Narva-Jõesuu turismi- ja puhkemajanduse analüüs (0)

1 Hindamata

TURISMI PLANEERIMINE 1. OSA
Narva-Jõesuu turismi- ja puhkemajanduse analüüs
Pärnu 2012
Koostas: TÜ Pärnu kolledži AÜTH3 kursuse üliõpilased Taivi Kaljura , Ilona Poshehonova , Ljubov Morozova .
Allikad:

Eesti Statistikaamet . Rahvastikunäitajad ja koosseis. [ http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp ] 15.10.2012.

Hall, C.,M. (2005). Tourism – Rethinking the Social Science of Mobility . Pearson Education Limited, Harlow , 448p.

Ida- Virumaa. Majandus. [ http://www.ida-virumaa.ee/index.php?lang=est&sid=1287551645&anchor=no ] 14.10.2012.

Lee, C., Bergin-Seers, S., Galloway , G., O'Mahony, B., McMurray, A. (2008). Seasonality in the tourism industry. CRC for Sustainable Tourism Pty Ltd, Queensland .

Narva- Jõesuu arengukava 2011-2025. [ https://narva-joesuu.kovtp.ee/et/c/document_library/get_file?uuid=2b7d00d9-0705-42ad-a30d-acc388412481&groupId=1324387 ] 15.10.2012.

Narva- Jõesuu linna arengustrateegia ja kava 2004-2014. [ http://www.ida-virumaa.ee/docs/base_1287381633_4.pdf ] 15.10.2012.

Tooman , H., Müristaja, H. (2008). Turismisihtkoha arendus ja turundus . Argo kirjastus, Tallinn, 166lk.
Sissejuhatus
Narva- Jõesuu, kui kuurortlinn, asub Soome lahe lõunarannikul Narva jõe suudmes . Linna kaugus Narvast on 14km, maakonnakeskusest Jõhvist 47km, Tallinnast, Tartust ja Peterburist 200km (Narva Jõesuu 2012). Narva- Jõesuu on tuntud nii Eestis kui ka välismaal, eelkõige Venemaal. Statistika andmebaasi põhjal elab Narva- Jõesuus elanikke 16.03.2012 a. seisuga kokku 2 564 (Statistika…2012).
Käesolev töö käsitleb Narva- Jõesuu turismi- ja puhkemajanduse hetkeolukorda analüüsides sellega seonduvaid ressursse ning turismi osatähtsust linna majandusele. Lisaks annavad autorid omapoolseid arvamusi ja ettepanekuid muudatuste tegemiseks või olemasoleva parendamiseks. Töö sai koostatud kasutades Narva- Jõesuu linna arengukavasid ja –kodulehte, statistika andmebaasi ning järgnevaid allikaid: Heli Tooman ja Heli Müristaja „Turismisihtkoha arendus ja turundus“, C. Michael Hall „ Tourism – Rethinking the Social Science of Mobility“, C. Lee, S. Bergin- Seers, G. Galloway, B O'Mahony, A. McMurray „Seasonality in the tourism industry“.
Puhke - ja turismimajanduse ressursside analüüs.
Ida-Viru maakonda üldiselt iseloomustab pikaajaline tööstustraditsioon ning maakonna suurte tootmisettevõtete rohkus. Teenindus on maakonnas veel nõrgalt arenenud. Elanikkonna ostujõud on suhteliselt madal. Kaubandus-, toitlustus -, majutus - ja kuurorditeenuseid pakkuvate ettevõtete kasvu peamiseks reserviks on turism. Välisturism on Ida-Virumaal seni nõrgalt arenenud (Majandus 2012). Turismimajandus on tihedalt seotud paljude majandusharudega nagu: transport, majutus, toitlustus, meedia, meelelahutusteenused, jne. Oluline on arvestada ka loodusressurssidega. Rahvastatus Narva- Jõesuu linnas on ebaühtlane – 60% elanikest elab kesklinnas. Piki rannajoont paikneb suur hulk hooneid , mille kasutus on sesoonne.
Tööturu struktuur on piiratud linna väiksuse ja linnamajanduse suundade piiratusega: sanatoorsete ja kuurorditeenuste osutamine, majanduslik kalapüük, insenertehniliste võrkude teenindamine. Puudub piisav info potentsiaalsetest võimalustest ja optimaalsest tööjõutarbest turismiasutuste keskmise koormuse juures. Linna poliitika, mille eesmärgiks on uute töökohtade loomine, on suunatud ettevõtluse arengu soodustamisele, tööpuuduse vähendamiseks ja üldise sotsiaalmajandusliku olukorra parandamiseks. Ettevõtluse arengut suunab linna omapära, see on otseselt seotud linna paindliku juhtimise ja puhke-, turismi- ning muude linnas asuvate ettevõtete puudustega sesoonsuse mõjude vähendamise poole. (Narva- Jõesuu linna arengu strateegia ja kava 2004-2014: 9)
Turismisihtkoha strateegilise planeerimise esimene oluline samm on olukorra- ehk situatsioonianalüüs. Sihtkoha olukorra analüüsimise võib jagada kahte gruppi: keskkonna- ja ressursside analüüs (Tooman, Müristaja 2008: 42). Sihtkoha turismiressursside analüüsi peamine eesmärk on välja selgitada sihtkoha, regiooni kui terviku, samuti aga selle erinevate piirkondade, omavalitsuste, kogukondade ja turismiettevõtete tugevad ja nõrgad küljed (Tooman, Müristaja 2008: 52).
Turismiressursside analüüs peab andma täieliku pildi sihtkoha turismiressursside erinevatest komponentidest. Autorid koostasid Narva-Jõesuu turismiressursside analüüsi turismiga seonduvate sektorite lõikes, võttes aluseks Heli Toomani ja Heli Müristaja õpiku „Turismisihtkoha arendus ja turundus“ leheküljel 54 oleva tabeli nr.3.1. Nendeks on:

Majutus - Majutus võimalustena on sihtkohas olemas mitmeid erinevaid liike: hotell , kodumajutus, külalistekorter, puhkemaja, spaa - hotell. Autorite arvates on väikse piirkonna suhtes väga mitmekesine valik.
Transport - Linna pääseb liinibussi, isikliku autoga või ühistranspordiga Narvast. Transpordi osas on linnal autorite arvates väga kesine olukord suuremate linnade vahel, kuna liinibusside väljumised toimuvad harva (nt Tallinnast 4x päevas, Pärnust saab vaid Narva ja sealt tuleb edasi vaadata). Samuti on Narva-Jõesuus sadam, mis asub Narva jõe suudmes. Kaikohti on külalisjahtidele 10, olemas on jäätmete kogumiskoht ja vahetus läheduses muud sadamateenused.
Sündmused ja vaatamisväärsused - Narva-Jõesuu suuremad kultuurisündmused toimuvad suvehooajal juunist septembrini, sest siis on linnas palju külalisi: puhkajaid ja turiste. Narva-Jõesuus toimub aastaringselt rohkelt erinevaid kultuuri ja meelelahutusüritusi. Linna visiitkaardiks on kujunenud augustikuu alguses mitmepäevase üritusteseeriaga tähistatav linna sünnipäev ning septembrikuu teisel poolel peetav Silmufestival (Narva-Jõesuu linn…2012). Autorite arvates on väga positiivne see, et linna koduleheküljelt leiab kultuurisündmuste kalendri ja eraldi veel väljatooduna sügis-talv sündmuste kalendri. Vaadates nimetatud kalendreid leiavad autorid, et sündmusi toimub Narva-Jõesuus iga kuu, mis näitab, et tegevust jagub aastaringselt, see on positiivne. Samuti asub Narva-Jõesuus etnograafia muuseum , kus saab näha pildimaterjali kaudu kuurortlinna ajalugu ja kultuuri.
Rekreatsioon ja pargid - Narva-Jõesuus asub Eesti pikim männimetsaga ääristatud peene liivaga mereäärne supelrand (7,5 km). Ilusad ja kohati metsikud pargid on samuti linna lahutamatuks osaks. Autorid ei leidnud palju infot välistegevuste ja sportimisvõimaluste kohta, kuid on olemas nt tenniseväljak, piknikuala, lastemänguväljakud, suvel saab laenutada jalgrattaid, sõita rulluiskudega või veesõidukitega.

