maailmas viiendal kohal. Aastas hukkub Eestis üle saja inimese. Suurenenud on veenisiseselt narkootikumie süstivate inimeste arv. Eestis on peamisteks üledooside põhjustajaks opoid fentanüül, mis mujal riikides nii laialdaselt levinud pole(https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-
ellujäämiseks võtme ettevõtjaile. Ta lisas, et eelkõige tasub arendada tööstust, sest see tagab ekspordi. Kõige olulisem on aga praegu tagada inimestele töö. Põhiliselt pärsib majanduskasvu sisenõudluse järsk vähenemine, mille kohta ütles Kuum, et pole reaalne mõjutada tarbijaid rohkem ostma kõrgemate hindadega, mistõttu on tegu surnud ringiga. Reaaltarbimine püsib tegelikult nulli protsendi juures. Teadur lisas, et ei usu, et tarbija teisel poolaastal oma käitumist muudab, kuid teda võiks julgustada. Konjunktuuriinstituudi andmetel usub 60 protsenti inimestest, et kuue kuu pärast nende olukord paraneb ja 40 protsenti kardab halvenemist. Aprillis olid konjunktuuriinstituudi ekspertide hinnangud meie majandusele oluliselt halvemad kui jaanuaris. Hinnangu andjad jagunesid kahte lehte: ühed, kes uskusid, et olukord rahuneb, ja teised, kelle arvates on asi halb
Tartu Ülikooli murdeuurimises toimus 1990. aastatel järsk põlvkonnavahetus. 1993. a suri TÜ eesti keele kateedri pikaajaline murrete õppejõud dotsent Aino Valmet. EKI murdesektorist oli 1991. a tulnud TÜsse põhikohaga tööle Karl Pajusalu, kes oli juba varasematel aastatel õpetanud TÜs õppeülesandetäitjana murdeaineid ja juhendanud murdepraktikaid. Kuid 1992. a läks ta tööle Soome Turu ülikooli eesti keele lektoriks ja töötas seal 1996. a sügiseni. Valmet, Pajusalu ja TÜ teadur ning sotsiolingvistika õppejõud Tiit Hennoste olid üheskoos algatanud Emakeele Seltsi ja Tartu Ülikooli ühisprojekti ,,Eesti murdeainese süvendav kogumine" (19921995; ESi poolne projekti juht oli teadussekretär Mart Meri), mida järgnevatel aastatel juhtisid Hennoste ja Pajusalu, kes juhendasid ka mitmeid üliõpilaste murdetöid. Hennoste ja Pajusalu teaduslike huvide tõttu tõusis siis TÜs esiplaanile keele dünaamikat ja sotsiolingvistilisi mõjureid jälgiv murdeuurimine.
õppekavade läbinud, bakalaureuse kraadi saavad rakenduslikuma ja/või humanitaaralase kõrghariduse läbinud üliõpilased. Magister: 1) teadus(te) magister Master of Science(s) (MSc) 2) kunstide magister Master of Arts (MA) Doktor: 1)teaduste doktor, filosoofiadoktor, meditsiinidoktor, õigusteaduse doktor 24. Akadeemiline personal: õppejõud - professor, emeriitprofessor dotsent, lektor, assistent ja õpetaja, teadustöötajad - vanemteadur, teadur, juhtivteadur mõiste selgitus, kes saab kandideerida vastavale ametikohale. Õppejõud: Professor oma eriala juhtiv õppejõud ja tunnustatud teadlane, kes korraldab ülikoolis oma aine õpet ning suunab vastavaid teadusuuringuid. Emeriitprofessor kui professor jääb pensionile Dotsent pedagoogiliste kogemustega oma ala kompetentne õppejõud ja teadlane, kes õpetab
massikommunikatsiooni väljal” (McQuaili 2003:375). Mõju on mõiste, mille kehtivust saab jälgida nii eelkommunikatiivses, kommunikatiivses kui ka järelkommunikatiivses faasis. Esimeses faasis toimub teate vastuvõtt, tähelepanu kontsentreerimine ja teate vahetu mõistmine. Teises faasis, pärast saate või multifilmi vaatamist toimuvad tegelikud käitumise või hoiakute muutused, kirjutab Tartu ülikooli teadur Ragne Kõuts – Klemm. Ta kirjutab ka, et kitsamas tähenduses mõistetakse mõjudena kõiki neid protsesse järelkommunikatiivses faasis, mis tulenevad massikommunikatsioonist ja kõiki käitumisviise kommunikatiivses faasis, mis tulenevad inimeste pöördumisest massimeediumi poole. Kõige suurem on mõju järelkommunikatiivses faasis, see tähendab, et inimestel on saanud enam teadmisi, võib muutuda arvamus. Aga Kõuts – Klemmi järgi võib muutuda ka
