Samuti võivad võõrliigid sattuda võõrasse levilasse näiteks koduakvaarumite tühjendamisel looduslikesse veekogudesse või loomade põgenemisel kasvandustest. Veetranspordiga kaasnev võõrliikide sissetoomine uutesse piirkondadesse on paratamatu protsess. Läänemeres on võõrliike kokku registreeritud 125. 35% invasiivsetest liikidest Läänemeres moodustavad põhjaloomastik. Võõrliikide ellujäämine ja paljunemise edukus sõltub nende loodusliku levila sarnasusest uue levila vee- ja kliimaoludele Veekeskkonnas on võõrliike hakatud nimetama ka bioloogiliseks reostuseks. Võõrliigid võimad põhjustada pöördumatuid muutusid veekogus, sissetoodud liigid võivad hakata kohalikku ökosüsteemi mõjutama mitmel viisil - konkureerida kohalike liikide elupaiga ja toiduresurssi pärast, põhjustada liikide arvukuse vähenemist, muuta aine- ja energiaringet toiduahelas.
Kõigile antikehadele on omane sarnane üldstruktuur nad koosnevad kahest identsest kergest (L) ja kahest identsest raskest (H) ahelast, mis on omavahel disulfiidsildadega seotud. Ühel antikeha molekulil on 2 seostumise kohta antigeeniga. Antikeha on seega bivalentne. Igat antikeha iseloomustab peale spetsiifilisuse ka afiinsuskonstant reageerimises antigeeniga. See võib olla väga varieeruv ning jääb vahemikku 105-1011 liiter/mool. Hoolimata üldisest sarnasusest saab antikehi ehituse alusel jagada mitmeks klassiks ja alamklassiks (erinevad omavahel raske ahela poolest). Neid klasse nimetatakse isotüüpideks ja nende erinevused tulenevad vastavate raskete ahelate struktuuride erinevustest. Eri antikehade isotüüpidel on veidi erinevad bioloogilised funktsioonid. Antikehadele on iseloomulik kõrge spetsiifilisus. Antiaine
Tuulevaikuse ajal merel tekib noortel janu ja Tristan ja Isolde joovad sellest, teadmata selle môjust. Nüüdsest peale kuuluvad nad elu lôpuni teineteisele. Isoldest saab Marci naine, kuid salajased kohtumised Tristaniga hoiavad nende armastuse kustumatuna. Tristan ja Isolde möistetakse surma, kuid neil ônnstub pögeneda. Elavad vabas looduses, kannatavad vaesust ja puudust. Lôpuks andestab Marc neile ja saadab Tristani maalt välja. Tristan lahkub, abiellub nimede sarnasusest vôlutuna teise Isoldega, kuid kohtumised ôige Isoldega kestavad. Kord saab Tristan sôjaväljal surmavalt haavata, ta laseb oma surivoodile kutsuda armastud Isolde,kes pidi saabuma valgetes purjedes laevaga. Tristani naine ütleb, et laev on heisanud musta purje. Tristan sureb, armastatud Isolde jôuab Tristani surivoodile liiga hilja, lohutamatus ahastuses heidab Tristani juurde, tema elujôud saab otsa ja ta sureb. Samal
(oma kool) Asteroidid Referaat Koostaja: (nimi) (maakond) 2012 Sõna "asteroid" tähendab õieti tähesarnast keha. See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega (mida neil ei ole), vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki punktidena, mitte ketastena. Asteroidide ametlik nimetus oli kuni Rahvusvahelise Astronoomiauniooni XXVI peaassambleeni 24. augustil 2006 väikeplaneedid. Nüüd on nad arvatud Päikesesüsteemi väikekehade hulka.Neid on nimetatud ka planetoidideks. Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi
ASTEROIDID Mis on asteroid ? Asteroidide ametlik nimetus oli kuni Rahvusvahelise Astronoomiauniooni XXVI peaassambleeni 24. augustil 2006 väikeplaneedid. Nüüd on nad arvatud Päikesesüsteemi väikekehade hulka. Neid on nimetatud ka planetoidideks (planeedisarnasteks taevakehadeks). Sõna "asteroid" tähendab õieti 'tähesarnane taevakeha' (vanakreeka sõnast (astr) 'täht'). See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega (mida neil ei ole), vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki punktidena, mitte ketastena. Kuidas asteroidid tekkisid? H. Raudsaare raamatus "Pilk tähistaevale" on asteroidide päritolu kohta neli hüpoteesi: 1. tekkinud algsest udukogust või eraldunud Päikesest 2. tekkinud üheaegselt komeetidega 3. tekkinud komeetidest asteroidid on gaasümbrise kaotanud komeetide tuumad 4
Retsensioon Marta-Magdaleena Kuninga uurimustööle ,,Moodsa viievõistluse arengusuunad aastatel 2009-2012" Marta-Magdaleena Kuninga uurimistöö eesmärgiks oli moodsale viievõistlusele kui spordialale suuremat tähelepanu pöörata. Uurimistöö sissejuhatust lugedes selgub, et autor ise on alaga peaaegu seitse aastat tegelenud, mis teeb uurimistöö veelgi huvitavamaks, kuna siis võib kindel olla, et autor valis endale meelepärase teema. Teema valiku suudabki autor ära põhjendada, sest autor tegeleb ise aktiivselt moodsa viievõistlusega. Marta-Magdaleena Kuninga sissejuhatusest jääb selgusetuks, miks see inimesi üldisemalt huvitama peaks kui teadmised selle kohta on kehvad ning ajakirjanduses seda ka väga aktiivselt ei kajastata või siis ainult seoses olümpiamängudega. Lugejale on arusaadavaks tehtud, mida eesmärgi saavutamiseks tehti. Sissejuhatuses räägib autor, kuidas ta võrdleb küsimustiku alusel 2012/2013 õ.a gümnaasiumiõpilaste teadmisi 20...