Äri ja konverentsid – Ainsana konverentsiteenust pakkuva asutusena leidsid autorid külalistemaja Liivaranna, millel on olemas kõik vajaminev tehnika ja ruumid.
Reisiteenused – Narva-Jõesuus puudub turismiinfokeskus, kuid leidub mõni reisibüroo, kus autorite arvates saab küsida vajalikku informatsiooni sihtkoha kohta. Kindlasti osatakse abi anda ka olemas olevatest majutusasutustes.
Jaekaubandus – tööturu struktuur on piiratud linna väiksuse ja selle majanduse nappide arengusuundadega: sanatoorsete ja kuurorditeenuste osutamise, majandusliku kalapüügi ja insenertehniliste võrkude teenindamine. Lisaks on Narva-Jõesuus mitu kauplust ning arvukalt teenindusettevõtteid. Paljudes nendes ettevõtetes töötavad väljaspool Narva-Jõesuu linna elavad inimesed, kuid paljud kohalikud käivad tööl Narvas või teistes kõrvalasuvates asulates, mille põhjustas kunagi sanatooriumite, laagrite ja toitlustuskohtade sulgemine .
Toitlustus – toitlustussüsteem baseerub sanatooriumite- ja hotellide restoranidel ning eralditegutsevatel kohvikutel ja baaridel. Suvel töötavad täiendavad söögikohad, mis hooaja lõppedes suletakse.

Narva-Jõesuu linna strateegia nägemus on, et saadakse kaasaegseks Eesti kuurortlinnaks, rahvusvahelise tähtsusega taastusravi - ja kultuurikeskuseks Euroopa Liidu tulevasel piiril meeldiva elukeskkonna, arenenud majanduse ning teenindussfääriga. (Narva-Jõesuu linna…2009)
Autorite arvates Narva-Jõesuu linna peamised tegurid, mis turismi arengule kaasa aitavad kultuuri- ja loodusväärtused. Samuti kuurordiäri majanduslik ja intellektuaalne potentsiaal. Linnas on siiski mitmeid turismiatraktsioone, kuid nende turundamine on suhteliselt nõrk, mistõttu ei jõua potentsiaalsed külastajad Narva-Jõesuu linna või ei peatu seal pikemalt.
Narva-Jõesuu ajalugu kui ka linna viimaste aastakümnete areng kuurortlinnana näitab linna suurt potentsiaali turismisihtkohana . Siiski peavad autorid linna nõrkusteks hooajalisust, puudulikku viidamajandust, kuna nt Narvast tulles on keeruline leida õiget teed Narva-Jõesuusse, sest kesklinnas ja piiriületuspunkti läheduses ei ole ühtegi suunavat viita Narva-Jõesuusse. Samuti pakutavate teenuste ja vaba aja veetmise ühekülgsus ning unikaalsete toodete puudumine, maafondi mitteratsionaalne kasutamine, teadmiste ja kogemuste puudulikkus turismi arendamise osas ning mitteküllaldane partnerlus avaliku-, era-, ja kolmanda sektori vahel ja turismiarengukava puudumine.
Puhke- ja turismimajandusega seotud asjaliste analüüs.
