Näiteks üks tegeleb klientidega (vahetu klienditöö), teine ennetavate tegevuste planeerimise ja teenuste koordineerimisega (lastekaitsetöö korraldamine). Klienditöö jaotamine lastekaitsetöötajate vahel ei ole laste huve arvestades otstarbekas. Lapsele on kõige kasulikum, kui kogu abistamisprotsessi vältel tegeleb lapsega üks ja sama töötaja. Lastekaitsetöös on kaks olulist printsiipi, mida tuleb järgida lapsekesksus ja perekesksus. Neist esimene tähendab lapse vajaduste ja arvamusega arvestamist ja teine pere kui lapse loomuliku kasvukeskkonna väärtustamist ja toetamist. Lastesse ja peredesse suhtutakse kui partnereisse. Last puudutavate otsuste tegemisel lähtutakse ennekõike lapse huvidest. Lastekaitseseaduse § 59 sätestab, et igaühel on kohustus viivitamatult teatada abi vajava lapsest oma valla/linna sotsiaaltöötajale või lastekaitsespetsialistile, politseile või mõnele teisele abiandvale organile
Luuletuste taga on tugev kirjanduslik traditsioon, kultuuriteadlikkus torkab silma. Tõlgib palju luulet. Eeskujudeks Anna Ahmatova (suurus, ülevus) ja Emily Dickinson (väike, ähmane, salapärane, religioosne, müstiline). Armastusluule, aga mitte üheplaaniline, armastuse tähendus avardub. Hiljem muutub luulekeel dünaamilisemaks, kõlavamaks. Rohkem keelemänge ja vabavärssi. Mari Vallisoo („Rändlinnud kõrvaltoas“, „Viimäne vihim“). Koduruum, perekesksus, hõimukesksus. Ei muutu deklaratiivselt rahvuslikuks, räägib väikeste asjade kaudu. Luuletused on nagu kokkusurutud ballaadid. 25. Eesti proosa- ja draamakirjanduse põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1986–95. Paljusus, dünaamika, erinevad keelekihid ja võõrad keeled, massikultuuri seostamine kõrgkultuuriga, intertekstuaalsus, kollektiivsete väärtuste suhtelisus, kirjaniku imago tähtsustumine
Rikas keskklass ratsionaalne rekreatiivne liikumine. Tehnoloogia arenguga ületati aja ja ruumi piirangud. Valgustuse sotsiaalne mõju Turvaline liikuda kohad kuhu minna. 20. sajand tarbimisühiskond ja massikultuuri mõjud vaba aja käitumisele.Tarbijaliku vaba aja teke. Sissetuleku kasv vaba aja tööstuse teke. Suur depression Ameerikas. Vähema töötatud tundide eest sai rohkem raha ja seda sai kasutada rohkem oma otstarbeks. Kui raha ja aega vaba aja teenindus ja tööstus. Perekesksus ja individuaalse edu aspektid säilisid, kohandati uue ümbruskonnaga. Äärelinnas tuli kõik teenused majja sisse osta. Auto. Vaba aja kultuur põimiti filmi, radio ja televisiooniga. Naudingu tarbimine, tööeetika murenes. Pastorite ja pere mõju järjest vähenes. Reklaam. Muutused perekonnas ja hoiakutes. Väiksemad pered. Vanematel rohkem aega. Kujunes vaba aja tarbijate klassitu ühiskond. Vaba aja harjumuste osas kõik võrdsed. Töö muutus vahendiks privaatse naudingu ostmiseks
· Lõuna-Euroopa. Kreeka, Portugal ja Hispaania. Omavaheline sugulus, ühine Vahemere kultuur. Riigid on samas arengu faasis seoses nende suhteliselt hilise majandusliku, poliitilise ja sotsiaalse moderniseerimisega. Lõuna-Euroopa · rudimentaarne heaoluriik. Minimaalne. Nii palju kui on tarvis ja mitte rohkem. · sissetuleku kindlustus ebaühtlaselt kindlustatud grupid · perekesksus ja kirik · universaalne tervishoiu süsteem · väike riigisekkumine · klientelism ja paternalism (valitsus peaks sekkuma, sest et ta teab inimestest endist paremini, mis neile on kasulik) Klientelismi defineeritakse tavaliselt kui mitteametlikku suhet kahe asümmeetrilist sotsiaal-majanduslikku võimu omava tegutseja vahel, kus patroon kontrollib
Hind, seltskond. Vajadused Olla perega koos, puhata. Leida seltskond, odavalt pidutseda. Sobiva teenuse omadused Personaalne, unikaalne, privaatne, Kõigile võrdselt ühesugune, standartne, individuaalne, hind sõltub kvaliteedist. avalik, seltskondlik, hind minimaalne. Ootused sihtkohale Vaikus, rahu, perekesksus, turvalised Melu, pidu, uued sõbrad ja olukorrad, olukorrad, lasteatraktsioonid. noorteatraktsioonid. Kliendisuhe Püsiv, põhineb usaldusel. Uus, põhineb põnevusel. Allikas: autori koostatud (Tooman et al 1999: 187; Reith 1987: 22, viidatud Siimon 1997: 8081 vahendusel; March et al 2005: 173; McDonough et al 2005: 173; McDonough et al 1986, viidatud Dorbek et al 2003 vahendusel; Kotler et al 1999: 38;
3. Mille poolest eristuvad laste kasvatamise puhul traditsionaalne e staatuskeskne mudel modernsest e isikukesksest mudelist? Traditsionaalne ehk staatusekeskne mudel: Iga pereliikme koht peres sõltub soost ja vanusest. Isa määratletakse kui ülemust, distsiplineerivat kätt, teda austavad emad ja lapsed. Tähtis on, mida laps teeb, mitte miks ta seda teeb. Lapse juures hinnatakse puhtust ja kuulekust. Rakendatakse otseseid korraloomise vahendeid: kehalist karistustja ähvardusi. Tähtis on perekesksus, rõhuasetus meie-tundele. Rõhuasetus kommunikatsioonil vanemalt lapsele. Vanemad ei tunne vajadust käske lapsele põhjendada. Rõhutatakse käskude täitmist, autoriteetide austamist ja konventsionaalse sotsiaalse korra säilimist. Lapsel areneb välja individuaalsuse arvelt tugev sotsiaalneidentiteet, hariduslikud saavutused on madalad. Modernne ehk isikukeskne mudel: Rõhuasetus iga pereliiikme individuaalsusel. Isa on
annaabi.ee 