Asteroidid Asteroidi tähendus Asteroidid on ümber Päikese elliptilistel orbiitidel tiirlevad väikesed kehad. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. Asteroide on nimetatud ka "planetoidideks" ehk planeedisarnasteks. Sõna "asteroid" tähendab tähesarnane. See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega (mida neil ei ole), vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad punktidena (nagu tähed), mitte ketastena (nagu planeedid). Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem kui 1 km, nimetatakse meteoorkehadeks. Asteroidide kuju ja suurus Asteroidid on ebakorrapärase kujuga, sest nende gravitatsioon ei ole piisav, et nad kerakujuliseks muutuksid. Väga vähestel asteroididel on läbimõõt suurem kui 100 km. Üldse on vaid 26 asteroidi
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud meetod võimaldab uurimustulemuste paremat võrreldavust ja üldistatavust. Artikli viiendas peatükis selgitatakse psühholingvistilisi mõisteid tunnetatud ja oletatav sarnasus ja nende olulist rolli keeleõppija jaoks keeleõppimisprotsessis. Tunnetatud sarnasus on kirjeldatav selle esinemisvormide ja – tingimuste kaudu ja on potensiaalselt teadvustatud protsess. Selle roll saab ilmsiks sihtkeele mõistmisel. Oletatav sarnasus lähtub tunnetatud sarnasusest ja seda näitlikustakse artiklis välja toodud valjusti mõtlemise ja intervjuukatkete abil. Minu jaoks oli artikkel väga informatiivne, sest mul puudusid varasemad põhjalikud teadmised sellest valdkonnast. Artikli ülesehitus on loogiline ja selle paremaks mõistmiseks tuli kasuks, et anti ülevaade kontrastiivse keeleuurimise ajaloost ja arengutest. Kõige põnevamaks pean artikli viiendat peatükki, sest tegu on uudse ja
Liigisisene signaliseerimine sugulise valiku ornamendid, staatuse, suguküpsuse jne signaliseerimine. Termoregulatsioon tume objekt neelab rohkem kiirgust ja seetõttu soojeneb kiiremini. UV kiirguse vastane kaitse melaniin neelab UV kiirgust ja muudab selle soojuseks. Mimikri kohastumuslik sarnasus teise, kaitstud liigiga: · Mülleri mimikri varjevärvusega tasub olla haruldane, hoiatusvärvusega arvukas. Erinevad söödamatud liigid võidavad sarnasusest. · Bates'i mimikri ka söödavad liigid võidavad sarnasusest hoiatusvärvusega liikidega. Petturite osakaal mõjutab nii modelli kui mimeedi ellujäämust. Kliimamuutus ja lindude sigimiskäitumine Fenoloogilised nihked hooajalises kliimas on põhiline edukust määrav faktor sigimise ajastamine. Setts and the city Badger tasso, määr, mäger Kuidas taimed käituvad Taimede käitumise alla mõeldakse üldjuhul morfoloogilisi ja füsioloogilisi muutusi vastusena
õnne ja armastust, kuid millest ta ei leia lõpuks tagasiteed. Peaosa Ottedet esitas Alena Shkatula. Ta oli elegantne, kaunis luik, kes oli Siegfriedi kujutluste maailmas. Alena Shkatula partii oli baleriinide repertuaaridest üks keerukamaid, kuid ta tuli sellega suurepäraselt toime. Olles suures luikede parves võrdsena teiste seltsis, ei sulandunud ta teiste sekka, vaid oma uhke ja intelligentse olekuga paistis ta silma olenemata sarnasusest teistega. Mulle meeldis ta emotsionaalsus, mille ta suutis tuua elutruult rahvani. Teine väga põnev isiksus oli peaminister von Rothbart, keda esitas Andrei Mihnevits. Rothbart oli õel ja kaval peaminister, kuid samas ka võlur, kes tegi oma soovide saamiseks kõik, pannes mängu oma tütre. Tema karakter oli väga põnev, lisades rolli põnevust ning pinget, mida suutis Andrei Mihnevits tõetruult välja tuua. Tema riietus, mille
Baklazaan Baklazaan on köögivili, mida eesti keeles on ristitud lausa mitme nimetusega. Ühelt poolt on nimeküllus tervitatav ja tõstab huvi loo nimitegelase suhtes, teisalt aga muutub häirivaks, eriti olukorras, kus mõnikord ei saadagi aru, mis vilja toiduretseptides silmas peetakse. Esmalt otsetõlge ingliskeelsest eggplant'ist ehk "munataim", mõnel juhul ka "munavili". Väidetavalt sündis see nimetus algsete viljade teatud sarnasusest munadega nii värvuse kui ka suuruse osas. Seejärel samuti võõrkeeltest tulenevad mugandused "aubergiin" või "obergiin". Ja lõpuks eestikeelne vaste "pommu", mis paraku eriti laialdaselt kasutusele pole läinud. Peategelane ise on pärit Indiast. See taim armastab valgust ja soojust ning meie kliimas ei kipu viljad valmima. Lõuna-Euroopasse jõudis baklazaan VIII sajandil araablaste vahendusel. Algul peetigi Euroopas baklazaane pigem ilu-
ASTEROIDID Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Sõna "asteroid" tähendab tähesarnast. See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega, mida neil ei ole, vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki punktidena, mitte ketastena. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. Suurimad asteroidid Väga vähestel asteroididel on läbimõõt vähemalt 100 km. Kuni 2002. aastani oli suurim teadaolev asteroid 1 Ceres. 24. augustil 2006 arvati Ceres
Kas tsivilisatsioonide arengus on ühiseid jooni? Pärast esimeste inimeste kujunemist hakati algsest elupaigast välja rändama. Enne, kui hakkasid tekkima suuremad kogukonnad, olid inimesed rännanud juba Maa erinevatesse paikadesse. Alates 3000.aastast e.Kr hakkasid kujunema esimesed tsivilisatsioonid ehk hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskonnad. Väidetavalt on iga tsivilisatsiooni tekkes midagi ühist. Kas see on tõsi või on igal tsivilisatsioonil täiesti omapärane tekkelugu? Kõik esimesed tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede äärealadele, näiteks Mesopotaamias, Egiptuses, Indias, Kreeta saarel või Hiinas. Põhjus on lihtne, jõgede ümbruses olid viljakad põllumaad ja head tingimused ühiskonna rajamiseks. Igat tsivilisatsiooni iseloomustab ka loovalt kultuurilt üleminek tarbijalikule kultuurile. Tsivilisatsioonide tekkepiirkondades oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandus...