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsatööstuse osakond Remo Jõgela PÕLVAMAA LOODUS Referaat Juhendaja teadur Maris Hordo Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Järved, jõed....................................................................................................................4 Metsad, sood..................................................................................................................5
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õiguse instituut Robert Parkala HAJB AVALIKU HALDUSE REFORM Referaat Õppeaine: Teadustöö alused Juhendaja: teadur Veiko Lember Tallinn 2012 1 Sisukord Sisukord....................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................. 3 Avaliku sektori hindamine läbi käibelolevate probleemide...............4 Sektori kujunemine läbi majandus – ja organisatsioonitegurite........5 Vajalike reformide rakendamine..............
Haljendavate okste näol on roheline elujõu sümbol, nii toodi tähtpäevadel tuppa rohelisi oksi või puid. ------------------------------------------------------------------------------------------------- Kasutatud kirjandus: Eesti rahvakunst rahva mõttemaailma kajastajana A. Viires 1983 Eesti rahvakultuur, Koostanud ja toimetanud A. Viires ja E. Vunder 1988 Rahvakunsti aluste loenguslaidid: Mustrid, märgid. Inna Raud Inimese ja tema maailma toeks ning kaitseks - Reet Piiri, ERM teadur, ajakirjast "Käsitöö" http://www.tlu.ee/opmat/ku/MLT6008/ornamentika1.html Epp Margna presentatsioon http://wi.ee/wp-content/uploads/2015/10/Presentation-KIRI.pdf
Kuni 2009. aastani oli ta direktor firmas Neuman Systems Model Trustees Group, mille ta asutas 1988. aastal. Ta töötab seal endiselt konsultandina nii riiklikult kui ka rahvusvahelisel tasandil programmide mudeli rakendamisel õendusõppe ja kliinilise praktika agentuuridele. The Trustees Group moodustati selleks, et säilitada oma õendusteooria sõnum tervishoiu kogukonnale. (Betty Neuman …, 2011). Betty Neuman on õde, tervisenõustaja, koolitaja, teadur, esineja, autor. Läbi aastate teenis ta palju auhindu ja autasusid, seahulgas oli ta Ameerika õendusakadeemia auliige. (Betty M. ..., 2017). Tema töö mõju on tuntud kogu maailmas: Honorary Doctorate of Letters, Neumann College, Aston, PA (1992) Honorary Member of the Fellowship of the American Academy of Nursing (1993) Honorary Doctorate of Science, Grand Valley State University, Michigan (1998)1 1 https://www.neumansystemsmodel
alus. Kindlasti tasub veel tööd teha suunal, et kas leidub lähemast piirkonnast usaldusväärset ja kogemustega vedajat, kes suudab pakkuda konkurentsivõimelisi tingimusi (autopargi suurus, veokite omadused , hind ja maksetingimused. . 10. Kasutatud kirjandus 1. Villemi, Transport 2.http://www.illimar.com/foorum/viewtopic.php Tegevuspõhine kuluarvestus haldab kasvavaid üldkulusid 3.E. Koik Mullaharimise maksumus ja teravilja omahind, EMVI teadur 16 Lisa 1 : Ehitusveod pakkumine Lisa 2 Veoki müügikuulutus Auto24 Lisa3 Veoki müügikuulutus Auto24 17
I Loe artikkel läbi. Seejärel loe nelja lühikokkuvõtet (AD) ja vali vastuseks see, milline neist artikli kokkuvõtteks kõige paremini sobib. Meie taimestiku liigirikkusele panid aluse muistsed karjakasvatajad Euroopa kõige mitmekesisema taimestikuga paik asub Läänemaal: sealsel Laelatu puisniidul loendati 2001. aastal ühel ruutmeetril 76 taimeliiki. Miks paistavad Eesti loodusmaastikud silma säärase liigirohkusega? Vastupidiselt laialt levinud arvamusele on Eesti loodus nõnda rikas mitte hoolimata inimtegevusest, vaid pigem just inimese tõttu, näitasid Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduse instituudi teadlased. Nad tõestasid, et inimasustuse püsivuse ja looduse liigirohkuse vahel valitseb seos. Veel tänapäevalgi kasvab Eestis kõige rohkem erinevaid taimi just nendes kohtades, kus inimene on püsivalt elanud viimased tuhat aastat ehk juba hilisest rauaajast alates. Inimese soodne mõju loodusele seisneb...
