Kontsert koosnes kahest osast, esimest osa esitasid Taltechi Bigbänd ja teist osa Kaitseliidu Tallinna maleva orkestri Bigbänd. Esimeses osas esitati Mike Carubia, Eero Koivistoineni, Siim Aimla, Bob Mintzeri, Walter Donaldsoni ja George A. Whitingi, Harold Arleni, Yip Harburgi ja Billy Rosei, Morgan Lewsi Nancy Hamiltoni, Raimond Valgre ja Helin-Mari Arderi teoseid. Instrumentideks olid saksafonid, tromboonid, trompetid, klaver, elekti kitarr ja trummikomplekt. Dirikentideks olid Teet Raik ja Kristina Bianca Rantala. Mõnel laul laulis ka solist Helin Mari Arder. Teises osas Anderw Lloyd Webberi, Tõnis Kõrvitsa, James Van Heuseni, Cole Porteri, Johnny Richardsi, Freddie Mercury ja Neal Hefti teoseid. Instrumentideks olid samuti saksofonid, tromboonid, trompetid, klaver, elektrikitarr ja trummikomplekt. Dirigendiks oli Sten Valdmaa. Laule laulsid Jaan Krivel ja Siim Aimla. Minu lemmik looks oli Siim Aimla „Big Big Bänd“. Lugu juhendas Kristina Bianca Rantala,
voolud. Suured voolud aga panid mootori kergelt suitsu ajama. Tallinna Tehnikaülikool Energeetikateaduskond Asüntroonmootori kontrollmõõtmised Mõõtetehnika alused Labor nr. 3 Teostasid: Heigo Mõlder Jaanus Aal Karl Pärn Toomas Vaiman Juhendas Raik Jansikene Tallinn 2004 Heigo Mõlder Toomas Vaiman Raik Jansikene
ning äratada paneelinimene üles enne, kui kukk kireb. Selle mehe naine tahtis harjavarrega tantsivad Olat korrale kutsuda. Ravikuur sai läbi ning Apo tuli Ola töö juurde. Ola otsustas temaga lõpparve teha. Meeletu vastu aitab arstirohi, keeletu vastu ei aita seegi. Ola oli eelistanud poega Apole. Kaida käis Olal ikka vahepeal külas. Jagelused naabriga. Pesemata ja haisvad nõud, tüli kapi pärast. Ulvi süüdistas Olat paljude abielude lõhkumises. Tuli kindlustusagent Raik, kes keeras kruvid kappi, et lahendada piiritüli. Velvoga sai Raik hästi läbi. Ola tundis, et Raigis on see elutahe ja rõõm, mida tal pole ning ta tundis ennast mehe seltsis hästi ja vabalt. Ola ja Raik said tütre, Marjatta. Ometi Raigil oli oma naine ja lapsed. Ta oli nõus pidama mitut naist ja peret. Ola oli ikka rahulolematu, miski ei suutnud teda õnnelikuks teha. Ola tahtis inimesele alt üles vaadata. Võibolla oli asi selles, et kes on lapsest saati üksi olnud,
enam Apost, kuna on otsustanud Velvo kasuks. Ola elu ei lähe sellegi poolest paremaks. Tema normaalset ja rahulikku elu koos lapsega hakkab murendama asjaolu, et nende korterist saab ühiskorter. See toob kaasa uued tülid. Tülidele leidub lahendus Raiki näol, kes kindlustusfirma agendina lahendab esiteks kahe korteris elava pere riidekapi ruumi jaotamise küsimuse. Oma rõõmsa meele ja hea võimega lapsi lõbustada sai ta ka Velvoga hästi läbi. Mõne päeva pärast külastas Raik neid jällegi ning nii ta Ola ellu tuligi. Olal oli hea Raigiga suhelda, ta tundis, et ta ei pea temaga rääkides sõnu valima nagu see oli olnud Silveriga. Raigist hoovas elamisrõõmu mida Ola vajas. Mõne aja pärast saab ka Ola Raigilt lapse, mida ta võtab väga loomulikuna erinevalt sellest kui Velvo sündis. Raik aitas küll Olal lapsi kasvatada, kuid ei olnud koguaeg tema läheduses. Tegelikult tundiski Ola ennast üksinda paremini, seetõttu saigi ta ka Raigiga nii hästi läbi.