Loomade sigimiskäitumine Loomade käitumise vastu on loodusteadlased huvi tundnud juba üsna ammu. Aastasadade vältel realiseerus see huvi peamiselt erinevate loomade mitmekesiste käitumisavalduste kirjeldamises. Loomade käitumise seletamisel ja põhjendamisel lähtusid varased looduseuurijad tihti loomade käitumise sarnasusest inimese enda käitumisele, mistõttu loomadele omistati, sageli põhjendamatult, samu tundmusi ja käitumismotiive kui on omased inimestele. Vaatamata kogu näilisele lihtsusele on paari heitmine üheaegselt väga keerukas nähtus kui ka olulisim tegur, mis kindlustab liigi säilimise. See nõuab samast liigist partnereid, kus mõlemad peavad olema viljakad ja üheaegselt valmis kopuleeruma. Nende tingimuste täitmiseks
UIBULEHELISED- PYROLACEAE Sugukond uibulehelised (Pyrolaceae) oli varem kanarbikulaadsete seltsi kuulunud taimede sugukond. hilisemad molekulaargeneetilised uuringud näevad neid pigem kanarbikuliste (Ericaceae) sugukonnas. HARILIK SEENLILL- Monotropa hypopitys Seenlill on oma nime saanud sarnasusest seentega. Rahvapäraselt kutsutakse teda veel ka näiteks kääpalilleks ja parilaseeneks. Tal pole üldse klorofülli ja seega ka rohelist värvust. Samuti on seenetaoliselt pehmed ja lihakad nii tema lehed kui ka varred. Tema lehed pole sellised nagu tavalistel taimedel, vaid need on muutunud soomusetaolisteks. Vahel on märgatud ka seda, et seenlill kasvab rühmas ringidena, nii nagu seda teevad seened. Siiski on seenlill rohttaim. Rohelise värvi puudumine näitab seda, et taim ei saa ise
Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Asteroidide ametlik nimetus oli kuni Rahvusvahelise Astronoomiauniooni XXVI peassambleeni 24. augustil 2006 väikeplaneedid. Nüüd on nad arvatud Päikesesüsteemi väikekehade hulka. Neid on nimetatud ka planetoidideks (planeedisarnasteks taevakehadeks). Sõna asteroid tähendab õieti ,,tähesarnane taevakeha" (vanakreeka sõnast (astr) - täht). See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega (mida neil ei ole), vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki - punktidena, mitte ketastena. Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem kui 1 km, nimetatakse meteoorkehadeks. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. Selle üle, mis on asteroidid, komeedid ja planeetide kaaslased (kuud), vaieldakse. Arvatakse, et paljud planeetide kaaslased on
SUGUKONNA MITMEKESISUS LIILIALISED RUUDILISED Liilialised liigirikkad Sugukonda kuulub umbes Liilialiste hulka küülub 160 perekonda ja 900 liiki. ülemaailmselt umbes 250 perekonda ning üle 3700 liigi. Sugukonna jaotus Liilialiste sugukonna taimed on alamsugukondadeks ei ole arenenud väga mitmekesiseks veel välja kujunenud. ning erivevaks, hoolimata geneetilisest sarnasusest. OLULISED VÄLISTUNNUSED LIILIALISED RUUDILISED Liiliatel on 3 tupplehte ja 3 kroonlehte, Enamik ruudilisi on puud või mis näevad ühesugused välja, 6 põõsad, aga leidub ka üksikuid tolmukat ja 1 emakas. Liilialised on värvunud rohttaimi. õiekattelehtedega üheidulehelised, mille Tavaliselt on neil liitlehed ilma
heegelpitsidega laudlinad, linikud, käterätid, kardinad, padjapüürid, tekilinad, päevatekid jms, mis muutsid interjööri rõõmsamaks ja värviküllasemaks. Korterite seinu kaunistasid ka raamitud fotod, oleograafilised metsa- ja loomapildid, vaimuliku sisuga pildid ja piiblitekstid. Aknalauale ja selle ette lillelauale paigutati toalill, kõige rohkem oleandreid, fuksiaid, pelargoone ja mürte. Teatavast sarnasusest hoolimata oli igal korteril oma ilme, mis sõltus elanike võimalustest ja iseloomust. Kasutatud kirjandus: Eesti entsüklopeediakirjastus "Eesti rahvakultuur"
olemisse. Niisiis on olemas surnutel hinged ja surnuist taaselustuvad ja sünnivad elavad. Sokrates tõestas hinge olemasolu ka meenutamisega seoses. Kui keegi midagi meenutab, peab ta seda kunagi varem teadnud/näinud olema. Mingi asja nägemine võib meelde tuletada asja ennast, aga ka midagi muud, meenutamine juhtub vahel sarnase põhjal, vahel ka mittesarnase põhjal. Ühe asja puhul meenub ka teine kui ollakse teadlik nii nende sarnasusest kui ka erinevusest. Me teame ka, mis on võrdsus ise. Võrdsus ja võrdsed asjad ei ole üks ja sama, kuna võrdsed asjad on vähem võrsed kui võrdne ise, siis võrdsuse enda kohta ei ole inimesed saanud teadmisi mitte võrdsetest asjadest, vaid on seda taibanud juba varem, kuna võrdsed asjad on vähem võrdsed kui võrdne ise. See tähendab, et me pidime juba enne sündi teadma, mis on võrdne ja ebavõrdne, kuid see saab olla juhtunud ainult siis, kui hing enne sündi olemas oli
VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Muistsetest aegadest saadik on inimesed andnud värvidele sümboolseid tähendusi. Hoolimata sellest, et värisümboolikas on kultuuriti tugevaid erinevusi, on see üks universaalsemaid sümbolsüsteeme. Teatavates värvides, näiteks punases on edasiviivat jõudu, ja neid loetakse eluandvateks ja ergutavateks, teised nagu sinine on tasandava loomuga ja rahustavad. Vikerkaart, milles on kogu spekter, peetakse heaks märgiks. VALGE sümboliseerib puhtust, veatust ja absoluuti. Seostub kõikides värvides enam pühadusega: ohvriloomad on sageli valged. Läänes kannab pruut valget, samas on see Aasias leinavärv. Kummitused arvatakse olevat valged,sest see värv ei varja midagi. Valge lipp tähendab allaandmist ja vaherahu, rahu üldse. MUST läänemaailmas on leina ja allmaailma värv, millel on seos ka nõidusega (must maagia). Hinduistlik hävingujumalanna Kali on must, Hiinas ...
