Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau PUIDU TULEKAITSE Referaat Juhendaja: Andres Kapp Väimela 2012 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. IMMUTAMISMEETODITE LIIGITUS 4 2.1. Puidu ettevalmistamine immutamiseks 4 2.2. Immutamine vannides puidu eelneva kuumutamisega 5 2.3. Kapillaarimmutus 5 2.4. Difusioonimmutus 6 2.5. Surveimmutus vannis 6 3. TULEKAITSEVAHENDID JA NÄITED 7 3.1. Holz Prof 7 3.2. MP FR 8 4. KASUTATUD KIRJANDUS 9 1
· on neid kerge hoida puhtana · taustakõrgendus takistab ümbruse määrdumist · tugevad reguleeritavad roostevabast terasest jalad · aluste variandid: sahtlid, kapid, avatud alused · ühenduslatt takistab sodi sattumist seadmete vahele Kõigil seadmetel on suured ja kasutajasõbralikud nupud seadme varjus, kaitsmaks nuppe toidu pritsmete eest. Pastakeetja neli vormi võimaldavad mitmekülgset ja kiiret toiduvalmistamist. Tegusad fritüürid on 10 liitristes vannides. Ümarad nurgad lihtsustavad seadmete puhastamist. Praadimiseks ja grillimiseks on mitmeid efektiivseid võimalusi. [2] 4 5 8. METOS PANINIGRILL Metos -paninigrillid on kioskitele, kohvikutele ja restoranidele sobiv seade võileibade, röstleibade jms grillimiseks. Grillipinnad on rihveldatud, välja arvatud XAL- ja XBL-grillidel, kus alumine osa on sileda pinnaga
(Väljavõte kursusetöö koostamise juhendist) Kursusetöö vormistatakse arvutil A4 formaadis, ühepoolsel paberilehel, kirjatüüp Times New Roman, arvutikirja suurus 12 punkti, reavahe 1,5. Lehe servad jäetakse vabaks, vasakul ja paremal 3,17 ning üla- ja alaserval 2,54 cm, tekst tuleb rööpjoondada, tekstilõigud eraldatakse üksteisest täiendava reavahega. Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka. Alates teisest leheküljest (resümeest) märkida töö päisesse vasakule kooli nimetus, paremale töö autori nimi ja grupi nr (kirja suurus 10 pt). Töö põhitekst liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse (peatükk 1, alapeatükk 1.1, punkt 1.1.1). Sisukord 1.JALAHOOLDUSAPARAADID TOLMUIMEMIS- VÕI PIHUSTUSTEHNIKAGA........2 1.1.Mis eraldab tehnikaid?......................
Suurt efekti annab ka armatuuri plastilisuse ja sitkuse tõstmine, eriti hapra materjaliga komposiidi korral. 20. Tseferriide ja flanelli kasutamine lennukitel. Flanelli kasutatakse lihvimisel ja poleerimisel. Tseferriie on kasutusel tiiva kattena, lindina lennuki rataste rantides, kummeeritud torudes. 21. Magneesiumsulamist detailide kaitse korrosiooni eest. Tehnoloogia on järgmine: detail puhastatakse ja vabastatakse õlidest aluselistes vannides, millele järgneb veega pesemine 10 minutit. Edasi töödeldakse 10 min. 20% CrO3 kroomi lahuses räbustite NaF,CaCl2,KCl kõrvaldamiseks, kuna nad võivad hiljem muutuda korrosiooni allikateks. Peale loputamist vees asetatakse detailid vanni, kus toimub nende kemiline töötlus, mis ei muuda detailide mõõte. 22. Komposiidi tõmbeteim. Üheteljeline tõmbeteim on komposiitide katsetamisel kõige levinum. Selle abil määratakse elastsusmoodulit,
tavaliselt koos naatriumi ja kaltsiumiga. Tootmisviisi järgi võib soola jagada kolme põhigruppi: meresool, jäme sool ja peen sool ehk tavaline keedusool. Lisaks tuntakse veel mitmeid lisanditega sooli. Soolale võib anda täiendavaid omadusi erinevate lisandite, nagu näiteks joodi abil. Lisanditega soolade alla võime liigitada ka vähendatud naatriumisisaldusega soola ehk pan-soola. Meresool Meresoola saadakse merevee aurutamisel spetsiaalsetes vannides või tiikides päikeseenergia toimel. Meresoolal on üldjuhul madal puhtuseaste, see sõltub ümbritseva merevee koostisest ja puhtusest. Soolal on suured ja ebaühtlased kristallid. Peale naatriumkloriidi sisaldab meresool ka joodi, magneesiumi ja kaaliumi. Jäme sool ehk kivisool Suur osa iidsest merepõhjast on nüüdseks kuivale jäänud, jämedat ehk kivisoola saadaksegi enamasti maa-aluse soolalademe kaevandamisel. Jäme sool on meresoolast tunduvalt suuremate