õppejõud. ''Klassikaga uude aastasse'' orkestris olid pillideks oboe, saksofon, fagott, metsasarv, bariton, flööt, trompet, tromboon, tuuba, bariton, kontrabass ja nendele lisaks oli ka löökpilliderühm. Pidevalt tegutsedes on orkester marssinud nii laulupeo rongkäikudes kui esinenud TTÜ mitmesugustel üritustel. Ürituse kavas olid välja toodud ühed muusikamaailma suurtegijad. Nendeks olid Jean Sibelius, Ludwig van Beethoven, Priit Raik Dimitri Shostakovich, Phillip Sparke, Georges Bizet, Ottorino Respighi ja Leonard Bernstein. Kokku esitati üheksa teost ja publiku soovil ka üks lisalugu. Kõikidest esitatud paladest oli minu lemmikuks George Gershwin'i ''The Symphonic Gershwin''. Mis mulle meeldis oli selle vahelduv tempo ja kohati rõõmsameelne meeleolu. Teos algas aeglaselt ja siis vahepeal muutus tempokamaks. Enamusajast oli siiski ülekaalus aeglane tempo. See kestis umbes 10 minutit ja esimeses pooles oli põhirõhk
Psühholoogia minu elus Inimesed on ikka olnud huvitatud sellest, mis toimub nende sisemaailmas ning ka suhetes teistega. Kuidas me tajume ennast ja teisi, milliseid põhjusi omistame enda ja teistega toimuvatele sündmustele, miks oleme just sellised nagu oleme ning miks käitume sageli eneselegi ootamatult? Lisaks igapäevaeluga seotud pisiraskustele tuleb kahjuks ette ka ekstreemseid olukordi, mis nõuavad meilt eriti suuri pingutusi. Tuleb ju säilitada eneseusaldus konfliktsetes situatsioonides ning juhul kui oled kaotanud töö või lähedase inimese. See ei ole just lihtne ja mõnikord võib olukord tõesti lootusetuna näida. Siin saabki suuresti aidata teadmine sellest, mis minuga toimub, kui kaua see kesta võib või kelle poole pöörduda abi saamiseks. Elu rasked hetked pakuvad meile võimalust õppimiseks kuivõrd just sellistes situatsioonides avastame enese ja oma võimete kohta asju, millest enne aimugi ei oln...
Hinduism Raik Eek 10b Hinduism on Indias ja India lähedastes riikides levinud usund, mis hõlmab suurt hulka uskumusi ja rituaale. Hinduism on maailma vanim religioon ning suuruselt on ta kolmas, kristluse ja islami järel. Selle usundi järgijaid on maailmas umbes üks mljard inimest, kellest ligikaudu 900 000 000 inimest elavad Indias ja Nepaalis. Seetõttu on see religioon väga tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga.
2014.aasta Visiooni Tallinna kontserdid toimuvad 29. ja 30.mail:Tallinna Vanalinnapäevade raames eraldi kontsertidena Raekoja Platsil, Bastioni aias jaJazziklubis Philly Joe´s.31.mai kontserdid toimuvad Saue linnas Noortepäeva raames, Jaanitule platsi laval ja restoranis Loft Longe´s.Festival on mõeldud nii algajatele, kui ka edasijõudnud noortele jazzmuusikutele.Visioon 2014 peaesineja on Rahvusvaheline Noorte Big Band. Big Bandi dirigendid on Teet Raik (EMTA) ja Londoni Kuningliku Muusikaakadeemia jazzosakonna juhataja, trompetist Nick Smart (London).Festivalil kuuleme rahvusvahelisi koostööprojekte, heliloomingut ning soolokontserte:Pae Kollektiiv ja Kirke Karja, Klaveriduo Joel Engqvist Lyssarides - Holger Marjamaa ja paljud teised.
Tere kallid kuulajad! Linnatänavad on täis hulkuvaid loomi - koeri ja kasse. Enamusel neist on varem olnud kodu. Aga miks enam mitte? Paljud koerad-kassid on ise kodust ära jooksnud või eksinud (enamasti need, keda omapäi jalutama lastakse), kuid suuremal osal puudub kodu sellepärast, et nad on n.ö "minema visatud" nagu asjad, mida enam ei vajata. Raske on mõista, miks loomi enam ei taheta ja tänavale heidetakse. Põhjenduseks tuuakse, et endised lemmikud on muutunud tülikaks või on inimestel (näiteks töö tõttu) vaja ära kolida ja loomi ei saa kaasa võtta. Eelneva põhjal võib öelda, et hulkuvate loomadega kaasnevad probleemid saavad alguse ikka inimeste hoolimatusest, mugavusest ja teadmatusest.Nad ei mõtle, mis neist saab ja kuidas nad hakkama saavad. Me peaksime märkama endast nõrgemaid ja igal võimalus aitama neid. Siin aitaks ehk selgitustöö, näiteks meedia vahendusel. Televisioonis on mitmeid saateid, kus antakse nõu ja selgitatakse...