seda vastavalt kujutatava motiivi pinnast esiletõusmise astmele. Ent Vana-Egiptuses kasutati laialdaselt süvistatud reljeefi, mille puhul figuurid olid pinna sisse süvendatud Süvistatud reljeefi kõrval kasutati Vana-Egiptuses peamiselt madalreljeefi, sest lõunamaises päikesevalguses mõjuvad just selliste reljeefide puhul valguse ja varju vahekorrad kõige paremini. Egiptuse reljeefi- ning maalikunsti peetakse väga sarnasteks kuna reljeef on madal ja enamasti värviline. Sarnasusest lähtuvalt tuuakse tihti maali- ning reljeefikunst ühtse nimetuse alla pinnakunst.Põhiliselt kujutati figuuri, mis oli antud nn egiptuse poosis:nägu külgvaates,silmad otse, õlad otse, jalad külgvaates . Käsitluslaad oli pinnapealine,s.t puudusid varjud ja värvidel hele-tumeduse üleminekud. Niisamuti ei osatud edasi anda ruumi tagapool olevaid inimesi asetati lihtsalt ülemisse ritta.Mida tähtsam oli inimene, seda suuremana teda kujutati.Et kõigele kujutatavale
Ahvi ja inimese sarnasused ja erinevused Inimese ja simpansi geenid on hinnanguliselt 99 % sarnased. Hoolimata geneetilisest sarnasusest on ahv ja inimene arenenud juba neli miljonit aastat erinevalt. AHVI JA INIMESE ERINEVUSED INIMENE AHV Inimene kõnnib sirge selja ja kahe jala abil. Ahvid toetavad tavaliselt neljale jalale. Inimese aju on umbes 3 korda suurem kui suurimal Ahvide aju on väiksem. ahvil gorillal. Inimese keha ei ole üldjuhul tervenisti karvadega Ahvid on karvased. kaetud. "Paljas ahv"
Igal neist on oma lugu, mida see referaat ka kirjeldab. Pilt 1. Komeet McNaught kolme galaktika taustal. 3 Asteroidid Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis orbiitidel ümber Päikese.Neid on nimetatud ka planeedi sarnasteks taevakehadeks ehk planetoidideks. Sõna "asteroid" tähendab kreekas keeles 'tähesarnane taevakeha'. See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega, vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad nagu tähedki punktidena, mitte ketastena.Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem kui 1 km, nimetatakse meteoorkehadeks.Asteroidide koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse, millest praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti
välisehituse võrdlemisega (homoloogilised elundid, analoogilised elundid ja mandunud elundid ehk vesitiigiumid (rudimendid)). Arengubioloogia toob tõendeid evolutsiooni toimumisele liikide lootelise arengu võrdlemisest. Molekulaarbioloogia, geneetilised võrdlused on näidanud, et geneetiline kood ning molekulaargeneetika põhiprotsessid on kogu eluslooduses samad. Kunstliku valiku ehk selektsiooni puhul lähtutakse järelduste tegemisel sarnasusest loodusliku valikuga, muutumiste analoogiast looduslike protsessidega. Biogeograafia tegeleb liikide levikuandmetega Maal ning toob evolutsiooni toimumisele kaudseid tõendeid. LOODUSLIK VALIK Looduslik valik on populatsiooni isendite valikuline ellujäämine ja paljunemisedukus, lühidalt: edukamate püsimajäämine. See sõltub isendite geneetlistest erinevustest ja keskkonnateguritest.
Populatsioon tavaliselt on liik jaotunud eri aladel elutsevateks asurkondadeks populatsioonideks. Populatsiooni moodustavad nt mingi kalaliigi isendid ühes järves, mingi taimeliigi isendid ühes metsas ja ka eestlased Eestimaal. Igas populatsioonis on väiksem või suurem geneetiline mitmekesisus. Populatsiooni isendid on omavahel fenotüüpselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonidesse kuuluvad isendid. Nende tunnuste sarnasus tuleneb peamiselt geneetilisest sarnasusest. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. See määrab suurema osa populatsiooni tunnuste mitmekesisusest. Godfrey Harold Hardy (inglise matemaatik) ja Wilhelm Weinberg (saksa arst) tõestasid 1908.a, et
kõigele. Ei saa kõrvale jätta positiivseid ega negatiivseid tulemusi, sest need on mõlemad olulised. Ei tohi lasta end ahvatlustest segada. Mõttetööd ei tohiks tagasi lükata. Kui mõttetöö ei tööta nii nagu peaks, oleks kõige parem mõttetööd otsast alustada. Mõttetöö peaks töötama nagu masin ning seda peaks suunama lakkamatult. 3) Hõimuiidol: millest lähtuvad kõik tajumused ja kuidas peegeldab inimaru asjade loomust? Tajumused lähtuvad inimese analoogiast ehk inimese sarnasusest. Inimaru segab oma loomuse asjade loomusesse ning sellega rikub ja moonutab seda loomust. Teeb loomuse teistsuguseks, kui see on. 4) Mille poolest erineb koopaiidol hõimuiidolist? Nimetage mõned tegurid, mis mõjutavad indiviidi poolset looduse valguse vastuvõttu. Hõimuiidolid põhinevad inimloomusel endal kuid koopaiidol on inimesest sõltuv. Tal on erinev mõtteviis, ta on endasse sulgunud. Ta on kui inimene, kes on oma koopasse sulgunud. Sellest ka selline nimetus
