Referatiivne ülevaade 2st turismiartiklist (0)

TURISMIMAJANDUSE ALUSED
Loodusõnnetuste mõju turismimajandusele Islandi ja Haiti näitel
Pärnu 2010
Koostas: TÜ Pärnu Kolledži TH 1. kursuse üliõpilane Maris Ojala [email protected]
Allikad: Päärt, V. Islandi vulkaanid võivad lennuliiklust häirida veel aastaid.
[ http://www.novaator.ee/ET/kliima/islandi_vulkaanid_voivad_lennuliiklust_hairida_veel_aastaid/ ] 26.09.2010.
Pawlowski, A. CNN. Before quake , signs of hope for Haiti tourism .
[ http://articles.cnn.com/2010-01-19/travel/haiti.tourism_1_haiti-caribbean-tourism-organization-dominican-republic?_s=PM:TRAVEL ] 26.09.2010
Aasta 2010 on olnud väga loodusõnnetuste rohke. Jaanuari algul tabas Haitit laastav maavärin, mille tugevuseks mõõdeti 7 magnituuti, sellele järgnes Islandi Eyjafjallajökulli liustiku vulkaanipurse aprillis. Suvel lisandusid katastroofidele ka üleujutused Hispaanias ja Rumeenias. Kindel on see, et loodusõnnetused piiravad suuresti turismiarengut ning riigi kui turismisihtkoha populaarsus väheneb. Mida on aga võimalik loodusõnnetuste rohketes riikides ette võtta, et välisturism riigis populaarne säiliks?
Vahel mõjutavad ühe riigi looduskatastroofid tugevalt ka teiste riikide turismimajandust. 14. aprillil purskama hakanud Islandi vulkaan tekitas riigile suuri kahjustusi, aga lisaks sellele oli tõsiselt häiritud kogu Euroopa lennuliiklus. Villu Päärt kirjutab oma teaduslikus artiklis „Islandi vulkaanid võivad lennuliiklust häirida veel aastaid“, et ühe vulkaanipurskega õnnetused suure tõenäosusega ei lõppe. Ta põhjendab, et kuna vulkaaniline aktiivsus on perioodiline, perioodi kesvus on 50-80 aastat, ning vulkaaniline aktiivsus on viimasel kümnendil kasvanud, on suure tõenäosusega oodata uusi vulkaanipurskeid. Terve Euroopa lennuliiklus sai vulkaanipurske tagajärjel tekkinud tuhapilve tõttu aga kohutavalt kannatada. Villu Päärt seletab ära ka selle, mida tuhk täpselt lennukile teeb. „Vulkaaniline tuhk koosneb klaasijast kivimipurust, mis ähmastab pilootide väljavaate. Mootorid imavad tuhka endasse, kus see üles sulab ja turbiinide ümber kleepub, takistades õhu juurdepääsu.“ (Päärt, Villu. „Mida teeb vulkaaniline tuhk lennukile?“ [ http://www.novaator.ee/ET/loodus/mida_teeb_vulkaa niline_tuhk_lennukile]) V. Päärt mainib oma artiklis 1998. Aastal Islandi ülikooli teadlaste poolt läbiviidud uurimust , kus võeti kokku viimase 800 aasta andmeid laavakihtidest, liustikest ja kirjalikes allikatest. Sealt selgus, et vulkaanide aktiivsete perioodidega käivad käsikäes ka maavärinad. Need tekitavad aga omakorda riigile tugevat kahju.
