Viikingite positiivsed ja negatiivsed mõjud Euroopa arengule Positiivne- Kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Rootsi viikingid purjetasid itta kauplema, aga Norra ja Taani viikingid suundusid läände ja avastasid seal palju maid. Rootsi viikingid reisisid mööda Dnepri ja Volga jõgesid Venemaale ning mööda teisi jõgesid edasi Kaspia ja Musta mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid ka Lähis-Idas kauplemas, nad jõudsid kuni Bagdadini välja; veel käisid nad Konstantinoopolis. Aastal 860 rajasid viikingid
tegelesid ennustamise, ravimisega jne. Kujunesid välja pühad kohad ja arvatakse, et toimusid ohverdused. Ohvrikohti nimetatakse hiiedeks. Tekkisid ohvrikivid. On teada, et olid olemas jumalad. Taara ehk Tarapita on kõige tuntum tänu sellele, et teda mainiti Läti Hendriku kroonikas. Ta oli jumal, keda ilmselt austati mitmetes maakondades. Umbes 12. saj alguses algas üha suurem kokkupuude ristiusuga. Kaupmehed, kes tulid paganatega kauplema, tõid endaga kaasa vaimulikke ja munki, kes läbirääkimisi pidasid. Keskajal oli kirik ühiskonna mõjuvõimsamaid ning usk jumalasse oli tugev. Valitsejateks said vaimulikud. Varauusajal kristluse tähtsus vähenes, sest tekkisid erinevad ususõjad ning vastureformatsioon. Ristisõdade tulemuseks oli, et iga valitsus otsustab ise oma riigi religiooni.
1 Aktsionärid - Shareholders Juhtimine - Management Tööjõud - Workforce Organisatsiooniskeem - Organisation chart Nõukogu - Board of directors Esimees - Chairperson Tegevdirektor - Managing director Aktsiaseltsi personal - Company officers 2 Värbama - Recruit Positsioon - Position Soovi avaldama - Apply for CV(curriculum vitae)(resume) Sooviavaldus blankett - Application form Nimekiri - Short list Kandidaadid - Candidates Intervjuu - Interview Palkama -Hire Värbamis agentuur - Recruitment agency(search firm) 3 Jaekaubandus - Retailing Jaemüüjad - Retailers Laod Stores(shops) Firmakauplus - Outlets Kett (kaubanduskett) - Chains Ärikeskus - Shopping centres(malls) Hüpermarket - Hypermarkets Kaubahall/hüpermarket - Superstores Kaubanduskeskuste rajoon? - Retail park Kaubamaja - Department stores 4 Franchising (siuke värk, et ostad litsentsi kasutamisõiguse) Franchisor (litsentsi omanik) Franchisee (litsentsi ostja) Franchise agreement...
KOHVIPUU Kohvi päritolu ● Kohv on pärit piirkonnast, kus asub Etioopia. Selle järelduseni jõuti arheoloogiliste väljakaevamiste põhjal, mis tõestavad, et kohvitaim on selles piirkonnas kasvanud sama kaua kui seal on olnud inimasustus. ● Jutud kohvi kohta jõudsid Euroopasse 17. sajandil. Esimesena hakkasid kohviga kauplema Veneetsia kaupmehed. Nad hakkasid laevadega toorkohvi Mocha sadamast Euroopasse toimetama. Itaaliast levis kohv mujale Euroopasse: kõigepealt Marseilles’isse, Amsterdami ja Londonisse. Araabia kohvipuu ● Coffea arabica on kõige laiemalt kultiveeritav liik ● Kasvab Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Ida- Aafrikas ja kõige rohkem Indias, kus toodetakse 75% kogu maailma kohvist ● Kasvab 6-10 meetri kõrguse põõsakujulise puuna
Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu olid Hansa Liidu liikmed Hansa Liidu tähtsamaid kaubakontoreid asus Novgorodis Liivimaa sadamad olid harjumuspärasteks peatuspaikadeks 1346. aastal said Tallinn, Riia, Uus-Pärnu Novgorodi- kaubanduse laokohaõiguse Eksport Läänest Venemaale viidi käsitöötooteid Venemaalt eksporditi läände mitmesugust toorainet Liivimaa tähtsaim ekspordiartikkel oli teravili Hakati kauplema kaubanduspartnerite võrgu vahendusel Väliskaubanduse hoogustamine laiendas ka sisekaubandust Mõisnikud proovisid maakaubandust enda kätte haarata Tallinn, mis oli Liivimaa kõige olulisem keskus Novgorodiga suhtlemisel Alevikud Keskaja jooksul tekkis palverännukohtade juurde 14 alevikku Seal elasid väikekaupmehed, käsitöölised ja võõrastemajapidajad Alevikud sarnanesid linnadega Elanikud jagunesid kodanikeks ja kodakondseteks
kaugete maade elu ja elanike kohta. Oluliseks teeks oli Siiditee, mille kaudu läks Polo Euroopast Hiinasse. Hiinast tõid ta siidi, vääriskive, maitseaineid jne. 5. Tee pikkus oli 6500km. Tee oli ohtilik, sest teel varitsesid ohud ja rasked kliimatingimused (üleujutused, tuuled, temperatuuri erinevused). 6. Veneetsia, kus M.P elas oma lapsepõlves, oli ristumiskoht suurtele kaubateedele. Tänu sellele oli seal linnas palju kaupmehi, kes innustasid teda reisima ja kauplema. Hiinas nägi ta esimest korda paberraha: ei vahetatud kaupa kauba vastu vaid anti midagi muud kauba vastu. 7. Raamatust leidsin kinnituse, et inimene peab reisil olema füüsiliselt tugev, peab teadma kuidas reisi ajal käituda, oskama abi anda endale ja teistele ning peab teadma kuidas katastroofi ajal käituda. 8. Raamatus räägiti loodus- ja kliimavöönditest, maavarade olemasolust ja leidmisest, mussoontuultest. 9
