Protokoll Protos (esimene) + kolla (liim) = protokollon (esimene leht, mis liimiti dokumendirulli ülaserva ning millele märgiti üriku sisu ja autori nimi). Kesk- ja varauusaegne tähendus nõuded, kuidas vormistada kirju (viisakusvormelid) ja korraldada tseremooniaid. Tänane tähendus - kokkulepitud põhimõtted, mis käsitlevad ühiskonnas väljakujunenud käitumis- ja suhtlemisnorme, hierarhiat, ühiskondlikku positsiooni, tseremooniaid jne. Diplomaatiline protokoll Riikidevahelises suhtluses väljakujunenud normide ja reeglite kogu. Täpsemalt: riikidevaheline kirjavahetus, diplomaatiliste esindajate vahetamise kord, ameti- ja auastmed, diplomaatiline korpus, hierarhia, riiklikud tseremooniad, ametlikud kohtumised ja vastuvõtud. Tähtis koht aegade jooksul kujunenud tavadel ja kommetel, mida riikide esindajad omavahelises suhtluses järgivad. Ametiprotokoll Ametialases suhtlemises üldtunnustatud käitumisnormid, tavad ja kombed, mille alus on ame...
Resümee Teise maailmasõja ajal elanud ja tegutsenud eestlased on aja jooksul erinevatele Eestit valitsenud võimudele jalgu jäänud ja nad on sunniviisiliselt unustatud. Samuti ka kunagisest kiirkäimise ja maratonijooksu Eesti NSV meistrist Loit Laidnast on teada ainult üksikuid legende, mille tõesuses võib kahelda. Uurimistöö eesmärk oli kasutada ära võimalust Loit Laidna veel elavatelt sugulastelt informatsiooni saada ja ajalooline tõde välja selgitada. Uurimistöö põhineb valdavalt intervjuude põhjal saadud informatsioonil, kuid kasutati ka teemakohast kirjandust, Loit Laidna kohta käivaid dokumente, fotosid ja ta oma üksikuid märkmeid. Nii suudeti luua veel eksisteerivatest infokildudest võimalikult terviklik pilt Loit Laidna elust. Loit Laidna elu on imeline näide, kuidas Teine maailmasõda ja äärmuslikud poliitilised
3. Keevitusleek Keevitusleek moodustub põlevgaasi ja hapniku põlemisel. Leegi ülesanne on kuumutada ja sulatada keevituskohas põhi- ning lisametalli. Kõik süsivesinikke sisaldavad põlevgaasid annavad keevitusleegi, millel on kolm selgelt eristatavat osa: tuum, töötsoon ja loit. 3.2. Leegi skeem ja temperatuuri jagunemine tsoonide järgi 1. Tuum - 2. Töötsoon 3. Loit Tuumal on teravalt piiritletud, peaaegu silindriline, otsast ümarduv kuju, ta pind helendub tugevalt. Tuuma suurus oleneb küttesegu koostisest, hulgast ja väljavoolukiirusest. Leegi tuuma läbimõõdu määrab kindlaks suudmikukanali läbimõõt, tema pikkuse aga gaasisegu väljavoolukiirus. Hapnikurõhu
Oksüdeerivat leeki kasutatakse messingi keevitamisel ja kõvasulami jootmisel. Taandav leek Taandav leek tekib atsetüleeni ülehulga puhul, kui põletisse suunatava atsetüleeni ühe mahuühiku kohta on vähem kui 0,95 mahuühikut hapnikku. Sellise leegi tuuma piirjooned kaotavad oma piirid, tuuma otsale tekib rohekas kroon, mille järgi otsustataksegi atsetüleeni ülehulga üle. Töötsoon on tunduvalt heledam ja sulab tuumaga peaaegu ühte, loit aga muutub kollakaks. Atsetüleeni suure ülehulga puhul hakkab leek suitsema, sest atsetüleeni täielikuks põlemiseks ei jätku hapnikku. Parem- ja vasaksuunaline keevitus Paremsuunaline keevitamine Paremsuunalise keevitamise puhul keevitatakse vasakult paremale, keevitusleek suunatakse õmbluse keevitatavale osale, keevitustraat aga liigub põleti järel. Põleti suudmikuga võngutatakse ristsihis. Kuna leek on suunatud juba keevitatud
Keevituskohale toimetatakse vesinik terasballoonides, gaasilises olekus rõhu all. Kasutusala: malmi, alumiiniumi, messini ja kuni 2 mm paksuse terase keevitamine Keevitusleek Keevitusleek moodustub põlevgaasi ja hapniku põlemisel. Leegi ülesanne on kuumutada ja sulatada keevituskohas põhi- ning lisametalli. Kõik süsivesinikke sisaldavad põlevgaasid annavad keevitusleegi, millel on kolm selgelt eristatavat osa: tuum, töötsoon ja loit. Leegi skeem ja temperatuuri jagunemine tsoonide järgi: 1. Tuum 2. Töötsoon 3. Loit Tuumal on teravalt piiritletud, peaaegu silindriline, otsast ümarduv kuju, ta pind helendub tugevalt. Tuuma suurus oleneb küttesegu koostisest, hulgast ja väljavoolukiirusest. Leegi tuuma läbimõõdu määrab kindlaks suudmikukanali läbimõõt, tema pikkuse aga gaasisegu väljavoolukiirus. Hapnikurõhu suurendamisel kasvab põlevsegu väljavoolukiirus ja
Kasutusala: malmi, alumiiniumi, messini ja kuni 2 mm paksuse terase keevitamine. 6 Keevitusleek Keevitusleek moodustub põlevgaasi ja hapniku põlemisel. Leegi ülesanne on kuumutada ja sulatada keevituskohas põhi- ning lisametalli. Kõik süsivesinikke sisaldavad põlevgaasid annavad keevitusleegi, millel on kolm selgelt eristatavat osa: tuum, töötsoon ja loit. Leegi skeem ja temperatuuri jagunemine tsoonide järgi 1. Tuum 2. Töötsoon 3. Loit Tuumal on teravalt piiritletud, peaaegu silindriline, otsast ümarduv kuju, ta pind helendub tugevalt. Tuuma suurus oleneb küttesegu koostisest, hulgast ja väljavoolukiirusest. Leegi tuuma läbimõõdu määrab kindlaks suudmikukanali läbimõõt, tema pikkuse aga gaasisegu väljavoolukiirus. Hapnikurõhu suurendamisel kasvab põlevsegu väljavoolukiirus ja