Eesti rahvaluule FLKU.04.082 Kadri Sado Rahvaluule kaasaegses maailmas noore inimese identiteedi kujundajana Juhendaja: Tiiu Jaago Tartu 2009 Sissejuhatus Rahvaluule on püsiv kunstiväärtus, mis traditsioonilises tähenduses hõlmab kõike, mis seondub meie esivanemate poolt pärandatud vaimse loominguga. Rahvaluuleteadlasi on läbi aegade paelunud küsimus traditsiooni sarnasusest ja erinevusest eri rahvastel, eri kohtades ja eri aegadel. Hilisemal ajal on üles kerkinud küsimus, kas ka tänapäeva noored oskavad ja suudavad hinnata rahvaluulet. Huvi pakkuv on kas see, kas noortel on aimu, et rahvusliku elujõu taga peituvad endisaegsed kombetalitlused, uskumused, tavad ja traditsioonid, mis on sotsiaalse kapitalina ravusliku identiteedi teenistuses. Käesoleva töö käigus üritati välja selgitada, missugune roll on rahvaluulel noorte identiteedi kujundajana
Klassikalise smokingi värvid on must, tumesinine või hall. Klassikalise smokingi juurde kuuluvad: püksid, mille küljeõmblusi kaunistavad sageli siidamplassid pintsak, mis vastavalt moele võib olla nii ühe- kui ka kaherealine, pintsaku reväärid ja nööbid on kaetud siidiga valge särk (tavalise või püstkraega, eest salakinnise või ehisnööpidega). Viimastel aastatel on levinud ka eest plisseeritud rinnaosaga särk. Välisest sarnasusest hoolimata on smokingi ja fraki särgid kaks täiesti erinevat asja: vest või vöö (Cummerbund) üheaegselt mõlemat ei kasutata tumeda smokingi juurde sobib väga hästi ka eredavärviline vest või vöö (nt. punane, kuldne vms) valge, korralikult kokkupandud rinnarätik mustad sokid mustad kingad (sobivad hästi mustad lakknahast kingad) must mantel (oleneb ilmast) mut kaabu (oleneb kombest) valge siidsall sõrmikud
Maa tüüpi planeetidel on vähe kaaslasi, sest nad on liiga lähedal päikesele. Iga planeet on u 2 korda kaugemal, kui eelmine planeet päikesest. Maa ja päikese vaheline kaugus 1 aü- 150 milj km. Kuna aastajooksul ei ole Maa kogu aeg samal kaugusel, siis on see keskmine kaugus päikesest. Kaaslaste arv: merkuut(0), veenus(0), maa( kuu), mars(phobos ja deimos). Kuu on meie poole ühe ja sama küljega. See on tingitud pöörlemise, tiirlemise sarnasusest. Kõik neli planeeti on tahked, metallilise tuumaga. Maal on vedel metallikiht, mis pöörlemisel tekitab elektri ja magnet välja. Mida lähemal on planeet päikesele seda suurem kiirus, sest päike mõjutab oma gravitatsiooniga Planeetida koostis ja ehitus: 1. Nad on gaasilised, koosnevad põhiliselt vesinikust ja heeliumist. 2. Sissepoole minnes lähevad gaasid üle vedelasse olekusse. Tuum on väike, tahke- raua ja räni ühendid
Seda loomulikult tahtmatult. Võrreldes sellega, kuidas me tajume reaalse maailma asju, on meie unenäod tihti ebaselged, vähe üksikasjalikud ja ka kõige parema tahtmise juures meie poolt ei ole meie mälu harilikult kaugeltki nii usaldusväärne. Seda näitab meile juba igapäevane kogemus ja ka küllalt tõestatud suur hulk erilisi katseid piltidega, etteloetud juttudega jne. Sellepärast võiks kõigil sellesarnastel juhtudel olla jutt ainult teatavast üldisest sarnasusest ühelt poolt teatava unenäo ja teiselt poolt teatavate reaalsete asjade ja sündmuste vahel, mis on iseenesest täiesti võimalik ja loomulik. Kuid üldine sarnasus ei anna meile veel õigust rääkida unenäo "täideminekust". Unenägude täideminemises etendab teatavat osa ka juhus. Ei ole sugugi ime, kui tuhandest unenäost üks näitab teatavat sarnasust mõne reaalse sündmusega, eriti kui seda sündmust oli võimalik täiesti loomulikul teel osalt ette näha või oodata.
Mikroobidevastased ained 1. Selgita mõistet kemoteraapia? Nakkushaiguste ja kasvajate ravi keemiliste ühenditega. 2. "Kemoteraapia" võttis kasutusele? a) G. Domagk b) P. Ehrlich c) A. Fleming d) S. Waksman 3. Kuidas antibiootikume klassifitseeritakse? Too iga grupi kohta üks toimeaine näide! 1)Beeta-laktaamsed AB (penitsilliinid, tsefalosporiinid) 2)Aminoglükosiidsed AB (streptomütsiin, kanamütsiin, gentamütsiin) 3)Tetratsükliinid(doksütsükliin) 4)Makroliidid (oleandomütsiin, erütromütsiin) 5)Polüpeptiidsed AB (batsitratsiin, gramitsidiin, polümüksiinid, valinomütsiin) 6)Kinoloonid (nalidiksiinhape, tsiprofloksatsiin) 7)Polüeensed AB (amfoteritsiin B, nüstatiin) 8) Glükopeptiidid (vankomütsiin) + Laia toimespektriga ja kitsa toimespektriga 4. Selgita penitsilliinirühma antibiootikumide klassifikatsiooni? To iga genaratsiooni kohta toimeaine näide? 1. generatsioon oksatsilliin, bensüülpenitsilliin 2. generatsioon ampitsilliin, amoksi...
tulevikku. Võrreldes sellega, kuidas me tajume reaalse maailma asju, on meie unenäod tihti ebaselged, vähe üksikasjalikud ja ka kõige parema tahtmise juures meie poolt ei ole meie mälu harilikult kaugeltki nii usaldusväärne. Seda näitab meile juba igapäevane kogemus ja ka küllalt tõestatud suur hulk erilisi katseid piltidega, etteloetud juttudega jne. Sellepärast võiks kõigil sellesarnastel juhtudel olla jutt ainult teatavast üldisest sarnasusest ühelt poolt teatava unenäo ja teiselt poolt teatavate reaalsete asjade ja sündmuste vahel, mis on iseenesest täiesti võimalik ja loomulik. Kuid üldine sarnasus ei anna meile veel õigust rääkida unenäo "täideminekust". Unenägude täideminemises etendab teatavat osa ka juhus. Ei ole sugugi ime, kui tuhandest unenäost üks näitab teatavat sarnasust mõne reaalse sündmusega, eriti kui seda sündmust oli võimalik täiesti loomulikul teel osalt ette näha või oodata.