ebameeldivat lõhna hajutada ning kanti parukaid, et peita rasvunuid juukseid. Seal pesti ennast minimaalselt ehk niisutati märja rätikuga käsi ja nägu ainult. Keha ei pestud aga selle eest vahetati alusriideid väga tihedalt, mõnikord isegi mitu korda päevas. Hilis-keskajal hakkasid aga pesemiskombed uuesti levima Euroopas. Rikkamad said lubada endale pesemist mitu korda nädalas ning populaarseks muutusid uuesti avalikkud vannid. Pesti ennast suurtest puidust vannides ning ainult rikkad said lubada endil sooja vee sees pesemist. Vaesed pesid ennast aga kord nädalas ja külma veega vannis, tihti pesi ennast kogu pere ühes ja samas vees. Avalikkest vannidest said aga kohtadeks, kus peeti pidusid ning tihti kuningad kutsusid mitte ainult enda perekonda vanni vaid ka enda sõpru ning ka õukonna liikmeid (Bushak, 2015). 1.3 Hügieen uusajal ( 16.saj. pKr- tänapäev) Renessaansiajastul hakkas Euroopas tekkima taas huvi hügieeni vastu
2. KLAASI KOOSTIS JA VALMISTAMINE Tavalise akna- või pudeliklaasi tootmisel on peamisteks lähteaineteks võimalikult puhas, helevalge kvartsliiv, marmor, kriit jt ning sooda. Kõigis lähteainetes peab olema minimaalselt rauaühendeid, et klaas ei tuleks liiga intensiivse värvusega. Klaasisegule on kasulik lisada saadava klaasiga sama sorti klaasi jäätmeid klaasisegu sulab ja ühtlustub siis paremini. Lähteaine peenestatakse, segatakse ja neid hakatakse kuumutama vannides või suurtes tiiglites. Kuumutamine toimub elektriliselt või gaasiga. Algul lendub lähteainetest niiskus, seejärel hakkavad lagunema karbonaadid ja tekivad silikaadid. Märgatav osa lagunemisel tekkinud süsihappegaasist jääb väikeste mullidena siirupitaolisesse klaasimassi, vähendades sellega klaasi läbipaistvust. Mullidest on väga raske lahti saada. Nende eemaldamiseks lisatakse kergesti lagunevaid sooli, näiteks
Klaasi koostis ja valmistamine Tavalise akna- või pudeliklaasi tootmisel on peamisteks lähteaineteks võimalikult puhas, helevalge kvartsliiv, marmor, kriit jt ning sooda. Kõigis lähteainetes peab olema minimaalselt rauaühendeid, et klaas ei tuleks liiga intensiivse värvusega. Klaasisegule on kasulik lisada saadava klaasiga sama sorti klaasi jäätmeid – klaasisegu sulab ja ühtlustub siis paremini. Lähteaine peenestatakse, segatakse ja neid hakatakse kuumutama vannides või suurtes tiiglites. Kuumutamine toimub elektriliselt või gaasiga. Algul lendub lähteainetest niiskus, seejärel hakkavad lagunema karbonaadid ja tekivad silikaadid. Märgatav osa lagunemisel tekkinud süsihappegaasist jääb väikeste mullidena siirupitaolisesse klaasimassi, vähendades sellega klaasi läbipaistvust. Mullidest on väga raske lahti saada. Nende eemaldamiseks lisatakse kergesti lagunevaid sooli, näiteks nitraate, millest tekivad
märgitud esimest korda sauna aastal 1310, kuigi tegelikult võisid saunad seal olla ka varem. Andmed väidavad, et osad saunadest kuulusid linnale ning linn rentis need välja. Saunapidajad võtsid saunalistelt raha ning maksid selle eest renti. Eksisteerisid ka sellised saunad, mis olid rajatud enda majade juurde, kuid nende kohta on andmeid väga vähe. Saunas käisid mehed ja naised koos ning mingil määral oli see ka armunute kokkusaamispaik. Aega veedeti suurtes vannides, vahel tehti ka massaaži. Saunad võisid kohati olla üpriski siivutud kohad. Samas lisaks saunadele eksisteerisid ka päris lõbumajad. Ka Tallinnas on olnud keskajal lõbumajasid e frauenhause. Müürivahe tänaval on olnud lõbumaja, mille kohta on andmeid juba 14. sajandist ning mis kandis nime Punane Klooster. Hilisemast ajast on neid teada juba tunduvalt rohkem. Lõbumajad olid keskajal üpriski levinud, kuigi katoliku kirik oli need patuks tembeldanud