My future family I hope that I'm going to live in detached house with my family. I'd like to have many children, because I grew up in big family. I think it's everybody's dream to have a nice house with a dog, who protects your home, and a loving husband and children. Well, it's mine too. I want my house to look like mansion, just not so big. We should have a cottage too, where we can rest at summers. But at one thing I'm sure. I want to have a job. I don't want to stay at home. Of course I'm going to be at home when my kinds are young, but after that I want to have a job. My dream is to own my own restaurant. If that all happens some day, I'll be very happy wife, mother, co-worker, friend and so on. I hope this will come true. Meelike Loit K109
Seetõttu tuleb keevitustöödel rangelt täita ohutusnõudeid. Keevituskohale toimetatakse vesinik terasballoonides, gaasilises olekus rõhu all. Kasutusala: malmi, alumiiniumi, messini ja kuni 2 mm paksuse terase keevitamine Keevitusleek moodustub põlevgaasi ja hapniku põlemisel. Leegi ülesanne on kuumutada ja sulatada keevituskohas põhi- ning lisametalli. Kõik põlevgaasid annavad keevitusleegi, millel on kolm selgelt eristatavat osa: tuum, töötsoon ja loit. Tuumal on teravalt piiritletud, peaaegu silindriline, otsast ümarduv kuju, ta pind helendub tugevalt. Tuuma suurus oleneb küttesegu koostisest, hulgast ja väljavoolukiirusest. Leegi tuuma läbimõõdu määrab kindlaks suudmikukanali läbimõõt, tema pikkuse aga gaasisegu väljavoolukiirus. Hapnikurõhu suurendamisel kasvab põlevsegu väljavoolukiirus ja keevitusleegi tuum pikeneb, väljavoolukiiruse vähendamisel tuum lüheneb. Tuuma temperatuur on ligikaudu 1000ºC. Töötsoon
Keevituskohale toimetatakse vesinik terasballoonides, gaasilises olekus rõhu all. Kasutusala: malmi, alumiiniumi, messini ja kuni 2 mm paksuse terase keevitamine. Keevitusleek Keevitusleek moodustub põlevgaasi ja hapniku põlemisel. Leegi ülesanne on kuumutada ja sulatada keevituskohas põhi- ning lisametalli. Kõik süsivesinikke sisaldavad põlevgaasid annavad keevitusleegi, millel on kolm selgelt eristatavat osa: tuum, töötsoon ja loit. 3.2. Leegi skeem ja temperatuuri jagunemine tsoonide järgi 1.Tuum 2.Töötsoon 3. Loit Tuumal on teravalt piiritletud, peaaegu silindriline, otsast ümarduv kuju, ta pind helendub tugevalt. Tuuma suurus oleneb küttesegu koostisest, hulgast ja väljavoolukiirusest. Leegi tuuma läbimõõdu määrab kindlaks suudmikukanali läbimõõt, tema pikkuse aga gaasisegu väljavoolukiirus. Hapnikurõhu suurendamisel kasvab põlevsegu väljavoolukiirus ja
Kasutusala: malmi, alumiiniumi, messini ja kuni 2 mm paksuse terase keevitamine. 4 Keevitusleek Keevitusleek moodustub põlevgaasi ja hapniku põlemisel. Leegi ülesanne on kuumutada ja sulatada keevituskohas põhi- ning lisametalli. Kõik süsivesinikke sisaldavad põlevgaasid annavad keevitusleegi, millel on kolm selgelt eristatavat osa: tuum, töötsoon ja loit. 3.2. Leegi skeem ja temperatuuri jagunemine tsoonide järgi 1.Tuum 2.Töötsoon 3. Loit Tuumal on teravalt piiritletud, peaaegu silindriline, otsast ümarduv kuju, ta pind helendub tugevalt. Tuuma suurus oleneb küttesegu koostisest, hulgast ja väljavoolukiirusest. Leegi tuuma läbimõõdu määrab kindlaks suudmikukanali läbimõõt, tema pikkuse aga gaasisegu väljavoolukiirus. Hapnikurõhu suurendamisel kasvab põlevsegu väljavoolukiirus ja
Mitmed teadlased on esitanud teooria, mille kohaselt inimkonna viimase tuhande aasta jooksul suhteliselt muutumatuna püsinud geenikaart on tänapäevase elustiili juures kujunenud tervisele ohtlikuks. Seda genotüüpi iseloomustab tegutsemine ellujäämise nimel: pidev võitlusvalmidus, toiduahnus ning toidukülluse perioodil varude soetamine rasvkoe näol, et näljaaega üle elada. Tänapäeva elulaadi juures ei ole aga selline toitumine enam otstarbekas, sest nälga pole karta (Kahn ja Loit 2009). Rasvumine on seotud laiemate rahvaterviseprobleemidega, nagu täiskasvanuea diabeet, kõrgvererõhutõbi, rasva ainevahetuse häirete, südame pärgarteritõve, liigesepõletike, uneapnoe sündroomi ja teatud vähktõbedega. Rasvumine suurendab ka suremisriski (Mustajoki 2009). Rasvumise hindamine Kehamassiindeksi järgi Täiskasvanu normaalne massiindeks on 20-25 kg/m2 , mis saadakse jagades kaalu (kg) pikkuse ruududga (m2) (Mustajoki 2009).