Mis rolli mängis ülemaailmne majanduskriis maailma majanduse kahe maailmasõja vahel? Pärast esimest maailmasõda 1920. aastatel oli USA majanduses õitsev aeg: kasutusele tulid konveierid, toodeti massiliselt kiiresti asju, paljud inimesed hakkasid börsil kauplema jne. USA- st oli saanud maailmamajanduse juhtriik. See aeg kestis kahjuks vaid 1929. aastani kui terves maailmas puhkes suur majanduskriis. 24. novembril 1929 otsustas USA riigivõim suurendada laenuprotsente ning selle pärast hakkasid börsil kauplejad kartma ja püüdsid kiiremas korras oma aktsiad maha müüa. Müüjaid oli korraga palju, mistõttu langesid ka väärtpaberite hinnad. Väärtpaberiturgu tabas kokkuvarisemine ehk krahh, millele järgnes suur majanduskriis
hästi teenida kui õiglust järgida. Oleme teadlikud sellest, mis toimub enne valimisi. Kõikvõimalikud kandidaadid üritavad end võimalikult hästi reklaamida. Selle kõrvalt lubatakse inimestele maad ja ilma kokku. Loomulikult peavad olema ka sellised, kes nende võrku langevad. Me kõik ju tahame ja loodame endale paremat tulevikku, valime siis neid, kes seda kõige paremini oskavad tõotada. Ja nii ostetaksegi rahva hääled endale. Kõige rohkem peame siiski kauplema iseendaga. Hind on millegi väärtus, mille nimel oleme kohustatud ohverdama või teeme seda vabatahtlikult. Peame olema kaalutlevad ja teadma, mis on õige ja mis on vale. Oskus ennast maksma panna on ka suur pluss, mis näitab sind tugeva ja enesekindlana. Lapsed pole veel õiget elu näinud ja võivad kergelt vigu teha. Raha on nende jaoks väga tähtis. Mõni aga võib seda ära kasutada ja ülbeks muutuda. Omades teistest paksemat rahakotti, võib see teised tema pilli järgi tantsima
Ka Mari ja Tõnu vahelised suhted halvenesid. Masile hakkas hoopsi sepp meeldima ja ta veetis tihti sepa seltsis aega. Kremer sai aru, et Tõnule sõlmitud kokkulepe enam ei meeldi ja ta tundis end selle pärast halvasti. Samas ei tahtnud Kremer Marist loobuda. Tõnu tahtis Mari jagamist lõpetada ja oli selleks valmis ka piimamehe kohast loobuma. Kremer palus tal järele mõelda. Ükskord talvel läks Tõnu jälle linna kauplema ja pärast seda otsustas kiiresti ilma kõrtsis peatumata tagasi koju minna. Kuna oli väga külm, jõi ta enda soojendamiseks piiritust. Kui hobune lõpuks koju jõudis oli Tõnu surnuks külmunud. Pärast surmateate levimist hakkasid Marit külastama mitmed kosilased. Kosjas käisid Tuksi Ants ja sepp. Mari otsustas kolida linna. Kui Mari kadripäeval Kremeri juurde läks tahtis ka mõisnik Marit kosida, kuid Mari keeldus. Ta tahtis olla linnas varblane mitte kanaarilind.
väga kõrgel sest eestlastel oli halvem sõjavarustus aga see eest malevad. Sõja- ja röövretkede oht oli ilmselt suur ning vaenuväed saabusid sageli ootamatult. Aga eestlased käisid vasturetkedel ka. 3.Kas Eesti ühiskonnas oli toimunud sotsiaalne kihistumine? Põhjendage oma arvamust. – Jah. Sest siis oli kujunenud ka kindlad juhid ja liidrid, kes aitasid külaelul areneda. Kõigil oli kindel töö näiteks kes pidi jahil käima, taimi korjama, relvi- tööriistu valmistama, kauplema, kalastama, keraamikat tegema jne. 4.Mida me teame muinaseestlaste maailmapildist? Millel põhinevad need teadmised? Mis on muinasusundist tänapäevani säilinud? – teame seda, et elati väikestes asulates, kaitseti end vaenlaste eest, hauda pandi igasugu esemeid kaasa, käidi jahil-kalal, asulaid rajati algul põhiliselt järvede ja jõgede juurde. Need teadmised põhinevad erinevate leidude põhjal läbi aja. Säilinud on näiteks linnuste varemed, erinevad ehted, relvad,
parempoolse reziimi vastu osales 1953 koos vend Rauliga rünnakus Santiago de Cuba sõjaväe kasarmute vastu Pärast pagulust USAs ja Mehhikos üritas Castro 1956 salaja maabuda Kuubal, kuid tulevahetuses jäi ellu vaid 11 tema poolehoidjat Lõpuks kogus ta 5 000 mehelise sissiarmee, kes 1. jaanuaril 1959 kukutas Batista Castrol oli ka Kuuba relvajõudude kõrgeim auaste `Comandante en Jefe' (ülemjuhataja) Veebruaris 1960 hakkas Kuuba NSVLiiduga kauplema, mistõttu tekkisid probleemid USAga; Hrustsov ja Castro sõlmi sid omavahel mitmeid lepinguid Castro riigistas paljud ettevõtted ja varad ning oma tegudes püüdis saavutada olukorda, mis oleks vaestele parim; seetõttu oli ta vaeste hulgas väga populaarne 60ndatel püüdis USA Castrot võimult kukutada 1960. aasta lõpuks oli kaotatud sõnavabadus ning raadiojaamad olid riigistatud 1
jaosmaade seadus. 28.Miks USA tööstus arenes kiiresti? Maavarad, arvukas sisserännanud tööjõud. 29.Mis oli trust? Monopol ehk majandusühendus. Ühendatud oli tootmine, varustamine ja turustamine. Enamasti osanikud pangad. 30.Milliseid reforme viis läbi T.Roosevelt? tugevdati järelvalvet trustidel, raudteedel, toiduainetel, ravimitel. Arenes maaparandus, kaitsti loodusvarasid. 31.Millised olid USA välispoliitika eelistused? Hakati Aasiaga kauplema, osteti Alaska, kanali ehitamine Vaikse ja Atlandi vahele.