Kõigi eelnevalt mainitud tegevuste juures on oluliseks koostöö erinevate asjaliste vahel. Turismiasjalisteks nimetatakse üksikisikuid, gruppe ja organisatsioone, kes mõjutavad turismivaldkonna otsuseid ja keda need mõjutavad ning kes osalevad külastuselamuse kujunemise protsessis. Arendamine saab olla tulemuslik ja kasulik vaid siis, kui kaasatud on kõik osapooled võimalikult varajases staadiumis . Teabe, kogemuste ja oskuste jagamine, algatuste toetamine , finantseerimine – kõik see aitab kaasa arusaamisele ja vastasseisu vähendamisele. (Hall 2005: 168-185; Tooman, Müristaja 2008: 17)
Narva- Jõesuu turismiasjaliste hulka kuuluvad kohalikud kogukonnad, erinevad ühendused ja ühingud. Näiteks Narva-Jõesuu Linnavalitsus , Ida-Virumaa Maavalitsus, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Elu, MTÜ Kirderanniku koostöökogu, SA Ida-Virumaa Ettevõtluskeskus, Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet jne.
Seisuga 01.01.2010 on Narva-Jõesuus registreeritud 274 ettevõtet sh. 51 FIE-t, 9 aktsiaseltsi, 82 mittetulundusühingut, 120 osaühingut, 1 sihtasutust, 9 tulundusühistut, 2 usaldusühingut. Potentsiaalsed päevaturistid suvehooajal: Narva, Sillamäe, Jõhvi. Majutusettevõtete baasil Narva-Jõesuu linnas pakutavad teenused: majutus, toitlustus, konverentsteenused, spaa, taastusravi (Narva-Jõesuu arengukava 2011-2025: 27).
Lisaks eelpool toodule on Narva-Jõesuu turismiasjalisteks ka kõik kaubandus- ja teenindusettevõtjad, päästeteenistus, politsei, tervishoiuasutused ja teised, kes oma igapäevategevustes puutuvad kokku piirkonna külaliste ja turistidega.
Linnas on politseiteenistus, abi annavad Ida-Viru tuletõrje-ja päästeteenistus ning vetelpäästeteenistused. Linnas tegutsevad ettevõtted kasutavad turvafirmasid ja -töötajaid. Olemas on ranna- ja päästeinventar. Merel ja jõel aitab turvalisust tagada piirivalve . Tervise eest hoolitsevad linna kaks perearsti , apteek, sanatooriumid. Lähimad polikliinikud ja haigla asuvad Narvas (Narva-Jõesuu arengukava 2011-2025: 16).
Turismi osatähtsus linna majanduses.
Narva-Jõesuu linna missioon on järgmine: olla kaasaegne konkurentsivõimeline euroopalik linn ligimeelitava olmelise, loodusliku ja infokeskkonnaga, väljaarenenud teeninduse ning eduka ettevõtlusega. Linn, mille areng liigub kahes põhisuunas – linnkuurort ja linn-sadam. Narva-Jõesuul on olemas kõik eeldused selleks, et olla vaba aja aktiivse veetmise, puhkuse ja ravi eesmärgil aastaringselt külastatav nii Eesti elanike kui ka välisriikide kodanike ning turistide poolt. (Narva-Jõesuu linna arengu strateegia ja kava 2004-2014: 3)
Kuna autorid ei leidnud eraldi Narva-Jõesuu turismi arengukava, vaid üldised linna arengukavad, kus on muude teemade seas kajastatud ka turismi. Arengukavas on välja toodud ettevõtluse ja turismi eesmärgid, mis on olulised linna majanduslikule olukorrale (Narva-Jõesuu arengukava 2011-2025: 27). Nendeks on:

suurendada tööhõivet;
suurendada välisinvesteeringute voolu Narva-Jõesuusse;
tõsta linna ettevõtete konkurentsivõimet;
kujundada linna positiivne ja ligitõmbav maine;
kujundada turistile ja ettevõtjale soodne linnakeskkond , korrastada ranna-ala;
tõsta ettevõtjate Euroopa Liidu alase informeerituse taset (valdkonnad, regulatsioonid , läbirääkimiste protsessid jne);
Narva-Jõesuu külalised hindavad siinset looduskeskkonda ja kõrgel tasemel puhkamis- ja majutusvõimalusi, kuurort on tuntud nii Eestis kui ka naaberriikides;
leida rannakaluritele uusi võimalusi kauba turundamise, töötlemise ja säilitamise alal;
arendada kalandusel põhinevaid turismitooteid;
soodustada väikeettevõtlust, pansionaatide rajamist , kodumajutuse pakkumist, arendada tegevused suunatud päevaturisti meelitamiseks.

Tulevikuplaanideks on arengukavas väljatoodud turismi arendamise tegevusteks näiteks: osalemine Ida-Virumaa turismi- ja turundusstrateegia koostamisel ja elluviimisel, Narva-Jõesuu tutvustamine – kodulehekülje, ajakirjanduse, reisibüroode ja sõpruslinnade kaudu, turismiviitade ja –info paigutamine ning turismi arengukava välja töötamine Narva-Jõesuu linna jaoks.
Narva-Jõesuust võib saada tuntud kuurort nii Eestis kui ka välismaal, kui suudetakse maksimaalselt ära kasutada olemasolevaid tugevusi ja väliseid võimalusi vähendamaks nõrkusi. Kindlasti peab jätkama koostööd olemasolevate partneritega ning samas looma vastavaid suhteid ettevõtetega ja ka teiste maakondadega, sest ühiselt on lihtsam asju ette võtta ning soovitud tulemust saavutada.
Hinnang olukorrale ning ettepanekud muudatusteks
Turismi osas on Narva-Jõesuu suure arengupotentsiaaliga linn. Narva-Jõesuu meelitab üha rohkem turiste kõrghooajal tänu loodusressurssidele nagu pikk peene liivaga mereäärne supelrand ning mitmed ilusad ja kohati metsikud pargid. Linna poliitika eesmärgiks on suunatud ettevõtluse arengu soodustamisele ning tööpuuduse vähendamiseks. Lisaks sellele püütakse arendada linnas turismitegevust ning saada paremaks kuurortlinnaks (Narva- Jõesuu linna arengu strateegia ja kava 2004-2014: 10).
Selleks, et suurendada või tagada sihtkoha jätkusuutliku arengut, tuleb pöörata tähelepanu puudustele ja nõrkadele külgedele, mis iseloomustavad sihtkoha turismiplaneerimise hetkeolukorda. Narva-Jõesuu linna üheks probleemiks on hooajalisus, mis põhjustab turistide arvu kõikumist aasta jooksul. Selle tõttu kõrghooajal on turiste rohkem, kui sihtkoht on suuteline vastu võtta ja madalhooajal paljud majutusettevõtted on sunnitud oma uksed kinni panema väikese nõudluse tõttu. Linnas on suur hulk ettevõtteid, mille tegevus on sesoonne.
„Seasonality in the tourism industry“ (Lee, jt 2008) artiklis pakkutakse välja strateegiaid , mille abil on võimalik vähendada hooajalisuse mõju. Nende hulka kuuluvad omapärane hinnapoliitika, sündmuste ja vaatamisväärtuste mitmekesistamine ning kohaliku omavalitsuse osalemine turismiplaneerimises.
Hooajalisus Narva-Jõesuus on seotud kõigepealt kliimaga . Eesti suvi on lühike, ning ilmad ei võimalda turistidel nautida rannapuhkust aastaringselt. Lähtudes eespool mainitud artikli sisust peavad Narva-Jõesuu ettevõtted madalhooajal meelitama kliente soodsate hindadega. Sellise strateegiaga võib olukorda parendada ainult lühikeseks perioodiks , sest madalad hinnad võivad tulevikus hakata rikkuma sihtkoha mainet.
Parema tulemuse saamiseks hooajalisusega võitlusel tuleb suurendada ja mitmekesistada sündmuste ning vaatamisväärsuste arvu. Näiteks madalhooajal võib korraldada konverentse ja festivale, mille käigus majutusettevõtted ning teised turismisektoris tegutsevad organisatsioonid saavad pakkuda oma teenuseid. Narva-Jõesuus on vähe majutusettevõtteid, kus on olemas tehnilisi lahendusi seminaride ning konverentside läbiviimiseks. Hotellidel, kes kavatsevad hooajalisuse mõjudega võidelda, tuleb muretseda tehniliste varustuste pärast konverentside ja seminaride korraldamiseks. Organiseerides rahvusvahelisi konverentse võib meelitada linna turiste nii Eestist kui ka välismaalt.