*Tanelil on olnud kaks autot: Ford Mustang ja Audi A4 2.0T FSI Quattro, millega 2007. aasta 30. juuni varahommikul ta tabati purjuspäi autojuhtimiselt ja kiiruse ületamiselt (lubatud oli 50 km/h, aga Tanel sõitis 75 km/h). Ta jäi kolmeks kuuks juhiloast ilma. 2007. aastal ostis ta uue auto Jeep Commanderi, mis maksis ligikaudu 700 000 krooni. Liina Loit 12.c
Viktoriin 2015 Mis laulusõnad need on ? Hetkeks mõttesse jään, südames on mul üks hääl, tahaks tõusta õhku kui lind, näha ülalt kodu ,Sind. Mis laulusõnad need on ? On koit, kuninglik loit, valguse võit äratab maa. Prii on taevapiir, esimene kiir langemas on maale. Kes on pildil? Mis on pildil? Mis seep on pildil? Mis on pildil? Mis on küünla tegemisel kõige olulisem koostisosa? Mis on pildil? Arva ära reklaam https://www.youtube.com/watch? v=PwKTXMgmHq4&list=PLtvvwnjABdhB JRzbpwT3YDie3wIHrIAcV&index=9 Arva ära reklaam https://www.youtube.com/watch? v=PwKTXMgmHq4&list=PLtvvwnjABdhB JRzbpwT3YDie3wIHrIAcV&index=9 Arva ära reklaam
Gaaskeevitusel kuni 3mm paksustel materjalidel kasutatakse I- pilu ja pilu laius on 2-3 mm. Üle 3mm paksuste materjalide keevitamisel kasutatakse V -pilu, mille faasid moodustavad 60°-se nurga ning pilu on 2-4mm. Keevitusleek Keevitusleek moodustub põlevgaasi ja hapniku põlemisel. Leegi ülesanne on kuumutada ja sulatada keevituskohas põhi- ning lisametalli. Kõik süsivesinikke sisaldavad põlevgaasid annavad keevitusleegi, millel on kolm selgelt eristatavat osa: tuum, töötsoon ja loit. 3.2. Leegi skeem ja temperatuuri jagunemine tsoonide järgi 1. Tuum 2. Töötsoon 3. Loit Tuumal on teravalt piiritletud, peaaegu silindriline, otsast ümarduv kuju, v ta pind helendub tugevalt. Tuuma suurus oleneb küttesegu koostisest, hulgast ja äljavoolukiirusest. Leegi tuuma läbimõõdu määrab kindlaks suudmikukanali läbimõõt, tema pikkuse aga gaasisegu väljavoolukiirus. Hapnikurõhu suurendamisel kasvab põlevsegu väljavoolukiirus ja
tõttu. KASUTATUD KIRJANDUS Hallikas, P. (2016). Miks nägemist kontrollida? Eesti Nägemistervisekeskus. http://www.silmatervis.ee/2016/11/miksnagemistkontrollida/ (15.05.17) Johansson, K. (2015). Väsinud silmad. https://www.facebook.com/OlenTerve/posts/526418177546475:0 (16.05.17) Kes on optometrist? (2005). Eesti Optometristide Selts. http://optomeetria.eu/ (14.05.17) Loit, P.H., Nurme, B., Niilus. S, (2011). Silma anatoomia. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. Prillide hooldusjuhend. Pro Optika. http://prooptika.ee/et/blog/ (15.05.17) Prilliraamide valimine. Pro Optika. http://prooptika.ee/et/blog/ (15.05.17) So how are my eyes? (2011). OT CET. AITÄH KUULAMAST!
Kui rõhu all olev gaasiline hapnik puutub kokku orgaaniliste ainetega, siis võib toimuda isesüttumine. Seepärast kogu hapniku tarbimisel kasutatav aparatuur ja baloonid tuleb puhastada rasvast ja õlist. 1.3. Gaaskeevitusleek. Gaaskeevitu leek moodustub põlevgaasi ja hapniku põlemisel. Leek kuumutab ja sulatab keevitustsoonis põhi- ning lisametalli. Põlevgaasid annavad keevitusleegi, millel on kolm selgelt eristavad tsooni: tuum, töötsoon ja loit. Tuuma mõõtmed sõltuvad põlevsegu koostidest; gaasi kulust ja väljavoolukiirusest. Töötsoon paikneb tuumest kaugemal ning erineb märgatavalt tuumast leegi tumedama värvuse tõttu. Töötsooni kõrgeim temperatuur on 3140C ja see asub 3-6 mm kaugusel tuuma otsast. Loit järgneb leegi keskosale. Loidu temperatuur on tunduvalt madalam 1200C...2520C. 1.3.1.Keevitusleegi liigid. Keevitusleek võib olla raguleeritud teravaks või pehmeks. 1.3.1.1.Terav leek.
Kristin Loit Advertising has a bad influence on children Advertising is one way of marketing. The aim of advertising is to get people's attention that people would buy one particular company's products or services. Commercials and ads are not only directed to adults but also for children's. The good thing of advertising is that it helps us to become aware of the products in the market and the bad thing is the negative effect on childrens. To begin with, childrens are defenseless
O. Ehala muusikal "Thijl Ulenspiegel" ja F. Poulenc'i "Inimese hääl". Koostöös Vaasa Ooperiga toodi 1997. aastal Pärnus lavale G. Puccini ooper "Boheem". Dirigeeris Zheng Xiaoying (Hiina). Paljude Pärnu Linnaorkestriga esinenud solistide seas on ka maailmamainega viiuldajad Liana Issakadze (Venemaa), Sergei Stadler (Venemaa), Xiang Gao (USA) ning pianistid Chitose Okashiro (USA) ja Kalle Randalu. Orkestrit on juhatanud Loit Lepalaan (peadirigent 1994-97), Toomas Kapten, Mati Uffert, Andrus Kallastu, Mati Pdra, Guido Kriik, Jüri Alperten (peadirigent aastast 1998), Kristjan Järvi, Olari Elts, Toomas Vavilov, Vello Pähn, Erki Pehk, Tarmo Vaask, Aivo Välja, Lauri Sirp, Endel Nõgene, Roman Matsov, Eri Klas, Neeme Järvi... Lõpetuseks veel niipalju, et kontserdil esinenud solistid olid vägagi erinevad. Omaaegne täht Tõnis Mägi on rokilikult käriseva häälega jõuline esineja. Maarja-Liis
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa , Vene ja Soome relvajõudude koosseisus , väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus aga pea kõigi sõdivate riikide armeedes . Peamiselt oli eestlasi Punaarmees . Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna . Ehkki mobiliseerimine oli ebaseaduslik kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust . Peamiselt tänu Vene okupatsioonile . 20. juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsioon , sest suurem osa Eestist oli langenud Saksa vägede kätte , aga venelastele see ei meeldinud . Mobiliseeritavate enese tahtest olenes vähe , ehkki leidus neidki , kes trotsisid korraldusi ja liitusid metsavendadega ja põgenesid metsa . Umbes 32 000 Eestist mobiliseeritud meest viidi Venemaale tööpataljonidesse . ...