valitsemiskord ning 1988. aastal sai ta Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presidiidiumi esimeheks, kus tal oli senisest veelgi rohkem võimu. Sellele vaatasid viltu aga vanameelsed, kommunistliku partei toetajad, kuna kommunism riigis muudkui kahanes. Gorbatsovi majanduspoliitika kukkus ka haledalt läbi, sest majandustõusus asemel tabas riiki majanduskriis. See ajas vana hea kommunisimi pooldajad väga marru, sest juba hakkasid liitvabariigid endale iseseisvust kauplema, keskvõim küll püüdis neid vaikselt maha suruda, kuid nii leebelt ei aidanud see midagi. Levis arusaam, et NSVL on oma aja ära elanud, ning uueks ühenduseks liiduvabariikide vahel saab liiduleping, milles Eesti, Läti, Leedu ja teised nägid Gorbatsovi kavalat võimalust NSVL taastada, ning pidasid paremaks sellega mitte ühineda. Korraldati ka rahvahääletus, kus kolm neljandikku(Eesti, Läti, Leedu jne. boikoteerisid) pooldas NSVL säilimist
uudsus. Inimkond on jõudnud tarbimisühiskonda alanud on võidusõit, milles võidab see, kellel on rohkem asju. Tarbimise suurenemine tähendab keskkonna ohvriks toomist. Kasvav probleem on õhusaastatus. Tehased, sõidukid ja kaevandused olid veel paarikümne aasta eest tänuväärt ühiskonnaosad. Nüüd on ilmnenud nende tegelik mõju õhukvaliteedi languse näol. Olukord on halvenenud niipalju, et riigid on kauplema hakanud õhusaastekvootidega. 2012. aastal müüs Eesti Jaapani suurkorporatsioonile saastekvoote, mille tulemusena oli meil võimalik suurendada Tallinna trammide arvu. Eestlase vaatenurgast on hea, et meie saaste on piisavalt väike, et kvoote müüa, kuid samal ajal peame mõtlema teiste riikide peale, kus situatsioon nii hea ei ole. Keskkonnasäästlikkus on sellel sajandil saanud suurimaks probleemiks, mis puudutab kogu inimsugu. Maailma elanikke ühendavad ühised ohud
Ta jõudis järeldusele, et on olemas suurim ehk viimane külmaaste, mis vastab aineosakeste liikumise lakkamisele. Veel väitis ta, et soojus on liikuv vorm, mõtles välja gravitatsiooni mehaanilise seletuse, uskus evolutsiooni teooriasse, selgitas välja, kuidas tekivad jäämäed ja taastas antiikse mosaiigikunsti. Lomonossov sündis 19.novembril, 1711.aastal, Venemaal, Mishaninski külas. Tema isa oli kalamees ja kuigi isa võttis ta kaasa nii kala püüdma kui ka linna kauplema, ei tundnud Lomonossov end kodus hästi. Ta ema suri, kui ta oli väga noor ning pärast seda abiellus ta isa veel kaks korda. Esimene võõrasema suri noores eas. Teine Võõrasema pidas Lomonossovit laisaks, sest ta luges koguaeg ning Lomonossov on öelnud hiljem, et ta oli sunnitud lugema ja õppima üksikutes ja kõledates kohtades ning taluma külma ja nälga. Kui Lomonossov sai 11- aastaseks, lahkus ta lõpuks kodust ning suundus Moskvasse otsimaks täiendavat haridust.
environment keskkond packaging pakendamine recycled ümbertöötlemine pollution saaste stock market/stock exchange aktsiabörs issue shares/ stocks aktsiaid emiteerima institutional investors investorasutused equities/shares aktsiad ordinary/common shares/common stock lihtaktsiad broker maakler shareholder/stockholder aktsionär stake osalus dividends dividendid bonds võlakirjad securities väärtpaberid traded kauplema export eksport import import tariffs tariifid duties kohustused quotas kvoodid protectionist protektsionismi pooldaja WTO World Trade Organisation EFTA European Free Trade Assaciation (balance of trade kaubavahetuse bilanss visible import nähtav import invisible export nähtamatu eksport trade deficit kaubavahetuse puudujääk trade surplus väliskaubavahetuse ülejääk local experts kohalikud eksperdid sole agents ühe firma tooteid müüb
seletamine ning ennustamine. Teistest sotsiaalteadustest eristab majandusteadust tavaliselt suurem rõhuasetus mõõdetavatele, eriti rahas mõõdetavatele suurustele, indiviidi ratsionaalsele valikule ja matemaatilistele meetoditele. Kohati on vahe teiste teadustega ainult traditsioonile tuginev ja uurimisvaldkonnad kattuvad. 2. Milles seisneb vabatahtlik vahetusprotsess? See on turumajanduse alus. Kaubavahetus on vahetus millegi muu vastu. Keegi pole koustatud kauplema, ometi teevad seda kõik. Kuna usutakse, et sealt saab kasu. Poest ostes vahetad sa kauba raha vastu, ei ostetaks kaupa, mida ei peeta väärtuslikuks, mida raha eest vastu saad. 3. Kuidas toimib turg, kirjelda toimuvat majandusteaduse mõistes. Turumajandus kasutab tootmise organiseerimiseks ja koordineerimiseks vabatahtlikku vahetust. Turg on korraldus, mis võimaldab inimestel teha vahetustehinguid.
tulevad kaubaga meile külaliseks! Linn kasvab, saab kuulsaks!" Nõu elanikkude meele pärast. Kust aga niisugune meister võtta, kes ehitab kiriku, mis kõik muud kirikud toreduse ja suuruse poolest võidab? Otsivad meistrit siit, otsivad sealt, ei leia kusagilt niisugust, kes lubaks kiriku ehitada linnale auks ja iluks ja laevadele nagu tuletorniks. Juba Tallinna elanikkude lootus langemas, kui ühel päeval võnnuvõõras kole suur vägimees ilmub ennast kirikuehitajaks kauplema. Elanikud võtsid pakkumise muidu rõõmuga vastu, kui ehituse hind neid ei hirmutaks kümme (sada) tündrit kulda. Ometi lisab võõras ehitaja iseäralise tingimuse juurde: kui elanikud ta nime teada saavad, ei nõua ta linnalt kopikatki. Lootuses, et kuidagiviisi õnnestub meistri nime teada saada ja nii maksust vabaks pääseda, tõotavad elanikud vägimehele nõutud summa maksta, see aga selle eest nii suure ja kõrge torniga kiriku ehitada, kui mujal pole olemas.