Aasta alguses šokeeris inimkonda Haitit tabanud laastav maavärin, mis nõudis sadade tuhandete inimeste, sealhulgas sadade teiste riikide kodanike elusid . A. Pawlowski kirjutab oma artiklis „Before quake, signs of hope for Haiti tourism“, et enne Haiti maavärinat hakati just panustama Haitile, kui tulevasele potensiaalsele turismi- sihtkohale. Pawlowski viitab äri- ja finantsuudiste netiportaali Reutersi infole, et aastas külastab Haitit lühidalt ligikaudu 900 000 turisti, enamus reise Haitile toimub kruiisilaevades. Ka märgib ta artiklis ära, et umbes aastatel 1950-1980 oli Haiti üks tugevamatest turismisihtkohtadest maailmas. Haiti võlub inimesi oma elava ning huvitava kultuuri, palmide ja eksootiliste randadega. A. Pawlowski kirjutab oma artiklis, et hiljuti teatas Choice Hotels hotellikett oma planeeringust ehitada kaks suurt hotelli Haiti linna Jacmelisse. Samuti sõlmiti eelmisel aastal Venezuelaga leping ehitada Cap-Haitienisse, suuruselt teise Haiti linna veel üks rahvusvaheline lennujaam. Massiivne maavärin on aga suureks tagasilöögiks riigi turismimajanduse arengule. Samas viitab A. Pawlowski oma aktiklis ajalehele Times , millele USA endine president Bill Clintoni kirjutas: „Maavärin on põhjustanud traagilise arvu hukkunuid, kuid samal ajal tähendab see seda, et on võimalus ülesehitada saare teisi osasid.“ ( Clinton , Bill. „What Haiti needs “ [ http://www.time.com/time/specials/packages/article/0,28804,19 53379_1953494_1953521,00.html]) Lisaks toob Pawlowski oma artiklis välja mõtte, et kuna maavärin tekitas suuri kahjustusi vaid Haiti pealinnale Port-au-Prince’ile, siis on võimalus, et teiste linnade turismiarendustööd jätkuvad ning loodetavasti suudetakse Haitist kujundada eksootiline ja populaarne turismisihtkoht.
Mida saaks aga ette võtta turismi elavdamiseks riikides, kus esineb palju looduskatastroofe? Kui eelmisel aastal majandus-languse tõttu Islandil krooni väärtus langes, sai saareriigist odav ja populaarne turismisihtkoht. Pärast vulkaanipurset langes aga Islandi populaarsus märgatavalt. Sellepärast käivitati valitsuse ja välisministeeriumi eestvedamisel Internetipõhine kampaania, kus kutsuti kohalikke üles kirjutama midagi head oma riigi kohta. (Hein, Inna-Katrin. „ Island püüab kampaania abil turismi turgutada“. [ http://www.tarbija24.ee/?id=271330 ]) Minu arvates võiks aga Island turismi populaarsuse suurendamiseks kasutada ära ka just vulkaane ja liustikke ning hakata korraldama näiteks erinevaid ekstreemreise vulkaanilistesse piirkondadesse. Maavärinaid, vulkaanipurskeid on võimalik meteoroloogiakeskustes ette ennustada, seega ei seataks turistide elusid päriselt ohtu. Lisaks loob selline lähenemine ka võimalused uute turismikeskuste tekkele ning tööd saavad vanade teenusepakkujate kõrval uued ekstreemreiside korraldajad.
Haiti abistamiseks on algatatud mitmeid annetuskampaaniaid ja programme riigil maavärina põhjustatud kahjustustest üle saamiseks ja kannatatute aitamiseks. Usun, et kui suudetakse viia lõpuni ka alustatud turismiarendustööd, võib Haitist saada lähima kümne aasta jooksul vägagi menukas puhkusekoht.
Aasta 2010 on olnud traagiline nii Haitile kui Islandile . Loodusõnnetused on nõudnud sadade tuhandete imeste elusid ning turismimajandus on langenud madalseisu. Kannatama on pidanud ka lähedal asuvad naaberriigid , Islandi puhul lausa terve Euroopa. Katastroofid ei mõjuta ainult ühte väikest territooriumi, vaid omavad mõju ka lähiümbruste stabiilsuse kadumisel. Loodusõnnetused on paratamatus ning tänapäeval turismi pärssivad nähtused, kuid minu arvates tuleks hakata leidma viise, kuidas katastroofid hoopis tõmbaksid turiste ligi, mitte ei peletaks eemale. Ekstreemreisid ohtlikesse piirkondadesse oleks uus suund riigi turismimajanduses ning need aitaks üle saada kehtivast madalseisust.
2