· Tenson, T. 2003. Immuunsüsteem aitab nakkusest jagu saada. - Eesti Loodus 54 (9): 6-12. + samalt autorilt: · http://www.tlu.ee/files/arts/3217/Immuud8241fc5f3ef1e1fd9aebd25023bd84 d.pdf · Timmusk, S. 2003. Immuunsüsteemi evolutsioon loomariigis kestab lõputult. - Eesti Loodus 54 (9): 20-24. · Viikmaa, M., Tartes, U. 2008. Bioloogia gümnaasiumile II osa 3.kursus: 86- 89. · Kokassaar, U., Martin, M. 2003. BIOLOOGIA põhikoolile IV: 44-46. · Kahn, H., Loit H.-M. (koostajad) 2009. Tervise ABC: 172-175. · http://biomedicum.ut.ee/aran/aloeng/KKlymf.pdf · http://www.immunologyexplained.co.uk/HowItWorks.aspx · http://www.denniskunkel.com · http://www.hughston.com/hha/b_13_2_7a.jpg · http://4.bp.blogspot.com/_OrYGtRC--A8/SgySK0KW68I/AAAAAAAAC9E/ cKTSmyCmRHg/s400/lymphnodes.jpg
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP1 Maris Kivi OPTOMETRISTI NÕUANDED KLIENDILE Referaat Juhendaja: Cintia Räppo Tallinn 2017 SISSEJUHATUS Eesti Optometristide Seltsi leheküljelt tsiteerituna on optometrist „tervishoiuala spetsialist, kellepõhiülesanneteks on inimeste nägemisfunktsiooni uurimine ja korrigeerimine, prillide, kontaktläätsede ja teiste optiliste abivahendite sobitamine, valmistamine ja pisiremont.“ Üheks optometristi igapäevaülesandeks lisaks nägemiskontrolli teostamisele on kliendi nõustamine nägemise teemadel. (Eesti Optometristide Selts 2005). See, milline üldmulje jääb kliendile optikakauplusest ja firmast, sõltub enamjaolt teenindusest, mille osaks ta saab. Klient tuleb ootusega, et tema muredesse suhtutakse põhjalikult ja tuntakse huvi tema aitamise vastu. Positiivs...
Haapsalu Kutsehariduskeskus Õnne Hõbe HT13 Inkontinents eakatel Inkontinents ehk kusepidamatus on tahtele allumatu uriini väljavool põiest, eeskätt naistel esinev tervisehäire. Pensionieas kannatavad uriinilekke all ligi pooled nii meestest kui naistest. Haigele põhjustab see raskeid psühholoogilisi ja sotsiaalseid probleeme. Eristada tuleb kaht uriinipidamatuse tüüpi: äge ehk mööduv ja pidev ehk väljakujunenud inkontinentsus. Mõõduvat uriinipidamatust võivad põhjustada järgmised asjaolud: mitmesugused psühhootilised seisundid, mis võivad olla tingitud ravimitest või muudest põhjustest. Inkontinents on üks sümptomitest ja võib taanduda psüühikahäire möödudes. Deliirium ehk äge segasusseisund, mille tõttu inimene ei t...
ühiskonnale oma panus ning tunda, et teda aktsepteeritakse sellisena nagu ta on. Nii väidangi, et erivajadustega laste kaasamine tavakooli loob kogukonna, õpilaste ja õpetajate jaoks mudeli, milles väärtuskasvatus ja sotsiaalsete võimete arendamine leiavad oma loomuliku koha. Kasutatud kirjandus: Daniels R. Ellen, Stafford Kay. Erivajadustega Laste Kaasamine. 1999. OÜ Tartmaa Trükikoda Eripedagoogika märts,1998. Eesti Eripedagoogide Liit. Harro- Loit Halliki. Sotsiaalne võimekus ja väärtuskasvatus (Mõtestatud Eesti- ühiseid väärtusi hoides. Esseekogumik). 2008. Tartu
MULD Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest.Mullale on iseloomulikud: 1)kindla seaduspärasusega mullaprofiil 2)pindalaline levik 3)mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused.Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mull...
