1. tsentraalprojektsiooni puhul väljuvad kõik kujutamiskiired ühest punktist (tsentraalsed kujutamiskiired). Paralleelprojektsiooni puhul on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. 2. kaldprojektsioon - kujutamiskiired langevad ekraaniga kaldu. Ristprojektsioon - kujutamiskiired ekraaniga risti. 3. sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt, kui sirgjoon ühtib kujutamiskiirega. 4. tasapinnalise kujundi paralleelprojketsiooniks sirglõik, kui kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis 5. sirglõigu moondetegur - sirglõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja sirglõigu enda tõelise pikkuse suhe 6. sirglõigu moondetegur võib muutuda järgmistes piirides: 1) ristprojekteerimisel nullist üheni; 2)
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist (tsentrist S). Paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. Silmapunkt on viidud lõpmata kaugele ja selle asemel antakse paralleelprojekteerimisel ette kujutamiskiirte siht k, mis ei tohi olla paralleelne ekraaniga. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksiteisest erinevad? Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimis kiired tasapinnale kaldu. Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Erijuhul, kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 4
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist (tsentrist S). Paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. Silmapunkt on viidud lõpmata kaugele ja selle asemel antakse paralleelprojekteerimisel ette kujutamiskiirte siht k, mis ei tohi olla paralleelne ekraaniga. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksiteisest erinevad? Paralleel projektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimis kiired tasapinnale kaldu. Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Erijuhul, kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 4
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest punktist (tsentrist S). Paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. Silmapunkt on viidud lõpmata kaugele ja selle asemel antakse paralleelprojekteerimisel ette kujutamiskiirte siht k, mis ei tohi olla paralleelne ekraaniga. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksiteisest erinevad? Paralleelprojektsioon jaguneb kaldprojektsiooniks ja ristprojektsiooniks. Kaldprojektsiooni puhul langevad projekteerimiskiired tasapinnale kaldu. Ristprojekteerimisel langevad projekteerimiskiired ekraanile risti. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Erijuhul, kui sirgjoon ühtib projekteeritavate kiirtega. (x s) 4
III loeng (kons. N 15.30-17.30) Tasandi määravad: a)3 punkti, mis ei asetse ühel sirgel b)punkt ja sirge, mis ei läbi seda punkti c)2 lõikuvat sirget d)2 paralleelset sirget e)tasapind on määratud ka mis tahes tasapinnalise kujundi kaksvaatega või tasapinna jälgedega Tasandi asend ekraanide suhtes Üldasendiline tasand on kaldu kõikide ekraanide suhtes. Eriasendiline tasand ehk projekteeriv tasand on risti ekraaniga. (Põhiekraani risttasand , esiekraani risttasand , külgekraani risttasand). Nivoopinnad on paralleelsed ühe ekraaniga, st risti kahe ülejäänud ekraaniga. (Horisontaalpind , frontaalpind v, profiilpind). Tasandi jälgsirged Tasandi jälgsirge (jälg) on sirge, mida möödad tasand lõikab ekraani. Jälgsirged lõikuvad paarikaupa telgedel x, y, z punktides X, Y, Z. Neid punkte nim telgpunktideks. Tasandi
väiksem. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur 1) ristprojekteerimisel? ei saa olla lõigust enesest pikem seega 0->1. 2) paralleelprojekteerimisel? 0-> olenevalt kujutamiskiirte, ekraani ja lõigu vastastikustest asenditest. 7. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega? kahekordseks sirglõiguks. 2) paralleelne ekraaniga? ringiks. 8. Kuidas avaldub sirglõigu ristprojektsiooni pikkus selle lõigu kaldenurga ja pikkuse kaudu? Sirglõigu ristprojektsiooni pikkus võrdub lõigu enda pikkuse ja kaldenurga koosinuse korrutisega. 9. Mis on sirglõigu kaldenurk? Sirglõigu kaldenurgaks ekraani suhtes nimetatakse teravnurka selle sirge ja tema ristprojektsiooni vahel. 10. Millistes piirides võib muutuda teravnurga ristprojektsiooni suurus? Võib olla nurga asendist tingitult vahemikus 0-180. 11
Sirglõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja lõigu enda pikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur? a) ristisomeetrias Tegelikult kui siin on ristisomeetriat mõeldud, siis seal on ju telgedel moondetegur umbes 0,82, aga ristprojekteerimisel on see moondetegur nullist üheni (mõlemad kaasa arvatud) b) paralleelprojekteerimisel Nullist(kaasa arvatud) kuni lõpmatuseni. 7. Mis kujundiks projekteerub ring, kuid ta on a) paralleelne kiirtega Sirglõik b) paralleelne ekraaniga Ring (peaks olema) 8. Kuidas avaldub sirglõigu ristprojektsiooni pikkus selle lõigu kaldenurga ja pikkuse vahel? Ristlõigu ristprojektsiooni pikkus= enda pikkus korrutada kaldenurga koosinusega. 9. Mis on sirglõigu kaldenurk? Terav nurk sirglõigu ja tema ristprojektsiooni vahel. 10. Millistes piirides võib muutuda tervanurga ristprojektsiooni suurus? 0 kraadi kuni 180. 11. Sõnastage lause täisnurga ristprojektsiooni kohta.
Projektsioonide üldomadusi: # Punkti projektsioon ekraanil on seda punkti läbica kujutamiskiireja ekraani lõikepunkt # Sirgjoone projektsioon on üldjuhul jälle sirge, erijuhul punkt, kui sirge ühtib kujutamiskiirega # Kui punkt on miongil joonel, siis tema projektsioon on selle joone projektsioonil # Kui tasapinnalist kujutndit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasapinnas, siis see kujund projekteerub sirglõiguks # Kui sirglõik on paralleelne ekraaniga, siis tema paralleelprojektsioon sellel ekraanil on pikkuselt võrdne ja paralleelne lõigu enesega. # Kui tasapinnaline kujund on paralleelne ekraaniga, siis tema paralleelprojektsioon on kongruetne kujundi enesega # Paralleelsete sirgete paralleelrpojetsioonid on üldjuhul jälle paralleelsed sirged; erijuhul punktikujulised või ühine kujutis. # Sirgjoone lõigud on võrdelised oma paralleelprojektsioonidega.