Arvatakse, et raua kasutuselevõtuga hakkas tekkima ka ühiskondlik võimuvõitlus. Lõpuks kujunes raudesemete valmistamisest välja käsitöö. Valmistati mitte ainult tööriistu, vaid ka keerulisemaid ehteid ja pronksi. Raua kasutuselevõtt on muutnud suuresti ka tänapäeva elu. Tänu sellele tekkisid erinevad ametid, inimesed hakkasid keskenduma peamiselt ühele alale ning üritasid sellel alal võimalikult edukalt läbi lüüa. Rauaga hakati kauplema ka väljaspool oma riiki ning suhted naaberriikidega muutusid paremaks. Veeteede sõlmpunktidesse tekkisid käsitöö- ja kaubanduskeskused. Raua kasutuselevõtt muutis inimeste elu totaalselt. Nad said hakata valmistama kvaliteetsemaid ja vastupidavamaid tarbeesemeid. Metallide kasutamine mõjutab väga tugevalt ka tänapäeva elu, sest Ma usun et raua kasutuselevõtt oli üks suuremaid samme edasise elu arendamise ja parandamise poole. Karina Küling 11.B
sajandi Bütsantsile ja araabia maailmale. Seega olid keskaegsed linnad eelkõige kaubaduskeskused ning kauplemine etendas linnaelus jumalateenistuse kõrval väga tähtsat rolli. Vanaajale ja varakeskajale oli iseloomulik naturaalmajandus, mille puhul kaubalis- rahalis suhted olid vähearenenud ja kaupa vahetati kauba vastu. Maa oli jagatud läänideks, mille eesotsas olid vasallid. Valitses feodaalne killustatus. Kaubanduse osatähtsuse tõusuga hakkasid linnad omavahel kauplema, mistõttu suurenes majanduslik läbikäimine ja sidemed teiste piirkondadega. Kaubandus pani aluse panganduse ja rahamajanduse tekkele. Itaalia kaubalinnadesse koondus väga palju kapitali ning see võimaldas ka laenamist. Seoses sellega kujunes 14. sajandil Itaalias meile tänapäeval tuntud pangandussüsteem. Itaalia linnade rikastumine oli ristisõdade üheks eelduseks. Veneetsia, Genova jt kaubalinnad olid huvitatud Bütsantsiga kaubandussidemete loomisest, sest neil olid raskused
samal tasemel ja selle arendamine. Eesti majandus oli suures sõltuvuses idaturust. Enne Vabadussõda veeti enamus tooraainest sisse idast ning hiljem eksporditi sinna valmistooted. Lisaks sellele oli Eesti vahendajaroll Venemaa ja Euroopa suhetes, olles läänepoolseim Vene impeeriumisse kuuluv ala. Kui Eesti iseseisvus, siis tõmbas Venemaa Eestiga kauplemisele sisuliselt kriipsu peale. Seega oli puudus nii toorainetest kui hiljem ka turust. Tuli hakata kauplema Lääne-Euroopaga, kuid selle jaoks ei olnud toote kvaliteet piisav ning ka toote omahind oli tihti ostja jaoks liiga kallis. Tervet toodetavat kaupa ei olnud võimalik ka ainult Eesti turul maha müüa, sest Eestis oli selleks liiga vähe elanikke. Lisaks sellele raskendas kohalikul turul müümist fakt, et oli palju ühesuguseid kaupu tootvaid firmasid ning kellegil ei olnud vaja omale koju viite ühesugust eset osta. Paljud varem Venemaa tarbeks tootvad vabrikud üritasid ellu jääda
1. Be was/were been olema 2. Bear bore born(e) kandma, taluma 3. Beat beat beaten- lööma 4. Become became become- saama kellekski , millekski 5. Begin began begun- alustama 6. Bite bit bitten- hammustama 7. Blow blew blown- puhuma 8. Break broke broken-murduma, murdma, lõhkuma 9. Bring brought brought-tooma 10. Build built built-ehitama 11. Burn burnt burnt-põletama 12. Burst burst burst-purskama, puhkema 13. Buy bought bought-ostma 14. Can could could-võima, suutma 15. Catch caught caught- kinni püüdma 16. Choose chose chosen-valima 17. Come came come-tulema 18. Cost cost cost- maksma, väärt olema 19. Cut cut cut-lõikama 20. Deal dealt dealt-kauplema, käsitlema, t...
samal tasemel ja selle arendamine. Eesti majandus oli suures sõltuvuses idaturust. Enne Vabadussõda veeti enamus tooraainest sisse idast ning hiljem eksporditi sinna valmistooted. Lisaks sellele oli Eesti vahendajaroll Venemaa ja Euroopa suhetes, olles läänepoolseim Vene impeeriumisse kuuluv ala. Kui Eesti iseseisvus, siis tõmbas Venemaa Eestiga kauplemisele sisuliselt kriipsu peale. Seega oli puudus nii toorainetest kui hiljem ka turust. Tuli hakata kauplema Lääne-Euroopaga, kuid selle jaoks ei olnud toote kvaliteet piisav ning ka toote omahind oli tihti ostja jaoks liiga kallis. Tervet toodetavat kaupa ei olnud võimalik ka ainult Eesti turul maha müüa, sest Eestis oli selleks liiga vähe elanikke. Lisaks sellele raskendas kohalikul turul müümist fakt, et oli palju ühesuguseid kaupu tootvaid firmasid ning kellegil ei olnud vaja omale koju viite ühesugust eset osta. Paljud varem Venemaa tarbeks tootvad vabrikud üritasid ellu jääda
5. Mis tegelaskuju teile kõige rohkem meeldis? Miks? Mulle meeldis dona Josefa, sest ta tegutses loogilistel kaalutustel raha pärast. Samuti polnud Josefa nii suitsiidne kui teised tegelased. 6. Mida arvate näidendi lõpustseenist? Kas tegelased võinuks ka teisiti käituda? Põhjendage! Näidendi lõpustseen oli ülepaisutatud rüütelikkus ja venitamine. Minu jaoks oli stseen väga ebareaalne ja võlts. Kui dona Sol poleks mürki joonud, oleksidki mehed kauplema jäänud ja ilmselt poleks lõpuks kuhugi välja jõutudki. Dona Sol oleks võinud mürgipudeli maha visata. Samuti oleks võinud vabandamist proovida. Tegelased olid aga liiga uhked ja vabandamine poleks ilmselt lahendust toonud.