on alla 0,5 g transrasvhappeid. FDA prognoosis, et aastaks 2009 on USAs kasutusele võetud transrasvhapete märgistus ära hoidnud 600 kuni 1200 südamehaigustesse haigestumist ning 250 kuni 500 surmajuhtumit. Eestis on transrasvhapete kasutamine suurenenud viimase 20 aasta jooksul. See-eest on Eestis teatud nimetusega toodetesse osaliselt hüdrogeenitud taimerasva lisamine keelatud. Kokkuvõte Raik-Hiio Mikelsaare artiklist (08.10.2009) Inimesed peavad transrasvu terviseohustajaks. Transrasvhappeid on kõige enam piimas ja mäletsejate keharasvas, kus nende hulk moodustab 28% kogu rasvast. Kuigi transrasvhappeid taimelipiidides ei leidu, saab neid sinna kunstlikult tekitada. Tegelikult tekivad transrasvhapped neisse ise, kui taimelipiidide tsisrasvhappejääke
EESTI KUNST 20. SAJANDI ALGUSES Raik Eek - Jaanus Varus 20. sajandi alguses... · Loodi kõik kunstielu vajalikud valdkonnad · Pandi alus näitustele, kunstiharidusele ja kunstnike organisatsioonidele · Kavandati kunstimuuseumi rajamist Kristjan Raud · Elas 1865 1943 · Üks põhilisi eesti rahvusliku kunsti rajajaid · Illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg" · Söejoonistus ja graafika · Nõmmel asub Kristjan Raua majamuuseum · Kristjan Raua nimeline kunstipreemia (alates 1973)(35000.-) "Tähtede all" (tsüklist "Inimene ja öö" 1907-1909 tuss, guass) "Inimene ja töö" (tuss) "Kalevipoja surm" 1935 (üldinimlikud teemad nagu igatsus, armastus, üksindus) "Kalevipoeg" (süsi) "Pesu" 1937 (Loodus ja külaelu lähtus olukordade meeleolust) Ants Laikmaa · 1866 1943 · Ta õppis 18911893 ja 18961897 Saksamaal Düsseldorfi Kunstiakadeemias ning töötas seejärel Düsseldorfis. · Eesti rahvusliku kunsti raj...
arenemist maailmas, siis poleks see üllatus, kui varsti saaks teostada ka eelnimetatut. On levinud ka arusaam, et saab luua täpse koopia inimesest, just tema isiksust silmas pidades, siis ka see pole tõsi, sest kloonindiviid on inimese geneetiline, mitte aga isiksuse koopia. Milleks oleks inimese kloonimist vaja? Kui nüüd hästi järele mõelda , siis tegelikult seda vaja ju ei ole, kuid mõningates olukordades oleks see siiski võimalus. Nimelt Tartu Ülikooli teadlase Raik-Hiio Mikkelsaare sõnul võimaldaks kloonimine aidata naisi, kelle munarakud ei ole täisväärtuslikud. Selleks oleks vaja munarakust eemaldada pärilikkusaine kahjustusega tuum ja asendada see spermatogooni tuumaga. Mikkelsaare sõnul sünniks täiesti terve laps, naisega ta ei sarnaneks mitte mingil moel, kuid teisalt oleks nagu isa suust kukkunud. Kas sellist võimalust oleks vaja kasutusele võtta, kui see on riskantne ja lööb loodusliku kulgemise laiali? Välja
Kontserdi eesmärgiks oli tutvustada nende äsjavalminud plaati nimega ,, Kaks maailma." Kontserdi eestvedajaks oli Viljandi Jazziklubi, kes korraldab igal kolmapäeval Pärimusmuusika Aida kohvikus jazzi õhtuid. Kontserdi käigus esitas kollektiiv oma plaadil olevaid kümmet lugu, mis kõik kujutasid endast jazzmuusikat. Kollektiiv koosnes 6-st liikmest: Liina Saar (laul), Danel Aljo (saksofon, klarnet), Teet Raik ( trompet, flüügelhorn), Paul Daniel (kitarrid), Mingo Rajandi ( kontrabass, basskitarr) ja Ahto Abner (trummid, löökriistad). Bänd kujutab endast 2007. a loodud kollektiivi, kes viljeleb peale jazzmuusika veel folk- ja popmuusikat. Bändi eeliseks on see, et bänd esitab ainult enda loomingut. Kontserdi erilisus peitus minu jaoks selles, et minul puuduvad otsesed kokkupõrked jazzmuusikaga. See kontsert oli sellesmõttes minu jaoks erakordne, kuna sain pikemalt