teisi. Seda loomulikult tahtmatult. Võrreldes sellega, kuidas me tajume reaalse maailma asju, on meie unenäod tihti ebaselged, vähe üksikasjalikud ja ka kõige parema tahtmise juures meie poolt ei ole meie mälu harilikult kaugeltki nii usaldusväärne. Seda näitab meile juba igapäevane kogemus ja ka küllalt tõestatud suur hulk erilisi katseid piltidega, etteloetud juttudega jne. Sellepärast võiks kõigil sellesarnastel juhtudel olla jutt ainult teatavast üldisest sarnasusest ühelt poolt teatava unenäo ja teiselt poolt teatavate reaalsete asjade ja sündmuste vahel, mis on iseenesest täiesti võimalik ja loomulik. 5 Mõeldakse tihti selle üle, kas unenäol mingi mõte, hoiatus või ettekuulutus sees. 1. unenägu Sind aetakse taga, kuid sa ei suuda paigast liikuda. Tähendus: Võib tähendada paigalseisu üldisemas plaanis - seotuna mingite
Asteroidide ametlik nimetus oli kuni Rahvusvahelise Astronoomiauniooni XXVI peassambleeni 24. augustil 2006 väikeplaneedid. Nüüd on nad arvatud Päikesesüsteemi väikekehade hulka. Neid on nimetatud ka planetoidideks ehk planeedisarnasteks taevakehadeks. Sõna "asteroid" tähendab tähesarnast See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega, mida neil ei ole, vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki punktidena, mitte ketastena. Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem kui 1 km, nimetatakse meteoorkehadeks. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. Suurimad asteroidid Väga vähestel asteroididel on läbimõõt vähemalt 100 km. Kuni 2002. aastani oli suurim teadaolev asteroid 1 Ceres. 24. augustil 2006 arvati Ceres kääbusplaneetide hulka. Kuiperi vööst avastati asteroidid 50000 Quaoar (läbimõõt 1250 km),...
30) Nimetage 3 õppeainet, mis kuulusid keskaja ülikoolis õpetatava seitsme ,,vaba kunsti" hulka grammatika, retoorika, dialektika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika 31) Nimetage 3 keskaegse ülikooli teaduskonda, milles sai õpinguid jätkata pärast õpingute lõpetamist kunstide(filosoofia) teaduskonnas usu-, arsti- ja õigusteaduskond 32) Tooge kaks näidet keskaja ülikooli sarnasusest tänapäeva ülikooliga. Ülikoolil on oma juht rektor. Ülikool jaguneb teaduskondadeks. Ülikoolis tohivad õpetada vaid need, kellel on teaduskraad. Ülikoolis käiakse selleks, et saada head haridust, targaks ja kindlustada tulevikuks head karjääri. 33) Tooge kaks näidet keskaja ülikooli erinevusest tänapäeva ülikoolist. Üliõpilased palkasid endale ise õpetajaid doktoreid, kes olid õpilastest sõltuvuses. Linnast lahkumiseks pidi doktor
Sisukord: * Päritolu * Vana-Vene riik ehk Kiievi-Vene riik * Nimi * Rjurikud * Kiiev * Usk, tegevusalad, kaubandus, elukombed * Kasutatud kirjandus Päritolu Kust on venelased pärit? Loogiline vastus oleks ju: Venemaalt. Aga tegelikult ei ole sellele küsimusele nii kerge vastata, sest ei arheoloogid, slaavlaste kauged esivanemad ega ka bütsantsi kirjanikud ei ole selgeid teateid kirja pannud. Arvatakse, et nad on slaavlased. Kuid ka sellele pole kindlat vastustm kas nad ikka on slaavlased või ei ole. Arvatakse, et slaavlane on suhteliselt hiline nimetus venelastele. Umbes 5. - 6. sajand. Varasemalt kutsuti neid veneetideks. Sealt on tulnud ka eesti keelde sõna venelane ja soome keelde sõna venäläinen, aga pole välistatud, et veneetideks kutsuti hoopis läänepoolseid slaavlasi. Arheoloogid on märkinud lääne- slaavlaste territooriumiks Odrast läänest kuni Dneprini idas ning Vislast põhjas kuni Doonauni lõ...
terviklikkuse tajumine; · Elutarkuse olemasolu. 6. Isikutaju mehhanismid Kategooriate kohandamine stereotüüpide ja etalonide kasutamine (inimeste lahterdamine vanuse, ameti, rahvuse ja mis tahes sotsiaalse näitaja alusel) Loogiline järeldamine teise inimese iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivide üle otsustamine tema kohta käiva teabe läbitöötamisel. Analoogiline järeldamine otsustatakse kaasinimese üle teatud isikute, objektide või situatsioonide sarnasusest lähtudes. Empaatial põhinev isikutaju teise inimese, tema omaduste, seisundite ja käitumise tunnetamise viis, mis põhineb võimel elada sisse tema sisemaailma, näha ümbritsevat tema seisukohalt, teda mõista ja talle emotsionaalselt kaasa elada. Enesehinnag kõrge (motiveeritud, paremad töötulemused) madala eh tõstmiseks positiivne tagasiside ja julgustamine. 7. Atributsiooniteooria On seotud tajuga, hinnates seda, kuidas me tajume enda ja teiste käitumist ehk teiste
petab iseennast ja ka teisi. Seda loomulikult tahtmatult. Võrreldes sellega, kuidas me tajume reaalse maailma asju, on meie unenäod tihti ebaselged, vähe üksikasjalikud ja ka kõige parema tahtmise juures ei ole meie mälu harilikult kaugeltki nii usaldusväärne. Seda näitab meile juba igapäevane kogemus ja ka küllalt tõestatud suur hulk erilisi katseid piltidega, etteloetud juttudega jne. Sellepärast võiks kõigil sellesarnastel juhtudel olla jutt ainult teatavast üldisest sarnasusest ühelt poolt teatava unenäo ja teiselt poolt teatavate reaalsete asjade ja sündmuste vahel, mis on iseenesest täiesti võimalik ja loomulik. Kuid üldine sarnasus ei anna meile veel õigust rääkida unenäo "täideminekust". Unenägude täideminemises etendab teatavat osa ka juhus. Ei ole sugugi ime, kui tuhandest unenäost üks näitab teatavat sarnasust mõne reaalse sündmusega, eriti kui seda sündmust oli võimalik täiesti loomulikul teel osalt ette näha või oodata.