Sirglõigu moondetegur näitab mitu korda on lõigu projektsiooni pikkus lõigu tegelikust pikkusest väiksem. Sirgjoone paralleelprojektsiooni pikkus Sirglõigu tegelik pikkus 6. Ristprojekteerimisel loetakse moondetegur üheks, täpne suurus 0,82. Paralleelprojekteerimisel üldiselt võib moondetegur muutuda vahemikus (0; ) 7. Kui ring on paralleelne kiirtega, projekteerub ta sirgeks.Kui ring on paralleelne ekraaniga, prjekteerub ta ringiks. 8. Sirglõigu ristprojektsiooni pikkus võrdub sirglõigu enda pikkuse ja kaldenurga koosinuse korrutisega. A'B'=AB cos 9. Sirglõigu kaldenurk ekraani suhtes on teravnurk selle sirge ja tema ristprojektsiooni vahel. (0-90) 10. Teravnurga ristprojektsioon võib nurga asendist tingitult olla 0-180 11. Täisnurk projekteerub ristprojekteerumisel täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb
3. Kui punkt on mingil joonel, siis tema projektsioon on selle punkti projektsioonil. 4. Kui tasapinnalist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasapinnas, siis see kujund projekteerub sirglõiguks. 5. Kui sirglõik on paralleelne ekraaniga, siis tema paralleelne projektsioon sellel ekraanil on pikkuselt võrdne ja paralleelne lsõigu enesega. 6. Kui tasapinnaline kujund on paralleelne ekraaniga, siis tema paralleelne projektsioon on kongruentne kujundi enesega. 7. Paralleelsete sirgete paralleelne projektsioon on üldjuhul
Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib sirglõigu moondetegur muutuda: a) ristprojekteerimisel? Nullist üheni b) paralleelprojekteerimisel? Nullist lõpmatuseni 7. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: a) paralleelne kiirtega? Sirglõiguks b) paralleelne ekraaniga? Ringiks 8. Kuidas avaldub sirglõigu ristprojektsiooni pikkus selle lõigu kaldenurga ja pikkuse kaudu? Sirglõigu ristprojektsiooni pikkus võrdub sirglõigu enda pikkuse ja kaldenurga koosinuse korrutisega. 9. Mis on sirglõigu kaldenurk? Teravnurk selle sirge ja tema ristprojektsiooni vahel. 10. Millistes piirides võib muutuda teravnurga ristprojektsiooni suurus? 0-180 kraadi 11. Sõnastage lause täisnurga ristprojektsiooni kohta. Täisnurk projekteerub
9. Mis on sirglõigu kaldenurk? Ekraani suhtes on teravnurk ( ka O ja 90) selle sirgjoone ja tema ristprojektsiooni vahel 10. Millistes piirides võib muutuda teravnurga ristprojektsiooni suurus? Võib olla nurga asendist tingitult vahemikus 0-180 11. Sõnastage lause täisnurga ristprojektsiooni kohta. Täisnurk projekteerub ristprojekteerimisel täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb ekraanil või on sellega paralleelne, teine haar aga pole ekraaniga risti. 12. Missugustel nõuetel peavad jooniseid vastama? Joonised peavad olema objekti määravad. ST et peavad määrama üheselt objekti kõik omadused(lihtsus, mõõdetavus, piltlikus) 13. Nimetage objekti määravate jooniste saamise põhilised meetodid. Monge'i meetod- kaksvaate objekti määramiseks kasutatakse selle objekti 2 ristprojektsiooni teineteisega ristuvatel ekraanidel Kvooditud ristprojektsiooni meetod- antakse objekti ristprojektsioon horisontaalsel
S-Video ehk ''Separate Video'' on pildi edastamiseks mõeldud standard. Alustades 1987. Aastast kui toodi müügile S-VHS süsteem, mis oli ka alguseks S-Videole, siis võimaldas see head kvaliteeti, ning üheksakümnendatel, kui müügile tulid suure ekraaniga telerid, siis kogus S-video ühendus veelgi rohkem populaarsust. Lisaks sellele said S-video ühendused erinevad seadmed: nt: videomängu konsoolid.Hiljem 2000-ndast aastast on võimalik ühendada telerit arvutiga. S-video omab/omas head kvaliteedi komposiidvideo üle, sest tal olid heleduse- ja värvisignaalid eraldatud kaheks eraldi analoogsignaaliks ning see tagaski värvide taasesituse paremini komposiidvideo üle, sest heleduskanal on tegelikkuses must-valge komposiitsignaal, mille
Ning kujutamiskiired lähtuvad kõik ühest punktist S. Paralleelprojektsiooni (on tsentraalprojektsiooni eriliik) korral on silmapunkt lõpmata kaugel. Ja kujutamiskiired on omavahel paralleelsed. 3. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Paralleelprojektsioon jaguneb: Ristprojektsioon ja Kaldprojektsioon. Ristprojektsiooni korral on kujutamiskiired risti ekraaniga, kaldprojektsiooni korral on nad kaldu ekraani suhtes. 4. Miks ühest projektsioonist koosnev joonis ilma lisaandmeteta ei määra objekti? Sest ühest projektsioonist ei ole võimalik määrata objekti erinevaid vaateid ja tema geomeetrilisi omadusi. 5. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt kui ta ühtib kujutamiskiirega. 6. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik?
* Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? * Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) ristprojekteerimisel, 2) paralleelprojekteerimisel? * 1) 0 m1 * 2) 0 m 7. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega 2) paralleelne ekraaniga? * 1) Sirglõiguks * 2) Kaldprojektsioonis ellipsiks, ristprojektsioonis ringiks 8. Mis on sirglõigu kaldenurk? * Sirglõigu kaldenurk on teravnurk ekraani (sirge projektsiooni) ja sirge vahel 9. Millistes piirides võib muutuda teravnurga ristprojektsiooni suurus? * 0 180 10. Sõnastage lause täisnurga ristprojektsiooni kohta. * Täisnurk projekteerub ristprojektsioonis täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb
nad üheks sirglõiguks. 6. Mis on sirglõigu moondetegur? Moondeteguriks nimetatakse sirglõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja lõigu enda pikkuse suhet. 7. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) Ristprojekteerimisel 0 _< m _<1 2) paralleelprojekteerimisel? 0 _< m < lõpmatus 8. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega- Sirge 2) paralleelne ekraaniga Ringiks , ellips 9. Mis on sirglõigu kaldenurk? Sirglõigu kaldenurgaks ekraani suhtes nimetatakse teravnurka selle sirge ja tema ristprojektsiooni vahel. 10. Millistes piirides võib muutuda teravnurga ristprojektsiooni suurus? 0 180 kraadi 11. Sõnastage lause täisnurga ristprojektsiooni kohta. Täisnurk projekteerub ristprojekteerimisel täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb ekraanil või on sellega paralleelne, teine haar aga pole ekraaniga risti. 12
0 0 Joon. 1 Joon. 2 1.2. Paralleelprojektsioon Paralleelprojektsiooni vime vaadelda kui tsentraalprojekteerimise erijuhtu, kui punkt S on viidud lpmata kaugele ning kujutamiskiiri vib lugeda paralleelseteks (joon. 2). Paralleelprojektsioonid jagunevad kald- ja ristprojektsioonideks vastavalt sellele, kas kiired vetakse ekraaniga kaldu vi risti. Kaldprojektsiooni korral lisanduvad toodud lausetele 1...4 järgmised. 5. Kui sirglik on paralleelne ekraaniga, siis tema projektsioon ekraanil on pikkuselt vrdne ja paralleelne ligu enesega. 6. Sirgjoone ligud on vrdelised oma paralleelprojektsioonidega. Ligu paralleelprojektsiooni pikkuse ja ligu enda pikkuse suhet nimetatakse moondeteguriks m. 7. Paralleelsete sirgete paralleelprojektsioonid on üldjuhul jälle paralleelsed sirged.
töötamisel tekivaid probleeme. Samuti õpetab kuidas neid on võimalik vältida. 7. http://www.hsph.harvard.edu/news/features/ipad- ergonomics-dennerlein/ - Räägib kuidas vältida tahvelarvutiga töötamisel tekivaid tervisehädasid. 8. http://www.hse.gov.uk/contact/faqs/vdubreaks.htm - tööandjad peaksid andma oma töötajatele, kes töötavad arvutiekraaniga (visiual display user) puhkust. Töö peaks olema jagatud nõnda, et töö ekraaniga ja töö ilma pidevalt vahelduksid. Küll aga pole ühte konkreetset regulatsiooni, sest töökohad on väga erinevad ning arvutikasutus varieerub. 9. http://www.hse.gov.uk/pubns/indg36.pdf - Kui tööandja varustab töötajat nutitelefoni või mõne muu ekraaniga töövahendiga, siis peab tööandja tagama, et töökohustuste ulatuses tekkinud terviselised kompliaktsioonid on tööandja vastutusalas. 10. http://www.hse.gov.uk/msd/dse/ - kuigi
Nendeks on kas 1) lõigu pealtvaate pikkus ja lõigu otspunktide põhikvootide vahe või 2) lõigu eestvaate pikkus ja lõigu otspunktide esikvootide vahe. 9. Sirglõigu ristprojektsiooni pikkus võrdub Lõigu tõelise pikkuse ja tema kaldenurga koosinuse korrutisena. 10. Lause täisnurga ristprojektsiooni kohta: Täisnurk projekteerub ristprojektsioonis täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb tasandil või on sellega paralleelne ja teine haar ei ole ekraaniga risti. 11. Teravnurga ristprojektsiooni suurus muutub 0°...180°. 12. Ring projekteerub paralleelprojekteerimisel *sirglõiguks, kui ringi tasand ühtib kiirtega. *ringiks, kui ring on paralleelne ekraaniga (ristprojekteerimisel). *ellipsiks, kui ring on paralleelne ekraaniga (kaldprojekteerimisel) 13. Nimetage objekti määravate jooniste saamise meetodid. 1) Monge'i meetod, 2) kvooditud
esikvootide vahe. 9. Kuidas avaldub sirglõigu ristprojektsiooni pikkus selle lõigu kaldenurga ja tõelise pikkuse kaudu? Sirglõigu ristprojektsiooni pikkus võrdub lõigu enda pikkuse ja kaldenurga koosinuse korrutisega. 10. Sõnastage lause täisnurga ristprojektsiooni kohta. Täisnurk projekteerub ristprojekteerimisel täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb ekraanil või on sellega paralleelne, teine haar pole aga ekraaniga risti. 11. Millistes piirides võib muutuda teravnurga ristprojektsiooni suurus? 0180° 12. Mis kujundiks projekteerub ring paralleelprojekteerimisel, kui ta on paralleelne kiirtega (paralleelne ekraaniga)? Ring projekteerub paralleelprojekteerimisel sirglõiguks, kui ta on paralleelne kiirtega (ringiks, ellipsiks, kui ta on paralleelne ekraaniga) 13. Nimetage objekti määravate jooniste saamise põhilised meetodid. Monge'i meetod, aksonomeetria meetod, kvooditud ristprojektsiooni meetod 14
2) Lõigu eestvaate pikkuse ja lõigu otspunktide esikvootide vahega
9. Kuidas avaldub sirglõigu ristprojektsiooni pikkus selle lõigu kaldenurga
ja tõelise pikkuse kaudu?
Lõigu tõelise pikkuse ja tema kaldenurga koosinuse korrutisena
10. Sõnastage lause täisnurga ristprojektsiooni kohta
Täisnurk projekteerub ristprojekteerimisel täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb ekraanil või
on sellega paralleelne, teine haar aga pole ekraaniga risti.