üleminekuvormi demokraatia säilitanud, kuid tugeva parempoolse liikumise ja mõjuka põrandaaluse liikumisega Soome suunas.14 Oluline tähelepanek on siinjuures see, et riigipöördega alguses lepiti ja ka poliitilised erakonnad olid sellega päri. Kas tõesti kardeti 9 Jaak Valge. Eesti vabadussõjalased ja saksa natsionaalsotsialistid: ideoloogia, poliitiline taktika ja kontaktid. Tuna, nr. 3, 2009, lk. 5. 10 Ibid., lk. 6. 11 Kristi Raik. Sirp: Kas Eesti kordab samu vigu? 10.12.2004. 12 Millest sõltub demokraatia elukestus? – Akadeemia, 2005, nr. 1, lk. 52. 13 S. Zettenberg. Eesti ajalugu, lk. 428. 14 Eesti ajalugu VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Kirjutanud Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Lauri Vahtre... [jt.]; tegevtoimetajad Ago Pajur ja Tõnu Tannberg; peatoimetaja Sulev Vahtre. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 24. 3 vabadussõjalisi siis nii palju
Turunduse alused Õpimap Juhendaja: Priit Tannik Koostas: Demi Raik Pärnu 2010 Sissejuhatus turundusse 1. Milliseid põhitegevusi ettevõttes tehakse? V: Import, eksport, eelarve eest vastutamine, kuludearvestamine, toote või teenuste pakkumine, otsuste tegemine ja ettevõtte arendamine. Turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. 2. Mida mõeldakse, kui kõneldakse turundusest? Milliseid määratlusi (definitsioone) leiate?
Ma läksin trepist alla ja see oligi kõik. Mitte midagi rohkem ei olnud välja arvatud mingi kuppli sarnane asi toa keskel. See sarnanes kuidagi allveelaevaga. Seal sees oli üks kang, raadio ja istekohad ning väike aken ukse juures. Läksin sisse ja tõmbasin kangist. Uksed sulgusid ja kõik hakkas liikuma. Aknast välja vaadatas oli näha, et ma suundun vee alla. Paari sekundi pärast tuli akna ette üks ekraan mis hakkas rääkima. ''Mina olen Andreas Raik ja ma olen siin, et teilt küsida ühe küsimuse. Kas inimene pole õigustatud omada mida ta on teeninud. Ei, ütleb mees Washingtonis. See kuulub vaestele. Ei ütleb mees Vatikanis. See kuulub jumalale. Ei ütleb mees Moskvas. See kuulub kõigele. Mina hülgasin need vastused. Selle asemel valisin ma midagi muud. Ma valisin võimatu. Ma valisin Trinitau.'' Ekraan tõusis ja mina olin uskumatus kohas. Vee all oli tohutu linn mis oli täiesti ilus. See oli nagu New York koos
Maastikuliste väärtuste definitsioonid ja hindamine. Väärtuslike maastike määratlemise protsess. Väärtuslike maastike hindamise kriteeriumid ja nende rakendamine. Maastik lähimineviku keskkonnakorralduses. 1960ndad - Esimesed funktsionaalse tsoneerimise katsetused Ida- Virumaal põlevkivitootmisaladel (H.Luik ja V.Ranniku). Tartu ümbruse puhkemaastike liigendamine ja roheliste koridoride planeerimine (J.Eilart 1970ndad - Esimene Eesti territoriaalne tsoneering (A. Raik, J. Jagomägi). Funktsionaalse planeerimise pe hakkasid kasutama projekteerijad (RPI Maaparandusprojekt; RPI Maaehitusprojekt jt) 1979-81 – Eesti loodusvarade kaitse j säästliku kasutamise skeem (J. Jagomägi, A. Raik) 1979-1981 – Eesti loodusvarade kaitse ja säästliku kasutamise skeem (J. Jagomägi, A. Raik) IDEE EESTI ÖKOVÕRGUSTIKUST 1983-1988 detailsemad ÖKOLOOGILISELT KOMPENSEERIVA VÕRGUSTIKU KAARDID (sh Tallinn ja selle tagamaa, Hiiumaa, Saaremaa, Virumaa)