minna,» andis ta ellujäämiseks võtme ettevõtjaile. Ta lisas, et eelkõige tasub arendada tööstust, sest see tagab ekspordi. Kõige olulisem on aga praegu tagada inimestele töö. Põhiliselt pärsib majanduskasvu sisenõudluse järsk vähenemine, mille kohta ütles Kuum, et pole reaalne mõjutada tarbijaid rohkem ostma kõrgemate hindadega, mistõttu on tegu surnud ringiga. Reaaltarbimine püsib tegelikult nulli protsendi juures. Teadur lisas, et ei usu, et tarbija teisel poolaastal oma käitumist muudab, kuid teda võiks julgustada. Konjunktuuriinstituudi andmetel usub 60 protsenti inimestest, et kuue kuu pärast nende olukord paraneb ja 40 protsenti kardab halvenemist. Aprillis olid konjunktuuriinstituudi ekspertide hinnangud meie majandusele oluliselt halvemad kui jaanuaris. Hinnangu andjad jagunesid kahte lehte: ühed, kes uskusid, et olukord rahuneb, ja teised, kelle arvates on asi halb.
o Standardialase informatsiooni paremaks levitamiseks sõlmiti koostööleping Eesti Standardikeskusega. o Raamatukogu astus Läänemeremaade raamatukogude ühenduse "Bibliotheca Baltica" liikmeks. o Raamatukogu hakkas osalema 7 tehnikaülikooli poolt loodud BALTECH-Konsortsiumi (Tallinna, Riia, Vilniuse, Kaunase, Stockholmi, Linköpingi ja Lundi tehnikaülikoolid) raamatukogude koostöögrupi töös. o Raamatukogu teadur Aiki Tibar asus õppima Tampere Ülikooli infoteaduste osakonna doktorantuuris o Teaduskonna ja raamatukogu koostöös viidi läbi valikaine "Keemiainformaatika" kursus keemiaüliõpilastele. o TTÜ trükiste arhiivkogu juurde loodi esimene isikuarhiiv TTÜ endise rektori akadeemik Boris Tamme isikuarhiiv. o Septembrist on pearaamatukogus traadita internetiühendus (WiFi), mis võimaldab juurdepääsu Internetti süle- ja pihuarvutiga.