Neljanda ristisõja käigus rüüstati koguni Konstantinoopolit ja rööviti Hagia Sophia katedraali. Ristisõjad mõjutasid siiski ka ühiskonda positiivselt. Tänu neile segunesid omavahel erinevad kultuurid ja süvenes usuline vaimustus. Viimane sai, aga saatuslikuks juutidele, keda hakati massiliselt tagakiusama. Kaubalinnade Veneetsia ja Genua jaoks olid sõjad, aga kasulikud, kuna suurendasid linna külastajate arvu ja soodustasid ühiskonna ja majanduse suuremat arengut. Hakati üha enam kauplema ja avati uusi ärisid ja tehaseid. Senjööride ja vasallide olemasolu mõjutas üldist majandus, eriti aga loomulikult põllumajandust. Feood jagas talupeogadele maad muutes nad sunnimaisteks. Talupoeg pidi isanda jaoks tööd tegema ja makse maksma. Feodaalil oli õigus mõista talupoja üle kohut ja ta isegi surma määrata. Kuna kõigil tuli maksta sama suuri makse, vaevles enamik talupoegi vaesuse käes. Hiljem olukord paranes, kui talupoeg pidi hakkama maksma raharenti
vale Antsuga ; Jürka jääb kassipojaga üksi --> kass pageb lakka --> Jürka järele --> Lisete tuleb koju ja piima abil saadakse kass kätte II - lk.24 - Ants tuleb Põrgupõhjale --> "päris" tutvumine ; Antsult saadakse loomi ja muud tarvilikku ; karu murrab lehma maha --> Jürka tapab karu ; Antsult saadakse uus lehm ; Jürka hakkab Antsule tööga tasuma --> enda tegemisteks ei jäägi aega ; Kaselt tullakse kassi tagasi nõudma III - lk.37 - Ants annab nõu, et Põrgupõhja peaks poisi kauplema, kuna Jürkal endal pole enam Põrgupõhja jaoks eriti aega ; võetaksegi sulane --> Jürka armukadedus --> paneb küüni ühes sulasega põlema ; Põrgupõhjale tüdruk Juula --> Jürka hakkab öösiti salaja kodus käima --> Lisete kahtlustused ; Juula jääb rasedaks --> Lisete mõistab, et laps Jürka oma --> väga vihane --> Lisete surm IV - lk.50 - Jürka õpetaja juures --> ei Jürkat ega Lisetet pole hingekirjas ; Lisete matused ; Juulal kaksikud ; tuleb
Turgu nähti kogu majanduse alusena. Riik ei tohi sekkuda turul toimuvasse, kuna turg toimib vastavalt nähtamatu käe reeglile. Sellise iseregulatsiooni tingimustes ei saa olla raiskamist ja ebaefektiivsust. Laissez-faire (eesti keeles 'lase minna', 'lase olla') doktriini kohaselt ei tohi riigil olla mingisugust reguleerivat rolli majanduses. Varaste liberaalide usk vabasse turgu laienes ka rahvusvahelisele suhtlusele: vabakaubanduse idee kohaselt peavad kõik riigid kauplema omavahel ilma tollide ja muude takistusteta. Sotsiaaldarvinism (suhtumine vaesusesse ja sotsiaalsesse võrdsusesse)- sotsiaalse õigluse tagab vaba turg, mis laseb inimesel tegutseda nii nagu ta soovib. Inimesed on ise vastutavad oma heaolu eest- igaühele vastavalt tema võimetele. Herbert Spencer rakendas Darvini evolutsiooniteooriat inimühiskonna kohta. Ühiskond on koht kus inimesed võitlevad omavahel, seega on tugevatel ja elujõulistel paremad väljavaated.
laokohaõiguse : ükski kaupmees ei tohtinud otse Novgorodisse kaubaga sõitma, vaid pidi tegema peatusi ja kaubad ümber laadima. · Läänest veeti Liivimaakaudu Venemaale eelkõige käsitöö tooteid. · Venemaalt eksporditi mitmesugust toorainet : karusnahku, oatrgitud nahku, nahka, mett, vaha, puitu, tõrva, vilja, lina, kanepit. · Kõige tähtsam kaup Liivimaal oli teravili, mida veeti välja põhiliselt vahetuskaubana soola vastu. · Hakati kauplema kaubanduspartnerite võrgu vahendusel. · Suhteliselt vähe leidus perekondi, kes elasid Liivimaal üle kolme sugupõlve. · Liivimaale tuldi rikastuma. · Talupojad tõid oma vilja ja lina linna ja müüsid kokkuostjatele. · Viljakaubandusega tekkisid 16.sajandi algul linnade ja maa-aadli vahel tõsised pinged : Mõisnikud üritasid om rukist otse Hollandi laevnikele müüa, see tekitas aga linnades ägedat vastuseisu. Alevikud
Edward Moran, rahvuselt ameeriklane, on sündinud Boltonis Lanchashire'is, Inglismaal, 19. augustil, aastal 1829. Ta oli vanim kunstipäraste Moranite seast, oli kui tõuge pere sisenemisele kunstimaailma. ,,Ta õpetas meile kõike, mida ta kunstist teadis," ütles tema kuulus noorem vend Thomas Moran. Viieteist aastaselt ehk aastal 1844 emigreerus ta koos oma perega Ameerikasse, nad asusid elama Marylandi. Järgnevalt seadis ta end sisse Philadelphias, kus hakkas algselt kangastega kauplema. Pärast mitmet sorti kauplemisega tegelemist, pöördus ta varajastel 1850-ndatel maalimise juurde. Esimesed 27 aastat oma kunstnikukarjäärist veetis ta Philadelphias, kus ta õppis maalimist koos meremaalija James Hamiltoni ja maastikumaalija Paul Weberiga, ta oli nende õpilane. Aastal 1862, sõitis Moran Londonisse, et saada täiendavat õpet Royal Akadeemias ja aastal 1871, läks ta New Yorki, kuhu asutas oma stuudio. 1877 1879 oli ta Pariisis, Prantsusmaal reisil.
