SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSESSE Sirkka Hirsjärvi Jouko Huttunen KOKKUVÕTE Sissejuhatav osa tutvustab kasvatuse ja ühiskonna arengut primitiivses-, agraar-, feodaal- ja industriaalühiskondades ning muutunud arusaamsi lapsepõlvest. Inimene ei saa elada ja kasvada tühjuses; ta vajab kasvukeskonda. Primitiivsetes ühiskondades oli raske eristada kasvatust ja õpetust kogu elutervikust. Lapsed ja noored õppisid kuulates, vaadates ja tehes
Hirsjärvi, Sirkka; Remes, Pirkko & Sajavaar, Paula. 2004. Uuri ja kirjuta. Konspekt I Uurimus ja uurimusest kirjutamine Uurimistöö on oma loomult tsükliline, etapiviisiline; pidev protsess; protsess, mida võidakse alustada peaaegu millisest kohast tahes; protsess, mis suunab tehtud valikuid korduvalt analüüsima (uurimistöö spiraal). (Hirsjärvi, S; Remes, P & Sajavaara, P. 2004: 15) Uurimine on alguse saanud inimlikust praktikast, sest alati ei pruugi meie teadmised kindlad olla. Näiteks võime me vaadelda mõnda asja subjektiivselt, ning läbi selle takistame teiste teadmiste mitmekülgset hankimist. Võime ka jääda seisukohale, et argimõtlemine on kergem ja meil on välja kujunenud autoriteedid, mis takistavad meil asjale objektiivselt läheneda. Kuid vaatamata oma välja kujunenud teadmistele esineb argielus probleeme, mida ei saa lahendada olemasolevate teadmiste põhjal. Teaduslik teadvus aitab vabaneda tavapärastest mõtlemisharjumustest. ...
kirjalleen. Muutamien ensi lukujen jälkeen... Kirja alkaa siitä, kun Juha lukee entisen tyttöystävänsä, Pirkon lähettämää kirjettä siskollensa Sirkalle ja kaverilleen Erkille. Pirkko ilmaisee rehellisesti, selkeästi ja voisipa sanoa; rankasti mielipiteitänsä mutta ottaa lopussa kuitenkin hieman takapakkia ja toivottelee hyvät jatkot kuitenkin. Kun Juha on lopettanut lukemisen, Sirkka ja Erkki lähtevät kotejansa kohti. Erkki, kirjan päähenkilö kirjoittaa kirjaa Hannusta. Hän kirjoittaa rankkaa tarinaa siitä, kun Hannu on hakattu ja haluaa kovasti takaisin suomeen. Luku antaa sellaisen kuvan, kuin ruotsalaiset kaikki olisivat yhtä hirviökansaa. Samalla Hannun perheessä alkaa mennä huonosti: äiti, isä ja veli riitelevät. Surullista. En pidä tuonkaltaisesta kirjoituksesta. Kai se on jonkinlaista realismia. Tai
Pinge tõttu sattus ta jälle haiglasse. Kui ta sealt välja sai, sai ta teada, et tema parim sõbranna Gerda ei ole koolis käinud, keegi ei tea mis temaga juhtunud, isegi tema vanemad mitte. Gerda olevat põgenenud suvilasse. Maria läks sinna. Gerda ei naernud, ta oli tuim ja ei olnud selline nagu koguaeg. Maria kahtlustas, et sõbranna on rase, kuid tegelikult olid klassivend Karli peolkäinudvõõrad näod ta ära vägistanud. Maria kutsus Sirkka sinna, sest ka tema sai tänu Sirule (Sirkkale) ema surmast üle. Ta jättis Gerda ja Siru üksi suvilasse, ise läks kooli ja tegi eksamid ära. Mitu päeva ei saanud ta Sirut ega Gerdat kätte. Lõpuks helistas Siru, et tulgu suvilasse ja võtku Andres, Joosep, ja Gerda poiss Marko kaasa. Ja nad läksid. Kõik said kõigest üle. Linna tagasi minnes, tegi Gerda eksamid ära ja Maria läks isa ja Kuplikesega kokku elama. Nad leppisid ära. Maria poolvenna nimeks sa Markus.
SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSSE SIRKKA HIRSJÄRVI JOUKO HUTTUNEN See teos on mõeldud kasvatusteaduste aluste õpikuks. Autorite taotlus oli visandada ülevaatlik pilt kasvatusest ja õpetusest ning neid uurivast teadusest. Raamatus vaadeldakse teadust, mille nimi on kasvatusteadus, otsitakse selle tunnusjooni ja uurimisobjekte. KASVATUST PUUDUTAVA MÕTLEMISE JA TEADMUSE OLEMUS Kasvatust puudutav argimõtlemine Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused
· Keskaegsed pillid. · Tantsijad. Tartu Vanamuusika Festival · 1996 · Euroopa keskaja muusika · Tihedad sidemed Schola Cantorum Basiliensis'ega Sveitsist · Raho Langsepp · Festivitas Artium · 6.-9. oktoober Viljandi Vanamuusika Festival · 1982. aasta · Neeme Punder · 26. korda · 12.-17. juuli · Öökontserdid · Paolo Pandolfo,Trio Mediaeval, Haapsalu Vanamuusika Festivalid · 1994. aasta · Haapsalu Festivalikoor · CEFEMA · Paul Dombrecht, Sirkka-Liisa Kaakinen- Pilch · Toomas Siitan Rakvere Vanamuusika Festivalid · "Fiori musicali" · Rohkem pille kui varasemal korral. · "Händel Bachil külas" · "Puukingatants" Saaremaa Vanamuusikafestival · Neljas festival (2000) · 80 noort muusikut. · Tiiu Maripuu. · Krevera Rita Ilves. · Jacob van Eyck. · Lõpuüritus Muhus. Elleri muusikakooli vanamuusikaansambel · Anneli Kuusk. · Ellerino.
Jäätunud võõras Kristiine Kurema Jutustaja: Peategelane Maria, jutustus on mina vormis Tegelased: Ema, Isa, Joosep, Gerda, Andrus, tädi Olga, Sirkka, klassikaaslased, klassijuhataja Kuplike ja teised õpetajad Peategelane: Maria Aegruum: XXI sajandi algus Eestis Süzee: Maria kodu põleb maha ja ta ema sureb, isa enam lapsega ei suhtle Ainestik (teema): noorte elu Probleemistik: vanema surm, kodu maha põleng ja pärast seda hakkama saamine Kokkuvõtte: Kodu põles, päästjad ema ära ei päästnud. Naaber Olga, keda nad kutsuvad Olga tädiks kutsub ta enda juurde elama. Järgmisel päeval lähevad linna riideid ja kooli asju
Tähtsaimad rahvusvahelised kergejõustikuvõistlused on olümpiamängud, maailmameistrivõistlused, Euroopa meistrivõistlused. 2. Rahvusvahelised kergejõustiku tiitlivõistlused 2009. aastal 2.1 Torino Euroopa sisemeistrivõistlused 2009 aasta kevadel toimunud Torino Euroopa sisemeistrivõistlustel läks Eesti kergejõustikul üle ootuste hästi. Euroopa sisemeistriteks krooniti Ksenija Balta ja Mikk Pahapill. Esi kümne hulka tulid lisaks sisemeistritele: Sirkka-Liisa Kivine, Maris Mägi, Jaanus Uudmäe, Kaire Leibak ja Anna Iljustsenko. Medaliriike oli nimetatud võistlusel 23, Eesti kergejõustiklased tõid Eesti 6. kohale. (http://et.wikipedia.org/wiki/2009._aasta_Euroopa_sisemeistriv %C3%B5istlused_kergej%C3%B5ustikus 04.12.09) Eesti koondislaste tulemused Torino Euroopa sisemeistrivõistlustel on kajastatud tabelis (vt tabel 1). Tabel 1 Eesti sportlaste tulemused 2009. aasta Torino Euroopa kergejõustiku sisemeistrivõistlustel
augustini Saksamaal Berliinis. Võistlustest võtab osa kokku 202 erinevat riiki, võistlejaid 2101, mõõtu võetakse 47 alal. Maailmameistrivõistlustel osales 2101 sportlast 202 riigist. Suurim võistkond oli USA-l, kust osales 136 sportlast. 2. Eestlased Berliini MM-il. Kaheteistkümnendatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel osales 17 Eesti sportlast: 200 m jooksus : Marek Niit 1500 m jooksus : Tiidrek Nurme kõrgushüppes : Anna Iljuštšenko kaugushüppes : Ksenija Balta ja Sirkka-Liisa Kivine kolmikhüppes : Lauri Leis kuulitõukes : Taavi Peetre kettaheites : Märt Israel, Gerd Kanter ja Aleksander Tammert odaviskes : Moonika Aava, Mihkel Kukk ja Tanel Laanmäe seitsmevõistluses : Kaie Kand kümnevõistluses : Andres Raja, Mikk Pahapill ja Mikk-Mihkel Arro 3. Medalid. MM-il jagati välja 47 komplekti medaleid. Kõige rohkem medaleid võitis USA, kelle sportlased said kokku 22 medalit, millest kuldmedaleid oli 10, hõbedaid 6 ja pronkmedaleid ka 6
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Referaat Jaan Soots Sirkka Luks 10 A Viljandi 2010 Noorus Jaan Soots sündis Juliuse kalendri järgi 27.veebruaril/ Gregoriuse kalendri järgi 12.märtsil 1880 ja suri 6.veebruaril 1942. ta oli Eesti sõjaväelane(kindralmajor) ja poliitik. Ta sündis talupidajate perre. Aastatel 1888 - 1894 õppis Helme valla-ja kihelkonna koolis ning osales aktiivselt Jakob Hurda rahvaluule kogumiskampaanias ja teistes ühistegevustes.