Ema oli pärit Kullamaalt, kus Aare oma vanavanemate juures käis ja tihedat sidet selle kohaga tundis. Aare Laanemetsa oli abielus ja kahe poja isa. Tema abikaasa Signe läks pärast 25. aastat kooselu Ameerikasse. Arvatakse, et see sündmus mõjutas Aaret tugevalt. Laanemets oli enne surma kihlunud näitleja Heli Vahinguga, uuesti abielluda aga nad ei jõudnud. Aare Laanemetsa pojad Jukka ja Gert on tegelased filmis ,,Sügis" Tootsi lastena. (Kullamaa valla ajaleht. 20.02.2014. Loit Lepalaan ja Õhtuleht. Kirsti Vainküla. 6. veebruar 2004). 2.7. Varajane surm Armastatud näitleja, osava õpetaja ning lavastaja Aare Laanemetsa varajane surm 28. oktoobril 2000. aastal oli sokk kõigile. Ta lahkus südamerikke tõttu. Mitmed lähedased ütlesid, et ta kartis surma juba sellest ajast kui oli 35. aastasena insuldi saanud ja rääkis seetõttu surmast ka palju. Aare Laanemets maeti Kullamaa kalmistule oma vanaema kõrvale nagu ta oli ise soovinud
Lauri Resik, Erika Salumäe ja Lauri Aus. Kergejõustik: Valeri Bukrejev, Indrek Kaseorg, Virge Naeris, Andrei Nazarov, Erki Nool, Ants Kiisa, Jane Salumäe, Donald-Aik Sild, Jüri Tamm, Aleksander Tammert, Pavel Loskutov, Eha Rünne, Marko Turban. Maadlus: Helger Hallik, Valeri Nikitin, Arvi Aavik, Küllo Kõiv. Purjetamine: Krista Kruuv, Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste, Peeter Sarkasin. Vehklemine: Kaido Kaaberma, Andrus Kajak, Meelis Loit, Oksana Jermakova, Heidi Rohi, Maarika Võsu, Merle Esken. Sõudmine: Jüri Jaanson. Rannavõrkpall: Avo Keel, Kaido Kreen. Vibulaskmine: Raul Kivilo. Ujumine: Indrek Sei. Moodne viievõistlus: Imre Tiidemann. Jahilaskmine: Heikki Jaansalu, Andrei Inesin. Judo: Indrek Pertelson. Epeemeeskond (Kaido Kaaberma, Meelis Loit, Andrus Kajak) 5. koht. Epeenaiskond (Maarika Võsu, Oksana Jermakova, Heidi Rohi) 5. koht. Kümnevõistlus (Erki Nool) 6. koht. Jalgrattasport (Erika Salumäe) 6. koht.
Keskkonnakaitse teaduskond KODUNE TÖÖ Üliõpilane: Keskkonnakaitse esimene kursus ,,KARL ERNST VON BAER" juhendaja: Prof. 2013 Sisukord Sisukord........................................................................................................................... 2 Karl Ernst von Baer (1792 1876)................................................................................... 3 Sissejuhatus ja elulugu................................................................................................. 3 Tähtsaimad saavutused................................................................................................ 3 Baer Peterburis............................................................................................................. 4 Karl Ernst von Baeri austus..........................................................................
Tallinna Saksa Gümnaasium 9c Nõukogude esimene aasta 1940-1941 Eestis Referaat Koostaja: Martin Raudsepp Juhendaja: Riina Loit Tallinn 2010 Sisukord 1 Riigipööre ja Eesti iseseisvuse kaotamine.............................3 2 NSVL ümberkorraldused/repressioonid Eestis......................4 3 Ülevaade/inimeste mälestused...............................................5 4 Küüditamine..........................................................................6 4.1 Juuniküüditamine.............................................................6 4.2 Juuliküüditamine..............................
Mullatekkeprotsessid Koostaja: Sander Vaike Rootsmaa foto Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Mulla osa bioloogilises aineringes lagundajad herbivoorid karnivoorid Taimed orgaani- mi se nera il i n e lise aine eru li- mulla aa n toi min r g tootjad t t huumus o aine b aim aine e, n e ed...
Kabjad löövad meile musta pori näkku, aga tee ei lõpe, otsa sõit ei saa... Eno Raud 2 Katkend raamatust ,,Kuidas isal on?" Eno Raua olukord oli järsult halvenenud ning huilgavate sireenidega kiirabiauto oli ta mõne päeva eest haiglasse toimetanud. Ma olin viimased ööd küll Kojamehe, küll Loit Linnupõllu, küll kellegi kolmanda juures veetnud ja koju käima sattusin alles praegu. ,,Kuidas tal on?" ,,Halvasti. Isal on väga halvasti," vastas keskendunult imeõhukeste varraste vahel midagi kuduv ema. See polnud vajadus uue kudumi järele, mis viimased paarteist aastat halvatud abikaasa eest kakskümmend neli tundi ööpäevas hoolitsenud naine käsitööga tegelema ajas. See oli asendustegevus. Asendus millelegi, mille peale ma isegi mõelda ei tahtnud. ,,Mis mõttes halvasti
kultuuri. Pagulasteadvus muutus kohustuseks säilitada austust oma mälu ees ning mitte reeta oma Eestit, aga inimesena nõudis see kohanemist ja loometööd ei soodustanud. (Akadeemia 2008 : 2262) Hrustsovi-aegsel sulaperioodil kerkis esile küsimus, kas külastada Eestit või mitte. Osale tundus see loomulikult nõukogude võimu tunnustamisena. Teised toetasid aga iga pingutust tihedamate kontaktide suunas. Ajaloolane Aleksander Loit on aga öelnud, et eesti keeles tuleb kirjutada niikaua, kuni Eestis elab eestlasi. Seetõttu tulebki "koduseid" hoida, toetada, ning neid külastada, sest pagulasühiskonna olemasolu sõltub ju eestlaste olemasolust Eestis, mitte vastupidi. (Akadeemia 2008 : 2263) Paljud leidsid, et eesti kultuur saab sündida vaid välismaal ning, et Eestis tegutsevad kirjanikud ja kunstnikud on kõik kommunistliku ideoloogia teenrid. Oma intelligentses vormis märkis
KASUTATUD KIRJANDUS Enkovaara, A-L. (2007). 101 loodustoodet. Tallinn: Medicina AS. Huisheng, X. (2011). Historical and current classifications of herbal toxity. Toxity of Chinese Veterinary Herbal Medicines, 6(2), 43-54. Juhanson, H., Lepla, S. (2006). Apteegikülastajate arvamusi ravimtaimedest, nende kasutamisest ja selle ohutusest. Tartu: TÜ farmaatsia instituut. http://www.med24.ee/eng/services/contact/article_id-606.pdf (14.11.2014). Kahn, H., Loit, H-M. (2009). Tervise ABC. Tallinn: Valgus. 10
Terminid jootmine leegiga puhastamine lõikamine painutamine propaan sulamistemperatuur süsinik vesinik õgvendamine õhk 3.3. Keevitusleek Keevitusleek moodustub põlevgaasi ja hapniku põlemisel. Leegi ülesanne on kuumutada ja sulatada kee- vituskohas põhi- ning lisametalli. Kõik põlevgaasid annavad keevitusleegi, millel on kolm selgelt eristatavat osa: tuum, töötsoon ja loit. 1. Tuum - 2. Töötsoon 3. Loit Sele 3.2. Leegi skeem ja temperatuuri jagunemine tsoonide järgi 26 Tuumal on teravalt piiritletud, peaaegu silindriline, otsast ümarduv kuju, ta pind helendub tugevalt. Tuuma suurus oleneb küttesegu koostisest, hulgast ja väljavoolukiirusest. Leegi tuuma läbimõõdu määrab
aastal A. Lätte poolt asutatud sümfooniaorkester. · Praegu tegutsevad 1) ERSO Eesti Riiklik Sümfooniaorkester dirigent Arvo Volmer 2) "Estonia" teatri orkester dirigent Paul Mägi 3) "Vanemuise" teatri orkester dirigent Endel Nõgene 4) Eesti Muusika Akadeemia sümfooniaorkester dirigent Jüri Alperten 5) Pärnu Linnaorkester asutaja Loit Lepalaan SÜMFOONIA Küsimused lk.35 Mida tähendab sõna sümfoonia? Sümfoonia tsükliline (mitmest osast koosnev) teos. Sõna "sümfoonia" pärineb kreeka keelest (symphonia kokkukõla). Antiik Kreekas kasutati seda sõna mõnede muusikainstrumentide ja ka intervallide puhul. XVI saj. muutus sõna kasutusala kindlapiirilisemaks. Seda hakati tarvitama ainult instrumentaalmuusikas. Mitu osa on klassikalisel sümfoonial, kuidas on nad järjestatud?