Salomon Henningi töö.See on huvitav eelkõige diplomaatia ajaloo seisukohalt, sõjasündmused on võrreldes teiste kaasaegsete kroonikatega vähetähtsal kohal. Henning keskendus oma isandale Keplerile, tema tegevusele sõja ajal ja läbirääkimistele Poolaga. Koos Henrich von Tiesenhauseni ja veidi hilisemal ajal Rootsi alal tegutsenud Brandisega oli ta oma aja kõige produktiivsem kirjamees. Katri Raik. Eesti – ja Liivimaa kroonikakirjutuse kõrgaeg 16.sajandi II poolel ja 17.sajandi alul. Ajalooline Ajakiri. 2001. 4, lk.16 2. Liivi sõja ajend - Tartu maks. 16. sajandi esimesel poolel hakkas Euroopa idapiiri taga esile tõusma Vene riik, mis tollele ajale kohaselt ei põlanud oma territooriumi laiendamisel ära kavalat diplomaatiat ja ka reaalset relvade täristamist. Tänaseks on teada, et idanaabri käitumises pole viimase viiesaja
Eerik-Niiles Kross Urmas Kruuse Tarmo Kruusimäe Leo Kunnas Kalvi Kõva Helmen Kütt Ants Laaneots Kalle Laanet Viktoria Ladõnskaja-Kubits Alar Laneman Maris Lauri Jürgen Ligi Oudekki Loone Mihhail Lotman Lauri Läänemets Natalia Malleus Andres Metsoja Kristen Michal Marko Mihkelson Madis Milling Aadu Must Tõnis Mölder Jevgeni Ossinovski Anneli Ott Ivari Padar Hanno Pevkur Heljo Pikhof Siim Pohlak Anti Poolamets Heidy Purga Paul Puustusmaa Henn Põlluaas Peeter Rahnel Katri Raik Valdo Randpere Urmas Reitelmann Siret Kotka Martin Repinski Signe Riisalo Kai Rimmel Keit Pentus-Rosimannus Taavi Rõivas Indrek Saar Üllar Saaremäe Kersti Sarapuu Erki Savisaar Helir-Valdor Seeder Andrus Seeme Sven Sester Priit Sibul Riina Sikkut Mihhail Stalnuhhin Andres Sutt Aivar Sõerd Marko Šorin Kristina Šmigun-Vähi Raivo Tamm Tarmo Tamm Urve Tiidus Vilja Toomast Marika Tuus-Laul Jaak Valge Viktor Vassiljev Mart Võrklaev
Soojus koguneb vette. Läänemeri on madal, sellest tuleneb aastane suur temp.amplituud. Mujal nii põhjas pole nii sooja vett. Termiline inerts, selle mõju pilvedele ja sademetele. Sademetehari. Temp kontrast külma ja sooja talve vahel rannikutel on suurem kui sisemaal. Kui eesti kliimat peaks kõige üldiselt iseloomustama, siis aasataajad sesoonsed muutused on kõige iseloomulikumad. Klimaatilise aastaaja näitajad alguskuupäev, kestus. Ants Raik 1993. a kevad oli imelik. Siis algas Tartus suvi 24. aprillil, kuid Vilsandil 23. juunil. Aastaaja algus: kui positiivseid hälvete summa ületab negatiivsete summa, on alanud. Seega tuleb hälbeid summeerida. Kodutööna tuleb määrata 8 kuupäeva klimaatiliste aastaaegade algused. Tuleb määrata esimesena kevadtalve algus millal hakkasid domineerima sulapäevad. 1928. aasta. Selleks kuupäevaks on 16. märts. Varakevad esimene päev, kui lund pole 1. aprill,
ootab ees uus elu vabas ja jõukas maailmas - Elleni ja Chrisiga Ameerika Ühendriikides. "Miss Saigoni" lavastas Tallinna linnahallis aastal 2002 rootsi lavastaja Georg Malvius, kunstnik oli Ellen Cairns ja dirigent Erki Pehk. Peaosades astusid üles Meribel Müürsepp või Nele-Liis Vaiksoo (Kim), Koit Toome või Mikk Saar (Chris), Marko Matvere või Sepo Seeman (insener), Lauri Liiv või Erik Meremaa (John), Kaire Vilgats või Ele Raik (baaritüdruk Gigi) ning Maarja-Liis Ilus või Janika Sillamaa (Ellen). Muusikal ei pälvinud arvustustes just ülistavaid hinnanguid - heideti ette näiteks "parim enne" möödumist ("Postimees"). Sellegipoolest oli lavastus menukas, linnahallis mängiti seda ligi 20 korda. Aasta pärast Eesti lavastust tuli muusikal lavale ka Helsingi Linnateatris, kus osalesid samades rollides Koit Toome ja Lauri Liiv, neile lisaks koorilauljatena veel ka Evelin Samuel ja Mikk Saar.