reeglile -- toimub iseregulatsioon. Sellise süsteemi korral ei saa olla raiskamist ja ebaefektiivsust. Vaba turu ideede kõrgpunktiks on laissezfaire (eesti keeles "lase minna" või "lase olla") doktriin. Selle järgi ei tohi riigil olla mitte mingisugust majanduslikku rolli. Varaste liberaalide usk vabasse turgu ei olnud seotud ainult rahvuslike majandustega, vaid laienes ka riikidevahelisele suhtlusele. Põhimõtteks sai vabakaubandus -- idee, et kõik riigid peavad kauplema omavahel ilma tollide ja muude takistusteta. Veel üheks klassikalise liberalismi omapäraks on sotsiaaldarvinism -- suhtumine vaesusse ja sotsiaalsesse võrdsusse. Selle järgi garanteerib sotsiaalse õigluse vaba turg, mis laseb inimesel tegutseda nii nagu ta soovib. Niisugust lähenemist võiks nimetada -- igaühele tema võimete järgi. Samuel Smiles on lausunud: "Heaven helps those who help themselves." (Eesti keeles öeldakse: "Aita ennast ise ja siis aitab sind ka jumal
6 nimesid, võtmesõnu ning muud olulist kiiremini kui seda teeks inimene. 6. Low-latency strategies – strateegia, mis põhineb eelkõige väga madalal latentsusel (latency) ehk ollakse turuga võimalikult otse ühenduses. Põhineb isegi kõige väiksemate hinnaerinevuste ärakasutamises väärtpberiturul. 7. Indulging in momentum ignition – Firma eesmärk on meelitada ka teisi algoritmikauplejaid kindlat aktsiat kauplema. Algataja teab, mida see kunstlikult tekitatud olukord endast kujutab ning teenib sealt ka kasumit. [9] 7 Mõju turgudele Arvutite võimsuse kasv on viinud selleni, kus igaüks üritab endale tagada turul võimalikult head positsiooni, eelkõige tehnoloogilist eelisseisundit teiste konkurentide ees. Seetõttu on tehtud investeeringuid infrastruktuuri kümnete ja sadade miljonite dollarite ulatuses – kõike
Ricardo. Turg aga toimib vastavalt vabade inimeste soovidele ja otsustele. Valitsus ei tohi sekkuda turul toimuvasse, kuna turg toimib vastavalt nähtamatu käe reeglile -- toimub iseregulatsioon. Sellise süsteemi korral ei saa olla raiskamist ja ebaefektiivsust. Varaste liberaalide usk vabasse turgu ei olnud seotud ainult rahvuslike majandustega, vaid laienes ka riikidevahelisele suhtlusele. Põhimõtteks sai vabakaubandus -- idee, et kõik riigid peavad kauplema omavahel ilma tollide ja muude takistusteta. Samuel Smiles on lausunud: "Aita ennast ise ja siis aitab sind ka jumal." Inimesed on ise vastutavad oma heaolu eest. D) Muutused ühiskonnas Ühiskonnas võitlevad inimesed omavahel ellujäämise nimel. Seega ei hoolinud liberaalid kuigivõrd ka sotsiaalhoolekandest ega kõigi ühiskonnaliikmete toimetulekust, olulisimaks pidasid nad tagada riigis inimestele õiguslikult võrdsed võimalused, et igaüks võiks jõuda võimalikult suure heaoluni
lähedal; 2) suuremad, aeglasemad ja madala põhjaga laevad olid knarrid, mida kasutati kaubalaevadena; nende laevadega oli kerge randuda ja nende peale laaditi kaupu ja kariloomi; 3) kõige suuremad ja kiiremad laevad olid pikklaevad ehk langskipid, mida kasutati röövretkedel ja mis mahutasid 30-40 inimest; nende laevade ninasse olid vaenlase hirmutamiseks nikerdatud lohepead. Viikingite Rändamine Rootsi viikingid purjetasid itta kauplema, aga Norra ja Taani viikingid suundusid läände ja avastasid ning rüüstasid seal palju maid. Rootsi viikingid reisisid mööda Dnepri ja Volga jõgesid Venemaale ning mööda teisi jõgesid edasi Kaspia ja Musta mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid ka Lähis-Idas kauplemas, nad jõudsid kuni Bagdadini välja; veel käisid nad Konstantinoopolis.
on behalf of other people 51. Aktsionär - Shareholder or stockholder - someone who owns a part of a company 52. Osalus - Stake part of a company 53. Dividend/ boonus - Dividend - a proportion of a company's profits that is paid to each shareholder 54. Väärtpaber Bonds - anything that restricts your freedom or spirit 55. Väärtpaberid - Securities - certificates which show ownership of stocks and shares 56. Aktsiatega kauplema - Trade - buying and selling of goods or services 57. Stakeholder interest groupe 58. Varieeruma Diversity 59. Kontrollija Tracker 60. Pahandama - Annoying 61. Sisse võetud vs sõltuv - Hooked - addicted 62. To gather pace - to move faster and faster 63. Kiirendama - To accelerate - to make s.th. happen more quickly 64. Uudne - Novel - new, unusual and interesting 65. To lag behind - to move more slowly than 66. To fosterv- to help s.th. develop 67
aeglasemad ja madala põhjaga laevad olid knarrid, mida kasutati kaubalaevadena; nende laevadega oli kerge randuda ja nende peale laaditi kaupu ja kariloomi; 3) kõige suuremad ja kiiremad laevad olid pikklaevad ehk langskipid, mida kasutati röövretkedel ja mis mahutasid 30-40 inimest; nende laevade ninasse olid vaenlase hirmutamiseks nikerdatud lohepead. . 1.1 Viikingite Rändamine Rootsi viikingid purjetasid itta kauplema, aga Norra ja Taani viikingid suundusid läände ja avastasid ning rüüstasid seal palju maid. Rootsi viikingid reisisid mööda Dnepri ja Volga jõgesid Venemaale ning mööda teisi jõgesid edasi Kaspia ja Musta mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid ka Lähis-Idas kauplemas, nad jõudsid kuni Bagdadini välja; veel käisid nad Konstantinoopolis. Aastal 860 rajasid
käskudele kuuletutakse. Sel ajal, kui vanemaks oli veel Ata, käis Alar kaasas kaubareisidel, kus saigi alguse tema ja Olavi vaheline tüli. Naastes koju rääkis Alar isale oma kahtlustest, kuid Ata väitis, et need on alusetud. Kui üht küla ründasid taanlased, tundsid saarlased, et säärane tegu ei saa jääda karistuseta ning asusidki teele Taani poole. Pärast sealseid rüüstetöid mindi edasi Rootsi kauplema. Rootsis kohtas Alar Gylat ning selles tüdrukus oli midagi, mis meest võlus. Nii üritaski ta Gylat oma koju tuua, kuid Gyla hakkas vastu ning tänu sellele tapeti paljud saarlased. Alar ja tema paar sõpra said haavata, kuid tänu Jakarile õnnestus neil vangistusest põgeneda. Põgenemisele järgnes pikaajaline enese varjamine metsas ning ajutiste varjupaikade otsimine. Suure osa talvest said nad veeta eestlaste juures, kes kunagi Rootsi põgenenud olid.
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitus instituut Geomaatika osakond Väliskaubandus: impordi ja ekspordi mahtude muutus aastatel 2004-2011 Iseseisev töö õppeaines ,,Majandusteaduste alused" MS.0142 Koostas : Anton Makarjev Juhendas: lektor Birgit Maasing lektor Helis Luik Tartu 2012 SISSEJUHATUS Eesti väliskaubanduse iseloomu määravad majanduse arengupotentsiaal ja geograafiline asend. Meie osa väliskaubanduses tugineb Eesti asukohale suurte tarbijaturgude (Venemaa, Valgevene, Ukraina, Poola jt.) naabruses, millest tulen...