Praeguse hetkega on Narva-Jõesuus pakkuda vähe tegevusi turistidele madalhooajal. Suvel võib linnas jalutada pargis ning nautida päikest rannas , kuid sihtkoht ei pakku võimalusi talvepuhkuse veetmiseks. Tuleb arendada spaapuhkust ning aktiivset puhkust talvel, nagu suusatamine või uisutamine . Spaateenuste ning kuurortravi protseduuride lai valik hakkab meelitama kliente aastaringselt. Mida rohkem pakub hotell lisateenuseid, seda suurem nõudlus tal on madalhooajal.
Selleks, et turistid külastaksid Narva-Jõesuud aastaringselt on vaja arendada unikaalseid tooteid, nagu regionaalne köök või vein. Unikaalsus saab olla mõjutavaks teguriks sihtkoha valimisel. Haruldased festivalid, muuseumid või turismiatraktsioonid võivad tekkitada turistidel huvi linna vastu ka madalhooajal.
Vähe tähelepanu pööratakse linnas turismiplaneerimisele ja arendamisele, mida tõestab turismiarengukava puudumine. Tulemuslikku arendamise tingimuseks on hea partnerlus avaliku-, era-, ja kolmanda sektori vahel. Siiamaani turismiasjaliste vaheline koostöö on mitteküllaldane. Turismiasjaliste ülesandeks on koostada turismiarengukava, mis määratleks antud regiooni kitsaskohti ja arengupotentsiaali, ning luua tegevuskava. Ühiste jõupingutustega võib korraldada linnas iga-aastase rahvusvahelise turismikonverentsi. Sündmus tooks linna rohkem külastajaid, aitaks võidelda hooajalisusega ning parendaks erinevate sektorite partnerlust.
Linnas on mitmeid turismiatraktsioone, nagu Koduloomuuseum, Püha suurvürst Vladimiri kirik ning puitarhitektuuriga hooned (Narva-Jõesuu arengukava 2011-2025: 34), kuid nende turundamine on suhteliselt nõrk. Turismiturundus nõuab teadmisi ja valdkonna tundmist. Turismialase koolituste korraldamine aitab tagada sihtkoha jätkusuutliku arengu.
Linnavalitsusele tuleb pöörata tähelepanu veel mõnedele probleemile: maafondi mitteratsionaalne kasutamine ning linna infrastruktuuri halb seisukord . Reformimata riigimaa osakaal on linnas endiselt suur ning seda tuleb kasutusele võtta (Narva-Jõesuu arengukava 2011-2025: 13). Piki rannajoont paikneb suur hulk hooneid, mille kasutus on sesoonne (Narva- Jõesuu linna arengu strateegia ja kava 2004-2014: 6). Madalhooajal tuleb korraldada tegevusi, mis võimaldaks hoonete kasutamist aastaringselt.
Narvast tulles on keeruline leida õiget teed Narva-Jõesuusse, sest kesklinnas ja piiriületuspunkti läheduses ei ole ühtegi suunavat viita Narva-Jõesuusse. Liinibusside väljumised toimuvad harva ning linna infrastruktuuri seisukord on suhteliselt halb (Narva-Jõesuu arengukava 2011-2025: 6). Turismitegevuse tõhustamiseks tuleb linnavalitsusel parendada viidamajandust ning korrastada linna infrastruktuuri.
Kokkuvõte
Narva-Jõesuus on palju kultuuri- ja loodusväärtusi, mis aitavad kaasa turismi arengule. Majutusettevõtete valik on mitmekesine, kuid nende poolt pakutavad teenused on ühekülgsed. Selline olukord tekitab hooajalisuse probleemi, mille lahenduseks võiks olla teenuste ja vaatamisväärtuste mitmekesistamine, sündmuste ja konverentside korraldamine madalhooajal ning rannapuhkusele alternatiivi leidmine, näiteks spaaturismi näol.
Turismiatraktsioonide turundamine on linnas nõrk, mille põhjuseks võib olla teadmiste ja kogemuste puudulikkus turismi arendamise osas. Selleks, et suurendada sihtkoha jätkusuutliku arengu tuleb korraldada turismialaseid koolitusi ning rakendada omandatud teadmisi antud valdkonnas.
Käesolava töö autorid arvavad , et avaliku-, era-, ja kolmanda sektori vahel peaks olema tihedam koostöö turismitegevuse koordineerimisel. Kõigepealt tuleb koostada turismiarengukava ning määratleda tegevusplaan. Seejärel on oluline pöörata tähelepanu maafondi mitteratsionaalsele kasutamisele ning linna infrastruktuuri korrastamisele. Narva-Jõesuu omab suurt potentsiaali konkurentsivõimelise turismisihtkohana. Linnal on piisavalt ressursse turistide meelitamiseks, kuid puuduvad teadmised ja tegevuskava nende juhtimise ning arendamise alal. Antud tööd koostama hakates, leidsid autorid ka väga hea videolõigu, kus Narva-Jõesuu linnapea Andres Noormägi rääkis Ida-Virumaa tulevikurollist Eesti turismimaastikul, kuid kahjuks enne töö esitamist oli video internetist maha võetud.
8