11. Millistes piirides võib muutuda teravnurga ristprojektsiooni suurus?
Teravnurga ristrpojektsioon võib nurga asendist tingitud olla piires 0
Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 07) Mis on sirglõigu moondetegur? Lõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja lõigu originaalpikkuse suhe (m). 08) Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur rist- ja paralleelprojekteerimisel? a) ristprojekteerimisel b) paralleelprojekteerimisel 09) Milliseks kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui see on paralleelne kiirte või ekraaniga? a) paralleelne kiirtega projekteerub sirglõiguks b) paralleelne ekraaniga kaldprojektsioonis projekteerub ellipsiks ja ristprojektsioonis ringiks 10) Kuidas avaldub sirglõigu ristprojektsiooni pikkus selle lõigu kaldenurga ja pikkuse kaudu? Lõigu tõelise pikkuse ja tema kaldenurga koosinuse korrutisena. 11) Mis on sirglõigu kaldenurk? Nurk lõigu tegeliku pikkuse ja lõigu projektsiooni pikkuse vahel. 12) Millistes piirides võib muutuda teravnurga ristprojektsiooni suurus?
Nendeks on kas 1) lõigu pealtvaate pikkus ja lõigu otspunktide põhikvootide vahe või 2) lõigu eestvaate pikkus ja lõigu otspunktide esikvootide vahe. 9. Sirglõigu ristprojektsiooni pikkus võrdub Lõigu tõelise pikkuse ja tema kaldenurga koosinuse korrutisena. 10. Lause täisnurga ristprojektsiooni kohta: Täisnurk projekteerub ristprojektsioonis täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb ekraanil või on sellega paralleelne ja teine haar ei ole ekraaniga risti. 11. Teravnurga ristprojektsiooni suurus muutub 0°...180°. 12. Ring projekteerub paralleelprojekteerimisel *sirglõiguks, kui ringi tasand ühtib kiirtega. *ringiks, kui ring on paralleelne ekraaniga (ristprojekteerimisel). *ellipsiks, kui ring on paralleelne ekraaniga (kaldprojekteerimisel) 13. Nimetage objekti määravate jooniste saamise meetodid
kiire. Kui tänapäeval on mobiiltelefon igapäevane tarbeese, siis tosin aastat tagasi oli tegemist pigem prestiizi rõhutamise ja staatuse sümboliga. Esimesed mobiiltelefonid Eestis kaalusid kuni 3,5 kg. Võrdluseks olgu öeldud, et nüüdsel ajal kaaluvad need 100 g ümber. Eesti mobiilside ajalugu sai alguse 1991. aasta kevadel, kui Eesti-Rootsi-Soome ühisettevõttena alustas tööd Eesti Mobiiltelefon (EMT). Esimene värvilise ekraaniga telefon (Esimene värvilise ekraaniga telefon) tuli turule 1997. aastal, selleks oli Siemens S10 ning sellel oli 4 erinevat värvi.. Esimene nutitelefon (puutetundlik telefon) tuli välja aastal 2007, selleks oli iPhone. 1.1. Mobiilside areng 1946. aastal avas Motorola koostöös Belliga maailma esimese raadiotelefonivõrgu. Korraga võis ühe baasjaamaga rääkida kuni 12 mobiili. Mobiili mõiste oli siis küll teine tegemist oli mitmekümnekiloste autotelefonidega, aga seegi. See protsess erines väga palju tänapäevasest
Üldasendilisel sirgel on kolm jälge: *lõikepunkt põhiekraaniga -põhijälgpunkt *esiekraaniga- esijälgpunkt *külgjälg- külgjälgpunkt Põhijälg ja tema pealtvaade asetsevad põhiekraanil ja sirge pealtvaatel, põhijälje eestvaade aga x-teljel ja sirge eestvaatel. Esijälg ja tema eestvaade asetsevad esiekraanil ja sirge eestvaatel, esijälje pealtvaade aga x-teljel ja sirge pealtvaatel. Üldasendiline sirge Üldasendiline sirge ei ole paralleelne ühegi ekraaniga ega asetse sellel. Tunnus: kõik 3 sirge projektsiooni on kaldu ekraanide suhtes. Sirglõigu ristprojektsioonid on sirglõigust enesest lühemad. Sirgjoone kaldenurgad ei esine üheski vaates õiges suunas. Eriasendiline sirge Eriasendiline sirge on paralleelne ühe (või kahe) ekraaniga või asetseb mõnel neist. Tunnus: sirge kolmest kporjektsioonist on kaks paralleelsed mõne teiljega või ühtivad sellega. Sirglõigu pikkus ja kaldenurgad esinevad mõnes vaates oma tegelikus suuruses.
Üldasendilisel sirgel on kolm jälge: *lõikepunkt põhiekraaniga -põhijälgpunkt *esiekraaniga- esijälgpunkt *külgjälg- külgjälgpunkt Põhijälg ja tema pealtvaade asetsevad põhiekraanil ja sirge pealtvaatel, põhijälje eestvaade aga x-teljel ja sirge eestvaatel. Esijälg ja tema eestvaade asetsevad esiekraanil ja sirge eestvaatel, esijälje pealtvaade aga x-teljel ja sirge pealtvaatel. Üldasendiline sirge Üldasendiline sirge ei ole paralleelne ühegi ekraaniga ega asetse sellel. Tunnus: kõik 3 sirge projektsiooni on kaldu ekraanide suhtes. Sirglõigu ristprojektsioonid on sirglõigust enesest lühemad. Sirgjoone kaldenurgad ei esine üheski vaates õiges suunas. Eriasendiline sirge Eriasendiline sirge on paralleelne ühe (või kahe) ekraaniga või asetseb mõnel neist. Tunnus: sirge kolmest kporjektsioonist on kaks paralleelsed mõne teiljega või ühtivad sellega. Sirglõigu pikkus ja kaldenurgad esinevad mõnes vaates oma tegelikus suuruses.
Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja selle tegeliku pikkuse suhe. 8. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) ristprojekteerimisel, 2) paralleelprojekteerimisel? ei saa olla lõigust enesest pikem seega 0>1 0> olenevalt kujutamiskiirte, ekraani ja lõigu vastastikustest asenditest. 9. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega 2) paralleelne ekraaniga? kahekordseks sirglõiguks ringiks 10. Kuidas avaldub sirglõigu ristprojektsiooni pikkus selle lõigu kaldenurga ja pikkuse kaudu? avaldub kaldenurga cos ja lõigu tegeliku pikkuse korrutisena. 11. Mis on sirglõigu kaldenurk? ...ekraani suhtes on teravnurk (ka 0 ja 90 ) selle sirgjoone ja tema ristprojektsiooni vahel. 12. Millistes piirides võib muutuda teravnurga ristprojektsiooni suurus? võib olla nurga asendist tingitult vahemikus 0180. 13
1. Mis vahe on paralleel ja tsentraal ristprojektsioonis täisnurgaks, kui tema üks projekteerimisel? Tsentraal projekteerimisel haar asetseb tasandil või on sellega lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest paralleelne ja teine haar ei ole ekraaniga punktist, paralleel projekteerimisel on risti. kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine 11. Millistes piirides võib muutuda teravnurga siht. ristprojektsiooni suurus? 0<<180. 2. Kuidas jaguneb paralleel projektsioon ja 12. Mis kujundiks projekteerub ring paralleel mille poolest need alaliigid üksteisest projekteerimisel, kui ta on paralleelne erinevad
6.loeng Tehnikas rakendatavad pindade klassid: *pöördpind- tekivad joone pöörlemisel ümber paigalseisva telje *üldised teist järku pinnad-ellipsoidid, paraboloidid, hüperboloidid jt. *joonpinnad- tekivad sirgjoone liikumisel *kruvipinnad- tekivad joone kruvijoonelisel liikumisel *karkasspinnad- määratakse pinnale kuuluva karkassiga Pöördpinnad *pöördpind tekib mis tahes joone (moodustaja) pöörlemisel ümber kindla sirgjoone (pöördpinna telg). *Pöördpinna paralleel- lõikejoon telje risttasandiga *pöördpinna ekvaator- suurima raadiusega paralleel *pöördpinna kael- väikseima raadiusega paralleel *pöördpinna vöö- kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa *pöördpinna meriadiaan(moodustaja)-pöördpinna lõikamisel telge läbivate tasanditega saadud kongruentsed lõikejooned. *N: pöördellipsoid, kahekatteline pöördhüperboloid, ühekatteline pöördhüperboloid, pöördparaboloid, pöördkoonus, pöördsilinder. ...
erijuhtudel punktikujulised või ühine joonkujutis 41. Nimetage kõik tasapinna määramisvõimalused. * 1) kolme punktiga, mis ei asetse sirgel, * 2) punkti ja sirgega, kui sirge ei läbi seda punkti, * 3) kahe lõikuva sirgega, * 4) kahe paralleelse sirgega. 42. Missugust tasapinda nimetatakse üldasendiliseks (eriasendiliseks)? * 1)Üldasendiline tasapind ei ole paralleelne mitte ühegi ekraaniga * 2) Eriasendiline tasapind on risti vähemalt ühe ekraaniga 43. Mis on tasapinna jälgjoon? * Tasandi ja ekraani lõikejoon 44. Joonestada lõik AB, mis asub tasapinnal (p; e). * B'' e x A'' B' A' p 45
* Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 7. Mis on sirglõigu moondetegur? * Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 8. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) ristprojekteerimisel, 2) paralleelprojekteerimisel? * 1) 0 m1 * 2) 0 m 9. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega 2) paralleelne ekraaniga? * 1) Sirglõiguks * 2) Kaldprojektsioonis ellipsiks, ristprojektsioonis ringiks 10. Kuidas avaldub sirglõigu ristprojektsiooni pikkus selle lõigu kaldenurga ja pikkuse kaudu? * Lõigu tõelise pikkuse ja tema kaldenurga koosinuse korrutisena 11. Mis on sirglõigu kaldenurk? * Sirglõigu kaldenurk on teravnurk ekraani (sirge projektsiooni) ja sirge vahel 12. Millistes piirides võib muutuda teravnurga ristprojektsiooni suurus? * 0 180 13
* Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 7. Mis on sirglõigu moondetegur? * Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 8. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) ristprojekteerimisel, 2) paralleelprojekteerimisel? * 1) 0 m 1 * 2) 0 m 9. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega 2) paralleelne ekraaniga? * 1) Sirglõiguks * 2) Kaldprojektsioonis ellipsiks, ristprojektsioonis ringiks 10. Kuidas avaldub sirglõigu ristprojektsiooni pikkus selle lõigu kaldenurga ja pikkuse kaudu? * Lõigu tõelise pikkuse ja tema kaldenurga koosinuse korrutisena 11. Mis on sirglõigu kaldenurk? * Sirglõigu kaldenurk on teravnurk ekraani (sirge projektsiooni) ja sirge vahel 12. Millistes piirides võib muutuda teravnurga ristprojektsiooni suurus? * 0 180 13
* Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 7. Mis on sirglõigu moondetegur? * Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 8. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) ristprojekteerimisel, 2) paralleelprojekteerimisel? * 1) 0 m 1 * 2) 0 m 9. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega 2) paralleelne ekraaniga? * 1) Sirglõiguks * 2) Kaldprojektsioonis ellipsiks, ristprojektsioonis ringiks 10. Kuidas avaldub sirglõigu ristprojektsiooni pikkus selle lõigu kaldenurga ja pikkuse kaudu? * Lõigu tõelise pikkuse ja tema kaldenurga koosinuse korrutisena 11. Mis on sirglõigu kaldenurk? * Sirglõigu kaldenurk on teravnurk ekraani (sirge projektsiooni) ja sirge vahel 12. Millistes piirides võib muutuda teravnurga ristprojektsiooni suurus? * 0 180 13
Teise põlvkonna A8 ehitati Volkswageni D3 põhjale. Lisandusid ka uued mootorid. Kolmas põlvkond (2010...) Audi A8 kolmandat põlvkonda esitleti 30. novembril 2009 Miamis. See saab, nagu eelkäijadki, alumiiniumkere. Mootoriteks on esialgu 4.2 liitrine V8 bensiinimootor ja 4.2 V8 diisel. Hiljem lisandub 3liitrine V6 diisel. Pakutakse kahte automaatkäigukasti: 8käigulist ja 7käigulist. Uus Audi A8 saab LEDesituled, puutetundliku ekraaniga MMIsüsteemi ja 1400vatise Bang & Olufseni helisüsteemi. Audi S8 1997. aastal tõi Audi turule ka sportlikuma variandi A8st nimega Audi S8. Autol oli sportlikum vedrustus, suuremad rattad ja pidurid, mõnevõrra võimsam mootor ja ka veidi teistsugune kujundus kui Audi A8l. Kõikidel autodel oli Quattro nelikvedu. Esimese põlvkonna Audi S8 tootmine lõpetati mõni aeg enne uue Audi A8 väljatoomist 2003. aastal.