närviringest, mida kontrollivad vanematelt päritud geenid. Enamik inimese omadusi seostub mitme geeni mõjuga, s.t nad on polügeensed. See, kuidas inimese pärilike tegurite kogum ehk genotüüp avaldub, sõltub keskkonnast. Inimese fenotüüp põhineb keskkonna ja genotüübi koosmõjul ja näitab, millised on tema seesmised ja välimised omadused. Jaanus Remme,Tartu Ülikooli dotsent filosoofiadoktor, Eesti TA KBFI teadur väidab, et elu ei põhine ainult geenidel. Sisuliselt võiks Jaanus Remme artikli põhjal 9 järeldada, et bioloogiline põhi iseloomul justkui oleks, kuid pole teoreetiliselt täielikult tõestatud. Kuid Erich Fromm oma raamatus ,,Autentne elu" (Authentisch leben, Herder,Freiburg 2000) toob välja erinevusi autentse ja fassaadilaadse nägemise vahel ning seda raamatut lugedes ja sirvides tundub, et siiski, iseloomul on bioloogiline põhi. Täiesti reaalselt olemas. 10
varjatud negatiivsed küljed. Samuti võidi ekslikult pidada häireks lihtsalt ebatavalist eneseväljendust, mida kuulsused omale lubada võisid. Tuleb nõustuda, et kunstnike ja teadlaste hulgas esineb rohkem raskeid vaimseid häireid. Sama kehtib ka nende perekonnaliikmete kohta. See lubab oletada, et anne on sageli päritav, mõistagi koos sinna juurde kuuluvaga. Seda on kinnitanud Adele Juda, psühhiaatriainstituudi teadur Münchenis, kes aastatel 1927-1943 uuris 5000 inimest. Tuli välja, et kunstnikke vaevab sagedamini skisofreenia, teadlasi aga maniakaal-depressiivne psühhoos. Skisofreenia on raske vaimuhaigus, mis tõsiselt häirib inimese toimetulekut ühiskonnas. Skisofreenikud tajuvad ümbritsevat moonutatult, näevad pettekujutlusi, ei suuda adekvaatselt mõtelda. Saksa psühhiaater Emil Kraepelin, kes muide on olnud mõned aastad professoriks ka Eestis, nimetas sajandi algul seda haigust dementia paecox
kohta. Need on saadud tähelepanekute, arvutikasutajate ankeetküsitluse, 5 epidemioloogiliste ja eksperimentaaluuringute tulemusel. Saadud andmed on sageli vasturääkivad või ei ole statistiliselt esinduslikud. Möödunud aasta lõpul esines Austraalia Cutrini Ülikooli teadur Leon Straker BBC-s ülevaatega uuringutest, mis näitavad, et arvuti kasutamine põhjustab inimestele vaegusi.Arvuti taga istutakse ka kodus vahel tundide kaupa, eriti käib see laste kohta. Asi on jõudnud isegi selleni, et lapsed ja noored on hakanud arvutit (Inernetti) eelistama televiisorile. Seda kinnitab Arbitron/Edison Media Research uurimus, mille tulemused tehti teatavaks selle aasta algul Dallases Radio Advertising Bureau 2001 konverentsil.
Emajõe absoluutne miinimum püsib 1939. aasta 13. novembrist ja see on -47 sentimeetrit Tartu vaatlusposti nullpunktist" (Aotäht, 2006) 11 Joonis 6. Võrtsjärve rannik 04.08.2006 (Foto: PM) ""Võrtsjärve veetase on pikaajalisest keskmisest 93 cm madalam, niigi madala järve kohta on see enne talve üsnagi kurjakuulutav," muretses Maaülikooli limnoloogiakeskuse teadur, Võrtsjärve seirekoordinaator Lea Tuvikene. Kui pikaaegsete vaatluste põhjal on Võrtsjärves jäänähtude keskmine algus 14. novembril ja jäätumise algus 28. novembril, siis 2006.a. tekkis jääkaas juba novembri esimese nädalavahetuse paiku. Kui see jää peakski jääma ning lähipäevade soe ilm ja tuuled seda ei purusta, hakkab järvevee hapnik juba varakult jääalustes protsessides vähenema. Õnneks oli
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Peipsi madalik Juhendaja: teadur Are Kaasik Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti üks tasasemaid piirkondi jääb kagu-Eestisse. Peipsi järve lõunapoolne osa külgneb madalikuga, mis on nime saanud just järve enda järgi. Järve järgi nimetatud madal ala on Peipsi madalik. Alates sellest ajast, kui esimesed inimesed selle kaldad asustasid, on põhiliseks toiduhankimisviisiks kalastus, kuna sealsed mullad on veel noored, et mitte eriti viljakad. Peipsi