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 28 allalaadimist

Narva-Jõesuu turismi- ja puhkemajanduse analüüs #1

Narva-Jõesuu turismi- ja puhkemajanduse analüüs #2

Narva-Jõesuu turismi- ja puhkemajanduse analüüs #3

Narva-Jõesuu turismi- ja puhkemajanduse analüüs #4

Narva-Jõesuu turismi- ja puhkemajanduse analüüs #5

Narva-Jõesuu turismi- ja puhkemajanduse analüüs #6

Narva-Jõesuu turismi- ja puhkemajanduse analüüs #7

Narva-Jõesuu turismi- ja puhkemajanduse analüüs #8

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

28 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Janskur1 Õppematerjali autor

jõesuu narva jõgi puhkemajandus jõesuu kuurort

Kasutatud allikad

https://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp

Sarnased õppematerjalid

doc

KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL

planeerimises. Samuti tutvutakse turismisihtkoha positsioonimise võimalustega ja uuri- takse, kuidas jõuda soovitud sihtrühmani. 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted Turismisihtkoht on turismitegevuse keskne looduslik või inimese rajatud element, milleks võib olla nii konkreetne atraktsioon kui ka geograafiline piirkond. Sihtkohaks nimetatakse turistidele huvipakkuvat paika. Koht, mida turistid ei külasta, pole turismi- sihtkoht, kuid potentsiaalsete turistide tähelepanu saab köita suunatud turunduse abil. Seepärast on väga oluline, milliseid märke asukohaga juba seostatakse ja kui teadlikult need soovitud sihtrühmale positsioonitakse. Positsioonimisteooria kohaselt on iga siht- rühma huviäratajateks erinevad märgid. Mõistes soovitud turistide vajadusi ja kulutades nende rahuldamiseks ressursse, saab varem tundmatu asukoha muuta turismisihtkohaks.

Turundus

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

193

docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

Töötajate tagasiside Teenindusstandardite täitmise jälgimine ja hindamine Media tagasiside Mud tagasiside võimalused Mystery shopping e. teeninduse testimine 12 TURISMIGEOGRAAFIA 28. Turismigeograafia mõiste Distsipliin mis uurib kuidas geograafilisest aspektist lähtuvalt on võimalik vaadelda turismi. Tutvutakse nii sise kui rahvusvahelise turismi nähtustega, uuritake, milliste nähtuste tulemusel on turism kui selline arenenud ning milliste mõjude tagajärjel areneb tulevikus. Turism kui geograafiline nähtus = majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja poliitilise suhted inimeste ning ruumi, erinevate keskkonnaruumide vahel Turism turistide liikumist kirjeldav, neile parimat ligitõmmet pakkuda sooviv majandusharu, huvireisimine või matkamine, mis ühtlasi pakub ka aktiivset puhkust.

Turismiettevõtlus

pdf

Turismitalu Äriplaan

kohas ning ettevõtlikud inimesed. Turismitalu edendamiseks on olulised mitmed väliskeskkonna aspektid. Olulisemateks võib pidada turismi edendavaid toetusi, stabiilset makromajanduslikku keskkonda ja elanike vanuselist koosseisu. Turismitaluga alustades on vaja teha palju rahalisi investeeringuid. On oluline korralikult läbi mõelda investeeringute suurused ning vajalikkuse. Antud piirkonnas, kuhu tulevane turismitalu rajatud saab, on kõige otsesemaks konkurendiks Tigete Puhkekeskuse puhkemaja. Meie konkurentsieelis põhineb asukohal, tänu millele saame pakkuda erinevaid lisateenuseid. Meil on head eeldused aastaringse turismi arendamiseks. Meie plussiks võib pidada ka majutuse valikuvõimalusi vastavalt kliendisoovidele. Samuti peame enda eeliseks kõrget teeninduse kvaliteeti. Hinnatase, võrreldes teiste Tartumaa majatuskohtadega, on võrdlemisi hea. Soovime pakkuda taskukohast majutust. Sihtrühmadeks on peamiselt 15-34 aastased 40% ulatuses võrreldes

Ettevõtlus alused

pdf

EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020

...... 16 3.4. Tööhõive ........................................................................................................... 16 3.5. Tootjaorganisatsioonid ...................................................................................... 17 3.6. Euroopa Kalandusfondi toetus aastatel 2007-2013........................................... 18 3.7. Traalpüügi sektori SWOT ................................................................................. 19 3.8. Valdkonna analüüs ............................................................................................ 19 4. Harrastuskalapüük.................................................................................................... 22 4.1. Ülevaade harrastuskalapüügi olukorrast ........................................................... 22 4.2. Harrastuskalapüügi SWOT ............................................................................... 25 4.3. Valdkonna analüüs ....................