Monitori headuse näitaja on ka vastavus kiirgustandarditele. Uuematel monitoridel on sageli kleebis, millel kirjas TCO95 või TCO99. Mida suurem on nomber, seda uuemale standardile monitor vastab, järelikult seda väihem kiirgust ta eritab. Monitoril on ka enesel reguleerimisnupud. Need on paraku aga igal puhul isesugused, nii et soovitusi anda on väga raske. Monitoriga koos töötab arvutis asuv videokaart, mis samuti tunduvalt mõjutab pildi kvaliteeti. Paremad monitorid on lameda (flat) ekraaniga. Sellisel ekraanil tekib vähem moonutusi ja soovimatuid peegeldusi kui tavalistel, kumera ekraaniga monitoridel. Mälupesad (memory slot) (http://www.annaabi.com/materjal-4342- arvuti-riistvara ) Tavaliselt on protsessori lähedal 24 pikka peenikest pesa, mis on mõeldud operatiivmälu (RAM) moodulite jaoks. Kaasajal on emaplaatidel kasutusel kolme erinevat tüüpi mälumooduleid. Vanematel, Pentium III, Celeron ja Athlon plaatidel,
Mobiiltelefonid läbi aegade Autor: Kaarel Vandler 11B. klass Sisukord 1. Esimesed mobiilsed telefonid 2. Esimesed autotelefonid 3. Esimesed kaasaskantavad mobiilid 4. Mobiilside areng Eestis 5. Huvitavad telefonid Esimesed mobiilsed telefonid · Esimeste mobiilsete telefonide arendamine algas 1940-te aastate lõpus. · Telefonid ei olnud küll just mobiilsed (kaalusid mõnikümmend kilogrammi), kuid olid juhtmevabad · Ühe baasjaamaga sai korraga rääkida kuni 12 telefoni · Antud mobiilside standardit kutsuti hiljem 0G- ks Esimesed autotelefonid · Kuna esimesed mobiilsed telefonid kaalusid väga palju, oli mõttekas paigaldada need autodesse · Esimesed mobiilsidevõrgud avati tavakasutajale 1956. aastal Rootsis · Kui tavatelefonilt helistada mobiiltelefonile, pidi alati teadma, millise saatja levipiirkonnas mobiilikasutaja asub Esimesed autotelefonid · Prints Philipil ...
Teise põlvkonna A8 ehitati Volkswageni D3 põhjale. Lisandusid ka uued mootorid. Pilt 3. KOLMAS PÕLVKOND (2010-...) Audi A8 kolmandat põlvkonda esitleti 30. novembril 2009 Miamis. See saab, nagu eelkäijadki, alumiiniumkere. Mootoriteks on esialgu 4.2 liitrine V8 bensiinimootor ja 4.2 V8 diisel. Hiljem lisandub 3-liitrine V6 diisel. Pakutakse kahte automaatkäigukasti: 8-käiguline tiptronic ja 7-käiguline S-tronic. Uus Audi A8 saab LED-esituled, puutetundliku ekraaniga MMI-süsteemi ja 1400-vatise Bang & Olufseni helisüsteemi. Pilt 4. AUDI S8 1997. aastal tõi Audi turule ka sportlikuma variandi A8-st nimega Audi S8. Autol oli sportlikum vedrustus, suuremad rattad ja pidurid, mõnevõrra võimsam mootor ja ka veidi teistsugune kujundus kui Audi A8-l. Esimeste S8-te jõuallikaks oli 4.2l V8, mis arendas 340hj (250 kw). Aastal 2001 muudeti mootorit veelgi võimsamaks, nii, et see tootis 360hj (265 kw). Kõikidel autodel oli Quattro nelikvedu
IT ohud ja võimalused 9. klass Julius Air Kull Infotehnoloogia on 20. sajandi üks suurimaid leiutisi ja see areneb välgukiirusel. Kui eile oli mobiiltelefon tellise suurune ja pilusuuruse ekraaniga, siis on täna ta kõigest vineerplaadi paksune väike agregaat, millel on navigatsioonisüsteem, internet ja fotokaamera. 1998. oli google andmetel maailmas 26 000 000 kordumatut veebiaadressi. Aastal 2005 oli neid juba 70 300 000. Praegu on neid 1 000 000 000 000! Interneti teel saab absoluutselt kõike, mida hing ihkab. Ja asi läheb aina paremaks. Või halvemaks? Infotehnoloogia kahtlemata suurim pluss on info kiire levik ja selle kättesaadavus.
tavaline pizza. Tavaliselt on ka kõikides koolides olemas müügiautomaadid, kust saab osta kõiki asju ja sealt saab ka laenata jalgpalle. 20 aasta pärast on ka kogu kooli süsteem muutunud: õpitakse palju vähem koolis ja antakse selle asemel rohkem kodutööd. Klassis pole vihikuid ega raamatuid, kõik materjalid on arvutis, mis asub kirjutuslaua sees, ja on kaetud puutetundliku ekraaniga, kus saab vaadata õpikuid ja kirjutada tekste. Õpetajal on klassi peaarvuti, kust ta tunni alguses saadab tunniks vajalikud leheküljed ja failid õpilaste arvutitesse. Kõik kontrolltööd lähevad automaatselt õpetaja arvutisse. Koolis tuleb käia vaid 3 päeva nädalas, vabadeks päevadeks antakse kaasa koduülesandeid USB pulga peal. Iga kool on kohustatud andma igale õpilasele oma USB pulga, millega saab arvutifaile transportida.