Lisa 1.1 Riskihindamisjuhend Eestikeelne versioon. Kasutamise kuupäev: 09.04.2018, allikas http://tootervishoid.pikk.ee/kavandamine/terviseriskide-hindamine/tookeskkonna- riskianaluus Kaljula, P., Ivask, M., Avi, I. & Reisberg, R. (2017). Kontoritöö ABC. Kasutamise kuupäev 09.04.2018, allikas Tallinn: Tööinspektsioon. https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/ti_kontorit____-abc_est_a5_web Laugen, K., Kaidis, V., Raik, I. & Haidak, M. (2012). Töötervishoiu ja tööohutuse käsiraamat kutsekoolidele. Kasutamise kuupäev: 10.04.2018, allikas Tallinn. Sotsiaalministeerium. Tööelu arengu osakond: https://www.sm.ee/sites/default/files/contenteditors/Ministeerium_kontaktid/Valjaand ed/tookeskkonna_kasiraamat.pdf Pitts, P. (2018). Physical agents. Kasutamise kuupäev: 10.04.2018, allikas United Kingtom. Health & Safety Laboratory: https://oshwiki
( SKA kodulehelt 04.05 2014) Politsei- ja piirivalvekolledži nõukogu koosseis: Elmar Vaher - Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, kolledži nõukogu esimees Tõnu Hunt - Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalve alal Raigo Haabu - Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja kriminaalpolitsei alal Tarmo Miilits - Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja korrakaitsepolitsei alal Vilve Raik - Politsei- ja Piirivalveameti administratsiooni juht Elmar Vaher - Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri prefekt Janne Pikma-Öövel - Politsei- ja Piirivalveameti administratsiooni personalibüroo juht Aivar Toompere - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži direktor Maiko Martsik - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži direktori asetäitja Merle Kutser - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži direktori asetäitja
Maris Leiaru VII 202 620 3850 Marje Terk VII 502 620 3750 Mati Meldorf VII 505 620 3765 Mati Tähemaa VII 310 620 3800 Mati Valdma VII 501 620 3764 Matti Keel VII 508 620 3768 Niazi M.H. Abouhwaij VII-307 620 3800 Paul Taklaja VII 511 620 3754 Paul Vesiloo VII 210 620 3853 Peep Kroos VII 310 620 3800 Peeter Raesaar VII 506 620 3766 Raik Jansikene VII 409 620 3697 Raili Kukk VII-221 620 3850 Raivo Teemets VII 411 620 3710 Raul Aarpuu VII 409 620 3697 Reeli Kuhi-Thalfeldt VII 507 620 3767 Taavi Möller VII 408 620 3708 Tanel Jalakas VII 413 620 3703 Tarmo Rosman VII 310 620 3800 Tiiu Sakkos VII 308 620 3802 Tõnu Lehtla VII 403 620 3704 Toomas Vaimann VII 304 620 3800
Ka ühemunakaksikute sõrmejäljed on erinevad. Kloonimiskatseid tehakse ja jätkatakse eelkõige: Transgeensete organismide saamiseks. Mudelhiired luuakse, et leida ravimeid inimese haigustele. Hävimisohus olevate liikide säilitamiseks: võetakse hävimisohus looma tüvirakust tuum ja viiakse see lähedase liigi munarakku. Munarakk siirdatakse tagasi looma emakasse. Sünnib hävimisohus liigi esindaja. Tartu ülikooli teadlane Raik-Hiio Mikelsaar soovitab ühiskonnal suhtuda sallivamalt kloonimist puudutavatesse uudistesse, sest kloonimine polevat teadlase hinnangul ebaeetiline ja päästaks üle maailma miljoneid inimesi probleemist, kui mees ei suuda lapsetegemisega lihtsalt hakkama saada. Haapsalu Kolledz 17 Referaat 2009 Inimese arendamine tehnoloogiat kasutades 7