1.1 Levinud narkootilised ained ja nende alaliigid 1.1.1 Levinuimad narkootilised ained Üha enam on noorte hulgas levimas erinevad keelatud ained või siis ka legaalsed uimastid ning aina nooremalt jõutakse narkootikumide proovimiseni ning stimulantide tarbimist peetakse pidude normaalseks osaks, andmata endale mõista, et nende tarvitamine on tervisele ohtlik nii otsese tarbimise käigus kui ka narkojoobes viibimise hetkel kontrollimatu käitumise tõttu. Tervise Arengu Instituudi teadur Katri Abel-Ollo tõi oma 2015 aasta ettekandes välja Eesti koolinoorte seas levinuimad narkootilised ained, mida otsustasime ka kasutada oma uurimuses. Enimlevinumateks aineteks olid tubakatooted ning alkohol ja ka kanepi tarvitamine on aastate jooksul üha kasvanud. Üllatavalt suure levikuga noorte seas olid ka mitmed tõsisemad sõltuvusttekitavad ained nagu näiteks ecstasy, amfetamiin, narkootilised seened kui ka isegi heroiin ning kokaiin. Erinevate ravimite, rahustite ja uinutite
aladest. Tritoni põhjapooluse lähedased alad paistavad olevat geoloogilises mõttes noored, sest selles piirkonnas praktiliselt puuduvad löögikraatrid. Ala on risti-rästi ja ringjalt kulgevatest tihedatest madalatest vallidest lausa säbruline. Nähtavasti on selles piirkonnas suhteliselt hiljuti (geoloogilises mõttes) toimunud ulatuslik külmunud pinnase liikumine. Nüüd teatasid California ülikooli teadur Craig Agnor ja Dougglas Hamilton Marylandi ülikoolist ajakirjas Nature, et on ilmselt Tritoni veidruste põhjuse paljastanud. Nende hinnangul oli Triton nimelt üks kaugetel aegadel Päikesesüsteemi piirimail teineteise ümber tiirelnud kahest planetoidist, mis Neptuuni gravitatsiooni poolt "pihta pandi". Tritoni senine paariline jäi teadlaste hinnangul "gravitatsioonisõjas" kaotajaks ja lahkus üksinda kosmilistesse avarustesse
Tugevasti mõjutab meid ka see, mida me õpime ja kuidas me õpitud omandame. Inimene suudab vastavalt keskkonnale ennast kujundada. Inimesed on ainulaadsed seetõttu, et igaühe geneetiline programm on ainulaadne omamoodi, ja ka seetõttu, et me käitume paindlikult kohaneme keskkonnaga erineval moel. Paradoksaalselt on selle paindlikkuse meie käitumisse programmeerinud meie geneetiline päritolu. Samas Jaanus Remme,Tartu Ülikooli dotsent filosoofiadoktor, Eesti TA KBFI teadur väidab, et elu ei põhine ainult geenidel. Elujõudu, müstilist vis vitalist ehk entelehhiat on sajandeid peetud kõige elusa lahutamatuks koostisosaks. Küll on teda seotud organismi erinevate osade ja kehamahladega, hiljem on arenev teadus teda paigutanud mikroskoopi listesse rakustruktuuridesse ning seostanud teda eriti sageli just pärilikkusmehhanismidega. Tänapäeva geneetika ja biokeemia sunnivad seda salapärast jõudu taganema. Päriselt kadunud see visa tung aga siiski ei ole
taevakeha tagasi vähem valgust, ja see teebki tema avastamise keerulisemaks. Astronoomid on korduvalt avastanud komeete kõigest mõni päev enne seda, kui need on Maast möödunud. Näiteks 1983. aastal möödus komeet nimega IRAS-Araki-Alcock Maast vaid viie miljoni kilomeetri kauguselt, kuid teadlased avastasid selle vaid kaks nädalat varem. Tegu oli viimase 200 aasta jooksul Maast kõige lähemalt möödunud komeediga. USAs Colorados asuva Southwest uurimisinstituuti teadur Clark Chapman rahustab siiski, et sellised komeedid neelavad piisavas koguses päikesevalgust ning neid on võimalik tuvastada soojuse järgi, mida nad välja kiirgavad. 3.6 Tuntud komeedikütid Komeetide otsimine on hasartne tegevus. Sellega tegelevad noored ja vanad, naised ja mehed, elukutselised ja harrastusastronoomid. Tavaliselt professionaalid põhitööna komeete ei otsi, vaid teevad seda samuti nagu asjaarmastajad puhtast entusiasmist.