annavad Veenusele ereda metalse kesta. Sisemine ehitus Kuna Veenuse kohta puuduvad seismilised andmed ja andmed tema inertsimomendi kohta siis on ka vähe teada Veenuse sisestruktuuridest ja geokeemiast. Sarnasus Maa ja Veenuse suuruse ning keskmise tiheduse vahel laseb oletada, et neil on ka sarnane sisemine struktuur: tuum, vahevöö ja koor. Lähtudes Maa ja Veenuse sarnasusest on Veenuse tuum tõenäoliselt vähemalt osaliselt vedel, kuna planeedid on jahtunud umbes samasuguses tempos ning on ilmselt samuti raud-nikkel koostisega nagu Maal. Veenuse natuke väiksem diameeter lubab oletada, et sügaval planeedi sisemuses on rõhk palju väiksem kui Maa sisemuses. Põhimõtteline erinevus Maa ja Veenuse vahel on selles, et Veenusel puudub laamtektoonika . Laamtektoonika puudumise põhjuseks peetakse planeedil puuduvat vett, mis võiks muuta Veenuse
organisatsiooni. Käsuliin on katkematu võimuliin, mis kulgeb ülemiselt organisatsiooni tasandilt kõige madalamale tasandile ja näitab, kes kellele aru annab. See aitab töötajatel kindlaks määrata, kelle poole pöörduda, kui neil on probleeme ja samuti, kelle ees nad on vastutavad. Kontrolliulatus Kontrolliulatuse kontseptsioon näitab, kui palju alluvaid võib juht efektiivselt ja säästlikult juhtida. Kontrolliulatus oleneb ka alluvate tööülesannete sarnasusest, nende ülesannete keerulisusest, organisatsiooni juhtimise infosüsteemist, organisatsioonikultuuri tugevusest ja eelistatud juhtimisstiilist. Kontrolliulatus määrab, kui palju tasandeid ja juhte organisatsioonis on. Suurem kontrolliulatus muudab organisatsiooni kujundamise säästlikumaks. Viimaste aastate suund on laiema kontrolliulatuse poole. See võimaldab organisatsioonil vähendada kulusid, kiirendada otsustamist, suurendada paindlikkust, saada lähemale tarbijale ja
kõige laiemas ulatuses), mitte aga mõiste või suhe Üksikobjekti tähis võib koosneda ka mitmest sõnast või muudest märkideks, mida nimetame pärisnimeks. • Perekondlik sarnasus - Nii nagu ühes perekonnas on nt emal ja tütrel ühte värvi silmad ja emal ja pojal sarnane näokuju ning tütrel ja pojal ühte moodi suujoon – puudub üks kõikidele ühine joon, kuid kokku on pereliikmed omavahel sarnased. Filosoofiast pärinev Wittgensteini idee perekondlikust sarnasusest on üheks kaudseks teoreetiliseks aluseks kognitiivse semantika tekkele Morris Weitz sai tuntuks väitega, et kunsti ei ole võimalik defineerida, sest kunstiks nimetatakse nähtusi, mille vahel on perekondlik sarnasus Ludwig Wittgensteini mõttes. • Sapir-whorffi hüpotees ehk keelelise relatiivsuse hüpotees ütleb, et inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis on mõjutatud sellest, millist keelt ta kõneleb
Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Asteroidide ametlik nimetus oli kuni Rahvusvahelise Astronoomiauniooni XXVI peaassambleeni 24. augustil 2006 väikeplaneedid. Nüüd on nad arvatud Päikesesüsteemi väikekehade hulka. Neid on nimetatud ka planetoidideks. Sõna "asteroid" tähendab õieti ,,tähesarnast taevakeha". See nimetus ei tulene asteroidide füüsikalisest sarnasusest tähtedega (mida neil ei ole), vaid sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki punktidena, mitte ketastena. Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem kui 1 km, nimetatakse meteoorkehadeks. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. 2.2 Kuidas tekkisid asteroidid? Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat
kaaslast. Seletusteooriad 1. Mõistet võib kirjeldada tunnuste abil, kuid lisaks on olulised ka tunnustevahelised seosed. 2. Seletusteooria kohaselt seob mõisteid omavahel seletuslik struktuur 3. Just teooriad annavad põhjenduse sellele, millised tunnused on mõiste määratlemisel olulised ja millised mitte 4. Koherentsus mõistetes ei ole põhjustatud ainult objektide sarnasusest, vaid nendekohastest teoreetilistest teadmistest (teooriad, seletused) · Konteksti mõju mõistete esitusviisile (teine loeng) Laused. Lause struktuur. Lausete tähendused Laused on erinevad- lihtsad, keerulised( eeldavad lisategelasi- mart lööb palli), mart andis koera pallile. See on jänes- jänes on see(mängujänes). Laused mis ei ole grammatiliselt korrektselt.. Laused kus on olemas
Tuulevaikuse ajal merel tekib noortel janu ja Tristan ja Isolde joovad sellest, teadmata selle mjust. Nüüdsest peale kuuluvad nad elu lpuni teineteisele. Isoldest saab Marci naine, kuid salajased kohtumised Tristaniga hoiavad nende armastuse kustumatuna. Tristan ja Isolde möistetakse surma, kuid neil nnstub pögeneda. Elavad vabas looduses, kannatavad vaesust ja puudust. Lpuks andestab Marc neile ja saadab Tristani maalt välja. Tristan lahkub, abiellub nimede sarnasusest vlutuna teise Isoldega, kuid kohtumised ige Isoldega kestavad. Kord saab Tristan sjaväljal surmavalt haavata, ta laseb oma surivoodile kutsuda armastud Isolde,kes pidi saabuma valgetes purjedes laevaga. Tristani naine ütleb, et laev on heisanud musta purje. Tristan sureb, armastatud Isolde juab Tristani surivoodile liiga hilja, lohutamatus ahastuses heidab Tristani juurde, tema elujud saab otsa ja ta sureb. Samal htul nad maetakse koos, hommikuks on kasvanud
Seda loomulikult tahtmatult. Võrreldes sellega, kuidas me tajume reaalse maailma asju, on meie unenäod tihti ebaselged, vähe üksikasjalikud ja ka kõige parema tahtmise juures meie poolt ei ole meie mälu harilikult kaugeltki nii usaldusväärne. Seda näitab meile juba igapäevane kogemus ja ka küllalt tõestatud suur hulk erilisi katseid piltidega, etteloetud juttudega jne. Sellepärast võiks kõigil sellesarnastel juhtudel olla jutt ainult teatavast üldisest sarnasusest ühelt poolt teatava unenäo ja teiselt poolt teatavate reaalsete asjade ja sündmuste vahel, mis on iseenesest täiesti võimalik ja loomulik. Kuid üldine sarnasus ei anna meile veel õigust rääkida unenäo "täideminekust". Unenägude täideminemises etendab teatavat osa ka juhus. Ei ole sugugi ime, kui tuhandest unenäost üks näitab teatavat sarnasust mõne reaalse sündmusega, eriti kui seda sündmust oli võimalik täiesti loomulikul teel osalt ette näha või oodata.