Mujal maailmas. Edmund Ruffin (1832) avaldas raamatu „An Essay on Calcareous Manures“ Eestis 1806 Johann Krause hakkas TÜs õpetama mullateadust. 1829 Johann Friedrich Schmalz rajas Vana-Kuuste Põllumajandus Instituudi ja hakkas lugema agrokeemia kursust. 1919 Anton Nõmmik sai TÜs mullateaduste agrokeemia kateedri juhatajaks. 1944 Osvald Hallik jätkas peale sõda Nõmmiku tööd. Tema poolt on kasutusele võetud happelist muldade lupjamine. 1965 jätkas ta tööd Loit Reintam, kes on Eestimaa muldade isa. 1992 Raimo Kõlli juhatab Mullainstituuti. 1687-1697 viidi läbi Lõuna-Eesti adramaade revisjon. 1924 - esimene mullastiku kaart - Anton Nõmmik. Alfred Lillemaa (1897-1965) koostas 1946.a.-l suure mõõtmelise mullastiku kaardi, mis jagas Eestimaa mullastiku 8ks mullastikuvaldkonnaks ja 20 allvaldkonnaks. Arno Piho (1924-1975) Ragnar Kokk ja Igna Rooma - Riiklik Projekteerimis Instituut ?Eesti Põllumajandus Projekt? praeguseks RE ?Eesti Maauuringud?
pesuvahetust. Ravi lõpetamisel on vajalik korduskontroll tervistumise hindamiseks, vajadusel võib ka mitu korda kontrollida. Kui tekib ärritusdermatiit, tuleb ravida vastavate vahenditega. Lähedases kontaktis isikud peaksid end korraga ravima. 12 KASUTATUD KIRJANDUS Elberg, E. 2003. Sügelised. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. lk 3-23 Kahn, H & Loit, H. 2009. Tervise abc. Tallinn: Valgus. lk 533-534 Silm, H & Kaur, S. 1995. Sagedamini esinevad nakkuslikud nahahaigused. Tallinn: Raamatutrükikoda. lk 38-41 Widmer, L. 2010. Nahahaigused. Tallinn: AS Medicina. lk 218-221 13
ääremaadele 3) Talupoeg- 4) Maavabab talupojad- Eesti ülikute pojad, ei maksnud koormisi. KAUBANDUS ja LINNAD *1247 Tallinn sai esmakordselt linnaõigused. *1283 Viljandi said esmakordselt linnaõigused. (Viljandi vapilill on valgeroos) *raad- linnavalitsus (Valitsusmehed, ehk raehärrad, keskajal saksa rahvusest) *bürgermeister linnapea, praegu Viljandi linnapea Loit Kivistik. *gild kaupmeeste ühendus. Jagunesid kauheks: Suurgild (abielus kaupmehed), Mustpeade Vennaskond (vallalised kaupmehed). *tsumft Ühe eriala küsitööliste ühendus. *skraa tsumfti põhikiri, seadused, pani paika töö ülesanded ja tööaja, kui palju võib olla selle jne. Hiljem hakkas skraa takistama ka majandus arengut, kuna osad tegid tööd rohkem, kui skraa järgi seda ei tohtinud. 1) Koostan kronoloogilise kava Jüriöö ülestõusu kohta. (7-8 kavapunkti) 1. 23
vundamendi hüdroisoleerimine ja rääkisin veel lähemalt hüdroisolatsioonide lahendused erinevate veesurve liikide korral. 12 VIIDATUD ALLIKAD [1] J. Tamm, ,,Tallinna Tehnikakõrgkooli Moodle," [Võrgumaterjal]. Available: https://ekool.tktk.ee/mod/book/view.php?id=40531&chapterid=8555. [Kasutatud 13 Oktoober 2018]. [2] M. Loit, ,,Nokitse," 18 Oktoober 2010. [Võrgumaterjal]. Available: http://nokitse.ee/fassaadit%C3%B6%C3%B6d/vundament-ja-sokkel-parandamine-ja- parendaminepdf. [Kasutatud 12 Oktoober 2018]. [3] W. SAINT-GOBAIN, ,,Weber," [Võrgumaterjal]. Available: https://www.weber.ee/tehnilised-betoonid-ja-huedroisolatsioonid/tooted-ja- lahendused/tehniliste-segude-lahendused/vundamendi-huedroisoleerimine.html.