Nõukogude sportlase igakülgse ettevalmistuse. Praegu on meil selle asemel Olümpiakomitee. EOK-i põhikirjast võib välja lugeda, et nende ülesanne on saata sportlasi Olümpiamängudele. Male ei ole olümpiaala ning maletajaid peaks ette valmistama ja saatma maleolümpiale alaliit. Kas selliseid organisatsioone, mis tegelevad ainult administreerimisega on vaja? Ametnikel on suured volitused raha jaotamisel. Tahes tahtmata hakatakse mõjuvõimuga kauplema. Isegi väga tähtsad ametnikud pole seni aru saanud, mida see tähendab. Iga sportlane, treener, klubi jääb ametnikule alati võlgu. Kas seda raha on üldse vaja? Spordikommentaatorite arvates oleks vaja veel rohkem raha, siis tuleksid ka tulemused. Kas raha paneb sportlase rattad kiiremini liikuma? Kindlasti mitte, kui ei ole vastavat mootorit, pole ka midagi kiirendada. Statistiliselt on Eesti tippsportlaste arv olnud läbi aegade ühesugune. Üks kaks tavaliselt neid on
kaubalaevadena; nende laevadega oli kerge randuda ja nende peale laaditi kaupu ja kariloomi; 3) kõige suuremad ja kiiremad laevad olid pikklaevad ehk langskipid, mida kasutati röövretkedel ja mis mahutasid 30-40 inimest; nende laevade ninasse olid vaenlase hirmutamiseks nikerdatud lohepead. 4 Viikingite rändamine Rootsi viikingid purjetasid itta kauplema, aga Norra ja Taani viikingid suundusid läände ja avastasid ning rüüstasid seal palju maid. Rootsi viikingid reisisid mööda Dnepri ja Volga jõgesid Venemaale ning mööda teisi jõgesid edasi Kaspia ja Musta mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid ka Lähis-Idas kauplemas, nad jõudsid kuni Bagdadini välja; veel käisid nad Konstantinoopolis. Aastal 860 rajasid viikingid Venemaale
tänu Rooma aladele tekkinud germaanlaste riikidele. Seda nimetatakse Euroopa kõige süngemaks ajajärguks. Varakeskajal levis ristiusk järk-järgult ja orjus kaotas oma senise tähenduse. Selle aseme kujunes feodaalkord. Maa kuulus suursugustele sõjameestele aga maad harisid nende võimu all olevad talupojad. Kõrgkeskajal kehtis ikka veel feodaalkord, kuid taas kerkisid jõukad linnad, arenes käsitöö ja eurooplased hakkasid idamaade elanikega agaralt kauplema. Keskajaga kaasnesid ka nn ristisõjad. Nüüd oli ristiusk juba kõikjal Euroopas ja koos sellega langesid ka meie esivanemad pikaks ajaks võõra võimu alla. Hiliskeskajal hakkasid paljud keskajale iseloomulikud nähtused(feodaalkord, rüütlikultuud, paavstivõim) pikkamööda alla käima.Tekkisid suured nuhtlused nagu suur näljahäda, korduvad katkuepideemiad, talupoegade ülestõusud. Seevastu kasvasid üha suurema hooga. Sellel ajal avastati palju mereteid ja
kausikujulist kiivrit. Tänapäeval viikingite tunnuseks peetavat sarvedega kiivrit kasutasid muistsed viikingid ainult ohverdamise ajal. Sõdalased röövisid rannikuasulaid, röövitud saagi aga viisid koju või müüsid teistes maades maha. Sõjasaagiks võeti mitmesuguseid asju, kulda ja hõbedat, aga ka naisi ja lapsi, keda mujal orjadeks müüdi. Kui viikingid nägid, et asula on hästi kaitstud, siis loobusid nad ründamisest ja asusid rahumeelselt kauplema. http://www.cdli.ca/CITE/v_warriors.htm http ://www.chrome.hu/danova/mod/last/prev/unitg/ung01.jpg 3. Millised olid viikingite laevad? Viikingid olid suurepärased laevaehitajad. Nende laevadega sai sõita nii sügavas
ja/või tarbimisharjumusi. Kasutatakse raadioit, teeviisorit, internetti, bussiplakateid, kataloge jne. 2. Isiklik müük- ostja ja müüja vaheline suhtlus, mis mõjutab otseselt ostja ostuotsust. Määravaks on müügipersonal, selle suurus ja motivatsioon, valik ning väljaõpe. 3. Müügi soodustamine- ajutised ja lühiajalised müügiprotsessi elavdavad reageeringud, mis stimuleerivad tarbijat ostma ja vahendajat paremini kauplema: laadad, messid, näitused. 4. Suhtluskorraldus- suhtlus ametivõimude, pressi, klientide, äripartnerite ja oma töötajatega, võitmaks nende tähelepanu ja loomaks soodsat aminet. Pressiteadetest kampaaniateni välja.