1 KONKURENTS Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm (Viikmaa 2006). Konkurents tekib seetõttu, et sarnased või sama liiki organismid vajavad arenguks ja paljunemiseks ühesuguseid tingimusi ja resursse, mida vabas looduses enamasti kõigile ei jätku. Konkurents võib olla: 1. liigisisene 2. liikidevaheline. Mõlemal juhul piirab konkurents arengut ja võib viia osade organismide hukkumiseni. Tulenevalt ökoloogiliste nõudluste sarnasusest on liigisisene konkurents sageli tugevam kui liikidevaheline. (Lanno 2006) Kuna taimed on sessiilsed e paiksed, siis mängib nii abiootiline- kui ka biootilinekeskkond kogu nende arengu vältel väga olulist rolli. Enamuste taimede vajadused peamiste ressursside fotosünteetiliselt aktiivse kiirguse, vee ja peamiste mullatoitainete järele on suhteliselt sarnased ning seega on võitlus nende ressursside kättesaamise pärast paratamatu
3) Konkurentide strateegiate selgitamine, 4) Konkurendi tugevad ja nõrgad küljed, 5) Konkurentide käitumise hindamine, 6) Rünnata või vältida, 7) Konkurentsi infosüsteemi kujundamine. Konkurentsianalüüs algab konkurentide määratlemisest. Kui konkurendid on määratletud, saab hakata neid uurima, selgitades välja nende eesmärgid, strateegiad, tugevad ja nõrgad küljed ning nende käitumise. (14) Konkurentide liigid lähtuvalt pakutavate toodete sarnasusest ja tarbijate vajadusest: (16, lk 75- 76) a) Otsesteks konkurentideks on ettevõtted, kes pakuvad samasuguseid tooteid samasuguse vajadusega tarbijatele; b) Kaudseteks konkurentideks on pakkujad kes pakuvad erinevatele tarbijatele vormilt või funktsioonilt sarnaseid tooteid. Nende tooted on tehnoloogiliselt sarnased ja täidavad samalaadset funktsiooni, kuid tarbija on erinev;
isikute vastu, vaid õpetada meile, et ühe inimese mõtete ja tungide sarnasuse tõttu teise inimese mõtete ja tungidega, inimene, kes vaatab iseendasse ning paneb tähele, mida ta teeb, kui ta mõtleb, arvab, arutab, loodab, kardab jne, ja mis põhjustel ta neid asju teeb, seeläbi loeb ja teab, mis on kõigi teiste inimeste mõtted ja tungid sarnastes olukordades. Ma räägin tungide – iha, hirm, lootus jne, – sarnasusest, mis on samasugused kõigis inimestes, mitte tungide objektide sarnasusest, milleks on asjad, mida ihaldatakse, kardetakse, loodetakse jne, sest nende erinevus sõltub inimeste individuaalsest meelelaadist ja konkreetsest haridustasemest, ning neid on nii kerge varjata teiste teadmise eest, et inimese südame loomus, kuivõrd ta on määritud ja segadusse aetud silmakirjalikkusest, valetamisest, teesklusest ja ekslikest õpetustest, on loetav ainult sellele, kes uurib südameid. Kuigi me võime teinekord avastada
Korrektse uurimistöö puhul on tegemist teaduslike hüpoteeside püstitamisega selle kohta, millised eri organismide juures esinevad tunnused on homoloogsed ja millised mitte (vaid näiteks analoogsed, konvergentsi teel tekkinud). Lisaks konvergentsile võib mittehomoloogsete tunnuste sarnasus olla tin- gitd parallelismist - sama tunnuse tekkest tavaliselt suguluses olevates rühmades (Vavilovi paralleelse muutlikkuse fenomen!), mimikrist, ka juhus- likust sarnasusest. Analoogilised tunnused võivad endast kujutada ka näivat sarnasust, mis täpsemal uurimisel 'kaob'. 5.1. Homoloogia kriteeriume pole kuigi palju ja nad on sageli ebakind- lad. Esimeseks on muidugi morfoloogiline (anatoomiline, jne.) sarnasus ehi- tuses ja struktuuris; see esineb ka analoogia puhul, kuid struktuuri hool- sal uurimisel võib neid sageli eristada. Oluline on homoloogse organi või struktuuri erinevatel organismidel eri kujul esinemisel üleminekuvormide olemasolul
Sissejuhatus Nagu kõik teised elusolendid, teevad ka loomad iga uue põlvkonnaga läbi muudatusi. Tavaliselt on need nii pisikesed, et neid on väga raske märgata, kuid tuhandete või miljonite aastatega võivad need loomad välimuse täiesti teistsuguseks muuta. Seda muutumisprotsessi nimetatakse evolutsiooniks. See lubab loomadel kasutada uusi võimalusi ning kohastuda muutustega, mis nende ümber maailmas toimuvad. Evolutsioon toimib seniste omaduste teisenemise kaudu, harilikult ülipisikeste nihetena. Seetõttu kujutab iga loom endast elavat evolutsioonisalve, mis aitab meil näha erinevate liikide omavahelist sugulust.Evolutsiooni teeb võimalikuks loomade omaduste varieerumine, mille põhjuseks on loomade omavaheline võistlus piiratud ressursside, näiteks eluruumi ja toidu eest. Selles konkurentsis osutuvad ühed omadused teistest kasulikumaks, mistõttu nende omanikud elavad par...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