Valik maakeelseid nimesid Kalle Eller T�nn Sarv Eesti traditsioonis saab nimevalikul l�htuda mitmest allikast. K�igepealt �ldtuntud, kristlikust p�rimusest tulenevast nimestikust, nagu Peeter, Margus, Juhan, Andres, Anne, Kadri, Tiina, Maret jne. Teiseks � peamiselt 20. sajandil tuletatud ja kasutusele tulnud valikust, nagu Urmas, Sirje, Ulvi, Terje jne. Lisaks veel aeg-ajalt mingil p�hjusel moodi l�inud nimedest m�ne populaarse filmi, raamatu vms. j�rgi. K�igis neis valikuis pole midagi erilist. Nii on ikka tehtud ja k�llap tehakse edaspidigi. V�iks vaid teada, mida inimesele antud nimi �ldse t�hendab, mida ta selle kandjale annab ja millest r��gib. �helgi neist nimedest ei ole mingit t�hendust selles keeles, milles selle nime kandja ise r��kima ja m�tlema hakkab. Taoline on lugu k�igi nende rahvaste puhul, kes kunagi ristiusku p��rati. Hoopis teine lugu on nendes kultuurides, kes alati on elanud vabalt ja iseseisvalt. Ameerika ind...
Spiku1 MULD Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest.Mullale on iseloomulikud: 1)kindla seaduspärasusega mullaprofiil 2)pindalaline levik 3)mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused.Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise lev...
; Astma. http://www.astma.ee/kok1/ http://www.astma.ee/astma/ · Eesti Kopsuliit, 2005. Astma; Krooniline Obstruktiivne Kopsuhaigus. http://www.kopsuliit.ee/index.php?id=19 http://www.kopsuliit.ee/index.php?id=21 · K. Vijar, 2005. Astmahaigete laste ja nende vanemate hinnangud astmaalastele teadmistele ja infoallikatele. Magistritöö Rahvatervishoius. Tartu Ülikooli Instituut. · L. Jannus - Pruljan, R. Jõgi., R. Kiivet., H. Leesik., H. Lill., H. M. Loit., J. Põlluste., E. Püttsepp., J. Vahtramäe. Krooniline Obstruktiivne Kopsuhaigus, diagnostika ja ravi. Tallinn, 1997. · S. C. Smeltzer., B. Bare., L. Williams & Wilkins. Brunner and Suddarth's Textbook of Medical Surgical Nursing, 10th edition, 2004. Page 569; 587 589. · Terviseportaal, 2005. Astma; Krooniline Obstruktiivne Kopsuhaigus. http://www.inimene.ee/index.php?disease=a&sisu=disease&did=782 http://www.inimene.ee/index.php
"Nagu teiegi, hämingus ekslen. Ükski tee mind siit välja ei vii." Jessenin Hävitas ennast hoolimatult ja bravuuriga, minnes vastu oma hukule. Sõpradele ei suutnud ta kuangi ära öelda, kuid luules andis lubadusi, nagu lootes, et midagi saab veel päästa.Vesteldes mõtetes oma emaga ("Kiri emale" 1924), küsides endalt, mis on järele jäänud lokipäisest unistajast. Kiri emale Oled ikka elus veel, me ema? Olen minagi.no, tere, eit. Löögu taas su kambris värelema õhtuvalge imeline loit. ...... Ära, kallis, oma südant koorma! Kõik on jamps ja uni, usu mind! Pole ma nii põhjakäinud joomar, et võiks surra, nägemata sind. ..... Tulen kevadel, kui ümber maja aed meil valendab ja lõhnab meest. Nõnda vara ainult ära aja üles mind kui seitsme aasta eest. 4.6 "Anna Snegina" Uuele tasemele jõudis Jessenini luule tema viimastel eluaastatel. Sündis sari jutustavaid luuletusi, kus poeet püüab objektiivselt kujutada kaasaega ja oma kohta selles.
· Anton Nõmmik- koostas Eesti kohta esimese agrogeoloogilise suunitlusega kaardi (1924) · Alfred Lillema- koostas esimese geneetilise suunitlusega kaardi Eesti kohta (1946) · Oswald Hallik- uuris happeliste muldade levikut Eestis ja kõikvõimalikke lubiaineid happesuse likvideerimiseks, muldade lupjamisele aluspanija. · Arnold Piho- pani aluse tõelisele väetusõpetusele, rajas väetiskatsete võrgu eestis. · Loit Reitman- Eesti mullageneesi rajaja. · Endel Kitse mulla eripind Mulla koostis: tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%), õhk 25% vesi 25% Geoloogia ülesanneteks on Maa ülemiste kihtide e. maakoore ehituse, kivimilise koostise ja kivimite vastastikuste suhete selgitamine. Samuti uurib kivimite teket ja muutusi, ka maapinna reljeefi muutusi. Mullateaduse seisukohast on kõige töhtsamad geoloogia harud
Edmund Ruffin (1832) avaldas raamatu ?An Essay on Calcareous Manures? Eestis 1806 Johann Krause hakkas TÜs õpetama mullateadust. 1829 Johann Friedrich Schmalz rajas Vana-Kuuste Põllumajandus Instituudi ja hakkas lugema agrokeemia kursust. 1919 Anton Nõmmik sai TÜs mullateaduste agrokeemia kateedri juhatajaks. 1944 Osvald Hallik jätkas peale sõda Nõmmiku tööd. Tema poolt on kasutusele võetud happelist muldade lupjamine. 1965 jätkas ta tööd Loit Reintam, kes on Eestimaa muldade isa. 1992 Raimo Kõlli juhatab Mullainstituuti. 1687-1697 viidi läbi Lõuna-Eesti adramaade revisjon. 1924 - esimene mullastiku kaart - Anton Nõmmik. Alfred Lillemaa (1897-1965) koostas 1946.a.-l suure mõõtmelise mullastiku kaardi, mis jagas Eestimaa mullastiku 8ks mullastikuvaldkonnaks ja 20 allvaldkonnaks. o Moreen on sorteerumata liustikusete.