Endistes saksa linnades, mis on praegu Balti riikides, kerkis esile sakslaste valitsev klass, kuid väga vähesed saksa talupojad olid siia elama asunud. Sakslaste liikumine itta Balti riikidesse oli organiseeritud peamiselt Saksa Ordu poolt. 1231. aastast alates rajasid nad oma orduriigi territooriumil, mis tänases moistes haarab enda alla piirkonna, kuhu kuuluvad Eesti, Läti ja Ida-Preisimaa. XIV sajandi algusest alates asus ka Saksa Ordu kauplema ja ordumeister oli ainuke aadlik, kes kuulus Hansa Liitu. Liidu Tekkimine, kaubavahetus ja kaubateed ning Hansa Liit ja Eesti: Hansa Liit oli 13.-17.sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Liidu juhtlinnaks oli Lübeck. Eri aegadel on liitu kuulunud ligikaudu 160 linna, üheaegselt umbes sadakond. Hansa Liit kontrollis oma hiigeajal enamikku Põhjamere ja Läänemere vahelisest kaubandusest.Die
Theodorusega, ,,Amboyna" laeva kapteniga, ning sai selle laeva peale natukene töödates laevaarstina. 10.aprillil saabus autor Amsterdami. Seal istus Gulliver ühele väikesele laevale ja jõudis õnnetusteta oma kodumaale. Autor oli 5.kuud kodus, kuid siis tehti talle ettepanek hakata ,,Seikleja" kapteniks. Gulliver võttis selle pakkumise vastu, jättes naise rasedana koju. 7.septembril 1710 purjetas laev Portsmouth`ist välja. Nad pidid kauplema Lõunamere indiaanlastega, kuid mõned mehed laeval surid troopikapalavikku, ning Gulliver pidi palkama uued töölised, kuid need olid mereröövlid, nad rikkusid ära teised mehed, ning pidasid kapteni ehk Gulliveri vastu salanõu. Nad sidusid ta kinni tema kajutisse, ja tegid oma asju, millest autor ei teadnud. 9.mail 1711 asetati ta tundmatule saarele. Ta liikus saare sisemaale, ning märkas imelikke loomi. Kuna ta tegi ühele neist
Eesti on Euroopa Liidu liige. See on andnud meile palju eelised kui ka toonud meile terve hulga uusi kohustusi, millega Eesti veel päris harjunud pole. Me saame ennast nüüd, Euroopa Liidu liikmena, tunda natukenegi turvalisemana, eriti arvestades hiljutisi suhete teravnemisi Venemaaga. Aga see turvalisus ei tule tasuta, tänu sellele turvalisusele peavad meie sõdurid käima välismisioonidel. Selles maailmas teadagi ei ole tasuta eineid. Kõige suurem pessimist võib väita, Euroopa Liiduga liitumise ja selle liikmeks olemisega kaasnevad liig suured kohustused, aga tegelikult võib öelda, et liitudes sellise suure poliitilise ühendusega, kindlustasime me enda riigi säilimise, olgu rahvusliku identiteediga nii nagu on. Eesti liitus Euroopa liiduga 2004-dal aastal, peale seda on tekkinud juurde palju kohustusi ja ülesandeid. Seoses liitumisega on avanenud Eestil võimalus rääkida kaasa ELi poliitikate kujundamises ning menetleda ELi õigusakte....
ja kalastamiseks ranniku lähedal. 2) suuremad, aeglasemad ja madala põhjaga laevad olid knarrid, mida kasutati kaubalaevadena; nende laevadega oli kerge randuda ja nende peale laaditi kaupu ja kariloomi. 3) kõige suuremad ja kiiremad laevad olid pikklaevad ehk langskipid, mida kasutati röövretkedel ja mis mahutasid 30-40 inimest, nende laevade ninasse olid vaenlase hirmutamiseks nikerdatud lohepead. Viikingite rändamine: Rootsi viikingid purjetasid itta kauplema, aga Norra ja Taani viikingid suundusid läände ja avastasid ning rüüstasid seal palju maid. Rootsi viikingid reisisid mööda Dnepri ja Volga jõgesid Venemaale ning mööda teisi jõgesid edasi Kaspia ja Musta mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid ka Lähis-Idas kauplemas, nad jõudsid kuni Bagdadini välja, veel käisid nad Konstantinoopolis. Aastal 860 rajasid viikingid Venemaale
Kinni hoidma, küljes rippuma Cling Clung Clung Tulema Come Came Come Maksma Cost Cost Cost Roomama Creep Crept Crept Kirema, koogama Crow crowed/crew Crowed Lõikama Cut Cut Cut Välja jagama, käsitlema, kauplema Deal Dealt Dealt Kaevama Dig Dug Dug Tegema, tegelema Do Did Done Tõmbama, joonistama Draw Drew Drawn Und nägema, unistama Dream Dreamed/dreamt Dreamed/dream Jooma Drink Drank Drunk Ajama, sõitma Drive Drove Driven
abiellus sai temast Surgildi liige.Käsitöögilte nim väikegiltideks.Liivimaa linnade elusoon oli transiitkaubandus.14saj oli ligikaudu 60 käsitööala.Linnakäsitöölised koondusid ametialaselt tsunftidesse mille raames korraldati väljaõpet.Järk.järgult astus jõusse trunftisundus millele kaasnes väljatõrjumine käsitööaladelt.Skaara määras ära mis tingimustel saab meistriks millised on töötamise reeglid.Keskajal sõitis kaupmees oma kaubaga ise mere taha aga varsti hakati kauplema kaubanduspartnerite vahendusel,kaupmees oli ise kodus ja juhtis äri oma kontorist.Väliskauba hoogustumine laiendas ka sisekaubandust.Talupojad müüsid oma vilja ja lina linna turul maha.
tuletada meelde, et toode, mida rahuldab tema vajadused, on olemas 2)isiklik müük- tarbijatega otsene suhtlemine, kasutatakse müügiesindajaid, kes viivad läbi toodete esitlemise ning tutvustamise. Eesmärgiks tekitada kliendis huvi toote vastu. Oluline on müügipersonali isikuomadused. Nt Kirby esitlejad 3)müügi stimuleerimine- lühiajaline müüki soodustav tegevus. Eesmärgiks kutsuda tarbija kohe ostma ja vahendaja paremini kauplema. Nt laadad, mesisid, näitused 4)avalikud suhted- suhete loomine ettevõtte ja tema huvigruppide vahel Eesmärgiks saada avalikkuse tähelepanu, kujundada positiivne mulje. Nt pressikonverentsid 7. Katusekive toodavad ja müüvad Eestis kaks ettevõtet. Ettevõtte A katusekive müüakse vahendajate kaudu. Ühe ruutmeetri katuse katmine kividega maksab tavapäraselt lõpptarbijale 105 krooni ning eelmisel aastal müüdi juunis tavahinnaga 12 000 ruutmeetrit katusekive
vaarisad. 2.2.1 Puidust tarbeesemete valmistamine Arvestades puidu kasutamise kauaseid traditsioone ja puidu inimsõbralikkust, usun, et ka Eestis kasvab vajadus vastavate oskustega meistri järele. Kuid sügavalt loodan, et need puumeistrid omavad ka samu teadmisi ja oskusi, mida omasid meie esiisad, et õigem on teha oma käega. Niipalju, kui võimalik. Nii ka vanasti valmistas iga meister endale vajamineva käsitööriista ise. Alles hiljem hakati ka tööriistadega kauplema. Iga eseme valmistamise jaoks oli selleks ettenähtud erinevad spetsiaalsed tööriistad. Kui puidust esemele oli vaja kaunistuseks ilusat nikerdust, siis seda tehti ainult nikerdusnoaga. Kui kaussi oli vaja seest õõnestada, siis oli selleks õõnestusnuga ehk lusiknuga. Hobuse vankri kodarate pingutamiseks oli ette nähtud väga lihtsa konstruktsiooniga kodarapinguti ning keegi ei hakanud välja mõtlema midagi uut. Muidugi seniks, kuni tulid mulle tundmatud "valuveljed".
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