ennekuulmatu Skype'i, mis võimaldab inimestel rääkida teineteisega läbi Interneti. Leiutist levitatakse ka väljaspool meie riiki, mis annab lootuse, et peagi on võimlik üle maailma Skype'i tarvitada. Lisaks Internetitelefonile on tänaseks lausa asendamatud mobiiltelefonid. Laialtlevinud firmad Nokia, Samsung, LG, Sony Ericsson täiendavad pidevalt oma taskutelefone, et viimased võimalikult suured infokandjad oleksid ning järjest enam funktsioone omaksid. Tekkinud on puutetundliku ekraaniga, playeri funktsioone ja Interneti võimalusi omavad mobiilid. Kõik vaid selle nimel, et inimestel kergem elu oleks. Igasugused suhtlusvahendid on tänaseks leidnud suurt rakendust. Elu täieneb pidevalt ja seda paremuse ning täiuslikkuse suunas. Oleme jõudsalt arenenud ja võin väita, et areneme edasigi, sest kõik vajab pidevat täiendamist. Kindlasti leiutatakse uusi tehnika imesid, milleta meil on peagi keeruline hakkama saada
võib kanda taskus või näiteks võtmehoidja otsas. Pistik võib olla kaetud eemaldatava otsakuga, see võib olla ka katte sisse lükatav ja välja tõmmatav, kuigi ka kaitsmata kujul on tema kahjustumine vähetõenäoline. Enamikul mälupulkadel on standardne USBpistik, aga on olemas teistsuguseidki ühendusviise.) MP3mängija digitaalse muusika mängija. Selle peamine ülesanne on hoida ja mängida digitaalset muusikat, kuigi enamik seadmed on tänapäeval ekraaniga, mis võimaldab mängida videofaile ja vaadata pildifaile; lisaks diktofoniga. Mobiiltelefon ehk mobiil ehk taskutelefon ehk kärgtelefon (kõnekeeles mobiil
liiste.) Liistude ostmisel arvesta kadu 10% ehk 10% võrra tuleb liiste osta rohkem. Arvesta ka sellega, et ukse ette liist ei käi. Ukse laius olgu 0,9 m. Mitu liistu on vaja osta (Poolikuid liiste ei müüda!)? _____________ Kui palju maksavad liistud kokku? _________________________ Mööbel Valitud diivan maksab ......... Ostja tahab kaks tugitooli hinnaga ............... Kohvilaud maksab ......................... Kaks nurgalauda igaüks hinnaga ...................... Suure ekraaniga televiisor maksab ............... Kui palju maksab mööbel kokku? _____________________ Kui palju maksab toa remont pluss mööbel kokku? __________________________ KÖÖK 3,7 m 2,5 m Põrand Kui köögi mõõtmed on 3,7 korda 2,5 meetrit, siis kui suur on põradnda pindala? ______________________
Teises etapis algatatakse eelnõu Riigikogus. Seejärel läbib eelnõu kolm lugemist, mille käigus seda lihvitakse ja täiendatakse. Riigikogus vastuvõetud seadus saadetakse väljakuulutamiseks Vabariigi Presidendile ja avaldatakse seejärel Riigi Teatajas. RIIGIKOGU HÄÄLETUSSÜSTEEM Riigikogulased saavad alates 2012 aastast kasutada uut elektroonilist hääletussüsteemi, mis on eelmisest hulga moodsam – puutetundliku ekraaniga. Erinevalt eelmisest süsteemist, kus hääletamiseks kasutati nuppe, on iga riigikogu liikme laual nüüd puutetundlik ekraan See võimaldab registreerida oma istungist osavõtt, hääletada, registreerida end sõnavõtuks või kõneks ja kutsuda virgatsit (erikäskjalga ) Samuti võimaldab see vaadata hääletustulemusi. Eraldi nuppe puldil enam ei ole. Nii ekraan kui ka kogu ülejäänud tehnika on paigaldatud olemasolevatesse korpustesse. Teiste riikide parlamendid
E-lugerid E-luger on aparaat, mille abil saab lugeda e-raamatuid. E-raamat on teatavat tüüpi tekstifail, mille saab kopeerida e-lugerisse ja panna e-luger seda teksti oma ekraanil näitama. Nagu näha siis kui poleks olemas e-raamatuid siis ei oleks vaja ka e-lugerit ning kui e-raamatud on olemas, aga e-lugerit poleks siis ei oleks võimalik e-raamatuid lugeda ehk üks ei saa olla ilma teiseta. E-lugeri ekraani suurust väljendab diagonaalmõõde tollides, see on enamikul lugeritel 6 tolli ehk 15 cm. Kuvaril on piksleid enamasti 800×600, seega eraldusvõime on veidi parem kui ajalehepiltidel. Kuvari pildipunktidel on hallskaalal heledusastmeid (mustast valgeni). Kuid kui lugeri ekraan on puutetundlik, siis on see peamiselt ristuvate infrapunakiirtega, mõnel mudelil ka mahtuvuslik. SLAID Esimene e-luger "Rocket eBook" valmis 1998.aastal ning selle tootjaks oli NovoMedia. Kahjuks ei saanud e-luger toll...