Koostanud Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. -> ÕS 2006 Kogumikuartikkel Kui artikkel on võetud ajalehest, ajakirjast või kogumikust, siis tuleb viitekirjesse lisada artikli ilmumiskoha andmed. Mõttekriips jagab viitekirja pooleks, Mõttekriipsu ette jääb alati teave artikli kohta ja mõttekriipsu järele info ajakirja või kogumiku kohta. Näide: Ehala, Martin, Margit Raik 2003. Eesti keel eesti koolis. - Eesti kirjakeele kasutusvaldkondade seisundi uuringud. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: TPÜ Kirjastus, lk 11-35. näide2: Eichfuss, Riho 2011. Inimeste teadlikkus nafta ja alternatiivsete kütuste kohta. - Akadeemia nr2. lk 63-84. näide3: Kaareste, Norbert 2007. Kooliaasta algus rõõmustab. - Postimees 3.09, lk 3. 13.11.15 Ülesanne 1 1. Käo, Aimar 1997. Looduse rüpes. Tallinn: Kirjastus Koolibri (Käo 1997);
IV TÄIDESAATEV JA KOHALIK VÕIM PARLAMENTAARSES VABARIIGIS Täidesaatvat võimu teostab demokraatlikus riigis VALITSUS, mille moodustavad ministrid. JÜRI RATASE juhitav valitsus astus ametisse 23. novembril 2016. Valitsuskoalitsiooni kuuluvad Eesti Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Erakond Isamaa. Valitsusse kuulub lisaks peaministrile 14 ministrit (1 + 14 = 15): peaminister Jüri Ratas siseminister Katri Raik kultuuriminister Indrek Saar riigihalduse minister Janek Mäggi kaitseminister Jüri Luik majandus- ja taristuminister Kadri Simson sotsiaalkaitseminister Kaia Iva haridus- ja teadusminister Mailis Reps ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist tervise- ja tööminister Riina Sikkut keskkonnaminister Siim Kiisler välisminister Sven Mikser maaeluminister Tarmo Tamm rahandusminister Toomas Tõniste justiitsminister Urmas Reinsalu Valitsust juhib peaminister
Ma tean, kuidas siduda salli (ma oskan) Ma tean, kuidas teha kunstlikku hingamist (ma oskan) Ma tean, kuidas kasvatada kanepit (ma oskan) 6. Mis on propositsiooniline teadmine? Moodusta näide. Propositsiooniline on et-teadmine, mis viitab asjade kohta teadmisele. See on sisuline teadmine, mis toetub rohkem uurimustele, mitte kogemustele. Avalik, tõestatav ja loogiline teadmine. Näited: Ma tean, et loeng toimub auditooriumis XX. Ma tean, et 2x2=4. Ma tean, et Katri Raik on meie kolledzi direktor. On tavaks jaotada kaheks: aprioorne (kogemuse eelne, sellest sõltumatu), nt 3+1=4 või on euro sümbol ja empiiriline teadmine (sõltub kogemusest) 7. Selgitage teadmise traditsioonilise määratluse kolme komponenti. Uskumise tingimus (S usub, et p) selleks, et ma võiksin teada, et X gripis, pean ka uskuma, et X on gripis. Teisiti nimetatakse ka psühholoogiliseks tingimuseks.
praegu allikana väga hinnas. Toona aga jäi lootusetult Russowi varju ega leidnud avaldamist. Liivimaa ajalugu 1556-1561.1556. aastal algas viimane Vana-Liivimaa kodusõda, kulmineerus nn koadjuutorisõda. 1562 Vana-Liivimaa lakkab olemast. Saared Taanile, Põhja-Eesti Rootsile, Liivimaa Poolale. Franz Nyenstede- Riia bürgermeister, teda uurib põhjalikult ka Raik, kirjutas kah Poola ajal. Liivimaa esiajast kuni 1609, eriti viimased 100 aastat. Dionysius Fabricius – jesuiit, Viljandi praost. Oli Poola-meelne. Tema „Liivimaa ajaloo lühiülevaade“ on aastatetest 1558-1610 ja pühendub eeskätt Poola võimuperioodile Liivimaal. Thomas Hiärn. Rootsi-aegne ametnik. Ta kirjutas 7. osalise Eesti-, Liivi- ja Lätimaa ajaloo, mis käsitleb sündmusi aastani 1639. Kroonika jäi pooleli (sest suri ära!).