Suuremad ekskursioonid olid Väike-Maarja näituse ajal: Eesti Arhitektuurimuuseumi kollektiiv (u. 12 inimest Tallinnast) - organiseeris ekskursioon spetsiaalselt selle näituse külastamiseks, hiljem käigus tutvuti ka teiste siitkandi huviväärsustega pakkuvaid ehitisi (Kiltsi loss, Assamalla 1930-ndate funktsionalistlik taluhäärber, Neeruti mõis, Rakvere Gümnaasium jt). Koostöö näituse koostamisel peavarahoidja Anne Lassiga ja näitusele eelnenud Rakvere teemapäeva peaettekandja teadur Sandra Mälguga oli tekitanud neis huvi näituse vastu ning viis selleni, et muuseumitöötajad täies koosseisus Väike-Maarjasse näitusele saabusid. Tagasiside oli väga positiivne ning muuseumi direktor Triin Ojari näitas üles huvi näitust kasvõi osaliselt ka arhitektuurimuuseumis eksponeerida. Eesti Arhitektide Liidu seenioride sektsioon (36 inimest Tallinnast, Harjumaalt ja Pärnust) külastas näitust tänu Anu Kotli jagatud infole
öeldes, et neil on kõik korras, sest see võib näida egoistliku tegevusena. Olukorrast kerkibki esile see eitav jõud, mis osutub määravaks ja põhjustab arengut. Ainult vääratest tegudest saame tagasisidet ja suudame nende põhjal otsustada, mida edasi teha. Samalaadsed olid Fausti eksirännakud, mida Mefistofeles nägi halvana, aga Issand teadis, mis järgneb sellele. 3. Fausti vaimne suurus avaldub selles, et ta oskas igast elukutsest midagi. Ta oli nii arst, teadur, kui ka teoloog. Kõik need oskused ja teadmised olid saavutatud enese harimise teel. Teda austati ühiskonnas ja pöörduti tema poole, kui oli tarvis abi. Kuigi Faust pühendas enamuse ajast õpingutele ja lootis leida elu mõtet ei suutnud ta seda ainult õpingute abil. Ta oli endalt elu võtmas, kui avanes võimalus minna rännakule, et leida elu mõte. Ta oli valmis sõlmima lepingut saatanaga, sest ta oli kindel, et ta ei leia
Kodumaal pole ta enam kordagi käinud. Kaksteist aastat tagasi südasuvel astus Tallinnas laevalt maha üks neiu, kaks kohvrit näpus. Tal hakkas kohe külm. «Siin oli küll suvi, aga ometi jahedam kui Limas talvel,» mäletab esimest kohtumist põhjamaaga Peruust tulnud María Cecilia Sarmiento Guérin. Limas oli ta lõpetanud põllumajandusülikooli ja saanud bioloogiamagistriks. Nüüd, tosin aastat hiljem, on ta Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia instituudi teadur. Koos Erkki Truve ja Merike Meieriga kuulus ta teadlaste rühma, kelle töö «Taimeviiruste ja taimede kaitsemehhanismide uurimine» esitati talvel Eesti riikliku teaduspreemia saamiseks. Paraku jäi auhind seekord saamata. Kevadel kaitses Sarmiento doktorikraadi, teema «RNA vaigistamise supressorid taimedes». Suure tulevikuga teadusala Geenitehnoloogia on tavainimese jaoks keeruline nagu hiina keel, milles igal hieroglüüfil oma tähendus. Vanasti oli lihtne