Kui ma olen kooli jõudnud ja peale esimest tundi ma käin tavaliselt alati sööklas, et vaadata mis tänaseks söögiks on ja ma näen kuidas kokkatädid keedavad vett. Vee keetmisel läheb vesi keema ja vee keetmisel tekib keemiline reaktsioon , sest vesi läheb kuumumaks . Vesi ei saa muutuda teiseks aineks ilma lisaaineteta. Peale teist tundi oli meil füüsika kus me tegime katsed küünlaga, luubiga ja ekraaniga mis oli klaasist. Algul me süütasime tikku kust hakkas tulema natuke sooja õhku ja tekkib keemiline reaktsioon, sest kuna hapnik muutub süsihappegaasiks. Küünla põlemisel tekkib ka keemiline reaktsioon, sest see on nagu tikul, et hapnik muutub teiseks aineks ja see teine aine on süsihappegaas. Kui koolipäev sai läbi, siis ma hakkasin koju minema. Koduteel ma nägin samaid asju
Näiteks võid osta 2,75 meetri pikkuseid liiste.) Liistude ostmisel arvesta kadu 10% ehk 10% võrra tuleb liiste osta rohkem. Arvesta ka sellega, et ukse ette liist ei käi. Ukse laius olgu 0,9 m. Mitu liistu on vaja osta (Poolikuid liiste ei müüda!)? 9 liistu Kui palju maksavad liistud kokku? 0.19*9=1.71 Mööbel Valitud diivan maksab 339 Ostja tahab kaks tugitooli hinnaga 349 Kohvilaud maksab 199 Kaks nurgalauda igaüks hinnaga 250 Suure ekraaniga televiisor maksab 1399 Kui palju maksab mööbel kokku? 2885 Kui palju maksab toa remont pluss mööbel kokku?2885+1,71+179,62+240=3475,62 KÖÖK 3,7 m 2,5 m Põrand Kui köögi mõõtmed on 3,7 korda 2,5 meetrit, siis kui suur on põradnda pindala? 9.25(m2) (uuri erinevaid hindu.) Köögi põrand tuleb keraamilisest plaadist
- mööda ringjooni, mille tasand on risti pöördpindade teljega Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni ? - sfäär, mille keskpunkt asetseb pöördpinna teljel, annab lõikumisel ringjoone Mis juhtumil kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamiseks abisfääride võtet? - Ühise tsentriga abisfääre saab lõikumisülesande lahendamisel kasutada, kui a)mõlemad pinnad on pöördpinnad. b) nende pöördpindade teljed lõikuvad. c) telgede tasapind on ekraaniga paralleelne Milline on väikseim abisfäär, mille abil saab leida kahe pöördpinna lõikejoone punkte? - sfäär, mis suuremat pinda puutub ja väiksemat lõikab Millised pinna on laotuvad pinnad? (kooniline, silindriline, puutujate pind) - pinnad, mida saab deformeerida tasapinnaks painutamise teel Millistest tasapinnalistest kujunditest koostatakse silindrilise (koonilise) pinna lähislaotus? - ristkülikud, trapetsid (silindriline), kolmnurgad (kooniline)
Esi -, põhi- ja külgekraan lõikuvad omavahel paarikaupa mööda jooni x, y ja z, mis on üksteise suhtes risti, moodustades ristteljestiku Oxyz. Punkt O on telgede ühispunkt. Nüüd pööratakse ekraanid ε1 ja ε3 koos nendele projekteerunud punkti kujutistega vastavalt nooltega näidatud suunas ühtivusse esiekraaniga ε2 (sele12b). Tekib punkti kolmvaade. Seejuures on telg y nähtav kahes kohas: z – telje pikendusena koos ekraaniga ε1 , mil ta kannab tähist y1, ning x-telje pikendusena koos ekraaniga ε3 , mil ta tähis on y3 . Punkti A projekteerimiseks vaja läinud joontest on tekkinud risttahukas, et selle neli kriipsukestega märgitud serva on ühepikkused, siis saadakse välja kirjutada järgmised võrdused: AA''=A'Ax=OAy=A'''Az. Need võrdused on kolmvaate konstrueerimise aluseks. Punkti A pealtvaate (A') kaugus x-teljest võrdub tema vasakultvaate (A''') kaugusega z-teljest. Seda
pingutust 4. Milline on Teie jaoks mõõdetud parameetrite olulisuse järjekord? Põhjendus. 5. Aspiraatorpsühromeetri kasutamine ja selle tööpõhimõte. Õhu suhtelise niiskuse ja temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse aspiraator-psühromeetrit, mille töö põhimõte seisneb kuiva ja märja termomeetri näitude erinevuses. Aspiraatorpsühromeeter koosneb kahest ühesugusest elavhõbedatermomeetrist. Nende reservuaarid on ümbritsetud kahekordse nikeldatud torust ekraaniga kaitseks soojuskiirguse eest. Ventilaatoriga tekitatakse reservuaaride ümber õhu liikumine kiirusega vähemalt 2 m/s. Ühe termomeetri reservuaar (termomeetri ots) on kaetud vee imamiseks ühekihilise tahiga, mida pipeti abil enne mõõtmist niisutatakse destilleeritud veega. Termomeetri näidud loetakse peale ventilaatori neljaminutilist töötamist (kuni termomeetrite näidud stabiliseeruvad). Ventilaator peab töötama veel ka siis, kui näitu loetakse. Nende näitude
süsinikkiust ning titaanist tipptehnoloogiline, dünaamiline ja töökindel, mehhaanika 1 täpsus on viimse detailini viimistletud. 3,2-e megapiksline autofookusega kaamera, 4GB kasutajamälu ja 3G ühendus. Samsung i900-l 5-megapiksline autofookusega kaamera, kiire andmeside valmidus, GPS-põhine navigeerimistarkvara ja 8GB kasutajamälu. Rahuldab kõiki multimeediavajadusi. LG KC910 on nn. tööriist, suure puutetundliku ekraaniga, 8Mpix kaamera erinevate pildistamis reziimidega, sisemise GPS-iga on võimalik alati teada oma asukohta. (1. www.emt.ee) Kuna nimetatud telefonid on uued mudelid, siis nõrkuse näiteks oskan välja tuua vaid seda, et Samsungi ja LG mudelitel ei ole nii tuntud maine, kui seda on Nokial. Samsung ja LG toodavad ka muud tehnikat (televiisorid, dvd-d), seevastu Nokia on pühendunud enamasti telefonide tootmisele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