Kasutatakse gaaside vastu maos ja sooles, ka lastel ja isegi imikutel, soole krampide (spasmide) raviks, higileajava vahendina, uriini ja sapierituse soodustamiseks. Eeterlikus õlis sisalduv asuleen rahustab allergia nähte. Välispidiselt tarvitatkse kummeliteed kuristamiseks, kompressideks raskelt paranevate haavade ja paisete, silmalaugude põletiku, hambavalu jne puhul. Kurgu limaskesta põletiku korral hingatakse sisse kummelitee auru. Teekummeli keedist kasutatakse ka vannides ja juuste pesemiseks. 3. KEEMILISED TAASTUSVAHENDID 3.1. Vitamiinid 12 põhitõde vitamiinidest 1. Vitamiinid on mikrotoitained, s.t me vajame neid suhteliselt väikestes kogustes. 2. Vitamiinid ei asenda teisi toitaineid. 3. Üks vitamiin ei asenda teisi vitamiine. 4. Vitamiinid ei anna organismile energiat, nad ei ole ei energiapillid ega -pommid. 5. Ensüümide koostisosadena mõjutavad vitamiinid otseselt ainevahetust ja on eluks hädavajalikud. 6
Peetakse väärtuslikuks maitsvaks ja muidu kasulikuks soolaks (leevandab ka lihase- ja liigesevaegusi). 1.4.3 Meresool. Meresool pärineb soolasoodest ja veekogudest (90% maailma veest on soolane, 1liitris merevees on umbes 30 g soola). Meresoola võib saada suurema soolasisaldusega sisemeredest või soolajärvedest (Punane meri, Surnumeri, Suur soolajärv). Meresoola saadakse peamiselt merevee aurutamisel, päikeseenergia toimel, spetsiaalsetes vannides või tiikides. Seejärel soola ladestus kogutakse, vajadusel ka sõelutakse, peenestatakse ja pakendatakse. Päikese ja tuule toimel aurustub vesi ja järgi jääb sool. Meresoola tooraine ja energiaallikas - vastavalt merevesi ja päikeseenergia - on väga odavad ning seega on selle soola tootmiskulud suhteliselt madalad. Samas on meresoola tootmine odav vaid soojemates piirkondades ning seetõttu hakkavad soola hinda, soola transportimisel päikeseenergia vaesematesse
Rümpasid ja tapasaadusi ei ole lubatud jahutada ühises ruumis (värske liha hügieeninõuete eeskiri pole enam kehtiv). Toidukõlbmatuks tunnistatud või uurimisele määratud liha ja tapasaadusi, samuti tingimisi toidukõlblikku liha ei ole lubatud jahutada ühises ruumis toidukõlblike rümpade või tapasaadustega. Nõud liha või tapasaadustega asetatakse jahutamisel, külmutamisel, hoidmisel riiulitele, raamidele vm vahenditele. Külmutatud liha või tapasaaduste hoidmisel kastides, vannides võib neid asetada üksteise peale virna ainult sel juhul, kui mahutid on puhtad ja on tagatud õhu juurdepääs igale lihaga täidetud mahutile. Alumine kastvann peab olema asetatud põrandal olevale restile. Veopakendis olevat liha ja tapasaadusi ei ole lubatud hoida ühises ruumis rümpade või pakendamata tapasaadustega. Liha ja tapasaaduste jahutamise, külmutamise ajad ja temperatuurid kantakse vastavasse zurnaali.
Kindlaksmääratud indikaatorite põhjal ja meditsiinilise kontrolli all toimuv ravimine. Mererand, puhas loodus. Asukoht mere ääres või merelise kliima mõjusfääris. Sise- ja välisveeatraktsioonid, nt ujumine ja Inhalatsiooniks ja/või ravisupluseks, nt veetorud. vannides, basseinides või meres, kasutatakse merevett. Ravivannid. Ravides kasutatakse meretooteid, nt muda või vetikaid. Päikesevannide võtmine. Päikeseravil kasutatakse eelkõige naturaalseid päikesekiiri, mida võib vajadusel asendada
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D – deutee...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