Loodame, et ühise töö tulemusena jõutakse kunagi selleni, et diabeetikute rehabilitatsiooniplaani, hakatakse märkima ka regulaarse psühholoogilise nõustamise vajalikkus, et õppida elama koos diabeediga, mis on kaaslane kogu eluks. Kasutatud kirjandus 1. Ilanne-Parikka, Pirjo; Kangas Tero ,,Diabeet" Medicina 2000 2. Krull, Edgar ,,Pedagoogiline psühholoogia" 2000 3. Ajakiri Diabetes suvi 2003 (Nr. 16) "Kui meie lapsel on diabeet" Monika Loit Päevakliiniku "Õunake" psühholoog; 4. Diabetes sügis 2002 (Nr. 15) Mida teab lapse diabeedist õpetaja? 5. Diabetes kevad 2002 (Nr. 14 Suhkruhaige lapse probleemid seoses insuliini süstimisega ja ootused õele nende probleemidega toimetulekul Maia Osadti Tartu Meditsiinikooli diplomand 6. Diabetes II 2000 (Nr. 12) Äsjahaigestunud diabeetik ja tema pereliikmed Ene Täht 7. http://lastediabeet.ee/ 8. http://www.diabetes.ee 9. Irbus, Kadri EPL 02.11
Võimsasti tuksub süda siis mul, kui sulle laulan, mu isamaa! Taevasse tõuseb tugev lauluhääl südame põhjast vaimustuse väel. Pühamaks paigaks oled mul ikka, kuni veel süda tuksub mul sees. Võimsasti kõla siis ühine laul: õitsegu, kasvagu kodumaa! 11 Priiuse päike paistab me maal, rusujatest vabastatud Kalevite ra'al! Orjuse kütked purustud maas, muistene priius meil jälle käes! Särama löönud kodupinnal koit, Eestimaa taevas vabaduse loit. Paremad päevad paistma meil jäävad, kaunimad ajad ootavad ees. Võimsasti kõla siis ühine laul: õitsegu, kasvagu kodumaa! Tuljak sõnad Terve vald oli kokku aetud, Kihelkond kokku kutsutud, Külalisi igat seltsi - Viru vanem kaasagagi palutud! Tõnni, parajam peiu, Kosind Mannikese endale, Manni, nobedam neiu, Läheb Tõnnile mehele Pulmad, jah pulmad! Viina viiskümmend vaati, Pulma kraami kokku toodi Nõnda palju, kui saadi. Parte, hanesid praeti Vist üle tuhande ära,
Sissejuhatus Ma valisin selle teema, sest salmikud ei ole enam kooliõpilaste seas kasutusel ja nad on kaotanud tänapäeval oma esialgse tähenduse ühiskonnas. Minu töö eesmärk on võrrelda salmikuluulet erinavatel ajaperioodidel ja uurida, millest salmikuluule räägib. Peamisteks uurimusküsimusteks on: Millest salmikuluule räägib? Kas erinevate ajastute salmikud erinevad , kas neil on ühiseid tunnuseid? Informatsiooni leidmise meetoditeks on salmikute tekstide analüüs ja salmiku omanikega läbiviidud intervjuud. Esimese peatükkis käsitlesin salmikuluulet folkloori osana ja tõin välja iseloomulikud tunnused, teises peatükis tõin välja erinevate ajaperioodide salmikuluule analüüsi kuue salmiku näidete põhjal. Lisadena on töös fotod salmikute tekstidest ja salmikute omanike poolt täidetud küsimustikud. Uurimismaterjal pärineb salmikutest ja folklooriteemalistest kirjandusväljaannetest: E. Kalmre ,,Regivärsist netinaljedeni", rahvaluuleteemal...
"Tuulehoog lõi vetesse"(2007)koost.J.Talvet 29 "Meel paremat ei kannata. The Mind Would Bear No Better"(TÜ,2007)koost.J.Talvet "Ööl on üheksa poega"(1996) "Mu kallis Liisi"(2000) Laulude sõnad Koit Laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal, :,: Vägevail voogudel üle me maa. :,: Ilu see edeneb õuede õlal, Isamaa pind ärkab õitsema. Mägede harjadel kumamas koit; :,: Taevasse tõusku me lootuse loit! :,: Kaunimad laulud Kaunimad laulud pühendan sull', vanematest armastatud kallis kodumaa! Võimsasti tuksub süda siis mul, kui sulle laulan, mu isamaa! Taevasse tõuseb tugev laulu hääl südame põhjast vaimustuse väel. Pühamaks paigaks oled mull' ikka, kuni veel süda tuksub mul sees. Võimsasti kõla siis, ühine laul õitsegu, kasvagu kodumaa! Priiuse päike paistab me maal, rusujatest vabastatud Kalevite ra'al! Orjuse kütked purustatud maas, muistne priius meil jälle käes!
Kasvatus eri kultuurides Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituut dotsent, õppetooli juhataja Maria Tilk Pedagoogika ajaloo käsitlemisel on välja kujunenud praktika, kus põhihuvi ja -tähelepanu on suunatud pedagoogilise mõtte ajaloole: enamasti käsitletakse üksikute suurte pedagoogide panust kasvatusse, uuritakse pigem õpetamise ajalugu ning koolide ja õpetussüsteemide kujunemist ja arengut. Kasva- tusteemadele pööratakse vähem tähelepanu. See on ka mõneti arusaadav, kasvatamist peetakse lihtsamaks kui koolitamist, isikliku eeskuju najal on kasvanud sajad põlvkonnad. Tundub, et kasvatamine muutub tõsiseks alles siis, kui laps alustab spetsiaalse kooliõppega. On aga ka teisi olulisi kasvatuse aspekte, nähtusi ja tegureid, mis on kasvatust tegelikult mõjutanud: tavad ja kombed, religioon ja seadus ehk teisisõnu mentaliteediajalugu. Antud ettekanne pühendab taotlus...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ34 Urve Loit ÕENDUSPLAAN Haige lapse õenduse praktikatöö Fanconi aneemia Tallinn 2015 SISUKORD 1. HAIGUSE ÜLEVAADE ....................................................................................................3 1.1. Mis haigus see on................................................................................................................................................................ 3 1.2. Tunnused.................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