Eesti on saalihoki ülemaailmses mõistes siiski "arengumaa" ja seetõttu on loomulik, et eeskuju antud küsimustes tuleb võtta rahvusvahelisest kogemusest. Selleks on kohtunikutöö puhul parim võimalus järgida rahvusvahelist kategooriat omavate kohtunike tööd. Eestis oli see lõppenud hooaja jooksul võimalik kahel korral - veebruari alguses toimunud Eesti - Läti maavõistlusi Tallinnas vilistas Soome kohtunikepaar Tommi Riihimäki - Juha Sirkka ning meeste Eesti meistrivõistluste esimest finaalmängu Jõgeval Läti kohtunikepaar Agris Kivkulis - Uldis Linis. Saalihokit vähegi põhjalikumalt tundval inimesel oli kerge märgata erinevusi Soome ja Läti kohtunike vilistamisstiili järgmistes aspektides: lubatud jõumängu aste, ?latsioon, kommunikatsioon mängijatega, liikumine väljakul ja kommunikatsioon isekeskis aktiivse mängu ajal. Eesti piires lähevad inimeste arvamused selles osas, kumma kohtunikepaari vilistamisstiil
SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSESSE Sirkka Hirsjärv, Jouko Huttunen KONSPEKT KASVATUST PUUDUTAVA MÕTLEMISE JA TEADMUSE OLEMUS Inimese argimõtlemise ja -teadmiste lähtekohaks on tema isiklikud kogemused Inimesed selgitavad, tõlgendavad ja hindavad olukordi. Nad on aja jooksul talletanud mällu mitmesuguseid teadmisi ning vestlustes vahendavad neid üksteisele. Samuti loovad nad oma kogemusi ja mujalt hangitud teavet kokku
Barokkorkester, kes esinevad nii vokaalsuurvormide koosseisus kui ka omaette kavadega. Aastate jooksul on hinnatumate Eesti solistide ja ansamblite kõrval esinenud kogu maailmas tuntud ja hinnatud ansambleid, nagu gamba-ansamblid Phantasm ja Fretwork (Suurbritannia), Baroque Fever (Taani), Pariisi Gregoriaani Koor, väljapaistvad solistid, nagu Marcel Ponseele ja Paul Dombrecht (oboe), Lucy van Dael ja Sirkka-Liisa Kaakinen-Pilch (viiul), Emma Kirkby (sopran), Hans-Jörg Mammel ja Simon Wall (tenor) ja paljud teised. Festivali korraldaja oli aastatel 1996-2009 kontserdiagentuur Concerto Grosso, praegu on korraldajaks Muusikaühing Studio Vocale. Festivali kunstiline juht on muusikateadlane ja dirigent, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Toomas Siitan. Sellel aastal toimus Haapsalu Vanamuusikafestival juba 18. korda ja leidis aset 13.-17. juulil.