Loomakasvatus

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

tehniliste meetmete välja töötamine või juurutamine Integreeritud tehniliste meetmete väljatöötamine või juurutamine vähendamaks saasteainete sattumist õhku, vette ja pinnasesse.  Tegevused, mida peaks tegema: Saaste ennetus: Keskkonnajuhtimissüsteemide või nende osade väljatöötamine või juurutamine Keskkonnastandardite rakendamine Uuemate kekskonnakorralduslike meetodite nagu toote elutsükli analüüs, ühendatud tootepoliitika, keskkonnamõju strateegilise hindamise rakendusvõimaluste uurimine Paindlike majanduslike meetodite väljatöötamine saaste-ennetusliku tegevuse tõhustamiseks Parima võimaliku tehnika ja puhtama tootmise alased uuringud ja muude teabematerjalide koostamine, avaldamine ja levitamine 21. Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu, olulisemad kuupäevad ja isikud

Keskkonnakaitse ja säästev areng

doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

- Euroopa Liidu Vee raamdirektiiv 2000/60/EC; - Põhjavee kaitse direktiiv 80/68/EEC; - Põllumajandusliku nitraatse reostuse direktiiv 91/676/EEC; - Eesti Vabariigi Joogivee Standard (kohandamisel vastavusse Euroopa Liidu Joogiveedirektiiviga 98/83/EC). Pideva ja adekvaatse info edastamine põhjavee tarbimise ja reostamise kohta probleemsetel aladel (tööstuspiirkonnad, nitraaditundlik ala), ilmnenud muutuste analüüsimine võrdluses foonitingimustega; Iga-aastane muutuste analüüs koos soovitustega edaspidiseks tegevuseks põhjaveevarude säästliku kasutamise seisukohalt; Põhjaveeseire andmebaasi ning selle GIS-il põhineva väljundi muutmine avalikult kättesaadavaks interneti kaudu; Informatsiooni kogumine ja koondamine kasutatavate põhjaveekihtide kohta piirialadel eesmärgiga ennetada riikidevahelisi konflikte Andmete edastamine siseveekogude hüdrokeemilise- ja bioloogilise seisundi kohta Euroopa Keskkonnaagentuuri

Tehnoökoloogia

odt

EESTI METSANDUS 2011

Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda. Mitmekordselt on suurenenud ka kaitsealuste metsade pindala. See on oluline fakt, millega tuleb arvestada nii metsapoliitika edasisel kujundamisel kui ka metsade kaitse ning majandamise korraldamisel. Käesolev Eesti Metsanduse ülevaade on koostatud selleks, et anda huvilistele akt

Metsaressurss ja -klaster

226

doc

Portugali põhjalik referaat

lõpuks ühe oma kõige olulisemate perioodide majanduskasvuga, mis algas 1960. Oeiras, Lissabonis Portugali linnastus tegutsevad peakontoris paljud rahvusvahelised ettevõtted. Portugalis on tugev kalandussektori traditsioon ja on üks nendest riikidest, kus on suurim kala tarbimine elaniku kohta. Selleks, et Portugalis külastajate arvu prognoos oluliselt suureneks järgmise viie aasta jooksul on reisimine ja turism jätkuvalt väga olulised. Siiski on kasvava konkurentsiga Ida-Euroopa sihtkohad nagu Horvaatia, kes pakub sarnaseid atraktsioone, aga Portugal on sageli odavam. Portugal peab keskenduma tervisele, loodus-ja maaturismile, et oma konkurentidest üle olla. Alverca, Covilhã, Évora, ja Ponte de Sor on Portugali peamised kosmosetööstuse keskused. 12 Vaade üle Rahvaste Pargi, Ida-Lissabonis.

Geograafia

Rohkem sarnaseid