aastatel Nõukoguliku ajalooteaduse juhtfiguur. Koos Moosbergiga olid NSVL ülevabariikliku tasemega ajaloolased. Ernst Pakperg Leningradi pedagoogilises Instituudis, 1931-1932 NSVL Teaduste Akadeemia rahvastiku uurimise instituudis. 1933 aspirantuuri. Leningradi ajalooteaduses, saksa okupatsioonist töö, ei jõudnud kaitsta. Karjala Teadusliku Instituudi ajaloo teaduskonna dekaan. 1937 arreteeritud, saadeti Gulagi, vabanes 1947. Vabanedes tuli Eestisse ja Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi teadur kuni surmani 1950. Kultuurilugu Mitteajaloolased tavaliselt, põhiliselt kirjandusteadlased või kirjanikud. Friedebert Tuglas - polnud ülikooli haridust, ,,A. Grensxteini lahkumine" 1926, ,,Juhan Liiv" 1927, ,,Eesti Kirjanike Selts". Liivi teoses rohkelt sotsiaal-kultuurislist tausta. August Palm ,,Eesti Kirjanduse Selts 1907-1932" ja ,,Villem Reiman" 1937. Ajalooharrastaja Aleksander Jruuspere 19. sajandi lõpu ajaloost tööd. Nt Tartu
2007. aasta andmete järgi on lestaline Varroa hävitaja (ingl k. destructor) jätkuvalt maailma kõige hävituslikum mesilaste tapja viiruste tõttu, mida ta kannab. Nende hulgas on näiteks deformeeriv tiiva viirus (deformed wing virus, RNA viirus, üks 18-st teadaolevast viirusest, mis mõjutab mesilast) ja tugev mesilase paralüüsiviirus. Neid kahte on seotud ka CCD-ga. [24] Tavaliselt nõrgendavad Varroa lestad ka mesilaste immuunsussüsteemi. Dr. Enesto Guzman, Guelphi ülikooli teadur, uuris 413 Ontorio (provints Ida-Kanadas) mesilasperet. Umbes 27% kolooniatest ei elanud talve üle ning Varroa lest oli 85% nende hukkude põhjustajaks [21]. Seega võib ta kindlasti olla CCD põhjustajaks, kuid kõigil juhtumitel ei ole seda haigustekitajat siiski leitud.[6] 2007 aasta septembris korraldati suuremahuline RNA primaarstruktuuri uuring. Igalt koloonia isendilt võeti RNA näidis ning seda võrreldi andmebaasiga, et teha kindlaks, kas organismil on patogeene
disainis lavakujunduse teatrietendusele ´´Libahunt´´, mida olen ise näinud (soovitan vaadata kui pole veel näinud, vägagi kaasahaarav)1918-26 oli ta Eesti Rahva Muuseumi Tallinna osakonna asutaja, arendaja ja asjaajaja. Samuti oli ta ühes eelmainitud Karl Tihasega üks vabaõhumuuseumi ühingu asutaja. 1930-31 Muusikamuuseumi organiseerija Peeter Süda mälestuse jäädvustamise Ühingu juures, oli selle muuseumi asjaajaja, 1937-40 juhataja, 1944-46 teadur. 1915 aastast alates tegeles kogu aeg kunstnikuna esinedes oma töödega ka mitmetel näitustel. Ühtlasi osales Tori Muuseumi Ühingus nii nooruses kui ka elu lõpul ja lõi ka sarja töid Tori teemadel. Kunstnik Enno Ootsing mainib Pulsti kohta, et tema intensiivne töö vanavara kogujana ja muuseumide asutajana langeb eelmise sajandi esimesse poolde, avalikkusele nähtavam ja olulisem osa kunstiloomingust aga sajandi teise poolde. Olulisim eesti kultuurile on kindlasti tema muuseumitöö
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