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Referaat Villem Reiman Sirkka Luks 10 A Viljandi 2010 Elulugu (9.III 1861 Suure-Kõpu vald - 25 V 1917 Kolga-Jaani) Villem Reiman sündis renditaluniku sügavalt religioosses ja askeetlikus perekonnas, kus valitses range vennastekoguduse vaim. 1872-77 õppis ta Viljandi elementaar- ja kreiskoolis, seejärel 1878-82 Pärnu gümnaasiumis, kus sai hea klassikalise hariduse. Villem Reiman tudengina 1882 astus Villem Reiman Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Samal aastal sai Eesti Kirjameeste Seltsi liikmeks
23. augustini Saksamaal Berliinis. Võistlustest võtab osa kokku 202 erinevat riiki, võistlejaid 2101, mõõtu võetakse 47 alal. Maailmameistrivõistlustel osales 2101 sportlast 202 riigist. Suurim võistkond oli USA-l, kust osales 136 sportlast. Eestlased Berliini MM-il: Kaheteistkümnendatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel osales 17 Eesti sportlast: 200 m jooksus : Marek Niit 1500 m jooksus : Tiidrek Nurme kõrgushüppes : Anna Iljustsenko kaugushüppes : Ksenija Balta ja Sirkka-Liisa Kivine kolmikhüppes : Lauri Leis kuulitõukes : Taavi Peetre kettaheites : Märt Israel, Gerd Kanter ja Aleksander Tammert odaviskes : Moonika Aava, Mihkel Kukk ja Tanel Laanmäe seitsmevõistluses : Kaie Kand kümnevõistluses : Andres Raja, Mikk Pahapill ja Mikk-Mihkel Arro 3 Medalid MM-il jagati välja 47 komplekti medaleid. Kõige rohkem medaleid võitis USA, kelle sportlased said kokku 22
(1993) andmei väideti, et vesinik ja selle oksiidid toimivad osooni hävimisel katalüsaatoritena. Kuni 80% osoonikihi lagunemisest toimub katalüsaatorite kaasabil. X + O3 -> XO + O2 (5) XO + O -> X + O2 X- H või OH (6) kokku O + O3 -> O2 + O2 (7) Kuna reaktsioonis 6 moodustub katalüsaator X üha uuesti võib üha uute osoonimolekulide hävimise protsess alata tuhandeid või isegi sadu tuhandeid kordi järjest. Protsess kestab seni, kuni X moodustab mingi teise ainega püsiva ühendi. Sirkka Liisa Kaupinen (1991) esitab järgmise reaktsioonitsükli. O3 + hv -> O + O2 (8) O + H2O -> 2OH- (9) Osooni molekuli fotodissotsiatsioonil (8) vabanenud hapniku aatom reageerib vee molekuliga (reaktsioon 9) ning sünnib hüdroksüülradikaal. See reageerib omakorda kõigi atmosfääris olevate molekulidega , puhastades niimoodi atmosfääri. 3
Vabariigi kiir- ja tõkkejooksu vanemtreener on mitmed aastad olnud türilane Leonhard Soom. Sportlastest on peale II maailmasõda vabariigi koondvõistkonda või kõrgemale jõudnud Totti Kasekamp, Andres ja Helen Püümann Lehtsest, Aleksander Tammeert, Aadu Krevald ja Aksel Laul Tapalt, Maie Tiigi, Kalev Martsepp, Gudrun Kaukver, Marika Raiski, Ann Hiiemaa, Jaan Põldmaa ja Victoria Kass Paidest, Laine Erik-Kallas Retlast, Sirkka-Liisa Kivine ja Kalev Maarand Säreverest, Rutti Luksepp, Anne Sookael-Mägi, Hilje Eerik, Pille Tõnissoo, Deivi Sadeiko-Jäärats, Tiina Beljaeva, Enrik Lang, Paavo Kivine, Hilje Uudemets, Indrek Vahtra, Gunnar Kirsipuu, Margus Pirksaar, Rait Männik ja Jaanus Suvi Türilt, Toomas Berendsen ja Madli Luur Amblast, Ants Nurmekivi Järva- Jaanist, Enn Rohula Karinult, Sergei Ustintsev ja Tarmo Saar Koerust... Neid on veel, andke andeks teie, kes siinkohal nimetamata jäid...
Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid Terve mõistus Inimesed selgitavad, tõlgendavad ja hindavad olukordi. Nad on aja jooksul talletanud mällu mitmesuguseid teadmisi ning vestluse vahendavad neid üksteisele. Samuti loovad nad oma kogemusi ja mujalt hangitud teavet kokku põimides uusi teadmisi ja kujundavad nii kindlaid arusaamu. Uskumused Selle mõistega viidatakse tõigale, et tõlgendame maailma enamasti traditsiooniliste teadmiste ja kogemuste valguses. Uskumused on inimeste ja ühiskonna kultuuris domineerivad arusaamad, mis on oma olemuselt kas mõistuspärased või emotsionaalsed ja teadmiste vahel võib tõmmata selge piiri. Teadmiste oluline on tõele vastavus, mis ongi nende mõistete eristamises otsustav. Uskumisega kaasneb sageli teatud veendumus selle tõele vastavusest, aga esitaja pole selles kindel. Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused Teaduse eesmärk on luua põh...