nr. 355 tel.56694781 1988 helevõik Priit Ojamaa UELN 30.03.2007 233002100457399 28.04.05 - 142-175-19,0 ANTU 757 E Peatõuraamat ANDO 537E 21.03.2005 1977 hall ROLAND RAIK sünd.14.08.01 Saku vald hall Harjumaa Gen.eksp. TUISE 3695E tel.5658580 UELN nr. 945 1997 must Roland Raik 233401000458101 10.01.2008 21.08
mere rannakaitse komiteelt (Vunk 2004: 7). Esimene ravi eesmärgil loodud ehitis avati 1838. aastal. Tänapäevasel kujul tuntud ujumist sel ajal ei eksisteerinud. Vette mindi arsti käsul otse rannakarjamaa taimestikult, mille meri sageli üle ujutas. Vees käimine oli ebameeldiv protseduur, mida tehti iga ilmaga alasti, veetemperatuuri mõõtmata. Riietumiseks oli rannakarjamaale paigaldatud lihtne hurtsik. (Raik 1958: 12) 29 1889. aastal Pärnu kuurordi esimese raviasutuse munipalitseerinud linnavalitsus koosnes peamiselt sakslastest ja nende mõjul otsiti arenguideid ümberkaudsetest kuuror- tidest ehk tänapäeva mõistes käidi ühel õppereisil Kuressaares ja Riia rannas (Eerme 1931: 7). Naastes leiti, et Pärnul pole eeldusi saada puhkekuurordiks, mistõttu tehti ambitsioonikas plaan ravikuurordi rajamiseks. See hõlmas kogu rannapiirkonna välja-
ut.ee/BGZM/videoloomad/limused.htm http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/mardikalised.htm http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/pehmekoorlased.htm http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/poilased.htm http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/siklased.htm http://www.vvvs.ee/failid2/oppematerjal%20teod.pdf 44 Kiryanova, Krall, 1980 Krall, Luik, 2000 Looduse entsüklopeedia lk 144-145 Maaleht,09.2007 Mati Martin 1999. Eesti Loodus O. Nilson, A. Raik, I. Riisalo, A. Tiits, H. Tiits. Loodusõpetus. Käsiraamat õpetajale. - Tallinn: VALGUS, 1982. - Lk. 196-197 www.kiideva.ee/puisniit www.wikipedia.org 45 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................... 3 PUISNIITUDE LOOMASTIK..........................................................................
Mati Meldorf VII 505 620 3765 Mati Tähemaa VII 310 620 3800 Mati Valdma VII 501 620 3764 Matti Keel VII 508 620 3768 Niazi M.H. Abouhwaij VII-307 620 3800 Paul Taklaja VII 511 620 3754 Paul Vesiloo VII 210 620 3853 Peep Kroos VII 310 620 3800 Peeter Raesaar VII 506 620 3766 Raik Jansikene VII 409 620 3697 Raili Kukk VII-221 620 3850 Raivo Teemets VII 411 620 3710 Raul Aarpuu VII 409 620 3697 Reeli Kuhi-Thalfeldt VII 507 620 3767 Taavi Möller VII 408 620 3708 Tanel Jalakas VII 413 620 3703 Tarmo Rosman VII 310 620 3800 Tiiu Sakkos VII 308 620 3802
Eerik-Niiles Kross Urmas Kruuse Tarmo Kruusimäe Leo Kunnas Kalvi Kõva Helmen Kütt Ants Laaneots Kalle Laanet Viktoria Ladõnskaja-Kubits Maris Lauri Jürgen Ligi Oudekki Loone Mihhail Lotman Lauri Läänemets Natalia Malleus Andres Metsoja Kristen Michal Marko Mihkelson Madis Milling Aadu Must Tõnis Mölder Jevgeni Ossinovski Anneli Ott Ivari Padar Keit Pentus-Rosimannus Hanno Pevkur Heljo Pikhof Siim Pohlak Anti Poolamets Heidy Purga Paul Puustusmaa Henn Põlluaas Peeter Rahnel Katri Raik Valdo Randpere Urmas Reitelmann Martin Repinski Mailis Reps Signe Riisalo Kai Rimmel Taavi Rõivas Indrek Saar Üllar Saaremäe Kersti Sarapuu Erki Savisaar Helir-Valdor Seeder Andrus Seeme Sven Sester Priit Sibul Riina Sikkut Mihhail Stalnuhhin Andres Sutt Aivar Sõerd Kristina Šmigun-Vähi Marko Šorin Raivo Tamm Tarmo Tamm Urve Tiidus Vilja Toomast Marika Tuus-Laul Jaak Valge Viktor Vassiljev Mart Võrklaev
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................
annaabi.ee 