Äripäev 2007, Investeerimise Teejuht, Tallinna Raamatutrükikoda 16 Anet Tomberg 2007, Portfelliriskide hindamine aktsiaportfelli näitel, Magistritöö. Harry M.Markowitz 1959, Portfolio selection, JOHN WILEY AND SONS INC. Asta teearu, Erik Krumm (2005) Ettevõtte Finantsjuhtimine, Tallin, kirjastus Pegasus Tõnis Oja, Raivo sormunen, Investori Aastaraamat, Äripäeva Kirjastuse AS 2007 Sirkka Hirsjärvi, Pirkko Remes, Paula Sajavaara, Uuri ja kirjuta, Kirjastus Medicina 2010. 17
Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse (Sisukokkuvõte) Sisukord Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid..............................................................................................4 Terve mõistus...............................................................................................................................4 Uskumused...................................................................................................................................4 Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused................................................................................4 Teadus kasvab välja argiteadmistest............................................................................................4 Teaduse tunnused.........................................................................................................................4 Põhjendatavus................
autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I Kuna reaktsioonis 6 moodustub katalüsaator X üha uuesti võib üha uute osoonimolekulide hävimise protsess alata tuhandeid või isegi sadu tuhandeid kordi järjest. Protsess kestab seni, kuni X moodustab mingi teise ainega püsiva ühendi. Sirkka Liisa Kaupinen (1991) esitab järgmise reaktsioonitsükli. O3 + hv -> O + O2 (8) Equation 8 O + H2O -> 2OH- (9) Equation 9 Osooni molekuli fotodissotsiatsioonil (8) vabanenud hapniku aatom reageerib vee molekuliga (reaktsioon 9) ning sünnib hüdroksüülradikaal. See reageerib omakorda kõigi atmosfääris olevate molekulidega , puhastades niimoodi atmosfääri. See reaktsioon destabiliseerib osooni ja hapniku vahelist tasakaalu, sest , sest OH reageerib ka osooni molekuliga
, Kreilkamp, M. K. Tourismus-Manage- ment. Berlin. 1998, 740 s. (saksa keeles) 33. Hall, Colin Michael, Page, Stephen J. The Geography of Tourism and Recreation. Environment, place and space. Third edition. London: Routhledge, 2006, 427 p. 34. Hallik-Sass, Piret, Müristaja, Heli. Elamuskuurordi klastri strateegia aastateks 20112014. 28.02.2011, 22 lk. (avaldamata) 35. Harrill, Rich. Fundamentals of Destination Management and Marketing. s.l., 2005, 281 p. 36. Hirsjärvi, Sirkka. ja Hurme, Helena. Tutkimushaastattelu Teemahaastat-telun teoria ja käytäntö. 4. painos. Helsinki: Yliopistopaino Kustannus, 2006, 213 s. (soome keeles) 37. Holden, Andrew. Tourism Studies and the Social Sciences. London, New York: Routhledge, 2006, 228 p. 38. Howie, Frank. Managing the Tourist Destination: A Practical Interactive Guide. Cengage Learning EMEA, 2003, 337 p. 65 39. ISPA Global Consumer Report 2007
2431 2300 Seim Heiki Tartu 06:31:20 M45 2106 1803 Serg Rene Läänemaa 05:01:05 M45 180 235 Shumanov Tiit Lääne-Viru 03:09:29 M45 2037 2028 Siimpoeg Viivo Tallinn 04:55:07 M45 2132 2632 Siitan Andres Tallinn 05:04:25 M45 627 608 Simonov Aleksandr Venemaa 03:37:16 M45 1622 1276 Sinitsyn Ants Tallinn 04:27:03 M45 622 1491 Sirkka Erkki Soome 03:36:58 M45 1651 2273 Sulaoja Urmas Ida-Viru 04:28:45 M45 136 160 Suluste Jüri Saaremaa 03:05:34 M45 1034 2846 Suurna Tõnu Tartu 03:57:34 M45 1035 945 Tamm Kaido Pärnu 03:57:35 M45 545 1826 Tamm Tõiv Tartu 03:33:39 M45 1261 714 Tammetalu Tõnis Tartu 04:08:08 M45 2382 2446 Tarikas Avo Valga 06:00:37 M45
annaabi.ee 
